| Dokumendiregister | Ravimiamet |
| Viit | JV-2/1799-1 |
| Registreeritud | 17.05.2024 |
| Sünkroonitud | 20.05.2024 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | JV Järelevalve |
| Sari | JV-2 Kirjavahetus ravimite käitlejatega |
| Toimik | JV-2/2024 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Apteegid |
| Saabumis/saatmisviis | Apteegid |
| Vastutaja | Liis Prii (RA, Järelevalveosakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Saatja: Ravimiamet <[email protected]>
Saatmisaeg: kolmapäev, 8. mai 2024 15:02
Teema: Infokiri inimesel kasutatava retseptiravimi asendamisest
Head apteekrid
Ravimiamet on saanud mitmeid küsimusi tarneraskuse ajal välja kirjutatud retseptiravimite asendamise kohta. Manuses olevas infokirjas avame retseptiravimi asendamise küsimusi laiemalt kui tarneraskuse kontekstis, sest nõudeid on tõlgendatud mõnevõrra erinevalt ning Ravimiamet pidas mõnes osas vajalikuks ka oma seniste seisukohtade üle vaatamist. Infokirja kooskõlastasime Eesti Apteekrite Liidu, Eesti Proviisorapteekide Liidu ja Eesti Perearstide Seltsiga.
23. mail toimuval Ravimiameti infopäeval on asendamise teema päevakorras (vt https://ravimiamet.ee/uudised/ravimiamet-korraldab-apteekritele-infopaeva-0). Kui teil tekib infokirja lugedes küsimusi-muresid, siis palun saatke need 16. maiks e-kirjaga [email protected], et saaksime nendega infopäeval ettekannet tehes arvestada.
Ravimiamet tänab apteekreid, kes igapäevaselt otsivad lahendusi patsientidele, kellele välja kirjutatud ravimit ei ole parajasti saada. Soovime teile selles keerulises, kuid äärmiselt vajalikus ja tänuväärses töös jõudu ning meelerahu!
Ravimiamet
08.05.2024
Ravimiameti infokiri apteekritele
inimesel kasutatava retseptiravimi asendamisest
Hea apteeker
Ravimiamet on saanud mitmeid küsimusi tarneraskuse ajal välja kirjutatud retseptiravimite
asendamise kohta. Retseptiravimi väljastamise, sh asendamise küsimust reguleerib
Sotsiaalministri 18.02.2005 määrus nr 30 „Ravimite väljakirjutamine ja apteekidest
väljastamine ning retsepti vorm1“ (edaspidi määrus nr 30) § 6. Avame infokirjas retseptiravimi
asendamise küsimusi laiemalt kui tarneraskuse kontekstis (vt punkt 1), sest nõudeid on
tõlgendatud mõnevõrra erinevalt ning Ravimiamet pidas mõnes osas vajalikuks ka oma seniste
seisukohtade üle vaatamist. Olulisim muudatus nõuete tõlgendamises on seotud väljakirjutatud
ravimi koguse mõistega (vt täpsemalt infokirja punkt 6.1).
Infokiri avab apteekri poolt ravimi asendamise võimalused jättes apteekrile otsustusõiguse
nende võimaluste kasutamise või jätkuvalt iga asenduse puhul arstiga konsulteerimise vahel.
Ravimiametiga nõu pidamine ei asenda arstiga konsulteerimist ja Ravimiamet ei saa teha
asendamise otsust apteekri eest. Saame selgitada infokirjas toodud põhimõtteid, mille järgi
saab apteeker otsustada, kas teha asendus ise või siiski konsulteerida raviarstiga.
Konkreetse asenduse puhul juhiste leidmiseks tuleb infokirja tervikuna lugeda – vaadates
üksikut punkti eraldiseisvalt võib jääda mõni oluline nüanss märkamata.
Ravimiamet tänab apteekreid, kes igapäevaselt otsivad lahendusi patsientidele, kellele välja
kirjutatud ravimit ei ole parajasti saada. Soovime teile selles keerulises, kuid äärmiselt
vajalikus ja tänuväärses töös jõudu ning meelerahu!
Kui Teil tekib infokirja pinnalt küsimusi, siis palun andke sellest märku [email protected].
Sisukord 1. Millal võib kaaluda väljakirjutatud ravimi asendamist?...................................................................... 2
2. Ravimi asendamise üldpõhimõtted .................................................................................................... 2
3. Preparaadipõhise retseptiga väljakirjutatud ravimi asendamisest..................................................... 3
4. Toimeainepõhise retseptiga väljakirjutatud ravimi asendamisest ..................................................... 3
5. Ravimi asendamisest, kui väljakirjutamisel on ilmselgelt eksitud ...................................................... 4
6. Narkootilise või psühhotroopse ravimi asendamisest ........................................................................ 4
6.1 narkootilise ravimi retseptile märgitud ravimi kogus ....................................................................... 4
6.2 määrus nr 30 lisa 4 väljastamise koguselised piirid .......................................................................... 5
6.3 Määrus nr 30 lisa 4 bensodiasepiinide ja bensodiasepiinisarnaste ainete väljakirjutamise
koguselised piirid .................................................................................................................................... 5
Näited (palun jälgige, millise infokirja punkti juurde näide kuulub, ja lugege neid tervikuna): ............. 7
1. Millal võib kaaluda väljakirjutatud ravimi asendamist? Ravimi asendamise küsimus võib tekkida, kui inimene tuleb retseptiga apteeki ja:
- väljakirjutatud ravimil on tarneraskus või selle turustamine on lõpetatud, st ravimit
ei ole võimalik apteegil Eesti hulgimüüjatelt tellida;
- väljakirjutatud ravim ei ole lähikonnas asuvates apteekides saadaval ning selle
tellimine võtab arvestades patsiendi ravivajadusi (nt alles on viimane annus) ja
seisundit liiga kaua aega. Kui ravim on konkreetses apteegis otsas, kuid sellel ei ole
tarneraskust ja see on saadaval teises lähikonnas asuvas apteegis või Eesti hulgimüügist
mõistliku ajaga tellitav (ca 2-3 päevaga seejuures arvestades, et patsiendi ravi ei
katkeks), siis tuleb tellida väljakirjutatud ravim ja seda mitte asendada;
- retsepti väljakirjutamisel on ilmselgelt eksitud (nt on märgitud ravimvorm, mida ei
ole turul; raviskeemi läbimiseks vajalik ravimi kogus ei klapi väljakirjutatud ravimi
kogusega).
Ravimi asendamisel võib muutuda:
- ravimi nimetus (preparaadipõhisel retseptil);
- toimeaine sisaldus ühikus;
- ravimvorm, kui ei muutu manustamisviis ega ravi tulemus (sh toime saabumise kiirus
ja kestus).
