Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 297 kohane teade

ET ET

EUROOPA KOMISJON

Brüssel, 11.3.2024

C(2024) 1459 final

KOMISJONI DELEGEERITUD OTSUS,

11.3.2024,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2020/2184 ja

kehtestatakse metoodika mikroplasti mõõtmiseks olmevees

(EMPs kohaldatav tekst)

ET 1 ET

SELETUSKIRI

1. DELEGEERITUD ÕIGUSAKTI TAUST

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2020. aasta direktiivi (EL) 2020/2184

(olmevee kvaliteedi kohta) artikli 13 lõikega 6 on komisjonile antud õigus võtta vastu

delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse mikroplasti mõõtmise metoodika, eesmärgiga

kanda mikroplast artikli 13 lõikes 8 osutatud jälgimisnimekirja, kui on täidetud kõnealuses

lõikes sätestatud tingimused.

Artikli 13 lõike 2 punkti c kohaselt peavad liikmesriigid tegema jälgimisnimekirja kuuluvate

ainete ja ühendite seiret.

2. ÕIGUSAKTI VASTUVÕTMISELE EELNENUD KONSULTEERIMINE

Käesoleva otsuse väljatöötamise käigus korraldas komisjon sihtkonsultatsioone veesektori

sidusrühmadega ja konsulteeris liikmesriikide ekspertidega joogiveedirektiivi rakendamist

käsitleva eksperdirühma koosolekutel. Joogivee eksperdirühma konsultatsioon toimus

30. oktoobrist 2023 kuni 8. detsembrini 2023 ning selle raames kutsuti sidusrühmi üles

esitama käesoleva õigusakti eelnõu kohta kirjalikke märkusi.

3. DELEGEERITUD ÕIGUSAKTI ÕIGUSLIK KÜLG

Direktiivi (EL) 2020/2184 artikli 13 lõike 6 kohaselt peab komisjon määrama kindlaks

metoodika, mida liikmesriigid kasutavad mikroplasti mõõtmiseks olmevees.

Asjakohased mõisted on esitatud käesoleva otsuse lisas. Artiklis 2 märgitakse, et otsus on

adresseeritud liikmesriikidele, seega jõustub see liikmesriikidele teatamise kuupäeval.

Metoodika on esitatud käesoleva otsuse lisas.

ET 2 ET

KOMISJONI DELEGEERITUD OTSUS,

11.3.2024,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2020/2184 ja

kehtestatakse metoodika mikroplasti mõõtmiseks olmevees

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2020. aasta direktiivi (EL)

2020/2184 olmevee kvaliteedi kohta,1 eriti selle artikli 13 lõiget 6,

ning arvestades järgmist:

(1) Üldiselt tunnistatakse, et plasti sattumine keskkonda ja selle killustumine toob kaasa

väikeste polümeerifragmentide esinemise kõikjal keskkonnas, kusjuures need

fragmendid ei lahustu vees, lagunevad väga aeglaselt ja elusorganismid võivad neid

kergesti alla neelata.

(2) Need väikesed plastosakesed, mida tavaliselt nimetatakse mikroplastiks, ei ole mitte

üksnes keskkonnas laialt levinud, vaid neid on leitud ka toidus ja olmevees ning

inimesedki võivad neid alla neelata. Allaneelatud mikroplasti võimalik mõju inimeste

tervisele on tekitanud muret, kuid praegused andmed ei anna veenvaid teaduslikke

tõendeid mikroplasti kahjuliku mõju kohta inimeste tervisele, kuna kättesaadav teave

mikroplasti bioloogilise mõju ja sellega kokkupuute kohta on oluliselt piiratud.

(3) Mikroplast on väga heterogeenne, osakeste mõõtmed, koostis ja kuju varieeruvad,

need võivad koosneda ühest või mitmest eri polümeerist, sisaldada lisaaineid ja nende

füüsikalis-keemilisi omadusi mõjutab nende eelneva lagunemise käik. Selline

mitmekesisus muudab mikroplasti avastamise ning kvalitatiivse ja kvantitatiivse

määramise väga keerukaks.

