Teenistuse korraldamine

0 400 1000 2000 m200

TINGMÄRGID

1:20 000 A4

Erki Kõnd ASENDIPLAAN

planeeringuala

planeeringuala piir

Kiviõli

Märkused: 1. Joonise alusplaanina on kasutatud Maa-ameti ortofotot ja kaarti. 2. Planeeringuala piir on loetavuse huvides nihutatud 10 m

väljapoole selle tegelikust asukohast. 3. Detailplaneeringu seletuskiri ja joonised on omavahel

lahutamatult seotud planeeringu osad.

KIVIÕLI KEEMIATÖÖSTUSE TÖÖSTUSJÄÄTMETE PRÜGILA DETAILPLANEERING

17.11.2023 1 4

KIVIÕLI KEEMIATÖÖSTUSE OÜ

2023-007

Priit Paalo

Teele Nigola

Triinu Sinimets

olemasolev katastriüksuse piir

TÖÖ NR 2023-010

Juhatuse liige: Erki Kõnd

KSH juhtekspert: Urmas Uri

(KMH litsents nr KMH0046)

KSH juhteksperdi abi: Maris Palo

KSH juhteksperdi abi: Noeela Kulm

Kontrollija: Ene Kõnd

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn, Sonda tee 11 (30901:001:0005), Sonda tee 11a (30901:001:0009), Sonda tee 13 (30901:001:0001), Sonda tee 15 (30901:001:0015), Sonda tee 17 (30901:001:0016), Sonda tee 19 (30901:001:0013), Sonda tee 23 (30901:001:0014), Sonda tee 25 (30901:001:0019) ja Kivipõllu (44201:001:0934)

X= 6583900, Y= 666400

KIVIÕLI KEEMIATÖÖSTUSE TÖÖSTUSJÄÄTMETE

PRÜGILA DETAILPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE

KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE

ARUANDE EELNÕU

Aprill 2024

Tellija: Lüganuse Vallavalitsus

Kobras OÜ Registrikood 10171636

[email protected]

Huvitatud isik: Kiviõli Keemiatööstuse OÜ

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH aruande eelnõu

Töö nr 2023-010 d

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn Koostaja: Kobras OÜ

2 / 130

ÜLDINFO

TÖÖ NIMETUS: Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

STAADIUM: Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

OBJEKTI ASUKOHT: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn, Sonda tee 11 (30901:001:0005), Sonda tee 11a (30901:001:0009), Sonda tee 13 (30901:001:0001), Sonda tee 15 (30901:001:0015), Sonda tee 17 (30901:001:0016), Sonda tee 19 (30901:001:0013), Sonda tee 23 (30901:001:0014), Sonda tee 25 (30901:001:0019) ja Kivipõllu (44201:001:0934)

TÖÖ EESMÄRK: Nõuetekohase keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine keskkonnamõju hindamise täpsusastmes, hinnates planeeringu elluviimisega avalduvaid mõjusid keskkonnale, töötades välja ettepanekud ja meetmed, mis ennetaks ja leevendaks detailplaneeringust tulenevaid võimalikke negatiivseid keskkonnamõjusid.

TÖÖ LIIK: Keskkonnamõju strateegiline hindamine

TÖÖ TELLIJA (DP ja KSH koostamise korraldaja):

Lüganuse Vallavalitsus

Registrikood 77000223

Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn, Keskpuiestee 20, 43199

Kontaktisik: Kaie Metsaots

Tel +372 5361 8707

[email protected]

KSH algataja ja vastuvõtja: Lüganuse Vallavolikogu

DP KOOSTAMISEST HUVITATUD ISIK:

Kiviõli Keemiatööstuse OÜ

Registrikood 12453072

Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn, Turu tn 3, 43125

Kontaktisik: Andrea Eiche

Tel +372 505 2195

[email protected]

TÖÖ TÄITJA: Kobras OÜ

Registrikood 10171636

Riia 35, 50410 Tartu

Tel 730 0310

http://www.kobras.ee

Eksperdid (töögrupp): Urmas Uri – juhtekspert (KMH litsents nr KMH0046)

Tel +372 730 0310

[email protected]

Noeela Kulm – keskkonnaekspert (KMH litsents nr KMH0159)

Maris Palo – keskkonnaekspert

Marite Paat – keskkonnaekspert

Kadri Hänni – keskkonnaekspert

Peeter Lillak – geoloog

Kontrollija: Ene Kõnd – kontrollija

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH aruande eelnõu

Töö nr 2023-010 d

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn Koostaja: Kobras OÜ

3 / 130

Kobras OÜ litsentsid / tegevusload:

1. Keskkonnamõju hindamise tegevuslitsentsid: KMH0046 Urmas Uri; KMH0159 Noeela Kulm.

2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhteksperdid: Urmas Uri; Teele Nigola.

3. Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba nr 379: Hüdrogeoloogilised uuringud; Hüdrogeoloogiline kaardistamine.

4. Maakorraldustööde tegevuslitsents nr 635 MA-k. 5. MTR-i majandustegevusteated:

 Ehitusuuringud EG10171636-0001;  Ehitusprojekti ekspertiis EK10171636-0002;  Omanikujärelevalve EO10171636-0001;  Projekteerimine EP10171636-0001;  Muinsuskaitse E 377/2008.

6. Maaparandusalal Tegutsevate Ettevõtjate Registri (MATER) registreeringud:  Maaparandussüsteemi omanikujärelevalve MO0010-00;  Maaparandussüsteemi projekteerimine MP0010-00;  Maaparanduse uurimistöö MU0010-00;  Maaparanduse ekspertiis MK0010-00.

7. Muinsuskaitseameti pädevustunnistus PT 606/2012: Mälestise liigid: ehitismälestis, ajaloomälestis, maailmapärandi objektil asuv ehitis. Tööde liik: konserveerimise ja restaureerimise projektide koostamine, konserveerimis- ja restaureerimistööde tegevuskavade koostamine maastikuarhitektuuri valdkonnas, muinsuskaitseline järelevalve, planeeringu muinsuskaitse eritingimuste koostamine, uuringud ja uuringu tegevuskavade koostamine.

8. Veeuuringut teostava proovivõtja atesteerimistunnistus (reoveesettest, pinnaveest, põhjaveest, heit- ja reoveest proovivõtmine) Noeela Kulm - Nr 2074/22, Tanel Mäger – Nr 2075/22.

9. Kutsetunnistused:  Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 176863 – Tanel Mäger;  Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 167534 – Erki Kõnd;  Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 131647 – Oleg Sosnovski;  Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 180897 – Martin Võru;  Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 167600 – Ervin R. Piirsalu;  Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7, kutsetunnistus nr E000482 – Ervin

R. Piirsalu;  Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 142815 – Teele Nigola;  Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 152113 – Kadri Kattai;  Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 155387 – Priit Paalo;  Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7, kutsetunnistus 176300 – Teele Nigola;  Geodeesiainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 194138 – Ivo Maasik;  Geodeesiainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 194147– Marek Maaring;  Maakorraldaja, tase 6, kutsetunnistus nr 141508 – Ivo Maasik;  Markšeider, tase 6, kutsetunnistus nr 197275 – Ivo Maasi;.  Puurija, tase 3, kutsetunnistus nr 114525 – Peeter Lillak;  Puurmeister, tase 5, kutsetunnistus nr 150111 – Peeter Lillak;  Puittaimede hindaja, tase 5, kutsetunnistus nr 202712 – Kreete Lääne.

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH aruande eelnõu

Töö nr 2023-010 d

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn Koostaja: Kobras OÜ

4 / 130

SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ......................................................................................................................................................... 6

1.1. DETAILPLANEERINGU JA KSH MENETLUS....................................................................................................................................... 6

2. PLANEERINGUALA PAIKNEMINE ................................................................................................................... 7

3. TEAVE KAVANDATAVA TEGEVUSE KOHTA .................................................................................................. 9

3.1. OLEMASOLEVA PRÜGILA KIRJELDUS ................................................................................................................................................ 9

3.2. PRÜGILA LAIENDUSE KAVANDAMINE (DETAILPLANEERINGU KIRJELDUS) .................................................................................. 19

4. SEOS ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA ............................................. 24

5. PLANEERITAVA ALA JA EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS ................................ 32

5.1. MAASTIK .......................................................................................................................................................................................... 32

5.2. GEOLOOGILISED JA HÜDROGEOLOOGILISED TINGIMUSED .......................................................................................................... 35

5.2.1. GEOLOOGILINE EHITUS .......................................................................................................................................................... 35

5.2.2. PÕHJAVESI ............................................................................................................................................................................... 36

5.3. ASUSTUS JA MAAKASUTUS ............................................................................................................................................................ 43

5.4. VÕRGUD JA INFRASTRUKTUUR ...................................................................................................................................................... 47

5.5. HÜDROLOOGILISED TINGIMUSED .................................................................................................................................................. 48

5.6. ÕHUKVALITEET ................................................................................................................................................................................ 50

5.7. JÄÄKREOSTUS .................................................................................................................................................................................. 51

5.8. TAIMESTIK, LOOMASTIK JA KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID ........................................................................................................ 52

5.9. KULTUURIVÄÄRTUSLIKUD OBJEKTID JA ALAD ............................................................................................................................... 55

6. MÕJU HINDAMISE ULATUS JA EELDATAVALT KAASNEVAD OLULISED KESKKONNAMÕJUD ......... 56

6.1. MÕJU PÕHJAVEE KVALITEEDILE ..................................................................................................................................................... 57

6.2. MÕJU PINNAVEE KVALITEEDILE ..................................................................................................................................................... 66

6.3. MÕJU INIMESE TERVISELE, HEAOLULE JA VARALE ........................................................................................................................ 68

6.4. KLIIMAMÕJU .................................................................................................................................................................................... 89

6.5. MÕJU KAITSEALUSTELE TAIME- JA LOOMALIIKIDELE ................................................................................................................... 95

6.6. MUUD MÕJUD SEOSES PÄIKESEPANEELIDE RAJAMISEGA SULETUD LADESTULE ........................................................................ 97

7. ALTERNATIIVIDE VÕRDLEMINE .................................................................................................................... 97

8. TÕENÄOLINE ARENG JUHUL, KUI DETAILPLANEERINGUT ELLU EI VIIDA ........................................... 101

9. KESKKONNAMEETMED ................................................................................................................................. 101

9.1. ENNETUS- JA LEEVENDUSMEETMED ........................................................................................................................................... 101

9.2. ETTEPANEKUD SEIRETEGEVUSTEKS ............................................................................................................................................. 105

10. RASKUSED, MIS ILMNESID KSH ARUANDE KOOSTAMISEL .................................................................. 109

11. KOKKUVÕTE ................................................................................................................................................... 109

KASUTATUD MATERJALID ................................................................................................................................... 123

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH aruande eelnõu

Töö nr 2023-010 d

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn Koostaja: Kobras OÜ

5 / 130

LISAD ................................................................................................................................................................................. 129

Lisa 1. KSH väljatöötamise kavatsus .......................................................................................................................... 130

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH aruande eelnõu

Töö nr 2023-010 d

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn Koostaja: Kobras OÜ

6 / 130

1. SISSEJUHATUS 1.1. DETAILPLANEERINGU JA KSH MENETLUS Kiviõli Keemiatööstuse OÜ (edaspidi ka KKT) olemasoleva prügila mahu ammendumise tõttu on ettevõtte

tegevuse jätkumiseks vajalik prügila laiendamine. Prügila laiendamiseks koostatakse detailplaneering

tööstusjäätmete prügilale vajaliku ala määramiseks ja vajalikul alal katastriüksuste sihtotstarbe muutmiseks

jäätmehoidla maaks.

Kiviõli Linnavolikogu kehtestas 17.01.2008 otsusega nr 160 Kiviõli linnas Uue tuhamäe maa-ala

detailplaneeringu. KKT esitas 21.10.2020 Lüganuse Vallavalitsusele taotluse Uue tuhamäe maa-ala

detailplaneeringu muutmiseks. Planeerimisseaduse (vastu võetud 28.01.2015, edaspidi PlanS) § 140 lg 7

sätestab, et detailplaneeringu muutmiseks tuleb koostada uus sama planeeringuala hõlmav detailplaneering.

Lüganuse Vallavolikogu algatas 21.06.2021 otsusega nr 313 detailplaneeringu muutmise ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise (edaspidi ka KSH). Lüganuse Vallavalitsuse ja KKT koosolekul 02.09.2021 täpsustati

detailplaneeringu menetluse algatamisega seotud aspekte ning leiti, et detailplaneering ja KSH tuleb uuesti

algatada. Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneering ja KSH algatati uuesti Lüganuse

Vallavolikogu 22.09.2021 otsusega nr 325 (lisa 1 KSH VTK lisa 1). KSH läbiviimise kohustus tuleneb

keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest (vastu võetud 22.02.2005, edaspidi KeHJS),

mille § 6 lg 1 p 22 kohaselt on KSH läbi viimine kohustuslik, kui kavandatakse ohtlike jäätmete ladestamist.

Vastavalt haldusmenetluse seaduse § 5 lg 5 sätestatule, kui haldusmenetlust reguleerivad õigusnormid on

menetluse ajal muutunud, kohaldatakse menetluse alguses kehtinud õigusnorme. Detailplaneeringu

koostamisele ja KSH läbiviimisele rakendub seega algatamise otsuse tegemise ajal kehtinud PlanS redaktsioon

(kehtivusaeg 01.05.2019 kuni 12.01.2022) ja KeHJS redaktsioon (kehtivusaeg 01.01.2021 kuni 31.10.2021).

13.01.2022 jõustusid PlanS-s muudatused, mille alusel asendati seni kasutuses olnud mõiste „KSH

väljatöötamise kavatsus“ mõistega „KSH programm“. Detailplaneering algatati enne eelnimetatud muudatuste

jõustumist. Edaspidi viidatakse dokumendis algatamise otsuse tegemise ajal kehtinud PlanS ja KeHJS

redaktsioonidele.

Kobras OÜ koostas koostöös KKT-ga ja kohaliku omavalitsusega detailplaneeringu lähteseisukohad ja

planeeringu algatamise hetkel kehtinud planeerimisseaduse kohase KSH väljatöötamise kavatsuse, mille

detailplaneeringu koostamise korraldaja (Lüganuse Vallavalitsus) esitas planeerimisseaduse § 81 lg 1 alusel1

16.05.2023 ja täiendavalt 16.06.2023 ja 20.06.2023 enne selle avalikustamist ettepanekute saamiseks

asjaomastele asutustele ning huvitatud isikutele (PlanS § 76 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutele ja asutustele).

PlanS § 76 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikud ja asutused esitasid lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise

kavatsuse kohta oma pädevusvaldkonnast lähtudes ettepanekud, samuti hinnangu KSH väljatöötamise

kavatsuse asjakohasuse ja piisavuse kohta. Laekunud ettepanekute alusel täiendati lähteseisukohti ja KSH VTK-

1 PlanS § 142 lg 2 alusel kohaldatakse üldplaneeringu põhilahendust muutva detailplaneeringu koostamisele üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust ning koostööle ja kaasamisele detailplaneeringu koostamisele ettenähtud nõudeid. PlanS § 142 lg 3 kohaselt lähtutakse detailplaneeringu menetlemisel samuti üldplaneeringu menetlemisele ettenähtud nõuetest, kui üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel on nõutav KSH korraldamine.

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH aruande eelnõu

Töö nr 2023-010 d

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn Koostaja: Kobras OÜ

7 / 130

d. Saabunud kirjalikud ettepanekud koos nendega arvestamise/mittearvestamise põhjendustega avalikustati

Lüganuse Vallavalitsuse kodulehel ning on esitatud lisas 1 oleva KSH VTK lisas 2.

KSH VTK on alus KSH aruande koostamisele. Detailplaneeringu koostamise käigus läbiviidavale KSH-le

kohaldatakse PlanS tulenevaid menetlusnõudeid (§ 2 lg 3). Tulenevalt PlanS § 124 lõikest 7 lähtutakse

detailplaneeringu menetlemisel üldplaneeringu menetlemisele ettenähtud nõuetest, kuna detailplaneeringule

on algatatud KSH. Sellest lähtudes kohalduvad PlanS 6. peatükis esitatud nõuded KSH menetlusprotsessile

(paralleelselt detailplaneeringu menetlusega). Nõuded KSH aruande sisule ning muudele tingimustele

tulenevad KeHJS-st (PlanS § 2 lg 3).

Käesolev KSH aruande eelnõu on valminud koos detailplaneeringuga (on selle juurde kuuluv lisa), mis sisaldab

KeHJS § 40 lõigetes 2–4 nimetatud teavet. KSH aruanne on koostatud keskkonnamõju hindamise (KMH)

aruande täpsusega, mis tähendab, et KSH aruande koostamisel on järgitud ka KMH aruande sisule esitatavaid

nõudeid tulenevalt keskkonnaministri 01.09.2017 määrusest nr 34 „Keskkonnamõju hindamise aruande sisule

esitatavad täpsustatud nõuded“. KSH aruandes käsitletakse ainult neid olulise keskkonnamõju valdkondi, mis

on nimetatud KSH VTK-s (lisa 1).

Keskkonnamõju strateegilise hindamise protsess lõppeb PlanS järgi KSH aruande vastuvõtmisega. Tulenevalt

PlanS § 86 teeb kohaliku omavalitsuse volikogu pärast KSH aruande tulemuste lisamist planeeringusse

planeeringu vastuvõtmise otsuse, millega kinnitab, et planeering vastab õigusaktidele ning on koostatud

vastavuses omavalitsuse ruumilise arengu eesmärkidega. Samuti kinnitab kohaliku omavalitsuse volikogu, et

planeeringu koostamisel on võetud arvesse KSH tulemusi. Vajadusel tehakse KSH aruandes korrektuure ja

täiendusi kuni detailplaneeringu kehtestamiseni.

2. PLANEERINGUALA PAIKNEMINE Planeeringuala asub Kiviõli linna loodeservas Sämi - Sonda - Kiviõli kõrvalmaanteest põhja suunas (joonis 1).

Ala hõlmab Kiviõli Uue tuhamäe maa-ala planeeringualale jäävaid katastriüksusi ning vahetus läheduses

asuvaid katastriüksusi. Prügilat soovitakse laiendada ida, põhja ja kirde suunas nii, et uus ala liituks olemasoleva

prügilaga, oleks seotud olemasoleva taristuga ja ei koormaks uusi maid.

Planeeringuala suurus on ca 1,22 km2.

Planeeringuga on haaratud järgmised katastriüksused (joonis 2):

 Sonda tee 11 (kü tunnus 30901:001:0005, 100% tootmismaa, eraomand);

 Sonda tee 11a (kü tunnus 30901:001:0009, 100% tootmismaa, eraomand);

 Sonda tee 13 (kü tunnus 30901:001:0001, 100% tootmismaa, eraomand);

 Sonda tee 15 (kü tunnus 30901:001:0015, 100% tootmismaa, eraomand);

 Sonda tee 17 (kü tunnus 30901:001:0016, 100% üldkasutatav maa, riigiomand);

 Sonda tee 19 (kü tunnus 30901:001:0013, 100% jäätmehoidla maa, eraomand);

 Sonda tee 23 (kü tunnus 30901:001:0014, 100% tootmismaa, eraomand);

 Sonda tee 25 (kü tunnus 30901:001:0019, 100% üldkasutatav maa, munitsipaalomand);

 Kivipõllu (kü tunnus 44201:001:0934, 100% tootmismaa, omandi ulatus selgitamisel).

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH aruande eelnõu

Töö nr 2023-010 d

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn Koostaja: Kobras OÜ

8 / 130

Joonis 1. Planeeringuala asukoht (Maa-amet, 21.03.2023).

Joonis 2. Planeeringualale jäävad katastriüksused (aluskaart ja katastriandmed: Maa-amet, 21.03.2023).

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH aruande eelnõu

Töö nr 2023-010 d

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn Koostaja: Kobras OÜ

9 / 130

3. TEAVE KAVANDATAVA TEGEVUSE KOHTA Detailplaneeringu eesmärgiks on tööstusjäätmete prügilale vajaliku ala määramine, ehitusõiguse andmine

prügila laiendamiseks ning katastriüksuste maakasutuse muutmine jäätmehoidla maaks. Planeeringuga

lahendatakse tööstusjäätmete prügila laiendamiseks vajaminev ala, kruntide moodustamine, krundi

ehitusalade määramine, krundi ehitusõiguse määramine ning vajalike servituutide seadmine.

3.1. OLEMASOLEVA PRÜGILA KIRJELDUS Kiviõli linn rajati ca 100 aastat tagasi, kui linnas alustati põlevkivitööstuse rajamist. Luba põlevkivikaevanduse

rajamiseks saadi 1922. aastal ning põlevkivi termilise töötlemisega alustati 1924. aastal. Esmalt rajati idapoolne

ehk vana tuhamägi, mis on praegu kasutusel seikluspargina. Läänepoolne ehk uus tuhamägi on jagatud 2008.

aastal kehtestatud Uue tuhamäe maa-ala detailplaneeringu (kehtestatud Kiviõli Linnavolikogu 17.01.2008

otsusega nr 160) alusel kaheks kinnistuks, millest üks (Sonda tee 17) kuulub riigile ja teine (Sonda tee 19)

KKT-le. Riigile kuuluv osa suleti Euroopa Liidu kaasrahastamisel perioodil 2010–2014, kuid Sonda tee 19

kinnistul paiknev KKT prügila on jätkuvalt kasutusel. Riigile kuuluv ladestu kujundati ümber (anti sobiv kalle,

peamiselt 1:3), v.a selle idaosa, kus taimestik säilitati. Kattekihiks nähti algselt ette paigaldada ladestule värskelt

tihendatuna 0,5 m paksuse kihina poolkoksi (k=10-8 m/s) ning selle peale 0,2 m kasvukihti (poolkoksi ja

reoveemuda segu). Viimane kasvukiht asendati aherainekillustikuga ning seetõttu ei kasva ladestul täna ka

taimestik.

KKT prügila paikneb endisaegse tööstusjäätmete ladestu (tuhamäe) peal. Vanasse prügilasse ladestati

pealmiselt poolkoksi, aga ka tuhka, ning on ladestatud ka vedelaid ja poolvedelaid põlevkivitööstuse jäätmeid.

Alates 1998. aastast lõpetati poolkoksi laialiuhtumine veega ja alates 2001. aasta augustist fuusside ladestamine

poolkoksiladestule. Käesoleval ajal kasutatakse poolkoksi transportimiseks poolkoksiladestule autotransporti.