Ravimi asendamine ei ole võimalik (st on vaja uut retsepti), kui muutub:
- toimeaine või toimeainete kombinatsioon;
- toimeaine sisaldus manustamiskorras (nt 1 kord päevas 20 mg asemel 1 kord päevas 25
mg);
- manustamisviis (nt suukaudse asemel süstitav ravim);
- tööstuslikult toodetud ravim ekstemporaalseks ravimiks.
2. Ravimi asendamise üldpõhimõtted Ravimi asendamisel kehtib alati üldreegel:
- apteeker võib asenduse teha omal algatusel arvestades infokirjas toodut ning
võttes seejuures endale vastutuse asenduse sobivuse eest, kui ta on lõpuni
veendunud, et see otsus:
o ei mõjuta ravi tulemust ega raviskeemi jätkamist, sh ravimi kasutamise
ohutuse ja efektiivsuse osas arvestades nii farmakoloogilisi kui ka patsiendi
eripäradega seotud nüansse. Siinkohal peab apteeker arvestama järgnevate
asjaoludega:
▪ kas patsient ise on üldse asendusega nõus ja valmis kasutama
asenduseks väljastatavat ravimit?
▪ kas patsient on võimeline aru saama asendusest tingitud muudatustest ja
füüsiliselt võimeline ravimit kasutama (näiteks arvestades
neelamisraskusi, käelist võimekust tableti poolitamisel jne)?
▪ kas asenduseks antav abiainete koostise poolest erinev ravim on
patsiendile sobiv?
▪ kas ravimvormi muutudes võib ravimi võtmine liiga keeruliseks
muutuda?
▪ kas asenduse puhul on vaja patsienti ravimi kasutamise osas mõnel teisel
tervishoiutöötajal juhendada (nt inhalaatori tüübi muutumisel, ravimi
süstevahendi muutumisel)?
▪ kas ravimi välimuse või võetavate ühikute arvu muutus võib patsiendis
segadust tekitada ja selle kaudu põhjustada alaravi, mürgistuse või ravi
katkestamise?;
o ei kujuta endast raviotsuse tegemist (nt ravimvormi muutmine juhul, kui
sellega seoses muutub toime saabumise kiirus ja/või kestus (nt pikatoimeline
preparaat lühitoimeliseks või vastupidi) on osa raviotsusest, mille saab teha vaid
arstiga konsulteerides);
o on apteekri hinnangul vajalik ja sobiv.
- apteeker saab asenduse teha võttes ühendust ravimi väljakirjutajaga ja toimides
asenduse küsimuses vastavalt väljakirjutaja juhistele, kui:
o selle vajalikkusele on viidatud infokirjas;
o apteekrile jääb mistahes nüanss asenduse sobivuse hindamisel ebaselgeks;
o apteeker kahtleb asenduse sobivuses ega soovi võtta selle eest kogu vastutust.
Asendusi tehes tuleb asenduseks sobiva mitme võimaluse puhul eelistada väljakirjutatud
ravimile sama toimeainega võimalikult sarnast ravimit. Kui asenduseks sobib ühtviisi mitu
ravimit, siis tuleb pakkuda patsiendile esimese valikuna neist soodsaimat.
Asendamine tuleb alati dokumenteerida retseptikeskuses, paberretsepti puhul retsepti pöördel
(sõltumata sellest, kas seda tehakse arstiga konsulteerides või mitte).
3. Preparaadipõhise retseptiga väljakirjutatud ravimi asendamisest Preparaadipõhise retsepti puhul tuleb ravimi asendamiseks apteekril võtta ühendust ravimi
väljakirjutajaga, kes otsustab asenduse sobivuse üle, sest preparaadipõhine retsept
kirjutatakse olukorras, kus on meditsiiniline põhjendus just selle preparaadi kasutamiseks
konkreetsel patsiendil.
Kui infokirja punktides 1. ja 2. toodud põhimõtetega ravimi asendamiseks on arvestatud
(narkootiliste ja psühhotroopsete ravimite puhul arvesta lisaks infokirja punktis 6 toodut), siis
asendamine apteekri poolt saab kõne alla tulla vaid erandlikel juhtudel, kui:
- tegemist ei ole ravimiga, mille annus patsiendile preparaadipõhiselt välja tiitritakse;
- patsient vajab ravimit kohe ja puudub võimalus raviarstiga ühenduse saamiseks või
väljakirjutatud ravimi tellimiseks;
- patsient teab meditsiinilisi põhjusi, miks talle on kirjutatud preparaadipõhine retsept ja
oskab apteekrile anda asjakohaseid selgitusi, mille pinnalt on võimalik koos patsiendiga
otsustada, kas ravimi asendamine on võimalik ja patsiendi jaoks ohutu, sh kas tervise
vaatest on ohutum ravim asendada või oodata kuni on võimalik arstiga konsulteerida
või väljakirjutatud ravim tellida.
4. Toimeainepõhise retseptiga väljakirjutatud ravimi asendamisest Kui infokirja punktides 1. ja 2. toodud põhimõtetega ravimi asendamiseks on arvestatud
(narkootiliste ja psühhotroopsete ravimite puhul arvesta lisaks infokirja punktis 6
toodut), siis võib apteeker toimeainepõhise retsepti puhul arstiga konsulteerimata
asenduse teha ja selle retseptikeskuses dokumenteerida. Seejuures tuleb ravimi ostjale
asendamist selgitada, ravimi kasutamise osas väga põhjalikult nõustada ja veenduda, et:
- ravimi ostja on saanud asendusega kaasnevatest muudatustest aru, et vältida ravivigu
(nt üle- või alaannustamist);
- ravimi kasutaja on võimeline asendatud ravimiga ravi jätkama (nt võimeline tabletti
poolitama).
Vaata infokirja lisas näited 1-3.
5. Ravimi asendamisest, kui väljakirjutamisel on ilmselgelt eksitud Kui infokirja punktides 1., 2. ja 3. või 4. toodud põhimõtetega ravimi asendamiseks on
arvestatud (narkootiliste ja psühhotroopsete ravimite puhul arvesta lisaks infokirja punktis 6
toodut) ja apteekrile tundub, et ravimit välja kirjutades on eksitud, siis on oluline aru saada, kas
tegemist on tõesti ilmse eksitusega või võib olla tegemist ravimi off label kasutusega arvestades
konkreetse patsiendi eripära:
- kui apteeker ei ole täielikult veendunud, et tegemist on ilmse eksitusega, siis tuleb
kindlasti võtta ühendust arstiga ja toimida kooskõlas arstilt saadud selgitustega;
- ilmse eksituse puhul võib apteeker teha asenduse arstiga konsulteerimata ja
dokumenteerida põhjuse retseptil. Vaata infokirja lisas ilmse eksituse kohta näide 4.