(4) Mis puudutab kokkupuudet mikroplastiga, siis on vaja kvaliteetsete meetodite ja

ühtsete aruandekriteeriumide abil hankida rohkem teavet mikroplasti esinemise kohta

kogu olmevee tarneahelas ning määrata kindlaks mikroplasti kontsentratsioon,

osakeste kuju, suurus ja koostis.

(5) Direktiivi (EL) 2020/2184 artikli 13 lõikega 6 on komisjonile antud õigus võtta vastu

mikroplasti mõõtmise metoodika, eesmärgiga kanda mikroplast kõnealuse direktiivi

artikli 13 lõikes 8 osutatud jälgimisnimekirja, kui on täidetud kõnealuses lõikes

sätestatud tingimused. Direktiivi (EL) 2020/2184 artikli 13 lõike 8 viienda lõigu

kohaselt peavad liikmesriigid tegema jälgimisnimekirja kantud ainete seiret.

(6) Komisjon vaatas läbi avaldatud uuringud mikroplasti mõõtmise kohta joogivees

eesmärgiga teha kindlaks: 1) joogiveeproovidest mikroplasti eraldamise ja kogumise

meetodid; 2) analüüsimeetodid, mida kasutatakse mikroplasti kvalitatiivseks ja

1 ELT L 435, 23.12.2020, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2020/2184/oj.

ET 3 ET

kvantitatiivseks määramiseks kogutud proovides; 3) kasutatud analüüsimeetodite

võimalused ja piirangud ning 4) kogutud proovides leitud mikroplasti kogused, suurus,

koostis ja kuju, et määrata kindlaks kõige sobivam analüüsimeetod.

(7) Kirjeldatud analüüsimeetodid jagunesid kahte eri kategooriasse: 1)

infrapunaspektroskoopia (IP-spektroskoopia) või optilise Raman-mikrospektroskoopia

meetodid, millega saab kindlaks teha üksikosakestes sisalduva polümeeri liigi ning

lisaks teavet osakese suuruse ja kuju kohta, ning 2) termilised analüüsimeetodid,

millega saab kvalitatiivselt määrata proovis sisalduvad polümeerid ning

kvantitatiivselt määrata iga polümeeriliigi summaarse massi. IP-spektroskoopia või

optilise Raman-mikrospektroskoopia meetodite puhul tuleb polümeeri koostise

kvalitatiivseks määramiseks võrrelda osakeste spektrit teadaolevate polümeeride

spektritega spektrikogus. Tuvastatava osakese vähim suurus, mis siiski võimaldab

polümeeri kvalitatiivset määramist, oleneb kasutatavast meetodist (IP või Raman) ning

seadmest. Termiliste analüüsimeetodite puhul on polümeeride koostise määramiseks

võrrelda nende termilise lagunemise saadusi teadaolevate polümeeride

pürolüüsisaaduste massispektritega spektrikogust. Kindlakstehtud polümeeride

kvantitatiivseks määramiseks on iga polümeeri jaoks vaja kalibreerimist. Termilised

analüüsimeetodid üksi ei anna teavet osakeste arvu, suuruse ja kuju kohta. Termilistel

analüüsimeetoditel ei ole osakeste suurusest tulenevat alumist avastamispiiri, kuid

nende kasutamist piirab vähima massi avastamispiir.

(8) Mikroplastide teatatud sisaldus joogivees jäi vahemikku 0,0001 kuni 440 osakest

liitris, kuid Euroopas tehtud uuringute andmed on peamiselt väiksemate

kontsentratsioonide kohta. Neid väiksemaid sisaldusi saab usaldusväärsemalt avastada

IP-spektroskoopia või optilise Raman-mikrospektroskoopia meetoditega kui termiliste

analüüsimeetoditega.