KKT prügila rajamiseks koostati Kiviõli Keemiatööstuse OÜ poolkoksi prügila eelprojekt (Entec AS, 2006) ja

Kiviõli Keemiatööstuse OÜ poolkoksi prügila ehitusprojekt (AS Pöyry Entec, 2008). Prügila rajamise

keskkonnamõju hindamise viis läbi Maves AS 2007. aastal. Prügila ehitamiseks väljastati Kiviõli Linnavalitsuse

poolt 08.02.2008 ehitusluba nr 410. Prügila esimese etapi ehitustööd lõpetati 2009. aasta juunis, misjärel

väljastati 09.07.2009 Kiviõli Linnavalituse poolt prügila kasutamiseks kasutusluba nr 673. Prügila ehitustööd

võeti lõplikult vastu 18.05.2011 läbi viidud ülevaatusel.

Prügila esmane 2006. a projekteeritud lahendus lähtus tolleaegsetet kõrgusmärkidest nn riigi vastutusel oleva

prügila ja keemiatööstuse prügila vahelisel oletataval piiril. Peale ala kruntimist ja piiri kokkuleppimist teostati

riigi prügila sulgemistööd, millega prügila kuju muutus lähtuvalt uutest maapinna kõrgustest 2008

kokkulepitud piiril. KKT prügila 2008. aasta ehitusprojekti korrigeeriti ka tulenevalt ladestatavate jäätmete

vahekorra muutusest, mida tingis TSK tuha osakaalu suurenemine ladestatavate jäätmete hulgas. Prügila

projekti viimase korrektuuriga muudeti ka juurdesõiduteed ning selle kujundust järgitakse kuni käesoleva ajani

(Entec Eesti OÜ, 2015).

Praegu toimub olemasoleva prügila kasutamine KKT keskkonnakompleksloa nr L.KKL.IV-171223 alusel

(kehtivusaeg 31.12.2007–…). Kompleksloa L.KKL.IV-171223 tabeli J2 (andmed jäätmeliikide ja -koguste ning

jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul) andmetel on lubatud jäätmete kõrvaldamine

(toimingukood D5) kokku mahus kuni 669 726 t/a, mis jaguneb põlevkivilendtuha (10 01 97, 166 553 t/a),

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH aruande eelnõu

Töö nr 2023-010 d

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn Koostaja: Kobras OÜ

10 / 130

põlevkivikoldetuha (10 01 98, 173 797 t/a) ja põlevkivi poolkoksi (05 06 97*, 329 376 t/a) vahel2 (KOTKAS,

03.02.2023).

Ladestatud jäätmete kogused ja liik

Kiviõli Keemiatööstuse OÜ andmete kohaselt on põlevkivi kasutuse arvestuse järgi perioodil 2001 kuni 2023

prügilasse ladestatud 6 503 002 tonni ehk arvutuslikult (arvestades tuha tihedusega 1,1 t/m3 ja poolkoksi

tihedusega 1,285 t/m3) 5 212 179 m3 tööstusjäätmeid, millest 79,8 % moodustas poolkoks ja 20,2 % tuhk (tahke

soojuskandjaga seadmete (TSK) tuhk) / soojuselektrijaama (SEJ) tuhk) (joonis 3). Seadmel TSK-500 reaktoris

tekkiv põlevkivi pookoksitamise (ehk utmise) järel poolkoks juhitakse AFK koldesse, kus see

termooksüdatsiooni protsessi järel muutub tuhaks (ehk poolkoksi orgaanilise osa termooksüdatsioonil tekkiv

tahke jääk, tuhk).

Kiviõli Keemiatööstuse OÜ utab põlevkivi seitsmes-kaheksas gaasigeneraatoris põlevkivi läbilaskejõudlusega a’

200 t/ööp ja taastatud tahke soojuskandjaga seadmel, mille maksimaaljõudlus on 500 t/ööp. Kuigi mõlemad

seadmed on mõeldud põlevkiviõli saamiseks, erinevad nad oluliselt oma utmisprotsessis kulgeva soojus- ja

massivahetuse lahenduse poolest. TSK utmistehnoloogia rajaneb sellele, et osa kuumast tuhast

taaskasutatakse, ülejääv osa jahutatakse ja viiakse protsessist jäätmetena välja. Erinevus on ka protsessi tekkivas

tahkes jäägis. Generaatorite tahketeks jäätmeteks on poolkoks, tahke soojuskandjaga (TSK) seadmes aga tuhk.

Tuhk ei teki mitte põlevkivi põletamisest, vaid väga madala orgaanilise aine sisaldusega (5-7%) poolkoksi

järelpõletamisest. Soojuselektrijaama tuhk on põlevkivi otsesel põletamisel tekkiv kolde- ja lendtuhk.

Aja jooksul on ladestatud jäätmete kogus suurenenud, viimase 7 aasta jooksul on jäätmete hulk olnud üsna

stabiilne. Erandiks on aastad 2020 ja 2021, mil jäätmete kogused olid mõnevõrra väiksemad (võrreldes

eelnevate ja järgnevate aastatega). Aja jooksul on vähenenud poolkoksi osatähtsus ladestatavate jäätmete

koguses. Viimase viie aasta jooksul on poolkoksi osatähtsus olnud veidi üle 70% ladestatud jäätmete kogusest

(tabel 1).

2 Keskkonnakompleksloa alajaotuses T1 (käitise tegevus) tegevusala tabelis on kirjas, et ülesseatud tootmisvõimsus on põlevkivikoldetuhal 18 797 t/a, põlevkivilendtuhal 166 553 t/a, põlevkivi poolkoksil 329 376 t/a ja aastane tootmismaht (paigutamine tarindprügilasse (toimingukood D5)) on kokku kuni 514 726 t/a. Sama põlevkivikoldetuha kogus (18 797 t/a) on märgitud ka tabelis J10 (Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavad tavajäätmed).

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH aruande eelnõu

Töö nr 2023-010 d

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn Koostaja: Kobras OÜ

11 / 130

Joonis 3. KKT prügilasse ladestatud jäätmed (allikas: Kiviõli Keemiatööstus OÜ).

Tabel 1. Ladestatud poolkoksi ja tuha osakaalud.

Aasta Poolkoks, % Tuhk, %

2011 84,0 16,0

2012 88,5 11,5

2013 91,8 8,2

2014 87,7 12,3

2015 89,2 10,8

2016 72,7 27,3

2017 74,3 25,7

2018 72,6 27,4

2019 70,1 29,9

2020 70,6 29,4

2021 70,6 29,4

2022 71,8 28,2

2023 70,7 29,3

Käitises tekkiv poolkoks sisaldas 2021. a lõpuni kuni 5% soojuselektrijaamas tekkivat põlevkivi tuhka, kuna

generaatorite „taldrikutel“ veega mahajahutatud poolkoks juhitakse punkrisse, kuhu tuleb ka

soojuselektrijaama lend- ja koldetuhk. Soojuseelektrijaama tuha kogused on esiteks vähenenud ning teiseks

viiakse SEJ-tuhk prügilasse eraldi autotranspordiga.

0 50 000

100 000 150 000 200 000 250 000 300 000 350 000 400 000 450 000

20 01

20 02

20 03

20 04

20 05

20 06

20 07

20 08

20 09

20 10

20 11

20 12

20 13

20 14

20 15

20 16

20 17

20 18

20 19

20 20

20 21

20 22

20 23

20 24

Kiviõli Keemiatööstuse prügilasse aastas ladestatud jäätmed, m3

Poolkoks Tuhk

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH aruande eelnõu

Töö nr 2023-010 d

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn Koostaja: Kobras OÜ

12 / 130

Prügila alus ja piirdetamm

2009. aastal rajatud KKT prügila paikneb varasema tööstusjäätmete ladestu peal (peamiselt selle põhja- ja

läänepoolsel nõlval). Varasem ladestu jagati 2008. aastal kaheks. Ladestust pool (Sonda tee 17), mis kuulub

riigile, on suletud3 . Teisele poolele (Sonda tee 19) rajati KKT tööstusjäätmete prügila, mille mahutavuseks

kavandati ca 9 miljonit m3 jäätmeid (poolkoksi).

Olemasoleva prügila all paiknevad paksu kihina, kuni 20 m, praktiliselt veetihedad pinnased (poolkoks).

Poolkoks juhib vett väga halvasti ja uuringute andmetel on vertikaalne sademete infiltratsioon väga väike.

Uuringud tuvastasid, et vesi voolab peamiselt pinda mööda ja kohati filtratsioonivooluna

ladustamistehnoloogiast johtuvalt tekkinud kobedamates tsoonides. Filtratsioonivoolud toimuvad piki

mattunud rusukallete ja munemiskooriku (kuni 1,5 m külmumise mõju) tsoone. Põhitähelepanu pöörati

poolkoksilasundi veejuhtivusele. Poolkoksi filtratsioonimoodul määrati lasundis in situ katsetega spetsiaalse

seadmega GeoN Permeameter Pi301.4 . Tulemused näitasid, et materjal on vett halvasti juhtiv - määratud

filtratsioonimoodul on 1,63 x 10-7 kuni 1,12 x 10-8 m/s, mis on iseloomulik savipinnastele ning mistõttu materjal

osutus geotehniliselt sobilikuks prügila rajamisel. Uuringus leiti, et lasundis toimuvad geokeemilised protsessid

seoses ettringiidi tekkega viivad pooriruumi vähenemisele ning seega lasundi veejuhtivuse vähenemisele ja

paigaldatava materjali tihendamisega saab tulevasi vajumeid minimeerida. Leiti, et uuritud alale on poolkoksi

ladestamine võimalik ja poolkoksi väikese veejuhtivuse tõttu saab materjali tinglikult kasutada prügila põhjana

seda kihtide kaupa tihendades (IPT Projektijuhtimine OÜ, 2005).

2008. aastal Pöyry Entec AS poolt koostatud Kiviõli Keemiatööstuse poolkoksiprügila ehitusprojekti järgi eraldi

veetiheda tõkke rajamist varasema prügila peale poolkoksi ladestamiseks eelnevast tulenevalt ette ei nähtud,

sest leiti, et nõrgvee teke läbi 60-100 m veetiheda prügila kihi on minimaalne. 2007. a prügila rajamise

keskkonnamõju hindamise läbiviimisel leiti, et uus rajatav (praegune) prügila isoleerib alumise poolkoksi kihi

sademete mõjust. Nõrgvee kogumiseks samuti eraldi kihti ette ei nähtud, kuna prügila kuju suunab sademevee

kalletega kogumissüsteemi suunas. Ladestuala kasutuselevõtuks rajati piirdetamm ja –kraav, mille ülesandeks

on olnud sademevee kogumine prügila kehalt ja selle edasijuhtimine ühtlustusbasseini (Maves AS, 2007).

Kiviõli poolkoksi prügila konstruktsioonide (põhi ja ringvall(tamm) ehitamisel on kasutatud alates 2008. a

algusest käepärast materjali, milleks on olnud elektrijaama kuni 5%-lise kolde/tsüklonituha sisaldusega

poolkoks – seega komposiitmaterjal. Materjalist on tehtud nii prügila ringvall kui ka kiht-kihi haaval prügila

põhi. Ringtammi ja kraavi rajamine nähti ette sarnaselt poolkoksi väljapakutud ladestamistehnoloogiaga –

värskest utmiselt tulnud poolkoksist tihendatavate 0,5 m kihtidena (+/- 50mm) (Pöyry Entec AS, 2010).

3 Ramboll Finland OY 2007. a koostatud töö „Tööstusjäätmete ja poolkoksi ladestuspaikade sulgemise ettevalmistus Kohtla-Järvel ja Kiviõlis“ alusel. 4 Varasemad kogemused Kohtla-Järve poolkoksiprügilas näitasid, et monoliitproovidest laboris määratud filtratsioonimoodulid on kümneid kordi suuremad lasundis määratutest. Kuna monoliitproovide võtmisel osaliselt tsementeerunud pinnasest nende struktuuri mõningal määral rikutakse, siis laboriteimil saadakse tegelikust suurem filtratsioonimoodul. Sellest tulenevalt kasutati käesolevas uuringus ainult välikatseid filtratsioonimooduli määramiseks. Katsed tehti maapinnalt eemaldades pindmise pudeda kihi ja kaevandite põhjas sügavusel 1.6…1.7 m. Eesmärgiks oli määrata pinnalähedase tsementeerunud kihi veejuhtivus ning jälgida veejuhtivuse muutusi sügavuse suunas.

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH aruande eelnõu

Töö nr 2023-010 d

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn Koostaja: Kobras OÜ

13 / 130

Jäätmete ladestamise tehnoloogia

Prügila ehitusprojekti (2008) kohaselt nähti ette kõrvaldatavates jäätmetes põhiosana poolkoks (kogus

250 000 t/a). 2008. a taastati ja taasrakendati kaheksakümnendate alguses seisatud tahke soojuskandjaga

utteseade, misjärel hakkas suurenema tuha osakaal ladestatavates jäätmetes. See tekitas probleeme ja tingis

vajaduse ladestamistehnoloogia muutmiseks.

Aastatel 2009-2010 käideldi prügilas TSK tuhka järgmiselt: tuhk kallutati kallurilt maha prügila ladestusalale,

tuhakuhila kõrvale kallutati ka (värske)poolkoks. Jäätmekuhilad segati kokku, laotati laiali ja tihendati.

2010. a koostas Pöyry Entec AS ekspertarvamuse olemasoleva ladestamistehnoloogia ja tuhkade osakaalude

kohta, kus leidis, et kuni 5%-lise tuhasisaldusega poolkoksi ja TSK tuhka kokku võib segada poolkoksi ladestule

kaadamiseks ilma tehnoloogiat muutmata ja tol hetkel kasutatud jäätmekäitlustehnoloogia juures tuhkade

osakaal poolkoksis ei tohtinud ületada 10% (kõrgem tuhasisaldus laajatavas/tihendatavas poolkoksi-tuha

segus määrata välikatsetega ja geotehniliste teimidega).

2011. aastal koostati täiendavad uuringud (IPT Projektijuhtimine OÜ, 2011) ladestamistehnoloogia muutmiseks,

mille väljundiks oli nn tuhakärgedel põhinev tehnoloogia (IPT Projektijuhtimine OÜ, 2013) ja tööstuses koostati

koosladestamise juhend (Soojuselektrijaama ja tahke soojuskandja seadme tuha ning poolkoksi

koosladestamise juhend. Kiviõli Keemiatööstuse OÜ. Kiviõlis 2014 ja 2017).

TSK tuha ladestamine prügilas toimub käesoleval ajal nn tuhakärgede rajamise meetodil, mis võimaldab tuhka

ja poolkoksi ladestada eraldi, kuid samas ladestus (joonis 4). Ka KKT kehtivas keskkonnakompleksloas nr

L.KKL.IV-171223 on lubatud poolkoksi ja põlevkivi koldetuha koosladestamine prügilasse üksnes

kärgtehnoloogiat järgides, jäätmeid omavahel eelnevalt segatuna (komposiidina) ladestada ei tohi.

Tuha ja poolkoksi koosladestamiseks on tehtud uuringuid ja katseid (IPT Projektijuhtimine OÜ, 2011a; IPT

Projektijuhtimine OÜ, 2011b; Entec Eesti AS, 2012; IPT Projektijuhtimine OÜ, 2013a; IPT Projektijuhtimine OÜ,

2013b) ning välja töötatud koosladestamise juhend (soojuselektrijaama ja TSK seadme tuha ning poolkoksi

koosladestamise juhend, viimane versioon 14.02.2017), milles on esitatud soojuselektrijaama ja tahke

soojuskandja seadme tuha ning poolkoksi koosladestamise põhimõtted ja meetodid. Ladestamise juhendis on

eraldi kirjeldatud poolkoksi ja soojuselektrijaama tuha kõrvaldamise tehnoloogia ning TSK tuha ja poolkoksi

ladestamise tehnoloogia.

TSK tuha ja poolkoksi ladestamise tehnoloogia näeb ette, et tuhakärgede moodustamiseks rajatakse värskest

poolkoksist vähemalt 10 m laiune ning vastavalt lasundi kõrguse kasvamisele maksimaalselt 1 m kõrgune

prügila perimeetrit järgiv piirdetamm (ehk ringtamm või välisvall). Tegemist on prügila välisvalliga, mille

välisnõlva kalle on 1:3 ja sisenõlva kalle 1:2. Välisvall on tugi tema taha rajatavatele kärgedele. Tuhakärje seinad

rajatakse kogu ladestu siseselt ca 1 m kõrgustena värskest poolkoksist, ca 0,5 m paksuste tihendatavate

kihtidena, mis tuleb tihendada hiljemalt 24 tunni jooksul 10 tonnise silerulliga ja sagedusega 3-4 korda päevas

2-3 tunniste vaheaegadega. Laialiajamise ja tihendamisega ning niiskuse hoidmisega käivitatakse poolkoksis

sekundaarse mineraali ettringiidi moodustumine tagamaks kihi geotehnilist tugevust ja veepidavust.

2013. a katseväljakult võetud TSK tuha proovides domineerivad põlevkivi mineraalosale iseloomulikud

mineraalid: kaltsiit, dolomiit, kvarts, K-päevakivi, illiit ja magnetiit. Lisaks on koostises faase, mis on tekkinud

põlevkivi mineraalse osa termilisel lagunemisel utmise käigus, näiteks beliit, periklass, vollastoniit. Osad

termilisel lagunemisel tekkinud mineraalid reageerivad vee ja õhuga kokku puutudes ning selle käigus tekivad

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH aruande eelnõu

Töö nr 2023-010 d

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn Koostaja: Kobras OÜ

14 / 130

sekundaarsed faasid, mis põhjustavad tsementeerumist, näiteks brussiit, bassaniit, hüdrokalumiit, nordstrandiit,

aga ka sekundaarne kaltsiit. Viimast pole võimalik primaarsest kaltsiidist eraldada, kuid portlandiidi jäljed

viitavad selle karboniseerumisele sekundaarseks kaltsiidiks. Võrreldes keevkihtkatlas (KK) põletamisel tekkiva

tuhaga esineb erinevusi. Esiteks, kõrgem dolomiidi ja sellest tulenevalt brussiidi sisaldus (viimane tekib

dolomiidi termilisel lagunemisel tekkiva periklassi (MgO) hüdratiseerumisel ehk reageerimisel veega). Tundub,

et algne vaba lubja (CaO) sisaldus on võrreldes keevkihtkatlas KK-tuhaga madalam, sest selle

hüdratiseerumisprodukti portlandiiti tuvastati vaid jäljena. Ilmselt sõltub nende ühendite teke ja vahekord

suuresti algse põlevkivi koostisest – kui kaltsiidi osakaal on suur, tekib ka rohkem vaba lupja, ja vastupidi, suure

dolomiidi sisalduse korral tekib periklass (MgO). Teiseks olulise erinevusena toodi välja ettringiidi puudumine

hüdratiseerunud TSK tuhas. Kuna ettringiidi kristalliseerumine toimub tihti juba osaliselt tsementeerunud

segus, põhjustab see pragunemist ja paisumist. Kuna seda faasi TSK tuhas ei täheldatud, võib see olla üheks

põhjuseks, miks paisumine nii väike oli (IPT Projektijuhtimine OÜ, 2013).

Tuha niisutamine tolmamise vältimiseks ja tuha hüdratiseerumine

Enne tuha transporti kärge tuleb lisada selle niisutamiseks vett piisavas koguses. 2012. a koostatud tahke

soojuskandja (TSK) tuha ja poolkoksi koosladestamise tehnilises projektis on kirjeldatud tuha niisutamise

vajadust enne transportimist prügilasse. Enne seda, 2011. aastal koostas IPT Projektijuhtimine OÜ Kiviõli

Keemiatööstuse OÜ tootmistegevuses moodustuva tuha (nn TSK tuha) ja poolkoksi koosladustamise

võimaluste ülevaate (Töö nr 11-020956. Kiviõli Keemiatööstuse TSK tuha tugevusparameetrite uuring. Ülevaade

TSK tuha ja poolkoksi koosladustamiseks tehtud katsetest). Uuringu andmetele tuginedes koostas IPT

Projektijuhtimine OÜ ettepanekud tahke soojuskandja (TSK) seadme tuha ladestamiseks poolkoksi ladestule,

milles toodud soovitused on leidnud kajastuse ettevõttele väljastatud kompleksloas:

 poolkoksi ja põlevkivituha transport ning ladestamine tuleb korraldada selliselt, et oleks välditud tolmu

ja tahkete osakeste lendumine,

 enne tuha transporti tuleb lisada selle niisutamiseks tuha kuivkaalust vähemalt 20% vett, et vältida selle

lendumist,

 tuha niisutamine peab olema piisav tolmu maha surumiseks ning lisatud veekogus ei tohi olla liiga

suur, vältimaks tuha muutumist kleepuvaks enne selle ladestamist ja tihendamist.

IPT Projektijuhtimine OÜ tõi oma 2020. a koostatud ekspertarvamuses välja, et tuha niisutamise eesmärgiks

enne transporti on tuha lendumise ja tolmamise vältimine, mitte 20% niiskuse tagamine. Suurema veekoguse

(rohkem kui 20%) lisamisel enne transporti muutub TSK tuhk kleepuvaks ja sellisena ei ole tuha transport

ladustamiskohale mõistlikul viisil praktiliselt teostatav. Tuha niisutamine toimub enne selle prügilasse

transportimist tehases kohapeal (IPT Projektijuhtimine OÜ, 2020).