Apteekril tuleb patsienti muutuse osas nõustada ja veenduda, et patsient saab
raviskeemist aru.
Kui tegemist on sama väljakirjutaja korduva eksitusega, siis tuleb arstiga ka ilmse
eksituse puhul pärast ravimi väljastamist ühendust võtta, et arst teaks edaspidi samas
olukorras retsepti korrektselt vormistada (retseptikeskuses retseptile lisatud kommentaar
asendamiste kohta paraku ei ole väljakirjutajale alati nähtav, kuid retseptil on tihtipeale olemas
arsti e-postiaadress ja kontakttelefon, mida ühenduse võtmiseks kasutada).
6. Narkootilise või psühhotroopse ravimi asendamisest
6.1 narkootilise ravimi retseptile märgitud ravimi kogus Lisaks infokirja punktides 1., 2., 5. ja 3. või 4. tuleb narkootilise retsepti puhul jälgida, et
asendust tehes ei suurendataks väljakirjutatud ravimi kogust. Ravimiamet on muutnud
määrus nr 30 § 6 lõike 17 kolmanda lause tõlgendust väljakirjutatud ravimi koguse
mõiste osas – palume seda edaspidi ka apteekritel teha. Kui varasemalt on väljakirjutatud
ravimi koguse all mõeldud kitsalt väljakirjutatud tablettide/kapslite jne arvu, siis edaspidi tuleb
lähtuda raviskeemi läbimiseks välja kirjutatud toimeaine kogusest. Seega tuleb esmalt
vaadata mitte väljakirjutatud tablettide/kapslite jne arvu, vaid ravimi toimeaine samaväärset
kogust arvestades raviskeemi pikkust ja selle jooksul manustamiseks arsti poolt ette
nähtud toimeaine kogust ning veenduda, et see on kooskõlas ka allpool toodud
väljastamise ja väljakirjutamise piirangutega. Vaata infokirja lisas näide 5.
See ei muuda põhimõtet, et narkootilisi ja psühhotroopseid ravimeid ei või asendust tegemata
väljastada suuremas toimeaine koguses, kui need on välja kirjutatud. Näiteks kui raviskeem
näeb ette üks kord päevas üks 20 mg tablett 20 päeva, st kokku 20 tabletti, siis ei saa väljastada
20 mg tablette N30 – tuleb lähtuda 20 tableti piirist selle toimeaine koguse juures.
Kui retseptile märgitud raviskeemi läbimiseks on vaja vähem ühikuid, kui ravimi kogusena on
retseptil toodud, siis tuleb väljastada raviskeemi läbimiseks vajaliku ühikute arvule lähim
originaalpakend (sh ka sisepakend), mis ei ole suurem kui väljakirjutatud kogus.
Vaata infolehe lisas näide 6.
Kui retseptile märgitud raviskeemi läbimiseks on vaja rohkem ühikuid, kui ravimi kogusena
on retseptil toodud, siis tuleb ravimi väljakirjutajaga ühendust võtta ja üle küsida, kas eksitud
on raviskeemi või ravimi kogusega ja lähtuda väljastamisel arstilt saadud tagasisidest. Kui arsti
ei ole võimalik kätte saada ja patsiendil on kohe ravimit vaja, siis võib väljastada retseptile
märgitud ravimi koguse, mis paraku ei kata kogu raviskeemi, ja suunata inimene uue retsepti
saamiseks arsti poole.
6.2 määrus nr 30 lisa 4 väljastamise koguselised piirid Kui asendatava ravimi väljakirjutamisele või väljastamisele on sotsiaalministri 18.02.2005
määruse nr 30 „Ravimite väljakirjutamine ja apteekidest väljastamine ning retsepti vorm1“
lisas 4 ette nähtud piirangud, siis tuleb nendega asendusi tehes väljastatava koguse juures
arvestada, st asendust tehes ei või neid ületada.
Ühe retsepti alusel maksimaalselt väljastada lubatud kogused, millega tuleb ka asendusi
tehes arvestada:
- Fenobarbitaal 50 tabletti või 10 ampulli, erandina epilepsia raviks kuni kahekuulise ravi
jaoks
- Etüülmorfiin (ainsa toimeainena) 1,0 g
- Kodeiin (ainsa toimeainena) 1,0 g
- Kokaiin (ainsa toimeainena) 0,1 g
- Metüülfenidaat 60 tabletti
- Lisdeksamfetamiindimesülaat 60 tabletti
- Naatriumoksübaat 270 g
- Tramadool 12 g
Vaata infokirja lisas näide 7.
6.3 Määrus nr 30 lisa 4 bensodiasepiinide ja bensodiasepiinisarnaste
ainete väljakirjutamise koguselised piirid Arstiga konsulteerimata bensodiasepiinide või bensodiasepiinisarnaste ainete (ATC rühmad
N03AE, N05BA, N05CD, N05CF) asendamisel tuleb apteekril arvestada järgmisega:
- Kui arst on kirjutanud välja kuni 30 tabletti, 20 ampulli, 20 suposiiti, 10 rektaaltuubi
või 25 ml tilku, siis võib arstiga konsulteerimata asenduseks antava ravimi kogus ka
olla kuni 30 tabletti, 20 ampulli, 20 suposiiti, 10 rektaaltuubi või 25 ml tilku. Erandina
võib klonasepaami ja klobasaami epilepsia raviks välja kirjutada ja väljastada kuni
kahekuulise ravi jaoks.
- Kui arst on kirjutanud välja 60 tabletti (erandina flunitrasepaam 30 tabletti), 20 ampulli,
20 suposiiti, 10 rektaaltuubi või 25 ml tilku, siis võib arstiga konsulteerimata
asenduseks antava ravimi kogus olla samades viidatud piirides. Erandina võib
klonasepaami ja klobasaami epilepsia raviks välja kirjutada ja väljastada kuni
kahekuulise ravi jaoks.
Kui bensodiasepiinide või bensodiasepiinisarnaste ainete asendamise käigus on vaja
raviskeemi läbimiseks vajaliku toimeaine koguse tagamiseks eelnevalt toodud ühikulisi
väljakirjutamise piire ületada, siis seda saab teha vaid arstiga konsulteerides.
Vaata infokirja lisas näited 8-10.
Narkootiliste ja psühhotroopsete ravimite puhul sellist asendust tehes, kus on vaja hakata
ravimit poolitama, tuleb erilise hoolega hinnata asenduse sobivust konkreetse patsiendi puhul
sellega kaasneda võiva üleannustamiste kontekstis. Enne sellise asenduse tegemist tuleks
võimalusel konsulteerida ravimi väljakirjutajaga.
