2 (4)
Seda reguleerivad täpsemalt IKÜM artiklid 12-14. Kaamerate kasutamisel tuleb
andmesubjektidele teabe esitamisel lähtuda IKÜM artikkel 13 nõuetest.
b. Eesmärgi ja säilitamise piirang. Võimalikult väheste andmete kogumine (IKÜM
artikkel 5 lg 1 punktid b, c ja e)
Selleks, et hinnata, kas kaamerate kasutamine vastab eesmärgi piirangu ning võimalikult väheste
andmete kogumise põhimõttele, tuleb:
1) tuua välja kõik kaamerate kasutamise eesmärgid ja seda hästi konkreetselt;
2) hinnata, kas nimetatud eesmärkide täitmisel on kaamerate kasutamine vajalik või on selle
täitmiseks muid ja andmesubjekti vähem riivavamaid meetmeid.
Keelatud on töötajate jälgimine kaameratega terve tööaja vältel ning salvestisi ei või
kasutada töötajate töökohustuste või -distsipliini täitmise kontrollimiseks. Kaamerad tuleb
suunata konkreetsetele turvariskidele. Jälgimisseadmeid ei saa kasutada üldise viitega
võimalikele rikkumistele, mis ettevõtte territooriumil võivad aset leida. Iga turvarisk tuleks
määratleda eraldi ja detailselt, tuginedes reaalsetele ja tõestatavatele andmetele riski olemasolu ja
ulatuse kohta.
Kaamerate paigaldamise eesmärgiks aga ei saa olla ka töötajate reaalajas jälgimine. Oluline on ka
tagada töötajatele võimalus kaamera vaateväljast eemal olla, nt paigutada kaamerad selliselt, et
need ei rikuks töötaja privaatsust puhkeajal ega jälgiks töötaja tegevusi, mis ei ole seotud
tööprotsessiga.
Isikuandmete töötlemine tuleb lõpetada ja andmed kustutada või viia isikustamata kujule kohe kui
langeb ära õiguslik alus ja/või on täidetud eesmärgid, milleks neid koguti. Isikuandmete töötlemise
aeg peab piirduma rangelt minimaalsega. Selle tagamiseks, et isikuandmeid ei töödelda vajalikust
kauem, peab vastutav töötleja kindlaks määrama tähtajad isikuandmete kustutamiseks ning
perioodiliseks läbivaatamiseks5.
Euroopa Andmekaitsenõukogu6 seisukohal tuleb isikuandmed enamikul juhtudel (nt vandalismi
avastamiseks) kustutada – ideaaljuhul automaatselt – mõne päeva pärast. Mida pikem on
ettenähtud säilitamisaeg (eriti kui see on pikem kui 72 tundi), seda rohkem tuleb põhjendada
eesmärgi õiguspärasust ja säilitamise vajalikkust. Seega olukorras, kus eriseadusest ei tulene 72st
tunnist pikemat säilitamistähtaega, tuleb vastutaval töötlejal salvestiste pikema säilitamise tähtaja
vajadust selgelt ja arusaadavalt põhjendada.
c. Isikuandmeid töödeldakse viisil, mis tagab isikuandmete asjakohase turvalisuse,
sh kaitseb loata või ebaseadusliku töötlemise eest (IKÜM artikkel 5 lg 1 punkt f)
Selleks, et oleks võimalik tagantjärgi kontrollida, kes, millal ja millist kaamerasalvestist on
vaadanud, peab olema loodud logimissüsteem. AKI hinnangul on logimine ainuke võimalik viis,
mis võimaldab kontrollida seda, et kaamera otsepilti või salvestisi ei oleks vaadatud
ebaseaduslikult, sh ilma põhjuseta.
2. Õigustatud huvi analüüs
Kui ettevõttele ei tule eriseadusest kaamerate paigaldamise/kasutamise kohustust, on võimalik
kaamerate kasutamisel tugineda üksnes IKÜM artikkel 6 lg 1 punktis f sätestatud alusele -
õigustatud huvile. See sätestab, et „isikuandmete töötlemine on seaduslik üksnes juhul, kui see on
vajalik vastutava töötleja või kolmanda isiku õigustatud huvi korral, välja arvatud juhul, kui sellise
huvi kaaluvad üles andmesubjekti huvid või põhiõigused ja -vabadused, mille nimel tuleb kaitsta
isikuandmeid“.
5 IKÜM põhjenduspunkt 39.
6 Euroopa Andmekaitsenõukogu suunised 3/2019 isikuandmete töötlemise kohta videoseadmetes, lk 28 p 121.