| Dokumendiregister | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
| Viit | 3-4/1423-1 |
| Registreeritud | 20.05.2024 |
| Sünkroonitud | 21.05.2024 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 3 Teabehalduse korraldamine |
| Sari | 3-4 Teabenõuded, märgukirjad, selgitustaotlused |
| Toimik | 3-3/2024 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Eesti Gaasiliit |
| Saabumis/saatmisviis | Eesti Gaasiliit |
| Vastutaja | Ahti Kuningas (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
Lugupeetud kliimaminister Kristen Michal!
Edastan teile Eesti Gaasiliidu pöördumise seoses Elering AS edastatud sõnumite ja tegevusega gaasivõrkude toimepidevuse ja liitumistingimuste seadmise osas. Olen lisanud kirja koopiasse seotud osapooled (Konkurentsiamet ja Majandisministeerium). Loodan, et saate teemat käsitleda kiireloomulise ja prioriteetsena ning anda meile vastused varem kui 30 tööpäeva jooksul.
Lugupidamisega/Best regards
Heiko Heitur
Tegevjuht/CEO
Eesti Gaasiliit/Estonian Gas Association
+3725246885
www.gaasiliit.ee
Hr Kristen Michal
Kliimaminister
Koopia
Hr Tiit Riisalo
Majandusminister
Pr Evelin Pärn-Lee
Konkurentsiameti peadirektor
Fossiilsete, madala süsinikusisaldusega ja taastuvgaaside tulevikust Eestis
Pöördume Kliimaministeeriumi kui energiapoliitika kujundaja poole küsimusega gaasiliste kütuste
tulevikuplaanidest Eestis. Paljusid turuosalisi esindaval Eesti Gaasiliidul, teistel turuosalistel ning meie
naaberriikidel on vajadus ja õigus teada riigi otsuseid ning kavatsusi, et tagada kõigile võrdne
konkurentsiolukord. Palume vastust küsimustele:
1) Milline on Eesti riigi pikaajaline plaan seoses gaasivõrkude kasutamisega?
2) Kas on seatud gaasiülekandevõrgu toimivuse osas konkreetseid tähtaegu?
3) Kui on seatud gaasiülekandevõrgu toimivuse osas tähtaegu, siis millise õigusaktiga seda on
tehtud?
Küsimused on ajendatud Elering ASi viimase aja sõnumitest. Esiteks, esitledes Eesti
gaasiülekandevõrgu arengukava 2024–2033, tõi Elering välja, et Tallinnast Narva ja Värska suunalised
torustikud on tänaseks siseriiklikult kasutatavad tupiktorustikud ning vajavad töökorras hoidmiseks 200+
mln EUR investeeringut, lisades, et langeva gaasitarbimise tingimustes ei oleks antud investeering
mõistlik. Sama tõdeb Elering ka Tallinn-Vireši suunalise transiiditoru osas, mis nende väitel vajab 10+
aasta perspektiivis täielikku renoveerimist või renoveerimisest loobumise otsust.
Teiseks, kuigi ka seni on biometaani sisestamine ülekandevõrku on olnud väga vaevaline protsess, kus
Elering ei ole astunud konkreetseid samme selleks, et vastavad sisestuspunktide tuleksid, on hiljuti
jõudnud meieni teave, et Elering keeldub liitumismenetluse raames pakkumast biometaanijaamale
ülekandevõrgu kaudu võrguteenust pärast 2038. aastat. Sealjuures ei ole tegemist suvalise osaga
ülekandevõrgust, vaid Soome-Läti suunalise transiiditoruga.
Gaasiliidul puudub vajalik selgus, millisele infole, suunistele, energiapoliitilistele otsustele Elering oma
sõnumites ja tegevuses tugineb.
2
MGS § 22 lg nõuab, et võrguettevõte tagaks kõigi võrguühendust omavate isikute varustamise gaasiga.
Seega näeb kehtiv seadus võrguettevõtjale ette gaasivarustuse tagamise kohustuse ning ükskõik milliste
piirangute seadmine sellele peab põhinema riigi poolt tehtud siduval otsusel tuleviku kohta. Antud
liitumispakkumisest on põhjust järeldada, et Elering hakkab sama tingimust seadma ka järgnevatele gaasi
ülekandevõrgu liitujatele, arvestades, et MGS § 18 lg 5 p 2 nõuab, et liitumistingimused oleks sarnaste
liitujate võrdse kohtlemise põhimõtet järgivad. Seega ei mõjutaks selline otsus pelgalt konkreetset
biometaani tootjat, kes täna soovib ülekandevõrguga liituda, vaid ka kõiki teisi.