Lisa
Näited (palun jälgige, millise infokirja punkti juurde näide kuulub, ja
lugege neid tervikuna): 1. Patsient saab 20 mg toimeaine sisaldusega lühitoimelise tableti asemel sama
toimeainega kaks 10 mg lühitoimelist tabletti, samas ei ole lubatud väljastada
lühitoimelise tableti asemel pikatoimelist tabletti ning pikatoimelise tableti asendamise
võimalus väiksema toimeaine sisaldusega pikatoimelise tabletiga sõltub konkreetsetest
ravimitest ja seda ei saa alati teha. Apteekril tuleb patsienti ravimi muutuse osas alati
nõustada ja veenduda, et patsient saab muutunud raviskeemist aru. Näiteks on
patsiendile välja kirjutatud 40 mg pravastatiini tablette, kuid selles annuses preparaate
enam Eestis ei turustata. Sellisel juhul võib apteeker arstiga konsulteerimata väljastada
pravastatiini tabletid tugevusega 20 mg kahekaupa kasutamiseks. Asendamise
eelduseks on, et apteeker on patsienti põjalikult nõustanud ja patsient saab muutunud
raviskeemist aru.
2. 10 mg toimeaine sisaldusega tableti asemel saab patsient sama toimeainega 20mg
sisaldusega tableti, millel on poolitusjoon ja mida on lubatud vastavalt pakendi
infolehele poolitada, st tabletti on võimalik jagada võrdseteks annusteks. Kui patsiendil
tuleb ravimi asendamisel tabletti poolitada, siis tuleb apteekril teda selle osas nõustada
ja veenduda, et patsient on selleks võimeline ja saab muutunud raviskeemist aru.
Näiteks kui patsiendile on kirjutatud välja ketoprofeen 50 mg tabletid, mille
turustamine Eestis on lõpetatud, võib apteeker iseseisvalt arstiga konsulteerimata
väljastada raviskeemi läbimiseks sobivas koguses ketoprofeen 100 mg tablette, mida
on lubatud poolitada võrdseteks annusteks. Asenduse eelduseks on, et patsient on
võimeline aru saama raviskeemi muudatusest, saab tableti poolitamisega hakkama ning
apteeker on patsienti muutunud raviskeemi osas põhjalikult nõustanud.
3. Sama manustamisviisi, toimeaine sisalduse ning toime saabumise kiiruse ja kestusega
tablett asendatakse kapsliga vm ravimvormi asendus, mis ei muuda manustamisviisi
ega mõjuta konkreetse patsiendi ravi tulemuslikkust ega muuda ravimi manustamist
konkreetse patsiendi jaoks liiga keeruliseks. Apteekril tuleb patsienti muutuse osas
nõustada ja veenduda, et patsient saab sellest aru ning on võimeline asendatud
ravimvormis ravimit kasutama. Näiteks tarneraskuses fluoksetiin 20 mg tabletid võib
apteeker iseseisvalt asendada fluoksetiin 20 mg kapslitega, kui on selge, et patsient ei
pea ravimit poolitama ja on võimeline kapslit neelama. Näiteks olansapiini õhukese
polümeerikattega tabletid võib apteeker asendada olansapiini suus dispergeeruvate
tablettidega, kuna ei muutu toime algus ja kestus, kuid apteeker peab veenduma, et
patsient saab manustamise erisusest aru.
4. Retseptile märgitud raviskeemiks on üks tablett kaks korda päevas kümne päeva
jooksul, st kokku 20 tabletti, kuid ravimi koguhulgaks on retseptil märgitud 10 tabletti.
Apteeker võib patsiendile anda arstiga konsulteerimata 20 tabletti, kui seda ravimit
ravimiinfo järgi tavapäraselt võetaksegi kaks korda päevas 10-päevase ravikuurina ja
patsient oli ka arstist aru saanud, et tal tuleb 10 päeva ravimit võtta. Apteekril tuleb
patsienti muutuse osas nõustada ja veenduda, et patsient saab raviskeemist aru.
5. Narkootilise retsepti alusel on välja kirjutatud üks 20 mg tablett üks kord päevas 30
päeva jooksul, st 30 tabletti, seega 10 mg sisaldusega tabletiga asendades oleks õige
kogus kaks 10 mg tabletti üks kord päevas 30 päeva jooksul, st 60 tabletti. Heaks näiteks
on siin tarneraskuses olev OXYCODONE VITABALANS õhukese polümeerikattega
tablett 10 mg, mille asenduseks sobib OXYCODONE VITABALANS õhukese
polümeerikattega tablett 5 mg. Kuna see asendus ravitulemust ei mõjuta, siis võib
apteeker tarneraskuses 10 mg tableti asemel arstiga konsulteerimata väljastada
patsiendile määratud ravikuuri läbimiseks vajaliku koguse 5 mg ravimit, kus tablettide
arv on siis kaks korda suurem, kui 10 mg retseptil kirjas. Piisab, kui apteeker
dokumenteerib asenduse retseptikeskuses.
6. Kui raviskeem näeb ette üks tablett üks kord päevas 20 päeva ja ravimi koguseks on
märgitud 28 tabletti, siis tuleb vaadata, kas saadaval on ravikuuri pikkusele vastav
pakendisuurus. Kui on, siis väljastatakse N20 pakend. Kui N20 pakendit ei ole, siis
vaadatakse, kas saadaval on pakend, mille suurus ei ületa väljakirjutatud kogust (28
tabletti), kuid mis on piisav ravikuuri läbimiseks, ja väljastatakse see. Kui saadaval on
vaid pakendisuurused, mida kas pole võimalik jagada või mille mitme pakendi
väljastamisel ületatakse väljakirjutatud kogus 28 tabletti, tuleb ühendust võtta arstiga,
et muuta kas raviskeemi või väljakirjutatud kogust, et leida konkreetsele patsiendile
sobiv lahendus, või alternatiivina väljastada väiksem ravimikogus, mis paraku
ravivajadust ei kata ja inimesel tuleb ravi jätkamiseks uue retsepti saamiseks arsti poole
pöörduda.
7. Kui välja on kirjutatud metüülfenidaat 40 mg 60 toimeainet modifitseeritult vabastavat
kõvakapslit, ja seda on vaja asendada metüülfenidaat 20 mg toimeainet modifitseeritult
vabastavate kõvakapslitega, siis neid ei saa väljastada 120 tükki, vaid saab väljastada
maksimaalselt 60 tükki, mis katab poole lühema aja raviks vajaliku koguse ja patsiendil
tuleb uue retsepti saamiseks varem arsti poole pöörduda.
8. Kui raviskeemis on 0,5 mg alprasolaami üks kord päevas 10 päeva ja koguseks 10
tabletti, siis võib apteeker arstiga konsulteerimata väljastada 20 tabletti 0,25 mg
alprasolaami.
