Välisministeerium_vastus

ESTONIA’S SIXTH REPORT

ON THE IMPLEMENTATION OF

THE COUNCIL OF EUROPE FRAMEWORK CONVENTION

FOR THE PROTECTION OF NATIONAL MINORITIES

2024

1

Introduction

1. Estonia’s sixth report on the implementation of the Council of Europe (CoE) Framework

Convention for the Protection of National Minorities (hereinafter referred to as the Framework

Convention or Convention) focuses on the period 2019-2023, but important developments in

early 2024 have also been discussed. Statistical data are presented depending on their

availability in the period 2019-2023. The report covers legislative, administrative and other

measures for the implementation of the rights provided for in the Convention and comments on

the recommendations of the Advisory Committee with respect to the fifth report of Estonia.

2. The topics covered by the Convention are in the area of administration of several ministries.

The tasks related to integration policy, including the creation of conditions for the development

of the cultural life of national minorities and their integration into Estonian society, are within

the competence of the Ministry of Culture. The Ministry of Education and Research, the

Ministry of Justice, the Ministry of Culture, the Ministry of the Interior, the Ministry of Finance

(Statistics Estonia), the Ministry of Regional Affairs and Agriculture, the Ministry of Social

Affairs, and the Ministry of Foreign Affairs participated in the preparation of the report. The

report includes the information provided by the Government Office, the Chancellor of Justice

and the Gender Equality and Equal Treatment Commissioner.

3. The Estonian authorities highly appreciate the ongoing dialogue with the CoE Advisory

Committee and will continue their efforts to promote the wider implementation of the rights

guaranteed by the Framework Convention at various levels, both in legislation and in practice.

Main national developments after the fifth reporting cycle

4. The ‘Cohesive Estonia Strategy 2021-2030’ (hereinafter referred to as the Cohesive Estonia

Strategy), completed in 2021 and aimed at the development of a cohesive and inclusive society,

can be highlighted as a significant development in the sixth reporting cycle. It constitutes a part

of Estonia’s long-term national integration policy and a logical continuation of Estonia’s

integration plan for the period 2014-2020. National minorities are an important target group for

integration plans, and their representatives have been involved in the preparation and

monitoring of integration plans over the years.

5. The Cohesive Estonia Strategy focuses on promoting integration, including adaptation,

global Estonia, civil society, and the population census, which is primarily the responsibility of

the Ministry of Culture, the Ministry of the Interior and the Ministry of Foreign Affairs but to

which several other ministries contribute with their activities.

6. According to the Cohesive Estonia Strategy, Estonia is a sustainable nation state where

everyone can live well. Estonian people are cooperative, share a common Estonian cultural

space, value the Estonian state, and feel a sense of unity, irrespective of their native language,

cultural background or place of residence. In a diverse Estonia, everyone shares democratic

2

values and carries a common Estonian identity. The activities of the state are people-centred

and support the development of communities. Everyone feels valued and involved. Estonian

people want to tie their lives to Estonia, they actively participate in community and social

activities and contribute to the development of the state – they have many different

opportunities to do so while living in Estonia and abroad.

7. Another important development is the continuation of the gradual transition to official-

language education that began in 1992. In December 2022, the Riigikogu adopted legislative

amendments required for the transition to official-language instruction in kindergartens and

grades 1 and 4 in the autumn of 2024, with the aim of transitioning to a fully official-language

based education system by 2030.

8. When making the decision to switch to instruction in the official language, the need to support

the integration of persons with different native languages and nationalities living in Estonia into

Estonian society, the labour market and the language and cultural space as a whole was taken

into consideration. A unified education system creates the best conditions for this. The

transition to official-language education does not concern private schools of national minorities.

9. The aim of the transition to official-language instruction is to offer all Estonian children,

regardless of their native language, the opportunity to acquire a high-quality Estonian language

education. The transition of all Estonian schools and kindergartens to learning in Estonian is in

the interests of children and young people, as Estonian language education helps children and

young people integrate into the Estonian cultural and value space so that they do not lose their

identity but expand their opportunities. It also increases the cohesion of society and reduces

both educational and socio-economic isolation.

10. In the transition to official-language instruction, both the education system and Sunday

schools support pupils with a native language other than Estonian in learning their native

language.

11. Russia’s full-scale aggression against Ukraine, which has shocked the international

community, has also had a direct impact on Estonian society. A large number of Ukrainian war

refugees fleeing from the horrors of war have moved to Estonia. In Estonia, 51,657 Ukrainian

citizens have applied for temporary protection status and 6689 for international protection

status. The Estonian state offers various support services to war refugees to help them adapt.

12. Other important developments both in legislation and practice are outlined in the various

articles below.

3

II Implementation of the recommendations in the resolution of the Committee of

Ministers: implementation of the provisions of the Convention, article by article

Article 3

Scope of application of the Framework Convention

The Advisory Committee strongly encourages the authorities to pursue an open and inclusive

approach to the Framework Convention’s personal scope of application and reiterates its call

to consider extending protection under the Framework Convention to long-term residents

without Estonian citizenship.

13. Estonia follows the recommendation of the Advisory Committee in the application of the

Framework Convention, ensuring persons belonging to a national minority the opportunity to

use the rights guaranteed by the Framework Convention. Since 2000, Estonia has implemented

a national integration policy aimed at promoting social cohesion and integrating residents into

society. See, for example, the information provided under Article 6.

Citizenship

The Advisory Committee urges the authorities to continue with their efforts to reduce the

number of persons without citizenship by further facilitating access to citizenship for long-term

residents and by making greater efforts to raise awareness of the benefits of citizenship.

14. Estonia implements a balanced citizenship policy that supports the acquisition of Estonian

citizenship and the appreciation of citizenship status. Estonia will continue to implement

measures to increase people’s interest in applying for citizenship. Amendments to the

Citizenship Act and various outreach activities have contributed to the achievement of that goal,

as a result of which the number of people with undetermined citizenship continues to decrease.

15. Compared to the previous reporting period, the number of persons with undetermined

citizenship has decreased significantly since the beginning of 2019. According to the

population register, as of 1 May 2024, there are 61 401 persons with undetermined citizenship

who have a valid residence permit or a right of residence and whose place of residence is

registered in Estonia.

16. On 17 February 2020, amendments to the Citizenship Act entered into force, which

expanded the range of minors who are granted Estonian citizenship on more favourable terms.

According to the amendment, a minor who was born in Estonia or who, immediately after

birth, takes up permanent residence in Estonia together with their parent or parents who are

permanent residents of Estonia, and who has a long-term residence permit or the right of

permanent residence, and one of whose parents is not recognised by any state as its citizen on

the basis of valid laws and whose other parent is a citizen of another country, is granted

Estonian citizenship at the request of their statutory representative, provided that a parent or

grandparent of the minor was a resident of Estonia as of 20 August 1991.

4

17. The Citizenship Act, which entered into force on 1 January 2019, provided for the

possibility of receiving free Estonian-language training and paid leave for the duration of

language training; by the time of submitting the report, 1243 people have used this

opportunity and 396 of them have submitted an application for citizenship. So far, the practice

has shown that the need for and interest in language training agreements for acquiring

Estonian citizenship is relatively high.

18. In the prefectures of the Police and Border Guard Board, constant awareness-raising work

continues to be carried out, in the course of which officials explain to persons with

undetermined citizenship, regardless of the purpose of their appeal, that they have the

opportunity to apply for Estonian citizenship for themselves and their children and explain

the advantages of Estonian citizenship compared to a stateless status. The Integration

Foundation and Statistics Estonia also plan to cooperate in order to better inform and target

state activities and policies aimed at reducing the number of persons with undetermined

citizenship.

19. In order to promote social cohesion, value-based approaches that help people from

different language and cultural spaces to acquire Estonian state identity and democratic

values, including Estonian citizenship, are supported in cooperation among various

authorities.

Data collection

The Advisory Committee recommends gathering population statistics regularly and engaging

with minority representatives in analysing the results, taking into consideration the right of

national minorities to self-determination.

The Advisory Committee asks the authorities to create the possibility for free self-identification

on ethnicity and first language via an open list for the purposes of updating the population

register.

20. The last population census was conducted in 2021 in Estonia (census moment: 31 December

2021). The census revealed that in Estonia, there are an estimated 41,960 people of dual

ethnicity, i.e. 3% of the population, and 30,710 people with two native languages, i.e. 2% of

the population. In terms of both ethnicity and language, the most common combinations are

Estonian-Russian and people with Estonian and Russian as their native languages, respectively.

Sixty-two per cent of people of dual ethnicity, i.e. 25,940 people, said that they are both

Estonian and Russian. Other pairs of ethnicities make up a much smaller proportion – 5%

consider themselves to be Russian and Ukrainian, while 3% consider themselves to be both

Estonian and Finnish. Among those with two native languages, Estonian and Russian native

speakers make up 59% (18,160), Russian and Ukrainian native speakers 12% (3810), and

Estonian and English native speakers 4% (1220).

21. A person’s ethnicity was treated as a register identifier. Every person has the right to

determine their ethnicity in the register at any time. One part of the census was a sample survey

to collect data on personal characteristics that are not found in registers. Nearly 45% of the

5

Estonian population responded to the sample survey, and the sample survey also included the

possibility for respondents to determine their own ethnicity or ethnicities (up to two). Statistics

Estonia publishes data on larger ethnic groups every year.

Determination of ethnicity in the register and in the census is not mandatory and is based on the

person’s statement.

22. According to the 2021 census, there are representatives of 211 ethnicities living in Estonia.

69% of the country’s population are ethnic Estonians, 24% Russians, 2% Ukrainians, 0.9%

Belarusians, and 0.6% Finns. There is also a small Roma community living in Estonia (676

people, almost a third of them (201 people) in Valga County).

23. In the 2021 Population and Housing Census, information was also collected about people

of dual ethnicity and with two native languages. Analysis of the results:

https://rahvaloendus.ee/et/uudised/rahvaloendus-2-eesti-elanikest-raagib-kahte-emakeelt.

24. The relevant tables of the 2021 Population and Housing Census show data by ethnicity and

nationality. In addition, there are comparisons with previous censuses. For a comparison of

three censuses by ethnicity, nationality and native language, see

https://andmed.stat.ee/en/stat/rahvaloendus__rel_vordlus__rahvastiku-demograafilised-ja-

etno-kultuurilised-naitajad.

25. Data concerning ethnicity are also published under various topics (e.g. employment and

migration): https://andmed.stat.ee/en/stat/rahvaloendus__rel2021__rahvastiku-majanduslik-

aktiivsus__hoivatud-ja-tooranne.

26. The results of the census have been described and analysed in press releases, in blog posts

and on the census website at https://rahvaloendus.ee/en/results/demographic-and-ethno-

cultural-characteristics-of-the-population. The Population and Housing Census received a lot

of media coverage in both Estonian and Russian-language media as well as in English-language

media (e.g. estonianworld, the English-language portal of Estonian Public Broadcasting, BNS).

Press releases and the website of the census are available in Estonian, English and Russian, and

blogs in Estonian and English. Statistics Estonia has presented the results of the census to

various interest groups: researchers, ministries and politicians. Results and data have also been

separately presented to the Integration Foundation.

Article 4

Protection from discrimination

The Advisory Committee reiterates its call on the authorities to consider broadening the powers

of the Commissioner for Gender Equality and Equal Treatment so that it can act more

effectively against discrimination affecting persons belonging to national minorities. It further

reiterates that measures should be taken to raise awareness of both the Commissioner and the

Chancellor of Justice and their respective mandates, especially among persons belonging to

national minorities.

6

27. The action programme of the Government of the Republic for the period 2023-2027 sets

out the drafting of a bill that harmonises the protection of all characteristics related to

discrimination in accordance with the Constitution. This would also extend the competence of

the Gender Equality and Equal Treatment Commissioner. The bill is planned to be submitted

to the Government of the Republic in the summer of 2024.

28. Discrimination disputes are resolved by a court or a labour dispute committee. The

Chancellor of Justice resolves discrimination disputes in the conciliation procedure. In order to

ensure the availability of legal aid that is necessary for the more effective exercise of the rights

provided for in laws, the State-funded Legal Aid Act provides, among other things, that an

application for state-funded legal aid can be submitted both in Estonian and in another language

widely used in Estonia. Applications may be submitted in English by persons whose place of

residence is in another Member State of the European Union or who are citizens of another

Member State of the European Union.

29. In order to support diversity and social inclusion, the legal framework will be updated and

the capacity of the institution of the Commissioner will be improved. Furthermore, the

knowledge and skills of key target groups and stakeholders (including legal professionals,

policymakers, employers, and educators) as well as social awareness will be increased.

30. In the case of suspicion of discrimination, people can turn to an independent and impartial

expert for advice and assistance – the Gender Equality and Equal Treatment Commissioner

acting on the basis of the Equal Treatment Act.

31. In order to ensure and improve the capacity of the institution, the state budget funding of

the Gender Equality and Equal Treatment Commissioner and their office has increased every

year over the reporting period, ranging from 460,000 euros in 2019 to 527,237 euros in 2023.

32. The activities of the Gender Equality and Equal Treatment Commissioner (hereinafter

referred to as the Commissioner) with respect to the Framework Convention are discussed

below.

33. In the period from 1 January 2019 to 25 September 2023, the Commissioner was contacted

on 1206 occasions. Enquiries related to ethnicity, citizenship, language skills, and/or race and

skin colour were estimated to account for 10-20% of the total number of enquiries. However, it

is important to note that in many cases the enquiries were not within the competence of the

Commissioner and were mostly forwarded to the Chancellor of Justice.

For example, the Commissioner was approached 217 times in 2022. Among these enquiries, 22

were related to ethnicity, eight to citizenship, five to language skills, and four to race or skin

colour.

34. The Commissioner’s views and opinions

On several occasions, the Commissioner has been contacted in connection with job

advertisements where candidates are expected to have Estonian as their native language. The

Commissioner has adopted the position that the requirement that a candidate must have

7

Estonian as their native language must be removed from the job advertisement. It may be

replaced by a requirement that the candidate must have a command of Estonian at whatever

official language level that is required for the given position.

35. In addition, there have been enquiries concerning harassment based on ethnicity in the

workplace. It is the responsibility of employers to ensure that employees are protected from

discrimination. Based on the Commissioner’s experience, employers’ awareness of matters

related to discrimination is still low.

36. Promoting equal treatment

There have been several subsequent editions of the publication ‘Kirjad lapsevanemale’ (Letters to

a parent), first published in Estonian and Russian in 2017; the latest of these – ‘Kirjad

lapsevanemale. Kõige tähtsam seadus’ (Letters to a parent. The most important law) – was

published in 2022. With the war refugees from Ukraine in mind, a Ukrainian-language introduction

was added to the publication and it was distributed through refugee organisations. The publication

is divided into two parts, the first of which contains letters of a fictional nature to parents, each of

which includes advice on how to act as a parent in different situations. The second part of the

publication concerns the rights of children and parents in various fields, along with legislation and

explanations. In addition, there is information on where to request help and advice. The information

shared in the publication has been updated with the current legislation in each year of issue.

37. In 2021, the publication ‘Ise oled vana’ (You are old yourself) was published in Russian. This

is a publication for older people to inform them of the rights that are guaranteed by the state pursuant

to the law so that if they feel that they have encountered obstacles due to their age, they know who

they should turn to in order to assert their legal rights.

38. After Russia’s full-scale aggression in Ukraine and the subsequent arrival of Ukrainian war

refugees in Estonia, the Commissioner has paid special attention to the protection of their rights;

for example, the Office of the Commissioner has noticed possible unequal treatment of

Ukrainians on the rental market. In a number of cases, advertisements for rental apartments

indicated that ‘the apartment will not be rented to Ukrainians’. In order to draw attention to the

illegality of such behaviour, the Office of the Commissioner launched the campaign ‘Rental

accommodation – equal opportunities for all!’

Its aim was to point out that a dwelling rented in a public social media group or via a broker is

a service offered to the public. It is forbidden to treat people unequally in relation to such a

service. A tenant’s solvency and reliability are not determined by whether they have children,

their status a war refugee or their skin colour.

39. In the autumn of 2023, the Commissioner carried out the study ‘Equality needs and

opportunities in the green transition’, which also covered Ida-Viru County, which has a large

community of people with Russian as their native language. The study looked at whether and

how equality (including on the basis of ethnicity) has been promoted in the policies and

measures of the green transition. It was concluded that the integration of equality is not

8

systematic and is often hindered by the lack of awareness and skills or resources. In order to

achieve the objectives as effectively as possible, it is important to develop both areas in an

integrated manner and to target and coordinate these activities centrally. The study made

recommendations in four areas: strategic approach, empowerment of the parties of the green

reform, decision-making that is science-based and proceeds from the needs of the target group,

raising the awareness of and inclusion of the population.

40. Possible amendments to legislation

In 2023, topics concerning policy-making in the field of equality were transferred to the area of

responsibility of the Ministry of Economic Affairs and Communications. Preparations are

underway for merging the Gender Equality Act and the Equal Treatment Act, which also aim

to harmonise the scope of application of equal treatment.

41. Directives on minimum standards for equality institutions have been prepared in the EU

legislature. Estonia has supported the adoption of the directive. These changes may impose

additional responsibilities on the Office of the Commissioner. It is therefore important that the

Commissioner’s budget is increased accordingly if tasks are added.

42. An overview of the activities of the Chancellor of Justice and the inquiries submitted to

them, which are related to the Framework Convention, has been provided below. A more in-

depth overview of the activities can be found in the annual reviews of the Chancellor of Justice.

43. In the period 2019-2023, the Chancellor of Justice was approached on a number of issues

that directly or indirectly concerned the implementation of the Framework Convention for the

Protection of National Minorities. The majority of requests for explanation concerned the

transition to Estonian language instruction, the working language of authorities, and the issue

of residence permits and citizenship.

44. If the Chancellor of Justice found that the adopted legislation was not in conformity with

the Constitution, they made a proposal to amend it. If the Chancellor of Justice found that

unlawful implementing practice constituted the problem, they proposed to change the

implementation practice. In some cases, the Chancellor of Justice advised a person to go to

court if this was the best and most effective way to protect their rights. The persons who had

submitted an enquiry were also given general explanations about their legal situation.

45. The Chancellor of Justice was also approached in cases of suspected discrimination. In the

reporting period1 2019/2020, one application concerning linguistic discrimination was

submitted to the Chancellor of Justice. In the period 2020/2021, the Chancellor of Justice

received two applications concerning discrimination on the grounds of language and one

application concerning discrimination on the grounds of nationality and ethnic origin. Of the

1 The reporting period of the Chancellor of Justice covers the period from 1 September to 31

August.

9

applications sent in 2021/2022, three concerned discrimination on the grounds of nationality

and ethnic origin, three on the grounds of race and one on the grounds of language. One of the

applications submitted in the reporting period 2022/2023 concerned discrimination on the

grounds of nationality and ethnic origin, and one on the grounds of language. No conciliation

proceedings were initiated on the basis of these grounds of discrimination.

46. For example, the Chancellor of Justice was approached by the manager of a catering

establishment who suspected that the Language Inspectorate was asking clarifying questions

about the Estonian-language skills of an employee with a foreign name only because the

employee might be of another nationality. The Chancellor of Justice concluded that the

activities of the Language Inspectorate did not involve any discrimination but advised the

Inspectorate to ask further questions about an employee’s education only if such information is

not available in the Estonian Information System for Education.

47. The Estonian School Student Councils’ Union asked the Chancellor of Justice to assess

whether students are treated equally when offering free preparatory courses for state exams in

mathematics if such courses are only organised in Estonian. The Chancellor of Justice found

that the state has a fairly broad margin of discretion in deciding how to offer preparatory courses

to students as long as equal opportunities are given to students who are about to graduate.

Students need to be supported primarily by their school. Upper secondary school graduates

must have a command of Estonian at least at the B2.1 level, which means that they should be

able to follow the course in Estonian. As this was a review course, the students must have been

familiar with the material beforehand. Therefore, the state is not obliged to provide Russian-

language preparatory courses to students in their final year.

48. The Chancellor of Justice was approached by a student whom the university wished to expel

because their views (including on the causes of the war in Ukraine) did not coincide with those

of their place of traineeship. Section 41 of the Constitution of the Republic of Estonia

guarantees everyone the right to their own opinion and beliefs. This provision also protects the

freedom to be without opinions or beliefs as well as the right to change beliefs. The fact that a

student’s thoughts about a topical event differ from those of the school or its administration

cannot serve as the grounds for their exclusion from the school. The right to education is a

fundamental right that can only be restricted by law (sections 3 and 11 of the Constitution). The

grounds for exclusion from a higher education institution are provided for in the Higher

Education Act. For example, a school can exclude a student who has seriously breached the

conditions of and procedure for the organisation of studies, has harmed other people with their

behaviour, or has committed an indecent act. In its study regulations, the school may not

establish grounds for exclusion from the school that are different from those laid down by law.

49. The Chancellor of Justice was asked for help by a Belarusian citizen to whom the bank had

refused to provide banking services due to their citizenship. It was explained to that person that

the bank must enter into a contract for the provision of basic payment services with a consumer

lawfully staying in the European Union if such consumer has a justifiable interest in doing so.

A bank must enter into a contract for payment services and open a bank account for a person

who is not suspected of money laundering and terrorist financing and if the person and the

contractual terms and conditions requested by them comply with the law and the general terms

and conditions of service established by the payment service provider or the standard terms and

10

conditions for the provision of payment services. Furthermore, a bank may not refuse to enter

into a contract for basic payment services with a foreigner who has an Estonian residence permit

or the right to live here. A contract for basic payment services must also be entered into with

an applicant for international protection (within the meaning of the Act on Granting

International Protection to Aliens), regardless of the person’s nationality or place of residence.

If the bank refuses to enter into a contract for payment services, it must provide reasons for

doing so.

50. A student asked the Chancellor of Justice to check whether the university had discriminated

against them on the grounds of race in teaching and supervision, in the assessment of their

Master’s thesis and in their expulsion. The Chancellor of Justice explained that in such a case,

the person could have recourse to a court to defend their rights. The Chancellor of Justice can

make a recommendation to a university, but the university is not obliged to follow it. Unlike

the Chancellor of Justice, the court’s decision is binding on the university. Among other things,

the grade of a Master’s thesis and the decision concerning exmatriculation can be challenged in

court.

51. Racial discrimination was also suspected by a person who was subject to proceedings of an

application for international protection. A thorough investigation of the case and listening to

the recordings of the court hearing did not confirm this suspicion.

52. The Chancellor of Justice was also asked whether a landlord is unconditionally obliged to

enter into a lease agreement with a person of any nationality.

53. The Chancellor of Justice highlights three areas related to national minorities that require

special attention.

54. Right to vote of citizens of third countries

Under the leadership of the Minister of Justice, a new bill has been prepared, which plans to

temporarily suspend the right of Russian and Belarusian citizens to vote in the elections of

municipal councils in connection with the war of aggression initiated by Russia and supported

by Belarus. For a similar purpose, the bill of the Act amending the Municipal Council Election

Act (594 SE) was submitted to the Riigikogu for processing last year. According to the

assessment of the Chancellor of Justice, suspending or withdrawing the voting rights of third-

country nationals without amending the Constitution is in conflict with the Constitution.

55. The Chancellor of Justice has explained that, according to subsection 156 (2) of the

Constitution, the permanent residents of a municipality have the right to vote in municipal

council elections (“persons who reside permanently in the territory of the municipality”). This

is a right of everyone and each person under subsection 9 (1) of the Constitution. Pursuant to

subsection 9 (1) of the Constitution, the rights guaranteed by the Constitution extend both to

Estonian citizens and to citizens of foreign states and stateless persons staying in Estonia, unless

otherwise provided for in the text of the Constitution. According to the Constitution, the

Riigikogu can establish the conditions for exercising the right to vote, but these may not render

this fundamental right meaningless. The planned citizenship requirement for voting rights does

not comply with the provisions of subsection 156 (2) of the Constitution because it deprives

11

some of the permanent residents of voting age with active legal capacity in a town or rural

municipality of the right to vote rather than specifying the conditions for exercising such right.

56. Entry of data on ethnicity and native language in the population register

The Chancellor of Justice has been asked why it is not possible to enter data regarding the fact

that a person has several ethnicities and native languages in the population register. For

example, children with parents of different ethnicities may wish to do so.

The Chancellor of Justice found that the principle of legality and good administration had been

violated in this case and made a proposal to the Minister of the Interior to allow people to submit

data on several ethnicities and native languages to the population register. If the state collects

data on the ethnicity and native language of its residents in the population register, people must

be able to provide correct information. The Chancellor of Justice also noted that it was possible

for people to indicate two ethnicities and native languages in the questionnaire of the 2021

census. There is no reasonable justification for not having the same possibility in the population

register if data are collected in a personalised form for the population register and this register

is also used for the census. This problem has not yet been resolved.

57. Active participation of national minorities in cultural, social and economic life and in

social affairs Estonia has taken important steps to foster a culture of inclusion at all levels of government

and to strengthen civil society. However, based on the applications received, the Chancellor of

Justice has observed that the good practice of inclusion is implemented differently in different

institutions. On a number of occasions, interest groups have not been involved in discussions

regarding matters that concern them or have been included merely as a formality. The

Chancellor of Justice has also noticed that there has not always been sufficient analysis of how

proposed changes affect target groups. Cooperation with national minorities in the cultural field

and in helping Ukrainian war refugees has improved. More attention must be paid to the

meaningful involvement of interest groups and to hearing their views on other societal affairs

as well.

58. The increase in the number of enquiries submitted to the Equality Commissioner and the

Chancellor of Justice demonstrates people’s awareness of opportunities to protect their rights.

59. The online ‘Human Rights e-Guide’ (https://www.inimoigustegiid.ee), which was created

by the Estonian Human Rights Centre and its partners from other Baltic countries as a tool for

detecting human rights violations and raising the general awareness of human rights in various

fields, is still available.

Article 5

Supporting the culture of national minorities, cultural autonomies

The Advisory Committee invites the authorities to continue to foster good cooperation with the

existing Cultural Councils, to facilitate the process for the establishment of new Cultural

Councils by all the interested minority groups, and to proceed with the review of the existing

12

legislation in order to cover all relevant groups, clarify the functions of the Councils and make

the procedure by which one is established fast and transparent.

The Advisory Committee calls on the authorities to ensure that all relevant groups are provided

with the stable, sustainable and sufficient funds necessary to preserve, develop and promote

their culture, to increase capacity building for national minorities to access funding application

processes, and to support cultural activities to increase knowledge of national minorities and

foster a positive attitude towards their participation in Estonian cultural life.

60. The state will continue to support cultural societies of national minorities in the

preservation, development and wider promotion of national minority cultures. The main support

measures for cultural associations of national minorities are divided into three categories: grants

for umbrella organisations of national minorities, support measures for cultural societies of

national minorities, and the application round for cultural autonomy of national minorities.

61. The cultural societies of national minorities are grouped under 17 umbrella organisations

that receive an operating grant from the state budget. The Integration Foundation (hereinafter

referred to as the INSA) supports umbrella organisations of national minorities on the basis of

three-year framework agreements. The volume of the state budget support measure has steadily

increased, from 320,000 euros in 2014 to 502,700 euros in 2022. Seventeen umbrella

organisations (and 258 cultural societies through them) received an operating grant.

62. The cultural activities of national minorities are still supported, by way of project support

from state budget funds, by the INSA, the Ministry of Education and Research, the Cultural

Endowment of Estonia, the Estonian Folk Culture Centre, and the National Foundation of Civil

Society. The preservation and advancement of the language and culture of national minorities

are also supported by local governments through regular application rounds. Private funds and

embassies also support the cultural activities of national minorities.

63. The Ministry of Culture supports two cultural autonomy bodies of national minorities to

fulfil the objectives of cultural self-administration under the National Minorities Cultural

Autonomy Act (promotion of the culture of the national minority and organisation of education

in its native language). In 2023, 151,598 euros were allocated to cultural autonomy bodies.

64. In Estonia, Finns and Swedes have cultural autonomy, but it is available to all national

minorities who meet the conditions laid down by law. Dance and song festivals of Finns and

Swedes take place in various parts of Estonia in order to introduce their culture to local

residents, children are taught the language of their ancestors, their national heritage is studied

and preserved, and attention is paid to cultural tourism in the areas historically inhabited by

Estonian Swedes.

65. Since February 2022, the Ministry of Culture supports Ukrainian war refugees who have

arrived in Estonia so that they can quickly adapt and manage on their own here until the

opportunity to return to their homeland arises. From the beginning of 2023, a support measure

was launched to ensure that young Ukrainian war refugees have the opportunity to maintain a

connection with their language and cultural space.

13

66. Maintaining national identity is important in any case, both for the adaptation of Ukrainian

youth in Estonia and for returning to their homeland. In 2023, 200,000 euros were allocated for

this purpose. In addition, in 2022 and 2023, the Ministry of Culture allocated an operating grant

in the amount of 10,000 euros to each of the umbrella organisations of Ukrainian societies for

the inclusion of Ukrainian war refugees in community activities and for providing advice to

war refugees. The umbrella organisations have been involved in the organisation of the

reception of Ukrainians since the beginning of the war.

67. Support for cultural cooperation aimed at kindred peoples, the development of the kindred

movement both in Estonia and between Finno-Ugric countries, and the activities of the Non-

profit Organisation Fenno-Ugria continued. Finno-Ugric days are celebrated at the end of

October each year with conferences, concerts, exhibitions, workshops, and film programmes.

68. The Ministry of Culture develops the integration policy in cooperation with the Cultural

Council for National Minorities and the Roundtable of Ida-Viru County National Cultural

Associations. Representatives of cultural autonomy bodies and the Roma organisation are also

members of the Cultural Council. The Council and the Roundtable discuss and give their

opinions on all issues related to integration and cultures of national minorities as well as on

other topical issues, such as providing assistance to Ukrainian war refugees and preparing or

updating development plans and programmes. In addition, advisory bodies operate at the

regional and local government level.

69. In order to address Roma integration issues and coordinate information, an Advisory

Committee for Roma Integration operates at the Ministry of Culture, which is involved in the

development and updating of the Roma integration strategy and the programme (action plan)

supporting it. The Advisory Committee consists of representatives of various ministries, so it

has broad-based competence in dealing with Roma integration issues. Where necessary, experts

from other fields can be invited to meetings.

70. The Estonian Open Air Museum’s Centre of Multicultural Estonia introduces the culture,

history and art of ethnic minorities living in Estonia. The Centre celebrates the folk calendar

holidays of various nationalities, organises thematic days, workshops and fairs, etc. introducing

different cultures. Integration cooperation activities are also coordinated by the Estonian

Folklore Council.

