Vastus nõustamispäringule (OTRS)

Teie 12.04.2024
Meie 23.04.2024


Lugupeetud Tõnu Ammussaar


Viimsi Vallavalitsus nimel esitatud nõustamispäringus osutasite avatud hankemenetlusega riigihanke „Viimsi valla Naissaare laevaliiniveo hange 2024-2025“, viitenumber 277212, tehnilise kirjelduse ja vastavustingimuste p-des 6.1 ja 6.4 laevale kehtestatud nõuetele, mille kohaselt laev peab üheaegselt omama nii reisijateveo tunnistust kui ka jääklassi. Palusite Rahandusministeeriumil selgitada hankija enda sõnastatud tingimuse kohaldamisega seonduvat. Nimelt soovisite teada, kas hankija saab tunnistada tingimustele vastavaks pakkumuse, milles on nõuete täitmiseks esitatud kaks laeva, üks laev ilma jääklassita ja teine laev, millel on jääklass aga ei ole reisijateveo tunnistust, kuid on laevade ja ujuvkonstruktsioonide ehitusega tegeleva äriühingu koostatud teatis, millest nähtuvalt on jäämurdevõimekusega laeva võimalik ümber ehitada reisijateveoks.

Rahandusministeerium ei saa nõustamispäringule vastamisel anda hankijale käitumisjuhist konkreetses riigihanke menetluses otsuste või toimingute tegemiseks. Rahandusministeerium ei osuta nõustamisfunktsiooni täitmisel õigusabiteenust, s.o ei anna õiguslikku hinnangut konkreetsele üksikjuhtumile ja seda käsitletavatele asjaoludele. Riigihangete seaduse (RHS) rakendamise nõustajana (RHS § 180 p 2) ning RHS-i eelnõu väljatöötajana (MSVS § 3) piirdub Rahandusministeeriumile usaldatud kompetents nõustamispäringuga seonduva RHS-i paragrahvi, lõike või punkti sisu ja tähenduse selgitamisega. Tegemist on abstraktse õigustõlgendusega, mis ei hõlma ega võimalda Rahandusministeeriumil anda nõustamisfunktsiooni täitmisel konkreetse juhtumi tehiolude pinnalt õiguslike ja siduvaid soovitusi.

Andmata siinkohal hinnangut pakkumuse vastavusele konkreetses hankemenetluses hankija kehtestatud nõuetele, saame selgitada RHS-i sätteid, mis käsitlevad pakkumuse vastavuse kontrollimist. Pakkumus on pakkuja siduv tahteavaldus hankelepingu sõlmimiseks, mis peab vastama riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustele (RHS § 110 lg-d 1-2). Pakkumust ei tohi pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva enam muuta ja hankija ei saa seda pakkujale võimaldada ka pakkumuse vastavuse kontrollimise ettekäändel. Hankemenetluses pakkumuse sisu selgitamine ei tohi viia pakkumuse muutmiseni või veel enam uue pakkumuse esitamiseni. RHS § 114 lg 1 sätestab, et hankija peab kontrollima pakkumuste vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele ning tegema põhjendatud kirjaliku otsuse pakkumuste vastavaks tunnistamise või tagasilükkamise kohta. Pakkuja, kelle pakkumus on tagasi lükatud, ei osale edasises hankemenetluses. Vastavalt RHS § 114 lg-le 2 on hankija kohustatud lükkama pakkumuse tagasi, kui: pakkumus ei vasta riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele; pakkuja ei esita tähtajaks hankija nõutud selgitusi; pakkuja selgituste põhjal ei ole võimalik üheselt hinnata pakkumuse vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. Seejuures võib hankija tunnistada pakkumuse vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid riigihanke alusdokumentides nimetatud tingimustest. RHS § 46 lg 4 kohaselt on ettevõtja kohustatud esitama hankijale selgitused või selgitamist võimaldavad dokumendid pakkumuses esitatud andmete kohta kolme tööpäeva jooksul hankija sellekohase nõude saamisest arvates. Hankija võib mõjuvatel põhjustel ettevõtjale antud dokumentide või selgituste esitamise tähtaega pikendada.