9. Kui raviskeemis on märgitud 0,5 mg alprasolaami üks kord päevas 30 päeva ja
koguseks 30 tabletti, siis arstiga konsulteerimata saab apteeker väljastada 30 tabletti
0,25 mg alprasolaami, mis katab vaid poole ravikuuri. Arstiga konsulteerides saab arsti
otsuse alusel väljastada sellises olukorras 60 tabletti 0,25 mg alprasolaami, mis katab
kogu ravikuuri. Arstiga konsulteerimine peab olema retseptikeskuses dokumenteeritud.
10. Kui raviskeemis on 0,25 mg alprasolaami üks kord päevas 60 päeva ja koguseks 60
tabletti, aga 0,25 mg alprasolaam ei ole saadaval, siis võib apteeker arstiga
konsulteerimata väljastada kuni 30 tabletti 0,5 mg alprasolaami, millel on poolitusjoon
ja mida on lubatud vastavalt pakendi infolehele poolitada, st tabletti on võimalik jagada
võrdseteks annusteks. Võimalusel tuleb sellised asendused arstiga üle konsulteerida,
sest see asendus võib tõsta mürgistuse riski.
08.05.2024
Ravimiameti infokiri apteekritele
inimesel kasutatava retseptiravimi asendamisest
Hea apteeker
Ravimiamet on saanud mitmeid küsimusi tarneraskuse ajal välja kirjutatud retseptiravimite
asendamise kohta. Retseptiravimi väljastamise, sh asendamise küsimust reguleerib
Sotsiaalministri 18.02.2005 määrus nr 30 „Ravimite väljakirjutamine ja apteekidest
väljastamine ning retsepti vorm1“ (edaspidi määrus nr 30) § 6. Avame infokirjas retseptiravimi
asendamise küsimusi laiemalt kui tarneraskuse kontekstis (vt punkt 1), sest nõudeid on
tõlgendatud mõnevõrra erinevalt ning Ravimiamet pidas mõnes osas vajalikuks ka oma seniste
seisukohtade üle vaatamist. Olulisim muudatus nõuete tõlgendamises on seotud väljakirjutatud
ravimi koguse mõistega (vt täpsemalt infokirja punkt 6.1).
Infokiri avab apteekri poolt ravimi asendamise võimalused jättes apteekrile otsustusõiguse
nende võimaluste kasutamise või jätkuvalt iga asenduse puhul arstiga konsulteerimise vahel.
Ravimiametiga nõu pidamine ei asenda arstiga konsulteerimist ja Ravimiamet ei saa teha
asendamise otsust apteekri eest. Saame selgitada infokirjas toodud põhimõtteid, mille järgi
saab apteeker otsustada, kas teha asendus ise või siiski konsulteerida raviarstiga.
Konkreetse asenduse puhul juhiste leidmiseks tuleb infokirja tervikuna lugeda – vaadates
üksikut punkti eraldiseisvalt võib jääda mõni oluline nüanss märkamata.
Ravimiamet tänab apteekreid, kes igapäevaselt otsivad lahendusi patsientidele, kellele välja
kirjutatud ravimit ei ole parajasti saada. Soovime teile selles keerulises, kuid äärmiselt
vajalikus ja tänuväärses töös jõudu ning meelerahu!
Kui Teil tekib infokirja pinnalt küsimusi, siis palun andke sellest märku [email protected].
Sisukord 1. Millal võib kaaluda väljakirjutatud ravimi asendamist?...................................................................... 2
2. Ravimi asendamise üldpõhimõtted .................................................................................................... 2
3. Preparaadipõhise retseptiga väljakirjutatud ravimi asendamisest..................................................... 3
4. Toimeainepõhise retseptiga väljakirjutatud ravimi asendamisest ..................................................... 3
5. Ravimi asendamisest, kui väljakirjutamisel on ilmselgelt eksitud ...................................................... 4
6. Narkootilise või psühhotroopse ravimi asendamisest ........................................................................ 4
6.1 narkootilise ravimi retseptile märgitud ravimi kogus ....................................................................... 4
6.2 määrus nr 30 lisa 4 väljastamise koguselised piirid .......................................................................... 5
6.3 Määrus nr 30 lisa 4 bensodiasepiinide ja bensodiasepiinisarnaste ainete väljakirjutamise
koguselised piirid .................................................................................................................................... 5
Näited (palun jälgige, millise infokirja punkti juurde näide kuulub, ja lugege neid tervikuna): ............. 7
1. Millal võib kaaluda väljakirjutatud ravimi asendamist? Ravimi asendamise küsimus võib tekkida, kui inimene tuleb retseptiga apteeki ja:
- väljakirjutatud ravimil on tarneraskus või selle turustamine on lõpetatud, st ravimit
ei ole võimalik apteegil Eesti hulgimüüjatelt tellida;
- väljakirjutatud ravim ei ole lähikonnas asuvates apteekides saadaval ning selle
tellimine võtab arvestades patsiendi ravivajadusi (nt alles on viimane annus) ja
seisundit liiga kaua aega. Kui ravim on konkreetses apteegis otsas, kuid sellel ei ole
tarneraskust ja see on saadaval teises lähikonnas asuvas apteegis või Eesti hulgimüügist
mõistliku ajaga tellitav (ca 2-3 päevaga seejuures arvestades, et patsiendi ravi ei
katkeks), siis tuleb tellida väljakirjutatud ravim ja seda mitte asendada;
- retsepti väljakirjutamisel on ilmselgelt eksitud (nt on märgitud ravimvorm, mida ei
ole turul; raviskeemi läbimiseks vajalik ravimi kogus ei klapi väljakirjutatud ravimi
kogusega).
Ravimi asendamisel võib muutuda:
- ravimi nimetus (preparaadipõhisel retseptil);
- toimeaine sisaldus ühikus;
- ravimvorm, kui ei muutu manustamisviis ega ravi tulemus (sh toime saabumise kiirus
ja kestus).
Ravimi asendamine ei ole võimalik (st on vaja uut retsepti), kui muutub:
- toimeaine või toimeainete kombinatsioon;
- toimeaine sisaldus manustamiskorras (nt 1 kord päevas 20 mg asemel 1 kord päevas 25
mg);
- manustamisviis (nt suukaudse asemel süstitav ravim);
- tööstuslikult toodetud ravim ekstemporaalseks ravimiks.
2. Ravimi asendamise üldpõhimõtted Ravimi asendamisel kehtib alati üldreegel:
- apteeker võib asenduse teha omal algatusel arvestades infokirjas toodut ning
võttes seejuures endale vastutuse asenduse sobivuse eest, kui ta on lõpuni
veendunud, et see otsus:
o ei mõjuta ravi tulemust ega raviskeemi jätkamist, sh ravimi kasutamise
ohutuse ja efektiivsuse osas arvestades nii farmakoloogilisi kui ka patsiendi
eripäradega seotud nüansse. Siinkohal peab apteeker arvestama järgnevate
asjaoludega:
▪ kas patsient ise on üldse asendusega nõus ja valmis kasutama
asenduseks väljastatavat ravimit?