Keemiliselt ebastabiilne tuhk reageerib atmosfääritingimustes kokkupuutumisel veega (ka

atmosfääriniiskusega) ja CO2-ga. Lühema või pikema aja jooksul toimuvad muutused mineraloogilises

koostises ning moodustuvad erinevad hüdroksiidid, hüdraadid ja karbonaadid. Esimeseks ja kõige kiiremaks

protsessiks on vaba CaO (kustutamata lubi) hüdratiseerumine portlandiidiks (Ca(OH)2). Portlandiidi

moodustumine lubja hüdratiseerumisel toimub veega kokkupuutumisel koheselt ja kiiresti (tavaliselt 48 tunni

jooksul) ning hüdratiseerumine algab juba tuha hoidmisel/ladestamisel ka õhuniiskuse toimel (IPT

Projektijuhtimine OÜ, 2020). Portlandiit omakorda reageerib õhus leiduva süsihappegaasiga moodustades

kaltsiumkarbonaadi (CaCO3). Anhüdriit (Ca(SO)4 hüdratiseerub aeglaselt ettringiidiks

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH aruande eelnõu

Töö nr 2023-010 d

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn Koostaja: Kobras OÜ

15 / 130

(3Ca*Al2O3*3CaSO4*31,5H2O). Peale kogu anhüdriidi transformeerumist ettringiidiks hakkab amorfse faasi

kristalliseerumise arvel tekkima portlandiidi ja vee juuresolekul hüdrokalumiit (kaltsium-aluminaathüdraat

4CaO*Al2O3*13H2O (IPT Projektijuhtimine OÜ, 2011). Peamiste sekundaarsete faaside - portlandiidi ja ettringiidi

hulk on määratud lubja ja anhüdriidi hulga poolt tuhas. Ettringiidi kristalliseerumine toimub pikema aja vältel

(vähemalt 2 nädalat) ning selle faasi hilinenud kristalliseerumine juba tihenenud ja esialgselt tsementeerunud

sette pooriruumis võib põhjustada sisepingete tekkimise ning materjali pragunemise (IPT Projektijuhtimine OÜ,

2012).

Põlevkivi hüdratiseerumise ja sekundaarsete faaside tekkimise juures peab arvestama kolme aspektiga (IPT

Projektijuhtimine OÜ, 2012):

 esiteks, lubja (nn vaba CaO) hüdratiseerumine on tugevalt eksotermiline põhjustades settesiseste

temperatuuride tõusu (soodsatel tingimustel) kuni vee keemispunktini;

 teiseks, tuha hüdratiseerumisel muutub oluliselt selle koostisosade molekulaarruumala, mis põhjustab

hüdratiseeruva settemassi paisumise;

 kolmandaks, täielik hüdratiseerumine ei toimu koheselt vaid pikema aja jooksul ning protsess tarbib

(tolmpõletustehnoloogia põlevkivituhas) kuni 500-550 vett 1 tonni kuiva põlevkivituha kohta.

1 tonn kuiva tuhka tarbib hüdratiseerumiseks kuni 500-550 l vett (IPT Projektijuhtimine OÜ, 2020). Vaba lubja

hüdratiseerumisel tekkiva portlandiidi maht on 100% suurem, ettringiidi maht ca 30% suurem lähtemineraalide

mahust. Sekundaarne mineralisatsioon on intensiivne sajuperioodidel. Tugevdatud kihtidega tagatakse prügila

geotehniline stabiilsus (IPT Projektijuhtimine OÜ, 2012).

On selge, et enne transporti tolmamise takistamiseks lisatav 200 liitrit 1 tonni kohta ei ole piisav tuha

hüdratiseerimiseks. Täiendavalt oleks vaja tagada 200-300 liitri vee lisandumine 1 tonni kohta.

Tuha hüdratiseerumise tagamiseks tuleb (IPT Projektijuhtimine OÜ, 2020):

 tuhk ladustada kärgedesse kuni 0,5 m paksuste kihtidena. Selline kihipaksus tagab, et ooteaeg enne

järgmise kihi paigaldamist ei muutuks liiga pikaks;

 ladustatud tuha 0,5 m paksune kiht peab enne järgmiste kihtide ladustamist seisma avatult 2…3

nädalat, et soovitatavalt tagada ca 80…100 mm sademete hulk (millist aega võib vähendada

ilmavaatlusandmetega tõendatult);

 ooteaja lühendamiseks tuleks kihtide moodustamist läbi viia vastavalt sademete tegelikule kogusele

kasutades lähima vaatlusjaama ilmaandmeid;

 tuhakärjed katta iga 6 kuu tagant poolkoksiga.

Tuha kaadamine kärgedesse

Tuha ladestamiseks sõidavad veokid (kallurid) poolkoksist seintega kärje sisse lahtisest küljest ja kaadavad

tuhakuhilad üksteise kõrvale. Kärge korraga paigaldatava tuhakihi paksus on 0,5 m. Kärjes moodustatava kihi

(tuhk+poolkoks) kogupaksus võib olla maksimaalselt 1 m, millega tagatakse hüdratiseerumise esimeses etapis

eralduva soojuse hajumine.

2012. a tehnilises projektis ning 2021. ja 2022. a IPT Projektijuhtimine OÜ koostatud Kiviõli Keemiatehase TSK

tuha ja poolkoksi koosladustamise uue kontuuri nõlva stabiilsuse kontrollarvutuste ekspertarvamuste kohaselt

võib lasundi moodustada ka kahest või kolmest 0,5 m paksusest tuhakihist, lastes iga kihti enne järgmise

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH aruande eelnõu

Töö nr 2023-010 d

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn Koostaja: Kobras OÜ

16 / 130

paigaldamist 2-3 nädala vältel hüdratiseeruda ja tagades ühtlasi tuhakihil peal sõidetavuse. Hüdratiseerumisel

tuleb jälgida sademete hulka (vajalik kogus on 2012. a tehnilise projekti järgi vähemalt 80–100 mm ja 2021. ja

2023. a stabiilsusarvutuste ekspertarvamuste järgi 150-200 mm) ja vajadusel lisada vett või oodata veel enne

poolkoksikihiga katmist. Tingimuste kohaselt ei ole põlevkivituha tihendamine enne hüdratiseerumist

otstarbekas, peale hüdratiseerumist (2-3 nädalat) võib tihendamine järgmise kihi ladustamiseks vajalik olla.

Vastavalt teostatud uuringule (IPT Projektijuhtimine. Töö nr. 11-02-0956. Kiviõli keemiatehase TSK tuha

tugevusparameetrite uuring. Ülevaade TSK tuha ja poolkoksi koosladustamiseks tehtud katsetest. Tallinn 2011)

ei toimu tuha täielik hüdratiseerumine koheselt, vaid pikema aja jooksul.

Prügila kehandisse vabapinnalise vee tekke vältimiseks tuleb kivistunud ja vajaliku tugevuse saavutanud

tuhakärjed iga 6 kuu tagant katta 0,5 m paksuse tihendatud poolkoksikihiga. Poolkoksiga katmine võib toimuda

juba varem (kui on esinenud piisavalt sademeid), kuid hiljemalt 6 kuu möödumisel. 2013. a IPT Projektijuhtimine

koostatud töös „Kiviõli Keemiatööstuse tuha ja poolkoksi koosladestamise katseväljak“ (töö nr 12-07-1044)

ning TSK tuha ja poolkoksi koosladestamise juhendi (2017) kohaselt kaetakse tuhk koheselt (erinevalt 2012. a

tehnilises projektis ning 2021. ja 2022. a IPT Projektijuhtimine OÜ koostatud Kiviõli Keemiatehase TSJK tuha ja

poolkoksi koosladustamise uue kontuuri nõlva stabiilsuse kontrollarvutuste ekspertarvamustest) värske

poolkoksiga, kusjuures kärgede mõõtmed ei ole hoidla nõlvade stabiilsuse seisukohalt olulised ning valitakse

ladestaja äranägemisel. Uuemates ekspertarvamustes on peetud vajalikuks siiski enne poolkoksiga katmist

oodata. Ka IPT Projektijuhtimine OÜ 2013. aastal koostatud töös on kirjeldatud, et tagasihoidlikust tuha

paisumisest vaatamata ei ole otstarbekas materjali kohe kinni katta, kuna värske TSK tuhk sisaldab vaba lupja

(CaO) ja periklassi (MgO), mille reageerimisel veega eraldub soojust (laboris täheldati TSK tuha veega segamisel

temperatuuri tõusu 80 °C-ni). Töös oli viidatud asjaolule, hüdratiseerumisreaktsioonideks on siiski vaja vett ja

kui jäätmeid algselt ei niisutata, saab loota ainult sademetest tulevale veele.

Kärje katmist poolkoksikihiga alustatakse kärje servadest nii, et buldooser sõidab kärjes vaid laialilükatud

poolkoksi kihil. Poolkoksiga kaetud ja tasandatud tuhakärje peale saab tulevikus rajada uue tuhakärje. Protsessi

käigus võivad materjalid osaliselt ka seguneda. Ladestatud materjali tuleb katmata hoida (st ei tohi uut tuhakihti

peale asetada) seni, kuni poolkoks tsementeerub nii palju, et sellel saab masinatega peale sõita. Hinnanguliselt

võtab see aega ca neli nädalat (IPT Projektijuhtimine OÜ, 2013). IPT Projektijuhtimine OÜ-lt ja KKT-lt suuliselt

saadud tagasiside põhjal on teada, et tegelikult saab masinatega poolkoksikihil peal sõita isegi juba mõne

päeva pärast.

Ühte tuhakärge mahutab ca 1600 m3 tuhka.

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH aruande eelnõu

Töö nr 2023-010 d

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn Koostaja: Kobras OÜ

17 / 130

Joonis 4. Jäätmete ladestamine kärgedena (Entec Eesti OÜ, 2023)

Prügila vettpidav väliskiht

Vastavalt prügila sulgemisprojektile (Entec Eesti OÜ, 2021) ning selle raames tehtud stabiilsuse

kontrollarvutustele (IPT Projektijuhtimine OÜ, 2021a) rajatakse prügila nõlvade stabiilsuse ja ka veetiheduse

nõude tagamiseks tuhakärje välisnõlv tihendatud värskest poolkoksist tammina, mille paksus on (vähemalt)

10 m. Väliskiht moodustatakse trapetsilise ristlõikega tammina, mille välisnõlva kalle on 1:3, mis annab seega

kalde ka kogu jäätmelademele. Tammi sisenõlv on kaldega 1:2 ning laius pealt vähemalt 10 m. Seega on kogu

prügila väliskiht vähemalt 10 m ja prügila sulgemiseks vajaliku veetiheda väliskihi rajamine nõlvadele toimub

samaaegselt jäätmete ladestamisega. Prügila tasapind on alates 100 m kõrguselt kaldega 1:6. Tammide

rajamisel on ette nähtud värske poolkoks ladestada 0,5 m paksuste tihendatud kihtidena (kihtide kaupa) ning

valli tuleb ehitada kõrgemaks vastavalt lasundi kõrguse kasvamisele. Värsket poolkoksi paigaldatakse tammis

tihendatavate 0,5 m kihtidena (+/- 50 mm) milleks kasutatakse vähemalt 10 tonnist silerulli. Vajalik

tihendamiskordade (rulli ülesõitude) arv on 3-4, koheselt peale seda, kui buldooser kihi valmis silub.

Õige paigaldamistehnoloogia järgimisel moodustub prügilale geotehniliselt püsiv ja vett mitteläbilaskev tõke

(filtratsioonimoodul k=10-8 m/s, Proctori tihedus ca 90%), mis on ka geotehniliselt stabiilne. Samuti omandab

tihendatud poolkoks aja jooksul suure tugevuse (>240 kPa). Seega on kirjeldatud viisil rajatud väliskiht vett

mitteläbilaskev ja geotehniliselt stabiilne.

Külmakindluse tagamiseks tuleb välistada katte vettpidava kihi või selle osa külmumine. Lihtsustatud katte

konstruktsiooni korral külmub kogu kate (70 cm) läbi sagedusega vähemalt 1 kord 10 aasta jooksul,

tõenäoliselt sagedamini.

IPT Projektijuhtimine OÜ 2005. a koostatud poolkoksiladestu geotehniliste tingimuste uuringus on sedastatud,

et Kiviõlis ladustatud materjal on geotehniliste parameetrite ja lasundis toimuvate protsesside osas sarnane

Kohtla-Järvel VKG poolkoksiprügilas uuritule. Seetõttu on võimalik uue prügila projekteerimisel kasutada

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH aruande eelnõu

Töö nr 2023-010 d

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn Koostaja: Kobras OÜ

18 / 130

Kohtla-Järve poolkoksiprügila jaoks välja töötatud lahendusi ja kogemust. Lähtuvalt Petroter tuha ladustamise

kohta tehtud uuringutest poolkoksi puudumisel (IPT Projektijuhtimine OÜ, 2016) tagab Kohtla-Järve

poolkoksiprügilas ladestu veepidavuse ka juba nõuetekohaselt paigaldatud TSK tuhk, mistõttu puudub vajadus

ladestule täiendavalt veepidava katte rajamiseks. Samas võib TSK tuha tsementeerumisjärgne veejuhtivus aja

jooksul teatud tingimustes väheneda ja muutuda väiksemaks kui 10-9 m/s. Seega tuleb mägi katta

külmakindluse tagamiseks vähemalt 4 m paksuse pinnase kihiga, milleks sobib ka tihendatud värske poolkoks.

Suletud prügila nõlvade erosioonikindluse tagamiseks tuleb need haljastada näiteks hüdrokülviga (Entec Eesti

AS, 2021).

Prügila olemasolev kujundus

Prügila kujundamisel on alates algusest järgitud põhimõtet, et prügila välisnõlv (küljed) on kaldega kuni 1:3,

mis tagab selle tehnikaga hooldatavuse ja ka prügila keha geotehnilise stabiilsuse. Samuti on see vajalik

sademevee kiireks ära juhtimiseks. Prügila ülemine osa, nn platoo osa, nähti ette kaldega 6º.

Hooldusteed, kraavid ja sademevee ühtlustustiigid

Prügila täitmiseks ja hoolduseks on kavandatud hooldusteed ning sademevee ärajuhtimiseks

sademeveekraavid. Prügila alumisele perimeetrile on rajatud poolkoksist tamm, millel paikneb kogu prügilat

ümbritsev hooldustee koos sademeveekraaviga. Kraavist juhitakse veed ühtlustustiikidesse, kus toimub

settimine. Ühtlustustiigid mahuga ca 55 000 m3 paiknevad ladestu lääneküljel. Tiigid rajati olemasolevale

maapinnale tammide rajamisega ning tehti veetihedaks HDPE 1,5 mm kilega. Kasutusel on kolm omavahel

ühenduses olevat järjestikku toimivat tiiki sügavusega ca 2,5 m. Sademevee pumpamiseks tehasesse on rajatud

kompaktpumpla, milles on kaks pumpa tootlikkusega ca 8,0 l/s ja tõstekõrgusega H=25,0 m. Tiikides olevat

vett kasutatakse ladestatava materjali ja prügila teede niisutamiseks või pumbatakse pumpla ja survetorustiku

kaudu KKT tehasesse taaskasutusele (kuuma poolkoksi jahutamiseks).

Olemasoleva KKT prügila sulgemine

Varasemalt projekteeritud prügila sulgemislahenduse mahu ammendumisele lähenemise tõttu koostati 2021.

aastal ladestu sulgemisprojekt (Entec Eesti OÜ, 2021), millega nähti prügilale ette uus kujundus, mis suurendaks

prügila mahtu ja pikendaks selle kasutusaega. Prügila esmane lahendus projekteeriti 2006. aastal (Kiviõli

Keemiatööstuse OÜ poolkoksiprügila eelprojekt. Töö nr 700/06 AS Entec Tallinn 2006), mis lähtus

tolleaegsetest kõrgusmärkidest nn riigi vastutusel oleva prügila ja keemiatööstuse prügila vahelisel oletataval

piiril. Peale ala kruntimist ja piiri kokkuleppimist teostati riigi prügila sulgemistööd, millega prügila kuju muutus

(Kiviõli Keemiatööstuse OÜ poolkoksi prügilasse soojuselektrijaama-, tahke soojuskandja tuha ja poolkoksi

koosladestamise tehniline projekt. Töö nr 941/11 Entec Eesti AS Tallinn 2012) lähtuvalt uutest maapinna

kõrgustest 2008 kokkulepitud piiril. Lisaks korrigeeriti projekti (Entec Eesti AS, Tallinn 2015) ka tulenevalt

ladestatavate jäätmete vahekorra muutusest, mida tingis TSK tuha osakaalu suurenemine ladestatavate

jäätmete hulgas. Prügila projekti viimase korrektuuriga muudeti ka juurdesõiduteed ning selle kujundust

järgitakse kuni käesoleva ajani.

Prügila mahu suurendamiseks kujundati prügilale uus tipp, mille kõrguse määramisel järgiti alal kehtivat

detailplaneeringut. AS Entec Eesti koostatud prügila sulgemisprojekt ja selle raames mäe uus kujundus koostati

2021. a sügisel. 2021. a seisuga saab uue kujunduse tulemusel ladestada olemasolevasse prügilasse veel

täiendavalt ca 3 milj m3 tööstusjäätmeid, mis arvestades viimase 5 aasta keskmist ladestusmahtu 323 tuh m3

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH aruande eelnõu

Töö nr 2023-010 d

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn Koostaja: Kobras OÜ

19 / 130

aastas, pikendab prügila kasutusaega enam kui 9 aasta võrra. Tänaseks (ca 2,5 aastat hiljem) on täiendav vaba

maht vähenenud ca 800 000 m3 võrra ja prügila kasutusaeg on samuti seega lühenenud ca 6,5 aasta peale (ehk

kuni ca 2030. aastani). Prügila kujundusel on järgitud varasemaid kujunduspõhimõtteid, välisnõlvad on kaldega

1:3 ning tipu ümbrusesse rajatav platoo 6º. Uue kujunduse tulemusel muutusid hooldustee ja

sademeveekraavide asukohad, millest tulenevalt koostati kraavidele uued arvutused ning tehti ettepanekud

nende nõlva ja põhja kindlustuse osas. Uue kujunduse stabiilsuse ja kestvuse hindamiseks koostati

stabiilsusarvutused (IPT Projektijuhtimine OÜ, 2021a), mille põhjal määrati tingimused nõlvade stabiilsuse

tagamiseks.

Kui jäätmeid ladestatakse nõuetekohaselt kärgedesse, on rajatav ladestu kogu paksuses vett mitteläbilaskev.

Iga uus kärg on eelnevale vettpidavaks katteks ja järgnevale vettpidavaks põhjaks. Samuti on vettpidavad ka

ladestu 10 m paksused värskest tihendatud poolkoksist välisnõlvad.

Ladestu projektkõrguse saavutamisel on ette nähtud ladestu katta (mitte kogu ulatuses, vaid selle lagi)

külmumise ohu vähendamiseks vähemalt 4 m paksuse pinnase kihiga, milleks sobib ka tihendatud värske

poolkoks.

3.2. PRÜGILA LAIENDUSE KAVANDAMINE (DETAILPLANEERINGU KIRJELDUS) Seoses olemasoleva ladestu projektijärgse mahu täitumisega on tekkinud vajadus leida võimalus jäätmete

ladestamiseks ka edaspidi. Tehnoloogia arenemine ja ringmajanduse üha laiem levik võib ladestatud tuhale

leida uusi kasutusvaldkondi näiteks maastikukujundamise elemendina nii majandus- kui puhke otstarbeks,

ladestatud tuhkades toimuvate protsesside teadusuuringud võivad tulevikus võimaldada erinevate

kasutusvaldkondade tekkimist. Seniks aga, kuni reaalset alternatiivi jäätmete ladestamisele ei ole leitud, peab

olema võimalus jätkata jäätmete ladestamisega, mida võimaldab olemasoleva prügila (jäätmeladestu)

laiendamine.

Kuni prügila laiendamise elluviimiseni on korrigeeritud olemasoleva prügila kuju nii, et tekiks täiendav maht

perioodiks, mis kulub uue prügila rajamiseks ja kasutuselevõtmiseks, mis pikendab prügila kasutusaega kuni

ca 2030. aastani.

Prügila laienduse ala kavandatakse olemasolevast prügila mäemassiivist põhja, kirde ja ida suunda (joonis 5).

Kavandatav prügila laiendus ühendatakse olemasoleva KKT prügilaga. Laiendatav ala võetakse kasutusele

pärast olemasoleva ladestu täitumist.

Detailplaneeringuga on lahendatud tööstusjäätmete prügila laiendamiseks vajaminev ala, kruntide

moodustamine, krundi ehitusalade määramine, krundi ehitusõiguse määramine, detailplaneeringu

kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste võimalike asukohtade määramine, ehitiste

ehituslike tingimuste määramine ja servituutide seadmine.

Detailplaneeringuga kavandatakse 6 uue krundi moodustamine (pos 1-6) (joonis 5).

 Krundid pos 1-4 on määratud ohtlike jäätmete käitluse ja ladustamise maaks, kusjuures krundile pos 4

(riigi suletud prügila osale) ei ole täiendavalt jäätmete ladestamist lubatud (st ei ole planeeritud

täiendavalt prügila rajamise alaks).

 Krunt pos 5 on määratud haljasala maaks, eesmärgiga säilitada kõrghaljastuse puhverala.

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH aruande eelnõu

Töö nr 2023-010 d

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn Koostaja: Kobras OÜ

20 / 130

 Krundil pos 6 asuvad olemasolevad puurkaevud koos hoonetega ja see on määratud tootmishoone

maaks. Ka seal on ette nähtud säilitada olemasolevat kõrghaljastust.

Planeeringualale jäävad lisaks krundid Sonda tee 15 (tee ja tänava maa) ning Sonda tee 19 (ohtlike jäätmete

käitluse ja ladustamise maa), mille piire ja maakasutust planeeringuga ei muudeta.

Tööstusjäätmeid on lubatud ladestada kruntidele Pos 1 kuni Pos 3 ning Sonda tee 19 kokku 75 ha suurusel

alal. Kruntide ehitusõiguse tabel on esitatud detailplaneeringu eskiisjoonisel (joonis 5).

Planeeringualale kavandatud positsioonide ehitusalad on lahendatud omavahel kokkupuutuvalt, et võimaldada

prügila mäemassiivi rajamist ühtse tervikuna. Samas on planeeringut lubatud ellu viia etapiliselt - planeeritud

ehitusõiguse realiseerimiseks tuleb esmalt välja ehitada rajatava etapi ala infrastruktuur ning rajada

nõuetekohane prügila alus (alal, kus see on vajalik). Kiviõli Keemiatööstus OÜ esmane teadaolev eelistus on

alustada mäe laiendamist esmalt krundil Pos 2, seejärel Pos 3 ning viimasena Pos 1.

Ehitusõigusega on antud võimalus rajada rajatisi. Rajatiste all mõistetakse tööstusjäätmete prügilat,

ühtlustustiike ning neid teenindavaid rajatisi. Planeeringuga on antud ka ehitusõigus vajadusel tiikide

suurendamiseks või lisatiigi rajamiseks planeeringuala lääneosas (Sonda tee 19 lääneosas).

