Riigi Tugiteenuste Keskus
e-post:
[email protected]
e-post:
[email protected]
15.05.2024 nr 14-9/20-3
VAIE
finantskorrektsiooni tegemise 16.04.2024 otsusele
nr 11.4-5/24/292 projektis nr 2014-2020.104-0032
VAIDE ESITAJA: Põhja-Sakala Vallavalitsus
Lembitu pst 42, Suure-Jaani, 71502, Viljandi maakond
Kontakttelefon: 435 5444
e-post: põ
[email protected]
I Resolutsioon
Vastavalt STS §-le 51, HMS §-dele 54, 71 lg 1, 72 lg 1 p 2, palub Põhja-Sakala Vallavalitsus :
1. Tunnistada osaliselt kehtetuks Riigi Tugiteenuste Keskuse (RTK) finantskorrektsiooni otsus 16.aprillist 2024 nr 11.4-5/24/292 projektis nr 2014-2020.104-0032 osas, millega:
• loeti mitteabikõlblikeks projekti „Võhma linna koolivõrgu korrastamine (lammutamine, renoveerimine ja sisustamine)“ riigihanke nr 204162 (edaspidi Projekt) kulusid summas 133 171,33 eurot ehk 5%;
• Vähendati Euroopa Regionaalarengu Fondi toetust (edaspidi Toetus) Projektile 113 195,73 eurot.
2. Teha uus otsus punktis 1 toodud asjaoludes, vähendades finantskorrektsiooni määra (mitte rohkem kui 2% toetuse summast) ja tõstes abikõlblike kulude summat samas proportsioonis.
II Asjaolud
1. RTK tegi 13.04.2022 otsuse nr 11.4-5/0373, millega luges Projekti raames mitteabikõlblikuks kuluks 266 342,88 eurot, millest Euroopa Regionaalarengu Fondi toetus moodustab 226 391,44 eurot, vähendas projekti abikõlblikke kulusid 10% .
2. Põhja-Sakala Vallavalitsus (PSV) kui Projektis toetuse saaja esitas vaide, millega palus tunnistada kehtetuks eeltoodud otsus.
3. RTK jättis 22.06.2022 vaideotsusega nr 11.4-5/0591 PSV vaide rahuldamata.
4. PSV esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse RTK 13.04.2022 otsuse ja 22.06.2022 vaideotsuse tühistamiseks.
5. Tallinna Ringkonnakohus tegi 31.01.2024 otsuse nr 3-22-1577 (edaspidi Kohtuotsus), millega tühistas RTK 13.04.2022 otsuse nr 11.4-5/0373 ja 22.06.2022 vaideotsuse nr 11.4-5/0591.
6. RTK tegi16.04.2024 uue otsuse nr 2014-2020.104-0032 (edaspidi Otsus), millega kohaldas seoses riigihangete seaduse (RHS) rikkumisega finantskorrektsiooni määra 5% ning luges mitteabikõlblikuks kuluks 133 171,44 eurot. Sellega vähenes saadav Euroopa Regionaalarengu Fondi toetus summas 113195,73 eurot (toetuse saaja omafinantseering summas 19 975,71 eurot).
III PSV seisukoht
Otsus on toetuse saaja arvates arusaamatu, ebaproportsionaalne, piisavalt põhjendamata ja ülemäärane arvestades rikkumise laadi ning asjaolusid. Seega ei vasta seadusandluse nõuetele.
Lisaks on otsus liiga koormav väikesele KOV-le tahtmatu väikesemahulise eksimuse eest.
1. Otsus ei vasta HMS-e § 56 lõigetele 1 ja 3, sest ei põhjenda piisavalt, miks ei saa kohaldada 5%-st väiksemat korrektsioonimäära. Otsuses on toodud, et „…tegemist on hanke tulemusi eelduslikult mõjutanud rikkumisega…“, mis annab aluse madalama korrektsioonimäära rakendamiseks, mitte ei välista seda. Puuduvad kaalutlused, miks ei saanud kasutada 1,2,3 või 4%-list korrektsiooni.