▪ kas patsient on võimeline aru saama asendusest tingitud muudatustest ja
füüsiliselt võimeline ravimit kasutama (näiteks arvestades
neelamisraskusi, käelist võimekust tableti poolitamisel jne)?
▪ kas asenduseks antav abiainete koostise poolest erinev ravim on
patsiendile sobiv?
▪ kas ravimvormi muutudes võib ravimi võtmine liiga keeruliseks
muutuda?
▪ kas asenduse puhul on vaja patsienti ravimi kasutamise osas mõnel teisel
tervishoiutöötajal juhendada (nt inhalaatori tüübi muutumisel, ravimi
süstevahendi muutumisel)?
▪ kas ravimi välimuse või võetavate ühikute arvu muutus võib patsiendis
segadust tekitada ja selle kaudu põhjustada alaravi, mürgistuse või ravi
katkestamise?;
o ei kujuta endast raviotsuse tegemist (nt ravimvormi muutmine juhul, kui
sellega seoses muutub toime saabumise kiirus ja/või kestus (nt pikatoimeline
preparaat lühitoimeliseks või vastupidi) on osa raviotsusest, mille saab teha vaid
arstiga konsulteerides);
o on apteekri hinnangul vajalik ja sobiv.
- apteeker saab asenduse teha võttes ühendust ravimi väljakirjutajaga ja toimides
asenduse küsimuses vastavalt väljakirjutaja juhistele, kui:
o selle vajalikkusele on viidatud infokirjas;
o apteekrile jääb mistahes nüanss asenduse sobivuse hindamisel ebaselgeks;
o apteeker kahtleb asenduse sobivuses ega soovi võtta selle eest kogu vastutust.
Asendusi tehes tuleb asenduseks sobiva mitme võimaluse puhul eelistada väljakirjutatud
ravimile sama toimeainega võimalikult sarnast ravimit. Kui asenduseks sobib ühtviisi mitu
ravimit, siis tuleb pakkuda patsiendile esimese valikuna neist soodsaimat.
Asendamine tuleb alati dokumenteerida retseptikeskuses, paberretsepti puhul retsepti pöördel
(sõltumata sellest, kas seda tehakse arstiga konsulteerides või mitte).
3. Preparaadipõhise retseptiga väljakirjutatud ravimi asendamisest Preparaadipõhise retsepti puhul tuleb ravimi asendamiseks apteekril võtta ühendust ravimi
väljakirjutajaga, kes otsustab asenduse sobivuse üle, sest preparaadipõhine retsept
kirjutatakse olukorras, kus on meditsiiniline põhjendus just selle preparaadi kasutamiseks
konkreetsel patsiendil.
Kui infokirja punktides 1. ja 2. toodud põhimõtetega ravimi asendamiseks on arvestatud
(narkootiliste ja psühhotroopsete ravimite puhul arvesta lisaks infokirja punktis 6 toodut), siis
asendamine apteekri poolt saab kõne alla tulla vaid erandlikel juhtudel, kui:
- tegemist ei ole ravimiga, mille annus patsiendile preparaadipõhiselt välja tiitritakse;
- patsient vajab ravimit kohe ja puudub võimalus raviarstiga ühenduse saamiseks või
väljakirjutatud ravimi tellimiseks;
- patsient teab meditsiinilisi põhjusi, miks talle on kirjutatud preparaadipõhine retsept ja
oskab apteekrile anda asjakohaseid selgitusi, mille pinnalt on võimalik koos patsiendiga
otsustada, kas ravimi asendamine on võimalik ja patsiendi jaoks ohutu, sh kas tervise
vaatest on ohutum ravim asendada või oodata kuni on võimalik arstiga konsulteerida
või väljakirjutatud ravim tellida.
4. Toimeainepõhise retseptiga väljakirjutatud ravimi asendamisest Kui infokirja punktides 1. ja 2. toodud põhimõtetega ravimi asendamiseks on arvestatud
(narkootiliste ja psühhotroopsete ravimite puhul arvesta lisaks infokirja punktis 6
toodut), siis võib apteeker toimeainepõhise retsepti puhul arstiga konsulteerimata
asenduse teha ja selle retseptikeskuses dokumenteerida. Seejuures tuleb ravimi ostjale
asendamist selgitada, ravimi kasutamise osas väga põhjalikult nõustada ja veenduda, et:
- ravimi ostja on saanud asendusega kaasnevatest muudatustest aru, et vältida ravivigu
(nt üle- või alaannustamist);
- ravimi kasutaja on võimeline asendatud ravimiga ravi jätkama (nt võimeline tabletti
poolitama).
Vaata infokirja lisas näited 1-3.
5. Ravimi asendamisest, kui väljakirjutamisel on ilmselgelt eksitud Kui infokirja punktides 1., 2. ja 3. või 4. toodud põhimõtetega ravimi asendamiseks on
arvestatud (narkootiliste ja psühhotroopsete ravimite puhul arvesta lisaks infokirja punktis 6
toodut) ja apteekrile tundub, et ravimit välja kirjutades on eksitud, siis on oluline aru saada, kas
tegemist on tõesti ilmse eksitusega või võib olla tegemist ravimi off label kasutusega arvestades
konkreetse patsiendi eripära:
- kui apteeker ei ole täielikult veendunud, et tegemist on ilmse eksitusega, siis tuleb
kindlasti võtta ühendust arstiga ja toimida kooskõlas arstilt saadud selgitustega;
- ilmse eksituse puhul võib apteeker teha asenduse arstiga konsulteerimata ja
dokumenteerida põhjuse retseptil. Vaata infokirja lisas ilmse eksituse kohta näide 4.
Apteekril tuleb patsienti muutuse osas nõustada ja veenduda, et patsient saab
raviskeemist aru.
Kui tegemist on sama väljakirjutaja korduva eksitusega, siis tuleb arstiga ka ilmse
eksituse puhul pärast ravimi väljastamist ühendust võtta, et arst teaks edaspidi samas
olukorras retsepti korrektselt vormistada (retseptikeskuses retseptile lisatud kommentaar
asendamiste kohta paraku ei ole väljakirjutajale alati nähtav, kuid retseptil on tihtipeale olemas
arsti e-postiaadress ja kontakttelefon, mida ühenduse võtmiseks kasutada).