Täiendavalt on antud võimalus pärast tööstusjäätmete prügila sulgemist paigutada planeeringualale

päikesepaneele. Päikesepargi rajamine on lubatud kogu prügila ehitusõigusega ala ulatuses.

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH aruande eelnõu

Töö nr 2023-010 d

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn Koostaja: Kobras OÜ

21 / 130

Joonis 5. Detailplaneeringu eskiisjoonis (Kobras OÜ, töö nr 2023-007).

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH aruande eelnõu

Töö nr 2023-010 d

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn Koostaja: Kobras OÜ

22 / 130

Keskkonnaministri 29.04.2004 määruse nr 38 „Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded“ § 6 lg 2

kohaselt peab prügila kavandatav kasutusiga olema vähemalt 25 aastat. Samas ei ole detailplaneeringu puhul

tegemist uue prügila kavandamisega, vaid prügila laiendusega. Kavandatav laienduse ala võimaldab jäätmete

pikaajalist (vähemalt 25 aasta jooksul) ladestamist.

Prügila laiendamisel tuleb tagada keskkonnaministri 29.04.2004 määruse nr 38 nõuetele vastavad prügila aluse

ja külgede omadused. Uutel hõivatavatel aladel rajatakse prügila aluse nõuetele vastavuse tagamiseks

tehisbarjäär. Aladel, kus on varasemalt ladestu sulgemisel või tööstusjäätmete ladestamise käigus rajatud

vettpidav kiht, tehisbarjääri ei rajata.

Detailplaneeringu koostamisel arvestatakse, et prügila alalt kogutav sademevesi (valgvesi) juhitakse ladestule

rajatavate kraavidega prügila lääneküljel asuvatesse sademevee ühtlustustiikidesse (joonis 6).

Joonis 6. Prügila lääneküljel paiknevad valg- ja nõrgvee ühtlustustiigid (Maa-ameti kaldaaerofoto, pildistamise aeg 06.05.2023).

Vastavalt prügila ehitusprojektile (AS Pöyry Entec, 2008) on sademevee ühtlustusbassein vajalik sademevee

koguste ja kvaliteedi ühtlustamiseks ning toimib ka setitina enne sademevee pumpamist Kiviõli

Keemiatööstuse OÜ territooriumile (tehasesse). Vastavalt poolkoksiprügila eelprojektile (Entec AS, 2006) on

keskmise veerikkusega aasta sademeveekogus, mis ühtlustusbasseini jõuab, 91 000 m³. Kogu aastase

sademevee mahutamiseks ühtlustusbasseini peaks selle pindala olema 45 000 m² ja sügavus ca 2,5 m

(veesügavus ca 2,0 m). Põhjusel, et KKT-l oli plaanis aktiivselt kasutada ühtlustusbasseini kogunevat vett,

otsustati ehitusprojekti koostamise käigus vähendada rajatava basseini mahtu. Ühtlustusbassein nähti ette ja

rajati kolmekambrilisena, kogupindalaga 19 110 m2 ja kogumahuga 54 397 m3. Ühtlustusbassein ja selle nõlvad

on rajatud tervenisti muldesse, st basseini põhi on rajatud olemasoleva maapinna. Ühtlustusbasseini põhi ja

nõlvad on vooderdatud HDPE kilega.

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH aruande eelnõu

Töö nr 2023-010 d

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn Koostaja: Kobras OÜ

23 / 130

Tiikidest võetakse praegu ja kavandatakse ka edaspidi võtta vett prügila teede ja ladestatavate jäätmete

niisutamiseks või pumbatakse tehasesse taaskasutamiseks. Detailplaneeringu koostamisel arvestatakse

ladestusala suurenemisest tingitud kogutava sademevee (valgevee) koguse suurenemisega ning lahendatakse

ühtlustustiikide mahu suurendamine olemasolevate tiikide rekonstrueerimise ja/või uue ühtlustustiigi

kavandamisega. Nõuetele vastav ladestu on kogu paksuses vett mitteläbilaskev (tegelikult lausa vett siduv),

seega sisuliselt puudub vajadus nõrgvee kogumissüsteemi kavandamiseks, samas ettevaatusabinõuna nähakse

see ikkagi ette.

Laienduse ala optimaalseks kasutamiseks kavandatakse juurdepääsuteed nii ida kui ka lääne suunast.

Põhijuurdepääs planeeringualale on kavandatud olemasolevalt prügila juurdepääsult planeeringuala kaguosas

Sämi-Sonda-Kiviõli teelt. Planeeritud juurdepääsud laiendatava prügila teenindamiseks on ette nähtud

planeeringuala olemasolevatelt teedelt ala ida- ja edelaosas. Tagatud on juurdepääs ka ala põhjaosas asuvale

tootmismaa positsioonile, kus asuvad puurkaevud. Ladestule rajatakse täiendavad juurdepääsu- ja hooldusteed

koos ladestu tõusuga vastavalt prügila täitumisele. Teede täpne lahendus selgub edasisel projekteerimisel.

Juurdepääsuteede lahenduse kavandamisel arvestatakse laiendusala etapilise rajamisega ja kasutamisega.

Jäätmete ladestamise tehnoloogia

TSK tuha ja poolkoksi ladestamine kärgtehnoloogiaga

Kiviõli Keemiatööstus OÜ-lt saadud informatsiooni alusel on suure tõenäosusega lähitulevikus (vähemalt 10 a

perspektiivis) kavas jätkata praegu kasutava poolkoksi ja TSK tuha ladestamise kärgtehnoloogiaga, mida on

kirjeldatud eespool. Hetkel ei ole põhjust eeldada, et poolkoksi teke väheneks lähitulevikus sellises ulatuses, et

sellest enam kärgede valmistamiseks ei piisa.

Ladestatava TSK tuha hüdratiseerumiseks vajalik lisanduv veekogus tuleb sademetest, õhuniiskusest (materjal

on eksponeeritud ilmastikule) ja kontaktist poolkoksiga (see osa veest, mis poolkoksis jääb kasutamata

reaktsioonides (poolkoks on pigem liigniiske), saab ära tarvitada tuhk). Hüdratiseerumise protsessi

kiirendamiseks võib väheste sademetega perioodil (mai-juuni) niisutada tuhka lisaveega, kuid selle tehniline

toimimine vajab väljatöötamist. See sõltub tuha ja poolkoksi osakaalust. Kui tuha osakaal hakkab suurenema,

siis on täiendav niisutamine paratamatu. Hetkel on teadmata, kas niisutussõlm hakkab paiknema

tööstusjäätmete ladestusalal või tehases enne ladestusalale transportimist.

2022. a koostatud uuringus TSK-500 tahke soojuskandja meetodil tekkiva tuha kuivladestamise tehnoloogia

väljatöötamiseks ilma poolkoksi kasutuseta (IPT Projektijuhtimine OÜ, 2022) on koostatud ladestamise

kontseptsioon, kuid tööstuslikud välikatsed on tänaseni veel läbi viimata ning on toodud üksnes eeldused töös

kirjeldatud meetodil paigaldatud TSK-500 tuhal sõidetavuse kohta. Uuringus on antud juhis tööstusliku

katseväljaku rajamiseks ning on öeldud, et katse tulemuste põhjal koostatakse tööjuhendid ladestul

tegutsemiseks (materjali ladestamiseks). Tööstusliku katse käigus täpsustakse lisatava vee kogus (lähtuvalt tuha

mineraloogilisest koostisest), ühe kihina ladustatava tuhakihi maksimaalne lubatud paksus, vajalik ülesõitude

arv ja režiim (vibratsiooniga või vibratsioonita) nii värskele kui seisnud tuhale. Kui tööstuslike katsete tulemusel

leitakse sobivad tingimused, millega on võimalik TSK tuhka ladestada ilma poolkoksita selliselt, et on tagatud

mäe stabiilsus, nõuetekohane veepidavus piisava tsementeerumise tagajärjel ja välistatud erosioon, siis võib

selle tehnoloogia rakendumine osutuda võimalikuks olukorras, mil poolkoksi teke väheneb oluliselt, lakkab või

on hoopiski ajendatud riigi või ettevõtte keskkonnapoliitika muutumisest.

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH aruande eelnõu

Töö nr 2023-010 d

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn Koostaja: Kobras OÜ

24 / 130

Põlevkivilendtuha (10 01 97, 166 553 t/a) ja põlevkivikoldetuha (10 01 98, 173 797 t/a) ladestamise vajadus

kaob ära, soojuselektrijaamas põlevkivi põletamise tähtaeg on 2024. aasta lõpp.

TSK tuha ladestamine poolkoksi puudumisel

Kuna pikemas vaates puudub kindlus poolkoksi tekke osas, on koostatud uuring TSK-500 tahke soojuskandja

meetodil tekkiva tuha kuivladestamise tehnoloogia väljatöötamiseks ilma poolkoksi kasutuseta (IPT

Projektijuhtimine OÜ, 2022). Uuringu eesmärgiks oli välja pakkuda tehniliselt ja majanduslikult optimaalseim

lahendus KKT-s tekkiva TSK-500 seadme tuha kuivladestamiseks põhimõttelise lahenduse tasemel. Uuringu

tulemusel koostati ladestamise kontseptsioon, mida iseloomustab:

 mägi nõlvadega 1:3, mis tagab mäe pikaajalise stabiilsuse;

 ladestu välimine vähemalt 8 m (4 m külmakindluse ja 4 m stabiilsuse tagamiseks) laiune „kest“ rajatakse

püsivalt tugevast materjalist - värskelt tihendatud poolkoksist või põlevkivi aherainest;

 TSK tuhk ladestatakse kihiti - kallatakse autodelt hunnikutesse ja silutakse buldooseriga ca 0,5...0,7 m

paksuseks kihiks ning tihendatakse rulliga;

 tuhk jahutatakse õlitehases veega (vastavalt laborikatsetele 0,6 l vett 1 kg tuha kohta), mis tagab, et

tuhk ei tolma seismisel ja laadimisel, ei kleepu autokasti külge ja on tihendatav. Ladestamisel piisab

veesisaldusest, mis vastab 50% veeküllastusastmele. Laborikatses oli vastavaks veesisalduseks 35%

(1000 g kuiva tuha kohta 350 g vett). Väiksema vee koguse (S<50%) puhul jääb tuhk osaliselt kuivaks,

mis põhjustab tolmamist. Samuti jääb jäätmeladestu kuivades tsoonides tugevus madalamaks;

 tuha seismine lahtiselt ilmastiku käes ei ole vajalik;

 vee lisandumine ladestusalale hiljem, näiteks sadude või niisutamise tõttu ei ole probleem. Vesi

seotakse tuhka (kokku umbes 0,4 liitrit 1 kg kuiva tuha kohta) ca 30 päeva jooksul. Täiendav vee kogus

suurendab aluspinna tugevust täiendava tsementeerumise arvel.

Prügila sulgemine

Kavandatav prügila laiendus ühendatakse olemasoleva KKT prügilaga, seega tuleb prügila laiendamine

kavandada koostoimes KKT prügila sulgemisega. Ühtlasi on prügila laienduse kavandamisel asjakohane

käsitleda prügila laiendusalade ammendumise järgset sulgemist. Nõuded prügila või selle osa sulgemisele

sätestab keskkonnaministri 29.04.2004 määrus nr 38. Määruse § 35 lg 1 p 1 põhjal katab prügila käitaja

ladestamise lõppemisel ohtlike jäätmete prügila jäätmelademe isolatsioonikihi, vettpidava mineraalkihi,

vähemalt 0,5 m paksuse dreenikihi ja vähemalt 1 m paksuse kattepinnase kihiga. Määruse § 35 lg 3 sätestab,

et kui Keskkonnaamet on keskkonnamõju hindamise aruannet arvestades veendunud, et sadevete ärajuhtimist

ja pinnase ning põhjavee kaitset on võimalik tagada ka muu konstruktsioonilise lahendusega, mis annab lõikes

1 sätestatuga samaväärse tulemuse, võib amet lubada muuta lõikes 1 sätestatud prügila kattekonstruktsiooni.

KSH aruandes käsitletakse võrreldavate alternatiividena olemasoleva ja kavandatava prügila laienduse

sulgemise konstruktsioonilisi lahendusi. Alternatiivsed sulgemislahendused ja nende omavaheline võrdlemine

on esitatud peatükis 7.

4. SEOS ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA Riigi jäätmekava 2023-2028

Riigi jäätmekava aastateks 2023-2028 (kinnitatud Kliimaministeeriumi 20.12.2023 käskkirjaga nr 1-2/23/534).

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH aruande eelnõu

Töö nr 2023-010 d

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn Koostaja: Kobras OÜ

25 / 130

Põlevkivi kaevandamis- ja töötlemisjäätmeid tekib viimastel aastatel ca 17 miljoni tonni aastas, mis moodustab

ligikaudu kuni 80% kõigist Eestis tekkivatest jäätmetest. Jäätmekavas on sedastatud, et arvestades

kliimaneutraalsuse eesmärki ja kliimavaldkonna suundumusi, võib eeldada, et põlevkivitööstuse jäätmete teke

ja osakaal väheneb. Samas on tõdetud, et olukord, kus Venemaa agressioonisõja tõttu Ukrainas on tekkinud

kütuste hinnatõus ning vajadus kasutada siseriiklikult enam põlevkiviõli, ei aita paraku kaasa jäätmete tekke

vähenemisele, kuigi alates aastast 2018 oli märgata vähenemise trendi.

Põlevkivist elektri ja õlitootmisel on suur roll kliimaneutraalsuse saavutamisel aastaks 2050. Lähikümnendil on

energeetika alased eesmärgid suunatud valdavalt energiaallikate mitmekesistamiseks ja taastuvenergia

kasutuselevõtmiseks. Põlevkivi kasutamise vähenemisel on ka mõju jäätmetekke vähendamisele, kuigi

energiahindade tõus ja energiaga varustuskindluse tagamiseks suurenev põlevkivi kaevandamise ja kasutamise

maht tõenäoliselt jäätmetekke vähenemisele kaasa ei aita. Seega seni kuni põlevkivi Eestis kasutatakse, on

oluline jätkata seadusandlike regulatsioonide tõhusat rakendamist ning vastavalt perspektiivsusele jätkata ka

tehnoloogilistesse arengutesse panustamist, et laiemalt täita rahvusvahelised kliimaeesmärgid aga ka

panustada riigi jäätmekava 2023–2028 strateegiliste eesmärkide täitmisesse.

Kehtivaks põlevkivi energeetilise kasutamise ja õli tootmise PVT-järelduste nõudeks on jäätmete tekke ja

kõrvaldamisvajaduse vähendamine, rakendades prioriteetsuse järjekorras meetmeid, mis tagavad jäätmete

tekke vältimise, sh tekkivate ainevoogude käsitlemise kõrvalsaadustena, võimaldavad nende protsessi

tagasisuunamist, ringlussevõttu, kordus- ja taaskasutamist.

Arengukavas on seatud eesmärgiks põlevkivijäätmete tekke vähendamine. Samas on ära nimetatud, et

põlevkivijäätmete tekke vähendamine sõltub paljuski kaevandamis- ja töötlemismahtudest, mis omakorda on

mõjutatud suurematest globaalsetest trendidest, nt energiajulgeolek ja EL kliimapoliitika arengusuunad, mis

pole selgelt ettenähtavad või siseriiklikult reguleeritavad. Seega tuleb tagada jäätmete inimesele ja

looduskeskkonnale ohutu ladestamise võimalused.

Eesmärgiks on võtta põlevkivitööstuse jäätmeid võimalikult suures ulatuses ringlusse. Samas on nenditud, et

poolkoksi taaskasutusvõimalused on praegusel hetkel väga piiratud. Poolkoksi pole viimasel neljal aastal

taaskasutusse suunatud, kogu tekkinud pookoks on ladestatud prügilatesse. Teoreetiliselt on poolkoksi puhul

taaskasutusvõimalusi küll olemas, kuid majanduslikult tasuvaid ja reaalselt rakendatavaid võimalusi peale

prügilate korrastamise, on hetkel väga vähe. Sellega ja ka üldisemalt põlevkivijäätmetega seonduvalt on

eesmärk vähendada põlevkivijäätmetest tulenevat ohtu inimesele ja looduskeskkonnale tervikuna.

Eeltoodu puudutab eelkõige põlevkivi kasutamise arengudokumentide koostamist. Ühtlasi on asjakohane

keskkonnamõjude tervikliku käsitlemise põhimõttega arvestada pikaajaliste keskkonnakaitselubade (maavara

kaevandamise luba, keskkonnakompleksluba) väljastamisel ja muutmisel. Prügila rajamine on küll seotud KKT

tootmistegevusega, mis toimub kehtiva keskkonnakompleksloa alusel, kuid detailplaneering ja selle KSH ei

hõlma kogu tootmistegevust, vaid ainult selle käigus tekkivate jäätmete ladestamise jaoks vajaliku taristut ja

selle rajamisega kaasnevat mõju. Detailplaneeringu kehtestamisega võimaldatakse prügila rajamist, kuid otsus

ei taga õigust tootmistegevuseks. Tootmistegevuse toimumist mõjutavaid otsused tehakse valdkondlike

arengukavade ja keskkonnakaitselubade kaudu. Prügila rajamise detailplaneeringu koostamisel ei ole terviklik

tootmistegevuse käsitlemine asjakohane. Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud prügila laienduse

etapilise rajamisega ja kasutamisega.

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH aruande eelnõu

Töö nr 2023-010 d

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn Koostaja: Kobras OÜ

26 / 130

Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030

Põlevkivi arengukavas (kinnitatud Riigikogu 16.03.2016 otsusega) on esitatud kokkuvõttev tabel

põlevkivitööstuse keskkonnamõjust. Jäätmetekke valdkonnas on nimetatud järgmised probleemid:

 tekitatud ohtlike jäätmete kogus on suur ning kasvab koos kaevandamiskogusega. Teket saaks

vähendada mäemassi rikastades, kuid ligikaudu samavõrra suureneb siis kaevandamisjäätmete

osakaal;

 jäätmed tuleb valdavalt ladestada, sest nende taaskasutus on väike.

Seni rakendatud meetmetena on välja toodud järgmist:

 ohtlikud jäätmed ladestatakse nõuetekohastesse prügilatesse;

 jäätmete tekke suurenemist takistab kehtestatud põlevkivi kaevandamise aastamäär.

Kuna põlevkivi kasutamisel tekkivate ohtlike jäätmete maht on suur, on oluline ladestada need jäätmed

keskkonnanõudeid järgides. Tekitatud jäätmete maht sõltub kaevandatud põlevkivi kogusest, seega võib

jäätmete teket piiravaks teguriks lugeda ka põlevkivi kaevandamisele kehtestatud kaevandamise aastamäära.

Lisaks on saastamise vähendamiseks kehtestatud saastetasud, millest suurim osatähtsus on jäätmete

ladestamise tasudel. Põlevkivi arengukava kavandab põlevkivi kaevandamise aastamääraks 20 mln t

mitmeaastase keskmise kogusena. Põlevkivitööstuse jäätmete ladestamisega kaasneva mõjuna on arengukavas

muuhulgas välja toodud, et põlevkivitööstuse taristu rajamine ja jäätmete ladestamine toob kaasa elupaikade

hävimist. Lisandub saaste otsene ja kaudne mõju. Jäätmete ladestamise otsese ja kaudse mõju tulemusel on

jäätmete ladustamise aladel elustik äärmiselt vaene.

Arengukavas on juhitud ka tähelepanu, et põlevkivitööstuse arengu tõttu muutuvad ladestatavate jäätmete

koostis ja omadused. Muutustega kaasneb väheuuritud omadustega põlevkivituha koguse kasv, mistõttu on

vajalik uuringutega täpsustada nende tuhajäätmete jäätmekäitluse keskkonnanõudeid, sh jäätmete ohutu

ladestamise ja seire nõudeid.

KKT tööstusjäätmete prügila laiendamisel tuleb tagada nõuetekohane prügila rajamine ning arvestada

vajadusega minimeerida taristu rajamise ja jäätmete ladestamisega kaasnevaid keskkonnamõjusid. Prügila

kavandamisel tuleb arvestada ladestatavate jäätmete koostise ja omadustega.

Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+

Ida-Viru maakonnaplaneeringu (kehtestatud Ida-Viru maavanema 28.12.2016 korraldusega nr 1-1/2016/278,

täiendatud 08.02.2017 korraldusega nr 1-1/2017/25) kohaselt on planeeringualal linnalise asustuse ala

(joonis 7). Laienduse põhjapoolsel osal on tegemist ka peamise tööstus- ja logistika-alaga (joonis 8).

Maakonnaplaneeringu seletuskirja kohaselt on maakonna eelisarendatavateks aladeks keskustesse ja nende

vahetusse lähedusse määratud linnalise asustuse alad, mis on nii elupiirkondade kui ka ettevõtlusalade

arendamiseks, aktiivsete puhkepiirkondade, logistikaalade jm linnalise maakasutuse kavandamiseks.

Ala edela- ja lääneosas, kus on metsa- ja rohumaa, on määratud rohelise võrgustiku ala (joonis 7).

Maakonnaplaneeringuga on rohevõrgustiku eesmärgiks seatud Ida-Virumaale iseloomulike ökosüsteemide ja

liikide säilimise tagamine, looduslike, poollooduslike jt väärtuslike ökosüsteemide kaitsmise tagamine ning

säästlikkuse printsiibi jälgimine looduskasutusel. Rohevõrgustiku moodustamisel on lähtutud loodusliku ja

bioloogilise mitmekesisuse säilimise vajadustest ning võrgustiku funktsioneerimise eeldustest. Roheline

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH aruande eelnõu

Töö nr 2023-010 d

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn Koostaja: Kobras OÜ

27 / 130

võrgustik koosneb tuumaladest ja koridoridest, mis on omavahel ühendatud funktsioneerivaks tervikuks. Kogu

võrgustiku toimimine toetub tuumaladele, mis moodustuvad kaitse alla võetud kõrgema loodusväärtusega

aladest ja metsamassiividest. Rohelise võrgustiku sidususe tagavad koridorid.

Maakonnaplaneeringus on antud suunised rohelise võrgustiku tingimuste seadmiseks üldplaneeringute

koostamisel. Muu hulgas on tingimusena toodud, et kõrge keskkonnariskiga objektide planeerimisel tuleb ette

näha meetmed nende negatiivsete keskkonnamõjude leevendamiseks ning kavandatavate tegevustega ei tohi

kaasneva põhja- ja pinnavee reostusohtu.