(9) Polümeeride kvalitatiivne määramine põhjenduses 7 loetletud meetoditega nõuab

võrdlust teadaolevate polümeeride spektritega spektrikogudest. Mikroplast võib

koosneda väga mitmesugustest polümeeridest, kopolümeeridest ja lisaainetest; ei saa

garanteerida, et spektrikogud sisaldaksid kõiki võimalikke variante. Seega oleks

pragmaatiline lähenemisviis seirele analüüsida ja dokumenteerida väiksema

konkreetsete polümeeride rühma esinemist, mille puhul on teada, et need on

keskkonnas ja olmevees üldiselt levinud. Peale selle dokumenteeritakse ka muud

sünteetilised polümeermaterjalid, kui analüüsimeetodiga on võimalik nende tahkete

osakeste esinemist määrata.

(10) Komisjon määras pärast liikmesriikidega konsulteerimist valdkonna eksperdid, kes

täiendavad avaldatud uuringutest kogutud teavet ja suunavad kõige sobivama

metoodika väljatöötamist, et mõõta mikroplasti kontsentratsioone vahemikus, milles

need eeldatavasti kõige tõenäolisemalt Euroopa joogivees esinevad.

(11) Proovid peaksid olema olmevee tarnesüsteemi suhtes esindavad ning võimaluse korral

tuleks neid proove võtta standardmeetodi kohaselt.

(12) Võttes arvesse olmevees leiduva, mitmesugust liiki polümeere sisaldava ning erineva

kuju ja kontsentratsiooniga mikroplasti kohta andmete kogumist piiravaid asjaolusid ja

raskusi ning seda, et mikroplasti seire on uudne ülesanne ning proovide võtmise,

analüüsimise ja andmete dokumenteerimisega on seotud haldus- ja finantskoormus,

peaks mikroplasti mõõtmise metoodika olema proportsionaalne, asjakohane ja

kulutõhus.

ET 4 ET

(13) Seepärast peaks metoodika võimaldama paindlikkust mitmesuguste

proovivõtuvahendite, seadmete ja andmeanalüüsi/andmetöötluse meetodite

kasutamisel, tingimusel et need vastavad teatavatele nõuetele seoses konkreetses

suurusvahemikus olevate mikroplastiosakeste ja -kiudude kogumise ja määramisega.

(14) Kuna olmevees leiduva mikroplasti analüüsist saadud teave (mikroplasti

kontsentratsioon, koostis, osakeste suurus ja kuju) on keerukas ja mitmetahuline,

tuleks andmete keerukuse vähendamiseks läheneda pragmaatiliselt ning liigitada

mikroplast eelnevalt määratletud suurusklassidesse, kujukategooriatesse ja koostise

kategooriatesse,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Käesolevaga võetakse vastu lisas kirjeldatud metoodika mikroplasti mõõtmiseks olmevees.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 11.3.2024

Komisjoni nimel

Virginijus SINKEVIČIUS

komisjoni liige

ET ET

EUROOPA KOMISJON

Brüssel, 11.3.2024

C(2024) 1459 final

ANNEX

LISA

järgmise dokumendi juurde:

komisjoni delegeeritud otsus,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2020/2184 ja

kehtestatakse metoodika mikroplasti mõõtmiseks olmevees

ET 1 ET

LISA

OLMEVEES SISALDUVA MIKROPLASTI MÕÕTMISE METOODIKA

1. Mõisted

Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:

1) „mikroplast“ – väike eraldiseisev objekt, mis on tahke, vees lahustumatu ning koosneb

osaliselt või täielikult sünteetilistest polümeeridest või keemiliselt modifitseeritud

looduslikest polümeeridest;

2) „osake“ – väga väike selgete füüsiliste piiridega aineosa;

3) „mikroplastiosake“ – mikroplastist objekt, mille mõõtmed on kuni 5 mm ning mille

pikkuse ja laiuse suhe on kuni 3;

4) „mikroplastikiud“ – mikroplastist objekt, mille pikkus on kuni 15 mm ning mille pikkuse

ja laiuse suhe on suurem kui 3;

5) „polümeer“ — aine, mille molekulides paiknevad järjestikku ühesugused või erinevad

monomeerühikud. Sellised molekulid peavad olema erinevate molekulmassidega,

kusjuures erinevused molekulmassis peavad eelkõige tulenema monomeerühikute arvust.