MGS ei näe ette võimalust gaasi võrguteenuse osutamisest lihtsalt loobuda. MGS § 22 lg 6 lubab
võrguettevõtjal oma tegevuse lõpetada ainult juhul, kui ta on andnud oma kohustused üle teisele
võrguettevõtjale, millest nähtub, et peamine eesmärk on võrguteenuse osutamise jätkusuutlikkus.
Euroopa Liit on Fit For 55 paketi raames võtnud või võtmas vastu hulgaliselt õigusakte, kuid ükski neist
ei näe ette gaasisüsteemi sulgemist, ei aastaks 2038 ega ka hiljem. Selle asemel nähakse tulevikku
biometaanis ning sünteetilistes gaasides, mis võimaldavad täita kliimaeesmärke ja kasutavad juba
varasemalt rajatud infrastruktuuri. Lisaks sellele on EL 2040 kliimaeesmärkide ettepanekus väga palju
rõhutatud süsiniku sidumist või talletamist, mis just eelkõige ongi sunnatud tööstusele, sest maagaasi
põlemisprotsess on puhas ja tekkinud süsinikdioksiidi on võimalik kinni püüda, veeldada, talletada või
bioloogiliselt siduda. Seetõttu ei ole Euroopa Liidust mitte ühelegi liikmesriigile ei läbi regulatsioonide
või millegi muu püütud kommunikeerida asjaolu, et maagaasi tarbimine peaks liidus lõppema.
Seega annab kehtiv õiguslik regulatsioon, nii MGS kui Euroopa Liidu õigusaktid, indikatsiooni, et
gaasivõrk kui infrastruktuur jääb püsima aastakümneteks, võimaldades transportida erinevaid gaasilisi
kütuseid, mida võetakse üha rohkem kasutusele seatud kliimaeesmärkide täitmiseks. Oluline on riiklik
bilanss kasvuhoonegaaside heitkoguste arvutamisel ja eesmärgiks on netonullheide. Kindlasti aitab
netonullheite eesmärgi täitmisele kaasa gaasivõrkude dekarboniseerimine, seega nii ülekande- kui ka
jaotusvõrgud peavad olema jätkusuutlikud biometaani ja muude rohe-eesmärke täitvate gaasiliste kütuste
transpordiks. Biometaan saab olema samasugune toode nagu maagaas, mida liigutatakse nii Soomes kui
ka Baltikumis ülekandevõrkude kaudu. Sünteetiline gaas, kui madala süsinikusisaldusega gaas, on samuti
turule tulemas.
Ülekandevõrgu sulgemine Eestis peale 2038.a omaks laialdast negatiivset mõju:
1. See kaotaks Eestis gaasiliste kütuste transpordi- ja seeläbi ka müügivõimalused gaasivõrgu
kaudu tuues kaasa otsese majandusliku kahju investoritele, gaasimüüjatele ja -tarbijatele
ning kogu majandusele. Statistika kohaselt umbes pool Eesti tööstusest toetub gaasile,
toidutööstusest isegi 2/3. Gaasi on suurusjärkudes odavam transportida (mööda toru) kui
elektrit (üle traatide), ka salvestada on gaasi kordades odavam kui elektrit.
2. See annaks segase signaali biometaani tootmisüksuste rajajatele, kes aitavad lahendada
jäätmekäitluse probleeme põllumajanduses ja abistavad kliimaeesmärkide täitmist
gaasivõrkude dekarboneerimise kaudu, kuid kes peaks tegema olulisi investeerimisotsuseid
kõigest 14 aastases ajaraamistikus. Uute investeeringute tegemine biometaanijaamadesse
muutuks oluliselt raskemaks ning lisaks biometaani investeerijatele tekiks ulatuslikke
probleeme põllumajanduses, kus on juba arvestatud biometaani toomisele tooraine
andmisega ja sealt ka endale tooraine saamisega.