Ühelt poolt on vaidlustus- ja kohtupraktikas leitud, et pakkumuse vastavust tuleb kontrollida üksnes ja ainult riigihanke alusdokumendis esitatud tingimuste alusel. Nimetatu kehtib nii pakkumusele seatud sisulistele nõuetele kui ka dokumendinõuetele. Seega vastavuse kontrolli etapis peab hankija alati jääma riigihanke alusdokumentides avaldatud tingimuste juurde ja kontrollima pakkumuse vastavust eelnimetatud tingimustele sisuliselt (vt TlnHKo 25.01.2024, nr 3-23-2824, p 26; vt lisaks VAKO 10.07.2018 otsus nr 125-18/194358, p 27; 17.01.2019 otsus nr 265-18/198628, p 15).

Teisalt on väljendatud seisukohta, et ettevõtjate võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetega ei ole üldjuhul vastuolus, kui pakkumusega seonduvaid andmeid täpsustatakse või parandatakse pakkumuses sisalduvad ilmselged tehnilised vead (vt Euroopa Kohtu lahendid C-336/12, Manova, p-d 31-32, 36-37, 39; C-387/14, Esaprojekt, p-d 37-40). Pakkujalt selgituste küsimisel peab hankija arvestama diskretsioonireeglitega ja RHS § 3 p-s 1 sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega, millest tulenevalt võib hankijal olla teatud erandlikel juhtudel kohustus küsida pakkujalt selgitusi (vt RKHKo 08.12.2016, nr 3-3-1-62-16, p 14; RKHKo 11.11.2002, nr 3-3-1-52-02, p 11; Euroopa Kohus C-144/17, Lloyd’s of London, p 32). Eitamata pakkuja hoolsuskohustust ei saa inimlikke vigu riigihangetel osalemisel täielikult vältida (vt RKHKo 13.06.2013, nr 3-3-1-24-13, p 17), mistõttu pakkuja tähelepanematuse sanktsioneerimine pakkumuse kohese tagasilükkamisega ei pruugi olla proportsionaalne (vt VAKO 21.09.2018, nr 177-18/194960, p-d 17-22).

Siinkohal aga peame möönma, et kui reisijateveo tunnistuse puhul on tegemist meresõiduohutuse seadusest (MSOS) kui Eesti siseriiklikust õigusest tuleneva tingimusega, mille täitmist on hankija nõudnud ettevõtjatelt juba pakkumuse esitamise ajahetke seisuga, võib selline vastavustingimus iseenesest olla konfliktis Euroopa Liidu (riigihanke) õigusest tuleneva mittediskrimineerimise keeluga. Näiteks on peetud lubamatuks tingimust, mille järgi pidid pakkujad esitama juba pakkumuse esitamise ajal tõendi selle kohta, et neil on kõnealuse riigihanke esemeks oleva tegevuse suhtes kohaldatavates õigusaktides ette nähtud registreering või tunnustus, mille on väljastanud hankelepingu täitmiskoha liikmesriigi pädev asutus, ja seda isegi siis, kui neil on sarnane registreering või tunnustus juba nende asukoha liikmesriigis. Nõue, et pakkujatel peab olema Eesti riigiasutuse tunnustus või et nad täidaksid Eestis teatamis- ja loakohustust, on diskrimineeriv ning pole teistes liikmesriikides asutatud pakkujate suhtes põhjendatud (vt EKo 20.05.2021, C-6/20: Sotsiaalministeerium vs Riigi Tugiteenuste Keskus). Hankija peab kohtlema teiste liikmesriikide pakkujaid oma riigi ettevõtjatega võrdselt ega tohi neid eelistada üksnes nende kodumaise päritolu tõttu (vt EKo C-380/98, The Queen vs H.M. Treasury, ex parte The University of Cambridge, p-d 16−17 ja seal viidatud kohtupraktika). Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei keela võrdse kohtlemise põhimõte mitte ainult ilmse kodakondsusel põhineva diskrimineerimise, vaid ka kõik varjatud diskrimineerimise vormid, mis teistest eristuskriteeriumidest lähtudes viivad tegelikult samale tulemusele (vt EKo C-113/13, Azienda sanitaria locale n. 5 „Spezzino“ jt. vs San Lorenzo Soc. coop. Sociale ja Croce Verde Cogema Cooperativa sociale Onlus, p 52 ja seal viidatud kohtupraktika). Diskrimineerimise keeldu rikub näiteks hankelepingu eseme tehnilises kirjelduses kohalike kutseühingute dokumentidele viitamine, millest on hankija asukohariigi ettevõtjatel lihtsam aru saada kui välisriigi ettevõtjatel (vt EKo C-225/98, Euroopa Ühenduste Komisjon vs Prantsuse Vabariik, p 83).