Polümeer vastab järgmistele tingimustele:

i) aines on massilt ülekaalus molekulid, mis koosnevad vähemalt kolmest

monomeerühikust, mis on kovalentselt seotud vähemalt ühe muu monomeerühiku

või muu reagendiga;

ii) ühesuguse molekulmassiga molekulid on aines massilt vähemuses;

6) „monomeerühik“ – monomeeri reaktsioonijärgne vorm polümeeris;

7) „sünteetiline polümeer“ – inimese loodud materjal, mis on saadud sellise

polümeerumisprotsessi tulemusena, mida looduslikult ei toimu;

8) „mikroplasti kontsentratsioon“ – vees sisalduva mikroplasti kogus, mis on väljendatud

mikroplastiobjektide (osakesed ja/või kiud) arvuna vee kuupmeetri kohta;

9) „looduslik polümeer“ – polümeer, mis on tekkinud looduslikult toimuva

polümeerumisprotsessi tulemusena ega ole keemiliselt modifitseeritud;

10) „mikroplastiosakese suurus“ – pindalaga ekvivalentne läbimõõt, mis on määratud

mikroplasti optilise või keemilise kujutise järgi;

11) „pindalale vastav läbimõõt“ – sellise ringi läbimõõt, mille pindala on sama kui osakese

optiliste või hüperspektraalsete keemiliste kujutiste kahemõõtmelisel projektsioonil;

12) „mikroplastikiu suurus“ – mikroplastikiu projitseeritud laiuse keskmine väärtus;

13) „lahustumatu polümeer“ – polümeer, mille lahustuvus vees on olmevee puhul

asjakohastes termilistes ja keemilistes tingimustes alla 2 g/l;

ET 2 ET

14) „prioriteetsed polümeerid“ – järgmised polümeerid, mida tuleb mikroplasti kvalitatiivsel

määramisel arvesse võtta:

i) polüetüleen (PE);

ii) polüpropüleen (PP);

iii) polüetüleentereftalaat (PET);

iv) polüstüreen (PS);

v) polüvinüülkloriid (PVC);

vi) polüamiid (PA);

vii) polüuretaan (PU);

viii) polümetüülmetakrülaat (PMMA);

ix) polütetrafluoroetüleen (PTFE);

x) polükarbonaat (PC);

15) „liigitus polümeeri järgi“ – analüüsitud osakeste liigitamine järgmisesse kolme

kategooriasse:

i) määratud prioriteetne polümeer;

ii) määratud sünteetiline polümeer või keemiliselt modifitseeritud looduslik

polümeer, mis ei ole prioriteetsete polümeeride loetelus;

iii) muu (nt mineraalid, looduslik polümeer vms) või määramata;

16) „liigitus suuruse järgi“ – mikroplastiosakeste liigitamine pindalale vastava läbimõõdu

järgi ühte järgmistest vahemikest:

i) 20 ≤ pindalale vastav läbimõõt < 50 µm;

ii) 50 ≤ pindalale vastav läbimõõt < 100 µm;

iii) 100 ≤ pindalale vastav läbimõõt < 300 µm;

iv) 300 ≤ pindalale vastav läbimõõt < 1000 µm;

v) 1000 ≤ pindalale vastav läbimõõt < 5000 µm;

17) „filtrijada“ – rühmiti järjestikku paigutatud filtrid, millega kogutakse osakesi läbi filtrite

voolavast veest;

18) „tühiproov“ – proov, mis on läbinud kogu proovivõtu-, töötlemis- ja mõõteprotsessi

ning mida analüüsitakse samal viisil kui tavaproovi, kuid mis ei ole analüüdiga kokku

puutunud;