3
3. See seaks riigi keerulisse olukorda, kus juba praegu ja üha rohkem tulevikus on vajadus
tasakaalustada taastuvelektri tootmisega paratamatult kaasnevaid kõikumisi. Riik on
andnud sõnumi, et peamine energiaallikas tulevikus on päikesest ja tuulest energiat
ammutavad elektrijaamad. Kuna on selge, et ainult neile ei saa elektrisüsteem tugineda, on
tarbijaid rahustatud sõnumiga, et puudujääv osa saab olema kaetud parima juhtava
võimsusega ja kiirelt käivitatavate gaasielektrijaamadega, mis suudavad vastavalt vajadusele
koheselt reageerida taastuvelektri tootmisega kaasnevatele kõikumistele.
4. See omaks mõju kogu regioonile, kuna Eesti ülekandevõrk kui transiidikoridor seob meie
regiooni (Soome, Läti, Leedu) gaasisüsteemi ühtseks tervikuks. Soome gaasiga varustamisel
on Eesti gaasivõrk elutähtsaks lüliks, ilma milleta on Soome väga haavatav.
5. See muudaks osaliselt või täielikult luhtunuks viimastel aastatel tehtud suured
investeeringud nagu Balticconnectori nii maapealne kui ka merealune gaasitoru, Puiatu ja
Paldiski kompressorjaamad või Paldiski LNG kai. Need investeeringud maksab kinni tarbija,
kelle suhtes on nende sulgemine vastutustundetu ja sõnamurdlik. Gaasitaristust loobumine
on seda ebamõistlikum, et gaasi turuhind on järjest soodsam tänu Euroopasse rajatud LNG-
taristule ja lähiaastatel oluliselt kasvavale LNG tootmisele. Soodne ja puhas energia on
otseselt seotud Eesti ettevõtete ja majanduse konkurentsivõimega.
Eesti Gaasiliidu jaoks on oluline läbipaistev ja konstruktiivne dialoog gaasivõrgu kujundamisel leidmaks
tulevikku vaatavaid lahendusi gaasiliste kütuste turu toimimiseks. Eesmärk olgu gaasivõrkude
dekarboniseerimine mõistlikus tempos, majanduskeskkonna tasakaalustatud areng ja võrdne konkurents.
Gaasivõrgu osas tehtavad otsused peavad olema õiguslikult korrektses vormis ja võrdselt ning aegsasti
kõigi turuosalisteni viidud, kuna nii investorid, gaasimüüjad kui gaasitarbijad teevad
investeerimisotsuseid aastateks ette.
Jääme ootama vastust kirja alguses tõstatatud küsimustele.
Lugupidamisega
(digitaalselt allkirjastatud)
Heiko Heitur
Tegevjuht
Hr Kristen Michal
Kliimaminister
Koopia
Hr Tiit Riisalo
Majandusminister
Pr Evelin Pärn-Lee
Konkurentsiameti peadirektor
Fossiilsete, madala süsinikusisaldusega ja taastuvgaaside tulevikust Eestis
Pöördume Kliimaministeeriumi kui energiapoliitika kujundaja poole küsimusega gaasiliste kütuste
tulevikuplaanidest Eestis. Paljusid turuosalisi esindaval Eesti Gaasiliidul, teistel turuosalistel ning meie
naaberriikidel on vajadus ja õigus teada riigi otsuseid ning kavatsusi, et tagada kõigile võrdne
konkurentsiolukord. Palume vastust küsimustele:
1) Milline on Eesti riigi pikaajaline plaan seoses gaasivõrkude kasutamisega?
2) Kas on seatud gaasiülekandevõrgu toimivuse osas konkreetseid tähtaegu?
3) Kui on seatud gaasiülekandevõrgu toimivuse osas tähtaegu, siis millise õigusaktiga seda on
tehtud?
Küsimused on ajendatud Elering ASi viimase aja sõnumitest. Esiteks, esitledes Eesti
gaasiülekandevõrgu arengukava 2024–2033, tõi Elering välja, et Tallinnast Narva ja Värska suunalised
torustikud on tänaseks siseriiklikult kasutatavad tupiktorustikud ning vajavad töökorras hoidmiseks 200+
mln EUR investeeringut, lisades, et langeva gaasitarbimise tingimustes ei oleks antud investeering
mõistlik. Sama tõdeb Elering ka Tallinn-Vireši suunalise transiiditoru osas, mis nende väitel vajab 10+
aasta perspektiivis täielikku renoveerimist või renoveerimisest loobumise otsust.
