MUUSIKA- JA FILMIKULTUURI ARENDAMISE, KOOLITUS- JA TEADUSPROGRAMMIDE FINANTSEERIMISE VÕI ANALOOGSETE EESMÄRKIDE TOETUSEKS AUTORIÕIGUSE SEADUSE § 27 LG 10 ALUSEL SAADUD TASU KASUTAMISE ARUANNE
Täidetud ja digiallkirjastatud aruanne palume saata hiljemalt 2 kuu jooksul peale projekti lõppemist
[email protected]. Aruande esitamisel palume lähtuda vormist IOT_aruanne_(projekti nimi).
ÜLDINFO
Projekti nimi
Klastri kevadseminar 2024 „FILMI LOOMINE – AMET VÕI ELUVIIS?“
Organisatsiooni nimi
MTÜ Eesti Filmitööstuse Klaster
Avalduse alusel saadud summa
3 500.-
TAOTLEJA ANDMED
Esindaja ees- ja perekonnanimi
Elina Litvinova
MTÜ Eesti Filmitööstuse Klaster juhatuse esimees
Kontakttelefon
56 913377
E-posti aadress
[email protected]
PROJEKT
Projekti toimumise aeg
19. märts 2024. a. kell 10–17 kinos Sõprus.
Projekti toimumise lühikokkuvõte ja saavutatud tulemused
MTÜ Eesti Filmitööstuse Klaster korraldatud kevadseminar „EESTI FILMITOOTMINE: PROJEKTIPÕHINE ELUVIIS VÕI JÄTKUSUUTLIK ETTEVÕTLUS“ (pealkiri täpsustus ettevalmistamise käigus) toimus 19. märtsil 2024. a. kell 10-17 kinos Sõprus. Seminaripäeval oli Sõpruse saal inimesi pilgeni täis. Nende hulgas olid filmiettevõtjaid ja loomingulised ning tehnilised töötajad, kusjuures silma torkas noorte inimeste suur osakaal. Niivõrd aktiivne osavõtt näitas, et seminari teema oli aktuaalne ja osalejatele vajalik.
Filmivaldkonda ei ole kunagi iseloomustanud stabiilsus ning valdkond on kriisiolukordadele alati tundlikult reageerinud. Kevadseminari kokkukutsumise mõte tõukuski kolmest põhjusest. Esiteks, 2023. aasta lõpus oli ette näha anomaalset pooleaastast tööseisakut; teiseks, 2023. aasta lõpus kerkis teravalt esile filmigrupi loominguliste ja tehniliste töötajate palgatase ja töötingimused muutuvas ettevõtlus- ja majanduskeskkonnas; ning kolmandaks, Eesti iseseisvusajal ei olnud valdkond tervikuna oma probleeme arutanud.
Eesti film toetub täna kahele olulisele sambale. Esimene on kodumaine film, mis otsib riiklikule toetusele lisaks alternatiivseid rahastamisvõimalusi erasektorist, välismaistelt kaastootjatelt ja filmide edastamise platvormidelt. Seminari alguses tegi klastri tegevjuht Piret Tibbo-Hudgins ülevaate Eesti filmi hetkeseisust, sh vaataja-arvude dünaamikast aastate lõikes, riiklike toetuste ja erarahade osakaalust mängufilmide rahastuses, mängufilmide eelarvetest (min, max, mediaan, võrdlus Euroopa filmidega), rahastusplaanide struktuuridest ja võimalikest mahtudest Eestis ja Euroopas.
Filmitööstuse teine sammas on tööstust toetav Film Estonia tagasimakseprogramm (cash rebate), mis alates 2016. aastast on toonud Eesti majandusse 73 miljonit eurot. Viimane on filmivaldkonna jaoks äärmiselt oluline, kuna meie produtsentidel avaneb võimalus teha koostööprojekte ning meie võttemeeskonnad saavad tööd ja palka, mida ilma nende projektideta ei oleks. Selle teemaga oli seotud seminari teine ettekanne. Produtsent Evelin Penttilä tutvustas globaalse filmisektori tagasimakseprogrammide erisusi ning Film Estonia toimemehhanisme, tegi programmi mõjuanalüüsi filmimaastikule ning rääkis projektide Eestisse saamise ja mittesaamise protsessidest.
Seoses sellega, et valdkonna üks valukohtadest on filmigrupi loominguliste ja tehniliste töötajate palgatase ja töötingimused, esitas tegevprodutsent Lili Pilt põhjaliku võrdleva informatsiooni teenuste hindadest konkureerivates maades. Lisaks rääkis filmikunstnik Tiiu-Ann Pello oma töökogemustest Eesti, Ungari ja Leedu mängufilmide näitel.
Paneeldiskussioonid olid üles ehitatud neljast perspektiivist.
Produtsendid Ivo Felt, Esko Rips, Katrin Kissa ja Helena Christiansen analüüsisid, miks on Film Estonia cash-rebate projektid eesti filmitööstusele hädavajalikud ning miks me viimasel ajal kaotame projekte, sh reklaamfilme naabermaadele. Samuti arutati, millised on meie filmitööstuse eelised ja puudused ning millised on seisakute ja tootmise sesoonsuse põhjused.