71. National minorities’ professional and hobby theatres (e.g. the Russian Theatre in Tallinn,

the theatre ‘Tuuleveski’ operating in Jõhvi, the studio theatre ‘Ilmarine’ in Narva); concert and

festival organisers (e.g. the Russian culture festival ‘Славянский венок’, the international

Festival of Orthodox Sacred Music ‘Credo’, the Jewish Forum ‘Jahad’, the Ukrainian youth

cultural festival ‘Квіти України’); museums (e.g. the Russian Museum, the Estonian Jewish

Museum, the Rannarootsi Museum introducing the cultural heritage of coastal Swedes, the

Church Museum of Estonian Swedes); cultural centres (e.g. the Russian Cultural Centre, the

Roma Cultural Centre); publishing projects and organisers of literary and other cultural events

of national minorities continue their activities and have received state and local government

support.

14

72. With the support of the state, newspapers and journals of national cultural societies of

national minorities are published in their own languages, for instance, Inkeri in Finnish,

Estlandssvensk in Swedish, the monthly electronic Рідна хата issued by the Ukrainian cultural

society Vodogray and so on.

73. Other media in minority languages is covered in Article 9.

74. September 24 is traditionally celebrated in Estonia as the National Minorities Day, which

commemorates the first gathering of the Estonian National Minorities Forum in 1988 and is

dedicated to all the nationalities living in Estonia. Concerts, exhibitions, lectures and workshops

dedicated to the National Minorities Day have been held in different parts of Estonia since 2005,

introducing the cultural heritage of various nationalities. Since 2014, Tallinn has organised the

National Cultures Week, while Jõhvi has hosted the ‘Loomepada’ festival of national cultures.

75. Roundtables and seminars, training and counselling activities are organised for

representatives of national minority cultural societies, and cooperation with other civil society

organisations of other member states is encouraged. The INSA organises cooperation days for

associations of minority cultures and Estonian cultural associations.

76. In 2022, a cultural digital hackathon intended for national minorities took place, where

national minority organisations and non-governmental organisations looked to each other for

inspiration and methods to digitise their national culture. The best projects received a monetary

award. The Estonian Folklore Council coordinates the work of the working group on national

minorities, which encourages national minorities to engage with the heritage culture of their

country of origin and helps create conditions and opportunities for their smooth integration into

Estonian society.

77. In order to strengthen contacts between people of different nationalities, respective

application rounds have been launched in the field of sports and culture. The INSA supports

cooperation projects in the field of culture and sports, which help to create daily contacts

between people with different cultural backgrounds, facilitate communication among them and

increase their participation in Estonian culture and the Estonian information space. The volume

of the application round in 2023 was 100,000 euros.

78. The application round for cultural and sports events in Ida-Viru County, implemented by

the INSA, was opened in 2023 as a special application round with the support of the Ministry

of Culture. Events include public programmes, concert and cultural series, film festivals,

exhibitions, literary events, sports competitions and activities that support physical activity. The

budget for the application round is one million euros; 11 projects received support in 2023 and

their implementation period runs until October 2024.

79. In 2022, the Ministry of Culture, in cooperation with the Estonian Folk Culture Centre,

prepared a cultural ambassador programme aimed at cultural education, which began to offer

pupils in grades 6-12 at Ida-Viru County schools and their teachers opportunities to participate

in Estonian culture in various parts of Estonia. The cultural ambassador programme enabled

pupils in Ida-Viru County to see a diverse Estonia and culture from a broader perspective, also

encouraging other residents of the county to discover exciting places in Estonia.

15

80. The Ida-Viru Creative Foundation (Ida-Viru Loomefond) is a pilot project initiated by the

Ministry of Culture and organised by the Ida-Viru Entrepreneurship Centre Foundation (Ida-

Viru Ettevõtluskeskus SA). The aim is to launch the activities of the Ida-Viru Creative

Foundation, which would increase social cohesion in Ida-Viru County, strengthen communities,

enliven cultural life and increase entrepreneurial activity in the cultural and creative sector in

the region, attracting additional funding also from the private sector. A one-off state grant of

100,000 euros was allocated in 2023 to establish the Ida-Viru Creative Foundation, which will

ensure the sustainable operation of the foundation in the coming years.

The Advisory Committee asks the Estonian authorities to consider ratifying the European

Charter for Regional or Minority Languages.

81. At present, the Estonian state does not intend to ratify the European Charter for Regional or

Minority Languages. Under the leadership of the Estonian Bureau of Lesser Used Languages

(EstBLUL), Estonia analysed accession to the Charter in 2009 and has decided not to do so.

Setos

The Advisory Committee calls on the authorities to maintain an open and constructive dialogue

with the Setos regarding the status of their official recognition and continued access to minority

rights.

82. Estonia considers Setos to be part of the Estonian ethnic group (like the speakers of Kihnu,

Võro, Tartu, Saaremaa and other dialects). In the current Language Act, the Seto language is

regulated as a regional variety of the Estonian language. In 2023, representatives of the Seto

Congress turned to the Ministry of Education and Research, requesting the recognition of Seto

as an independent language. The Ministry commissioned linguists to assess the treatment of

Estonian dialects as independent languages.

83. According to linguists, the South Estonian language, the dialects of which are Seto, Võru

and Mulgi languages, can be considered a separate language, and it is justified to grant the

South Estonian language the status of a regional language, but discussions regarding the rights

it will involve still lie ahead. Researchers explain that the recognition of the South Estonian

language as a regional language is justified but it is still a political decision. Thus, the Setos can

currently rather be considered a dialect group of the South Estonian region.

84. The status of regional varieties of South Estonia (including the status of Setos) is analysed

by the Ministry of Education and Research in the course of the ongoing preparation of the

legislative intent for the Language Act.

85. Setos are carriers of the distinctive Estonian intangible cultural heritage. The Estonian state

supports the preservation of the Seto intangible cultural heritage by means of various

programmes. The development programme of Setomaa is coordinated by the Ministry of

Finance, the volume of the programme in 2023 is 240,000 euros.

86. The Ministry of Culture has supported Setomaa’s heritage culture since 2003 with the help

of Setomaa’s national cultural programmes; the programme is implemented by the Estonian

Folk Culture Centre since 2019. Each year, 6600 euros have been allocated from the budget of

16

the Ministry of Education and Research to support the study of heritage in the Setomaa Rural

Municipality, and 10,750 euros have been allocated for three consecutive years (2021-2023) to

support a Seto-language outdoor study group.

Article 6

Integration, including adaptation policy, and tolerance and intercultural dialogue

The Advisory Committee calls on the authorities to intensify efforts to promote tolerance and

intercultural dialogue going beyond the promotion of proficiency in the Estonian language, for

instance by fostering multilingualism and knowledge of national minority cultures, mutual

respect and understanding among all persons living in Estonia.

The Advisory Committee asks the authorities to ensure that the Integration strategy is adapted

to meet evolving concerns and priorities of persons belonging to national minorities and that

the initiatives under the Strategy are carried out in a manner that promotes and protects

minority cultures as an essential part of Estonian society.

87. Estonia’s integration policy, including adaptation policy, is implemented on the basis of

successive development plans. The implementation of the development plan is continuously

monitored on the basis of monitoring reports and metrics, the main source of which are Estonian

Integration Monitoring data. Increasing social cohesion, promoting mutual tolerance and

understanding between all residents of Estonia and creating equal opportunities for free self-

realisation have occupied a central place in all integration development plans.

88. Estonia has implemented three national integration development plans: ‘Integration in

Estonian Society from 2000 to 2007’, the ‘Estonian Integration Plan for 2008 to 2013’, and the

sectoral development plan ‘Integrating Estonia 2020’. Currently, the development plan

‘Cohesive Estonia Strategy’ for the period 2021-2030 is being implemented.

89. In order to prepare the Cohesive Estonia Strategy, an analysis was carried out in early 2020

and problematic areas were mapped. The Estonian Integration Monitoring 2020 constituted an

important input. In spring and summer of the same year, meetings were held with partners,

including representatives of the target group and non-profit organisations to analyse problems,

set goals and agree on further cooperation. Following discussions with partners, researchers and

experts, the drafts of the development plan and programmes were improved. In June 2020, a

public consultation on the draft was held in the Government’s drafting information system, and

from October to December, a public consultation concerning the draft development plan was

conducted and the plan was approved. The draft was submitted to partners, including national

minority organisations, to hear their opinion.

90. The plan sets out six policies in the area of integration, including adaptation:

 Developing modern, smart and effective adaptation and integrations pathways

 A common, understandable and reliable communication and information space

 Promoting social contacts that support a sense of unity

 Supporting an innovative and responsible labour market

17

 Improving Estonian language proficiency and strengthening ties with the Estonian state

and cultural space

 Supporting the local level and developing cross-sectoral partnerships

91. The objectives of the development plan are implemented through programmes (budgeted

operational programmes). Programmes are approved by the minister for the relevant field and

are updated once a year. The metrics are also confirmed in programmes. The current status of

the achievement of objectives and the implementation of the development plan is assessed

annually within the framework of the reporting of the performance area.

92. The Ministry of Culture, in cooperation with Statistics Estonia, is preparing publicly

available dashboards that graphically display the implementation of the integration-related

metrics of the Cohesive Estonia Strategy. These will allow the monitoring of the achievement

of metrics, compared to target levels, over the period of implementation of the development

plan and the evolution of context indicators over time. In addition to the development plan

dashboard, Statistics Estonia will prepare a dashboard for migration statistics, which will allow

anyone who is interested to graphically display migration information.

93. Every three years, the Ministry of Culture commissions an in-depth study, the Estonian

Integration Monitoring, in order to monitor the results of the development plan. The last

monitoring was carried out in 2023; its data were published in March 2024.

94. The monitoring indicates that residents of other nationalities in Estonia do not form a single

‘Russian-speaking community’ but are fragmented into smaller groups. Fifty-eight per cent of

the population with other native languages have a positive relationship with the Estonian state

and are integrated. The majority of the fully integrated cluster is made up of Estonian citizens,

but it also includes half of the Russian citizens who are living in Estonia and were born here.

95. The share of people of other ethnicities who have an active command of the Estonian

language has steadily increased over the past 15 years and has reached 46% this year, and the

share of people who do not speak the language has fallen from 20% to 4%. The 42% who have

a more negative attitude towards the Estonian state also includes Estonian citizens, but this

group includes a fairly large number of Russian-speaking non-citizens as well. Integration is

supported by generational change, the growing transnationalism of the younger generation and

a virtual culture functioning across nationalities. Young people are generally more integrated

than their parents.

96. According to 54% of Estonian residents, Russia’s full-scale aggression in Ukraine has

affected their relations with other people and exacerbated conflicts related to worldviews and

culture. At the same time, Russian aggression has increased solidarity and the appreciation of

security and has forced people to make clearer choices between Eastern and Western

orientations, which may also speed up the integration processes. In the case of people of other

ethnicities, an increase in contacts with the Estonian-speaking population in all spheres can be

highlighted as a longer-term trend. On a daily basis, 34% of Estonians and 69% of people of

other ethnicities communicate across nationalities.

18

97. Seventy-six per cent of new immigrants consider themselves well-adapted, while 6% do not

feel that they have adapted well. In order to support the swift and comfortable adaptation of

foreigners settling in Estonia to local conditions and the acquisition of the primary knowledge

and skills required for a person to manage on their own, the adaptation programme ‘Settle in

Estonia’ is offered to foreigners who have lived in Estonia for up to five years.

98. The programme, which is free of charge for participants, consists of adaptation training and

language learning at beginner level. This is mandatory for beneficiaries of international

protection or temporary protection; for others, participation is voluntary. The programme

includes basic, work, entrepreneurship, study, research and family modules as well as an

additional module for beneficiaries of international protection. In 2020, the volume of language

training was increased to 100 hours at A1 level and to 150 hours at the new A2 level. The earlier

child and youth module was replaced by a needs-based childcare service, which provides better

opportunities for families with young children to join the programme. The availability of the

modules online improved the availability of training outside larger cities.

99. With the support of the European Social Fund (ESF), the Ministry of Culture has been

creating a support network for organisations that are in contact with new immigrants.

Networking was focused on the exchange of information, sharing of experiences and

development of new services related to the field of adaptation. Since 2023, the development of

support networks at the local level has focused on the empowerment of municipalities. This is

done in partnership with the Association of Estonian Cities and Municipalities.

100. A number of services of the support network for new immigrants have been developed

during the reporting period, the most important of which are the migration counselling of the

Police and Border Guard Board (PPA), the service of finding a family doctor, the

implementation of migration coordinators at municipalities, the organisation of socialisation

events, the facilitation of participation in voluntary activities, the service of crisis and victim

support, and career and self-development group counselling in cooperation with the Estonian

Unemployment Insurance Fund.

101. Special attention was paid to the empowerment of national minority organisations in order

to raise their awareness of existing services (adaptation programme, migration counselling,

Labour Inspectorate services, etc.) so that they could refer their compatriots to a suitable service

where necessary. In order to ensure smooth access to the adaptation programme for new

immigrants, a data exchange solution was developed between the register managed by the

Police and Border Guard Board and the training register of the adaptation programme manager.

The data exchange solution was completed in early 2022.

102. At the beginning of 2024, the ‘Settling in Estonia’ service was launched in the eesti.ee

state portal, bringing together all the necessary information about services for new immigrants:

registration of place of residence, finding a family doctor, the adaptation programme, exchange

of driving licences, learning the Estonian language, basic and general education, and family

benefits. The information service will be developed into a proactive government service in the

future.

19

103. The Estonian state provides Ukrainian war refugees with various support services that

assist them in adapting, including an adaptation programme that provides basic knowledge of

the functioning of the Estonian state and society and the opportunity to learn Estonian at

beginner level. The Ministry of Culture and the INSA provided 23,694 beneficiaries of

temporary protection with training under the temporary protection module of the adaptation

programme, and 13,517 people have participated in language training at the A1 level.

Multilingualism and learning of the Estonian language

104. Multilingualism is widespread in Estonian society: According to the 2021 census, 73.2%

of the Estonian population speaks a foreign language (including Estonian). Among Estonians,

77.8% speak some (usually several) foreign languages, among Russians, this indicator is 57.3%

(including Estonian), and among people of other ethnicities 83.3% (including Estonian).

105. Fifty-four per cent of Estonians, 28.7% of Russians and 37.7% of people of other

ethnicities speak English as a foreign language. Estonian is mostly spoken by Russians (50%)

and people of other ethnicities (43%). Russian is spoken by 54% of Estonians and 31% of

people of other ethnicities whose native language is not Russian.

106. Dialogue and mutual understanding require a common language of communication

understood by the entire society. According to all integration monitoring surveys carried out in

Estonia, proficiency in Estonian as the official language provides the opportunity for free self-

realisation: it is possible to receive the best education, to work in any field of life and to

participate in politics. Here are some examples of activities carried out to support language

learning during the reporting period:

107. The Estonian Language Houses in Tallinn and Narva, which were opened as INSA units

in 2019, have organised free Estonian language courses and activities for people to practise the

Estonian language and expand their Estonian-language communication environment. The

Estonian Language House in Tallinn has expanded to the Lääne-Harju Rural Municipality

(Paldiski city, Rummu, Klooga) and the one in Narva to Lüganuse Rural Municipality (Püssi,

Kiviõli). Each academic year, various events and virtual chat rooms are organised in

cooperation with partners. In 2022, a total of 360 public events took place in Tallinn and Narva,

with 5393 participants.

108. Starting from 2021, anyone wishing to apply for Estonian citizenship can enter into a

language training agreement with the INSA, which enables them to learn Estonian free of

charge up to the level of B1 and to receive compensation if they have taken unpaid study leave

from work for language training. The person entering into the agreement is obliged to submit

an application for Estonian citizenship within one year of passing the Estonian language

proficiency exam for the B1 level. In 2022, 981 people wished to participate in language

training. The level of proficiency of the learners and their wishes regarding the form, region

and time of study are taken into consideration.

109. In 2023, the study ‘Organisation of Estonian language learning for adults in restricted

language environments’ commissioned by the Ministry of Culture was completed. It analysed

the experience of permanent residents, new immigrants and beneficiaries of temporary

20

protection, their motivation and any obstacles in relation to language learning, in order to take

the needs of these target groups into consideration as much as possible when providing language

training.

110. A number of Estonian-language e-learning environments, such as Keeleklikk and

Keeletee, are still available free of charge. The most popular programme that supports language

learning is the Language Friends programme (2020), which offers learners of the Estonian

language the opportunity to chat with volunteer Estonian language mentors via phone or e-

channels. In 2023, 1216 people, 598 volunteer mentors and 618 language learners participated

in the Language Friends programme. A total of 1940 conversation pairs have been formed and

a total of 3728 people have participated over four years.

111. As an innovative language learning project, the INSA has produced the rap opera ‘Karma’

and the feature film ‘Choice’ where most of the actors were learners of the Estonian language

from Ida-Viru County.

112. Since 2023, the NGO Etnoweb has been offering residents of Estonia who are speakers of

other languages and want to learn about Estonian culture, nature, history and life free of charge

a programme called ‘Culture Key’, which includes study tours, lectures, discussions and

excursions. ‘Culture Key’ is similar to the Estonian Institute’s training programme ‘Culture

Step’ (from December 2020 to December 2021). Approximately 800 Russian-speaking and 150

English-speaking people join the activities every six months.

113. Since 2000, the Ministry of Culture has organised theme years that highlight various areas

of culture. In 2024, the year of cultural diversity, the cultural space of the Estonian state is

recognised and appreciated. Within the framework of the theme year, attention will be paid to

the diverse culture and traditions of various ethnicities living in Estonia as well as to Estonia’s

own unique cultural spaces and communities.

114. Estonia has supported the promotion of multilingualism and the learning of different

foreign languages for years. Multilingualism and the development of early foreign language

learning are also set as priorities in the current Estonian-language development plan for the

period 2021-2035.

115. The education system plays an important role in integration. Schools not only provide

language training with the opportunity to learn the native language and culture of minorities,

but they also shape values, providing the skills required for integration into society.

Roma

116. During the reporting period, the Ministry of Culture, together with the Ministry of

Education and Research and the INSA, has continued to pay attention to Roma integration.

117. According to the 2021 census, 676 Roma (0.05% of the population) live in Estonia; their

numbers are the largest in Valga Rural Municipality adjacent to the border with Latvia (202),

and there are 65 of them in Tartu, 45 each in Pärnu and Narva, 47 in Tallinn, 30 in Kohtla-

Järve, 17 in Kohila Rural Municipality, 15 in Peipsiääre Rural Municipality, and 14 in Paide.

Fewer than 10 Roma live in the territories of other municipalities.

21

118. Specific measures to support Roma integration have been discussed in the Cohesive

Estonia Strategy and the integration programme, including the adaptation programme, in order

to increase the awareness of Estonian organisations of the Roma community, to empower

members of the Roma community to increase their social inclusion and, with the support of the

Ministry of Culture, to develop a Roma mentoring service. The latter largely focuses on

improving access to education in Valga Rural Municipality (see Article 12).

119. The development of the Roma platform, initiated in 2017 with funding from the European

Union’s Citizens, Equality, Rights and Values Programme, continued in order to support Roma

integration. The target group of the project included primarily Roma youth and women but also

all of the other stakeholders, such as relevant ministries and municipalities, teachers working

with the Roma and the Estonian society as a whole. The last, third project lasted 28 months and

ended on 31 July 2023.

120. The Roma platform project focused on supporting more active participation of the Roma

in society, promoting cooperation between Roma and non-Roma young people, developing

cooperation between Baltic Roma and Roma mediators, increasing the involvement of

municipalities in the Roma integration process, and introducing Roma history and culture.

121. In the period 2021-2023, the Ministry of Culture organised 17 training courses, several

Roma Day concerts in cooperation with the Estonian Roma organisation, and two Roma

Holocaust Day commemorative events and meetings in municipalities, supplemented the

platform’s website and ordered a statistical survey about the socio-economic situation of the

Roma based on the data of the census and the Tax and Customs Board.

Protection from hate speech and violence

122. The Estonian Human Rights Centre has been a partner of the European Commission for

years to monitor, together with other European NGOs, the occurrence of hate speech and the

response of social media platforms in dealing with hate speech. In May 2016, the European

Commission agreed with Facebook, Microsoft, Twitter and YouTube that a Code of Conduct

on countering illegal hate speech must be implemented to prevent illegal hate speech online and

to combat its spread. TikTok and Instagram, for example, have since joined the initiative.

123. From the beginning of 2023, the Estonian Human Rights Centre is participating in the

SafeNet project, which is led by the international network INACH that fights hate speech

online. Twenty-one NGOs across Europe are involved. In the course of the project, the partners

collect information on various forms of hate speech based on a common methodology and check

whether and how social media platforms comply with both self-imposed rules and the

agreement with the European Commission. The first three monitoring cycles of the project

indicate that hostility is mostly directed at the LGBT+ community and refugees in Estonian-

language social media. Further information: https://humanrights.ee/tegevused/safenet/.

124. In 2019, the guideline for the detection and recording of hate crimes was amended in

Estonia and distributed to the police and prosecutors.

125. The Government of the Republic that took office in 2021 announced in its action plan that

it intends to prepare legalisation concerning hate crimes. In 2021, the Ministry of Justice

22

prepared an overview of criminal response to hate speech, stressing that subsection 58 (1) of

the Penal Code provides that a ‘base motive’ includes a racist or hostile motive. It has also been

used in case law (Tartu County Court’s judgment of 7 February 2019, No. 1-18-8341, p 19).

126. In 2021-2022, Estonia participated in the EStAR project. In February 2022, EStAR

(Enhancing Stakeholder Awareness and Resources for Hate Crime Victim Support) organised

a one-day online workshop on the evaluation of national structures and services for supporting

victims of hate crime in Estonia. Estonian state authorities (Ministry of Justice, Ministry of

Social Affairs, Ministry of the Interior, Prosecutor’s Office, Police Board, Estonian Academy

of Sciences) and civil society organisations took part.

127. In April 2023, the Government of the Republic, which assumed office, announced in its

action plan that it plans to change the regulation of hate speech and hate crimes. The Ministry

of Justice prepared a new bill to amend section 151 of the Penal Code. The bill amending the

regulation of hate speech and hate crimes was submitted to the Government of the Republic

and then to the Riigikogu in autumn. The purpose of the amendments to section 151 of the

Penal Code (criminal hate speech) is to bring the regulation of hate speech and hate crimes into

line with the requirements of EU law. At the moment, there are several gaps and shortcomings

in Estonian law that have been identified by the European Commission and it has been

recommended to comply with them in order to ensure adherence to the requirements of the

Framework Decision.

128. The first reading of the bill has taken place in the Riigikogu and the discussion continues

in the Legal Affairs Committee of the Riigikogu. As political parties continue to disagree on

the issue, the discussions will continue and the adoption of the bill as a law has come to a

standstill. The bill and the so-called package of amendments consist of various amendment

proposals, the most important of which concern the Penal Code. Amendments to section 151

bring Estonian law into conformity with both EU law and the recommendations of the ECRI

(European Commission against Racism and Intolerance).

129. The new wording of section 151 is significantly broader than the current one and the fact

of causing an immediate threat to a person’s life, health or property is no longer a mandatory

condition or element. According to the text proposed in the bill, it will be considered a criminal

offence in the future if a person publicly incites violence, hatred or discrimination against

persons or a group of persons on the basis of ethnicity, race, skin colour, disability, language,

origin, religion, sexual or political orientation, property or social status in a manner that may

lead to the commission of acts of violence or endanger the safety of society. Therefore, the

threshold for the commission of a crime is significantly lower and the assumption that the act

may lead to or entail an act of violence or a threat to the safety of society is considered sufficient.

In addition, while this is a misdemeanour according to the current subsection 151 (1), according

to the bill, subsection 1 also refers to a criminal offence.

130. The amendment to section 58 of the Penal Code concerns aggravating circumstances in

the imposition of a punishment and adds a new clause to this section, according to which the

commission of a criminal offence against a person based on their nationality, race, skin colour,

sex, disability, language, origin, religion, sexual orientation, political beliefs or property or

social status is also considered an aggravating circumstance. Although the wording of

23

section 58 could already be applied, as it considers the commission of a criminal offence in

self-interest or with other base motives to be an aggravating circumstance, the Ministry of

Justice still wishes to supplement the list of aggravating circumstances with the above in order

to ensure legal clarity. This would also meet the requirements of European Union law and

recommendations.

Article 7

Freedom of assembly and expression

The Advisory Committee had no recommendations concerning Article 7 in the last reporting

period.

Article 8

Religious freedom

The Advisory Committee had no recommendations concerning Article 8 in the last reporting

period.

Article 9

Freedom of speech and of the press. Media in minority languages.

The Advisory Committee calls on the authorities, whilst respecting editorial independence, to

promote increased high-quality broadcasting in minority languages and about national

minority cultures and their current concerns in the publicly funded media. This should be

developed with the effective participation of persons belonging to national minorities and aim

to raise general awareness about these aspects and counteract negative stereotypes.

131. There have been no significant changes in Estonian laws compared to previous reports.

The freedom to receive and transmit television and radio services is provided for by law.

132. According to the database of the Consumer Protection and Technical Regulatory Authority

(TTJA), there are 11 private television channels with a television service licence in Estonia in

2024. In addition to these, there are three TV channels of the public service broadcaster ERR,

including the Russian-language ETV+. There are six Russian-language private TV channels.

133. Public radio and television are financed from the state budget. Estonian Public

Broadcasting (ERR) broadcasts television and radio programmes in Estonian and Russian as

well as subtitled Estonian-language TV programmes. The online portals of ERR transmit news

in Estonian, Russian and English.

134. The media channels of ERR (TV, radio and portal) have been the most important and

reliable sources of information for residents of Estonia over the years. The increase in the

popularity and reliability of the Russian-language TV channel ETV+, launched in 2015, among

24

the Russian-speaking audience must be considered a significant achievement of media policy.

According to the media surveys of 2023, the reliability of ETV+ among the Russian-speaking

population significantly exceeded the Russian TV channels that had so far occupied first place

(55% and 25%, respectively). In 2023, 16% of the Estonian population (aged 4+, at least 15

minutes per week) watched ETV+ on a weekly basis. Among them, nearly 100,000 were non-

Estonians.

135. The aim of ETV+ is to initiate and maintain a dialogue between Estonians and the

population with another native language. ETV+ uses a cross-media solution that actively

engages the audience. ETV+ offers more than 20 hours of its original programme per week,

including news, discussion panels, entertainment and sports.

136. In addition to Estonian-language news, ERR broadcasts news in Russian (rus.err.ee) and

English (news.err.ee) on its web portal. In addition to these publications, there are dozens of

other websites that, in one way or another, provide readers with information about current

events in Estonia in Russian.

137. On 2 March 2022, the European Union (EU) limited the broadcasting area of the Russian

state media channels RT (Russia Today) and Sputnik and their subsidiaries: EU imposes

sanctions on state-owned outlets RT/Russia Today and Sputnik's broadcasting in the EU –

Consilium (europa.eu)

On 6 June 2022, the Council of the European Union adopted an additional Decision and

Regulation, which added three further media outlets and their subsidiaries to the list of

Russian media outlets prohibited in the EU (Rossiya RTR/RTR Planeta, Rossiya 24/Russia

24, and TV Centre International)

https://merlin.obs.coe.int/article/9541#:~:text=On%206%20June%202022%2C%20the,2022

%2D3%2F6). The sanctions have been extended until 23 June 2024.

138. It is possible to subscribe to foreign-language channels via cable and digital television

practically everywhere in Estonia. It is hard to estimate the number of available channels

because it depends on the television package chosen and the technical means available. Due to

Russia’s full-scale aggression in Ukraine, Estonia follows the European Union’s sanctions

policy. In order to protect the information space and ensure the enforcement of sanctions,

Estonia has restricted the availability of 307 websites and 53 TV channels so far. Sanction

measures will remain in force until the end of Russia’s full-scale aggression in Ukraine and

until Russian media outlets and those linked to Russia stop propaganda activities aimed against

the European Union and its Member States. Despite the sanctions, an estimated 10-15% of the

Russian-speaking population watches prohibited channels via the Internet or STV-TV.

139. According to the TTJA database, there are 49 valid radio service permits in Estonia in

2024, 14 of which are nationwide. In addition to these, there are five radio channels of the

public service broadcaster ERR, including the Russian-language Radio 4. The Ukrainian-

language radio station DRUZI is also broadcast in Estonia.

140. There are a total of nine Russian-language private radio stations in Estonia: DFM,

Narodnoje Radio, Narvskoje Semeinoje Radio, Radio 4, Radio Eli, Super Radio, Sky Radio,

Jumor FM and Star FM Plus.

25

141. The most listened to and the largest in terms of original production is ERR’s Russian-

language public radio station Radio 4. Based on Kantar Emor’s monitoring data regarding radio

and music listening, an average of 31,000 people aged 12-74 listened to Radio 4 every day in

2023, and Radio 4 ranked first among Russian-language radio stations in terms of the number

of listeners in 2023.

142. In addition to Russian-language programmes, Radio 4 broadcasts programmes in

Ukrainian and Belarusian. Once a month, programmes are broadcast in Azerbaijani, Tatar and

Chuvash, and a programme about Jewish culture is on air three times a month.

143. According to Statistics Estonia, 731 periodicals were published in Estonia in 2020, 82%

of them in Estonian and 18% in another language, and 298 magazines, 85% of them in Estonian

and 15% in other languages. Fifty-two newspapers in Estonian and 21 in other languages were

issued the same year and there were eight daily print newspapers, all of them in Estonian.

144. All major media groups and institutions (ERR, Ekspress Grupp, Postimees Grupp) offer

Russian-speaking consumers Russian-language services. Four periodic national private media

e-publications are available in Russian: the news portal Delfi, the news portal Postimees, MK-

Estonia (also in print), and the online publication Delovyje Vedomosti.

145. The Estonian media landscape has undergone significant changes as a result of Russia’s

full-scale aggression in Ukraine. By decision of the Government of the Republic, four Estonian

Russian-language private media channels (Postimees, Delfi, Delovyje Vedomosti, and

Põhjarannik) received additional state support in 2022 and 2023: 1.3 million euros was allocated

to private media channels in 2022 and 1 million in 2023 and 2024 for the creation of high-

quality Russian-language journalistic content.

146. Russian-language regional journalism is available everywhere in Estonia, including in

regions where native speakers of Russian live. The largest publications are Narvskaja Gazeta,

Gorod, Narva, Severnoje Poberezhje and Severnoje Poberezhje Ekstra, Sillamjaeski Vestnik in

Ida-Viru County and Tshudskoje Poberezhje in Jõgeva County. The most popular municipal

newspaper is Stolitsa published in the capital Tallinn. Local governments issue their gazettes in

Russian in Ida-Viru County, Harju County and the districts of Tallinn. National cultural

societies of national minorities also issue newspapers and magazines in their own languages.