19) „võnkespektroskoopia“ – meetod, millega mõõdetakse nähtava valguse ja

infrapunakiirguse vastastikmõju ainega, mis väljendub neeldumise, hajumise või

peegeldumisena;

20) „Raman-spektroskoopia“ – spektroskoopiline meetod, millega määratakse tahkise,

vedelike ja gaaside molekulide võnkemoodid; põhineb proovi valgustamisel tugeva

monokroomse valgusallikaga ja seejärel materjalist mitteelastselt hajunud valguseosa

mõõtmisel;

ET 3 ET

21) „infrapunaspektroskoopia“ (IP) – spektroskoopiline meetod, millega määratakse

tahkise, vedelike ja gaaside molekulide võnkemoodid; selleks mõõdetakse

infrapunakiirguse ja aine vastastikmõju, mis väljendub neeldumise või peegeldumisena;

22) „Fourier’ infrapuna-mikrospektroskoopia“ (µ-FTIP) – infrapunaspektroskoopia variant,

milles FTIP-spektromeeter on ühendatud mikroskoobisüsteemiga, et saada

ruumlahutusega infrapunaspektrid ja keemilised kujutised;

23) „Raman-mikrospektroskoopia“ (µ-Raman) – Raman-spektroskoopia variant, milles

Raman-spektromeeter on ühendatud mikroskoobisüsteemiga, et saada ruumlahutusega

spektrid ja keemilised kujutised;

24) „kvantkaskaadlaseriga infrapunamikroskoopia“ – infrapunamikroskoopia variant, milles

infrapunakiirguse allikana kasutatakse reguleeritavat kvantkaskaadlaserit (QCL), et

saada ruumlahutusega infrapunaspektrid ja keemilised kujutised.

2. Olmevees sisalduva mikroplasti mõõtmise metoodika

Olmeveest osakeste ja kiudude kogumiseks kasutatakse filtrijada. Seejärel kasutatakse optilise

mikroskoopiaga või keemilisel kaardistamisel saadud kujutisi üksikute osakeste suuruse ja

kuju kindlakstegemiseks ning võnkemikrospektroskoopiat osakeste koostise määramiseks.

Metoodika peab piirduma osakestega, mille üks mõõde on 20 µm…5 mm, ning kiududega,

mille pikkus on 20 µm…15 mm. Metoodikat kasutatakse, et määrata mikroplasti

kontsentratsioon, mida väljendatakse mikroplasti osakeste arvuna vee kuupmeetri kohta, ning

eelnevalt määratud suurusvahemike, kuju ja koostise kategooriatesse liigitatud mikroplastide

kontsentratsioonid.

1) Proovid kogutakse filtreerimise teel, suunates olmevett läbi nelja filtriga filtrijada.

Filtrid tuleks paigaldada filtrihoidikutesse, mis sobivad positiivse rõhu all töötamiseks.

Esimene filter tähisega (a) peab kinni püüdma osakesed suurusega alates 100 µm ning teine

filter tähisega (b) osakesed suurusega alates 20 µm. Kolmas filter tähisega (c) peab kinni

püüdma osakesed suurusega alates 100 µm ning neljas filter tähisega (d) osakesed suurusega

alates 20 µm. Filtritega (a) ja (b) kogutakse olmeveest suspendeerunud ainet. Filtreid (c) ja (d)

kasutatakse, kui see on nõutav, et võtta tühiproove, mille järgi hinnatakse eelkõige

laboriseadmetest, reaktiividest ja ümbritsevast atmosfäärist pärit mikroplastiga saastumise

ulatust, mis toimub proovivõtu-, töötlemis- ja analüüsietappide ajal. Selleks, et minimeerida

atmosfäärist pärit saaste sattumist proovidesse, tuleks nõutav veekogus suunata läbi filtrijada

otse proovivõtukohast ilma vahepealset kogumis- või hoiuanumat kasutamata. Vahepealset

kogumis- või hoiuanumat võib kasutada üksnes siis, kui filtrijada läbimine vahetult

proovivõtukohas on võimatu või ebapraktiline, eelkõige tehnilistel või ohutusega seotud

põhjustel.