Teiseks, kuigi ka seni on biometaani sisestamine ülekandevõrku on olnud väga vaevaline protsess, kus
Elering ei ole astunud konkreetseid samme selleks, et vastavad sisestuspunktide tuleksid, on hiljuti
jõudnud meieni teave, et Elering keeldub liitumismenetluse raames pakkumast biometaanijaamale
ülekandevõrgu kaudu võrguteenust pärast 2038. aastat. Sealjuures ei ole tegemist suvalise osaga
ülekandevõrgust, vaid Soome-Läti suunalise transiiditoruga.
Gaasiliidul puudub vajalik selgus, millisele infole, suunistele, energiapoliitilistele otsustele Elering oma
sõnumites ja tegevuses tugineb.
2
MGS § 22 lg nõuab, et võrguettevõte tagaks kõigi võrguühendust omavate isikute varustamise gaasiga.
Seega näeb kehtiv seadus võrguettevõtjale ette gaasivarustuse tagamise kohustuse ning ükskõik milliste
piirangute seadmine sellele peab põhinema riigi poolt tehtud siduval otsusel tuleviku kohta. Antud
liitumispakkumisest on põhjust järeldada, et Elering hakkab sama tingimust seadma ka järgnevatele gaasi
ülekandevõrgu liitujatele, arvestades, et MGS § 18 lg 5 p 2 nõuab, et liitumistingimused oleks sarnaste
liitujate võrdse kohtlemise põhimõtet järgivad. Seega ei mõjutaks selline otsus pelgalt konkreetset
biometaani tootjat, kes täna soovib ülekandevõrguga liituda, vaid ka kõiki teisi.
MGS ei näe ette võimalust gaasi võrguteenuse osutamisest lihtsalt loobuda. MGS § 22 lg 6 lubab
võrguettevõtjal oma tegevuse lõpetada ainult juhul, kui ta on andnud oma kohustused üle teisele
võrguettevõtjale, millest nähtub, et peamine eesmärk on võrguteenuse osutamise jätkusuutlikkus.
Euroopa Liit on Fit For 55 paketi raames võtnud või võtmas vastu hulgaliselt õigusakte, kuid ükski neist
ei näe ette gaasisüsteemi sulgemist, ei aastaks 2038 ega ka hiljem. Selle asemel nähakse tulevikku
biometaanis ning sünteetilistes gaasides, mis võimaldavad täita kliimaeesmärke ja kasutavad juba
varasemalt rajatud infrastruktuuri. Lisaks sellele on EL 2040 kliimaeesmärkide ettepanekus väga palju
rõhutatud süsiniku sidumist või talletamist, mis just eelkõige ongi sunnatud tööstusele, sest maagaasi
põlemisprotsess on puhas ja tekkinud süsinikdioksiidi on võimalik kinni püüda, veeldada, talletada või
bioloogiliselt siduda. Seetõttu ei ole Euroopa Liidust mitte ühelegi liikmesriigile ei läbi regulatsioonide
või millegi muu püütud kommunikeerida asjaolu, et maagaasi tarbimine peaks liidus lõppema.
Seega annab kehtiv õiguslik regulatsioon, nii MGS kui Euroopa Liidu õigusaktid, indikatsiooni, et
gaasivõrk kui infrastruktuur jääb püsima aastakümneteks, võimaldades transportida erinevaid gaasilisi
kütuseid, mida võetakse üha rohkem kasutusele seatud kliimaeesmärkide täitmiseks. Oluline on riiklik
bilanss kasvuhoonegaaside heitkoguste arvutamisel ja eesmärgiks on netonullheide. Kindlasti aitab
netonullheite eesmärgi täitmisele kaasa gaasivõrkude dekarboniseerimine, seega nii ülekande- kui ka
jaotusvõrgud peavad olema jätkusuutlikud biometaani ja muude rohe-eesmärke täitvate gaasiliste kütuste
transpordiks. Biometaan saab olema samasugune toode nagu maagaas, mida liigutatakse nii Soomes kui
ka Baltikumis ülekandevõrkude kaudu. Sünteetiline gaas, kui madala süsinikusisaldusega gaas, on samuti
turule tulemas.