6. Narkootilise või psühhotroopse ravimi asendamisest
6.1 narkootilise ravimi retseptile märgitud ravimi kogus Lisaks infokirja punktides 1., 2., 5. ja 3. või 4. tuleb narkootilise retsepti puhul jälgida, et
asendust tehes ei suurendataks väljakirjutatud ravimi kogust. Ravimiamet on muutnud
määrus nr 30 § 6 lõike 17 kolmanda lause tõlgendust väljakirjutatud ravimi koguse
mõiste osas – palume seda edaspidi ka apteekritel teha. Kui varasemalt on väljakirjutatud
ravimi koguse all mõeldud kitsalt väljakirjutatud tablettide/kapslite jne arvu, siis edaspidi tuleb
lähtuda raviskeemi läbimiseks välja kirjutatud toimeaine kogusest. Seega tuleb esmalt
vaadata mitte väljakirjutatud tablettide/kapslite jne arvu, vaid ravimi toimeaine samaväärset
kogust arvestades raviskeemi pikkust ja selle jooksul manustamiseks arsti poolt ette
nähtud toimeaine kogust ning veenduda, et see on kooskõlas ka allpool toodud
väljastamise ja väljakirjutamise piirangutega. Vaata infokirja lisas näide 5.
See ei muuda põhimõtet, et narkootilisi ja psühhotroopseid ravimeid ei või asendust tegemata
väljastada suuremas toimeaine koguses, kui need on välja kirjutatud. Näiteks kui raviskeem
näeb ette üks kord päevas üks 20 mg tablett 20 päeva, st kokku 20 tabletti, siis ei saa väljastada
20 mg tablette N30 – tuleb lähtuda 20 tableti piirist selle toimeaine koguse juures.
Kui retseptile märgitud raviskeemi läbimiseks on vaja vähem ühikuid, kui ravimi kogusena on
retseptil toodud, siis tuleb väljastada raviskeemi läbimiseks vajaliku ühikute arvule lähim
originaalpakend (sh ka sisepakend), mis ei ole suurem kui väljakirjutatud kogus.
Vaata infolehe lisas näide 6.
Kui retseptile märgitud raviskeemi läbimiseks on vaja rohkem ühikuid, kui ravimi kogusena
on retseptil toodud, siis tuleb ravimi väljakirjutajaga ühendust võtta ja üle küsida, kas eksitud
on raviskeemi või ravimi kogusega ja lähtuda väljastamisel arstilt saadud tagasisidest. Kui arsti
ei ole võimalik kätte saada ja patsiendil on kohe ravimit vaja, siis võib väljastada retseptile
märgitud ravimi koguse, mis paraku ei kata kogu raviskeemi, ja suunata inimene uue retsepti
saamiseks arsti poole.
6.2 määrus nr 30 lisa 4 väljastamise koguselised piirid Kui asendatava ravimi väljakirjutamisele või väljastamisele on sotsiaalministri 18.02.2005
määruse nr 30 „Ravimite väljakirjutamine ja apteekidest väljastamine ning retsepti vorm1“
lisas 4 ette nähtud piirangud, siis tuleb nendega asendusi tehes väljastatava koguse juures
arvestada, st asendust tehes ei või neid ületada.
Ühe retsepti alusel maksimaalselt väljastada lubatud kogused, millega tuleb ka asendusi
tehes arvestada:
- Fenobarbitaal 50 tabletti või 10 ampulli, erandina epilepsia raviks kuni kahekuulise ravi
jaoks
- Etüülmorfiin (ainsa toimeainena) 1,0 g
- Kodeiin (ainsa toimeainena) 1,0 g
- Kokaiin (ainsa toimeainena) 0,1 g
- Metüülfenidaat 60 tabletti
- Lisdeksamfetamiindimesülaat 60 tabletti
- Naatriumoksübaat 270 g
- Tramadool 12 g
Vaata infokirja lisas näide 7.
6.3 Määrus nr 30 lisa 4 bensodiasepiinide ja bensodiasepiinisarnaste
ainete väljakirjutamise koguselised piirid Arstiga konsulteerimata bensodiasepiinide või bensodiasepiinisarnaste ainete (ATC rühmad
N03AE, N05BA, N05CD, N05CF) asendamisel tuleb apteekril arvestada järgmisega:
- Kui arst on kirjutanud välja kuni 30 tabletti, 20 ampulli, 20 suposiiti, 10 rektaaltuubi
või 25 ml tilku, siis võib arstiga konsulteerimata asenduseks antava ravimi kogus ka
olla kuni 30 tabletti, 20 ampulli, 20 suposiiti, 10 rektaaltuubi või 25 ml tilku. Erandina
võib klonasepaami ja klobasaami epilepsia raviks välja kirjutada ja väljastada kuni
kahekuulise ravi jaoks.
- Kui arst on kirjutanud välja 60 tabletti (erandina flunitrasepaam 30 tabletti), 20 ampulli,
20 suposiiti, 10 rektaaltuubi või 25 ml tilku, siis võib arstiga konsulteerimata
asenduseks antava ravimi kogus olla samades viidatud piirides. Erandina võib
klonasepaami ja klobasaami epilepsia raviks välja kirjutada ja väljastada kuni
kahekuulise ravi jaoks.
Kui bensodiasepiinide või bensodiasepiinisarnaste ainete asendamise käigus on vaja
raviskeemi läbimiseks vajaliku toimeaine koguse tagamiseks eelnevalt toodud ühikulisi
väljakirjutamise piire ületada, siis seda saab teha vaid arstiga konsulteerides.
Vaata infokirja lisas näited 8-10.
Narkootiliste ja psühhotroopsete ravimite puhul sellist asendust tehes, kus on vaja hakata
ravimit poolitama, tuleb erilise hoolega hinnata asenduse sobivust konkreetse patsiendi puhul
sellega kaasneda võiva üleannustamiste kontekstis. Enne sellise asenduse tegemist tuleks
võimalusel konsulteerida ravimi väljakirjutajaga.
Lisa
Näited (palun jälgige, millise infokirja punkti juurde näide kuulub, ja
lugege neid tervikuna): 1. Patsient saab 20 mg toimeaine sisaldusega lühitoimelise tableti asemel sama
toimeainega kaks 10 mg lühitoimelist tabletti, samas ei ole lubatud väljastada
lühitoimelise tableti asemel pikatoimelist tabletti ning pikatoimelise tableti asendamise
võimalus väiksema toimeaine sisaldusega pikatoimelise tabletiga sõltub konkreetsetest
ravimitest ja seda ei saa alati teha. Apteekril tuleb patsienti ravimi muutuse osas alati
nõustada ja veenduda, et patsient saab muutunud raviskeemist aru. Näiteks on
patsiendile välja kirjutatud 40 mg pravastatiini tablette, kuid selles annuses preparaate
enam Eestis ei turustata. Sellisel juhul võib apteeker arstiga konsulteerimata väljastada
pravastatiini tabletid tugevusega 20 mg kahekaupa kasutamiseks. Asendamise
eelduseks on, et apteeker on patsienti põjalikult nõustanud ja patsient saab muutunud
raviskeemist aru.