2. Finantskorrektsiooni määr 5% ei ole proportsioonis rikkumise raskuse ega asjaoludega ja on ebaõiglane, seega ei vasta HMS §-dele 4 lg 2 ja 54. RTK möönab otsuse punktis 1.4., et tegemist on teoreetilise (kaudse) kahjuga. Arvestades Projekti summat (2 663 428 eurot) on teoreetilise kahju eest 5%-line toetuse vähendamine ebaproportsionaalne. Sellises mahus finantskorrektsiooni tegemisel ei ole arvestatud piisavalt rikkumise asjaolusid, raskust, reaalse kahju ja muude finantsiliste tagajärgede puudumist, toetussumma sellises mahus vähendamise mõju PSV-le. Toetuse saaja ei jätnud täies määras alltöövõtjate kontrolli kohustust täitmata, vaid ebaõnnestunud kommunikatsiooni tõttu teise riigiasutusega (tõendatud asjaolu kohtumenetluses) jäi see täitmata väga väikeses ulatuses (27-st 2 ettevõtja puhul maksuvõlgade kontroll).
Puuduvad rikkumise rasked tagajärjed.
3. Otsuse tegemisel on tehtud kaalutlusviga, ei ole piisavalt ja põhjendatult kaalutletud madalama korrektsiooni rakendamise võimalikkust, millega on rikutud HMS §-e 54 ja 56 lg 3. Enam on otsuses esitatud kaalutlused, mis välistavad kõrgema korrektsioonimäära kasutamise. Puudub põhjendus, miks otsuse tegija ei pea piisavaks madalamat korrektsiooni määra, kuigi möönab rikkumise väheolulisust ja vaid eelduslikult hanke tulemusi mõjutanud rikkumisega. Ka Kohtuotsuse punktis 19 on jõutud järeldusele, et „…tuleb arvestada, et tegemist ei ole raske ja tahtliku rikkumisega ja mõju oht on väike…“.
PSV seisukohal, et esinevad erandlikud ja kaalukad asjaolud, et rakendada minimaalset finantskorrektsiooni määra.
4. 113 195,73-eurone „karistus“ on väikesele KOV-le liialt koormav tahtmatu vea eest. See ei ole tõhus meede, koormates liigselt PSV eelarvet, kuid analoogsete vigade vältimine on kontrolli võimaluste muutmise tõttu välistatud (kui toetuse vähendamise eesmärgiks on mh uute vigade ennetus). Väiksemate ja suurtest linnadest eemalseisvate KOV-de alarahastatus on üldteada fakt, nende eelarve koormamine selliste lisakaristustega tingimustes, kus vajaka jääb ressursse prioriteetsetes KOV-i valdkondades (lastekaitse, sotsiaaltoetused, haridus jmt) ei ole mõistlik. Toetuse tagasimaksmine selles mahus tuleb mingi teise tegevuse arvelt. Ainuüksi juba see argument peaks riiklikku valitsusasutust suunama võimalikult väikese korrektsioonimäära rakendamisele.