147. The significance of Estonian Russian-language media channels increased during COVID-

19, probably due to the provision of information of critical importance about local restrictions

and support in Estonia and other information concerning coronavirus. At the same time, the

share and reliability of Russian media began to decline. The operational availability of crisis

information in Russian, which was provided by media houses and which strengthened the flow

and versatility of Russian-language news, also contributed to this.

148. The majority of the younger audience prefers to obtain information and entertainment from

the Internet. According to an international digital survey (We Are Social), 96.4% of the

population used the Internet in Estonia in 2022.

26

The Advisory Committee encourages the authorities to cooperate with the Press Council and

the Council for the Public Word, whilst preserving their independence, to ensure the presence

of national minorities within their boards.

149. Media supervision is carried out by TTJA and, on the basis of self-regulation, the

Association of Estonian Media Companies (EML). Complaints of the population are processed

by the working body of the EML, the Press Council, which is guided by the Code of Ethics for

the Estonian Press in its decisions. The EML defends the common interests and rights of media

channels on the basis of internationally recognised principles of democratic journalism.

150. The Press Council discusses complaints received from readers about materials published

in the press. Anyone who finds that they have been unfoundedly portrayed in a negative manner

in the media can turn to the Press Council. Compared to the court, the proceedings of the Press

Council are swift and free of charge. Media outlets are obliged to publish adverse decisions of

the Press Council. The decisions of the Press Council must be published unaltered and without

editorial comments. ERR must broadcast any adverse decisions of the Press Council. All

decisions of the Press Council are published on the Internet in the Press Council section of the

website of EML.

151. A similar competence lies with the Council of Public Word set up in 1991, which is a

working body of the NGO Avalik Sõna (Public Word) based on its statute. The members of the

NGO Avalik Sõna are the Estonian Association of Journalists, the Estonian Media Educators

Association, the Estonian Consumer Union, the Estonian Council of Churches, the Estonian

Lawyers Union and the non-profit organisation Meediaseire, whose representatives belong to

the Council of Public Word. The Council of Public Word offers the opportunity for a public

discussion concerning the media and presents its arguments in specific issues of media ethics

either as supportive or adverse decisions.

152. According to the Estonian Public Broadcasting Act, ERR has an ethics adviser who

monitors the conformity of the operation of ERR with the professional ethics and good practices

of journalism, reviews the objections and challenges submitted against the content of a

programme or programme service of ERR and monitors the balance of the programme service.

The Advisory Committee is concerned about the obligation to translate and considers that this

rigid approach may not be proportionate to the legitimate aim of promoting the Estonian

language and making broadcasts available to a wide audience. It asks the authorities to adopt

a more flexible approach to this issue.

153. The obligation to translate public broadcasting programmes into Estonian is sufficiently

flexible. Subsection 18 (2) of the Language Act states that a translation into Estonian is not

required for language-learning programmes or programmes that are immediately retransmitted

or in the case of the newsreader’s text of originally produced foreign language news

programmes and of originally produced live foreign language programmes. According to

subsection 18 (3) of the Language Act, a translation into Estonian is not required in the case of

radio programmes aimed at a foreign language audience.

27

154. The Language Act provides for a sanction for violating the translation obligation, but since

compliance with the requirement to add a translation, e.g. subtitles, is not excessively

burdensome when using modern information technology tools, the Language Board has not

initiated any supervision proceedings for failure to comply with this provision for a long time.

Article 10

Use of minority languages in communication with local authorities

The Advisory Committee reiterates its call on the authorities to ensure that persons belonging

to national minorities, in areas where they reside traditionally or in substantial numbers, have

the right and effective possibility to use their minority languages in relations with the local

authorities.

155. In Estonia, it is possible to use foreign languages when communicating with state and local

government authorities. The possibility to use Russian and English is common. The possibility

to use Ukrainian has been added. The possibility to communicate with authorities in Russian is

also widely available in municipalities where the share of Russian speakers is small. According

to the 2021 census, 243 languages are spoken in Estonia; ensuring official communication in

all languages would be disproportionate.

156. The law does not oblige the authorities to provide translation services; the official language

of state agencies and municipalities is Estonian according to section 52 of the Constitution.

Many state and municipal authorities, rural municipality and city governments, and ministries

provide information in Russian and English, in addition to Estonian, on their website. A large

number of private companies providing public services (telecommunications, banking,

medicine) also provide information intended for the public in Russian and English alongside

Estonian.

157. Most municipalities where the share of Russian speakers is higher in the population have

a sufficient number of officials who speak Russian, mostly as their native language, and who

communicate with speakers of minority languages in their native language. It is regrettable that

in some municipalities with a larger Russian-speaking population, officials and employees are

unable to communicate in Estonian. The state considers it important to improve the acquisition

of Estonian language skills by such officials and employees.

158. As a large number of Ukrainian war refugees have settled in Estonia, many authorities

have also started to share information on the protection of fundamental rights and public

interests in Ukrainian in order to better inform them.

Activities of the Language Board

The Advisory Committee encourages the authorities to review the approach taken by the

Language Board, including its powers to impose fines, and promote the positive emphasis of

the Language Board in supporting persons belonging to national minorities to learn Estonian

and to consider further positive incentives, such as promoting multilingualism, and trust-

building measures in this respect.

28

159. The Language Board’s supervisory competence in the assessment of language proficiency

is limited to whether the administration and owner of the school have ensured that employees

who are required by law to be proficient in Estonian have a command of Estonian at the required

level. The Language Board can only issue precepts to teachers with respect to acquiring a

proficiency in Estonian at the required level, providing sufficient time for this on the basis of

subsection 28 (3) of the Language Act. The law does not limit the time spent on language

learning.

The Advisory Committee again calls on the authorities to lower the 50 per cent threshold

contained in the Language Act.

160. The basic principles of communication in minority languages are laid down in the

Constitution of the Republic of Estonia. The amendment of the Language Act does not change

the fundamental principles of language use in the Constitution. Subsection 51 (2) of the

Constitution states: In localities where at least one-half of the permanent residents belong to a

national minority, everyone has the right to receive responses from state agencies,

municipalities and their officials in the language of the national minority.

161. Many Ukrainian war refugees have taken up jobs in the field of commerce, the service

industry and the education system. The Language Board took the view that war refugees from

Ukraine will be given enough time to acquire basic Estonian language skills, and within a year

of their arrival in Estonia, all war refugees working in positions that require language skills will

be informed of the possibilities of learning Estonian, but no supervision proceedings will be

carried out in respect of them. Special attention is paid to refugees working in the education

system in order to make their integration as smooth as possible.

162. The Language Board provides war refugees and their local employers with advice in

Estonian, Russian and English with regard to professional Estonian-language proficiency

requirements, adaptation to the Estonian-language environment, and opportunities for Estonian-

language learning and preparation for language examinations.

Article 11

Patronyms

The Advisory Committee reiterates its call on the authorities to seek appropriate legislative

solutions for the registration of patronyms in official personal documents in consultation with

persons belonging to national minorities.

163. A person may apply to the authorities for the use of their patronym in official documents

as a part of their name, i.e. as an additional name (e.g. Ivan Ivanovich Ivanov in the case of a

Russian patronym). The use of names is regulated by the Names Act, subsection 3 (1) of which

states that a personal name consists of a given name and a surname. This Act establishes the

principles of and the procedure for the assigning and application of names of natural persons

(personal name) and the bases for the uniform use of personal names of Estonian citizens and

29

aliens staying in Estonia. Patronyms have not historically been used as part of a personal name

in Estonia, and they are not an official part of a person’s name. In Estonia, surnames are used.

164. Nevertheless, there are no obstacles in Estonia for those who want to use their patronym

in practice. The use of patronyms in private communication is not regulated or restricted in any

way by law. A person may also freely use their patronym in communication with the authorities

or local government authorities and when submitting various applications or letters, which will

be answered pursuant to the general procedure. Therefore, failure to provide legal protection to

patronyms does not prevent the factual use of such names, including in official documents.

Place names

The Advisory Committee reiterates its call on the authorities to expand the opportunities to

introduce minority language place names and allow topographical indications in minority

languages, alongside Estonian. The authorities should also take steps to raise awareness of this

right among persons belonging to national minorities and assess the level of demand for such

indications on this basis.

165. The Place Names Board of the Ministry of Regional Affairs and Agriculture has repeatedly

informed local governments operating in the area of a historical minority of the possibility to

use place names in minority languages in addition to Estonian place names. This right is laid

down in section 11 of the Place Names Act.

Article 12

Access to education and intercultural dialogue

Teacher training

The Advisory Committee calls on the authorities to apply a flexible approach for a limited time

regarding the state language requirements for the recruitment of teachers so that schools are

able to remedy the shortage of minority language teachers, whilst more long-term solutions are

developed.

166. Estonia has decided to gradually transition to a fully official-language based education by

2030. In December 2022, the Riigikogu approved subsection 36 (2) of the Act on Amendments

to the Basic Schools and Upper Secondary Schools Act and other Acts: “A teacher specified in

subsection 1 of this section shall be deemed to comply with the qualification requirements as

of 1 August 2024 only if the teacher has acquired the Estonian language proficiency in

accordance with the requirements established in the Language Act and on the basis thereof.”

167. For years, Estonia has had a very flexible system of language requirements, where non-

compliance with such requirements has not served as a basis for terminating or not entering into

an employment relationship. The transition to official-language instruction has left the

framework of language proficiency requirements for teachers unchanged: Requirement of B2

level if not teaching Estonian or in Estonian and C1 if teaching Estonian or in Estonian. In the

framework of the transition to official-language instruction, language skills are a part of the

30

qualification, and it will no longer be possible to work as a teacher without meeting this

requirement from autumn 2024.

168. The Ministry of Education and Research is planning to renew the career and salary model

of teachers.

The Advisory Committee calls on the authorities to provide more information about the positive

contribution of persons belonging to national minorities to Estonian society and culture, as

well as the history, culture, language, traditions and religion of national minorities in school

curricula at all levels, and to more effectively pursue tolerance and intercultural dialogue

through formal and non-formal education, including by promoting interaction between pupils

from different linguistic backgrounds.

169. The provisions of language and culture teaching for national minorities and the minimum

conditions for the provision of training by schools are laid down in the Regulation of the

Government of the Republic ‘Conditions of and procedure for the creation of opportunities for

language and culture teaching’:

§ 3. Establishment of language and culture teaching

(1) The school organises at least two lessons of language and cultural education per week as an

elective subject for pupils acquiring basic education if at least 10 parents (guardians) of pupils

with the same native language have submitted a written application for this to the head of the

school.

(2) If fewer than 10 applications have been submitted for the organisation of teaching of the

same language and culture, the school decides on the provision of language and culture teaching

in cooperation with the rural municipality or city government.

170. Minimum prerequisites are set as a general principle, with the flexibility to adapt to

different circumstances. The Regulation offers opportunities to replace classes in the first

foreign language (foreign language A) with classes in the learners’ native language.

§ 5. Teaching of native language as a foreign language

(1) If the pupil’s native language is among the languages taught as foreign language A or B at

the school, a school with instruction in the Estonian language allows the pupil to learn their

native language as foreign language A and a school with a different language of instruction as

foreign language B.

(2) If a foreign language learning group includes at least 10 pupils whose native language is the

relevant foreign language, the school may form a separate language learning group for them.

171. Due to the state’s aim of supporting the right of learners who have a native language other

than the state language to learn and use their native language, a framework and methodological

materials will be developed in order to support the process of transition to Estonian language

instruction and to organise the teaching of native languages in the best possible way.

172. The 2023 Integration Monitoring showed that only 4% of parents who speak a language

other than Estonian at home want their child to acquire general education in Russian only. In

recent years, the number of pupils with a native language other than Estonian has increased in

31

Estonian-language educational institutions (on average, more than 1000 pupils per year at basic

schools). Therefore, national minorities are prepared for the transition to Estonian language

instruction, which is confirmed, among other things, by the choices of parents. According to

the monitoring data, Estonian-speaking parents also support the transition to Estonian language

education: among Estonian-speaking respondents, 96% support the transition to Estonian

language education, and 70% have an entirely positive attitude towards the reform.

173. The Estonian Association of Teachers of National Minority Sunday Schools is a strategic

partner of the Ministry of Education and Research. The state provides operating grants to

support the activities of national cultural societies’ hobby schools that are related to the

preservation and development of the language and culture of national minorities. In 2022, the

Ministry of Education and Research supported the learning of the Arabic, Armenian,

Azerbaijani, Belarusian, Finnish, Georgian, Kabardian, Korean, Mari, Roma, Russian, Tatar,

Ukrainian and Uzbek languages and cultures. In 2023, the Ministry of Education and Research

granted the full amount of the requested grant to 32 Estonian hobby schools. In addition, the

state supports the importance of cultural and information spheres, while also being aware of the

cultural activities and Russian-language outputs of Estonian media.

174. Pursuant to the Constitution, the Preschool Child Care Institutions Act, the Basic Schools

and Upper Secondary Schools Act, the Private Schools Act, the Vocational Educational

Institutions Act, and the Higher Education Act, all persons legally staying in Estonia and all

beneficiaries of international protection or persons seeking international protection have the

right to acquire education under the conditions provided for in the above Acts. Access to

education is not dependent on a person’s language, cultural or ethnic origin, background, or

religious beliefs. The legal provisions regulating access to education have not been changed

compared to previous reporting periods.

Roma education

The Advisory Committee urges the authorities to ensure effective and meaningful access to

education for persons belonging to the Roma national minority, including through improving

and updating teacher training on understanding Romani culture and traditions, reviewing the

potentially discriminatory effect of the so-called ‘simplified programmes’, and consulting with

Roma on the design, implementation and review of any future model to support Roma students

in education.

175. Like all children living in Estonia, Roma children are guaranteed equal access to high-

quality education and they are fully included in the Estonian education system. Roma children

follow common national curricula with other students in their studies.

176. Pursuant to the Constitution, the Preschool Child Care Institutions Act, the Basic Schools

and Upper Secondary Schools Act, the Private Schools Act, the Vocational Educational

Institutions Act, and the Higher Education Act, all persons legally staying in Estonia and all

beneficiaries of international protection or persons seeking international protection have the

right to acquire education under the conditions provided for in the above Acts. Access to

education is not dependent on a person’s language, cultural or ethnic origin, background, or

religious beliefs.

32

177. The pupil’s native language or the language used at home, as reported by the child or

parent, is entered in the Estonian Information System for Education. Since such data are based

on statements, it is possible that the pupil decides to provide another native language (e.g.

Estonian, Russian, Latvian) at later levels of study.

Form of studies

level of

education

Native

language

according to

EHIS

national

curriculum for

basic schools,

upper

secondary

schools

simplified

national

curriculum for

basic schools,

simplified

studies Total

full-time study

basic

education Romani/Roma 3 3

full-time study

basic

education Romani/Roma 6 6

full-time study

basic

education Romani/Roma 5 5

full-time study

basic

education Romani/Roma 38 4 42

part-time study

basic

education Romani/Roma 1 1

part-time study

upper

secondary

school Romani/Roma 1 1

Total 54 4 58

Students whose native language is Roma according to the form of studies, level of education

and curriculum 2022/2023

178. In 2020, with the support of the Ministry of Education and Research, a Sunday school

(non-religious) started to operate at the Tallinn Roma Cultural Centre where Roma children can

learn the Roma language and culture. This is an important step, as the Roma language spoken

in Estonia is oral and lacks written learning materials, which also sets limits to formal education

in the Roma language and culture. In addition to this support measure, professional training on

Roma culture is organised for teachers every year.

179. Since 2018, the Ministry of Culture has organised regular training on various topics for

teachers working with Roma children as part of the Roma platform project. At each training

session, Members of the Estonian Roma community have been invited to talk about Roma

traditions and family culture, teachers have been given advice on how to better establish and

maintain contact with Roma families, and the support services offered by various institutions

33

have been introduced. As there are few Roma children in Estonian schools, a large number of

teachers who work with the Roma are involved.

180. In 2020, a Roma mentor service, funded by the Ministry of Culture and coordinated by the

INSA, was launched in Valga Rural Municipality with the aim of bridging social gaps between

the Roma and the rest of society and contributing to the integration of the Roma. Since 2022,

the service has been funded by the Ministry of Culture and the Ministry of Education and

Research. One part of the service concerns education; two paid Roma mentors are looking for

solutions with families to help the Roma youth continue their education.

181. Where necessary, mentors support children with homework. As a result of the service,

more children enter kindergarten every year and almost everyone who is obliged to attend

school does so. There are more and more young Roma people who continue their education

after graduating from basic school or upper secondary school. Mentors are assisted by Roma

volunteers. During the free activity week in summer, a bus is chartered to visit a place or

institution in Estonia – an opportunity to get to know Estonia that has been well received by

Roma parents. In Valga and the surrounding area, children and young people are involved in

helping the animal shelter, mushroom and berry picking in the forest, and more.

182. Since April 2023, the Valga Roma Youth Centre, which is part of the mentoring service,

has been open as an INSA unit. The centre organises events, meetings and activities: Estonian

language training for children and young people, Roma dance classes for children and young

people. The dance ensemble Shukar Roma, which holds practices at the centre, is well-known

in Estonia, Latvia and Lithuania.

Impact of COVID-19 on education

The Advisory Committee encourages the authorities to analyse the impact of school closures

and online education during the COVID-19 pandemic on pupils and students belonging to

national minorities and to take resolute measures to address any negative trends identified in

close consultation with pupils or students, parents and teachers

183. The effects of COVID-19 from the perspective of national minorities or pupils with other

native languages have not been studied separately in Estonia. During the COVID-19 pandemic,

coordinated efforts were made in the country to increase teachers’ ability to use digital learning

tools and platforms through additional in-service training. Schools and local governments also

provided pupils with digital devices, where necessary. In those cases where schools failed to

meet the demand, the ministry, in cooperation with the Estonian Union for Child Welfare,

acquired more than 1200 computers, distributing them to 244 schools nationwide. A general

study of the impact of COVID-19 can be found here:

https://www.hm.ee/sites/default/files/documents/2022-

10/tlu_raport_distantsope_yldharidus_2810.pdf

34

Article 13

Private schools for national minorities

In the course of its review of the fifth report, the Advisory Committee has not made any

recommendations on the implementation of Article 13.

184. Legislation that fully provides for the transition to Estonian language education is in line

with Article 13 (1) (within the framework of their education system, the parties acknowledge

that persons belonging to a national minority have the right to establish and manage their own

private schools or further education institutions) and does not affect private education. In

Estonia, the availability of private education in Russian is ensured and there are no obstacles to

the opening of new private schools. Private schools are partly funded by the state.

Article 14

Education in Russian

The Advisory Committee urges the authorities to ensure access to Russian as a language of

instruction at all levels of the public education system and intensify the related dialogue and

consultation with representatives of the Russian minority. The authorities should also look into

the causes of any educational disparities in academic performance from students in Estonian-

language and Russian-language schools, assess and improve the quality of education with

Russian as the language of instruction, and remedy any problems identified.

The Advisory Committee encourages the authorities to intensify the dialogue with minority

representatives on making education in other minority languages available at all levels and in

different areas traditionally inhabited by persons belonging to national minorities and to

support Sunday schools more resolutely and sustainably.

185. Estonia’s transition to official-language education has also been discussed in the

introduction to the report and under Article 12. Estonian language education supports the

formation of the Estonian state identity, increases the cohesion of society and reduces both

educational and socio-economic isolation.

186. Estonia has continued the gradual transition to a fully official-language education system,

which must be completed by 2030. The latest reforms in the education system, which were also

described in detail above, constitute the final step in a long and gradual process aimed at

increasing the use of the state language in the education system. That process was set in motion

with the adoption of the Constitution by means of a referendum on 28 June 1992, after Estonia

regained its independence on 20 August 1991. According to section 6 of the Constitution, the

official language of Estonia is Estonian. Subsection 37 (4) of the Constitution stipulates that

everyone has the right to be taught in Estonian. It further specifies that the language of

instruction is chosen by the national minority educational institutions themselves.

187. The primary objective of the transition to Estonian language education is to provide all

children in Estonia with high-quality education in Estonian, regardless of their native language.

An entirely Estonian-language educational environment also ensures better opportunities for

35

further education, success in the labour market and people’s participation in the common

Estonian information and value space.

188. The current changes are therefore based on long-term experience and constitute a part of

the gradual transition process of the national education system. Over the years, all interested

minority groups and individuals have been able to participate in various stages of this process,

from the level of policymaking and implementation to specific decisions at the level of

government and municipalities, including in challenging individual acts of national authorities

in national and international courts. Therefore, over the decades, the education reform has

provided minorities with ample opportunity to engage in dialogue with municipalities and state

authorities and to express their viewpoints and concerns as well as to challenge the policies and

measures of the state and municipalities.

189. By gradually increasing the share of the state language as the language of instruction in

the national education system, Estonia has established a sufficient transition period for its

implementation. This allows educational institutions, teachers, pupils and their parents to adapt

and implement the changes appropriately in practice, thereby strengthening the overall

availability, accessibility and adaptability of the education system and curriculum. Persons

belonging to national minorities retain the right to preserve and develop their identity and

culture.

190. The transition to official-language education is in accordance with international law,

including the Framework Convention. The European Court of Human Rights (ECtHR) has (in

Valiullina and Others v. Latvia 56928/19, 7306/20, 11937/20, 14.09.2023) concluded that the

Framework Convention for the Protection of National Minorities does not contain an

unambiguous principle of providing native-language education to national minorities (sections

134, 211). In addition, the ECtHR found that the right to education (Article 2 of Additional

Protocol No. 1 to the Convention on Human Rights) does not include the right to acquire

education in a person’s language of choice but guarantees the right to acquire education in the

official languages of the state (section 135). The Court also ruled that the transition to official-

language education in Latvia was justified in order to protect and strengthen the Latvian

language and to promote proficiency in the state language, particularly considering its

historically disadvantaged situation, to promote the unity of the education system, to facilitate

equal access for all pupils, and to eliminate the consequences of the historical segregation of

the education system. The transition to education in the official language did not violate Article

14 (prohibition of discrimination) in conjunction with Article 2 of Protocol No. 1 to the

Convention (sections 190-215).

191. In recent years, school-age children that are Ukrainian war refugees have entered the

Estonian education system. The Ministry of Education and Research has supported

municipalities, schools and youth work agencies to ensure that Ukrainian pupils can continue

their education in Estonia as smoothly as possible. School owners were supported in providing

schooling places all over Estonia. In cooperation with municipalities, opportunities were

created for pupils to participate in hobby education and youth work, assistant teachers were

employed, and Ukrainian teaching materials and materials necessary for learning Estonian were

compiled.

36

192. In Tallinn, which has the highest number of children from Ukraine, the state founded the

Freedom School with places for 600 pupils in 2022. In addition to Estonian teachers and support

specialists, the staff includes teachers and support specialists from Ukraine. The Freedom

School is a school operating according to the Estonian national curriculum, which offers pupils

who are Ukrainian war refugees the opportunity to acquire basic and secondary education. The

aim is to support the integration of Ukrainian youth into Estonian society and at the same time

to maintain and develop their native language skills and knowledge of Ukrainian culture. At the

Freedom School, teaching is carried out using the language immersion method (60% of the

studies are in Estonian and 40% in Ukrainian).

Article 15

Active participation in cultural, social and economic life and in social affairs

The Advisory Committee urges the authorities to expand their consultation structures with

representatives of national minorities beyond the sphere of culture and provide adequate

opportunities for persons belonging to national minorities to have their voice heard and have

a substantial influence on all decisions and issues affecting them. Due account should be taken

of the diversity of views within minority communities and of gender and age balance.

193. The Government Office implemented a measure for developing administrative capacity

using the funds of the Operational Programme for Cohesion Policy Funds 2014-2020, one of

the sub-activities of which was to support the inclusion processes. As most non-governmental

umbrella organisations are not language- or nationality-based, there has been an attempt to take

diversity into consideration throughout the processes. For example, in the case of Estonia’s

long-term development strategy ‘Estonia 2035’, the general part of which was completed in

2021 and the action plan in 2022, a number of co-creation opportunities were also used in

Russian and English at the drafting stage: regional seminars were held, among others, in Ida-

Viru County, where translation into Russian was ensured, and a nationwide opinion poll was

conducted in Estonian, Russian and English in order to jointly set strategic goals for Estonia for

the year 2035. The ESF+ administrative capacity measure has supported inclusion that supports

the implementation of ‘Estonia 2035’, which served as the input for the renewal of the strategy’s

action plan in 2023.

194. In 2021, an Opinion Journey was organised for young people, where pupils in grades 7-12

could submit ideas on how to improve the living environment in Estonia. Over 500 young

people, including from several Russian-speaking schools, took part in the Opinion Journey. In

2022, the ‘Estonia 2035’ Opinion Journey was carried out, where people from all over Estonia

organised 147 discussions on topics important to the Estonian state on their own initiative.

There were participants from all counties, and the language of the discussion was chosen by the

organiser. The Government Office will also continue to support co-creation processes in the

new budget period by supporting ministries to test co-creation methods and ensure the

involvement of various stakeholders in socially important topics.

195. One of the key policies of the Cohesive Estonia Strategy is to make initiatives at the local

level (i.e. co-creation and opportunities for participation) more welcoming to people from

different linguistic and cultural backgrounds. To this end, there are plans to support local

37

authorities in defining local communities and involving people with other native languages in

local initiatives to a greater degree; to support the participation of people from different

linguistic and cultural backgrounds in different civil society organisations; and to support the

active engagement of cultural societies of national minorities in the work of national Estonian-

language umbrella organisations and representative organisations.

196. Representatives of national minorities have the opportunity to participate directly in

governing the state by reviewing and expressing opinions on draft legislation in the state

drafting information system (EIS). In Estonia, everyone has the constitutional right to form

associations, unions and clubs, to protect their interests and freely express their beliefs. The

current Non-profit Associations Act establishes rights and opportunities for cultural activities.

The Act does not restrict participation in the work of the governing bodies of associations on

the basis of citizenship or ethnicity.

197. In 2022, the National Foundation of Civil Society of the Ministry of the Interior organised

an application round for investment support for NGOs in Ida-Viru County. The aim was to find

capable NGOs whose activities have increased the attractiveness of Ida-Viru County as a living

environment and improved the overall development of the region.

198. At the beginning of 2023, the composition of the supervisory board of the National

Foundation of Civil Society was renewed. An open competition was organised to find

representatives of the third sector. A representative of the Ministry of Culture was also included

in the supervisory board to ensure the coherence of activities from the perspective of both the

Ministry of Culture and the Ministry of the Interior.

199. In 2024, there are plans to renew the composition of the government committee dealing

with the development of Estonian civil society. It is also possible for organisations of national

minorities to participate in the public competition. The task of the committee is to evaluate the

implementation and performance of civil society action plans and to develop cooperation

between civil society and the state.

200. In 2024-2029, special attention will be paid to workers in the oil shale sector in Ida-Viru

County whom the green transition will affect the most. With the support of the European Union

Just Transition Fund, new measures are implemented from January 2024 to support the smooth

professional transition of oil shale workers. Measures include expanding opportunities for re-

skilling and up-skilling, including new support for micro-qualifications and support for taking

up employment.

See also the overview of the activities of the Gender Equality and Equal Treatment

Commissioner, Article 4

The Advisory Committee calls on the authorities to intensify their efforts to address the high

unemployment rate affecting persons belonging to national minorities and to take special

measures to improve the position of minority women. The authorities should facilitate access

to adequate training that is not limited to language proficiency and equips those concerned

with the skills necessary in the current and future labour market. It further calls on the

38

authorities to ensure that the regions affected receive the support necessary to address the

specific effects of the economic crisis at the municipal level.

201. According to the policy of supporting an innovative and responsible labour market, as set

out in the Cohesive Estonia Strategy, the availability and needs-based nature of labour market

services must be improved with respect to people from different linguistic and cultural

backgrounds. To this end, the awareness of sectoral policymakers of the situation of people

from different linguistic and cultural backgrounds in the labour market will be increased and

the efficiency of service providers will thus be improved; the awareness of people from different

linguistic and cultural backgrounds of Estonian labour market services and benefits will be

raised and the recruitment of potential employees with other native languages in state and local

government authorities will be supported.

202. In 2023, the Ministry of Culture together with the Association of Estonian Cities and

Municipalities (ELVL) initiated the activity ‘Supporting local governments in providing

integration, including adaptation services’, which is supported by the European Social Fund+

(ESF+). The aim of the supported activity is to increase the capacity of the local level in dealing

with migration, adaptation and integration issues. It also aims to ensure that municipalities take

into consideration the needs of people whose native language is not Estonian in their main

activities. Municipalities have good partnerships with other providers of adaptation and

integration services and are aware of their own roles and those of other parties.

203. The support measure is used to support activities aimed at and supporting the integration,

including adaptation, of new immigrants at least 18 years of age, people from different linguistic

and cultural backgrounds, and returnees to Estonia. ELVL has entered into respective

partnership agreements with the cities of Tallinn, Tartu, Rakvere and Pärnu, and the Saaremaa

Rural Municipality.

204. Since 2019, the Ministry of Culture has supported various NGOs in engaging new

immigrants in voluntary activities. In partnership with the NGO Külaliikumine Kodukant, the

Russian and English language environment of the online platform www.vabatahtlikud.ee,

which offers opportunities to participate in voluntary activities, was developed.

205. In the framework of the ESF support measure, preparations are underway for cooperation

with the National Foundation of Civil Society, with the objective of increasing the participation

of new immigrants, people with different linguistic and cultural backgrounds and returnees in

community activities.

206. The ‘Fostering refugee and immigrant integration’ project, initiated by the Nordic Council

of Ministers’ representations in Lithuania, Latvia and Estonia, and the representation of the UN

High Commissioner for Refugees in the Nordic and Baltic countries, gave local government

representatives the opportunity to gain knowledge and inspiration through study visits and

cooperation meetings in order to involve immigrants and beneficiaries of international

protection more actively in community activities. As a result of the project, methodological

materials aimed at increasing the competence of local authorities and other decision-makers in

involving immigrants and refugees in strategy planning, co-designing and joint implementation

were compiled.

39

207. The Integration Foundation, in cooperation with various public sector institutions,

continued to offer a traineeship programme to students with other native languages who have a

command of Estonian at the required level and are considering employment in the public sector.

Applications for traineeships are accepted twice a year. Before the traineeship, an information

day is organised where public sector employees with other native languages talk about their

experience, and the requirements for applying for a job are introduced, which will be useful in

the application process. There is a guided tour of the joint building of ministries (Ministry of

Justice, Ministry of Economic Affairs and Communications, Ministry of Finance and Ministry

of Social Affairs). In 2023, the Foundation carried out the programme for the fourth time, with

more than 30 traineeship places.

208. An employee secondment programme is being prepared, in which an employee with

another native language, who works in a predominantly Russian-speaking working

environment, is sent to work in an Estonian-speaking team for the purpose of language practice

and cultural immersion.