2. 10 mg toimeaine sisaldusega tableti asemel saab patsient sama toimeainega 20mg
sisaldusega tableti, millel on poolitusjoon ja mida on lubatud vastavalt pakendi
infolehele poolitada, st tabletti on võimalik jagada võrdseteks annusteks. Kui patsiendil
tuleb ravimi asendamisel tabletti poolitada, siis tuleb apteekril teda selle osas nõustada
ja veenduda, et patsient on selleks võimeline ja saab muutunud raviskeemist aru.
Näiteks kui patsiendile on kirjutatud välja ketoprofeen 50 mg tabletid, mille
turustamine Eestis on lõpetatud, võib apteeker iseseisvalt arstiga konsulteerimata
väljastada raviskeemi läbimiseks sobivas koguses ketoprofeen 100 mg tablette, mida
on lubatud poolitada võrdseteks annusteks. Asenduse eelduseks on, et patsient on
võimeline aru saama raviskeemi muudatusest, saab tableti poolitamisega hakkama ning
apteeker on patsienti muutunud raviskeemi osas põhjalikult nõustanud.
3. Sama manustamisviisi, toimeaine sisalduse ning toime saabumise kiiruse ja kestusega
tablett asendatakse kapsliga vm ravimvormi asendus, mis ei muuda manustamisviisi
ega mõjuta konkreetse patsiendi ravi tulemuslikkust ega muuda ravimi manustamist
konkreetse patsiendi jaoks liiga keeruliseks. Apteekril tuleb patsienti muutuse osas
nõustada ja veenduda, et patsient saab sellest aru ning on võimeline asendatud
ravimvormis ravimit kasutama. Näiteks tarneraskuses fluoksetiin 20 mg tabletid võib
apteeker iseseisvalt asendada fluoksetiin 20 mg kapslitega, kui on selge, et patsient ei
pea ravimit poolitama ja on võimeline kapslit neelama. Näiteks olansapiini õhukese
polümeerikattega tabletid võib apteeker asendada olansapiini suus dispergeeruvate
tablettidega, kuna ei muutu toime algus ja kestus, kuid apteeker peab veenduma, et
patsient saab manustamise erisusest aru.
4. Retseptile märgitud raviskeemiks on üks tablett kaks korda päevas kümne päeva
jooksul, st kokku 20 tabletti, kuid ravimi koguhulgaks on retseptil märgitud 10 tabletti.
Apteeker võib patsiendile anda arstiga konsulteerimata 20 tabletti, kui seda ravimit
ravimiinfo järgi tavapäraselt võetaksegi kaks korda päevas 10-päevase ravikuurina ja
patsient oli ka arstist aru saanud, et tal tuleb 10 päeva ravimit võtta. Apteekril tuleb
patsienti muutuse osas nõustada ja veenduda, et patsient saab raviskeemist aru.
5. Narkootilise retsepti alusel on välja kirjutatud üks 20 mg tablett üks kord päevas 30
päeva jooksul, st 30 tabletti, seega 10 mg sisaldusega tabletiga asendades oleks õige
kogus kaks 10 mg tabletti üks kord päevas 30 päeva jooksul, st 60 tabletti. Heaks näiteks
on siin tarneraskuses olev OXYCODONE VITABALANS õhukese polümeerikattega
tablett 10 mg, mille asenduseks sobib OXYCODONE VITABALANS õhukese
polümeerikattega tablett 5 mg. Kuna see asendus ravitulemust ei mõjuta, siis võib
apteeker tarneraskuses 10 mg tableti asemel arstiga konsulteerimata väljastada
patsiendile määratud ravikuuri läbimiseks vajaliku koguse 5 mg ravimit, kus tablettide
arv on siis kaks korda suurem, kui 10 mg retseptil kirjas. Piisab, kui apteeker
dokumenteerib asenduse retseptikeskuses.
6. Kui raviskeem näeb ette üks tablett üks kord päevas 20 päeva ja ravimi koguseks on
märgitud 28 tabletti, siis tuleb vaadata, kas saadaval on ravikuuri pikkusele vastav
pakendisuurus. Kui on, siis väljastatakse N20 pakend. Kui N20 pakendit ei ole, siis
vaadatakse, kas saadaval on pakend, mille suurus ei ületa väljakirjutatud kogust (28
tabletti), kuid mis on piisav ravikuuri läbimiseks, ja väljastatakse see. Kui saadaval on
vaid pakendisuurused, mida kas pole võimalik jagada või mille mitme pakendi
väljastamisel ületatakse väljakirjutatud kogus 28 tabletti, tuleb ühendust võtta arstiga,
et muuta kas raviskeemi või väljakirjutatud kogust, et leida konkreetsele patsiendile
sobiv lahendus, või alternatiivina väljastada väiksem ravimikogus, mis paraku
ravivajadust ei kata ja inimesel tuleb ravi jätkamiseks uue retsepti saamiseks arsti poole
pöörduda.
7. Kui välja on kirjutatud metüülfenidaat 40 mg 60 toimeainet modifitseeritult vabastavat
kõvakapslit, ja seda on vaja asendada metüülfenidaat 20 mg toimeainet modifitseeritult
vabastavate kõvakapslitega, siis neid ei saa väljastada 120 tükki, vaid saab väljastada
maksimaalselt 60 tükki, mis katab poole lühema aja raviks vajaliku koguse ja patsiendil
tuleb uue retsepti saamiseks varem arsti poole pöörduda.
8. Kui raviskeemis on 0,5 mg alprasolaami üks kord päevas 10 päeva ja koguseks 10
tabletti, siis võib apteeker arstiga konsulteerimata väljastada 20 tabletti 0,25 mg
alprasolaami.
9. Kui raviskeemis on märgitud 0,5 mg alprasolaami üks kord päevas 30 päeva ja
koguseks 30 tabletti, siis arstiga konsulteerimata saab apteeker väljastada 30 tabletti
0,25 mg alprasolaami, mis katab vaid poole ravikuuri. Arstiga konsulteerides saab arsti
otsuse alusel väljastada sellises olukorras 60 tabletti 0,25 mg alprasolaami, mis katab
kogu ravikuuri. Arstiga konsulteerimine peab olema retseptikeskuses dokumenteeritud.
10. Kui raviskeemis on 0,25 mg alprasolaami üks kord päevas 60 päeva ja koguseks 60
tabletti, aga 0,25 mg alprasolaam ei ole saadaval, siis võib apteeker arstiga
konsulteerimata väljastada kuni 30 tabletti 0,5 mg alprasolaami, millel on poolitusjoon
ja mida on lubatud vastavalt pakendi infolehele poolitada, st tabletti on võimalik jagada
võrdseteks annusteks. Võimalusel tuleb sellised asendused arstiga üle konsulteerida,
sest see asendus võib tõsta mürgistuse riski.