5. Otsuse tegemisel ei ole arvesse võetud või on alusetult jäetud tähelepanuta toetuse saaja esitatud mitmeid selgitusi, mis on määrava tähtsusega:
• alltöövõtjate kontrolli kohustuse osalise mittetäitmise põhjuseks oli kommunikatsiooni probleem suhtluses Maksu- ja Tolliametiga. MTA tegi ettepaneku koostööks selles vallas, PSV eeldas, et koostöö hõlmab ka info vahetust peatöövõtjaga. Lisaks muutus keskkond, kus kontrolli sai teostada. Antud asjaolu võib tunduda väheoluline tänases päevas, kuid ehitusprotsessi ajal, mil kehtis kontrolli kohustus, oli segadus suur;
• Juhtumiga ei ole kellelegi kahju tekitatud (ka asjaolude punktis 5 toodud kohtuotsuses räägitakse „teoreetilisest kahjust“);
• vaidlustamata asjaolu, et PSV-le saab ette heita RHS rikkumist toetuse saajana, on siiski oluline arvestada, et eksimus ei olnud tahtlik (polnud eesmärki kasutada just neid alltöövõtjaid või saada odavamat hinda maksuvõlgade arvelt) ja väärib võimalikult väikest karistust (finantskorrektsiooni määra);
• seoses viimaste aastate kõrge inflatsiooniga ja erakorraliselt kiire hindade tõusuga on saamata (tagasi nõutud) toetusraha kaotanud olulise osa oma väärtusest, sellest tulenevat kahju ei korvata toetuse saajale. STS §49 lg 2 välistab ka viivise nõude rakendusüksuselt. Madalam korrektsiooni määr oleks siin osaliseks leevenduseks;
• tegemist oli üksiku veaga, mitte süstemaatilise rikkumisega, mis veelgi kahandab vea olulisust.
6. Otsuse tegemisel ei ole järgitud Euroopa parlamendi ja nõukogu määrust nr 1303/2013 (määrus 1303) ja Euroopa Komisjoni suuniseid (EK 14.05.2019 otsus C(2019)3452 ja lisa 1 – suunised riigihanke-eeskirjade rikkumiste korral liidu rahastatavate kulude suhtes tehtavate finantskorrektsioonide kindlaksmääramiseks) Nende järgi tuleb finantskorrektsiooni tegemisel arvesse võtta rikkumise olemust, raskusastet ja rahalist mõju.
Seejuures – kui rikkumine on oma olemuselt tahtmatu, ei ole raske ega oma kindlaks tehtavat rahalist mõju, tuleks rakendada võimalikult madalat korrektsiooni määra, mis mõjuks pigem hoiatusena, mitte karistusena. Juhtum väärib hoiatavat meedet (mis kutsuks edaspidi suuremale täpsusele ja korrektsusele), mitte rahalist karistust, mis mõjutab toetuse saaja teiste seadusest tulenevate rahaliste kohustuste täitmist.
7. Ei saa nõustuda otsuses toodud seisukohaga, et ei oma mingit tähtsust asjaolu, et mõlemad ettevõtted on tänaseks oma maksuvõlad kustutanud ja aktiivsed ettevõtluses. Väljataguse Veod OÜ ja FMB Invest Grupp on oma maksevõlgnevused likvideerinud ja tegutsevad ettevõtted. Eelduslikult oli tegu ajutiste raskustega, mitte teadliku tegevusega maksudest kõrvale hoidumisel. Riik on oma maksud kätte saanud.
Olukorda võiks erinevalt hinnata, kui eeltoodud äriühingud oleksid lõpetanud maksuvõlgadega pankrotis või likvideeritud.
IV Kokkuvõtteks – kohtuvaidluses ja kirjavahetuses oleme jõudnud järeldusele, et tegu on väheolulise, tahtmatu, teoreetilise kahjuga rikkumisega, mille põhjustas MTA programmi muutus ja sellest tulenev kommunikatsiooni hälve. Kohtuotsusega leidis tõendamist, et RTK heitis alusetult PSV-le oluliselt rohkem rikkumisi ette.
Seetõttu PSV leiab, et tehtud otsus ei vasta seaduse nõuetele, rakendatud finantskorrektsiooni määr ja sellest tulenev vähendatud Toetuse summa on ebaproportsionaalne ja ülemääraselt Toetuse saajat koormav. PSV loodab uuele kaalutlusotsusele ja eelpool esitatud selgituste mõjujõule.
Lugupidamisega
ja
Teie mõistvale suhtumisele lootma jäädes
Karel Tölp
vallavanem
allkirjastatud digitaalselt
Koostaja:
Katrin Truve
jurist