209. In order to help people of other nationalities enter the labour market and find work, the

state will continue to provide labour market services. The Unemployment Insurance Fund

provides labour market services based on individual needs and obstacles. One of the obstacles

in the labour market is the lack of Estonian language skills, which is why Estonian language

training is offered to improve the language skills of the unemployed and employees alike. In

2022, 4719 unemployed and 2194 employed persons started their Estonian language studies. In

addition, 1935 employees learned Estonian through their employer, who received training

support from the Unemployment Insurance Fund.

210. From 1 January 2024, the new employment programme for 2024-2029 is in force, which

will improve the matching of the training offered with labour market needs, focusing on skills

development and providing preparation for occupations with the greatest labour shortage. For

this purpose, curriculum groups and curricula in which studies are financed by the

Unemployment Insurance Fund are restricted and a requirement is established according to

which the duration of funded training must be at least 26 academic hours.

211. Since March 2022, a new, fairly large target group of people of other nationalities has

entered the Estonian labour market. Since then, 23,656 Ukrainian war refugees have registered

as unemployed and receive labour market services on the same basis as permanent residents of

Estonia. There is also a specific service targeted at refugees to facilitate their integration into

the labour market – support for the employment of beneficiaries of international protection.

This includes reimbursement of translation, mentoring, training and qualification costs. Since

March 2022, Ukrainians have signed up for various services on 22,424 occasions. The most

popular is labour market training (4888 participants, 2893 of them in Estonian language

courses), followed by the employment support service for beneficiaries of international

protection.

Participation of the Roma in the economy

The Advisory Committee encourages the authorities to gather more disaggregated data about

the economic participation of the Roma, in close cooperation with their representatives, in

40

order to adequately assess their situation and design appropriate measures to remedy their

particular difficulties.

212. In July 2023, the regulation concerning open calls for applications entered into force,

allocating funds of ESF+ for 2021-2027 for additional activities targeted at disadvantaged

groups in the labour market, including to support new immigrants who have arrived in

connection with family migration and the Roma. Among others, municipalities can also apply

for support for activities aimed at them. Additional activities for women of other nationalities

are also planned under ESF+ as well as the development of skills in areas with a greater need.

213. The Ministry of Culture has regularly commissioned a statistical survey from Statistics

Estonia (most recently in 2022), which provides information on, among other things, the

educational level of the Roma, their dwellings and technical equipment as well as their

occupational status, employment situation and employment rate and their annual income and

sources of income.

214. The highest completed level of education and employment rate of Roma over the age of

15 is one of the indicators among the metrics of the integration programme, including the

adaptation programme, which are monitored regularly.

Health issues, including COVID-19-related aspects

The Advisory Committee invites the authorities to gather data and conduct research on the

health outcomes of persons belonging to national minorities, and to target awareness-raising

campaigns on health issues, including COVID-19 vaccination, to persons belonging to national

minorities, also in minority languages.

215. Health statistics are collected by the National Institute for Health Development and certain

data are also collected on the basis of nationality. The database can be found at:

https://statistika.tai.ee/pxweb/et/Andmebaas/Andmebaas__05Uuringud.

216. In cooperation with the WHO and the European Commission, a project is underway to

assess the Estonian health system from the perspective of refugees and migrants, focusing in

particular on access to primary care and mental healthcare. The corresponding survey is carried

out from March to June 2024. The project aims to improve the availability of health services

for war refugees (including increasing the degree of vaccination among war refugees and

creating up-to-date health promotion programmes for war refugees) and the opportunities for

Ukrainian healthcare professionals to work in the European Union.

217. Healthcare campaigns are available to all residents of Estonia and take into consideration

the needs of various target groups.

218. A qualitative study is being carried out with respect to the vaccination coverage of

Ukrainians in Estonia as required under the immunisation schedule. In addition, a qualitative

study on flu vaccine coverage is carried out among Estonians, including a separate focus on

Ida-Viru County. Work is also underway on a project for a tool to support the organisation of

vaccination, which maps various measures to increase coverage and where focus group

interviews will also be conducted with an expert on cultural dimensions.

41

219. Unlike Western European countries, it is not customary for older residents of Estonia to

be vaccinated against influenza. Estonia’s uneven vaccination coverage against COVID-19 has

not been systematically studied, but Estonian experts have also referred to its necessity in their

recommendations.

220. Information sessions for family doctor centres were launched in relation to the vaccination

of national minorities against COVID-19 in Estonia. Family doctors, family nurses,

receptionists and administrative staff were invited to participate in the information sessions.

The goal was to share the latest information. A Russian-language information session

concerning vaccination was organised, which was broadcast on ETV+, on the portals rus.err.ee,

rus.delfi.ee and rus.postimees.ee as well as on the YouTube channel of the Ministry of Social

Affairs. Nationwide campaigns were quickly developed to help people follow government

recommendations. The same messages were reported in various channels and by different

institutions.

221. With respect to the Roma community, there was cooperation with the Valga Hospital and

municipalities. The coordinator of the Roma was involved. In Ida-Viru County, all family

doctors and the local vaccination coordinator were involved in vaccination. A project was

launched in which medical students called people who were in the risk group. In Lasnamäe

District, Russian-language posters were manually placed on the doors of apartment buildings

and information concerning the necessity and possibilities of vaccination was sent via direct

post.

222. In 2023, a report on the lessons learned from the COVID-19 crisis was prepared under the

leadership of the Health Board (available in Estonian on the website of the Health Board:

https://www.terviseamet.ee/sites/default/files/Nakkushaigused/Trukised/covid-

19_pandeemia_analuus_2023.pdf. The report highlighted the following lessons.

223. In order to improve compliance with the recommendations and restrictions of the state

among the residents, it is necessary to reach the Russian-speaking population and to work with

them before new crises occur in order to make the information space more uniform. This

requires long-term activities, in particular finding community leaders who are listened to and

trusted (including thinking about Russian-speaking residents), as well as thinking about

communication channels and formats. Traditional formats do not suffice when combating fake

news; the facts must be presented in a way that is as attractive as the manner in which producers

of fake news share their information.

224. Following COVID-19, a vaccination plan was drawn up for the period 2022-2023 (on the

website of the Ministry of Social Affairs: https://sm.ee/media/2818/download), according to

which new approaches and spokespersons need to be found, vaccination campaigns must be

organised, and the private sector must be involved. The aim is to compile simple, repetitive

messages that are appropriate for the target group in terms of their age and cultural background.

The Health Insurance Fund, in cooperation with other parties, develops a systematic

communication strategy that introduces the benefits of vaccination to various groups of the

population.

225. Information on vaccination is available in Estonian, Russian and English on the website

vaktsineeri.ee. The family doctor’s advice line provides additional advice and information

about COVID-19 vaccination, among other things. Advice is provided in Estonian and Russian;

the service is available in English daily between 15:00 and 17:00. The website

42

https://vaktsineeriapteegis.ee/ru is also available in Russian. The state helpline 1247 provides

information in Estonian, Russian and English around the clock and gives advice in situations

where life, health and property are not at risk.

226. Ukrainian war refugees who have been granted temporary protection are guaranteed,

among other things, COVID-19 testing and COVID-19 vaccination. Information concerning

this has been published in Estonian, Russian, English and Ukrainian: https://kriis.ee/.

Vaccination-related information was distributed in reception centres, medical centres and by

healthcare providers who were in contact with refugees. The necessary information was also

translated into Ukrainian. A qualitative study on the vaccination coverage of Ukrainians in

Estonia as required under the immunisation schedule will be completed in 2024. In addition, a

qualitative study on flu vaccine coverage among Estonians is underway, including a separate

focus on Ida-Viru County. Work is underway on a project for a tool to support the organisation

of vaccination that maps various measures to increase coverage and as a part of which focus

group interviews will be conducted with an expert on cultural dimensions.

Article 16

Impact of administrative reform

The Advisory Committee encourages the authorities to ensure that the rights of persons

belonging to national minorities are duly taken into account in territorial and administrative

reforms. It further encourages the authorities to enter into a dialogue with representatives of

the Russian minority about the teaching of Russian in the schools located in the areas

concerned by the 2017 administrative reform and minimise any negative effects of this reform.

227. According to the Territory of Estonia Administrative Division Act, the effects on living

conditions, the sense of cohesion of residents, the quality of provision of public services, and

the demographic situation, etc. must be considered when altering territorial organisation. In the

process of mergers of municipalities, the rural municipality or city governments concerned are

obliged to find out the opinion of the population and to ensure that the negotiation process is

transparent and disclosed to the public.

228. The merger agreement and its annexes must be made public in the required manner for a

period of at least three weeks, which ensures sufficient time to view the terms and conditions

of the merger. Therefore, when municipalities merge, it is ensured that information is shared

with the residents and they have the opportunity to have a say (equally, regardless of ethnicity).

Final decisions on the merger and further local government arrangements are made by the

municipal councils of the merging municipalities and the council of the municipality formed as

a result of the merger.

229. Russian-language education continues to be available in the areas covered by the 2017

administrative reform (e.g. the area around Lake Peipus) to this day. The administrative reform

has not led to a decrease in Russian-language education in the region as a result of the merger

of administrative units. This has been influenced primarily by the parents’ wish for children to

study more and more, at least partially, in Estonian and Estonian-language subjects. The

43

transition to Estonian language instruction will begin in autumn 2024 and all parents have the

right to request native language and cultural studies for their child if there are at least 10

applicants per school. A national elective curriculum has been developed for this purpose,

which can be adapted by schools based on the language the pupils wish to learn.

Articles 17 and 18

Cross-border cooperation

The Advisory Committee invites the authorities to cooperate more closely with representatives

of national minorities regarding their cross-border contacts and ensure that any restrictions

imposed on these contacts are proportionate and do not unduly prevent persons belonging to

national minorities from accessing their rights.

230. In the period 2021-2027, Estonia participates in six European Territorial

Cooperation/Interreg programmes, which are financed by the European Regional Development

Fund. The programmes are divided into cross-border cooperation (Estonia-Latvia and Central

Baltic), interregional cooperation (INTERACT, Interreg Europe, ESPON and URBACT) and

transnational cooperation (Baltic Sea region) programmes. The Estonian-Latvian and Central

Baltic programmes also finance so-called soft cooperation activities, which are eligible for

funding. Applicants eligible for support are national, regional and local authorities; institutions

equivalent to the public sector; public organisations; non-governmental organisations; and non-

profit organisations and foundations.

EESTI KUUES ARUANNE

EUROOPA NÕUKOGU

RAHVUSVÄHEMUSTE KAITSE RAAMKONVENTSIOONI

TÄITMISE KOHTA

2024

1

Sissejuhatus

1. Eesti kuues Euroopa Nõukogu (EN) rahvusvähemuste kaitse raamkonventsiooni (edaspidi

raamkonventsioon või konventsioon) täitmise aruanne keskendub ajavahemikule 2019 –2023,

kuid käsitletud on ka olulisi arenguid 2024. aasta alguses. Statistika on esitatud olenevalt selle

kättesaadavusest perioodil 2019-2023. Aruanne kajastab seadusandlikke, haldus- ning muid

abinõusid konventsioonis sätestatud õiguste elluviimiseks ning kommentaare nõuandekomitee

soovitustele Eesti viiendale aruandele.

2. Konventsiooni valdkonda kuuluvad teemad on mitme ministeeriumi haldusalas.

Integratsioonipoliitikaga seotud ülesanded, sh tingimuste loomine rahvusvähemuste kultuurielu

arenguks ja nende lõimimiseks Eesti ühiskonda, on Kultuuriministeeriumi pädevuses. Aruande

koostamises osalesid Haridus- ja Teadusministeerium, Justiitsministeerium,

Kultuuriministeerium, Siseministeerium, Rahandusministeerium (Statistikaamet), Regionaal-

ja Põllumajandusministeerium, Riigikantselei, Sotsiaalministeerium, Välisministeerium.

Aruanne kajastab Riigikantselei, õiguskantsleri ja soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse

kohtlemise voliniku edastatud informatsiooni.

3. Eesti ametiasutused hindavad kõrgelt jätkuvat dialoogi EN nõuandekomiteega ning jätkavad

jõupingutusi, et edendada raamkonventsiooniga tagatud õiguste laialdasem elluviimine

erinevatel tasanditel nii seadusandluses kui praktikas.

Riigisisesed peamised arengud pärast viiendat aruandetsüklit

4. Kuuenda aruandetsükli olulise arenguna saab välja tuua 2021. aastal valminud sidusa ja kaasava

ühiskonna arendamisele suunatud Sidusa Eesti arengukava 2021-2030 (edaspidi Sidusa Eesti

arengukava), mis on osa Eesti pikaajalisest riikliku integratsioonipoliitikast ning loogiline jätk

Eesti 2014–2020 lõimumiskavale. Rahvusvähemused on lõimumiskavade oluline sihtrühm

ning nende esindajad on olnud läbi aastate kaasatud lõimumiskavade ettevalmistamisesse ning

järelevalve teostamisse.

5.Sidusa Eesti arengukavas keskendutakse lõimumise, sh kohanemise, üleilmse eestluse,

kodanikuühiskonna ning rahvastikuarvestuse edendamisele, mis on peamiselt

Kultuuriministeeriumi, Siseministeeriumi ja Välisministeeriumi vastutada, kuid millele aitavad

kaasa mitu teist ministeeriumi oma tegevustega.

6. Sidusa Eesti arengukava kohaselt on Eesti kestlik rahvusriik, kus kõigil on hea elada. Eesti

inimesed on koostöömeelsed, jagavad ühist Eesti kultuuriruumi, väärtustavad Eesti riiki ja

tunnevad ühtekuuluvust, sõltumata emakeelest, kultuuritaustast või elukohast. Mitmekesises

Eestis jagavad kõik inimesed demokraatlikke väärtusi ja kannavad ühist Eesti identiteeti. Riigi

tegevus on inimesekeskne ja toetab kogukondade arengut. Kõik inimesed tunnevad, et nad on

väärtustatud ja kaasatud. Eesti inimesed soovivad oma elu Eestiga siduda, nad osalevad

aktiivselt kogukondlikus ja ühiskondlikus elus ning aitavad kaasa riigi arengule – selleks on

2

neil palju mitmesuguseid võimalusi nii Eestis kui ka välismaal elades.

7. Teiseks oluliseks arenguks on jätkamine 1992. aastal alanud järk-järgulise üleminekuga

riigikeelsele haridusele. 2022. aasta detsembris võttis Riigikogu vastu seadusemuudatused, mis

on vajalikud riigikeelsele õppele üleminekuks lasteaedades ning 1. ja 4. klassides 2024. aasta

sügisel, eesmärgiga minna 2030. aastaks üle täielikult riigikeelsele haridussüsteemile.

8. Riigikeelsele õppele ülemineku otsuse tegemisel võeti arvesse vajadust toetada Eestis elavate

eri emakeelte ja rahvuste lõimumist Eesti ühiskonnas, tööturul ning keele- ja kultuuriruumis

tervikuna. Ühtne haridussüsteem loob selleks parimad eeldused. Üleminek riigikeelsele

haridusele ei puuduta rahvusvähemuste erakoole.

9. Riigikeelsele õppele ülemineku eesmärk on pakkuda kõigile Eesti lastele, olenemata

emakeelest, võimalust omandada kvaliteetne eestikeelne haridus. Kõigi Eesti koolide ja

lasteaedade üleviimine eesti keelele on laste ja noorte endi huvides, kuna eestikeelne õppetöö

aitab lastel ja noortel lõimuda Eesti kultuuri- ja väärtusruumi, nii et nad ei kaota oma identiteeti,

kuid laiendavad oma valikuvõimalusi, suurendab ühiskonna sidusust ning vähendab nii

hariduslikku kui ka sotsiaalmajanduslikku eraldatust.

10. Riigikeelsele õppele üleminekul toetatakse eesti keelest erineva emakeelega õpilaste oma

emakeele õpet nii haridussüsteemis kui ka pühapäevakoolides.

11. Rahvusvahelist üldsust šokeerinud Venemaa täiemahuline agressioon Ukraina vastu on

otseselt mõjutanud ka Eesti ühiskonda. Eestisse on kolinud arvukalt sõjakoleduste eest pagenud

Ukraina sõjapõgenikke. Eestis on ajutise kaitse staatust taotlenud 51 657 ning rahvusvahelise

kaitse staatust 6 689 Ukraina kodanikku (10.03.2024 seisuga). Eesti riik pakub sõjapõgenikele

erinevaid kohanemist toetavaid tugiteenuseid.

12. Ülejäänud olulistest arengutest nii seadusandluses kui praktikas antakse ülevaade all

erinevate artiklite all.

II Ministrite komitee otsuse soovituste elluviimine: konventsiooni sätete rakendamine

selle artiklite kaupa

Artikkel 3

Raamkonventsiooni kohaldamise ulatus

Nõuandekomitee soovitab tungivalt ametiasutustel järgida avatud ja kõikehõlmavat

lähenemisviisi raamkonventsiooni isikliku kohaldamisala suhtes ning kordab oma üleskutset

kaaluda raamkonventsioonist tuleneva kaitse laiendamist ka pikaajalistele elanikele, kellel

puudub Eesti kodakondsus.

13. Eesti järgib nõuandekomitee soovitust raamkonventsiooni kohaldamisel tagades

rahvusvähemusse kuuluvate isikutele võimaluse kasutada raamkonventsiooniga tagatud

õigused. Eesti on alates 2000. aastast viinud ellu riikliku integratsioonipoliitikast, mis on suunatud

3

ühiskonna sidususe edendamisele ning elanike lõimimisele ühiskonda. vt nt art. 6 all esitatud

informatsiooni.

Kodakondsus

Nõuandekomitee kutsub ametiasutusi üles jätkama jõupingutusi kodakondsuseta isikute arvu

vähendamiseks, hõlbustades veelgi pikaajaliste elanike juurdepääsu kodakondsusele ja tehes

rohkem jõupingutusi, et suurendada teadlikkust kodakondsuse eelistest.

14. Eesti viib ellu tasakaalustatud kodakondsuspoliitikat, mis toetab Eesti kodakondsuse omandamist

ja kodanikustaatuse väärtustamist. Eesti jätkab meetmete rakendamist, et suurendada inimeste huvi

kodakondsuse taotlemise vastu. Eesmärgi täitumisele on kaasa aidanud kodakondsuse seaduse

muudatused ning erinevad teavitustegevused, mille tulemusena on määratlemata kodakondsusega

inimeste arv jätkuvalt vähenemas.

15. Võrreldes eelmise aruandeperioodiga alates 2019. aasta algusest on määratlemata

kodakondsusega isikute arv oluliselt vähenenud. Rahvastikuregistri andmetel on 01.05.2024

seisuga 61 401 kehtivat elamisluba või elamisõigust omavat määratlemata kodakondsusega

isikut, kelle elukoht on registreeritud Eestis.

16. 17.02.2020 jõustusid kodakondsuse seaduse muudatused, millega laiendati alaealiste ringi,

kes saavad soodsamatel tingimustel Eesti kodakondsuse. Muudatuse kohaselt saab alaealine,

kes on Eestis sündinud või kes asub kohe pärast sündi koos Eesti alalisest elanikust vanema või

vanematega püsivalt Eestisse elama ja omab pikaajalise elaniku elamisluba või alalist

elamisõigust ja kelle ühte vanematest ei pea ükski riik kehtivate seaduste alusel oma kodanikuks

ja kelle teine vanem on muu riigi kodanik, Eesti kodakondsuse seadusliku esindaja taotlusel,

kui alaealise vanem või vanavanem oli 1991. aasta 20. augusti seisuga Eesti elanik.

17. 01.01.2019 jõustunud kodakondsuse seadus nägi ette võimaluse saada tasuta eesti keele õpet

ja keeleõppe ajaks tasustatud puhkust, aruande esitamise ajaks on seda võimalust kasutanud 1243

inimest, neist 396 on esitanud taotluse kodakondsuse saamiseks. Senine praktika on näidanud, et

vajadus ja huvi keeleõppelepingute vastu Eesti kodakondsuse omandamiseks on võrdlemisi suur.

18. Politsei- ja Piirivalveameti prefektuurides jätkub pidev teavitustöö, mille käigus selgitavad

ametnikud määratlemata kodakondsusega isikutele, sõltumata nende pöördumise eesmärgist, et

neil on võimalus endale ja oma lastele taotleda Eesti kodakondsust ning selgitatakse Eesti

kodakondsuse eeliseid kodakondsuseta staatusega võrreldes. Samuti kavandavad Integratsiooni

Sihtasutus ja Eesti Statistikaamet koostööd, et paremini informeerida ja sihistada riiklikke

tegevusi ning poliitikat määratlemata kodakondsusega isikute vähendamiseks.

19. Ühiskondliku sidususe edendamiseks toetatakse eri ametkondade koostöös väärtuspõhiseid

lähenemisi, mis aitavad eri keele- ja kultuuriruumist pärit inimestel Eesti riigiidentiteedi ja

demokraatlike väärtuste, sh Eesti kodakondsuse omandamist.

Andmete kogumine

4

Nõuandekomitee soovitab elanikkonna kohta regulaarselt andmeid koguda, kaasata

vähemusrahvuste esindajaid tulemuste analüüsimisse ning arvestades andmete kogumisel

vähemusrahvuste enesemääratlemise õigusega.

Nõuandekomitee palub ametiasutustel luua etnilise päritolu ja esimese keele vaba

enesemääramise võimalus avatud nimekirja kaudu rahvastikuregistri ajakohastamisel.

20. Viimane rahvaloendus toimus Eestis 2021. aastal (loendusmoment 31.12.2021).

Rahvaloendusest selgus, et Eestis on hinnanguliselt kahe rahvusega inimesi 41 960 ehk 3%

elanikkonnast ning kahe emakeelega inimesi 30 710 ehk 2% elanikkonnast. Nii rahvuste kui ka

keelte puhul on levinuim paar vastavalt eestlased-venelased või eesti-vene emakeelega

inimesed. Kahe rahvusega inimestest 62% ehk 25 940 ütlesid, et nad on nii eestlased kui ka

venelased. Teised rahvuste paarid moodustavad tunduvalt väiksema osa — 5% on neid, kes

peavad end rahvuselt venelaseks ja ukrainlaseks, 3% aga neid, kes peavad end nii eestlaseks

kui soomlaseks. Kahe emakeelega rahvastikust moodustavad eesti ja vene emakeelega inimesed

59% (18 160), vene ja ukraina emakeelega inimesed 12% (3810) ning eesti ja inglise

emakeelega inimesed 4% (1220).

21. Inimese rahvust käsitleti kui registritunnust. Igal isikul on õigus igal ajal oma rahvust

registris ise määrata. Rahvaloenduse üks osa oli valikuuring, et koguda andmeid nende

isikutunnuste kohta, mida registrites ei leidu. Valikuuringule vastas ligi 45% Eesti elanikest

ning ka valikuuringus oli võimalus määrata oma rahvus või rahvused (kuni kaks). Suuremate

rahvusgruppide kohta avaldab Eesti Statistikaamet andmeid igal aastal.

Rahvuse määramine registris ja rahvaloendusel ei ole kohustuslik ning on ütluspõhine.

22. 2021. aasta rahvaloenduse andmetel elab Eestis 211 rahvuse esindajat. 69% riigi

elanikkonnast on rahvuselt eestlased, 24% venelased, 2% ukrainlased, 0,9% valgevenelased ja

0,6% soomlased. Eestis elab ka väike romade kogukond (676 inimest, neist ligi kolmandik (201

inimest) Valga maakonnas).

23. 2021. aasta rahva ja eluruumide loendusel koguti infot ka kahe rahvuse ja emakeelega

inimeste kohta. Tulemuste analüüs: https://rahvaloendus.ee/et/uudised/rahvaloendus-2-eesti-

elanikest-raagib-kahte-emakeelt.

24.Teemakohastes 2021. aasta rahva ja eluruumide tabelites on toodud välja andmed erinevate

rahvuste ja kodakonduste lõikes. Samuti on tehtud võrdlusi eelmiste loendustega. Kolme

loenduse võrdlus rahvuse, kodakondsuse, emakeele järgi, vt

https://andmed.stat.ee/et/stat/rahvaloendus__rel_vordlus__rahvastiku-demograafilised-ja-

etno-kultuurilised-naitajad/

25.Samuti avaldatakse rahvuse andmeid erinevate teemade jaotuses (nt: tööhõive ja -ränne)

https://andmed.stat.ee/et/stat/rahvaloendus__rel2021__rahvastiku-majanduslik-

aktiivsus__hoivatud-ja-tooranne/.

26. Rahvaloenduse tulemusi on kirjeldatud ja analüüsitud pressiteadetes, blogipostitustes ning

rahvaloenduse kodulehel https://rahvaloendus.ee/et/tulemused/rahvastiku-demograafilised-ja-

etno-kultuurilised-naitajad. Rahva- ja eluruumide loendus sai rohkelt meediakajastusi nii eesti-

kui venekeelses meedias, samuti inglisekeelses meedias (nt estonianworld, Eesti

5

Rahvusringhäälingu inglisekeelne portaal, BNS). Pressiteated ja rahvaloenduse kodulehekülg

on kättesaadavad eesti, inglise ja vene keeles, blogid eesti ja inglise keeles. Rahvaloenduse

tulemusi on Statistikaamet esitlenud erinevatele huvirühmadele: teadlased, ministeeriumid ja

poliitikud. Eraldi on käidud tulemusi ja andmeid tutvustamas ka Integratsiooni Sihtasutusele.

Artikkel 4

Kaitse diskrimineerimise eest

Nõuandekomitee kordab oma üleskutset ametiasutustele kaaluda soolise võrdõiguslikkuse ja

võrdse kohtlemise voliniku volituste laiendamist, et ta saaks tõhusamalt võidelda

rahvusvähemustesse kuuluvate isikute diskrimineerimise vastu. Lisaks kordab nõukogu, et

tuleks võtta meetmeid teadlikkuse suurendamiseks nii volinikust kui ka õiguskantslerist ja nende

vastavatest volitustest, eelkõige rahvusvähemuste hulka kuuluvate isikute seas.

27. Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2023-2027 näeb ette eelnõu koostamise, mis

ühtlustab kõikide diskrimineerimisega seonduvate tunnuste kaitse vastavalt põhiseadusele.

Seeläbi laieneks ka soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku pädevus. Eelnõu on

kavas esitada Vabariigi Valitsusele 2024. aasta suvel.

28. Diskrimineerimisvaidlusi lahendab kohus või töövaidluskomisjon. Õiguskantsler lahendab

diskrimineerimisvaidlusi lepitusmenetluse korras. Seadustes sätestatud õiguste tõhusamaks

rakendamiseks vajaliku õigusabi kättesaadavuse tagamiseks näeb riigi õigusabi seadus

muuhulgas ette, et riigi õigusabi taotlust saab esitada nii eesti kui Eestis enamlevinud muus

keeles. Inglise keeles võivad taotluse esitada isikud, kelle elukoht on mõnes muus Euroopa

Liidu liikmesriigis või kes on mõne muu Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik.

29. Mitmekesisuse ja ühiskondliku kaasatuse toetamiseks kaasajastatakse õigusraamistikku ja

parandatakse voliniku institutsiooni võimekust. Samuti suurendatakse võtmepositsioonil

olevate siht- ja sidusrühmade (sh õigusspetsialistide, poliitikakujundajate, tööandjate,

haridustöötajate) teadmisi ja oskuseid, aga ka ühiskondlikku teadlikkust.

30. Diskrimineerimise kahtluse korral on inimestel võimalik nõu ja abi saamiseks pöörduda

võrdse kohtlemise seaduse alusel tegutseva sõltumatu ja erapooletu asjatundja - soolise

võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku poole.

31. Institutsiooni võimekuse tagamiseks ja parandamiseks on soolise võrdõiguslikkuse ja

võrdse kohtlemise voliniku ja tema kantselei riigieelarveline rahastus aruandlusperioodil iga-

aastaselt suurenenud, ulatudes 460 000 eurost 2019. aastal 527 237 euroni 2023. aastal.

32. Allpool on käsitletud soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku (edaspidi

volinik) tegevust raamkonventsiooni puudutavas.

33. Ajavahemikul 01.01.2019 – 25.09.2023 pöörduti voliniku poole 1206 korral. Pöördumised

seoses rahvuse, kodakondsuse, keeleoskuse ja/või rassi ja nahavärvusega moodustasid

6

hinnanguliselt 10-20% kogupöördumiste arvust. Oluline on aga märkida, et paljudel juhtudel ei

ole pöördumised olnud voliniku pädevuses ning need on edastatud enamasti õiguskantslerile.

Nii näiteks pöörduti aastal 2022 voliniku poole 217 korda. Nendest 22 juhul oli pöördumine

seotud rahvuse tunnusega, 8 kodakondsusega, 5 keeleoskusega, 4 rassi või nahavärvusega.

34. Voliniku seisukohad ja arvamused

Voliniku poole on pöördutud mitmel korral seoses töökuulutustega, kus kandidaatidele on

seatud ootus, et eesti keel peab olema emakeel. Volinik on asunud seisukohale, et töökuulutusest

tuleb kaotada nõue, et kandidaat peab valdama eesti keelt emakeelena. Asendada võib selle

nõudega, et kandidaat peab eesti keelt valdama mis iganes ametlikul keeletasemel, mis on antud

ametikohale vajalik.

35. Lisaks on pöördumisi rahvuse tõttu ahistamisega töökohal. Tööandjate kohustus on tagada

töötajate kaitse diskrimineerimise eest. Voliniku kogemusele tuginedes on tööandjate

teadlikkus diskrimineerimisega seonduvast veel senini madal.

36. Võrdse kohtlemise edendamine

Esimest korda 2017. aastal eesti ja vene keeles ilmunud teavikule “Kirjad lapsevanemale” on tehtud

mitmeid täiendustrükke, millest viimane - “Kirjad lapsevanemale. Kõige tähtsam seadus” ilmus

2022 aastal. Mõeldes Ukrainast saabunud sõjapõgenikele, lisati trükisele ukrainakeelne tutvustus ja

seda jagati läbi põgenikega tegelevate organisatsioonide. Teavik on kaheosaline, mille esimeses

osas on ilukirjanduslikus laadis kirjad lapsevanematele, mille igas kirjas sisaldub nõuanne, kuidas

lapsevanemana erinevates olukordades toimida. Teaviku teine osa käsitleb laste ja lastevanemate

õigusi erinevates valdkondades koos seadusandluse ja selgitustega. Lisaks info, kuhu pöörduda abi

ja nõu saamiseks. Teavikus jagatav info on igal väljaandmise aastal kaasajastatud koos kehtiva

seadusandlusega.

37. 2021. aastal ilmus vene keeles trükis “Ise oled vana”. See on väljaanne vanematele inimestele,

et nad teaksid, missugused õigused on neile seadusega riigi poolt tagatud ning et juhul, kui nad

tunnevad, et tulenevalt nende east hakkab nende ette kerkima takistusi, oleksid nad kursis, kelle

poole tuleks pöörduda, et oma seaduslikud õigused jalule seada.