Ent isegi konkreetse vastavustingimuse võimalikule õigusvastasusele vaatamata, võib hankija siiski olla kohustatud juhinduma sellest tingimusest pakkumuste vastavuse kontrollimisel. Pakkumuste kontrollimisel peab hankija riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustest kinni pidama – hankija ei saa vastavaks tunnistada sellist pakkumust, mis erineb riigihanke alusdokumentides toodud vastavustingimustest või vastab tingimustele ainult osaliselt. Seda ka olukorras, kus riigihanke alusdokument sisaldas õiguslikult küsitavat tingimust, kuid ükski pakkumuse esitamisest huvitatud isik alusdokumenti tähtaegselt riigihangete vaidlustuskomisjonis ei vaidlustanud. Kohtupraktikas on riigihanke alusdokumente käsitletud eelhaldusaktidena, mida tuleb vaidlustada enne pakkumuste esitamise tähtaega (RHS § 189 lg 2) ja mida ei saa vaidlustada alles koos pakkumuse kohta tehtud otsusega. Kuni riigihanke alusdokumendid kehtivad, on neis toodud tingimused kohustuslikud nii pakkujatele kui ka hankijale endale (vt nt TlnHKo 25.02.2019, nr 3-19-70, p-d 22.2, 23.2-23.3; 07.06.2021, nr 3-21-874, p-d 9, 17; 11.06.2021, nr 3-21-991, p-d 19 ja 21).

Eeltoodust tulenevalt on hankijal esmalt vaja jõuda selgusele küsimuses, kas kehtestatud vastavustingimustest või ühest neist on kõrvale kaldutud või mitte. Kui vastavustingimusest hälbimine pole pakkumuse põhjal hankijale üheselt arusaadav või kui tegemist võib olla ilmselge inimliku veaga pakkumuse koostamisel, mida on õiguspäraselt võimalik ilma teisi ettevõtjaid ebavõrdselt kohtlemata kõrvaldada, siis hankijal võib olla kohustus küsida pakkujalt selgitusi. Olenevalt vastavustingimuse olemusest võib olla asjakohane hinnata ka seda, kas tingimus, millest on kõrvale kaldutud, on sisuline või mitte. Mittsisulisteks kõrvalekalleteks on praktikas peetud näiteks pelgalt vormilisi puudusi. Mistahes pakkumuse eset ja selle põhielemente puudutavad kõrvalekalded tuleks lugeda sisulisteks.

Kuna nõustamispäringus tõstatatud küsimuse lahendamiseks on tõenäoliselt vajalik riigihanke alusdokumentide ja pakkumuse sisu tõlgendamine, peab hankija, hinnates kõiki riigihanke tingimusi ning temale teadaolevaid asjaolusid kogumis ja nende vastastikuses seoses, leidma iseseisvalt vastuse küsimusele, kas ja millises ulatuses on eeltoodud seisukohad ülekantavad nõustamispäringus nimetatud juhtumile. Palume arvestada ka sellega, et nõustamisfunktsiooni täitmisel RHS-i sätete sisu tõlgendamise kohta avaldatud Rahandusministeeriumi seisukohad ei ole siduvad ning õigusvaidluse korral kohaldavad riigihangete vaidlustuskomisjon ja kohtud RHS-i sätteid iseseivalt.

Vastus on antud Teie päringus märgitust lähtudes.