Ülekandevõrgu sulgemine Eestis peale 2038.a omaks laialdast negatiivset mõju:
1. See kaotaks Eestis gaasiliste kütuste transpordi- ja seeläbi ka müügivõimalused gaasivõrgu
kaudu tuues kaasa otsese majandusliku kahju investoritele, gaasimüüjatele ja -tarbijatele
ning kogu majandusele. Statistika kohaselt umbes pool Eesti tööstusest toetub gaasile,
toidutööstusest isegi 2/3. Gaasi on suurusjärkudes odavam transportida (mööda toru) kui
elektrit (üle traatide), ka salvestada on gaasi kordades odavam kui elektrit.
2. See annaks segase signaali biometaani tootmisüksuste rajajatele, kes aitavad lahendada
jäätmekäitluse probleeme põllumajanduses ja abistavad kliimaeesmärkide täitmist
gaasivõrkude dekarboneerimise kaudu, kuid kes peaks tegema olulisi investeerimisotsuseid
kõigest 14 aastases ajaraamistikus. Uute investeeringute tegemine biometaanijaamadesse
muutuks oluliselt raskemaks ning lisaks biometaani investeerijatele tekiks ulatuslikke
probleeme põllumajanduses, kus on juba arvestatud biometaani toomisele tooraine
andmisega ja sealt ka endale tooraine saamisega.
3
3. See seaks riigi keerulisse olukorda, kus juba praegu ja üha rohkem tulevikus on vajadus
tasakaalustada taastuvelektri tootmisega paratamatult kaasnevaid kõikumisi. Riik on
andnud sõnumi, et peamine energiaallikas tulevikus on päikesest ja tuulest energiat
ammutavad elektrijaamad. Kuna on selge, et ainult neile ei saa elektrisüsteem tugineda, on
tarbijaid rahustatud sõnumiga, et puudujääv osa saab olema kaetud parima juhtava
võimsusega ja kiirelt käivitatavate gaasielektrijaamadega, mis suudavad vastavalt vajadusele
koheselt reageerida taastuvelektri tootmisega kaasnevatele kõikumistele.
4. See omaks mõju kogu regioonile, kuna Eesti ülekandevõrk kui transiidikoridor seob meie
regiooni (Soome, Läti, Leedu) gaasisüsteemi ühtseks tervikuks. Soome gaasiga varustamisel
on Eesti gaasivõrk elutähtsaks lüliks, ilma milleta on Soome väga haavatav.
5. See muudaks osaliselt või täielikult luhtunuks viimastel aastatel tehtud suured
investeeringud nagu Balticconnectori nii maapealne kui ka merealune gaasitoru, Puiatu ja
Paldiski kompressorjaamad või Paldiski LNG kai. Need investeeringud maksab kinni tarbija,
kelle suhtes on nende sulgemine vastutustundetu ja sõnamurdlik. Gaasitaristust loobumine
on seda ebamõistlikum, et gaasi turuhind on järjest soodsam tänu Euroopasse rajatud LNG-
taristule ja lähiaastatel oluliselt kasvavale LNG tootmisele. Soodne ja puhas energia on
otseselt seotud Eesti ettevõtete ja majanduse konkurentsivõimega.
Eesti Gaasiliidu jaoks on oluline läbipaistev ja konstruktiivne dialoog gaasivõrgu kujundamisel leidmaks
tulevikku vaatavaid lahendusi gaasiliste kütuste turu toimimiseks. Eesmärk olgu gaasivõrkude
dekarboniseerimine mõistlikus tempos, majanduskeskkonna tasakaalustatud areng ja võrdne konkurents.
Gaasivõrgu osas tehtavad otsused peavad olema õiguslikult korrektses vormis ja võrdselt ning aegsasti
kõigi turuosalisteni viidud, kuna nii investorid, gaasimüüjad kui gaasitarbijad teevad
investeerimisotsuseid aastateks ette.
Jääme ootama vastust kirja alguses tõstatatud küsimustele.
Lugupidamisega
(digitaalselt allkirjastatud)
Heiko Heitur
Tegevjuht