38. Pärast Venemaa täiemahulist agressiooni Ukrainas ning sellele järgnenud Ukraina

sõjapõgenike saabumist Eestisse on volinik pööranud eraldi tähelepanu nende õiguste kaitsele,

näiteks on voliniku kantselei täheldanud ukrainlaste võimalikku ebavõrdset kohtlemist

üüriturul. Mitmetel juhtudel oli korterite üürikuulutustes märgitud, et “Ukrainlastele korterit

üürile ei anta”. Juhtimaks sellise käitumise ebaseaduslikkusele tähelepanu, algatas voliniku

kantselei kampaania “Eluruumi väljaüürimine – anna kõigile võrdne võimalus!”.

Selle eesmärk oli juhtida tähelepanu, et avalikus sotsiaalmeediagrupis või maakleri vahendusel

üüritava eluruumi puhul on tegemist avalikkusele pakutava teenusega. Sellise teenuse korral on

keelatud inimesi ebavõrdselt kohelda. Üürniku maksujõulisus ja usaldusväärsus ei ole määratud

sellega, kas tal on lapsed, kas ta on sõjapõgenik või kas ta on teistest erineva nahavärviga.

7

39. 2023. aasta sügisel viis volinik läbi uuringu „Võrdõiguslikkuse vajadused ja võimalused

rohepöördes“, mille raames hõlmati ka Ida-Virumaad, kus on suur vene keelt emakeelena

kõnelev kogukond. Uuringus vaadeldi, kas ja kuidas on võrdõiguslikkust (sh rahvuse pinnalt)

rohepöörde poliitikates ja meetmetes edendatud. Järeldati, et võrdõiguslikkuse lõimimine ei ole

süstemaatiline ja jääb pahatihti vähese teadlikkuse ja oskuste või ressursside puudumise taha.

Eesmärkide võimalikult tõhusaks saavutamiseks on oluline mõlemat valdkonda lõimituna

arendada ning seda tegevust keskselt eesmärgistada ja koordineerida. Uuringus anti soovitusi

neljas valdkonnas: strateegiline lähenemine, rohereformi osapoolte võimestamine,

teaduspõhine ja sihtrühma vajadustest lähtuv otsustamine, elanikkonna teadlikkuse

suurendamine ja kaasamine.

40. Võimalikud muutused seadusandluses

Võrdõiguslikkuse poliitikakujundamise teemad liikusid 2023. aastal Majandus-ja

Kommunikatsiooniministeeriumi vastutusalasse. Valmistatakse ette soolise võrdõiguslikkuse

seaduse ja võrdse kohtlemise seaduse ühendamist, mille raames soovitakse ka ühtlustada võrdse

kohtlemise kohaldamisala.

41. Euroopa Liidu seadusloomes on ette valmistatud võrdõiguslikkuse asutuste

miinimumstandardite direktiivid. Eesti on direktiivi vastuvõtmist toetanud. Antud muudatused

võivad tuua lisavastutusi voliniku kantseleile. Seetõttu on oluline, et volinikule ülesannete

lisamisega suurendataks ka tema eelarvet vastavas mahus.

42. Allpool antakse ülevaade õiguskantsleri tegevusest ja temale esitatud pöördumistest, millel

on puutumus raamkonventsiooniga. Põhjalikuma ülevaate õiguskantsleri tegevusest on leitav

õiguskantsleri aastaülevaadetest.

43. Õiguskantsleri poole pöörduti aastatel 2019−2023 mitmes küsimuses, mis puudutasid

otseselt või kaudselt rahvusvähemuste kaitse raamkonventsiooni täitmist. Kõige rohkem paluti

selgitusi eestikeelsele õppele ülemineku, ametiasutuste asjaajamiskeele ning elamislubade

väljastamise ja kodakondsuse kohta.

44. Kui õiguskantsler leidis, et vastuvõetud õigusakt ei ole põhiseadusega kooskõlas, tegi ta

ettepaneku õigusakti muuta. Kui õiguskantsler leidis, et probleem on õigusvastases

rakenduspraktikas, tegi ta ettepaneku muuta rakenduspraktikat. Mõnel juhul soovitas

õiguskantsler inimesel kohtusse pöörduda, kui nii oli võimalik kõige paremini ja tõhusamalt

tema õigusi kaitsta. Pöördujaile anti ka üldisi selgitusi nende õigusliku olukorra kohta.

45. Õiguskantsleri poole pöörduti ka diskrimineerimise kahtluse korral. Aruandeperioodil1

2019/2020. aastal esitati õiguskantslerile üks avaldus keelelise diskrimineerimise kohta.

Perioodil 2020/2021 sai õiguskantsler kaks avaldust, mis puudutasid diskrimineerimist keele

tõttu ning ühe avalduse, mis puudutas diskrimineerimist rahvuse ja etnilise kuuluvuse tõttu.

2021/2022. aastal saadetud avaldustest kolm käsitlesid diskrimineerimist rahvuse ja etnilise

1 Õiguskantsleri aruandeperiood hõlmab ajavahemikku 1. septembrist kuni 31. augustini.

8

kuuluvuse tõttu, kolm rassi tõttu ja üks keele tõttu. Aruandeperioodil 2022/2023 esitatud

avaldustest üks puudutas diskrimineerimist rahvuse ja etnilise kuuluvuse tõttu ning üks keele

tõttu. Nende diskrimineerimistunnuste alusel lepitusmenetlusi ei algatatud.

46. Näiteks pöördus õiguskantsleri poole ühe toitlustusasutuse juhataja, kellel oli tekkinud

kahtlus, et Keeleinspektsioon esitab võõrapärase nimega töötaja eesti keele oskuse kohta

täpsustavaid küsimusi vaid selle tõttu, et tegemist võib olla muust rahvusest töötajaga.

Õiguskantsler ei leidnud Keeleinspektsiooni tegevuses diskrimineerimist, kuid soovitas

inspektsioonil edaspidi esitada töötaja haridustee kohta täpsustavaid küsimusi üksnes sel juhul,

kui Eesti hariduse infosüsteemis neid andmeid ei ole.

47. Eesti Õpilasesinduste Liit palus õiguskantsleril hinnata, kas matemaatika riigieksamite

tasuta ettevalmistuskursuste pakkumisel koheldakse õpilasi võrdselt, kui neid kursusi

korraldatakse ainult eesti keeles. Õiguskantsler leidis, et riigil on üsna vaba voli otsustada, mil

viisil õpilastele ettevalmistuskursusi pakkuda, kui seejuures on koolilõpetajatele antud võrdsed

võimalused. Õpilased peavad saama tuge eelkõige oma koolist. Gümnaasiumilõpetaja peab

oskama eesti keelt vähemalt B2.1-tasemel, mis tähendab, et koolilõpetaja peaks suutma jälgida

kursust eesti keeles. Kuna tegu oli kordava kursusega, tähendab see, et õpilastele pidi materjal

olema juba varem tuttav. Seega ei ole riik kohustatud võimaldama koolilõpetajatele ka

venekeelseid ettevalmistuskursusi.

48. Õiguskantsleri poole pöördus üliõpilane, keda ülikool soovis eksmatrikuleerida, sest tema

vaated (muu hulgas Ukraina sõja põhjuste kohta) ei kattunud praktikakoha seisukohtadega.

Eesti Vabariigi põhiseaduse § 41 tagab igaühele õiguse oma arvamusele ja veendumustele. See

säte kaitseb ka vabadust olla ilma arvamuse või veendumusteta, samuti õigust oma veendumusi

muuta. Asjaolu, et õpilane arvab mõnest päevasündmusest teistmoodi kui kool või selle

juhtkond, ei saa olla üliõpilase koolist väljaarvamise aluseks. Õigus haridusele on põhiõigus,

mida saab piirata üksnes seaduse alusel (põhiseaduse §-d 3 ja 11). Kõrgkoolist väljaarvamise

alused on sätestatud kõrgharidusseaduses. Kool saab välja arvata üliõpilase, kes on näiteks

oluliselt rikkunud õppekorralduse tingimusi ja korda, ohustab oma käitumisega teisi inimesi või

on pannud toime vääritu teo. Kool ei saa kehtestada õppekorralduseeskirjas teistsuguseid

koolist väljaarvamise aluseid, kui on seaduses.

49. Õiguskantslerilt palus abi Valgevene kodanik, kellele pank oli keeldunud kodakondsuse

tõttu pangateenuseid osutamast. Inimesele selgitati, et pank peab sõlmima põhimakseteenuste

osutamiseks lepingu Euroopa Liidus seaduslikul alusel viibiva tarbijaga, kui tarbijal on selle

vastu põhjendatud huvi. Pank peab sõlmima makseteenuse lepingu ja avama pangakonto

isikule, kelle suhtes ei ole rahapesu ja terrorismi rahastamise kahtlust ning kui isik ja tema

taotletavad lepingutingimused vastavad seaduses sätestatule ja makseteenuse pakkuja

kehtestatud teenuste üldtingimustele või makseteenuse osutamise tüüptingimustele. Pank ei

tohi keelduda põhimakseteenuse lepingut sõlmimast ka välismaalasega, kellel on Eesti

elamisluba või õigus siin elada. Põhimakseteenuse leping tuleb sõlmida ka rahvusvahelise

kaitse taotlejaga (rahvusvahelise kaitse andmise seaduse tähenduses), hoolimata inimese

kodakondsusest või elukohast. Kui pank makseteenuse lepingu sõlmimisest keeldub, tuleb tal

seda põhjendada.

50. Üks üliõpilane palus õiguskantsleril kontrollida, kas ülikool on teda õpetamisel ja

9

juhendamisel, magistritöö hindamisel ning eksmatrikuleerimisel diskrimineerinud rassilise

tunnuse alusel. Õiguskantsler selgitas, et sellisel juhul võiks oma õiguste kaitseks pöörduda

kohtusse. Õiguskantsler saab anda ülikoolile soovituse, kuid ülikoolil ei ole kohustust seda

soovitust järgida. Erinevalt õiguskantslerist on kohtu otsus ülikoolile täitmiseks kohustuslik.

Muuhulgas saab kohtus vaidlustada magistritöö hinnet ja eksmatrikuleerimise otsust.

51. Rassilist diskrimineerimist kahtlustas ka inimene, kelle suhtes viidi läbi rahvusvahelise

kaitse taotluse menetlust. Asja põhjalik uurimine ja kohtuistungi salvestiste kuulamine sellele

kahtlusele kinnitust ei toonud.

52. Õiguskantslerilt küsiti veel, kas üürileandja on tingimusteta kohustatud sõlmima

üürilepingu igast rahvusest inimesega.

53. Õiguskantsler toob välja kolm rahvusvähemustega seotud valdkonda, mis vajavad eraldi

tähelepanu.

54. Kolmandate riikide kodanike valimisõigus

Justiitsministri eestvedamisel on valminud uus seaduseelnõu, millega plaanitakse ajutiselt

peatada Venemaa ja Valgevene kodanike hääletamisõigus kohalike omavalitsuste volikogude

valimistel seoses Venemaa algatatud agressioonisõjaga, mida toetab Valgevene. Sarnasel

eesmärgil esitati eelmisel aastal Riigikogu menetlusse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise

seaduse muutmise seaduse eelnõu (594 SE). Õiguskantsleri hinnangul on kolmandate riikide

kodanike hääletamisõiguse peatamine või äravõtmine ilma põhiseadust muutmata

põhiseadusega vastuolus.

55. Õiguskantsler on selgitanud, et põhiseaduse § 156 lõike 2 järgi on kohaliku omavalitsuse

volikogu valimistel hääletamisõigus kohaliku omavalitsuse üksuse püsielanikkonnal

(„omavalitsuse maa-alal püsivalt elavad isikud“). See on põhiseaduse § 9 lõike 1 alla kuuluv

kõigi ja igaühe õigus. Põhiseaduse § 9 lõike 1 kohaselt laienevad põhiseadusega tagatavad

õigused nii Eesti kodanikele kui ka Eestis viibivatele välisriikide kodanikele ja kodakondsuseta

inimestele, kui põhiseaduse tekstis ei ole sätestatud teisiti. Põhiseaduse kohaselt saab Riigikogu

sätestada hääletamisõiguse kasutamise tingimused, kuid need ei tohi muuta seda põhiõigust

sisutuks. Plaanitav kodakondsustsensus ei vasta põhiseaduse § 156 lõikes 2 sätestatule, sest

jätab osa valimisealisi teovõimelisi linna või valla püsielanikke hääletamisõiguseta, mitte ei

täpsusta selle kasutamise tingimusi.

56. Rahvust ja emakeelt puudutavate andmete kandmine rahvastikuregistrisse

Õiguskantslerilt on küsitud, miks rahvastikuregistrisse ei ole võimalik kanda andmeid selle

kohta, et inimesel on mitu rahvust ja emakeelt. Selline soov võib tekkida näiteks lastel, kelle

vanemad on eri rahvusest.

Õiguskantsler leidis, et antud juhul on rikutud õiguspärasuse ja hea halduse põhimõtet, ning

tegi siseministrile ettepaneku võimaldada inimestel esitada rahvastikuregistrile andmeid mitme

rahvuse ja emakeele kohta. Kui riik kogub rahvastikuregistrisse andmeid elanike rahvuse ja

emakeele kohta, peab inimestel olema võimalik esitada õigeid andmeid. Õiguskantsler märkis

ka, et 2021. aastal toimunud rahvaloenduse ankeedile oli inimestel võimalik märkida kaks

rahvust ja kaks emakeelt. Pole ühtki mõistlikku põhjendust, miks rahvastikuregistris

samasugune võimalus puudub, kui rahvastikuregistrisse kogutakse andmeid isikustatud kujul

10

ja seda registrit kasutatakse ka rahvaloendusel. See probleem ei ole seni lahendust leidnud.

57. Vähemusrahvuste tegus osalemine kultuuri-, sotsiaal-, ja majanduselu ning

ühiskonnaasjades Eesti on astunud olulisi samme, et edendada kõikidel riigivalitsemise tasanditel kaasamise

kultuuri ning tugevdada kodanikuühiskonda. Siiski on õiguskantsler saadud avalduste põhjal

täheldanud, et kaasamise head tava rakendatakse eri asutustes erinevalt. Nii mõnigi kord on

jäetud huvigrupid neid puudutavate asjade arutamisse kaasamata või on tehtud seda pelgalt

vormitäiteks. Samuti on õiguskantsler tähele pannud, et alati ei ole piisavalt analüüsitud, kuidas

kavandatavad muudatused sihtgruppe mõjutavad. Paranenud on rahvusvähemustega tehtav

koostöö kultuurivaldkonnas ning Ukraina sõjapõgenike abistamisel. Rohkem tähelepanu vajab

sisuline huvigruppide kaasamine ja ärakuulamine ka muudes ühiskonnaasjades.

58.Võrdõiguslikkuse volinikule ja õiguskantslerile esitatud pöördumiste arvu kasv näitab

inimeste teadlikkust kasutada võimalusi oma õiguste kaitseks.

59. Jätkuvalt toimib Eesti Inimõiguste Keskuse ja selle partneritega teistest Balti riikidest

loodud veebipõhine „Inimõiguste e-giid“, (https://www.inimoigustegiid.ee), mis on vahend

inimõiguste rikkumise tuvastamiseks ja üldise inimõiguste-alase teadlikkuse tõstmiseks eri

valdkondades.

Artikkel 5

Rahvusvähemuste kultuuri toetamine, kultuuriautonoomiad

Nõuandekomitee kutsub ametivõime üles jätkama head koostööd olemasolevate

kultuurinõukogudega, hõlbustama uute kultuurinõukogude loomist kõigi huvitatud

vähemusrühmade jaoks ning jätkama kehtivate õigusaktide läbivaatamist, et hõlmata kõiki

asjaomaseid gruppe, selgitada kultuurinõukogude ülesandeid ning muuta nõukogu loomise

menetlus kiireks ja läbipaistvaks.

Nõuandekomitee kutsub ametiasutusi üles tagama, et kõigile asjaomastele rühmadele antaks

stabiilsed, jätkusuutlikud ja piisavad vahendid, mis on vajalikud nende kultuuri säilitamiseks,

arendamiseks ja edendamiseks, et suurendada rahvusvähemuste suutlikkust pääseda ligi

rahastamistaotluste esitamise protsessidele ning toetada kultuuritegevust, et suurendada

rahvusvähemuste teadmisi ja edendada positiivset suhtumist nende osalemisse Eesti

kultuurielus.

60. Riik jätkab rahvusvähemuste kultuuriseltside toetamist rahvusvähemuskultuuride

säilitamisel, arendamisel ja laiemal tutvustamisel. Peamised toetusmeetmed rahvusvähemuste

kultuurühendustele jagunevad kolmeks: rahvusvähemuste katusorganisatsioonide toetused,

rahvusvähemuste kultuuriseltside toetusmeetmed ning rahvusvähemuste kultuuriautonoomia

taotlusvoor.

61. Rahvusvähemuste kultuuriseltsid on koondunud 17 katusorganisatsiooni, kes saavad

riigieelarvest tegevustoetust. Integratsiooni Sihtasutus (edaspidi INSA) toetab

11

rahvusvähemuste katusorganisatsioone kolmeaastaste raamlepingute alusel. Riigieelarvelise

toetusmeetme maht on pidevalt kasvanud, kui 2014. aastal oli see 320 000, siis 2022. aastal

tõusis see 502 700 euroni. Tegevustoetust said 17 katusorganisatsiooni (ja nende kaudu 258

kultuuriseltsi).

62. Endiselt toetavad rahvusvähemuste kultuuritegevusi riigieelarvelistest vahenditest

projektitoetustega INSA, Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Kultuurkapital, Rahvakultuuri

Keskus ning Kodanikuühiskonna Sihtkapital jt. Rahvusvähemuste keele ja kultuuri säilitamist

ja arendamist toetavad regulaarsete taotlusvoorude kaudu ka kohalikud omavalitsused. Samuti

toetavad rahvusvähemuste kultuuritegevusi erafondid ja suursaatkonnad.

63. Kultuuriministeerium toetab rahvusvähemuse kahte kultuuriomavalitsust rahvusvähemuse

kultuuriautonoomia seadusest tulenevate kultuuriomavalitsuse eesmärkide täitmiseks

(rahvusvähemuse kultuuri edendamine ja emakeelse õppe korraldamine). 2023. a eraldati

kultuuriomavalitsustele 151 598 eurot.

64. Eestis on kultuuriautonoomia soomlastel ja rootslastel, kuid see on kättesaadav kõigile

rahvusvähemustele, kes seaduses sätestatud tingimustele vastavad. Toimuvad soomlaste ja

rootslaste tantsu- ja laulupeod Eesti eri paigus, et oma kultuuri tutvustada kohalikele elanikele,

lastele õpetatakse esivanemate keelt, uuritakse ja talletatakse rahvuspärandit, pööratakse

tähelepanu kultuuriturismile eestirootslaste ajaloolistel asualadel.

65. Alates 2022. aasta veebruarist toetab Kultuuriministeerium Eestisse saabunud Ukraina

sõjapõgenikke, et neil oleks võimalik siin kiiresti kohaneda ja ise oma eluga hakkama saada,

kuni tekib võimalus kodumaale naasta. 2023. aasta algusest käivitus toetusmeede tagamaks

noortele Ukraina sõjapõgenikele võimalust hoida sidet oma keele- ja kultuuriruumiga.

66. Rahvusidentiteedi säilitamine on oluline igal juhul, nii ukraina noorte kohanemiseks Eestis

kui ka kodumaale tagasipöördumiseks. 2023. aastal eraldati selleks 200 000 eurot. Lisaks

eraldas Kultuuriministeerium 2022. ja 2023. aastal kummalegi Ukraina seltside

katusorganisatsioonile 10 000 eurot tegevustoetust Ukraina sõjapõgenike kaasamiseks

kogukondlikesse tegevustesse ja sõjapõgenike nõustamiseks. Katusorganisatsioonid on olnud

kaasatud ukrainlaste vastuvõtu korraldamisse sõja algusest peale.

67. Jätkati hõimurahvastele suunatud kultuurikoostöö toetamist, hõimuliikumise arendamist nii

Eestis kui ka soome-ugri riikide vahel ning Fenno-Ugria Asutuse tegevust. Iga aasta oktoobri

lõpus tähistatakse hõimupäevi, mille raames toimuvad konverentsid, kontserdid, näitused,

töötoad ja filmiprogrammid.

68. Kultuuriministeerium kujundab lõimumispoliitikat koostöös rahvusvähemuste

kultuurinõukoja ja Ida-Virumaa rahvuskultuuriühenduste ümarlauaga. Kultuurinõukoja

liikmeteks on ka kultuuriomavalitsuste ja roma organisatsiooni esindajad. Nõukoda ja ümarlaud

arutavad ja annavad oma arvamusi kõigis lõimumist ja rahvusvähemuskultuure puudutavates

küsimustes aga ka muudes aktuaalsetes teemades, näiteks Ukraina sõjapõgenike abistamine,

arengukavade ja programmide koostamine või uuendamine jm. Lisaks tegutsevad nõuandvad

organid ka regionaalselt ja kohalike omavalitsuste tasandil.

12

69. Romade lõimumisküsimustega tegelemiseks ja teabe koordineerimiseks tegutseb

Kultuuriministeeriumi juures romade lõimumise nõukoda, kes on kaasatud romade

lõimumisstrateegia ja seda toetava programmi (tegevuskava) välja töötamisse ja uuendamisse.

Nõukotta kuuluvad eri ministeeriumide esindajad, mistõttu on nõukojal laiapõhjaline

kompetents romade lõimumisküsimuste käsitlemiseks. Vajadusel saab kutsuda koosolekule

eksperte teistest valdkondadest.

70. Eesti Vabaõhumuuseumi paljurahvuselise Eesti keskus tegeleb Eestis elavate erinevate

rahvusvähemuste kultuuri, ajaloo ja kunsti tutvustamisega. Keskuses tähistatakse erinevate

rahvuste rahvakalendri tähtpäevi, korraldatakse erinevaid kultuure tutvustavaid teemapäevi,

õpitubasid, laatasid jne. Lõimumisalaseid koostöötegevusi koordineerib ka Eesti

Folkloorinõukogu.

71. Jätkuvalt tegutsevad ning on saanud riikliku ja kohaliku omavalitsuse toetuse

rahvusvähemuste professionaalsed ja harrastusteatrid (nt Vene Teater Tallinnas, Jõhvis

tegutsev teater „Tuuleveski“ ja Narvas stuudioteater “Ilmarine”), kontserdi- ja

festivalikorraldajad (nt vene kultuuri festival „Славянский венок“, rahvusvaheline õigeusu

vaimuliku muusika festival Credo, juutide foorum Jahad, ukraina noorte kultuurifestival Квіти

України jt), muuseumid (nt Vene Muuseum, Eesti Juudi Muuseum, rannarootsi

kultuuripärandit tutvustav Rannarootsi Muuseum ja Eestirootslaste Kirikumuuseum jt),

kultuurikeskused (nt Vene Kultuurikeskus, Roma kultuurikeskus), kirjastamisprojektid, samuti

rahvusvähemuste kirjandusürituste, jt kultuuriürituste korraldajad.

72. Riigi toel antakse välja rahvusvähemuste rahvuskultuuriseltside omakeelseid ajalehti ja

ajakirju, näiteks soomekeelne Inkeri, rootsikeelne Estlandssvensk, Ukraina kultuuriselts

Vodograi annab välja igakuist elektroonilist väljaannet Рідна хата jt.

73. Muu vähemuskeelne meedia on käsitletud art. 9.

74. 24. septembril tähistatakse Eestis traditsiooniliselt rahvuste päeva, mis meenutab Eestimaa

Rahvuste Foorumi esmakordset kogunemist 1988. aastal ning on pühendatud kõigile Eestimaal

elavatele rahvustele. Eesti eri paikades toimuvad alates 2005. a rahvuste päevale pühendatud

kontserdid, näitused, loengud ja töötoad, kus tutvustatakse erinevate rahvuste kultuuripärandit.

Tallinnas toimub alates 2014. aastast rahvuskultuuride nädal, Jõhvis rahvuskultuuride festival

Loomepada.

75. Rahvusvähemuste kultuuriseltside esindajatele korraldatakse ümarlaudu ja seminare,

koolitus- ja nõustamistegevusi, soodustatakse koostööd teiste osalisriigi kodanikeühendustega.

INSA korraldab koostööpäevakuid vähemuskultuuride ühingutele ja eesti kultuuriühingutele.

76. 2022. aastal toimus rahvusvähemustele mõeldud kultuuri digihäkaton, kus

rahvusvähemuste organisatsioonid ja vabaühendused otsisid üksteiselt inspiratsiooni ja

mooduseid, kuidas oma rahvuskultuuri digitaliseerida. Parimaid projekte premeeriti rahaliselt.

Eesti Folkloorinõukogu koordineerib rahvusvähemuste töörühma tööd, mis innustab

rahvusvähemusi tegelema oma päritolumaa pärimuskultuuriga ning aitab luua tingimusi ja

võimalusi sujuvaks lõimumiseks Eesti ühiskonda.

13

77. Eri rahvustest inimeste omavaheliste kontaktide tihendamiseks on avatud vastavad

taotlusvoorud spordi ja kultuuri valdkonnas. INSA toetab kultuuri- ja spordivaldkonna

koostööprojekte, mis aitavad luua eri kultuuritaustaga inimeste igapäevaseid kontakte,

soodustada omavahelist suhtlust ning suurendada eesti kultuurist ja inforuumist osasaamist.

Taotlusvooru maht 2023. aastal oli 100 000 eurot.

78. Erakorralise taotlusvooruna avati 2023. aastal Kultuuriministeeriumi toel Ida-Virumaa

kultuuri- ja spordisündmuste taotlusvooru, mille rakendajaks oli INSA. Sündmusteks on

publikuprogrammid, kontserdi- ja kultuurisarjad, filmifestivalid, näitused,

kirjandussündmused, spordivõistlused ja liikumisharrastust toetavad tegevused. Taotlusvooru

eelarve on 1 miljon eurot, 2023. aastal sai toetust 11 projekti, mille elluviimise periood vältab

2024. aasta oktoobrini.

79. Kultuuriministeerium koostöös Eesti Rahvakultuuri Keskusega valmistas 2022. aastal ette

kultuurharidusliku kultuurisaadiku programmi, millega hakati pakkuma Ida-Virumaa koolide

6.-12. klasside õpilastele ja nende õpetajatele eesti kultuurist osasaamise võimalusi Eestimaa

eri paigus. Kultuurisaadiku programm võimaldas Ida-Virumaa koolide õpilastele näha

mitmekesist Eestit ja kultuuri laiemalt, innustades ka teisi maakonna elanikke põnevaid

Eestimaa paiku avastama.

80. Ida-Virumaa Loomefond on Kultuuriministeeriumi poolt algatatud pilootprojekt, mida

korraldab Sihtasutus Ida-Viru Ettevõtluskeskus. Eesmärk on käivitada Ida-Viru Loomefondi

tegevus, mis suurendaks Ida-Virumaal ühiskondlikku sidusust, tugevdaks kogukondi, elavdaks

kultuurielu ning kasvataks piirkonna kultuuri- ja loomesektori ettevõtlusaktiivsust, kaasates

lisavahendeid ka erasektorist. Ida-Viru Loomefondi asutamiseks eraldati 2023. aastal

ühekordne riigipoolne toetus 100 000 eurot, millega tagatakse fondi jätkusuutlik tegevus

järgnevatel aastatel.

Nõuandekomitee palub Eesti ametiasutustel kaaluda Euroopa regionaal- ja vähemuskeelte

harta ratifitseerimist.

81. Käesoleva seisuga ei ole Eesti riigil kavas Euroopa regionaal- ja vähemuskeelte hartat

ratifitseerida. Eesti on 2009. aastal analüüsinud Eesti Regionaal- ja Vähemuskeelte Liidu

(ERVL ehk Estonian Bureau of Lesser Used Languages (EstBLUL)) eestvedamisel hartaga

liitumist ning on otsustanud seda mitte teha.

Setod

Nõuandekomitee kutsub ametivõime üles jätkama avatud ja konstruktiivset dialoogi setodega

nende ametliku staatuse tunnustamisel ja jätkuval ligipääsul vähemuste õigustele.

82. Eesti loeb setosid eesti etnose osaks (nagu kihnu, võro, tartu, saare jt murdekeelte rääkijaid).

Seto keel on kehtivas keeleseaduses reguleeritud eesti keele piirkondliku erikujuna. Seto

Kongressi esindajad pöördusid 2023. aastal Haridus- ja Teadusministeeriumi poole palvega

seto keele tunnustamiseks iseseisva keelena. Ministeerium tellis keeleteadlastelt hinnangu Eesti

murdekeelte iseseisvate keeltena käsitlemise kohta.

14

83. Keeleteadlaste hinnangul saab eraldi keeleks pidada lõunaeesti keelt, mille murreteks on

seto, võru ja mulgi keeled ning põhjendatud on anda lõunaeesti keelele piirkonnakeele staatus,

aga arutelud, millised õigused sellega lisanduvad, seisavad veel ees. Teadlased selgitavad, et

lõunaeesti keele piirkonnakeelena tunnustamine on küll põhjendatud, kuid siiski poliitiline

otsus. Seega saab setosid kehtiva seisuga pidada pigem Lõuna-Eesti piirkonna murdekeele

rühmaks.

84. Lõunaeesti piirkondlike erikujude staatust (sh setode staatust) analüüsib Haridus- ja

Teadusministeerium käimasoleva keeleseaduse väljatöötamiskavatsuse koostamise käigus.

85. Setod on eripärase eesti vaimse kultuuripärandi kandjad. Eesti riik toetab seto vaimse

kultuuripärandi säilimist erinevate programmide kaudu. Setomaa arenguprogrammi

koordineerib Rahandusministeerium, programmi maht 2023. aastal on 240 000 eurot.

86. Kultuuriministeerium on Setomaa pärimuskultuuri toetanud alates 2003. aastast Setomaa

riiklike kultuuriprogrammide abil, alates 2019. aastast rakendab programmi Eesti

Rahvakultuuri Keskus. Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarvest on Setomaa valla

pärimusõppe toetamiseks eraldatud igal aastal 6600 eurot ja setokeelse õuesõpperühma

toetamiseks on kolmel järjestikusel aastal (2021–2023) eraldatud 10 750 eurot.

Artikkel 6

Lõimumis-, sh kohanemispoliitika ning sallivus ja kultuuridevaheline dialoog

Nõuandekomitee kutsub ametiasutusi üles suurendama jõupingutusi sallivuse ja

kultuuridevahelise dialoogi suurendamiseks, minnes kaugemale eesti keele oskuse

edendamisest, näiteks edendades mitmekeelsust ja rahvusvähemuste kultuuride tundmist,

vastastikust austust ja mõistmist kõigi Eestis elavate inimeste vahel.