Selgitus: Rahandusministeeriumi riigi osaluspoliitika ja riigihangete osakonna pädevuses on anda õigusalaseid selgitusi, st selgitada riigihangete seaduse konkreetse paragrahvi, konkreetse lõike või konkreetse punkti sisu ja tähendust. Rahandusministeerium ei paku õigusabi teenust, st teenust, kus antakse mingite konkreetsete eluliste asjaolude osas õiguslik hinnang. Juhime tähelepanu, et Rahandusministeeriumi riigi osaluspoliitika ja riigihangete osakonna poolt nõustamistegevuse raames antud õigusalane selgitus ei ole ühelegi isikule täitmiseks kohustuslik. Rahandusministeeriumi pädevusse ei kuulu õigusvaidluste lahendamine, sest õigust mõistab Eesti Vabariigis üksnes kohus.

Teie päringu sisu oli järgmine:
 

Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.

 

Palume abi ühe hanke vastavustingimuste mõistmisel.
Riigihange 277212 „Viimsi valla Naissaare laevaliiniveo hange 2024-2025“
 
Vastavustingimustes on meil nõue:
Nõuded laevale:

6.1 Laev peab omama reisijateveo tunnistust;

6.2 lubatud reisijate arv vähemalt 20 inimest;

6.3 laev peab omama min 1,2x2,5 m ala kauba vedamiseks ning võimaldama reisijatel vedada kaupu (ehitusmaterjal, toit jmt) kaaluga kuni 3t, võimalusega kaupa ladustada laevatekil;

6.4 laev peab olema võimeline sõitma hõreajujääs paksusega kuni 0,3 m ja täisjääs paksusega kuni 0,1 m; (laev peab omama jääklassi);

6.5 laev peab olema varustatud radariga;

6.6 laev peab vastama mereohutuse nõuetele;

6.7 laev peab olema varustatud reelinguga sõitjate ohutuse tagamiseks;

6.8 laeval peab olema köetav reisijate salong;

6.9 laeval peab olema aastaringselt toimiv tualett ja septitank.

7. Laeva omanik või rentnik peab olema võimeline hoidma laeva vastavalt vajadusele nii Naissaare sadamas, kui Tallinna piirkonna sadamas. Tallinna piirkonna sadamaks antud hanke raames on Lennusadam, Paljassaare sadam, Patareisadam või muu sarnane sadam.

 

Eelvaade ettevõtjale esitatavatest küsimustest on, et pakkuja esitab tõendid laeva nõuetele vastavuse kohta ning reisijateveo tunnistuse.

Küsimus seisneb meil nõudes 6.4, „laev peab olema võimeline sõitma hõreajujääs paksusega kuni 0,3 m ja täisjääs paksusega kuni 0,1 m; (laev peab omama jääklassi)“, täitmise osas. Ülejäänud punktide osas on nõuded täidetud.

 

Pakkuja on esitanud nõude täitmiseks kaks laev.
Ühe ilma jääklassita ja teise laeva, millel on jääklass aga ei ole siiani olnud reisijateveo tunnistust.
Nõude täitmiseks on pakkuja esitanud  jääklassi laevale laevade ja ujuvkonstruktsioonide ehituse MMS Group OÜ poolt koostatud teatise, et jäämurdevõimekusega laeva „ISBJÖRN“ on võimalik ümber ehitada 30 reisija veoks.
Riigi Transpordiameti hinnangul on vedurlaeva ISBJÖRN võimalik ümber kohandada reisijate veoks. Selleks tuleb teha laevade ja ujuvkonstruktsioonide ehituse MMS Group OÜ poolt ettenähtud ümberehitused, paigaldada täiendav päästevarustus, teha lisa püstuvuse arvutus ja uus tuletõrje- ja päästevahendite plaan.
 
Meie küsimus on, kas võibolla natuke mitte selgelt sõnastatud nõue, „et pakkuja esitab tõendid laeva nõuetele vastavuse kohta ning reisijateveo tunnistuse“, saame esitatud dokumentide ja kinnituste kohaselt lugeda vastavustingimusele vastavaks.
 
Lisa: Laevade ja ujuvkonstruktsioonide ehituse MMS Group OÜ poolt koostatud teatise, et jäämurdevõimekusega laeva „ISBJÖRN“ on võimalik ümber ehitada 30 reisija veoks.
 
Lugupidamisega
 
 
TÕNU AMMUSSAAR
hankespetsialist
Viimsi Vallavalitsus | õigusosakond
[email protected] | +372 602 8869