2) Proovide võtmise, töötlemise, säilitamise ja analüüsimise kõigis etappides tuleb

järgida kõiki mõistlikke ettevaatusabinõusid, et vältida proovide saastumist ümbritsevast

keskkonnast, isikukaitsevahenditest või laboriseadmetest pärit plastiosakestega. Kõik proovi

töötlemiseks kasutatavad vedelikud filtritakse (0,45 µm või väiksema avasuurusega filter)

enne kasutamist.

3) Veeproovi minimaalne ruumala on 1 000 (tuhat) liitrit. Filtrijada läbinud vee

summaarne maht mõõdetakse ja dokumenteeritakse.

4) Võnkemikrospektroskoopiliselt võib proovi analüüsida otse algsetel kogumisfiltritel,

kui need sobivad kasutatava analüüsimeetodiga. Algne kogumisfilter võib meetodiga mitte

sobida, kui filtri pind ei ole piisavalt sile, filtrilt hajunud signaal põhjustab häireid, esineb

fluorestsents või läbilastav optiline signaal neeldub.

ET 4 ET

5) Kui proovi ei ole võimalik otse kogumisfiltril analüüsida, võib tahked osakesed uuesti

vedelikus suspendeerida ja viia edasiseks analüüsimiseks muule sobivale alusele. Vajaduse

korral võib rakendada tihedusel põhinevat eraldamist ja/või keemilist/ensümaatilist töötlust, et

vähendada muude kui plastmaterjalide, näiteks mineraalide, metallioksiidide ja looduslike

orgaaniliste ainete sisaldust.

6) Kui rakendatakse kasutaja juurutatud meetodit, kontrollitakse katseliselt selle

nõuetekohasust, et hinnata saagist kummagi filtri ((a) ja (b)) puhul. Selleks võib filtrijadasse

sisenevat prooviveevoogu rikastada teadaoleva koguse selgelt määratavate mikroplastidega

ning kontrollida saagist pärast analüüsiprotsessi. Rikastamiseks kasutatav vesi peab sisaldama

osakesi, mille suurus, tihedus ja arv on filtritega (a) ja (b) saadud saagise hindamisel

asjakohased. Kui hinnatakse filtriga (a) saadud saagist, on soovitatav kasutada rikastamiseks

osakesi suurusvahemikus 120…200 µm. Selleks, et hinnata filtriga (b) saadud saagist, on

soovitatav kasutada rikastamiseks osakesi suurusvahemikus 30…70 µm. Saagise hindamiseks

kasutatakse vähemalt kahest prioriteetsest polümeerist osakesi. Kasutatavatest polümeeridest

peab vähemalt üks olema suurema tihedusega kui vesi (nt PET) ja vähemalt üks väiksema

tihedusega kui vesi (nt PE). Rikastamiseks kasutatavate osakeste arv peab alati olema

vahemikus 50…150. Analüüsimeetod loetakse vastuvõetavaks, kui saagis jääb vahemikku

100 % ± 40 %.

7) Kui materjal viiakse kogumisfiltritest (a) või (b) üle muule analüüsiks sobivale alusele

(teisene filter või muu sobiv pind), tuleb seda eelistatavalt teha ilma osaproovideks

jaotamiseta. Kui analüüsimeetod hõlmab osaproovideks jaotamist, peab analüüsitav lõpp-

proov vastama vähemalt 10 %-le materjalist, mis koguti alguses prooviks võetud veehulgast.

Filtritega (a) ja (b) kogutud materjale analüüsitakse eraldi.