Nõuandekomitee palub ametivõimudel tagada, et lõimumisstrateegia kohandatakse vastavalt

rahvusvähemustesse kuuluvate isikute muutuvatele muredele ja prioriteetidele ning et

strateegia raames tehtavad algatused viiakse ellu viisil, mis edendab ja kaitseb

vähemuskultuure kui Eesti ühiskonna olulist osa.

87. Eesti lõimumis-, sh kohanemispoliitikat viiakse ellu järjestikuste arengukavade alusel.

Arengukava täitmist monitooritakse jooksvalt seirearuannete ja mõõdikute alusel, mille

peamiseks allikaks on Eesti ühiskonna lõimumismonitooringute andmed. Kesksel kohal kõigis

lõimumise arengukavades on olnud ühiskonna sidususe suurendamine, vastastikuse sallivuse ja

üksteisemõistmise edendamine kõigi Eesti elanike vahel ning võrdsete võimaluste loomine

vabaks eneseteostuseks.

88. Eesti on ellu rakendanud kolm riiklikku lõimumisvaldkonna arengukava: integratsioon

Eesti ühiskonnas 2000-2007, Eesti lõimumiskava 2008-2013 ning valdkondlik arengukava

Lõimuv Eesti 2020. Praegu viiakse ellu Sidusa Eesti arengukava 2021-2030.

89. Sidusa Eesti arengukava koostamiseks viidi 2020. aasta alguses läbi analüüs, kaardistati

probleemkohad. Oluliseks sisendiks oli Eesti 2020. aasta lõimumismonitooring. Sama aasta

15

kevadsuvel kohtuti partneritega, sh sihtrühma ning mittetulundusühingute esindajatega, et

probleeme analüüsida, seada eesmärke ja leppida kokku edasises koostöös. Koostööpartnerite,

teadlaste ja ekspertidega toimunud arutelude järel täiendati arengukava ja programmide

kavandeid. 2020. aasta juunis toimus eelnõu avalik konsultatsioon valitsuse eelnõude

infosüsteemis ning oktoobrist detsembrini arengukava eelnõu avalik konsultatsioon ja

kooskõlastamine. Eelnõud esitati partneritele, sh rahvusvähemusorganisatsioonidele arvamuse

avaldamiseks.

90. Lõimumis-, sh kohanemisvaldkonnas elluviimiseks näeb kava ette 6 tegevussuunda:

 Tänapäevaste, nutikate ja tulemuslike kohanemis- ning lõimumisteekondade

arendamine;

 Ühine, arusaadav ja usaldusväärne kommunikatsiooni- ja inforuum;

 Ühtekuuluvustunnet toetavate sotsiaalsete kontaktide soodustamine;

 Uuendusmeelse ja vastutustundliku tööturu toetamine;

 Eesti keele oskuse, riigi ja kultuuriruumiga sideme suurendamine;

 Kohaliku tasandi toetamine ja sektoriüleste partnerlussuhete arendamine.

91. Arengukava eesmärgid viiakse ellu programmidega (eelarvestatud rakenduskavadega).

Programmi kinnitab valdkonna minister ja seda uuendatakse kord aastas. Programmis

kinnitatakse ka mõõdikud. Arengukava eesmärkide saavutamise ja täitmise hetkeseisu

hinnatakse igal aastal tulemusvaldkonna aruandluse raames.

92. Kultuuriministeerium valmistab koostöös Eesti Statistikaametiga ette Sidusa Eesti

arengukava lõimumisvaldkonna mõõdikute täitmist graafiliselt kuvavad juhtimislauad, mis on

avalikult kättesaadavad. Neilt saab jälgida mõõdikute täitmist arengukava elluviimise perioodil

võrreldes sihttasemetega, samuti kontekstinäitajate muutumist ajas. Lisaks arengukava

juhtimislauale valmistab Statistikaamet ette ka rändestatistika juhtimislaua, millelt on kõigil

huvitatutel võimalik kuvada graafiliselt rändeinfot.

93. Iga kolme aasta järel tellib Kultuuriministeerium arengukava tulemuste jälgimiseks

süvauuringu, Eesti lõimumismonitooringu. Viimane monitooring viidi läbi 2023. aastal, selle

andmed avaldati 2024. aasta märtsis.

94. Monitooringust selgub, et Eesti muust rahvusest elanikud ei moodusta ühtset “venekeelset

kogukonda”, vaid on killustunud väiksemateks gruppideks. 58% muukeelsest elanikkonnast

suhestuvad Eesti riigiga positiivselt ning on lõimunud. Suurema osa täielikult lõimunute

klastrist moodustavad Eesti kodanikud, kuid sinna kuuluvad ka pooled Eestis elavatest ja siin

sündinud Venemaa kodanikest.

95. Aktiivse eesti keele oskusega muust rahvusest inimeste osa on 15 aasta jooksul pidevalt

tõusnud ning on tänavu jõudnud 46%-ni ning keelt mitte valdavate inimeste osakaal on

langenud 20%-lt 4%-le. 42% Eesti riigi suhtes negatiivsemalt häälestunute seas on samuti Eesti

kodanikke, kuid ka küllalt arvukas rühm venekeelseid mittekodanikke. Lõimumist toetab

põlvkondade vahetus, noorema põlvkonna kasvav hargmaisus ja rahvuste üleselt toimiv

virtuaalkultuur. Noored on üldiselt rohkem lõimunud kui nende vanemad.

16

96.Venemaa täiemahuline agressioon Ukrainas on 54% Eesti elanike hinnangul mõjutanud

suhteid teiste inimestega ning teravdanud maailmavaatelisi ja kultuurikonflikte. Samas on

Venemaa agressioon suurendanud solidaarsust, turvalisuse väärtustamist ning sundinud tegema

selgemaid valikuid Ida ja Lääne orientatsiooni vahel, mis võib lõimumisprotsesse ka

kiirendada. Muust rahvusest inimeste puhul saab pikemaajalise trendina välja tuua kontaktide

kasvu eestikeelse elanikkonnaga kõikides sfäärides. Igapäevaselt suhtleb rahvusteüleselt 34%

eestlastest ja 69% muust rahvusest inimestest.

97. 76% uussisserändajatest peab end hästi kohanenuks, 6% ei tunne, et nad oleksid hästi

kohanenud. Eestisse elama asuvate välismaalaste kiiret ja mugavat kohanemist kohalike olude

ning esmaste, iseseisvaks toimetulekuks vajalike teadmiste ja oskuste omandamise toetamiseks

pakutakse kuni 5 aastat Eestis elanud välismaalastele kohanemisprogrammi Settle in Estonia.

98. Osalejatele tasuta programm koosneb kohanemiskoolitusest ja algtaseme keeleõppest. See

on kohustuslik rahvusvahelise kaitse või ajutise kaitse saajatele, teiste jaoks on osavõtt

vabatahtlik. Programmis on baas-, rahvusvahelise kaitse saaja, töö-, ettevõtlus-, õppimis-,

teadus- ja perekonnamoodul. Keeleõppe mahtu tõsteti 2020. aastal A1 tasemel 100-le ja uuel,

A2 tasemel 150-le tunnile. Varasem laste- ja noortemoodul asendati vajaduspõhise lastehoiu

teenusega, mis annab paremad võimalused väikelastega peredele programmiga liitumiseks.

Moodulite võimalus veebis parandas koolituste kättesaadavust väljaspool suuremaid linnu.

99. Kultuuriministeerium tegeles Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) toel tugivõrgustiku loomisega

organisatsioonidele, kel kokkupuude uussisserändajatega. Võrgustikutöös keskenduti

kohanemisvaldkonnaga seotud infovahetusele, kogemuste jagamisele ja uute teenuste

arendamisele. 2023. aastast on kohaliku tasandi tugivõrgustike arendamisel keskendutud

kohalike omavalitsuste võimestamisele. Partneriks on Eesti Linnade ja Valdade Liit (ELVL).

100. Aruandeperioodil on välja arendatud mitmed uussisserändajate tugivõrgustiku teenused,

neist olulisemad on Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) migratsiooninõustamine, perearsti

leidmise teenus, kohalike omavalitsuste rändekoordinaatorite rakendamine,

sotsialiseerimisürituste korraldamine, vabatahtlikus tegevuses osalemise soodustamine, kriisi-

ja ohvriabi teenus ning koostöös Eesti Töötukassaga karjääri ja enesearengu grupinõustamised.

101. Eraldi pöörati tähelepanu rahvusvähemusorganisatsioonide võimestamisele, tõstmaks

nende teadlikkust olemasolevatest teenustest (kohanemisprogramm, migratsiooninõustamine,

tööinspektsiooni teenus jne), et nad saaksid oma rahvuskaaslasi vajadusel sobiva teenuse juurde

suunata. Uussisserändajate sujuvaks kohanemisprogrammi jõudmiseks töötati välja

andmevahetuslahendus PPA halduses oleva registri ning kohanemisprogrammi halduri

koolituste registri vahel. Andmevahetuslahendus valmis 2022. aasta alguses.

102. 2024. aasta alguses avaldati riigiportaalis eesti.ee infoteenus „Kohanemine Eestis“, mis

koondab kogu vajaliku teabe uussisserändajatele mõeldud teenustest: elukoha registreerimine,

perearsti leidmine, kohanemisprogramm, juhiloa vahetus, eesti keele õpe, alus- ja üldharidus

ning peretoetused. Infoteenus arendatakse tulevikus proaktiivseks sündmusteenuseks.

103. Eesti riik pakub Ukraina sõjapõgenikele erinevaid kohanemist toetavaid tugiteenuseid, mh

kohanemisprogrammi, mis annab baasteadmised Eesti riigi ja ühiskonna toimise kohta ning

17

võimaluse õppida algtasemel eesti keelt. Kultuuriministeerium ning INSA pakkusid 23 694

ajutise kaitse saajale Kohanemisprogrammi ajutise kaitse mooduli koolitust ning 13 517 inimest

on osalenud A1 tasemel keeleõppes.

Mitmekeelsus ja eesti keele õpe

104. Eesti ühiskonnas on mitmekeelsus levinud: 2021. aasta rahvaloenduse andmetel oskab

73,2% Eesti elanikest mõnda võõrkeelt (sh eesti keelt). Eestlastest oskab mõnda (tavaliselt

mitut) võõrkeelt 77,8%, venelastest (sh eesti keelt) 57,3% ning muust rahvusest inimestest (sh

eesti keelt) 83,3%.

105. Inglise keelt oskab võõrkeelena 54% eestlastest, 28,7% venelastest ning 37,7% muust

rahvusest inimestest. Eesti keelt oskavad kõige enam venelased (50%) ja muust rahvusest

inimesed (43%). Vene keelt oskab 54% eestlastest ja 31% muust rahvusest inimestest, kelle

emakeel ei ole vene keel.

106. Dialoog ja üksteisemõistmine eeldavad ühist, kogu ühiskonnale mõistetavat suhtluskeelt..

Eesti keele kui riigikeele oskus võimaldab kõigi Eestis läbiviidud lõimumismonitooringute

andmetel vaba eneseteostust: saada parim haridus, töötada mistahes elualal, osaleda poliitikas.

Järgnevalt mõned näited keeleõpet toetavatest tegevustest aruandeperioodil:

107. 2019. aastal INSA üksustena avatud eesti keele majad Tallinnas ja Narvas on korraldanud

tasuta eesti keele kursusi ning tegevusi, et praktiseerida eesti keelt ja laiendada eestikeelset

suhtluskeskkonda. Tallinna eesti keele maja on laienenud Lääne-Harju valda (Paldiski linn,

Rummu, Klooga) ning Narva eesti keele maja Lüganuse valda (Püssi, Kiviõli). Igal õppeaastal

korraldatakse koostöös partneritega erinevaid üritusi ning virtuaalseid suhtlustubasid. 2022.

aastal toimus Tallinnas ja Narvas kokku 360 avalikku üritust, milles osaleti 5 393 korral.

108. Alates 2021. aastast saab Eesti kodakondsust taotleda soovija sõlmida INSA-ga

keeleõppelepingu, mis võimaldab õppida tasuta eesti keelt kuni tasemeni B1 ning saada hüvitist,

kui keeleõppeks on töölt võetud tasustamata õppepuhkust. Lepingu sõlmija kohustub esitama

Eesti kodakondsuse taotluse aasta jooksul pärast eesti keele B1 tasemeeksami sooritamist.

Keeleõpet soovis 2022. aastal 981 inimest. Õppijate puhul arvestatakse nende keeleoskustaset

ja soove õppevormi, -piirkonna ja -aja kohta.

109. 2023. aastal valmis Kultuuriministeeriumi tellimusel uuring „Täiskasvanute eesti keele

õppe korraldus piiratud keelekeskkondades“, kus analüüsiti püsielanike, uussisserändajate ja

ajutise kaitse saajate keeleõppe kogemust, motivatsiooni ja takistusi, et arvestada keeleõppe

pakkumisel võimalikult palju nende sihtrühmade vajadustega.

110. Jätkuvalt on tasuta kättesaadavad mitmed eesti keele e-õppe keskkonnad nagu

„Keeleklikk“ ja „Keeletee“. Keeleõpet toetavatest programmidest on populaarseim

„Keelesõber“ (2020), mis pakub eesti keele õppijatele võimaluse vestlusteks vabatahtlike eesti

keele mentoritega telefoni või e-kanalite kaudu. 2023. aastal osales „Keelesõbra“ programmis

1216 inimest, 598 vabatahtlikku mentorit ja 618 keeleõppijat. Nelja aasta jooksul on kokku

moodustatud 1940 vestluspaari, kokku on osalenud 3728 inimest.

18

111. INSA on innovaatiliste keeleõppeprojektina ellu viinud räpiooperi „Karma“ ja mängufilmi

„Valik“, kus suurem osa osatäitjatest olid eesti keele õppijad Ida -Virumaalt.

112. 2023. aastast pakutakse MTÜ Etnoweb vahendusel muukeelsetele Eesti elanikele, kellel

on soov õppida Eesti kultuuri, looduse, ajaloo ja eluolu kohta tasuta programmi „Kultuurivõti“,

mis sisaldab õppekäike, loenguid, arutelusid ning väljasõite. „Kultuurivõti“ sarnaneb Eesti

Instituudi koolitusprogrammile „Kultuurisamm“ (detsember 2020 - detsember 2021).

Tegevustega liitub igal poolaastal ca 800 venekeelset ja 150 ingliskeelset inimest.

113. 2000. aastast on Kultuuriministeerium korraldanud teema-aastaid, mis tõstavad esile eri

kultuurivaldkondi. Kultuuririkkuse aastal 2024 teadvustatakse ja väärtustatakse Eesti riigi

kultuuriruumi. Teema-aasta raames pööratakse tähelepanu nii Eestis elavate eri rahvuste

mitmekesisele kultuurile ja traditsioonidele kui Eesti enda unikaalsetele kultuuriruumidele ja -

kogukondadele.

114. Eesti on mitmekeelsuse edendamist ning erinevate võõrkeelte õpet toetanud aastaid.

Mitmekeelsus ja varajase võõrkeeleõppe arendamine on prioriteediks ka kehtivas eesti keele

arengukavas aastateks 2021-2035.

115. Haridussüsteemil on lõimumisel oluline roll. Koolid ei paku ainult keeleõpet võimalusega

õppida vähemuste emakeelt ja kultuuri, vaid kujundavad väärtushinnanguid, andes vajalikke

oskusi ühiskonda lõimumiseks.

Romad

116. .Aruandeperioodil on Kultuuriministeerium koos Haridus- ja Teadusministeeriumi ning

INSA-ga jätkanud tähelepanu pööramist romade lõimumisele.

117. 2021. aasta rahvaloenduse andmetel elab Eestis 676 romat (0,05% rahvastikust), kõige

arvukamalt Läti piiriäärses Valga vallas: 202, Tartus 65, Pärnus ja Narvas 45, Tallinnas 47,

Kohtla-Järvel 30, Kohila vallas 17, Peipsiääre vallas 15 ja Paides 14 romat. Teiste omavalitsuste

territooriumidel elab romasid vähem kui 10.

118. Romade lõimumist toetavad erimeetmed on kajastatud Sidusa Eesti arengukavas ning

lõimumis-, sh kohanemisprogrammis, et suurendada Eesti organisatsioonide teadlikkust

romade kogukonnast, võimestada roma kogukonna liikmeid nende sotsiaalse kaasatuse

suurendamiseks ning Kultuuriministeeriumi toel arendada välja roma mentoriteenus. Viimane

keskendub suures osas hariduse kättesaadavuse parandamisele Valga vallas, vt art. 12 all.

119. Jätkati 2017. aastal Euroopa Liidu kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste

programmi rahastusel algatatud roma platvormi väljaarendamist, et toetada romade lõimumist.

Projekti sihtgrupiks olid eelkõige roma noored ja roma naised, aga ka kõik teised sidusrühmad

nagu teemassepuutuvad ministeeriumid ja kohalikud omavalitsused, romadega töötavad

pedagoogid ning kogu Eesti ühiskond. Viimane, 3. projekt kestis 28 kuud, lõppes 31.07.2023.

120. Roma platvormi projekt keskendus romade aktiivsema osaluse toetamisele ühiskonnaelus,

roma ja mitteroma noorte koostöö edendamisele, Baltimaade romade ja roma mediaatorite

koostöö arendamisele, kohalike omavalitsuste kaasatuse suurendamisele romade

lõimumisprotsessis ning roma ajaloo ja kultuuri tutvustamisele.

19

121. Aastatel 2021-2023 korraldas Kultuuriministeerium 17 koolitust, koostöös Eesti romade

organisatsiooniga mitu roma päeva kontserti, kaks roma holokaustipäeva mälestusüritust,

kohtumisi kohalikes omavalitsustes, täiendas platvormi veebilehte ja tellis rahvaloenduse ning

Maksu- ja Tolliameti andmetel põhineva statistilise uuringu romade sotsiaalmajanduslikust

olukorrast.

Kaitse vaenukõne ja vägivalla eest

122. Eesti Inimõiguste Keskus on olnud aastaid Euroopa Komisjoni partneriks, et koos teiste

Euroopa vabaühendustega monitoorida vaenukõne esinemist ja sotsiaalmeediaplatvormide

reageerimist vaenuga tegelemisel. Euroopa Komisjon leppis 2016. aasta mais Facebooki,

Microsofti, Twitteri ja YouTube’iga kokku, et internetis leviva ebaseadusliku vaenukõne

ennetamiseks ja selle leviku vastu võitlemiseks tuleb rakendada ebaseadusliku vaenukõne

vastase võitluse tegevusjuhendit. Hiljem on algatusega liitunud näiteks ka Tik-Tok ja

Instagram.

123. Eesti Inimõiguste keskus osaleb 2023. aasta algusest projektis SafeNet, mida

juhib internetis leviva vaenukõne vastu võitlev rahvusvaheline võrgustik INACH. Kaasatud on

21 vabaühendust üle Euroopa. Projekti käigus koguvad partnerid ühtse metoodika järgi infot

vaenukõne eri vormide kohta ja kontrollivad, kas ja kuidas sotsiaalmeediaplatvormid täidavad

nii iseenesele kehtestatud reegleid kui ka kokkulepet Euroopa Komisjoniga. Projekti esimesed

kolm monitooringutsüklit näitavad, et enim esineb eestikeelses sotsiaalmeedias vaenu LGBT+

kogukonna ja pagulaste vastu. Lisainfo: https://humanrights.ee/tegevused/safenet/.

124. 2019. aastal muudeti Eestis vihakuritegude tuvastamise ja salvestamise juhendit, mis jagati

politseile ja prokuröridele.

125. 2021. aastal ametisse astunud Vabariigi Valitsus teavitas oma tegevusplaanis, et

kavandatakse vihakuritegude seadustamist. 2021. aastal koostati Justiitsministeeriumis

ülevaade kuritegelikust reageerimisest vaenukõnele, rõhutati, et Karistusseadustik § 58 lg 1

näeb ette, et „madal motiiv“ on ka rassistlik või vaenumotiiv. Seda on kasutatud ka

kohtupraktikas (Tartu Maakohtu otsus 07.02.2019, nr 1-18-8341, lk 19).

126. Aastatel 2021-2022 võttis Eesti osa EStAR projektist. 2022. aasta veebruaris korraldas

EStAR (Enhancing Stakeholder Awareness and Resources for Hate Crime Victim Support)

ühepäevase veebipõhise töötoa teemal: „Vihakuritegude ohvrite toetamise riiklike struktuuride

ja teenuste hindamine Eestis“. Osalesid Eesti riigiasutused (Justiitsministeerium,

Sotsiaalministeerium, Siseministeerium, Prokuratuur, Politseiamet, Eesti Teaduste Akadeemia)

ning kodanikuühendused.

127. 2023. aasta aprillis teavitas ametisse astunud Vabariigi Valitsus oma tegevusplaanis, et

kavas on muuta vaenukõne ja vaenukuritegude regulatsiooni. Justiitsministeerium valmistas

ette uue eelnõu, muutmaks Karistusseadustiku §151. Seaduseelnõu vaenukõne ja

vaenukuritegude regulatsiooni muutmisest esitati Vabariigi Valitsusele ning seejärel sügisel

Riigikogule. Karistusseadustiku § 151 (kriminaalne vaenukõne) muudatuste eesmärk on viia

vaenukõne ja vaenukuritegude regulatsiooni kooskõlla Euroopa Liidu õiguse nõuetega. Hetkel

on Eesti õiguses mitmed lüngad ja puudujäägid, mis on tuvastatud Euroopa Komisjoni poolt

ning antud soovitused need täita, et tagada raamotsuse nõuete täitmine.

20

128. Riigikogus on toimunud eelnõu esimene lugemine ning jätkub arutelu Riigikogu

õiguskomisjonis. Kuna sellel teemal on jätkuvalt eriarvamused poliitiliste parteide seas, siis

arutelud jätkuvad ning eelnõu seadusena vastuvõtmine seisab. Eelnõu ja nö muudatuste pakett

koosneb erinevatest muudatusettepanekutest, millest olulisemad puudutavad

karistusseadustikku. §151 muudatused viivad Eesti õiguse kooskõlla nii EL õiguse kui ka ECRI

(Euroopa Sallimatuse ja Rassismi vastane Komisjon) soovitustega.

129. Uus §151 sõnastus on oluliselt laiem kui kehtiv ega nõua enam kohustusliku tingimuse või

elemendina vahetu ohu põhjustamist isiku elule, tervisele või varale. Vastavalt eelnõus pakutud

tekstile on edaspidi kuritegu, kui isik avalikult õhutab vägivallale, vihkamisele või

diskrimineerimisele isikute või isikute grupi suhtes rahvuse, rassi, nahavärvi, puude, keele,

päritolu, religiooni, seksuaalse või poliitilise orientatsiooni, varalise või sotsiaalse staatuse

alusel viisil, mis võib viia vägivallategude toimepanemiseni või seaks ohtu ühiskonna

turvalisuse. Seetõttu on kuriteo toimepanemise lävend oluliselt madalamal ning juba eeldus, et

tegu võib viia või kaasa tuua vägivallateo või ohu ühiskonna turvalisusele, on loetud piisavaks.

Lisaks, kui kehtiva §151 lõike 1 kohaselt on tegemist väärteoga, siis eelnõu kohaselt on ka lõige

1 kuritegu.

130. Muudatus Karistusseadustiku §58 juures puudutab raskendavaid asjaolusid karistuse

mõistmisel ning sellega täiendatakse §58 uue punktiga, mille kohaselt loetakse raskendavaks

asjaoluks ka kuriteo toimepanemine isiku suhtes tulenevalt tema rahvuse, rassi, nahavärvi, soo,

puude, keele, päritolu, usutunnistuse, seksuaalse sättumuse, poliitiliste veendumuste või

varalise või sotsiaalse seisundi tunnusest. Kuigi §58 sõnastust oleks juba praegu võimalik

kohaldada, kuna näeb raskendava asjaoluna ette kuriteo toimepanemise omakasu või muul

madalal motiivil, soovib Justiitsministeerium raskendavata asjaolude loetelu siiski eelpool

mainituga täiendada, et oleks tagatud õigusselgus. See vastaks ka Euroopa Liidu õiguse ja

soovituste nõuetele.

Artikkel 7

Kogunemis- ja väljendusvabadus

Möödunud aruandeperioodil ei olnud Nõuandekomiteel artikkel 7 kohta soovitusi.

Artikkel 8

Usuvabadus

Möödunud aruandeperioodil ei olnud Nõuandekomiteel artikkel 8 kohta soovitusi.

Artikkel 9

Sõna- ja ajakirjandusvabadus. Vähemuskeelne meedia.

Nõuandekomitee kutsub ametivõime üles, austades samas toimetuste sõltumatust, edendama

vähemuskeelseid ja rahvusvähemuste kultuuridest ning nende praegustest probleemidest

21

avalikult rahastatavas meedias tehtavaid kvaliteetsemaid saateid. Seda tuleks arendada

rahvusvähemustesse kuuluvate isikute tõhusal osalusel ning selle eesmärk peaks olema üldise

teadlikkuse suurendamine nendest aspektidest ja negatiivsete stereotüüpide vastu võitlemine..

131. Võrreldes varasemate aruannetega ei ole Eesti seadustes olulisi muutusi. Seadusega on

tagatud televisiooni- ja raadioteenuse vastuvõtmise ja taasedastamise vabadus.

132. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelvalve Ameti (TTJA) andmebaasi andmetel on Eestis 2024.

aastal 11 televisiooniteenuse luba omavat eratelekanalit. Neile lisaks on eetris avalik-õigusliku

ringhäälingu ERR-i kolm telekanalit, sh venekeelne ETV+. Eratelekanalitest on venekeelseid

kuus.

133. Avalik-õiguslikku raadiot ja televisiooni rahastatakse riigieelarvest. Eesti

Rahvusringhääling (ERR) edastab eesti- ning venekeelseid tele- ja raadiosaateid ning

subtitreeritud eestikeelseid telesaateid. ERR-i veebiportaalid edastavad uudiseid eesti, vene ja

inglise keeles.

134. ERR-i meediakanalid (TV, raadio ja portaal) on läbi aastate olnud Eesti elanike kõige

olulisemad ja usaldusväärsemad informatsiooniallikad. Meediapoliitika märkimisväärseks

saavutuseks tuleb pidada 2015. aastal tööd alustanud venekeelse telekanali ETV+ populaarsuse

ja usaldusväärsuse kasvu venekeelses auditooriumis. 2023. aasta meediauuringute andmetel

ületas ETV+ usaldusväärsus venekeelse elanikkonna seas oluliselt seni esikohal olnud

Venemaa telekanaleid (vastavalt 55% ja 25%). 2023. aastal vaatas ETV+ telekanalit

iganädalaselt 16% Eesti elanikkonnast (vanus 4+, vähemalt 15 minutit nädalas). Neist ligi 100

000 olid mitte-eestlased.

135. ETV+ eesmärgiks on algatada ja hoida dialoogi eestlaste ja teise emakeelega elanikkonna

vahel. ETV+ kasutab ristmeedialahendust, mis kaasab aktiivselt auditooriumi. ETV+ pakub

nädalas enam kui 20 tundi omaprogrammi, sh uudiseid, arutelusaateid, meelelahutust ja sporti.

136. ERR edastab lisaks eestikeelsetele uudistele oma veebiportaalis uudiseid ka vene

(rus.err.ee) ja inglise keeles (news.err.ee). Neile väljaannetele lisaks on veel kümneid

internetilehekülgi, mis ühel või teisel viisil pakuvad lugejale venekeelset teavet Eestis toimuva

kohta.

137. Euroopa Liit (EL) piiras 2.03.2022 Vene riigimeedia kanalite RT (Russia Today) ja

Sputnik ja nende tütarfirmade levi: EU imposes sanctions on state-owned outlets RT/Russia

Today and Sputnik's broadcasting in the EU - Consilium (europa.eu)

6.06. 2022 võttis Euroopa Liidu Nõukogu vastu täiendava otsuse ja määruse, millega lisati

ELis keelatud Venemaa meediaväljaannete nimekirja veel kolm meediaväljaannet ja nende

tütarfirmad (Rossiya RTR/RTR Planeta, Rossiya 24/Russia 24, and TV Centre International)

https://merlin.obs.coe.int/article/9541#:~:text=On%206%20June%202022%2C%20the,2022

%2D3%2F6). Sanktsioone on pikendatud kuni 23.06.2024.

138. Praktiliselt kõikjal Eestis on võimalik tellida võõrkeelseid telekanaleid kaabel- ja digilevi

kaudu. Kättesaadavate kanalite arvu on raske hinnata, sest see sõltub valitud paketist ja

tehnilistest vahenditest. Tulenevalt Venemaa täiemahulisest agressioonist Ukrainas järgib Eesti

Euroopa Liidu sanktsioonipoliitikat. Inforuumi kaitseks ja sanktsioonide täitmise tagamiseks

22

on Eesti tänaseks piiranud 307 veebilehe ja 53 telekanali kättesaadavust. Sanktsioonimeetmed

püsivad Venemaa täiemahulise agressiooni lõpuni Ukrainas ning kuni Venemaa ja Venemaaga

seotud meediaväljaanded lõpetavad Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide vastased

propagandaaktsioonid. Sanktsioonidest hoolimata jälgib hinnanguliselt 10-15% venekeelsest

elanikkonnast keelatud kanaleid interneti või STV-TV vahendusel.

139. TTJA andmebaasi andmetel on Eestis 2024. aastal 49 kehtivat raadioteenuse luba, neist 14

on üleriigilised. Neile lisaks on eetris avalik-õigusliku ringhäälingu ERR-i viis raadiokanalit,

sh venekeelne Raadio 4. Eetris on ka ukrainakeelne raadiojaam DRUZI.

140. Venekeelseid eraraadiojaamu on Eestis kokku 9: DFM, Narodnoje Radio, Narvskoje

Semeinoje Radio, Raadio 4, Radio Eli, Super Radio, Sky Radio, Jumor FM, Star FM Plus.

141. Kuulatavaim ja originaaltoodangu mahult suurim on venekeelne ERR-i avalik-õiguslik

raadiojaam Raadio 4. Kantar Emori raadio- ja muusikakuulamise seire andmetel kuulas 2023.

aastal Raadio 4 iga päev keskmiselt 31 000 inimest vanuses 12-74, Raadio 4 oli kuulatavuselt

2023. aastal venekeelsetest raadiojaamadest esikohal.

142. Lisaks venekeelsetele saadetele edastab Raadio 4 saateid ukraina ja valgevene keeles. Kord

kuus on eetris saated aserbaidžaani, tatari ja tšuvaši keeles ning kolm korda kuus juudi kultuuri

kajastav saade.

