5
Punktiga 13 viiakse paragrahvi 11 lõike 4 punktis 4 ettenähtud huvide konflikti vältimise
põhimõte paragrahvi 11 lõikesse 7, mis reguleerib nõudeid ostumenetlustele, mida ei viida läbi
riigihangete registris. Riigihangete registris läbiviidavas ostumenetluses osalemine on kõigile
isikutele võrdselt avatud ning koostoimes paragrahvis 11 lõikes 4 toodud põhimõtetega on
huvide konflikti tekkimine toetuse saaja ja pakkuja vahel välistatud. Seetõttu puudub praktiline
vajadus kehtestada toetuse saajatele huvide konflikti vältimise nõuet riigihangete registris
läbiviidavatele ostumenetlustele.
Punktiga 14 tõstetakse riigihangete registris läbiviidavate ostude eeldatava abikõlbliku
maksumuse piirmäära, mis on 100 000 eurot või sellest suurem. Tuuakse sisse erand juhuks,
kui rakendusasutus peab vajalikuks toetuse andmise tingimustes kehtestada võimaluse
ostumenetluse läbiviimiseks riigihangete registri väliselt teistel tingimustel.
Punktiga 15 lisatakse paragrahvi 11 lõike 7 punktis 3 toodud hinnapäringu esitamise nõudele
kohustus vältida huvide konflikti. Tulenevalt ostumenetluste kontrollides ja auditites tuvastatud
huvide konflikti juhtumitest, täpsustatakse ostumenetluse poolte seotuse aluseid, mida peab
toetuse saaja hinnapäringu esitamisel vältima ning mille esinemisel huvide konflikti eeldatakse.
Kehtiva regulatsiooni kohaselt väljavalitud pakkumuse esitanud pakkuja ja toetuse saaja ning
nende osanik, aktsionär, liige või juhtorgani liige ei tohi omada osalust üksteise äriühingus ega
kuuluda üksteise juhatusse või nõukokku. Eelnõu kohaselt lisatakse ka olukorrad, mille
kohaselt ei tohi ettevõtte juhtimis- või kontrollorgani liige või pakkumuse tegemisega seotud
töötaja ja toetuse saaja või tema nimel tegutseva isiku töötaja, kes ostumenetlust läbi viib,
juhtimis- või kontrollorgani liige olla sama isik, abikaasad, elukaaslased, otse- või külgjoones
sugulased, tööalases või muus sõltuvuses. Näiteks ei ole huvide konflikti välditud olukorras,
kus toetuse saaja juhatuse liige sõlmib ostumenetluse tulemusel lepingu talle kuuluva
äriühinguga või olukorras, kus ostumenetlust läbi viiv toetuse saaja töötaja esitab hinnapäringu
ja sõlmib lepingu oma abikaasale kuuluva ettevõttega. Niisamuti ei ole huvide konflikti välditud
olukorras, kus lepingu sõlmib küll toetuse saaja juhatuse liige, kuid ostumenetluse on läbi
viinud (s.t esitanud hinnapäringud, hinnanud esitatud pakkumusi ja valinud välja eduka
pakkumuse jms) toetuse saaja töötaja, kes on ühtlasi eduka pakkumuse teinud ettevõtte juhatuse
liikme abikaasa. Huvide konfliktina tuleb käsitleda ka olukordi, kus ostumenetlust läbi viiv isik
on mõjutatud tööalasest või muust sõltuvusest ostumenetluses osaleva ettevõtjaga (näiteks
võlgnevus selle ettevõtte ees või soov ettevõttelt vastusooritust saada).
Eelnõu koostajad leiavad, et 2014-2020 perioodi õigusaktides ei ole mittehankijate huvide
konflikti olukordi otstarbekas tagasiulatuvalt reguleerida, kuna rakenduskava periood lõppes
31.12.2023.
Punktidega 16 ja 17 luuakse õigusselguse huvides üks säte lõikes 3 toodud ostumenetluse
tulemusena sõlmitava lepingu vastavuse kohta selle alusdokumentide ja väljavalitud
pakkumusega. Kehtivas regulatsioonis nähti ette eelkirjeldatud nõue ostumenetlustele, mida ei
viida läbi riigihangete registris, eelnõuga laiendatakse nõuet ka riigihangete registris
läbiviidavatele ostumenetlustele. Muudatuse juures selgitame, et ostumenetluse tulemusel
sõlmitavate lepingute all on mõeldud ka riigihangete seaduse § 4 punktis 15 kirjeldatud
raamlepingu tunnustele vastavaid lepinguid, mille alusel tehtavaid oste (tellimusi) ei käsitleta
eraldi ostudena, millele kohalduksid ostumenetluse reeglid.
Lisaks luuakse paragrahvi 11 lõikega 8 võimalused ostumenetluse tulemusel sõlmitud lepingute
muutmiseks. Kuigi üldjuhul on lepingu muutmine vastuolus ostumenetluse läbipaistvuse ja