Teine paneel puudutas kulude optimeerimise teemat ning selles osalesid kunstnik Matis Mäesalu, 1st AD Ralf Siig ja produtsent Nikolai Mihailisin. Arutelus jäi kõlama, et pikem ettevalmistusperiood ja stsenaariumi täpsem eelnev ajastamine aitaks platsil palju tõhusamalt tegutseda ja materjali paremini planeerida. Kõik osapooled peaksid detailselt teadma filmiloomise spetsiifikat, milles olulist rolli mängib siiski kogemuste pagas.
Kolmandas paneelis räägiti vabakutselise filmitegija karjäärist pidevalt muutuvas filmitööstuses. Paneelis osalesid kostüümikunstnik Jaanus Vahtra, valgusmeister Venno Kornak, operaatori assistent Annika Väljataga ja BFM-i õppejõud Anneli Ahven ning mõttevahetuses puudutati aastatepikkuse kogemuse, filmikooli diplomi ja entusiasmi vahekordasid. Tõdeti, et tegelikult kool päriseluks ette ei valmista, ehkki praktika osakaal on aastatega kasvanud. Noorte filmitegijate karjääri ees on ka teatav klaaslagi, kuna produtsendid eelistavad kogemustega töötajaid. Teisalt, osakondade juhtide sõnul on eelisolukorras oma töösse professionaalselt ja entusiasmiga suhtuvad filmitegijad ning seda vanusest olenemata.
Päeva lõpetas režissööride arutlusring teemal „Edukas kodumaine film on filmivaldkonna prestiiži alustala: režissööride vaade Eesti filmitööstusele ja oma ametile“. Vestlust juhtis režissöör Marta Pulk ning sellest osalesid Moonika Siimets, Veiko Õunpuu ja Martti Helde. Esmalt püüti sõnastada, mis on üldse edukas film. Ühelt poolt on hea film selline, kuhu õnnestub midagi ennast inspireerivat sisse panna, nii et see ka teisi puudutab. Teisalt peaks edukas film olema kunstiline, üldistusjõuline, mõjuma esteetiliselt värskena ja üldisest taustast eristuma. Oluline on ka see, et filmi peaks keegi vaadata tahtma, see peaks inimestele korda minema. Režissöörid leidsid, et loojat tuleb usaldada. Tark strateegia otsib isikupära, sest mudeli järgi filmitegemine viib vaid ühtlase ökosüsteemi toimimiseni, mis tekitab vaid tuima ja igava mürafooni. Tähelepanu äratab, kui miski on teisiti ja teos on unikaalne. Kõik algab režissööri isiksusest – sellest, kas tal on omadused, mis võimaldavad edukat filmi teha. Tõdeti, et Eestis on režissöör paraku kõige vähem platsil viibinud isik, sest filmi saab teha nii harva. Režissööride olukord on halb, nad ei ela oma tööga ära, aga ootused ja nõudmised neile on kõrged.
Kokkuvõttes leiti, et filmitegemine ei ole stabiilselt jätkusuutlik ettevõtlus. See on peamiselt projektipõhine ettevõtmine, millele on omased suur risk, sesoonsus ning napi sissetulekuga või üldse ilma sissetulekuta perioodid. Ometi on kiiduväärt, et olulisemad mured kaardistati ühiselt ära. Lahendused ei sünni käigupealt, kuid 23 filmiettevõtet koondav klaster ja kinoliit oma üle neljasaja liikmega on piisav jõud, et tõusalt tegutseda valdkonna parema toimimise nimel. Seminaril osalejad leidsid üksmeelselt, et Kevadseminarist võiks saada valdkonna iga-aastane suursündmus.
Kevadseminari järel algasid läbirääkimised klastri ja filmigrupi osakondade esindajate vahel ühtsete töötingimuste kokkuleppe sõlmimiseks ning alustatakse klastri ja Režissööride Gildi ning Stsenaristide Gildi vahelisi läbirääkimisi tüüplepingu sõlmimiseks.
Täname toetuse eest!
EELARVE
Kulu liik (lisa vajadusel lahtreid juurde)
Planeeritud summa
Tegelik summa
Ettekannete ettevalmistamine ja esinejate tasud
3 000
2 071
Moderaatorite tasud
3 000
1 551
Korraldamise tasu
3 000
3 557
Kino Sõprus rent ja teenindus
1 800
2 501
Tehnika rent
1 600
2 220
Transport
200
0
Kulud kokku
12 600
11 900
Tulu liik (lisa vajadusel lahtreid juurde)
Planeeritud summa
Tegelik summa
Omafinantseering
1 600
2 400 (20%)
IOT toetus
5 000
3 500 (29%)
Kultuurkapitali AV Sihtkapital
5 000
4 000 (34%)
Eesti Filmi Instituut
2 000
2 000 (17%)
Tulud kokku
12 600
11 900 (100%)