143. Eesti Statistikaameti andmetel ilmus 2020. a Eestis 731 nimetust perioodikaväljaandeid,

neist 82% eesti- ja 18% muukeelseid ning 298 nimetust ajakirju, neist 85% eesti ja 15% teistes

keeltes. Ajalehti ilmus samal aastal 52 nimetust eesti keeles ja 21 teistes keeltes, paberil

päevalehti ilmus kokku 8 nimetust, kõik eestikeelsed.

144. Kõik suuremad meediakontsernid ja -institutsioonid (ERR, Ekspress Grupp, Postimees

Grupp) pakuvad venekeelsele tarbijale venekeelset teenust. Vene keeles ilmub 4 üleriigilist

perioodilist erameedia e-väljaannet: uudisteportaal Delfi, uudisteportaal Postimees, MK-

Estonia (ilmub ka trükiväljaandena) ja veebiväljaanne Delovyje Vedomosti.

145. Venemaa täiemahulise agressiooni tagajärjel Ukrainas on Eesti meediamaastikul toimunud

olulised muutused. Vabariigi Valitsuse otsusega on neli Eesti venekeelset erameediakanalit

(Postimees, Delfi, Delovyje Vedomosti ning Põhjarannik) saanud aastatel 2022 - 2023

täiendavat riiklikku toetust: 2022. aastal eraldati kvaliteetse venekeelse ajakirjandusliku sisu

loomiseks erameediakanalitele 1,3 miljonit ning 2023. ja 2024. aastal 1 miljon eurot.

146. Venekeelne regionaalne ajakirjandus on kättesaadav kõikjal Eestis, sh piirkondades, kus

elab vene keelt emakeelena kõnelev elanikkond. Suuremateks väljaanneteks on Narvskaja

Gazeta, Gorod, Severnoje Poberežje ja Severnoje Poberežje Ekstra, Sillamjaeski Vestnik Ida-

Virumaal ja Tšudskoje Poberežje Jõgevamaal. Kõige populaarsem munitsipaalajaleht on

pealinnas Tallinnas ilmuv Stolitsa. Venekeelsetena ilmuvad ka kohaliku omavalitsuse

häälekandjad Ida-Virumaal, Harjumaal ja Tallinna linnaosades. Lisaks ilmuvad

rahvusvähemuste rahvuskultuuriseltside omakeelsed ajalehed ja ajakirjad.

147. Eesti venekeelsete meediakanalite olulisus kasvas COVID-19 ajal, tõenäoliselt oli

põhjuseks kriitiliselt tähtsa teabe vahendamine Eesti kohalikest piirangutest-toetustest ja muu

23

koroonainfo. Venemaa meedia kaal ja usaldusväärsus hakkas samal ajal langema. Oma panuse

andis ka venekeelse kriisiinfo operatiivne kättesaadavus, mida meediamajad edastasid ja mis

tugevdas venekeelsete uudiste voogu ja mitmekülgsust.

148. Valdav osa nooremaealisest auditooriumist eelistab hankida informatsiooni ja

meelelahutust internetist. Rahvusvahelise digiuuringu kohaselt (We Are Social) kasutas 2022.

aastal Eestis internetti 96,4% elanikkonnast.

Nõuandekomitee julgustab ametiasutusi tegema koostööd Pressinõukogu ja Avaliku Sõna

Nõukoguga, säilitades samas nende sõltumatuse, et tagada rahvusvähemuste esindatus nende

nõukogudes.

149. Meediajärelevalvet teostab TTJA ja eneseregulatsiooni korras Eesti Meediaettevõtete Liit

(EML). Elanikkonna kaebusi menetleb EML tööorgan Pressinõukogu, kes oma otsustes lähtub

Eesti ajakirjanduseetika koodeksist. EML kaitseb meediakanalite ühishuve ja õigusi, lähtudes

demokraatliku ajakirjanduse rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetest.

150. Pressinõukogu arutab kaebusi, mis laekuvad lugejatelt ajakirjanduses ilmunud materjalide

kohta. Pressinõukokku võib pöörduda igaüks, kes leiab, et teda on meedias alusetult negatiivselt

esitletud. Võrreldes kohtuga on pressinõukogu menetlus kiire ja tasuta. Meediaväljaanded

kohustuvad avaldama pressinõukogu tauniva otsuse. Pressinõukogu otsused tuleb avaldada

muutmata kujul ilma toimetuse kommentaarideta. ERR kohustub avaldama pressinõukogu

tauniva otsuse eetris. Kõik pressinõukogu otsused avaldatakse Internetis EML kodulehel

pressinõukogu rubriigis.

151. Analoogse pädevusega on 1991. aastast tegutsev Avaliku Sõna Nõukogu, mis on MTÜ

Avalik Sõna põhikirjaline tööorgan. Avaliku Sõna Nõukokku kuuluva MTÜ Avalik Sõna

liikmeteks on Ajakirjanike Liit, Meediakoolitajate Liit, Tarbijakaitse Liit, Eesti Kirikute

Nõukogu, Juristide Liit ja MTÜ Meediaseire. Avaliku Sõna Nõukogu pakub meediateemalist

avalikku arutelu ja esitab oma seisukohad konkreetsetes meediaeetikat puudutavates

küsimustes kas vabastavate või taunivate lahendite kujul.

152. Rahvusringhäälingu seaduse kohaselt tegutseb ERR-i juures eetikanõunik, kes jälgib ERR-

i tegevuse vastavust ajakirjanduse kutse-eetikale ja tavadele, vaatab läbi ERR-i saate või

programmi sisu kohta esitatud vastulaused ja vaidlustused ning jälgib programmi

tasakaalustatust.

Nõuandekomitee väljendab muret tõlkekohustuse üle ja leiab, et selline jäik lähenemine ei

pruugi olla proportsionaalne õiguspärase eesmärgiga edendada eesti keelt ja teha saated

kättesaadavaks laiale publikule. Ta palub ametiasutustel kasutada selles küsimuses

paindlikumat lähenemisviisi.

153. Avalike ringhäälingusaadete eesti keelde tõlkimise kohustus on piisavalt paindlik.

Keeleseaduse § 18 lg 2 sätestab, et eestikeelset tõlget ei nõuta keeleõppesaadete, vahetult

taasedastatavate saadete või omatoodetud võõrkeelsete uudiste diktoriteksti ja otsesaadete

puhul. Keeleseaduse § 18 lg 3 sätestab, et eestikeelset tõlget ei nõuta võõrkeelsele kuulajale

suunatud raadiosaadete puhul.

24

154. Keeleseadus näeb tõlke kohustuse rikkumise eest ette sanktsiooni, aga kuna tõlke, nt

subtiitrite lisamise nõude täitmine ei ole kaasaegsete infotehnoloogiliste vahendite kasutamisel

ülearu koormav, ei ole Keeleamet selle sätte täitmata jätmisel juba pikemat aega

järelevalvemenetlusi algatanud.

Artikkel 10

Vähemuskeelte kasutamine suhtluses kohalike ametiasutustega

Nõuandekomitee kordab oma üleskutset ametiasutustele tagada, et rahvusvähemustesse

kuuluvatel isikutel oleks piirkondades, kus nad traditsiooniliselt või suurel arvul elavad, õigus

ja tegelik võimalus kasutada oma vähemuskeeli suhetes kohalike ametiasutustega.

155. Eestis on võimalik kasutada riigi ja kohaliku omavalitsuse asutustega suhtlemisel

võõrkeeli. Üldlevinud on võimalus kasutada vene ja inglise keelt. Lisandunud on võimalus

kasutada ukraina keelt. Võimalus suhelda ametiasutustega vene keeles on laialdaselt kasutusel

ka nendes omavalitsustes, kus vene keele kõnelejate osakaal on väike. 2021. aastal toimunud

rahvaloenduse andmetel kõneldakse Eestis 243 erinevat keelt, kõikides keeltes ametliku

suhtluse tagamine oleks ebaproportsionaalne.

156. Seadusega ei kohustata ametiasutusi pakkuma tõlketeenust, riigi ja kohaliku omavalitsuse

asjaajamiskeel on põhiseaduse § 52 kohaselt eesti keel. Paljud riigi ja kohaliku omavalitsuse

asutused, valla- ja linnavalitsused ning ministeeriumid annavad oma veebilehel lisaks eesti

keelele informatsiooni vene ja inglise keeles. Suur osa avalikke teenuseid pakkuvaid

eraõiguslikke ettevõtteid (telekommunikatsioon, pangandus, meditsiin) annavad avalikkusele

suunatud teavet eesti keele kõrval ka vene ja inglise keeles.

157. Enamikus omavalitsustes, kus on suur venekeelse elanikkonna osakaal, on piisavalt vene

keelt oskavaid peamiselt vene emakeelega ametnikke, kes suhtlevad vähemuskeelsete isikutega

nende emakeeles. Kahetsusväärseks tuleb pidada olukorda, kus mõnes suurema venekeelse

elanikkonnaga omavalitsuses ei suuda ametnikud ja töötajad suhelda eesti keeles. Riik peab

oluliseks tõhustada selliste ametnike ja töötajate eesti keele oskuse omandamist.

158. Kuna Eestisse on elama asunud arvukalt Ukraina sõjapõgenikke, on nende parema

teavitamise huvides hakanud paljud ametiasutused jagama põhiõiguste kaitse ning avalike

huvidega seotud teavet ka ukraina keeles.

Keeleameti tegevus

Nõuandekomitee julgustab ametiasutusi vaatama läbi keeleameti lähenemisviisi, sealhulgas

selle volitusi trahve määrata, ja edendama keeleameti positiivset rõhuasetust

rahvusvähemustesse kuuluvate isikute toetamisel eesti keele õppimisel ning kaaluma

positiivseid lisastiimuleid, nagu mitmekeelsuse edendamine, ja usaldust suurendavaid

meetmeid selles osas.

159. Keeleameti järelevalvepädevus keeleoskuse hindamisel piirdub sellega, kas kooli juhtkond

ning kooli pidaja on taganud, et töötajad, kellelt seaduse alusel nõutakse eesti keele oskust,

25

oskavad eesti keelt nõutaval tasemel. Keeleamet saab teha õpetajatele üksnes ettekirjutusi eesti

keele omandamiseks nõutaval tasemel, andes selleks keeleseaduse § 28 lõike 3 alusel piisavalt

aega. Seadus ei sea keeleõppele kuluvale ajale piirangut.

Nõuandekomitee kutsub ametivõime taas üles alandama keeleseaduses sisalduvat 50-

protsendilist künnist.

160. Vähemuskeelse suhtlemise aluspõhimõtted sätestab Eesti Vabariigi põhiseadus.

Keeleseaduse muutmine ei muuda keelekasutuse aluspõhimõtteid põhiseaduses. Põhiseaduse §

51 lg 2 sätestab: Paikkondades, kus vähemalt pooled püsielanikest on rahvusvähemusest, on

igaühel õigus saada riigiasutustelt ja kohalikelt omavalitsustelt ning nende ametiisikutelt

vastuseid ka selle rahvusvähemuse keeles.

161. Paljud Ukraina sõjapõgenikud on asunud tööle kaubanduses, teeninduses ning

haridussüsteemis. Keeleamet võttis seisukoha, et Ukrainast pärit sõjapõgenikele antakse

piisavalt aega algtasemel eesti keele oskuse omandamiseks ning aasta jooksul nende Eestisse

saabumisest teavitatakse kõiki keeleoskust nõudvatel ametikohtadel töötavaid sõjapõgenikke

eesti keele õppe võimalustest, kuid järelevalvemenetlusi nende suhtes läbi ei viida. Eriline

tähelepanu on suunatud haridussüsteemis töötavatele sõjapõgenikele, et teha nende lõimumine

võimalikult sujuvaks.

162. Keeleamet nõustab sõjapõgenikke ja nende siinseid tööandjaid eesti, vene ja inglise keeles

tööalase eesti keele oskuse nõuete, Eesti keelekeskkonnaga kohanemise ning eesti keele õppe

võimaluste ja keeleeksamiteks valmistumise küsimustes.

Artikkel 11

Isanimed

Nõuandekomitee kordab oma üleskutset ametivõimudele, et nad otsiksid rahvusvähemustesse

kuuluvate isikutega konsulteerides asjakohaseid õiguslikke lahendusi isanimede

registreerimiseks ametlikes isikut tõendavates dokumentides.

163. Isik võib taotleda ametivõimudelt isanime kasutamist ametlikes dokumentides nimeosana

ehk lisanimena (nt venekeelse patronüümi puhul Ivan Ivanovich Ivanov). Nimede kasutamist

reguleerib nimeseadus, mille § 3 lg 1 kohaselt koosneb isikunimi eesnimest ja perekonnanimest.

Seadus kehtestab võrdsed normid füüsilise isiku nime (isikunime) andmise ja kohaldamise

põhimõtted ja korra ning Eesti kodaniku ja Eestis viibiva välismaalase isikunime ühtse

kasutamise alused. Eestis ei ole ajalooliselt isanime isikunime osana kasutatud ning see ei ole

ametlik osa inimese nimest. Eestis kasutatakse perekonnanime.

164. Sellegipoolest ei tehta Eestis takistusi inimesele, kes soovib isanime praktikas kasutada.

Isanime kasutamist erasuhtluses ei ole kuidagi õiguslikult reguleeritud ega piiratud. Samuti

võib isik vabalt kasutada isanime ametiasutuste või kohaliku omavalitsuse asutustega suheldes

ning nende poole erinevate avalduste või kirjadega pöördudes, millele vastatakse üldises korras.

Isanimede seadusliku kaitse mitteandmine ei takista seega isanimede faktilist kasutamist, sh

ametlikes dokumentides.

26

Kohanimed

Nõuandekomitee kordab oma üleskutset ametiasutustele laiendada vähemuskeelsete

kohanimede kasutuselevõtu võimalusi ja lubada eesti keele kõrval ka vähemuskeelseid

topograafilisi tähiseid. Samuti peaksid ametiasutused võtma meetmeid, et suurendada

rahvusvähemuste hulka kuuluvate isikute teadlikkust sellest õigusest ja hinnata selle alusel

nõudlust selliste tähiste järele.

165. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi juures tegutsev kohanimenõukogu on

korduvalt teavitanud ajaloolise vähemuse asualal tegutsevaid omavalitsusi võimalusest

kasutada eestikeelsete kohanimede kõrval ka vähemuskeelseid kohanimesid. See õigus on

sätestatud kohanimeseaduse § 11.

Artikkel 12

Juurdepääs haridusele ja kultuuridevaheline dialoog

Õpetajakoolitus

Nõuandekomitee kutsub ametivõime üles kohaldama piiratud aja jooksul paindlikku lähenemist

riigikeele nõuetele õpetajate töölevõtmisel, et koolid saaksid leevendada vähemuskeele

õpetajate puudust, kuni töötatakse välja pikemaajalised lahendused.

166. Eesti on otsustanud minna järk-järgult üle täielikult riigikeelsele õppele aastaks 2030.

2022. aasta detsembris kiitis Riigikogu heaks Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning teiste

seaduste muutmise seaduse §36 lg 2: „Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õpetaja loetakse

alates 2024. aasta 1. augustist kvalifikatsiooninõuetele vastavaks üksnes juhul, kui ta on

omandanud eesti keele oskuse vastavalt keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele.“

167. Eestis on aastaid kehtinud väga paindlik keelenõuete süsteem, kus nende nõuete

mittetäitmine ei ole olnud töösuhte lõpetamise või mitte sõlmimise alus. Riigikeelsele õppele

üleminek on jätnud õpetajate keeleoskusnõuete raami samaks: B2-taseme nõue, kui ei õpetata

eesti keelt ega eesti keeles ja C1, kui õpetatakse eesti keelt või eesti keeles. Riigikeelsele õppele

ülemineku raamistikus on keeleoskus üks kvalifikatsiooni osa ning seda nõuet täitmata 2024.

aasta sügisest enam õpetajana töötada ei saa.

168. Haridus-ja Teadusministeerium kavandab õpetajate karjääri-ja palgamudeli uuendamist.

Nõuandekomitee kutsub ametivõime üles andma koolide õppekavades kõigil tasanditel rohkem

teavet rahvusvähemustesse kuuluvate isikute positiivse panuse kohta Eesti ühiskonda ja

kultuuri, samuti rahvusvähemuste ajaloo, kultuuri, keele, traditsioonide ja religiooni kohta,

ning edendama tõhusamalt sallivust ja kultuuridevahelist dialoogi formaalse ja mitteformaalse

hariduse kaudu, sealhulgas edendades erineva keelelise taustaga õpilaste omavahelist

suhtlemist.

169. Rahvusvähemuse keele- ja kultuuriõppe sätted ning koolipoolse õppe läbiviimise

miinimumtingimused on sätestatud Vabariigi Valitsuse määruses "Keele- ja kultuuriõppe

võimaluste loomise tingimused ja kord ":

27

§ 3. Keele- ja kultuuriõppe sisseseadmine

(1) Kool korraldab põhiharidust omandavatele õpilastele vähemalt kahe õppetunni ulatuses

nädalas valikainena keele- ja kultuuriõpet, kui selleks on kooli direktorile kirjaliku taotluse

esitanud vähemalt kümne sama emakeelega õpilase lapsevanemat (eestkostjat).

(2) Kui sama keele- ja kultuuriõppe korraldamiseks on esitatud vähem kui kümme taotlust,

otsustab kool keele- ja kultuuriõppe võimaldamise koostöös valla- või linnavalitsusega.

170. Minimaalsed eeldused on seatud üldpõhimõttena, sellega kaasneb paindlikkus erinevate

oludega kohanemiseks. Määrus pakub võimalusi asendada esimese võõrkeele (A-võõrkeele)

klassid õppijate emakeele tundidega.

§ 5. Emakeele õpetamine võõrkeelena

(1) Kui õpilase emakeel kuulub koolis õpetatavate A- või B-võõrkeelte hulka, võimaldab eesti

õppekeelega kool õpilasel emakeelt õppida A-võõrkeelena, muu õppekeelega kool B-

võõrkeelena.

(2) Kui võõrkeele rühmas on vähemalt kümme õpilast, kelle emakeel on antud võõrkeel, võib

kool moodustada nendest eraldi keeleõppe rühma.

171. Tulenevalt riigi sihist toetada riigikeelest erineva emakeelega õppijate õigust õppida ja

kasutada oma emakeelt, töötatakse välja raamistik ja metoodilised materjalid, et parimal moel

toetada eestikeelsele õppele ülemineku protsessi ja korraldada õppekavade õppimine emakeele

õpetamine parimal võimalikul viisil.

172. 2023. aasta lõimumismonitooring näitas, et vaid 4% eesti keelest erineva koduse keelega

vanematest soovib, et nende laps saaks ainult venekeelset üldharidust. Viimastel aastatel on

eestikeelsetes õppeasutustes kasvanud eesti keelest erineva emakeelega õpilaste arv (põhikoolis

keskmiselt üle 1000 õpilase aastas). Seega on rahvusvähemustel valmisolek eestikeelse õppele

üleminekuks, mida muuhulgas kinnitavad lapsevanemate valikud. Monitooringu kohaselt

toetavad ka eestikeelsed lapsevanemad eestikeelsele haridusele üleminekut: eestikeelsete

vastajate seas toetab 96% eestikeelsele haridusele üleminekut, seejuures 70% on reformi suhtes

häälestatud täiesti positiivselt.

173. Haridus- ja Teadusministeeriumi strateegiline partner on Eesti Rahvusvähemuste

Pühapäevakoolide Õpetajate Ühing. Riik toetab tegevustoetusega rahvuskultuuriseltside

huvikoolide tegevust, mis on seotud rahvusvähemuste keele ja kultuuri hoidmise ja

arendamisega. 2022. aastal toetas Haridus- ja Teadusministeerium araabia, armeenia,

aserbaidžaani, valgevene, soome, gruusia, kabardi, korea, mari, roma, vene, tatari, ukraina ja

usbeki keelte ja kultuuri õppimist. 2023. aastal andis Haridus- ja Teadusministeerium 32 Eesti

huvikoolile taotletud toetuse täies mahus. Lisaks toetab riik kultuuri- ja infosfääride tähtsust,

teadvustades ka Eesti meediakanalite kultuuritegevust ja venekeelseid väljundeid.

174. Põhiseaduse, koolieelse lasteasutuse seaduse, põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse,

erakooliseaduse, kutseõppeasutuse seaduse, kõrgharidusseaduse alusel on kõigil Eestis

seaduslikult viibivatel isikutel ja kõigil rahvusvahelise kaitse saajatel või rahvusvahelist kaitset

taotlevatel isikutel õigus omandada haridus ülaltoodud seadustes sätestatud tingimustel ning

28

juurdepääs haridusele ei sõltu isiku keelest, kultuurilisest või etnilisest päritolust, taustast või

usulistest veendumustest. Haridusele juurdepääsu reguleerivad seadusesätted ei ole varasemate

aruandeperioodidega võrreldes muudetud.

Romade haridus

Nõuandekomitee kutsub ametiasutusi üles tagama roma rahvusvähemusse kuuluvatele isikutele

tõhusa ja sisuka juurdepääsu haridusele, sealhulgas parandades ja ajakohastades õpetajate

koolitust, et nad mõistaksid roma kultuuri ja traditsioone, vaatama läbi nn lihtsustatud

programmide võimalik diskrimineeriv mõju ning konsulteerima romadega mis tahes tulevase

mudeli väljatöötamisel, rakendamisel ja läbivaatamisel, et toetada roma õpilasi hariduses.

175. Nagu kõigile Eestis elavatele lastele, on ka roma lastele tagatud võrdne juurdepääs

kvaliteetsele haridusele ning nad on täielikult kaasatud Eesti haridussüsteemi. Roma lapsed

õpivad ühiste riiklike õppekavade järgi koos teiste õpilastega.

176. Põhiseaduse, koolieelse lasteasutuse seaduse, põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse,

erakooliseaduse, kutseõppeasutuse seaduse, kõrgharidusseaduse alusel on kõigil Eestis

seaduslikult viibivatel isikutel ja kõigil rahvusvahelise kaitse saajatel või rahvusvahelist kaitset

taotlevatel isikutel õigus omandada haridus ülaltoodud seadustes sätestatud tingimustel ning

juurdepääs haridusele ei sõltu isiku keelest, kultuurilisest või etnilisest päritolust, taustast või

usulistest veendumustest.

177. Õpilase emakeel või kodus kasutatav keel lapse või vanema teatel kantakse Eesti Hariduse

Infosüsteemi. Kuna tegu on ütluspõhiste andmetega, on võimalik, et õpilane otsustab

hilisemates õppeastmetes nimetada mõne muu emakeele (nt eesti, vene, läti).

Õppevorm haridustase

Emakeel

EHIS

andmetel

põhikooli,

gümnaasiumi

riiklik

õppekava

(RÕK)

põhikooli

lihtsustatud

riiklik õppekava

lihtsustatud õpe Kokku

statsionaarne

õpe põhiharidus

mustlaskeel /

roma; romi 3 3

statsionaarne

õpe põhiharidus

mustlaskeel /

roma; romi 6 6

statsionaarne

õpe põhiharidus

mustlaskeel /

roma; romi 5 5

statsionaarne

õpe põhiharidus

mustlaskeel /

roma; romi 38 4 42

mittestats. õpe põhiharidus

mustlaskeel /

roma; romi 1 1

29

mittestats. õpe gümnaasium

mustlaskeel /

roma; romi 1 1

Kokku 54 4 58

Õpilased, kelle emakeel on roma keel vastavalt õppevormile, haridustasemele ja õppekavale

2022/2023

178. 2020. aastal alustas Haridus- ja Teadusministeeriumi toetusel tegevust Tallinna Roma

Kultuurikeskuses pühapäevakool (mittereligioosne), kus roma lapsed saavad õppida roma keelt

ja kultuuri. Tegemist on olulise sammuga, kuna Eestis kõneldav roma keel on suuline ja sellel

puuduvad kirjalikud õppematerjalid, mille puudumine seab piirid ka roma keele ja kultuuri

alasele formaalsele haridusele. Lisaks nimetatud toetusmeetmele korraldatakse igal aastal

õpetajatele roma kultuuri teemalist erialast koolitust.

179. Kultuuriministeerium on alates 2018. aastast korraldanud roma platvormi projekti raames

regulaarselt koolitusi roma lastega töötavatele õpetajatele erinevatel teemadel. Igale koolitusele

on palutud Eesti romade kogukonna liikmeid kõnelema roma traditsioonidest ja perekultuurist,

antud nõu, kuidas roma peredega paremini kontakti saada ja pidada, samuti on tutvustatud

pakutavaid tugiteenuseid, mida pakuvad erinevad institutsioonid. Kuna roma lapsi on Eesti

koolides vähe, on kaasatud suur osa õpetajaist, kes romadega töötavad.

180. 2020. aastal käivitati Valga vallas Kultuuriministeeriumi rahastusel ja INSA

koordineerimisel roma mentoriteenus, mille eesmärk on sotsiaalsete lõhede ületamine romade

ja muu ühiskonna vahel ning romade lõimumisele kaasa aitamine. Alates 2022. aastast

rahastavad teenust Kultuuriministeerium ja Haridus- ja Teadusministeerium. Teenuse üks osa

puudutab haridust, kaks palgalist roma mentorit otsivad peredega lahendusi, et roma noored

haridusteed jätkaksid.

181. Vajadusel toetavad mentorid lapsi kodutöödes. Teenuse tulemusena astub igal aastal

rohkem lapsi lasteaeda, peaaegu kõik, kel koolikohustus, seda täidavad. Aina enam on roma

noori, kes jätkavad haridusteed pärast põhikooli või gümnaasiumi lõpetamist. Mentoreid

abistavad roma vabatahtlikud. Suvisel tasuta tegevusnädalal sõidetakse tellitud bussiga tutvuma

mõne Eesti paiga või asutusega, see Eesti tundmaõppimise võimalus on roma lapsevanemate

poolt hästi vastu võetud. Valgas ja lähiümbruses kaasatakse lapsed ja noored loomade

varjupaiga aitamisse, käiakse metsas seenel ja marjul jms.

182. 2023. aasta aprillist on INSA üksusena avatud Valga Roma Noortekeskus, mis on osa

mentoriteenusest. Keskuses korraldatakse üritusi, kohtumisi ja tegevusi: eesti keele õpe lastele

ja noortele, roma tantsutreeningud lastele ja noortele. Keskuses harjutav tantsuansambel

„Shukar Roma“ on tuntud nii Eestis, Lätis kui Leedus.

COVID-19 mõju haridusele

Nõuandekomitee julgustab ametivõime analüüsima COVID-19 pandeemia ajal koolide

sulgemise ja veebipõhise hariduse mõju rahvusvähemustesse kuuluvatele õpilastele ja

üliõpilastele ning võtma otsustavaid meetmeid, et käsitleda kõiki tuvastatud negatiivseid

suundumusi, konsulteerides tihedalt õpilaste või üliõpilaste, vanemate ja õpetajatega

30

183. COVID-19 mõjusid rahvusvähemuste ega muu emakeelega õpilaste vaates ei ole Eestis

eraldi uuritud. COVID-19 ajal tehti riigis kooskõlastatud jõupingutusi, et suurendada õpetajate

oskust kasutada digitaalseid õppevahendeid ja -platvorme täiendava täienduskoolituse kaudu.

Koolid ja kohalikud omavalitsused varustasid õpilasi vajaduse korral ka digitaalsete

seadmetega. Neil juhtudel, kui koolid ei suutnud nõudlust rahuldada, soetas ministeerium

koostöös Lastekaitse Liiduga üle 1 200 arvuti, jagades need 244 koolile üleriigiliselt. Üldine

uuring COVID-19 mõjudest on leitav siit:

https://www.hm.ee/sites/default/files/documents/2022-

10/tlu_raport_distantsope_yldharidus_2810.pdf

Artikkel 13

Rahvusvähemuste erakoolid

Nõuandekomiteel ei ole viienda aruande läbivaatamise käigus teinud soovitusi art. 13 täitmise

kohta.

184. Õigusaktid, mis sätestavad täielikult eestikeelsele haridusele ülemineku, on kooskõlas art.

13 lg 1 (Pooled tunnistavad oma haridussüsteemi raames, et rahvusvähemusse kuuluvatel

isikutel on õigus asutada ja juhtida oma erakoole või-täiendõppeasutusi) ega mõjuta

eraharidust. Eestis on vene õppekeelega eraõpe tagatud ja uute erakoolide avamisel pole

takistusi. Erakoole rahastatakse osaliselt riiklikult.

Artikkel 14

Venekeelne haridus

Nõuandekomitee kutsub ametiasutusi üles tagama juurdepääsu vene keelele õppekeelena kõigil

riikliku haridussüsteemi tasanditel ning intensiivistama sellega seotud dialoogi ja

konsulteerimist vene vähemuse esindajatega. Ametiasutused peaksid uurima ka eesti- ja

venekeelsete koolide õpilaste õppeedukuse erinevuste põhjuseid, hindama ja parandama

hariduse kvaliteeti, kasutades õppekeelena vene keelt, ning lahendama kõik tuvastatud

probleemid.

Nõuandekomitee julgustab ametiasutusi intensiivistama dialoogi vähemuste esindajatega, et

muuta vähemuskeelne haridus kättesaadavaks kõigis astmetes ja erinevates piirkondades, kus

rahvusvähemuste esindajad traditsiooniliselt elavad, ning toetama otsustavamalt ja

jätkusuutlikumalt pühapäevakoole.

185. Eesti üleminekut riigikeelsele haridusele on käsitletud ka aruande sissejuhatuses ja art 12

all Eestikeelne haridus toetab Eesti riigiidentiteedi kujunemist, suurendab ühiskonna sidusust

ning vähendab nii hariduslikku kui ka sotsiaalmajanduslikku eraldatust.

186. Eesti on jätkanud järkjärgulist liikumist täielikult riigikeelsele haridussüsteemile, mis peab

lõpule jõudma aastaks 2030. Viimased reformid hariduskorralduses, mida kirjeldati

üksikasjalikult ka eespool, on viimane samm pikas ja etapiviisilises protsessis, mille eesmärk

on suurendada haridussüsteemis riigikeele kasutamist. See protsess sai alguse põhiseaduse

31

vastuvõtmisega 28.06.1992. aastal toimunud rahvahääletusel pärast Eesti taasiseseisvumist

20.08.1991. aastal. Põhiseaduse § 6 kohaselt on Eesti riigikeeleks eesti keel. Põhiseaduse § 37

lg 4 sätestab, et igaühel on õigus saada õpetust eesti keeles. Lisaks on selles sätestatud, et

rahvusvähemuste haridusasutustes valib õppekeele haridusasutus.