Joonis 7. Väljavõte Ida-Virumaa maakonnplaneeringu 2030+ kaardist „Ruumilised väärtused“

Joonis 8. Väljavõte Ida-Virumaa maakonnplaneeringu 2030+ kaardist „Tehnilised võrgustikud“

Kiviõli linna üldplaneering

Planeeringualal kehtib Kiviõli linna üldplaneering (kehtestatud Kiviõli Linnavolikogu 28.08.2014 määrusega

nr 14). Olemasoleva KKT prügila alal on määratud jäätmekäitluse maa-ala (vt jooniselt 9 „OJ“) ning riigi suletud

Detailplaneeringu ala

Detailplaneeringu ala

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH aruande eelnõu

Töö nr 2023-010 d

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn Koostaja: Kobras OÜ

28 / 130

prügila alal haljasala ja parkmetsa maa-ala (joonisel 9 „HP“ ja „OJ“). Prügila laienduse maa-ala on osaliselt

määratud tootmise („TT“) ning haljasala ja parkmetsa („HP“) maa-alaks.

Detailplaneeringuga soovitakse muuta kehtiva üldplaneeringuga ette nähtud maakasutust (joonis 8). Kui

detailplaneeringu menetluse ajal jääb kehtivaks Kiviõli linna üldplaneering, siis on vajalik maakasutuse

juhtotstarbe muutmise ettepaneku tegemine.

Joonis 9. Väljavõte Kiviõli linna üldplaneeringu maakasutuse plaanist ning üldplaneeringu muudatusettepanek.

Kehtiva Kiviõli linna üldplaneeringu järgne roheline võrgustik kattub detailplaneeringu alal ja ümbruses

maakonnaplaneeringuga määratud rohelise võrgustiku paiknemisega. Üldplaneeringu seletuskirja kohaselt on

suuremad metsaga kaetud alad määratletud rohevõrgustiku alaks, kus kasvav väärtuslik puittaimestik

säilitatakse, kuna mets omab olulist tähtsust ökoloogilistes protsessides. Samuti täidab mets teede ja raudtee

äärsetel aladel kaitsehaljastuse eesmärki. Tingimusena on välja toodud, et rohevõrgustiku aladel ei kavandata

uute kompaktsete asustusalade tekkimist.

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu KSH VTK-s juhiti tähelepanu asjaolule, et

olemasoleva KKT prügila alal määratud maakasutuse juhtotstarve (ohtlike jäätmete käitluse maa-ala) ja samale

alale määratud rohekoridor on vastuolulise iseloomuga alad. Teisisõnu – üldplaneeringuga planeeringuala

kesk- ja lääneosas lubatud otstarve, mis lubab alal tegeleda jäätmekäitlusega, ei toeta samal ajal samal alal

rohevõrgustiku toimimist ja funktsioneerimist. Koostatavas Lüganuse valla üldplaneeringus on vajalikud

piirikorrektuurid tehtud.

Detailplaneeringu ala

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH aruande eelnõu

Töö nr 2023-010 d

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn Koostaja: Kobras OÜ

29 / 130

Koostatav Lüganuse valla üldplaneering

Haldusreformijärgse Lüganuse valla üldplaneeringu koostamine ja üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise läbiviimine algatati Lüganuse Vallavolikogu 22.08.2018 otsusega nr 99. Lüganuse valla üldplaneering

on vastu võetud Lüganuse Vallavolikogu 22.12.2022 otsusega nr 87. Üldplaneeringus on ette nähtud ala prügila

laienduseks: vastuvõtmise järgsel avalikul väljapanekul oleva eelnõu maakasutusplaani (viimati muudetud

28.06.2023) (joonis 10) järgi määrati olemasoleva prügila alal, sellest põhjas ning riigi suletud prügila alal ja

lähiümbruses maakasutuse juhtotstarbeks jäätmekäitluse maa, mis on kooskõlas detailplaneeringuga

kavandatava maakasutuse otstarbega (joonis 10). Üldplaneering saadeti Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumile heakskiidu saamiseks 13.12.2023. Seisuga 17.03.2024 ei ole üldplaneering veel

heakskiidetud ja kehtestatud, kuid arvestades, et varasemad planeeringud on kehtestatud pikka aeg tagasi ja

suures osas vananenud, on asjakohane arvestada ametkondade poolt kooskõlastatud, vastu võetud,

avalikustatud ja heakskiitmiseks saadetud Lüganuse valla üldplaneeringuga.

Lüganuse valla üldplaneeringu koostamisel on arvestatud prügila laiendamise vajadusega ja ala on määratud

jäätmekäitluse maa-alaks (joonis 10). Üldplaneering jätab võimaluse ala kasutusele võtmiseks ka

taastuvenergeetika maa-alana päikeseparkide rajamiseks.

Kui detailplaneeringu menetluse jooksul kehtestatakse Lüganuse valla üldplaneering, tuleb arvestada, et

detailplaneeringu kehtestamisel peab see olema kooskõlas üldplaneeringuga. Vastuvõetud Lüganuse valla

üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarve võimaldab prügila laiendamist. Kui detailplaneeringu

menetluse jooksul kehtestatakse uus Lüganuse valla üldplaneering, ei ole maakasutuse juhtotstarbe muutmise

ettepaneku tegemine detailplaneeringu koostamisel vajalik.

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH aruande eelnõu

Töö nr 2023-010 d

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn Koostaja: Kobras OÜ

30 / 130

Joonis 10. Väljavõte Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile heakskiitmiseks saadetud Lüganuse valla üldplaneeringu maakasutusplaanist.

Planeeringuala piirneb potentsiaalselt sobiva alaga tuuleenergeetika arendamiseks (joonisel 10 sinise taustaga

ala nr 15). Üldplaneeringuga leitud ORME (olulise ruumise mõjuga ehitise) alad on määratud üldplaneeringu

täpsusastmes ja põhimõtteliselt sobivad tänapäevaste tööstuslike tuulikute kavandamiseks. Reaalsed arenduse

ja tuulikute paigutuse võimalused selguvad detailplaneeringute ja nende raames läbiviidavate uuringute ning

keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhindamise tulemusena. Eelhindamise käigus täpsustatakse ka

üldplaneeringuga määratud uuringute läbiviimise vajadus. Üldplaneeringus on seatud tingimuseks, et tuulikute

mõjude hindamisel (sh müra, varjutuse ja visuaalse mõju hindamisel) tuleb arvestada koosmõjusid ja mõjude

kumuleerumist nii teiste piirkonda kavandatavate tuuleparkidega kui muude koosmõju avaldada võivate

objektidega.

Rohekoridor piirneb detailplaneeringu alaga läänes ja edelas (joonis 10).

Uus-Kiviõli kaevanduse tehnilise taristu objektide teemaplaneering

Uus-Kiviõli kaevanduse tehnilise taristu objektide teemaplaneeringu (kehtestatud Lüganuse Vallavolikogu

23.04.2020 otsusega nr 252) eesmärgiks on Lüganuse valla territooriumile Uus-Kiviõli kaevanduse tehnilise

taristu objektide ruumilise arengu põhimõtete ning maa- ja veealade üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste

täpsustamine. Teemaplaneeringu seletuskirja kohaselt hõlmab planeeringuala Lüganuse valla keskosas

Detailplaneeringu ala

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH aruande eelnõu

Töö nr 2023-010 d

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn Koostaja: Kobras OÜ

31 / 130

territooriumit, mis võimaldab täita planeeringu eesmärgid. Seletuskirja skeemil 1 on näidatud indikatiivne

planeeringuala piir, mille kohaselt ei ole Kiviõli linn (sh detailplaneeringu ala) teemaplaneeringu alasse kaasatud.

Teemaplaneeringu põhijoonise ala hõlmab ka detailplaneeringu ala, planeeringuala piiri joonisel märgitud ei

ole, kuid detailplaneeringu alal teemaplaneeringuga tegevusi ei kavandata.

Uue tuhamäe maa-ala detailplaneering

Praegu kehtiva Uue tuhamäe maa-ala detailplaneeringu (kehtestatud Kiviõli Linnavolikogu 17.01.2008 otsusega

nr 160) eesmärgiks oli kruntide moodustamine. Planeeringuala hõlmas praegust Sonda tee 15 (kü tunnus

30901:001:0015), Sonda tee 17 (kü tunnus 30901:001:0016), Sonda tee 19 (kü tunnus 30901:001:0013), Sonda

tee 23 (kü tunnus 30901:001:0014), Sonda tee 25 (kü tunnus 30901:001:0019) ja Kivipõllu (kü tunnus

44201:001:0934) katastriüksust (joonis 11).

Sonda tee 17 katastriüksusele (krunt 1) määrati 100% ulatuses haljasala maa sihtotstarve (joonis 11). Krundil

asub poolkoksiladestu ala, mis oli kavas sulgeda (detailplaneeringu koostamise ajal ei olnud veel suletud).

Krundile on detailplaneeringuga lubatud rajada teid ja kommunikatsioone (drenaaž, elektrikaabel, pumplad),

kraave ja basseini ning teenindusalad (pinnasekihtide ladustamiseks ja segamiseks). Poolkoksiladestu lubatud

kõrguseks on 145 m, mis on kavandatud saavutada mäetipu tasandamisel sulgemistööde käigus.

Sonda tee 19 katastriüksusele (krunt 2) määrati 100% ulatuses ohtlike jäätmete käitluse maa sihtotstarve (joonis

11). Krundile hoonestusnäitajaid ei antud. Krundile on lubatud kuni 145 m kõrguse poolkoksiladestu rajamine

ning prügila teenindamiseks vajalike rajatiste (piirdetamm ja kraav, äravoolutorustik kraavist sajuveebasseini,

sajuveebassein, pumpla ja survetorustik, ladestusala välisvalgustus koos elektriliini ja mastalajaamaga, ajutised

teed ladestusalal) rajamine.

Kivipõllu katastriüksusele (krunt 3) määrati 100% ulatuses tootmishoonete maa sihtotstarve (joonis 11) ning

lubati ehitada 10 hoonet kõrgusega kuni 20 m.

Sonda tee 25 katastriüksusele (krunt 4) määrati haljasala maa sihtotstarve (joonis 11). Hoonestusnäitajaid

krundile ei antud.

Detailplaneeringu koostamisega samaaegselt viidi läbi ka keskkonnamõju strateegiline hindamine (heaks

kiidetud Ida-Virumaa Keskkonnateenistuse poolt 28.06.2007 kirjaga nr 32-12-1/29494-2). Kasutatava

keemiatööstuse prügila rajamiseks koostati eel- ja ehitusprojekt ning prügila ehitamiseks väljastati Kiviõli

linnavalitsuse poolt 08.02.2008 ehitusluba nr 410. Prügila esimese etapi ehitustööd lõpetati juunis 2009, mille

järel väljastati 09.07.2009 Kiviõli linnavalituse poolt prügila kasutamiseks kasutusluba nr 673. Prügila ehitustööd

võeti lõplikult vastu vastuvõtuülevaatusel 18.05.2011.

Koostatava detailplaneeringu eesmärgiks on muuta kehtiva Uue tuhamäe maa-ala detailplaneeringu

maakasutust ning kaasata planeeringualasse Sonda tee 11, Sonda tee 11a ja Sonda tee 13 katastriüksused.

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH aruande eelnõu

Töö nr 2023-010 d

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn Koostaja: Kobras OÜ

32 / 130

Joonis 61. Praegu kehtiva Uue tuhamäe maa-ala detailplaneeringu (2008) põhijoonis.

5. PLANEERITAVA ALA JA EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS

5.1. MAASTIK Maastikuliselt paikneb planeeringuala Viru lavamaal, kus maastiku eripära on kujundanud rõhtkihilise paese

aluspõhja maapinnalähedus ja lõhestatus tektoonilistest lõhedest, mandrijää valdavalt kulutav tegevus, Soome

lahe klimaatiline mõju ja inimtegevus. Põlevkivi kasutamise ja ümbertöötlemisega on oluliselt muudetud

pinnamoodi, põhja- ja pinnavete liikumist, suurendatud asustust ja teedevõrku. (Arold, 2005)

Planeeringuala asub Kiviõli linna loodeservas Sämi - Sonda - Kiviõli kõrvalmaanteest põhja suunas. Prügilast

kirdes ja idas paikneb tootmisala (joonis 12 ja 13).

Olemasolev KKT prügila ja riigi suletud prügila moodustavad mäekujulise massiivi, mille põhja-, lääne- ja

lõunaserv on kujundatud suhteliselt järskude nõlvadega, kuid suletud prügila idaserva juures on reljeefi muutus

laugem. Maa-ameti kõrgusandmete põhjal on suletud prügila tipu kõrgus ca 135,3 m ja olemasoleva KKT

prügila kõrgus ca 96,3 m (joonis 14). Planeeringuala põhja- ja lääneosa on madal soostunud ja osaliselt

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH aruande eelnõu

Töö nr 2023-010 d

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn Koostaja: Kobras OÜ

33 / 130

metsaga kaetud ala, kus maapinna absoluutkõrgus on ca 50 m. Puittaimestik on alal suhteliselt madal, veidi

kõrgemaid puid kasvab eelkõige ala põhjaosas (peamiselt arukased ja lepad). Sonda tee 17 riigi suletud prügila

idanõlv on kaetud puistuga, mis on seal kasvama hakanud loodusliku uuenduse tulemusel. Puud on kasvanud

tihedalt ning on seetõttu kidurakasvulised. Puuliikidest kasvab seal arukaske, leppa ja üksikuid mände. Puistu

teeäärses osas kasvab üksikuid vanu viljapuid.

Prügila idapoolset juurdepääsuteed ääristavad istutatud paplid.

Joonis 72. Vaade põhja suunast planeeringualale ja läheduses asuvale tootmisalale (Maa-ameti fotoladu, pildistamise aeg 30.05.2021).

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH aruande eelnõu

Töö nr 2023-010 d

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn Koostaja: Kobras OÜ

34 / 130

Joonis 83. Vaade edela suunast planeeringualale ja läheduses asuvale tootmisalale (Maa-ameti fotoladu, pildistamise aeg 19.06.2020).

Joonis 94. Maapinna ja maakatte kõrgus planeeringualal ja läheduses (Maa-amet, 26.01.2023)

Maakatte kõrgus

Planeeringuala

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH aruande eelnõu

Töö nr 2023-010 d

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn Koostaja: Kobras OÜ

35 / 130

5.2. GEOLOOGILISED JA HÜDROGEOLOOGILISED TINGIMUSED

5.2.1. Geoloogiline ehitus

Ala geoloogiline kirjeldus on esitatud Kiviõli Keemiatööstuse OÜ tööstusjäätmete prügila laienduse

geoloogiliste tingimuste analüüsi (IPT Projektijuhtimine OÜ, 2021b) põhjal.

Tööstusjäätmete prügila on rajatud tasandikule, kus õhukese pinnakatte all avanevad aluspõhja kihid.

Aluspõhjaks on Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Viivikonna kihistu detriitne savikas lubjakivi põlevkivi

vahekihtidega ning põlevkivi. Kihid on kohati väga murenenud. Aluspõhja pealispind paikneb

absoluutkõrgustel 47–54 m.

Looduslik pinnakate koosneb moreensetest savipinnastest ja/või jääjärvelisest savimöllist-möllsavist.

Savipinnaste paksus puuraukudes ulatub kohati kuni 1,5 meetrini, kuid enamasti on kihi paksus väiksem ning

kohati kiht puudub. Uuritud ala edelaosas esineb pinnakattes liivpinnas.

Pinnakatte pealmise kihi moodustavad tehispinnased ja loodusliku pinnakatte ülemine osa muld, kohati turvas.

Kui mulla paksus on enamasti 0,1–0,3 m, siis tootmisjäätmetest (poolkoks, tuhk) koosnevad tehispinnased

esinevad ladestu alal suures paksuses.

5.2.1.1. Maavarad

Maa-ameti maardlate kaardirakenduse (seisuga 26.01.2023) põhjal jääb planeeringuala edelaosale Eesti

põlevkivimaardla Põhja-Kiviõli uuringuvälja (MRD0000015, registrikaardi nr 30) kõige idapoolseim osa

(joonis 15). Planeeringuala ulatuses on tegemist uuringuvälja plokiga 9, mille pindala on 42,51 ha, keskmine

paksus 1,87 m ja passiivse reservvaru maht on 1280 tuh t. Planeeringualast ca 0,2 km kaugusel kirdes on Aseri

fosforiidimaardla ploki 28 passiivne tarbevaru.

Lähim aktiivne mäeeraldis on planeeringualast ca 0,5 km kaugusel läänes asuv Põhja-Kiviõli põlevkivikarjäär,

kus toimub kaevandamine OÜ Kiviõli Keemiatööstuse kaevandamisloa nr KMIN-045 alusel.

Tallinna Tehnikaülikooli Mäeinstituudi poolt 2015 koostatud töö „Põlevkivi altkaevandatud alade planšettide

digitaliseerimine ja stabiilsushinnangu andmine“ põhjal jääb detailplaneeringu ala kagu- ja lõunaosale

altkaevandatud ala, mis on valdavalt langetatud ala, kuid ala serval on tegemist langetatud ala servakonsooliga,

mille püsivuse klass on hinnatud kvaasistabiilseks. Töö seletuskirja kohaselt vajub langetatud maa

kaevandamise käigus, kuid võib esineda maa järel- või hilisvajumist. Ala kasutamisel tuleb silmas pidada maa

vajumise võimalikkust ja niiskusrežiimi muutust. Langetatud ala servakonsoolide kvaasistabiilsel alal on

hoonete ja rajatiste ehitamine üldiselt keelatud, lubatav vaid erandkorras, geotehnilise ekspertiisi läbinud

projekti alusel. Kvaasistabiilne maa käitub esialgu kui stabiilne, kuid hiljem võib seal esineda maa vajumist ja

varinguid.

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH aruande eelnõu

Töö nr 2023-010 d

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn Koostaja: Kobras OÜ

36 / 130

Joonis 105. Maardlad, mäeeraldised ja altkaevandatud alad planeeringualal ja ümbruses (Maa-ameti maardlate kaardirakendus, 26.01.2023)

5.2.2. Põhjavesi

Informatsioon põhjaveekihtide kohta on esitatud Kiviõli Keemiatööstuse OÜ tööstusjäätmete prügila laienduse

geoloogiliste tingimuste analüüsi (IPT Projektijuhtimine OÜ, 2021b) põhjal. Infot on täiendatud tuginedes EELIS

ja VEKA andmebaasi andmetele, varasematele seiretulemustele (KESE andmebaas ja KKT edastatud

seiretulemused) ning Maa-ameti 1:50 000 geoloogilise baaskaardi kaardirakenduse andmetele.

Hüdrogeoloogiline liigestus

Alal levivad järgmised põhjaveekihid (ülalt alla):

 tehnogeenne ja kvaternaaripinnastega seotud veekiht (Q);

 Ordoviitsiumi lõheliste lubjakividega seotud veekiht (O);

 Ordoviitsium-Kambriumi veekiht (O-Ca);

 Kambrium-Vendi veekiht (Ca-V).

Prügila mõjutsoonis on kaks ülemist veekihti, mis on alumistest veekihtidest (O-Ca, Ca-V) eraldatud savikast

glaukoniitliivakivist ning graptoliit-argilliidist koosneva suhtelise veepidemega.

Planeeringuala

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH aruande eelnõu

Töö nr 2023-010 d

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn Koostaja: Kobras OÜ

37 / 130

Puurkaevude (joonisel 16: 2294, 2307 ja 2321) andmetel on suhtelise veepideme paksus 5–6 m ning veepideme

pealispind paikneb maapinnast umbes 43–48 m sügavusel (absoluutkõrgusel 5–10 m).

Joonis 16. Planeeringualal asuvad EELIS ja VEKA andmebaasi kantud kaevud ning piirkonnas asuvad prügila seireks kasutatud kaevud5,6 (kaevud: EELIS, 21.03.2023; aluskaart: Maa-amet, 21.03.2021)

Tehnogeenne ja kvaternaaripinnastega seotud veekiht

Veekiht levib enamasti tehnogeensetes pinnastes (täites ja mullas), teised kvaternaarisetted veekihina tulevad

arvesse ainult ala edelaosas esinevate liivpinnaste levikualal. Pinnakatte savikad setted (moreen, möllsavi-

savimöll) moodustavad tingliku veepideme, kuid väikese paksuse ja katkendliku leviku tõttu on selle isoleeriv

efekt väike.

Veekiht toitub alale langevatest sademetest.

Prügila lasundis oleva vee kohta on mõningad andmed 2005. aastal tehtud uuringust, mille käigus mõõdeti

veetase tol ajal eksisteerinud vaatluskaevudes RA15 ja RA16 (joonis 17). Platoode piirkonnas oli veetase

kõrgemal platoo II keskosas (absoluutkõrgusel 52–53 m) ning langes lasundi servade poole. Platoo I äärtes

5 Seirekaevu katastrinumbriga 2307 asukoht andmebaasides on ebatäpne, KKT edastatud info kohaselt asukohas kaevu ei ole. 6 Joonisel on Maa-ameti 1:50 000 geoloogilise baaskaardi hüdrogeoloogia teemakaardi info põhjal näidatud Silur- Ordoviitsiumi veekihi voolusuund.

Silur-Ordoviitsiumi veekihi voolusuund

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH aruande eelnõu

Töö nr 2023-010 d

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn Koostaja: Kobras OÜ

38 / 130

paiknes veetase absoluutkõrgustel 49–50 m. Mäemassiivi põhjanõlval paiknes veetase maapinnast ca 15 m

sügavusel, absoluutkõrgusel 53,5 m.

Riigi suletud prügila lasundis kujuneva nõrgvee seire jaoks rajati sulgemisprojekti raames seirekaev NV1

(joonisel 15 50276; joonisel 16 NV1). Nõrgvee proov võeti koheselt peale kaevu rajamist 14.04.2011, järgneval

proovivõtul 28.06.2012 oli kaev jäänud kuivaks, ilmselt prügilale veekindla katte rajamise tõttu. Senise seire

põhjal on üldiselt seirekaevu veetase olnud väga madalal (suhteliselt stabiilselt ca 22 m sügavusel puurkaevu

suudmest) ja kohati on seirekaev olnud ka kuiv (EKUK, 2023a).