8) Filtreid (c) ja (d) kasutatakse tühiproovide saamiseks. Filtriga (c) saadud tühiproov

koosneb 100 µm filtrist ning sellega tehakse läbi samad töötlemis- ja analüüsietapid nagu

kogumisfiltriga (a). Filtriga (d) saadud tühiproov koosneb 20 µm filtrist ning sellega tehakse

läbi samad töötlemis- ja analüüsietapid nagu kogumisfiltriga (b). Analüüsi tegemise käigus

tekkiva taustsaaste tüüpilise taseme kvantitatiivseks määramiseks on soovitatav kummagi

filtritüübiga koguda, töödelda ja analüüsida vähemalt kümme tühiproovi. Nende väärtuste abil

arvutatakse taust-mikroplastisaaste keskväärtus (µ) ja standardhälve (). Seejärel kogutakse

korrapäraselt täiendavaid tühiproove ja analüüsitakse neid, et jälgida taustsaaste taseme

muutusi. Kui mis tahes korrapäraselt kogutud tühiproov ületab taustsaaste keskväärtust (µ)

rohkem kui kolmekordse standardhälbe () võrra, peab labor selgitama välja suurenenud

saastumise allika ja võtma meetmeid saaste vähendamiseks.

9) Enne võnkespektroskoopilise analüüsi tegemist kasutatakse optilist mikroskoopiat või

keemilist kaardistamist, et mõõta või hinnata täis filtril või proovialusel olevate geneeriliste

osakeste (20 µm) arvu. Kui filtril olevate geneeriliste osakeste üldarv on liiga suur, et seda

mõistliku ajavahemiku jooksul mõõta, võib analüüsi tegija piirduda filtri ühe või mitme

väiksema piirkonna mõõtmisega: piirkonna valikul tuleb järgida asjakohaseid osaproovideks

jaotamise strateegiaid, et säilitada proovi esindavus. Osaproovid peavad hõlmama vähemalt

20 % proovialuse või filtri pindalast. Kui kasutatakse filtri piirkondi, peab analüüsi tegija

analüüsima kõiki osakesi ja kiude suurusvahemikus 20 µm.

10) Mikroplastiosakeste ja -kiudude koostise analüüs tehakse võnkespektroskoopiliste

meetodite abil, nagu näiteks µ-FTIP, µ-Raman või samaväärsed variandid, nt QCL-IP.

Seadmetega peab olema võimalik saada IP-/Raman-spektrid osakestest, mille suurus on kuni

20 μm. Mikroplastiosakeste ja -kiudude suuruse määramiseks kasutatakse optilisi kujutisi või

keemilist kaardistamist. Optilised kujutised saadakse vähemalt neljakordse suurendusega

objektiivi abil. Osakeste liigitus suuruse järgi peab põhinema pindalale vastaval läbimõõdul

ET 5 ET

alati, kui seadme kasutajal on võimalik seda võimalust kasutada. Ainult juhul, kui seda

kasutada ei saa, kasutatakse muul viisil mõõdetud läbimõõte. Esitatakse muul viisil mõõdetud

läbimõõdu tüüp.

11) Osakeste ja kiudude määramine saadud spektrite abil toimub spektrikogus olevate

teadaolevate materjalide spektritega võrdlemise teel. Määramiseks kasutatav spektrikogu peab

sisaldama näidisspektreid kõigi prioriteetsete polümeeride kohta ning lisaks nende valkude,

mineraalide ja looduslike polümeeride, näiteks tselluloosi kohta, mis võivad olmevees

tavaliselt esineda.

12) Kui kasutatakse automaatset määramist, hinnatakse katselise kontrolli abil spektrite

kattuvuse positiivseks tunnistamise asjakohaseid kriteeriume. Kontrollimisel võetakse arvesse

kasutatud seadmete, spektrikogu ja määramisstrateegia eriomadusi. Kontrollimiseks võib

kasutada puhtaid polümeeri mikroosakesi, kuid hindamine peab hõlmama olulisi

suurusvahemikke, kuhu kuuluvaid osakesi proovivõtufiltrid kinni püüavad, nimelt a)

> 100 µm ja b) 20…100 µm. Kui spektrijärgse positiivse määramise kvaliteedi miinimumtase

on kindlaks määratud, peab see jääma fikseerituks analüüsilaboris rakendatava katsemeetodi

kasutamise jooksul.