187. Eestikeelsele haridusele ülemineku esmane eesmärk on pakkuda kõigile Eesti lastele

kvaliteetset eestikeelset haridust, sõltumata nende emakeelest. Täielikult eestikeelne

hariduskeskkond tagab ka paremad võimalused edasiseks haridusteeks, edu tööturul ning

inimeste osaluse ühises Eesti teabe- ja väärtusruumis.

188. Praegused muudatused tuginevad seega pikaajalisele kogemusele ja moodustavad osa

riikliku haridussüsteemi järkjärgulisest üleminekuprotsessist. Kõik huvitatud vähemusrühmad

ja üksikisikud on aastate jooksul saanud osaleda selle protsessi eri etappides, alates

poliitikakujundamise ja rakendamise tasandist kuni konkreetsete otsuste tegemiseni valitsuse ja

omavalitsuste tasandil, sealhulgas riiklike ametiasutuste üksikute aktide vaidlustamine riiklikes

ja rahvusvahelistes kohtutes. Seega on haridusreform aastakümnete jooksul pakkunud

vähemustele rohkelt võimalusi osaleda dialoogis omavalitsuste ja riigiasutustega ning

väljendada oma seisukohti ja muresid, samuti vaidlustada riigi ja omavalitsuste poliitikat ja

meetmeid.

189. Suurendades riigikeele osakaalu õppekeelena riiklikus haridussüsteemis järk-järgult, on

Eesti kehtestatud selle rakendamiseks piisava üleminekuaja. See võimaldab haridusasutustel,

õpetajatel, õpilastel ja nende vanematel kohaneda ja muudatusi praktikas nõuetekohaselt

rakendada, tugevdades seeläbi haridussüsteemi ja õppekava üldist kättesaadavust,

juurdepääsetavust, vastuvõetavust ja kohandatavust. Rahvusvähemustesse kuuluvatel isikutel

säilib õigus säilitada ja arendada oma identiteeti ja kultuuri.

190. Riigikeelsele haridusele üleminek on kooskõlas rahvusvahelise õiguse, sh

raamkonventsiooniga. Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) on (Valiullina and Others v. Latvia

56928/19, 7306/20, 11937/20, 14.9.2023) jõudnud järeldusele, et rahvusvähemuste kaitse

raamkonventsioon ei sisalda ühemõttelist põhimõtet anda rahvusvähemustele emakeelset

haridust (§-d 134, 211). Lisaks leidis EIK, et õigus haridusele (inimõiguste konventsiooni

lisaprotokolli nr.1 art 2) ei sisalda õigust saada haridust enda valitud keeles, vaid tagab õiguse

saada haridust riigi ametlikes keeltes (§ 135). Kohus otsustas ka seda, et riigikeelsele haridusele

üleminek Lätis oli õigustatud, et kaitsta ja tugevdada läti keelt ning edendada riigikeele oskust,

eriti arvestades selle ajalooliselt ebasoodsat olukorda, edendada haridussüsteemi ühtsust,

hõlbustada kõigile õpilastele võrdset juurdepääsu ja kõrvaldada haridussüsteemi ajaloolise

segregatsiooni tagajärjed. Üleminek riigikeelsele haridusele ei rikkunud artiklit 14

(diskrimineerimise keeld) koos konventsiooni protokolli nr 1 artikliga 2 (§-d 190-215).

191. Viimastel aastatel on Eesti haridussüsteemi tulnud Ukraina sõjapõgenikest kooliealisi

lapsi. Haridus- ja Teadusministeerium on toetanud kohalikke omavalitsusi, koole ja

noorsootööasutusi, et Ukraina õpilaste haridustee Eestis võimalikult sujuvalt jätkuks. Toetati

koolipidajaid koolikohtade avamisel üle Eesti. Koostöös omavalitsustega loodi õpilastele

võimalused osaleda huvihariduses ja noorsootöös ning võtta tööle abiõpetajaid, loodi ukraina

õppematerjale ja eesti keele õppimiseks vajalikke materjale.

32

192. Tallinnas, kus on kõige rohkem Ukrainast pärit lapsi, asutas riik 2022. aastal 600

õppekohaga Vabaduse Kooli. Personali kuuluvad lisaks Eesti õpetajatele ja tugispetsialistidele

ka õpetajad ning tugispetsialistid Ukrainast. Vabaduse Kool on Eesti riikliku õppekava järgi

tegutsev kool, mis pakub Ukraina sõjapõgenikest õpilastele võimalust omandada põhi- ja

keskharidus. Eesmärk on toetada Ukraina noorte integreerumist Eesti ühiskonda ning samal ajal

säilitada ja arendada emakeeleoskust ning ukraina kultuuri tundmist. Vabaduse Koolis toimub

õppetöö keelekümblusmeetodil (60% õppetööst on eesti ja 40% ukraina keeles).

Artikkel 15

Tegus osalemine kultuuri-, sotsiaal-ja majanduselus ning ühiskonnaasjades

Nõuandekomitee kutsub ametiasutusi üles laiendama oma konsultatsioonistruktuure

rahvusvähemuste esindajatega kultuurivaldkonnast kaugemale ning pakkuma

rahvusvähemuste hulka kuuluvatele isikutele piisavaid võimalusi oma hääle kuuldavaks

tegemiseks ning kõiki neid puudutavate otsuste ja küsimuste oluliseks mõjutamiseks.

Nõuetekohaselt tuleks arvesse võtta vähemuskogukondade seisukohtade mitmekesisust ning

soolist ja vanuselist tasakaalu.

193. Riigikantselei viis ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014 – 2020 vahenditest

ellu haldusvõimekuse arendamise meedet, mille üks alategevus oli kaasamisprotsesside

toetamine. Kuivõrd enamik valitsusväliseid katusorganisatsioone ei ole keele- või

rahvuspõhised, on püütud protsessides läbivalt arvestada mitmekesisusega. Näiteks Eesti

pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" puhul, mille üldosa valmis 2021. ja tegevuskava 2022.

aastal, kasutati juba koostamise etapis mitmeid koosloomevõimalusi ka vene ja inglise keeles:

toimusid piirkondlikud seminarid muu hulgas Ida-Virumaal, kus tagati tõlge vene keelde,

samuti viidi läbi üleriigiline arvamuskorje nii eesti, vene kui ka inglise keeles, et ühiselt seada

Eestile strateegilised sihid aastaks 2035. ESF+ haldusvõimekuse meetmest on toetatud "Eesti

2035" elluviimist toetavat kaasamist, mis oli sisendiks strateegia tegevuskava uuendamisele

2023. aastal.

194. 2021. aastal toimus noorte arvamusrännak, kus 7-12. klasside õpilased said esitada ideid,

kuidas parandada elukeskkonda Eestis. Arvamusrännakus osales üle 500 noore, sh mitmest

vene emakeelega koolist. 2022. aastal viidi läbi "Eesti 2035" arvamusrännak, kus inimesed üle

Eesti korraldasid omal algatusel 147 arutelu Eesti riigile olulistel teemadel. Osalisi oli kõigist

maakondadest, arutelukeel oli korraldaja enda valida. Riigikantselei jätkab

koosloomeprotsesside toetamist ka uuel eelarveperioodil, toetades ministeeriume, et

ühiskondlikult oluliste teemade puhul katsetada koosloomemeetodeid ja tagada erinevate

huvirühmade kaasatus.

195. Sidusa Eesti arengukava üks olulistest tegevussuundadest on kohalikul tasandil toimuvate

algatuste avatuse (st ühisloome ja osalusvõimalused) suurendamine eri keele- ja

kultuuritaustaga inimestele. Selleks on kavas toetada kohalikke omavalitsusi kohalike

kogukondade määratlemisel ning eesti keelest erineva emakeelega inimeste suuremal

kaasamisel kohaliku tasandi algatustesse; toetada eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste

osalemist erinevates kodanikuühendustes; ning toetada rahvusvähemuste kultuuriseltside

33

aktiivset kaasamist eestikeelsete üleriigiliste katusorganisatsioonide ja

esindusorganisatsioonide töösse.

196. Rahvusvähemuste esindajatel on võimalus riigivalitsemises vahetult osaleda, tutvudes ja

avaldades arvamust õigusaktide eelnõude kohta riigi eelnõude infosüsteemis (EIS). Eestis on

kõigil põhiseaduslik õigus moodustada ühendusi, liite ja klubisid, kaitsta oma huve ja

väljendada vabalt veendumusi. Kehtiv mittetulundusühingute seadus kehtestab õigused ja

võimalused kultuurilisteks tegevusteks. Seadus ei piira osalemist ühenduste juhtorganite töös

kodakondsus- ega rahvuspõhiselt.

197. 2022. aastal korraldas Siseministeeriumi Sihtasutus Kodanikuühiskonna Sihtkapital

taotlusvooru Ida-Viru maakonna vabaühenduste investeeringutoetusteks. Eesmärgiks oli leida

võimekad vabaühendused, mille tegevuste tulemusena on tõusnud Ida-Virumaa atraktiivsus

elukeskkonnana ja paranenud piirkonna üldine areng.

198. 2023. aasta alguses uuendati Sihtasutuse Kodanikuühiskonna Sihtkapital nõukogu

koosseisu. Vabakonna esindajate leidmiseks korraldati avalik konkurss. Samuti kaasati

nõukokku ka Kultuuriministeeriumi esindaja, et tagada tegevuste sidusus nii

Kultuuriministeeriumi kui Siseministeeriumi vaates.

199. 2024. aastal on kavas uuendada Eesti kodanikuühiskonna arenguga tegeleva

valitsuskomisjoni koosseisu. Avalikul konkursil on võimalik kandideerida ka rahvusvähemuste

organisatsioonidel. Komisjoni ülesanne on kodanikuühiskonna tegevuskavade elluviimise ja

täitmise hindamine ning kodanikuühiskonna ja riigi koostöö arendamine.

200. Aastatel 2024-2029 pööratakse erilist tähelepanu Ida-Virumaa põlevkivisektori

töötajatele, keda roheline üleminek kõige enam mõjutab. Euroopa Liidu Õiglase Ülemineku

Fondi toel rakendatakse alates 2024. aasta jaanuarist uusi meetmeid, et toetada

põlevkivitöötajate sujuvat tööalast üleminekut. Meetmed hõlmavad ümber- ja täiendõppe

võimaluste laiendamist, sealhulgas uut toetust mikrokvalifikatsiooni omandamiseks ja tööle

asumise toetust.

Vt ka soolise ja võrdõigusvoliniku tegevuse ülevaadet art.4

Nõuandekomitee kutsub ametivõime üles suurendama jõupingutusi, et tegeleda

rahvusvähemustesse kuuluvate isikute kõrge töötuse määraga, ning võtma erimeetmeid

rahvusvähemuste hulka kuuluvate naiste olukorra parandamiseks. Ametiasutused peaksid

hõlbustama juurdepääsu piisavale koolitusele, mis ei piirduks ainult keeleoskusega ja annaks

asjaomastele isikutele praegusel ja tulevasel tööturul vajalikud oskused. Lisaks kutsub ta

ametivõime üles tagama, et mõjutatud piirkonnad saaksid vajalikku toetust, et tegeleda

majanduskriisi erimõjudega omavalitsuste tasandil.

201. Sidusa Eesti arengukava uuendusmeelse ja vastutustundliku tööturu toetamise

tegevussuund näeb ette tööturuteenuste kättesaadavuse ja vajaduspõhisuse suurendamist eri

keele- ning kultuuritaustaga inimestele. Selleks toetatakse valdkondlike poliitikakujundajate

teadlikkust eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste olukorrast tööturul ja seeläbi

teenusepakkujate operatiivsust; tõstetakse eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste teadlikkust

34

Eesti tööturuteenustest ja –toetustest ning eesti keelest erineva emakeelega potentsiaalsete

töötajate värbamise toetamist riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustesse.

202. 2023. aastal algatas Kultuuriministeerium koos Eesti Linnade ja Valdade Liiduga (ELVL)

ette Euroopa sotsiaalfond+ (ESF+) toetatavat tegevust „Kohalik omavalitsuste toetamine

lõimumise, sealhulgas kohanemise teenuste pakkumisel“. Toetatava tegevuse eesmärk on

kohaliku tasandi võimekuse tõstmine rände-, kohanemis- ja lõimumisteemadega tegelemisel.

Samuti on eesmärgiks, et kohalikud omavalitsused arvestavad oma põhitegevuses eesti keelest

erineva emakeelega inimeste vajadustega. Kohalik omavalitsus on heades partnerlussuhetes

teiste kohanemis- ja lõimumisteenuste pakkujatega ning on teadlik iseenda ja teiste osaliste

rollidest.

203. Toetusmeetmest toetatakse tegevusi, mis on suunatud ja toetavad vähemalt 18-aastaste

uussisserändajate, erineva keele- ja kultuuritaustaga ning Eestisse tagasipöördujate lõimumist,

sealhulgas kohanemist. ELVL-il on vastavad partnerluslepingud sõlmitud Tallinna, Tartu,

Rakvere ja Pärnu linna ning Saaremaa vallaga.

204. 2019. aastast on Kultuuriministeerium toetanud erinevaid vabaühendusi uussisserändajate

vabatahtlikku tegevusse kaasamisel. Partnerluses MTÜga Külaliikumine Kodukant arendati

vabatahtlikus tegevuses osalemisvõimalusi pakkuva veebiplatvormi www.vabatahtlikud.ee

keskkond vene- ja inglisekeelseks.

205. Ettevalmistamisel on ESF toetusmeetme raames koostöö Kodanikuühiskonna

Sihtkapitaliga, mille eesmärgiks on suurendada uussisserändajate, eri keele- ja kultuuritaustaga

inimeste ja tagasipöördujate osalemist kogukondlikes tegevustes.

206. “Fostering refugee and immigrant integration” projekt, mille kutsusid ellu Põhjamaade

Ministrite Nõukogu esindused Leedus, Lätis ja Eestis ning ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku

esindus Põhjamaades ja Balti riikides, andis kohalike omavalitsuste esindajatele võimaluse

saada õppevisiitide ja koostöökohtumiste kaudu teadmisi ja inspiratsiooni sisserändajate ja

rahvusvahelise kaitse saajate aktiivsemaks kaasamiseks kogukonnategevustesse. Projekti

käigus valmis metoodiline materjal, mille eesmärk on suurendada kohalike võimude ja teiste

otsustajate pädevust sisserändajate ja pagulaste kaasamisel strateegia planeerimisse,

ühiskujundamisesse ja ühisrakendamisesse.

207. Integratsiooni Sihtasutus koostöös erinevate avaliku sektori asutustega jätkasid

praktikaprogrammi pakkumist eesti keelt nõutud tasemel valdavatele muu emakeelega

üliõpilastele, kes kaaluvad tööle asumist avalikus sektoris. Kaks korda aastas toimub

kandideerimine praktikakohtadele. Enne praktikat toimub infopäev, kus muu emakeelega

avaliku sektori töötajad räägivad oma kogemusest, tutvustatakse, tööle kandideerimisenõudeid,

mis tuleb kandideerimisel kasuks. Toimub ekskursioon ministeeriumide ühishoonesse (Justiits-

Majandus- ja Kommunikatsiooni-, Rahandus- ja Sotsiaalministeerium). 2023. aastal viis

Sihtasutus programmi läbi neljandat korda, üle 30 praktikakohaga.

208. Ettevalmistamisel on tööjõulähetusprogramm, kus muu emakeelega töötaja, kes töötab

valdavalt venekeelses kollektiivis, lähetatakse tööle eestikeelsesse töökollektiivi keelepraktika

ja kultuurilise kümbluse eesmärgil.

35

209. Muust rahvusest inimeste tööturule sisenemise ja töö leidmise abistamiseks jätkab riik

tööturuteenuste osutamist. Töötukassa osutab tööturuteenuseid inimese individuaalsetest

vajadustest ja takistustest lähtuvalt. Üheks takistuseks tööturul on ka eesti keele oskuse

puudumine, mistõttu pakutakse töötute ja töötajate keeleoskuse parandamiseks eesti keele õpet.

2022. aastal alustas eesti keele õpinguid 4719 töötut ja 2194 töötajat. Lisaks õppis 1935 töötajat

eesti keelt oma tööandja kaudu, kes sai töötukassalt selleks koolitustoetust.

210. Alates 1.01.2024 kehtib uus tööhõiveprogramm aastateks 2024–2029, mis tugevdab

pakutavate koolituste vastavust tööturu vajadustele, keskendudes oskuste arendamisele, andes

ettevalmistuse ametiteks, kus on suurim tööjõupuudus. Selleks piiratakse õppekavarühmi ja

õppekavu, millel õppimist töötukassa rahastab ning kehtestatakse nõue, et rahastatavate

koolituste kestus peab olema vähemalt 26 akadeemilist tundi.

211. Alates 2022. aasta märtsist on Eesti tööturule lisandunud uus, küllaltki suur sihtrühm

muust rahvusest inimesi. Töötuna on end alates sellest ajast registreerinud 23 656 Ukraina

sõjapõgenikku, kes saavad tööturuteenuseid samadel alustel Eesti alaliste elanikega. Samuti on

pagulastele suunatud spetsiaalne teenus hõlbustamaks nende tööturule integreerumist –

rahvusvahelise kaitse saaja tööhõive toetamine. See hõlmab tõlkimise, juhendamise, koolituse

ja kvalifikatsiooni omandamise kulude hüvitamist. Alates 2022. aasta märtsist on ukrainlased

registreerunud erinevatele teenustele 22 424 korral. Populaarseim on tööturukoolitus (4888

sisenejat, neist 2893 eesti keele kursustele), millele järgneb rahvusvahelise kaitse saaja tööhõive

toetamise teenus.

Romade osalemine majanduses

Nõuandekomitee julgustab ametiasutusi koguma tihedas koostöös oma esindajatega rohkem

eristatud andmeid romade majanduses osalemise kohta, et asjakohaselt hinnata nende

olukorda ja kavandada asjakohaseid meetmeid nende konkreetsete probleemide

lahendamiseks.

212. 2023. aasta juulis jõustus avatud taotlusvooru määrus, millega eraldatakse ESF+ 2021–

2027 vahendeid täiendavateks tegevusteks tööturul ebasoodsas olukorras olevate rühmade,

sealhulgas pererände raames saabunud uussisserändajatele ja romade toetamiseks. Toetust neile

suunatud tegevusteks saavad muuhulgas taotleda ka kohalikud omavalitsused. ESF+-ist on

kavandamisel ka täiendavaid tegevusi muust rahvusest naistele, samuti oskuste arendamiseks

suurema vajadusega piirkondades.

213. Kultuuriministeerium on regulaarselt tellinud Eesti Statistikaametilt statistilise uuringu

(viimati 2022. aastal), mis annab informatsiooni muuhulgas romade haridustaseme, eluruumide

ja nende tehnovarustuse, samuti hõiveseisundi ja tööalase seisundi ning tööhõive määra kohta,

samuti kajastatakse aastasissetulekut ning sissetulekuallikaid.

214. Üle 15-aastaste romade kõrgeim lõpetatud haridustase ning tööhõive määr on näitajad, mis

kuuluvad lõimumis-, sh kohanemisprogrammi mõõdikute hulka, mida seiratakse regulaarselt.

Tervishoiuküsimused, sh COVID-19 aspektid

36

Nõuandekomitee kutsub ametiasutusi üles koguma andmeid ja tegema uuringuid

rahvusvähemustesse kuuluvate isikute tervisenäitajate kohta ning korraldama teadlikkuse

suurendamise kampaaniaid tervishoiuküsimustes, sealhulgas COVID-19 vastu vaktsineerimise

teemal, rahvusvähemustesse kuuluvatele isikutele, sealhulgas vähemuskeeltes.

215. Tervisestatistikat kogub Tervise Arengu Instituut ning teatud andmeid kogutakse ka

rahvuse põhiselt. Andmebaas on leitav:

https://statistika.tai.ee/pxweb/et/Andmebaas/Andmebaas__05Uuringud.

216. Koostöös WHO ja Euroopa Komisjoniga on käimas projekt Eesti tervisesüsteemi

hindamisest pagulaste ja rändes olevate inimeste perspektiivist, keskendudes eelkõige

esmatasandi arstiabi ja vaimse tervise abi kättesaadavusele. Vastav uuring viiakse läbi 2024.

aasta märtsist juunini. Projektiga soovitakse parandada sõjapõgenike tervishoiuteenuste

kättesaadavust (sh suurendada sõjapõgenike vaktsineeritusega hõlmatust ning luua

sõjapõgenikele ajakohaseid terviseedenduse programme) ning Ukraina tervishoiutöötajate

võimalusi Euroopa Liidus töötamiseks.

217. Tervishoiualased kampaaniad on kättesaadavad kõigile Eesti elanikele ning neis võetakse

arvesse erinevate sihtrühmade vajadusi.

218. Valmimas on kvalitatiivne uuring, mis käsitleb immuniseerimiskava vaktsiinidega

hõlmatust ukrainlaste seas Eestis. Lisaks viiakse läbi kvalitatiivne uuring eestlaste seas

gripivaktsiiniga hõlmatuse osas, kus muuhulgas keskendutakse eraldi Ida-Virumaale. Samuti

on tegemisel vaktsineerimise korraldust toetava tööriista projekt, mis kaardistab erinevad

hõlmatust tõstvaid meetmeid ja kus viiakse samuti läbi fookusgrupi intervjuusid

kultuuridimensioonide eksperdiga.

219. Erinevalt Lääne-Euroopa riikidest ei ole Eesti vanemaealistel elanikel tavaks end gripi

vastu vaktsineerida. Eesti ebaühtlast COVID-19 vastu vaktsineeritust ei ole süstemaatiliselt

uuritud, kuid ka Eesti eksperdid on oma soovitustes viidanud selle vajalikkusele.

220. Rahvusvähemuste COVID-19 vaktsineerimise vaates algatati Eestis infotunnid

perearstikeskustele. Infotundidest olid oodatud osa võtma perearstid, pereõed, registraatorid ja

administratiivpersonal. Eesmärk oli kõige uuema teabe jagamine. Korraldati venekeelne

vaktsineerimise infotund, mida kanti üle ETV+, portaalides rus.err.ee, rus.delfi.ee ja

rus.postimees.ee; samuti Sotsiaalministeeriumi YouTube’i kanalil. Kiiresti töötati välja

üleriigilised kampaaniad, mis aitasid inimestel riigipoolsete soovitustega kaasa tulla. Samu

sõnumeid kajastati erinevates kanalites ja erinevate asutuste poolt.

221. Romade kogukonna suunal tehti koostööd Valga Haigla ja kohalike omavalitsustega.

Kaasatud oli romade koordinaator. Ida-Virumaal olid vaktsineerimisse kaasatud kõik perearstid

ja kohalik vaktsineerimise koordinaator. Käivitati projekt, mille raames helistasid arstitudengid

riskirühma kuuluvatele inimestele. Lasnamäel kleebiti käsitsi venekeelseid plakateid

kortermajade ustele ning saadeti otseopostitusi vaktsineerimise vajalikkuse ja võimaluste kohta.

222. 2023. aastal koostati Terviseameti eestvedamisel COVID-19 kriisi õppetundide aruanne

(kättesaadav eesti keeles Terviseameti veebilehel:

https://www.terviseamet.ee/sites/default/files/Nakkushaigused/Trukised/covid-

19_pandeemia_analuus_2023.pdf. Aruanne tõi välja järgmised õppetunnid.

37

223. Elanike paremaks kaasumiseks riigi soovituste ja piirangute on vaja jõuda venekeelse

elanikkonnani ning nendega ka uute kriiside eel tööd teha, et inforuum oleks ühtsem. See

eeldab pikaajalist tegevust, leides eelkõige kogukonnaliidrid, keda kuulatakse ja usaldatakse

(sh mõelda venekeelsetele elanikele), samuti tuleb läbi mõelda suhtluskanalid ja -formaadid.

Libauudiste vastu võitlemisel ei piisa tavapärastest formaatidest, fakte tuleb esitada sama

atraktiivselt nagu libauudiste tegijad jagavad enda infot.

224. COVID-19 järgselt koostati vaktsineerimise kava aastateks 2022-2023

(Sotsiaalministeeriumi veebilehel: https://sm.ee/media/2818/download), mis nägi ette uute

lähenemiste ja kõneisikute leidmise, vaktsineerimise kampaaniate korraldamisel ning

erasektori kaasamise. Eesmärgiks on lihtsad, korduvad ning sihtrühmale vanuseliselt ja

kultuuriliselt sobilikud sõnumid. Tervisekassa töötab koostöös teiste osapooltega välja

süsteemse kommunikatsiooni, mis tutvustab erinevatele elanikkonna gruppidele

vaktsineerimise kasulikkust.

225. Info vaktsineerimise kohta on avaldatud eesti, vene ja inglise keeles

veebilehelvaktsineeri.ee. Perearsti nõuandetelefon pakub muuhulgas COVID-19

vaktsineerimise osas täiendavat nõustamist ja infot. Nõustatakse eesti ja vene keeles, inglise

keeles teenindatakse iga päev ajavahemikul 15:00-17:00. Veebileht

https://vaktsineeriapteegis.ee/ru on kättesaadav ka vene keeles. Riigiinfo telefon 1247 pakub

ööpäevaringselt infot eesti, vene ja inglise keeles ning annab nõu olukordades, mille puhul ei

ole ohus elu, tervis ega vara.

226. Ajutise kaitse saanud Ukraina sõjapõgenikele on tagatud muuhulgas COVID-19 testimine

ning COVID-19 vaktsineerimine. Teave selle kohta on avaldatud eesti, vene, inglise ja ukraina

keeles: https://kriis.ee/. Vaktsineerimisalast infot jagati vastuvõtukeskustes,

meditsiinikeskustes ja tervisehoiuteenuse osutajate poolt, kes põgenikega kokku puutusid.

Vajalik info tõlgiti ka ukraina keelde. 2024. aastal valmib kvalitatiivne uuring

immuniseerimiskava vaktsiinidega hõlmatuse kohta ukrainlaste seas Eestis. Lisaks on käimas

kvalitatiivne uuring eestlaste seas gripivaktsiiniga hõlmatuse osas, mh keskendutakse eraldi

Ida-Virumaale. Töös on vaktsineerimise korraldust toetava tööriista projekt, mis kaardistab

erinevad hõlmatust tõstvaid meetmeid, fookusgrupi intervjuud tehakse kultuuridimensioonide

eksperdiga.

Artikkel 16

Haldusreformi mõju

Nõuandekomitee julgustab ametiasutusi tagama, et territoriaal- ja haldusreformides võetakse

nõuetekohaselt arvesse rahvusvähemuste hulka kuuluvate isikute õigusi. Lisaks julgustab

nõukogu ametivõime alustama vene vähemuse esindajatega dialoogi vene keele õpetamise üle

2017. aasta haldusreformiga hõlmatud piirkondades asuvates koolides ning minimeerima selle

reformi negatiivset mõju.

227. Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse järgi tuleb territoriaalse korralduse muutmise

käigus mh arvestada muudatuse mõju elanike elutingimustele, elanike ühtekuuluvustunnet,

mõju avalike teenuste osutamise kvaliteedile, mõju demograafilisele situatsioonile jne.

38

Omavalitsuste ühinemiste käigus on seotud valla- või linnavalitsustel kohustus selgitada välja

elanike arvamus ning tagada läbirääkimiste protsessi läbipaistvus ja avalikustamine.

228. Ühinemisleping ja selle lisad tuleb avalikustada nõutud viisil vähemalt kolmeks nädalaks,

mis tagab piisava aja ühinemise läbiviimise tingimustega tutvumiseks. Seega on omavalitsuste

ühinemisel tagatud elanikele info jagamine ja kaasa rääkimise võimalused (võrdselt, olenemata

etnilisest kuuluvusest). Lõplikud otsused ühinemise osas ja edasises omavalitsuskorralduses

teevad ühinevate omavalitsuste volikogud ja ühinemisjärgse omavalitsuse volikogu.

229. Venekeelne õpe toimub 2017. aasta haldusreformiga hõlmatud piirkondades (nt Peipsi

järve äärsel alal) tänaseni. Haldusreform ei ole kaasa toonud piirkonna venekeelse hariduse

vähenemist haldusüksuste liitmise tulemusena. Seda on eeskätt mõjutanud vanemate soov, et

lapsed õpiksid üha enam vähemalt osaliselt eesti keeles ja eestikeelseid aineid. Sügisest 2024

algab eestikeelsele õppele üleminek ning kõigil lapsevanematel on õigus paluda oma lapsele

emakeele-ja kultuuriõpet, kui on vähemalt 10 soovijat kooli kohta. Riiklikult on selleks välja

töötatud valikainekava, mida koolid saavad kohandada sellele vastavalt, millist keelt õppida

soovitakse.

Artikkel 17 ja 18

Piiriülene koostöö

Nõuandekomitee kutsub ametiasutusi üles tegema tihedamat koostööd rahvusvähemuste

esindajatega nende piiriüleste kontaktide osas ning tagama, et nendele kontaktidele kehtestatud

piirangud on proportsionaalsed ega takista põhjendamatult rahvusvähemustesse kuuluvate

isikute juurdepääsu oma õigustele.

230. Aastatel 2021-2027 osaleb Eesti kuues Euroopa territoriaalse koostöö/Interreg

programmis, mida finantseeritakse Euroopa Regionaalarengu Fondist. Programmid jagunevad

piiriülese koostöö (Eesti-Läti ja Kesk-Läänemere), piirkondadevahelise koostöö (INTERACT,

Interreg Euroopa, ESPON ja URBACT) ning riikidevahelise koostöö (Läänemere piirkonna)

programmideks. Eesti-Läti ja Kesk-Läänemere programmist rahastatakse ka nö pehmeid

koostöötegevusi, milleks on võimalik rahastust taotleda. Abikõlbulikud taotlejad on riiklikud,

regionaalsed ja kohalikud ametiasutused; avaliku sektoriga võrdustatud asutused; riiklikud

organisatsioonid; valitsusvälised organisatsioonid; mittetulundusühingud ja sihtasutused.

Minna-Liina Lind

Välisministeerium

Islandi väljak 1

15049, Tallinn

[email protected]

Teie 09.05.2024 nr 4-4/2688-4

Meie 20.05.2024 nr 5-2/2402772

Euroopa Nõukogu Rahvusvähemuste kaitse raamkonventsiooni täitmise aruanne

Austatud proua Lind

Täname, et saatsite õiguskantslerile kooskõlastamiseks Euroopa Nõukogule esitatava

Rahvusvähemuste kaitse raamkonventsiooni täitmise aruande.

Tutvusime aruandes õiguskantslerit puudutava osaga. Palume arvestada aruandesse tehtud

parandustega. Parandustega tekst saadeti tähtaegselt ka Keiu Sarali e-mailiaadressile.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Olari Koppel

asetäitja-nõunik, õiguskantsleri kantselei direktor

õiguskantsleri volitusel

Lisa: Parandatud aruanne eesti ja inglise keeles

Kertti Pilvik 6938434 [email protected]