Joonis 17. Prügila konfiguratsioon 2005. aastal tehtud uuringu ajal. Punase tähisega on näidatud vaatluskaevud R15 ja R16 ja mustaga 2011. aastal rajatud seirekaevud (IPT Projektijuhtimine OÜ, 2021b)

Ordoviitsiumi lõheliste lubjakividega seotud veekiht

Lubjakividega seotud veekiht (Silur-Ordoviitsiumi veekiht) esineb kogu prügila alal, veekihi paksuseks on

kaevude ja varasemate uurimistööde järgi 35–38 m.

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH aruande eelnõu

Töö nr 2023-010 d

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn Koostaja: Kobras OÜ

39 / 130

Riikliku sulgemisprojekti raames rajati lubjakividega seotud veekihti kolm seirekaevu (joonisel 16 50273, 50274

(likvideeritud) ja 50275, joonisel 17 PV1, PV2 ja PV3). Seireandmed näitavad, et veekihti dreenib lõunas paiknev

suletud Kiviõli kaevandus, kuhu suundub prügila alalt põhjaveevool. Viimased vaatlusandmed pärinevad 2020.

aastast. Vaatlusandmete järgi võib järeldada, et märkimisväärseid muutusi põhjaveerežiimis viimase 10 aasta

jooksul pole toimunud.

Veejuhtivus

Poolkoksi veejuhtivust lasundis on IPT Projektijuhtimine OÜ aastate jooksul uurinud väga paljudes töödes

Kiviõlis ja Kohtla-Järvel asuvates poolkoksiladestutes, nii laboris kui ka in situ katsetega kohapeal. Tihendatult

lasundisse paigaldatud poolkoksi, samuti TSK tuha ja poolkoksi koosladestamisel filtratsioonimooduliks on

0,005 m/ööp ning tihendamata poolkoksi filtratsioonimooduliks 0,1 m/ööp.

Liiva filtratsioonimooduliks on hinnanguliselt 2–5 m/ööp.

Pinnakatte savikate pinnaste filtratsioonimoodul on hinnanguliselt 0,01 m/ööp.

Lubjakivi filtratsioonimoodulit on pumpamiskatsetega määratud varasemates töödes. Töödes tehtud katsete

järgi on leitud, et filtratsioonimoodulid võivad varieeruda suurtes piirides, olenedes lubjakivi lõhelisusest.

Töödes määratud filtratsioonimoodulid on olnud vahemikus 1 kuni 106 m/ööp.

Nõrgvee ja põhjavee kvaliteet

Nõrgvee kvaliteeti on uuritud tänaseks suletud riigi prügila lõunaosas paiknevas seirekaevus NV1 (joonisel 16

nr 50276, joonisel 17 nr NV1), mis rajati tööstusjäätmete prügila sulgemise raames 2011. aastal. Kiviõli

tööstusjäätmete ja poolkoksiprügila järelseire raames tehakse nõrgvee seiret kaks korda aastas. Seiretulemuste

põhjal on tihti olnud madala taseme tõttu võimalik mõõta vaid veetaset, võimalusel on mõõdetud nõrgvee

elektrijuhtivust ja temperatuuri ning võetud veeproove. Nõrgvees on analüüsitud monoaromaatsete

süsivesinike, polüaromaatsete süsivesinike (PAH), ühe- ja kahealuseliste fenoolide, arseeni ja naftasaaduste

(C10-C40) sisaldust. Valdavalt on määratud näitajad olnud alla määramispiiri. Arseeni sisaldus on olnud üle

künnisarvu, küll aga jäänud piirarvust madalamaks (EKUK, 2023a).

Põhjavee kvaliteedi hindamisel lähtutakse ohtlike ainete sisalduse piirväärtustest, mis on toodud

keskkonnaministri 04.09.2019 määruses nr 39 „Ohtlike ainete põhjavee kvaliteedi piirväärtused“. Ohtlike ainete

sisalduse piirväärtused põhjavees on esitatud künnis- ja piirarvude kaudu. Piirarv näitab ohtliku aine sellist

sisaldust põhjavees, millest suurema väärtuse korral loetakse põhjavesi reostunuks ja tuleb rakendada

meetmeid reostuse likvideerimiseks ja põhjavee kvaliteedi parandamiseks. Künnisarv näitab ohtliku aine sellist

sisaldust põhjavees, millega võrdse või millest väiksema väärtuse korral loetakse piirkonna põhjavee kvaliteet

heaks.

Riigile kuuluva prügila sulgemisprojekti raames rajati lubjakividega seotud veekihti kolm põhjavee seirekaevu,

(joonisel 16 nr 50273, 50274 (likvideeritud) ja 50275, joonisel 17 nr PV1, PV2 ja PV3). Puurkaevu 50274 asemele

rajati samasse piirkonda 2017. aastal seirepuurkaev 52619. Kiviõli tööstusjäätmete ja poolkoksiprügila järelseire

raames tehakse nendest kolmest seirekaevust põhjavee seiret kaks korda aastas.

PV1 andmetes on viimaste aastate seire põhjal suur kõikuvus (veetase; fenoolide, benseeni ja arseeni sisaldus).

Saasteainete sisaldus on tõusnud viimasel kahel aastal. On esinenud künnisarvu ületavaid fenoolide, benseeni

ja arseeni sisaldusi ning paaril korral (2021 ja 2022) on esinenud ka ühealuseliste fenoolide (sh fenool)

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH aruande eelnõu

Töö nr 2023-010 d

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn Koostaja: Kobras OÜ

40 / 130

piirväärtuste ületamist. Fenoolide ja benseeni sisaldused on alates 2020. aastast tõusnud, arseeni sisaldus

samuti (25.04.2023 oli sisaldus küll madalam võrreldes eelnevate aastatega). Muutused võivad olla seotud

varasemalt puurkaevu läheduses hoiustatud põlevkivi niisutamisega (isesüttimise vältimiseks), mis varasemalt

reostuse lahjenemist ja veetaseme tõusu põhjustas. Eeldatavalt on põlvkivi hoiustamise lõpetamise järel

taastunud põhjavee esialgne, tugevalt saastunud seisund. (EKUK, 2023a)

PV2 (uus seirekaevu 52619 asukoht alates 2014 II poolaastast X=6583487, Y=666302) tulemustes tuvastati

2018. ja 2019. aastal künnisarvu ületavaid fenoolide sisaldusi. Pärast seda pole künnisarvude ületamisi

esinenud. Sagedamini on tuvastatud künnisarvu ületavaid PAH komponentide ja PAH summa sisaldusi, kuid

sisaldused ei ületa piirarvu. (EKUK, 2023a)

PV3 tulemustes on tuvastatud fenoolide ja benseeni esinemist, sh künnisarvu ületavaid sisaldusi (EKUK, 2023a).

KKT Oil OÜ keskkonnakompleksloa nr L.KKL.IV-171223 kohaselt võetakse põhjavee proove puurkaevudest

katastrinumbriga 2294 (registrikood PRK0002294) ja 2316 (PRK0002316) ning vaatluskaevust katastrinumbriga

26266 (PRK0026266) (KOTKAS, 28.03.2023).

Põhjavee riikliku seire käigus on võetud veeproove kolmest seirekaevust ja kahest tarbekaevust. Kaks

seirekaevu asub planeeringualast ca 0,35 km kaugusel (joonisel 16 kaevud nr 26266 ja 26267 Sonda metskond

6 kinnistul) ja üks ca 0,6 km kaugusel (katastrinumber 19606, Sonda tee 8 kinnistul) edelas. Tarbekaev

(katastrinumber 9003, Tooma kinnistul) asub olemasolevast prügilast ca 0,9 km kaugusel põhjas ning teine

(katastrinumber 16664, Sonda tee 6 kinnistul) ca 0,6 km edelas (joonis 16). Prügilaga seonduda võivateks

saasteaineteks on monoaromaatsed süsivesinikud, PAH-id, fenoolid, arseen ning naftasaaduste (C10-C40)

sisaldus. Seiretulemused näitavad, et nimetatud saasteainete sisaldused ei ole ületanud keskkonnaministri

04.09.2019 määrusega nr 39 sätestatud piirväärtust põhjavees, enamikus jäävad ühendite sisaldused alla

määramispiiri.

Põhjaveekogumid

Alale ulatub neli põhjaveekogumit (loetelu maapinnalt lähtuvalt): Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini

põhjaveekogum (nr 7), Ordoviitsium-Kambriumi Virumaa põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas (nr 5a),

Kambrium-Vendi Voronka põhjaveekogum (nr 2) ja Kambrium-Vendi Gdovi põhjaveekogum (nr 1) (EELIS,

02.02.2023).

Põhjaveekogumite seisundite hindamine toimub iga 6 aasta järel. Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022–

2027 kajastab Marandi et al. (2020) töös põhjaveekogumite seisundile antud hinnanguid, mis põhinevad

varasema veemajanduskava (2014-2019) perioodi vältel kogutud põhjaveekogumite riikliku seirevõrgu

andmetel.

Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogumi (nr 7) keemiline ja koguseline seisund on 2020. aasta

seisuga halb. 2014. aasta hindamise tulemusena oli põhjaveekogum samuti halvas keemilises ja koguselises

seisundis. Põhjavee keemilist koostist põhjaveekogumis on oluliselt mõjutanud põlevkivi kaevandamine,

mistõttu ei vasta põhjavee kvaliteet joogivee kvaliteedinõuetele. Põhjaveekogumi põhjaveerežiim sõltub

looduslike faktorite (sademed, aurumine jm) ja kaevanduste (Estonia, Viru) ning karjääride (Narva, Sirgala)

veeärastuse koosmõjust. Põhjaveekogumi lasuv veepide on ebaühtlase paksusega ning kogumi põhjavesi on

valdavalt kaitsmata või nõrgalt kaitstud. Vettandvate kivimite avamusala on kaetud 2–10 meetri paksuse

glatsiaalse, fluvioglatsiaalse ja limnoglatsiaalse geneesiga pinnakattekihiga, mis ei moodusta väljapeetud

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH aruande eelnõu

Töö nr 2023-010 d

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn Koostaja: Kobras OÜ

41 / 130

veepidet. Põhjaveekogum on halvas seisundis tulenevalt selle piirkonna kaevanduste tegevusest ning seisund

ei parane enne nende sulgemist. (Marandi et al., 2020)

Põhjaveekogumi peamised koormusallikad on näidatud joonisel 18. Kavandatava tegevuse piirkonnas on

mõjuteguriteks jäätmete käitluskohad, Põhja-Kiviõli karjääri settebasseinid ja sademevesi. (Hartal Projekt OÜ,

2014)

Joonis 118. Koormusallikad Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogumis (Hartal Projekt OÜ, 2014; algallikas: Eesti Geoloogiakeskus OÜ, 2012).

Sonda metskond 6 kinnistul paikneva põhjavee seirekaevu 26266 seireandmete kohaselt on põhjavees kõrge

sulfaatide sisaldus. Sulfaadid on Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogumi ohustavaks

saasteaineks vastavalt keskkonnaministri 01.10.2019 määrusele nr 48 „Põhjaveekogumite nimekiri ….“ ning selle

läviväärtus 250 mg/l on kogu seireperioodil, mil sulfaate on määratud (al 2016), olnud ületatud.

Ordoviitsium-Kambriumi Virumaa põhjaveekogum (nr 5a7) on 2020. aasta seisuga heas seisundis. Muutusi

võrreldes 2014. aasta hinnanguga ei ole. Põhjaveekogum oli kõigi testide tulemusena heas seisundis, kuid

järgeval seireperioodil peaks tähelepanu pöörama üldisele sulfaatide sisalduse muutusele. Kogumi keskmine

sulfaatide sisaldus on hetkel küll madal, kuid sisaldustes on märgata tõusutrendi. (Marandi et al., 2020)

7 Uus kogum nr 5a hõlmab praeguse kogumi nr 5 põhjaosa, mis võib olla kaudselt mõjutatud Ida-Virumaal toimuvast põlevkivi kaevandamisest. Kogum nr 5a hõlmab suuremat ala kui Ida-Virumaa põlevkivibassein ja seda põhjusel, et uue kogumi lääneosas paiknevad potentsiaalsed fosforiidimaardlad, mis võivad tulevikus kogumi seisundit mõjutada.

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH aruande eelnõu

Töö nr 2023-010 d

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn Koostaja: Kobras OÜ

42 / 130

Kambrium-Vendi Voronka põhjaveekogum (nr 2) on 2020. aasta seisuga halvas keemilises seisundis. Keemilise

seisundi testi tulemusena selgus, et seirekaevude aastakeskmiste kloriidide sisaldused on üle 75% läviväärtusest

ning kloriidide sisalduse muutuses esineb mõningane tõusutrend. Järgmise hindamisperioodi vältel on vaja

teostada uuring kloriidide muutuste kohta põhjaveekogumi lõunaosas ning anda hinnang olemasolevate

seirekaevude sobivuse kohta põhjaveekogumi seireks. 2014. aasta hindamise tulemusena oli põhjaveekogum

heas keemilises seisundis. (Marandi et al., 2020)

Kambrium-Vendi Gdovi põhjaveekogumi (nr 1) keemiline seisund on 2020. aasta seisuga hea. Võrreldes 2014.

aasta hindamisega on põhjaveekogumi seisund sama. (Marandi et al., 2020)

Kambrium-Vendi Voronka ja Kambrium-Vendi Gdovi põhjaveekogumi koguseline seisund on 2020. aasta

seisuga hea (Marandi et al., 2020). 2019. aasta uuringu tulemusena said põhjaveekogumid koguselisest

seisundist lähtuvalt ohustatud hinnangu, kuna põhjaveekogumi looduslik põhjavee ressurss on väiksem

kinnitatud põhjaveevarudest (Marandi et al. 2019).

2020. aastal tehtud hindamisel olid kõik Kambrium-Vendi Gdovi põhjaveekogumi koguselise seisundi testid

positiivsed ning üldine põhjaveetase on tõustrendiga. Kambrium-Vendi Voronka põhjaveekogumi koguseline

seisund hinnati halvaks testide 1 (test põhjaveekogumi kui terviku üldise keemilise seisundi hindamiseks), 2

(test põhjaveekogumi keemilise seisundi hindamiseks soolase või muu vee sissetungi ohust lähtuvalt) ja 5 (test

põhjaveekogumi keemilise seisundi hindamiseks joogiveest lähtuvalt) tõttu. Kuigi põhjaveekogumite

kinnitanud varusid on välja antud üle kahe korra rohkem, on reaalne põhjaveetarbimine vaid umbes pool

loodulikust põhjaveeressursist. Täpset hinnangut on raske anda, kuna piirkonnas on kinnitatud varud ka

sellistele puurkaevudele, mis avavad nii põhjaveekogumit nr 1 kui ka 2. Edaspidi tuleb erinevate

põhjaveekihtide omavahelisele seosele läbi mõlemat kihti avavate puurkaevude rohkem tähelepanu pöörata.

Põhjaveekogum nr 2 on piirkonnas parema kvaliteediga vesi kui nr 1, mistõttu võib peamine kasutuse rõhk

minna põhjaveekogumile nr 2. See omakorda võib tingida olukorra, kus mõlemat kihti avavate, reservis

seisvate, puurkaevude kaudu hakkab soolasem vesi migreeruma Gdovi põhjaveekogumist Voronkasse.

(Marandi et al., 2020)

Põhjavee kaitstus

Maa-ameti 1:50 000 geoloogiline baaskaardi kohaselt on planeeringualal esimene aluspõhjaline põhjaveekiht

maapinnalt lähtuva reostuse eest enamikus kaitsmata (joonis 19). Nõrgalt kaitstud ala on planeeringuala

lääneserval, kus asuvad sademevee ühtlustustiigid.

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH aruande eelnõu

Töö nr 2023-010 d

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn Koostaja: Kobras OÜ

43 / 130

Joonis 129. Esimese aluspõhjalise põhjaveekihi kaitstus maapinnalt lähtuva reostuse eest planeeringualal ja ümbruses (Maa-ameti 1:50 000 geoloogiline baaskaart, 26.01.2023)

5.3. ASUSTUS JA MAAKASUTUS Planeeringuala asub Kiviõli linna loodeservas, hõlmates olemasoleva KKT prügilat ja riigi suletud prügilat ning

vahetus läheduses asuvaid katastriüksusi.

Riigi suletud prügila asub Sonda tee 17 katastriüksusel, mis on riigiomandis, Sonda tee 25 katastriüksus on

munitsipaalomandis ning Kivipõllu katastriüksuse omandi ulatus on selgitamisel. Teised planeeringualasse

kaasatud katastriüksused on eraomandis (joonis 20). Eraomandis katastriüksused kuuluvad valdavalt

planeeringu koostamisest huvitatud isikule (KKT), kuid Sonda tee 13 omanikuks on PVS Kinnisvara OÜ.

Planeeringual a

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH aruande eelnõu

Töö nr 2023-010 d

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn Koostaja: Kobras OÜ

44 / 130

Joonis 20. Katastriüksuste omandivorm planeeringualal ja ümbruses (Maa-amet, 26.01.2023)

Detailplaneeringu alal on enamik katastriüksustest tootmismaa sihtotstarbega (joonis 21). Olemasoleva KKT

prügila alaks olev Sonda tee 19 katastriüksuse sihtotstarve on jäätmehoidla maa ning Sonda tee 17 ja Sonda

tee 25 katastriüksused on üldkasutatava maa sihtotstarbega.

Planeeritav ala piirneb põhjas ja läänes maatulundusmaadega. Lääne suunas on ka mäetööstusemaa, kus asub

Põhja-Kiviõli põlevkivikarjäär. Põhjas ja kirdes asuvad ka PRIA püsirohumaa ja põllukultuuride põllumassiivid

(joonis 22).

Idas on piirneval alal transpordimaa, tootmisemaa ja ärimaa sihtotstarbega alad. Planeeringualast kaugemal

idas vana tuhamäe juures asuvad Kiviõli krossirada ja Kiviõli seikluspark, mille tegevused jäävad vähemalt

0,5 km kaugusele planeeritavast alast.

Planeeringuala katastriüksused on valdavalt hoonestamata. Sonda tee 11, 13 ja 23 ja Kivipõllu katastriüksusel

asuvad kõrval- või tootmishooned, Sonda tee 11a on hoone vundament ning Sonda tee 11 katastriüksusel

asub pommivarjend (vt joonis 21).

Lähim eluhoone asub Sonda tee 10 katastriüksusel (kü tunnus 30901:001:0010) ca 0,1 km kaugusel lõunas.

Eluhooneid on ka ca 0,4 km kaugusel edelas Varinurme külas ning ca 0,4 km kaugusel kirde suunas Koljala

külas.

Planeeringuala

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH aruande eelnõu

Töö nr 2023-010 d

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn Koostaja: Kobras OÜ

45 / 130

Alast kirde suunas asub KKT Oil OÜ tootmisüksus. Tegemist on A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõttega.

Planeeringualale ulatub väikeses ulatuses KKT Oil OÜ käitise ohuala (joonis 23). Ohuala raadius on 399,0 m

ning ohtudeks on soojuskiirgus ja ülerõhk.

Joonis 131. Maakasutus ja hoonestus planeeringualal ja ümbruses (aluskaart: Maa-amet, 30.03.2023; hooned: Maa-amet, 29.03.2023; katastriandmed: Maa-amet, 20.01.2023)

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH aruande eelnõu

Töö nr 2023-010 d

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn Koostaja: Kobras OÜ

46 / 130

Joonis 142. PRIA põllumassiivid planeeringuala ümbruses (PRIA veebikaart, 22.03.2023)

Joonis 153. Ohtlikud ettevõtted ja ohualad planeeringualal ning ümbruses (Maa-amet, 20.03.2023)

Planeeringuala

Planeeringuala

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH aruande eelnõu

Töö nr 2023-010 d

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn Koostaja: Kobras OÜ

47 / 130

5.4. VÕRGUD JA INFRASTRUKTUUR Planeeringuala idaserval on tööstusega seotud raudtee ja planeeringualast lõunas on Sämi - Sonda - Kiviõli

kõrvalmaantee (tee nr 17120), mille puhul tuleb arvestada transpordi mõjuga seotud kitsendustega (joonis 24).

Kõrvalmaanteel oli 2021. aasta keskmine ööpäevane liiklus 1400 autot/ööp, millest 94% moodustasid

sõiduautod ja pakiautod, 2% veoautod ja autobussid ning 4% autorongid (Maa-ameti teeregistri

kaardirakendus, 26.01.2023).

Planeeringualal on olemasolevad olmevee puurkaevud, mille sanitaarkaitsealaga ulatus on 50 m, ning

olemasolev kaevanduse puurkaev. Puurkaevu katastrinumbriga 2307 asukoht andmebaasides on ebatäpne,

KKT edastatud info kohaselt asukohas kaevu ei ole (vt joonis 16).

Ühtlustustiikidesse kogutava vee tehasesse taaskasutusele suunamiseks on rajatud kompaktpumpla, milles on

kaks pumpa tootlikkusega ca 8,0 l/s ja tõstekõrgusega H=25,0 m. Ühtlustustiikidest suunatakse vett tehases

taaskasutamiseks Sonda tee 15 katastriüksusel asuva tee ääres kulgeva veetrassi kaudu, mida kasutatakse ka

Põhja-Kiviõli I ja II põlevkivikarjääri vee suunamiseks tehasesse.

Joonis 164. Võrgud ja infrastruktuurid ning kaasnevad kitsendused planeeringualal ja ümbruses8 (Maa-amet, 21.03.2023).

8 Vt ka joonist 15. Seirekaevu katastrinumbriga 2307 asukoht andmebaasides on ebatäpne, KKT edastatud info kohaselt asukohas kaevu ei ole.

Planeeringuala piir

Pumpla ligikaudne asukoht

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH aruande eelnõu

Töö nr 2023-010 d

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn Koostaja: Kobras OÜ

48 / 130

5.5. HÜDROLOOGILISED TINGIMUSED Planeeringualal on olemasoleva prügilaga seotud sademeveekraavid, mille kaudu juhitakse ladestult kogutav

sademevesi kolmest järjestikusest ühtlustustiigist koosnevasse süsteemi (joonis 25), vett kasutatakse

ladestatava materjali ja prügila teede niisutamiseks või pumbatakse sealt edasi tehasesse taaskasutusele.