13) Kummagi kogumisfiltriga (100 µm ja suuremate ning 20 µm ja suuremate osakeste

kogumiseks) kogutud materjalide kohta saadud andmed dokumenteeritakse eraldi. Kui

kogutakse tühiproove, siis dokumenteeritakse kummagi kogumisfiltriga (20 µm ja suuremate

ning 100 µm ja suuremate osakeste kogumiseks) kogutud materjalide kohta saadud andmed

eraldi.

14) Mõõtmisnõuded: filtrit või filtri piirkonda analüüsitakse nii, et uuritakse kõiki 1.

peatüki punktides 3 ja 4 kirjeldatud suurusvahemikesse kuuluvaid mikroplastiosakesi ja -

kiude.

15) Mikroplastiosakeste ja -kiudude kohta kogutud andmeid kasutatakse iga objekti

liigitamiseks selle suuruse, arvu, kuju ja koostise alusel järgmiselt:

a) kuju: 1. peatüki punktides 3 ja 4 esitatud määratlustele vastav osake või kiud;

b) suurus (osakese puhul): 1. peatüki punktis 16 loetletud suuruskategooria;

c) koostis (osakese puhul): määratud 1. peatüki punkti 14 kohaseks prioriteetseks

polümeeriks või 1. peatüki punkti 15 alapunkti ii kohaseks mitteprioriteetseks

polümeeriks või 1. peatüki punkti 15 alapunkti iii kohaseks muuks materjaliks;

d) polümeeri liik (kiu korral): kui kiu mõõtmed ja seadmete võimalused

võimaldavad positiivselt määrata polümeeri liiki, määratakse see vastavalt 1.

peatüki punktides 14 ja 15 määratletud kategooriatele, muul juhul märgitakse see

määramata kiuna.

16) Kui filtritel või proovialusel oleva materjali analüüsi ei ole kaasatud kõiki

asjaomasesse suurusvahemikku kuuluvaid kogutud tahkeid osakesi (nt osaproovideks

jaotamise tõttu), tuleb andmed asjakohaselt skaleerida, et mikroplasti kontsentratsioon

olmevee esialgses proovis oleks korrektselt väljendatud. Mikroplasti sisaldust olmevees

väljendatakse mikroplastiosakeste või -kiudude arvuna kuupmeetri kohta.

17) Käesoleva metoodika kasutajad peavad tagama, et iga kogutud ja mõõdetud proovi

kohta dokumenteeritakse järgmine lisateave:

a) prooviks võetud vee kogumaht;

b) proovide võtmise ja analüüsimise aeg ja koht;

ET 6 ET

c) üksikasjad proovide töötlemise kohta;

d) kasutatud spektroskoopiline meetod ja seade;

e) üksikasjad osaproovideks jaotamise kohta analüüsi või proovi ettevalmistamise

ajal;

f) kõigi proovivõtuseadme või proovi ettevalmistamiseks kasutatud vahendite

plastkoostisaine(te) keemiline olemus;

g) iga kõrvalekalle metoodikast koos sellekohase põhjendusega.

18) Käesoleva metoodika kasutamisel rakendatakse labori- ja keskkonnaohutuse

standardeeskirju.

Saatja: Webdesktop <[email protected]>

Saadetud: 17.05.2024 17:55

Adressaat: <"SM Info">; <[email protected]>

Koopia: <=?utf-8?Q?Agne_Nettan-Sepp_Br=C3=BCsselis?=>;

<"[email protected]">; <[email protected]>

Teema: Webdesktop: Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 297 kohane

teade (mikroplast olmevees)

Tere!Edastan Komisjoni kirja.EV AEEL juures reg. number: 10.2-11/506Reg.

kuupäev: 17.05.2024Sisu: Komisjoni delegeeritud otsus, millega

täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2020/2184 ja

kehtestatakse metoodika mikroplasti mõõtmiseks olmevees-- Heade

soovidegaTiiu Noobelsekretär, EV alaline esindus EL juures&#43;32 2227

4337