Planeeringuala läänepiiril kulgeb Uuemõisa oja (VEE1070600). Vooluveekogu põhitelje pikkus on 5,9 km ja

valgala 15,8 km2. Oja suubub Erra jõkke (VEE1070200) (EELIS, 26.01.2023).

Looduskaitseseaduse (vastu võetud 21.04.2004) § 37 lg 1 punktist 3 tulenevalt on Uuemõisa oja piiranguvööndi

ulatus 50 m ja § 38 lg 2 punktist 5 tulenevalt on ehituskeeluvööndi ulatus 25 m. Uuemõisa kaldakaitse vööndid

ulatuvad planeeringualale.

Erra jõgi on määratletud veekogumina 1070200_1 (Erra), mille koondseisund on Eesti pinnaveekogumite

seisundi 2022. aasta vahehinnangu põhjal halb, kuna keemiline seisund on hinnatud halvaks settes ja vees

sisalduvate PAH komponentide (antratseen, benso(k)fluoranteen, benso(a)püreen) tõttu. Erra jõe ökoloogiline

potentsiaal on samuti hinnatud halvaks. Mittehea elemendina on nimetatud kalastik ja mittehea hinnangu

põhjusena põlevkivitööstuse jääkreostus (ja inimtekkeline pais). (Keskkonnaministeerium, 2023a). Erra jõe

laiaulatuslikum reostamine sai alguse 1920-ndate aastate algusest ning jätkus kogu nõukogude aja.

Erra jõgi puhastati 2022-2023. aastal 2,7 km pikkuses lõigus põlevkiviõli jääkproduktidest Life IP CleanEsti

projekti raames.

Planeeringualast põhjas ja läänes on maaparandussüsteemidega kaetud alad, kus on ka mitmeid

maaparandussüsteemide eesvoole ja kraave (joonis 26). Planeeritava alaga piirnevas lõigus kuulub Uuemõisa

oja riigi poolt korras hoitavate ühiseesvoolude hulka (vastavalt Vabariigi Valitsuse 01.11.2018 määrusele nr 274).

Joonis 25. Ühtlustustiigid olemasolevast KKT prügilast läänes (Maa-ameti fotoladu, pildistamise aeg 30.05.2021).

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH aruande eelnõu

Töö nr 2023-010 d

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn Koostaja: Kobras OÜ

49 / 130

Joonis 176. Maaparandussüsteemid planeeringualal ja ümbruses (Maa-amet, 26.01.2023).

KKT Oil OÜ keskkonnakompleksloas nr L.KKL.IV-171223 on määratud jäätmekäitluskoha seirenõuded (loa tabel

J8). Pinnavee seire toimub kahes seirepunktis: Uuemõisa oja prügilast ülesvoolu (X=6583354; Y=665996) ja

Uuemõisa oja prügilast allavoolu (X=6585310; Y=667100). Loa kohaselt on määratavad ained: pH, KHT, BHT7,

SO4 2-, üldfosfor, üldlämmastik, naftasaadused, hõljuvaine, NH4

+, üldkaredus, PAH, 1- ja 2-aluselised fenoolid.

(KOTKAS, 15.06.2023)

Seirepunktid langevad üldiselt kokku KKT Oil OÜ keskkonnaloas nr KMIN-105 määratud põlevkivikarjääri

pinnavee seirepunktidega: Uuemõisa oja, karjäärivee suubumise kohast ülesvoolu (X=6583315, Y=665996) ja

Uuemõisa oja, karjäärivee suubumise kohast allavoolu enne oja suubumist Erra jõkke (X=6585310, Y=667100)

(KOTKAS, 15.06.2023).

Joonisel 27 on kujutatud Põhja-Kiviõli I ja II põlevkivikarjääri pinnavee seire proovivõtukohad. Seirepunktist U1

(Uuemõisa oja enne karjäärivee suubumist Uuemõisa ojja) võeti veeproove kuni 2014. aasta lõpuni. Alates 2015.

aastast ei olnud proovivõtmine võimalik, kuna oja oli kuiv. Seirepunktis U2 (Uuemõisa oja pärast karjäärivee

suubumist Uuemõisa ojja) oli naftasaaduste, 1- ja 2-aluseliste fenoolide ning PAH summa sisaldus perioodil

2012 kuni 2015 (riigile kuuluva prügila sulgemise järel, mil kasutati olemasolevat KKT prügilat) valdavalt alla

määramispiiri. Kohati on olnud lubatud piirväärtuste ületamisi nii seirepunktis U1 kui U2 PAH-de ja fenoolide

osas ning BHT7 osas ei ole veekvaliteet vastanud heale seisundile. Ohtlike ainete sisaldusi Põhja-Kiviõli I ja II

põlevkivikarjääri pinnavee seire ja ka kompleksloa nr L.KKL.IV-171223 seire raames pärast 2015. aastat ei

määratud.

Planeeringuala piir

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH aruande eelnõu

Töö nr 2023-010 d

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn Koostaja: Kobras OÜ

50 / 130

Joonis 187. Põhja-Kiviõli I ja II põlevkivikarjääri pinnavee seire proovivõtukohad (karjääri keskkonnakompleksloa taotluse materjalides).

Riigi prügila sulgemisega seoses on tehtud pinnavee seiret Enteci 2012. a koostatud ja 2014. a muudetud

järelseire ja -hoolduse projekti (Entec Eesti AS, 2012, Entec Eesti AS, 2014) alusel suletud prügila peal olevast

ühtlustusmahuti väljavoolust (toru otsast) enne Uuemõisa ojasse suubumist (X=6583374 ja Y=666322)

2013-2015. 2014. aasta sügisest alates on kraav olnud praktiliselt kuiv. Vähesel määral oli vett peale

ühtlustusmahuti tühjendamist seoses selle puhastustöödega 2015. aasta detsembrikuus, mil oli võimalik võtta

ka veeproov. Seirepunktis nr 3 jäi tulemuste põhjal naftasaaduste ning 1- ja 2-aluseliste fenoolide sisaldus alla

määramispiiri. 2016. aastast alates pole kraavis vett olnud ja proovi pole saanud võtta (Eesti

Keskkonnauuringute Keskus OÜ, 2023c).

Prügilast linnulennult ca 800 m kirdes, Uuemõisa tee ääres asuvast seirepunktist nr 2 (X=6584858, Y=667237)

tehti seiret riigi prügila sulgemise ajal, 2011. ja 2012. aastal. Seirepunkti nr 2 tulemuste osas nenditi, et

analüüsitulemustes oli näha muutusi võrreldes varasemate proovidega, kuid järelduste tegemiseks on

seireperiood liiga lühike (Entec Eesti AS, 2012).

5.6. ÕHUKVALITEET 2022. aasta välisõhu kvaliteedi pidevseire põhjal on Ida-Virumaa linnaõhu peamised probleemid seotud pigem

spetsiifiliste ja antud piirkonnale iseloomulike saasteainetega. Ida-Virumaal tehti linnaõhu pidevseiret 2022.

aastal Kohtla-Järvel ja Narvas. Probleemseks on näiteks vesiniksulfiid (H2S), mille tase ületab tihti saastetaseme

tunnikeskmist piirväärtust, kuid võrreldes seire algusaastatega on H2S piirväärtuste ületuskordade arv pigem

langustrendis. (EKUK, 2023b)

Välisõhu kvaliteeti seiratakse alates 2021. aastast Kiviõli seirejaamas, mis paikneb planeeringualast ca 1,7 km

kaugusel idas. Seirejaamas mõõdetakse automaatanalüsaatoritega vesiniksulfiidi (H2S) ja lenduvate orgaaniliste

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH aruande eelnõu

Töö nr 2023-010 d

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn Koostaja: Kobras OÜ

51 / 130

ühendite (NMHC) sisaldust välisõhus ning peenosakeste sisaldust (PM10). Lisaks mõõdetakse seirejaamas

meteoparameetreid. (EKUK, 2023b, Eesti välisõhu kvaliteet, https://ohuseire.ee/).

Seoses Kiviõli tööstusjäätmete ja poolkoksi prügila sulgemisega teostas OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus

2011. aasta maist kuni 2012. aasta septembrini sulgemistööde aegset õhuseireseiret Kiviõlis asuvas

mõõtepunktis (koordinaadid X=6583802, Y=668522), mis jääb planeeringualast ca 1,5 km kaugusele idasse.

Mõõtmiste eesmärgiks oli hinnata Kiviõli poolkoksi ladestu mõju sealse piirkonna välisõhu kvaliteedile.

Mõõtmiste tulemusi on kajastatud mõõtmisperioodide 10.05–31.12.2011, 01.01–30.06.2012 ja 01.07–

27.09.2012 seirearuannetes (EKUK, 2012). Uuringu tulemuste puhul tuleb arvestada, et prügilasse ladestamise

ja prügila sulgemise mõju oleneb kasutatavast ladestamise ja sulgemise tehnoloogiast ning tulemused ei ole

otseselt kohaldatavad praegu kavandatavale prügila laiendusele.

Saasteainete päritolu hindamiseks ning võimalike saasteallikate tuvastamiseks kasutati summeeritud

saastevoogu, mis annab infot, kust pärineb koguseliselt suurem osa konteinerjaamas mõõdetud saastest. Enim

peenosakeste saastet jõudis üldiselt mõõtepunktini edela suunast, kus paikneb ka Kiviõli Keemiatööstuse OÜ

tootmisterritoorium. Perioodil 01.01–30.06.2012 pärines peenosakeste saastet lisaks kagu suunast ja perioodil

01.07–27.09.2012 kirdest, mis viitab teistele piirkonnas asuvatele saasteallikatele. Perioodil 10.05–31.12.2011

pärinesid ülejäänud mõõteperioodi tulemustega võrreldes kõrgemad peenosakeste sisaldused ka lääne

suunast, kus paikneb poolkoksiladestu. Perioodil 01.07–27.09.2012 poolkoksi ladestul olulist rolli peenosakeste

saastetasemete kujunemisel ei olnud, lääne suunast kandus mõõtepunktini peenosakeste saastet ligikaudu

13% summaarsest kogusaastest. Maksimaalsed PM10 kontsentratsioonid jõudsid mõõtepunktini perioodil

10.05–31.12.2011 ja 01.01–30.06.2012 edelast, perioodil 01.07–27.09.2012 kirdest (EKUK, 2012).

Peenosakeste sisaldus välisõhus on normeeritud keskkonnaministri 27.12.2016 määrusega nr 75. Kogu

mõõtmiste perioodi jooksul registreeriti ööpäevakeskmisest piirväärtusest kõrgem PM10 kontsentratsioon vaid

ühel korral 2012. aasta esimesel poolaastal. Perioodil 01.01–30.06.2012 näitasid nii tunni- kui ka

ööpäevakeskmine PM10 maksimaalne kontsentratsioon võrreldes varasema perioodiga tõusu, kuid

mõõteperioodi keskmine peenosakeste sisaldus jäi eelmise seireperioodiga samale tasemele. Viimasel

perioodil oli nii tunni- kui ka ööpäevakeskmine PM10 kontsentratsioon märkimisväärselt langenud ning

langenud oli ka perioodi keskmine PM10 sisaldus (EKUK, 2012).

5.7. JÄÄKREOSTUS Planeeringualale jäävad kaks EELIS andmebaasi (seisuga 23.03.2023) kantud jääkreostusobjekti (joonis 28):

Kiviõli poolkoksi ladestus (JRA0000003) ja Kiviõli keemiatööstus (JRA0000117). Reostunud on pinnas ja

põhjavesi, reostus on osaliselt lokaliseeritud.

Planeeringualast ca 1,1 km kaugusel läänes on Sonda raketibaasi jääkreostusobjekt (JRA0000119), mis on

andmebaasi info kohaselt likvideeritud. Planeeringualast ca 2,1 km kaugusel kirdes on jääkreostusobjekt Erra

jõe reostunud põhjasetted (JRA0000082). (EELIS, 23.03.2023)

Erra jõe jääkreostuse ohutustamise tööd on toimumas lõpptähtajaga 01.10.2023 (KeM, Uudised,

https://envir.ee/uudised/erra-joge-ja-kivioli-kraavi-hakkab-puhastama-kroodi-oja-reostuse-kogemusega-

kaurits).

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH aruande eelnõu

Töö nr 2023-010 d

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn Koostaja: Kobras OÜ

52 / 130

Joonis 198. Jääkreostusobjektid planeeringualal ja ümbruses (jääkreostusobjektid: EELIS, 23.03.223; aluskaart: Maa-amet, 23.03.2023).

5.8. TAIMESTIK, LOOMASTIK JA KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID Kavandataval prügila laienduse alal on valdavalt tegemist tööstusliku alaga ning osaliselt ka metsamaaga

(eelkõige ala põhja- ja idaosas). Planeeringuala lähiümbruses on metsamaa, rohumaa ja haritava maa

kõlvikutega alasid. Kavandatava prügila laienduse eelprojekti (Entec Eesti OÜ, 2023) raames koostatud

keskkonnamõju eelhinnangus (Keskkonnaagentuur Viridis OÜ, 2021) on välja toodud, et taimestik on omane

pigem liigniisketele aladele, kus domineerivad lehtpuud. Puistul on eelkõige visuaal-esteetiline funktsioon

Koljala ja Varinurme asulate elanike suhtes. Lisaks on välja toodud, et Uuemõisa oja kaldapuistus tehtud

välitööd-jäljevaatlused viitasid, et oja kaldaid kasutavad piirkonnas aktiivselt metskitsed, metssead, rebased,

jänesed, koprad ja põdrad.

Eesti looduse infosüsteemi andmetel (seisuga 17.03.2024) asub planeeringuala põhjaosas, laiendatava prügila

alal Sonda tee 25 ja Kivipõllu kinnistul III kaitsekategooriasse kuuluvate taimeliikide laialehine neiuvaip

(Epipactis helleborine) (KLO9349588) ja sulgjas õhik (Neckera pennata) (KLO9404016) kasvukohad (joonis 29).

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH aruande eelnõu

Töö nr 2023-010 d

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn Koostaja: Kobras OÜ

53 / 130

Joonis 29. Planeeringuala põhjaosas registreeritud III kaitsekategooria taimeliikide kasvukohad (EELIS, 17.03.2024).

Laialehine neiuvaip kuulub käpaliste sugukonda (Orchidaceae) neiuvaiba (Epipactis) perekonda. Laialehise

neiuvaiba kasvukoha pindala on EELISes märgitud 2,87 ha. Liigi kasvukohta on iseloomustatud kui hõredat

metsa, kunagist puisrohumaad, kus kasvab kase hõrendik ja on noore lehtpuu enamusega mets. Alal asub

pärisaruniidu fragment. Inventeerimine toimus Eesti Pärandkoosluste Kaitse Ühingu poolt Keskkonnaagentuuri

tellimusel riigihanke "Taimestiku uuring tuuleenergeetika eelisarendusalade leidmiseks Keskkonnaagentuurile"

(viitenumber 260418) raames (tegemist on PKÜ poolt Lääne- ja Ida-Virumaa potentsiaalsetel tuulepargi

arendusaladel kaardistatud kaitsealuste taimede leiukohtaega) 12.09.2023 ning selle käigus leiti 18 isendit.

Sulgjas õhik (foto 2) leiti keskealise haava tüvel ning on EELIS-es märgitud 300 m2 suurusel alal (kasvuala

piiritlemisel on lähtutud liigile sobivast keskkonnast). Sulgja õhiku kasvukoha lähedal on registreeritud ka

mitme tüvega üsna vana künnapuu (Ulmus laevis) (KLO9349604) (foto 1).

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH aruande eelnõu

Töö nr 2023-010 d

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn Koostaja: Kobras OÜ

54 / 130

Foto 1. Planeeringuala põhjapiiril, Sonda tee 25 kinnistul kasvav III kaitsekategooriasse kuuluv künnapuu (Ulmus laevis) (allikas: PlutoF ja eElurikkus andmebaasid. Foto autor: Peedu Saar. Pildistamise aeg: 12.09.2023).

Foto 2. Planeeringuala põhjapiiril, Sonda tee 25 kinnistul sulgja õhiku kasvukoht haaval (allikas: PlutoF ja eElurikkus andmebaasid. Foto autor: Peedu Saar. Pildistamise aeg: 12.09.2023).

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH aruande eelnõu

Töö nr 2023-010 d

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn Koostaja: Kobras OÜ

55 / 130

Planeeringualast edelas, Sämi-Sonda-Kiviõli maantee ja Põhja-Kiviõlikarjääri juurdepääsutee vaheline mets on

lendorava (Pteromys volans) (I kaitsekategooria) sigimispaik. Alal on moodustatud ka Varrenurme lendorava

püsielupaik (KLO3002925), kus kehtib looduskaitseseadusest (edaspidi LKS) tulenev sihtkaitsevööndi

kaitsekord. LKS § 50 lg 2 kohaselt on liigi püsielupaigaks (kui see ei ole kindlaks määratud § 10 lg 2 kohaselt9,

mida antud juhul ei ole tehtud) lendorava pesapuu ja seda ümbritsev ala 25 meetri raadiuses. LKS § 50 lg 4

kohaselt kehtib pesapuu leidmisest lendorava püsielupaigas LKS § 30-s sätestatud kaitsekord (sihtkaitsevööndi

kaitsekord). LKS § 30 alusel on sihtkaitsevööndis keelatud majandustegevus, loodusvarade kasutamine, uute

ehitiste püstitamine, inimeste viibimine kaitsealuste liikide elupaigas, kasvukohas ja rändlindude

koondumispaigas, sõiduki, maastikusõiduki või ujuvvahendiga sõitmine ning telkimine, lõkke tegemine ja

rahvaürituse korraldamine.

Lendorava kaitse tegevuskava on kinnitatud keskkonnaministri 04.01.2023 korraldusega nr 1-3/23/2.

Kaitsekorralduskavas on iseloomustatud lendoravat (Pteromys volans) kui varjatud eluviisiga looma, keda tema

öise eluviisi, väikesete kehamõõtmete, praktiliselt hääletu liikumise ja päeval puuõõntesse varjumise tõttu

vähesed on kohanud. Lisaks on ta kogu oma levila piires suhteliselt madala asustustihedusega. Liik on kantud

esmatähtsa liigina Loodusdirektiivi II ja IV lisa liikide nimestikku. Eestis on lendorav paigutise levilaga liik, kelle

levila on viimasel sajandil oluliselt vähenenud ja kes asustab veel vaid Virumaa ja Põhja-Jõgevamaa vanu metsi.

Lendorav kuulub I kaitsekategooriasse ja 2018. aasta hindamise kohaselt Eesti punase nimestiku kriitiliselt

ohustatud (Critically Endangered; EELIS) liikide hulka. Eesti lendorava populatsiooni täpne arvuks ei ole teada,

kuid hinnanguliselt võib see olla paarsada looma, mis on pikemas perspektiivis liigi püsimajäämiseks liiga

madal10.

Planeeringualast ca 0,8 km kaugusel loodes asub märgalade männikud ja kaasikud (C3) tüüpi vääriselupaik

(VEP128053). Vääriselupaigad asuvad ka 1,8 km kaugusel edelas. Planeeringualast ca 1,3 km kaugusel kagus

asub Kiviõli looduskaitseala (KLO1000687), mille kaitse-eesmärk on kaitsta, säilitada ja taastada väärtuslikke

metsakooslusi. Kaitsealal asuvad ka III kaitsekategooriasse kuuluva hariliku kopsusambliku (Lobaria pulmonaria) ja künnapuu (Ulmus laevis) leiukohad, vääriselupaigad ja inventeeritud Natura elupaigad. Natura

2000 võrgustikku kuuluvaid alasid planeeringuala läheduses ei asu.

5.9. KULTUURIVÄÄRTUSLIKUD OBJEKTID JA ALAD Planeeringualal ega lähiümbruses ei asu ühtegi muinsuskaitseobjekti. Lähim kultuurimälestis on ca 1,8 km

kaugusel idas asuv koolihoone (registrinumber 13872). (Maa-ameti kultuurimälestiste kaardirakendus,

25.01.2023)

Planeeringualal ega lähiümbruses ei asu ka kohapärimusega seotud objekte. Lähim pärandkultuuri objekt on

ca 0,9 km kaugusel idas asuv Holokausti ohvrite mälestuskivi (registreerimisnumber 309:MAL:001). (Maa-ameti

kohapärimuse kaardirakendus, 25.01.2023)

9 Keskkonnaministri 14.07.2006 määrus nr 52 „Lendorava püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri“. 10 Liigi võimalikult soodsa seisundi (ohulähedane, Near Threatened) saavutamiseks peab olema populatsioonis üle 1000 suguküpse isendi ning stabiilne või tõusev arvukuse trend ja sidus asurkond. Sellise arvukuseni jõudmiseks on vaja kaitsta vähemalt 12 450 ha sidusat pesametsa (Lendorava (Pteromys volans) kaitse tegevuskava.

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH aruande eelnõu

Töö nr 2023-010 d

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn Koostaja: Kobras OÜ

56 / 130

6. MÕJU HINDAMISE ULATUS JA EELDATAVALT KAASNEVAD OLULISED KESKKONNAMÕJUD

Detailplaneeringu kehtestamisega antakse ehitusõigus prügila laiendamiseks, selle juurdepääsuteede ja

ladestu kasutamiseks vajaliku muu taristu ehitamiseks. Ehitusõiguse realiseerimine toimub järgnevalt

koostatava projekti alusel ehitusloa andmisega. Ehitustegevuse jätkuks on prügila kasutamine, mis toimub

vastava keskkonnakaitseloa alusel. Järgnevalt käsitletakse prügila laienduse ehitusaegseid, kasutusaegseid ja

sulgemise järel avalduvaid mõjusid, arvestades seejuures kavandatava prügila laiendamisel ühendamist

olemasoleva KKT prügilaga. Käsitletakse ka olemasoleva KKT prügila sulgemisega seotud mõjusid.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise ala ulatus sõltub konkreetsest mõjuvaldkonnast, sõltudes kaasnevate

tagajärgede tekkimisest ja nende esinemise ulatusest ning vastuvõtjast, aga ka rakendatavatest meetmetest.

Näiteks mõju põhjaveele võib avalduda kogu põhjaveekogumi ulatuses, visuaalne mõju võib avalduda mitmete

kilomeetrite kaugusel, mõju pinnaveele võib levida eelkõige mööda vooluveekogusid allavoolu. Mõjud

avalduvad intensiivsemalt prügila alal ja selle vahetus ümbruses. Prügila puhul on tegemist pika kasutusajaga

objektiga, millega kaasnevad mõjud on valdavalt pikaajalised ja pigem pöördumatud.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimisel on sisendiks koostatav detailplaneering, aga ka

olemasoleva KKT prügila sulgemisprojekt (Entec Eesti OÜ, 2021) ning koostatav prügila laienduse eelprojekt

(Entec Eesti OÜ, 2023) ja selle raames koostatud eelhinnang (Keskkonnaagentuur Viridis OÜ, 2021).

Keskkonnamõju strateegiline hindamine koostatakse keskkonnamõju hindamise täpsusega, st käsitletakse

planeeringuga kavandatud ehitusala määramisest ja muude sellega seonduvate lahendatavate ülesannete

realiseerimisest tulenevaid mõjusid ümbritsevale looduskeskkonnale ja sotsiaalmajanduslikule keskkonnale.

Detailplaneering peab arvestama mõju hindamise tulemustega.

KKT prügilas ladestatavad jäätmed on potentsiaalse keskkonnaohuga. Jäätmeseaduse § 6 lg 1 defineerib

ohtlikud jäätmed – need on jäätmed, mis komisjoni määruse (EL) nr 1357/2014 lisas nimetatud vähemalt ühe

ohtliku omaduse tõttu võivad olla ohtlikud inimese tervisele, varale või keskkonnale. Prügila laienduse

kavandamisel hinnatakse sellise tegevuse jaoks kehtestatud õigusaktidest ja parimast võimalikust tehnikast

(PVT)11 tulenevate nõuetega arvestamist ning võimalikke keskkonnariske lähtudes looduslikest oludest, ala

tundlikkusest ning vastupanuvõimest välistele mõjutustele. Prügila sulgemisel on oluline valida lahendus, mis

tagab ohtlike jäätmete isoleerituse väliskeskkonna mõjutustest ning väliskeskkonda jõudvate mõjude vältimise

või minimeerimise.

Detailplaneeringu realiseerimisel, arvestades prügila laiendamise, kasutamise ja sulgemisega, võib kaasneda

oluline keskkonnamõju järgmistele keskkonnaelementidele, mida käsitletakse täpsemalt KSH aruande

koostamisel:

11 a) KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2018/1147, 10. august 2018, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/75/EL alusel jäätmekäitluse parima võimaliku tehnika (PVT) alased järeldused. b) EC IPPC BREF dokument „Emissions from storage“, 2006. c) keskkonnaministri määrus 29.04.2004 nr 38 „Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded“.

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH aruande eelnõu

Töö nr 2023-010 d

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn Koostaja: Kobras OÜ

57 / 130

6.1. MÕJU PÕHJAVEE KVALITEEDILE Kvaternaarisetete all levivates karbonaatsetes kivimites leviv Ordoviitsiumi lõheliste lubjakividega seotud

veekiht (O) on planeeringualal maapinnalt lähtuva reostuse eest enamjaolt kaitsmata, nõrgalt kaitstud ala serv

ulatub planeeringuala lääneservale, kus asuvad sademevee ühtlustustiigid. Kuigi Silur-Ordoviitsiumi

põhjaveekiht, milles on moodustatud Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum, on

põlevkivitööstusest tingitud mõjutuste tagajärjel juba reostunud, tuleb prügila kavandamisel sellegipoolest

võtta kasutusele kõikvõimalikud meetmed, vältimaks täiendavat reostusohtu põhjaveele. Kuigi 2022. aastal läbi

viidud leostustestid (IPT Projektijuhtimine OÜ, 2022) on näidanud, et nii värske kui ka 90 päeva tsementeerunud

TSK tuha leostumisel jäävad jälgelementide (raskmetallide) ja orgaaniliste ühendite (s.h fenoolid,

naftaproduktid) sisaldused madalale ega halvenda nõrgvee koostist, on oluline tähelepanu juhtida, et

prügilasse ladestatakse ka poolkoksi, mille osakaal peaks KKT-lt saadud info kohaselt vähenema, kuid mille

osakaal on siiski veel käesoleval ajal ca 70%. Poolkoks mõjutab põhjavee kvaliteeti, kui jäätmetega

kokkupuutunud valg- ja nõrgvesi pinnasesse ja sealt edasi põhjavette jõuab.

Siiski tasub märkimist, et Kiviõli tööstusjäätmete prügila ümbruse põhjavee seirekaevude andmeil on mõnel

üksikul korral tuvastatud fenoolide piirväärtuste ületamine ja ülejäänud seireandmestik näitab prügila mõjualas

(prügila alal ja põhjavee voolusuunda arvestades allavoolu asuvates kaevudes) künnisarvude, aga mitte

piirarvude ületamist naftasaaduste, fenoolide, benseeni ja arseeni osas.

Peamiseks võimaluseks, kuidas erinevad ühendid võivad poolkoksi ladestutest keskkonda sattuda, on kas

vihmavesi või lume sulamise vesi, mis leostab ühendeid poolkoksi mäest välja. Ühendite välja leostumise oht

sõltub sademete hulgast, ajast, proovi võtmise sügavusest ning ka poolkoksi vanusest (Vallner, Gavrilova, &

Vilu, 2015).

Poolkoksi ja tuha leostuskäitumine

Kuigi puuduvad põhjalikud uurimistööd selle kohta, kuidas ilmastikutingimused ja poolkoksi vanus ning nende

ladestamine mõjutavad ühendite leostumist, saab siiski välja tuua mõned üldisemad trendid. Kiviõlis (KKT) on

uuritud ka vanema poolkoksi leostisi ning tulemused näitavad, et enamike elementide sisaldus on vanema

poolkoksi puhul oluliselt vähenenud, isegi kuni 100 korda (ühendite Fe, K, Ag, Ba, Cl, Cu ja Pb osas) kui poolkoks

on umbes 40 aastat vana. Põhiliseks ohtlikuks aineks leostistes on fenoolid, peamiselt p-kresool ja fenool,

samuti on leitud BTEX-e. (Sørlie, et al., 2004). Uuritud on ka PAH-ide esinemist leostistes ning nende sisaldused

sõltuvad samuti poolkoksi vanusest (Jefimova, Irha, Reinik, Kirso, & Steinnes, 2014).

Erinevad uuringud viitavad sellele, et poolkoksi leostiste ökotoksilisus ei ole seotud vaid ohtlike orgaaniliste

ühenditega (fenoolid, PAH-id ja õlisaadused). Hiljutised poolkoksi leostise uuringud on näidanud, et kõige

liikuvamaks ühendiks on molübdeen, mille liikumine sõltub leostise happelisusest ning poolkoksi toksilisust

võib oluliselt mõjutada pikaajaline molübdeeni eraldumine . Uuringu käigus tuvastati leostises ka alküülfenoole

summas 0,06 mg/l, BTEX-e summas 0,001 mg/l ja PAH-e summas 4 x 10-5 mg/l, mille põhjal järeldati, et nende

ainete osas ei ole põhjust eeldada nende liikumist veekeskkonda sellisel määral, mis oleksid ohtlikud

(Reinik J. , et al., 2015).

Uuritud on KKT erinevatest gaasigeneraatoritest ning erineva töötlusega poolkoksi proovide leostuskäitumist.

Tulemused näitasid, et poolkoksist leostub välja olulisel määral kaltsiumi ioone, aga ka kaaliumi ning

strontsiumi ioone. Analüüsiti ka poolkoks-koldetuha eluaate ning leiti, et selles on enamike parameetrite

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH aruande eelnõu

Töö nr 2023-010 d

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn Koostaja: Kobras OÜ

58 / 130

(elektrijuhtivus, üldkaredus, üld- ja fenoolftaleiinne leelisus ja sulfaatioonide sisaldus) väärtused suuremad

puhta poolkoksi eluaadiga võrreldes. Kui poolkoks on pikemalt õhuga kokku puutunud, siis eluaadi pH alaneb,

nagu ka elektrijuhtivus, kui ka kaltsiumi-, baariumi- ja strontsiumiioonide sisaldus, kuid suureneb üldkaredus ja

leostuva sulfaadi koguhulk. Välikatsed näitasid, et määratud parameetrite väärtused ajas vähenesid ehk et

lahustuvad anorgaanilised ained uhutakse poolkoksist aja jooksul välja. Samuti järeldati, et poolkoksi võib

ladestada ka tavajäätmeprügilasse, kuna poolkoksist väljaleostuvate komponentide sisaldused jäid

leostustestide, EVS-EN 124571:2002, EVS-EN12457-4:2002 ja CEN/TS 14405:2004, tulemuste osas EL prügila

direktiivis kehtestatud lubatud piiridesse (Kapak, 2006).

Poolkoksi leostistest on uuritud ka fenoolide sisaldust ning uurimised on näidanud, et need varieeruvad.

Rohkem on ühealuselisi fenoole, mille summaarsed sisaldused on jäänud vahemikku 2,6 kuni 195 mg/l. Kõige

levinumad fenoolid ja p-kresool on aga kiiresti keskkonnas lagunevad (Kahru & Põllumaa, 2006).

Uuritud on ka poolkoksimägede pealmisest pinnase kihtidest leostuvaid metalle nii vanades kui ka uutes

poolkoksiladestutes. Tulemused näitasid, et nii vanades kui ka uutes ladestutes ladestatud poolkoksis oli

sarnane Cu kontsentratsioon. Vana ladestu leostistes oli vähem Co, Cr, Mo, Ni, Pb ja Zn. Uue ladestu värskemas

poolkoksis oli ühendite kontsentratsioon leostises kahanevas järjekorras järgmine: Mo > Ni > Zn > Cr > Cu >

V. Raskmetallidest oli olulise sisaldusega niklit ning pliid ja kaadmiumi oli vähesel määral, kuid metallide

sisaldused jäid siiski alla lubatud piire (Irha, et al., 2013). Samale järeldusele on jõutud ka varasemates

uurimistöödes ja on leitud, et poolkoksist leostuvaid metalle ei eraldu ohtlikes kogustes (Orupõld, Habicht, &

Tenno, 2008).

Poolkoksis esineb ka PAH-e, mis on ajas suhteliselt püsivad. Ei ole täheldatud, et nende sisaldus aja jooksul

poolkoksis muutuks. Ajavahemikul 2005 kuni 2009 uuriti poolkoksist leostuvaid PAH-e ning summaarsete PAH-

ide kontsentratsioon muutus uurimise käigus ja oli 19 – 315 μg/l vananenud poolkoksi korral ning 36 – 151

μg/l värske poolkoksi korral. Põhiliselt esinesid madalmolekulaarsed (molekulmassiga < 200) ühendid nagu

fenantreen, naftaleen, atsenaftüleen ja antratseen, sest need on vees paremini lahustuvad ja seega ka

keskkonnas liikuvamad. Ohtlikematest ühenditest olid kõige suuremad sisaldused benso(a)antratseeni ja

püreeni korral. Kuigi leostises võib esineda PAH-e madalates kontsentratsioonides, on eelkõige probleemiks

nende ajas akumuleerumine ühendite stabiilsuse tõttu. Samuti täheldati, et suuremate sademete korral olid

PAH-ide sisaldused leostises madalamad ning järeldati, et vihmavesi lahjendab leostisi. Tulemused näitasid ka

tugeva korrelatsiooni esinemist ühendite vahel, mis esinesid nii poolkoksis kui ka leostises. Seega saab hinnata

poolkoksi koostise järgi ühendeid, mis võivad potentsiaalselt keskkonda sattuda. Samuti leiti, et esines

positiivne korrelatsioon PAH sisalduse ja elektrijuhtivuse vahel. PAH-ide leostumist keskkonda mõjutab ka

muude tahkete osakeste esinemine poolkoksimägedes. Näiteks võivad PAH-d bituumeni osakestele

adsorbeeruda, mistõttu on nende keskkonda leostumise tõenäosus väiksem (Jefimova, Irha, Reinik, Kirso, &

Steinnes, 2014).

Poolkoksi kohta on varasemalt ära määratletud tema võimalik keskkonnaohtlikkus ning järgnevalt on loetletud

poolkoksi ladestamisel tekkida võivad ohud (Ots, E., Tang, H., 2003):

 veeslahustuvad soolad, millest kõige ohtlikumad on sulfiidid. Sulfiidide sisaldus jäi vahemikku 0,3 g/kg

(kaks aastat vanas poolkoksi proovis) - 1,1 g/kg (värskes poolkoksi proovis);

 üldorgaanilise süsiniku (TOC) sisalduseks poolkoksis on 12 – 14 massiprotsenti ja bitumoidide sisaldus

0,6 – 2,1 massiprotsenti;

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH aruande eelnõu

Töö nr 2023-010 d

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn Koostaja: Kobras OÜ

59 / 130

 värske poolkoksi vesileotise pH ca 12,5, mis on reeglina keskkonnale ja elusorganismidele normaalseks

elutegevuseks ebasobiv;

 poolkoksi keskkonnaohtlikkuse määramise aruande koostamise raames tehtud poolkoksi vesileotiste

toksikoloogilised testid näitasid, et värske poolkoksi leoveeproovid Viru Keemia Grupp AS ja Kiviõli

Keemiatööstuse OÜ tehastest osutusid veekeskkonnas vee-elustikule toksilisteks (H14). Samas kümme

aastat vana poolkoks (Viru Keemia Grupp AS) enam toksiline veekeskkonnale ei olnud;

 kantserogeensed polüaromaatsed ühendid, mille sisaldus poolkoksis oli 2,6 – 9,8 mg/kg.

Seega saab öelda, et poolkoksi omadused muutuvad ajas ning ohtlike jäätmete alla liigitub vaid värske

poolkoks, kuid vanemat – umbes kümme aastat seisnud – poolkoksi võib lugeda mitteohtlikuks ehk

tavajäätmeks (Otsa & Vili, 2003). On oluline, et lisaks ladestustingimustele mängib poolkoksi leostiste

omaduste uurimisel suurt rolli kasutatav tehnoloogia, mille tulemusel on poolkoks tekkinud. Seega võivad ajas

muutuda ka poolkoksi leostise omadused. See käib nii leostise pH, elektrijuhtivuse kui ka anorgaaniliste

ühendite sisalduse kohta (Jefimova, Irha, Reinik, Kirso, & Steinnes, 2014).

Suur osa keskkonnakahjust on põhjustatud mitte niivõrd poolkoksi omadustest, kuivõrd muude jäätmete

(fuussid, pigi) ladestamisest ning vee saastamisest õli ja fenoolidega või selle käitlemisest koos poolkoksiga

(Ramboll OÜ, 2007 Tööstusjäätmete ja poolkoksi ladestuspaikade sulgemine Kiviõlis).

IPT Projektijuhtimine OÜ viis 2022. aastal läbi uuringu, mille käigus määras TSK tuha leostusomadused.

Leostuskatse tehti nii algse, tsementeerumata tuhaga kui ka 90 päeva vanuste puhta veega ja defenoleeritud

veega segatud12 proovidega. Tulemused näitasid, et nii algse kui ka 90 päeva tsementeerunud tuhaproovide

leovee põhikatioonide koostist iseloomustab ennekõike kõrgenenud lahustunud Ca2+ - ja K+ -ioonide sisaldus,

mis Ca2+-ioonide puhul ulatub kuni 700 mg/l ja K+-ioonide puhul 176 mg/l-ni. See on tüüpiline kõikidele

põlevkivitööstuse tahketele tuhajäätmetele ja tingitud utmisel tekkinud reaktiivsetest Ca2+- ja K+-faasidest.

Teiste põhikatioonide sisaldused on madalad ega eristu tavalise pinnavee koostisest. Samuti on anioonidest

tüüpiliselt tuhamaterjalidele kõrgenenud sulfaadi (SO42-) sisaldused, mis ulatuvad defenoleeritud veega

segatud proovi leovees 1700 mg/l-ni. Samasugused kõrgenenud sisaldused on algproovis ja veega segatud

proovide leovees. Sulfaatide sisalduse kasv leovees on seotud CaS faasi (oldhamiidi) lahustumise ja

oksüdeerumisega kivinemise protsessis. Samuti on tüüpilisest pinnaveest kõrgema sisaldusega Cl (kuni 190

mg/l) ja Br (kuni 25 mg/l) (IPT Projektijuhtimine OÜ, 2022a; IPT Projektijuhtimine OÜ, 2022b).

Kõikide tuhaproovide leovett iseloomustab suur elektrijuhtivus, mis näitab kõrget ioonkontsentratsiooni. Kõige

suurem (4800 μS/cm) on see algsel tsementeerumata tuhaproovil. 90-päevastel proovidel on elektrijuhtivuse

väärtus umbes poole väiksem, viidates stabiilsemate mineraalsete faaside tekkele. Seda kinnitab ka leovee pH,

mis langeb 90 päeva jooksul: algse tuha leovee pH väärtus on 12,3 ja 90-päevaste proovide leoveel

10,7–10,8 (IPT Projektijuhtimine OÜ, 2022a; IPT Projektijuhtimine OÜ, 2022b).

Analüüsitud ainete osas ei ole tuhkade leovete vahel märkimisväärseid erinevusi. Väikestes

kontsentratsioonides tuvastati üksikuid raskmetalle – kõikides proovides esines molübdeeni (Mo) ja

vanaadiumit (V). Mõlemad elemendid on pärit põlevkivist – nende sisaldus on põlevkivis looduslikult kõrgem

12 50% veeküllastusastmega, seisnud õhu käes 90 päeva.

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH aruande eelnõu

Töö nr 2023-010 d

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn Koostaja: Kobras OÜ

60 / 130

kui settekivimites keskmiselt. Lisaks esines ühe korra üle määramispiiri Cr ja Pb. Kõigis kolmes leovees esines

ka väikestes kogustes (enamasti <0,5 μg/l) lenduvaid orgaanilisi süsivesinikke (etüülbenseen, tolueen,

ksüleenid, stüreen, propüülbenseenid). Fenooli tuvastati küllaltki väikses koguses kahes proovis kolmest – algse

tuha ja defenoleeritud veega valmistatud tuha leovees (IPT Projektijuhtimine OÜ, 2022a; IPT Projektijuhtimine

OÜ, 2022b).

Võrreldes määratud väärtusi määruses „Ohtlike ainete põhjavee kvaliteedi piirväärtused“ toodud künnisarvude

ja piirarvudega, jäävad tuhkade leovetes sisaldused valdavalt alla künnisarvu. Vaid üksikute ainete sisaldused

(molübdeen, etüülbenseen, defenoleeritud veega segatud leostises ka benseen ja tsementeerumata värske

tuha leostises ja defenoleeritud veega segatud leostises ka fenool) ületavad künnisarvu ning piirarvu ei ületa

leovees ükski analüüsitud komponent (IPT Projektijuhtimine OÜ, 2022a; IPT Projektijuhtimine OÜ, 2022b).

Kuigi ootuspäraselt sisaldab defenoleeritud vesi suurtes kogustes mitmesuguseid ohtlikke aineid, eriti

fenoolide rühma kuuluvaid orgaanilisi ühendeid, ei erine defenoleeritud veega tsementeerunud tuha leovee

koostis põhimõtteliselt teistest analüüsitud tuhkade leovetest. Eraldi väärib väljatoomist asjaolu, et

defenoleeritud veega valmistatud tsementeerunud tuha leovees määrati fenooli sisalduseks 7 μg/l, mis on küll

kõrgem põhjaveele seatud künnisarvust, kuid võrreldes defenoleeritud vee fenooli sisaldusega lahustub

tsementeerunud tuhast sellest välja vaid väike osa (IPT Projektijuhtimine OÜ, 2022a; IPT Projektijuhtimine OÜ,

2022b).

Leostuskatse tulemused näitavad, et kuigi tuhas tekkiv tsementatsioon on tugevuse kujunemiseks väike,

toimuvad mineraloogilised muutused ikkagi ning defenoleeritud vees sisalduvad raskmetallid ja orgaanilised

ühendid seotakse tekkivatesse sekundaarsetesse faasidesse (IPT Projektijuhtimine OÜ, 2022a; IPT

Projektijuhtimine OÜ, 2022b).

Pikaajalised muutused keskkonnas (peamiselt pH oluline vähenemine), mis võivad põhjustada sekundaarsete

mineraalsete faaside lagunemist, võivad omakorda viia ohtlike ainete suurema leostumiseni. Samas on seniste

teadmiste põhjal teada, et need protsessid on väga pikaajalised ja mitmekümnete aastate perspektiivis ohtu ei

ole, kuna vanade poolkoksi- ja tuhaladestute keskkonna pH on endiselt aluselise reaktsiooniga (IPT

Projektijuhtimine OÜ, 2022a; IPT Projektijuhtimine OÜ, 2022b).

Seega värske poolkoks (ja ka värske tuhk aluseliste omaduste tõttu) mõjutab ilmselgelt põhjavee kvaliteeti, kui

jäätmetega kokkupuutunud sademevesi läbi pinnase imbub ja jäätmetest ohtlikke ühendeid ja elemente „välja

peseb“, mille kaudu need põhjavette jõuavad. Võimalikku reostusohtu saab minimeerida vettpidava aluse ja

läbi jäätmete imbuva nõrgvee tekke minimeerimisega (nii prügila kasutamise kui sulgemise ajal), prügila

kasutamise ajal jäätmetega kokku puutunud sademevee kokkukogumise ja nõuetekohase käitlemisega ning

sulgemisjärgselt vettpidava kattekihi rajamisega. Ennetavate ja leevendavate meetmete rakendamine põhjavee

kaitset silmas pidades on oluline kõikide prügila kasutamise etappidel (rajamisel, kasutamisel ja sulgemisel).

Prügila alus

Horisontaalplaanis prügila laiendamise alal tuleb prügila aluse kavandamisel lähtuda keskkonnaministri

29.04.2004 määruses nr 38 „Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded“ § 11 esitatud nõuetest. Määruse

§ 11 lg 1 kohaselt peab prügila alus ja küljed koosnema sellise paksusega ja filtratsioonimooduliga

homogeensest kihist, mis tagab pinnase, pinna- ja põhjavee kaitse. See kiht peab tagama vähemalt võrdse

kaitse pinnasega, mille filtratsioonimoodul on ≤1,0×10–9 m/s ja paksus ≥5 m.

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH aruande eelnõu

Töö nr 2023-010 d

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn Koostaja: Kobras OÜ

61 / 130

Olemasolev tööstusjäätmete prügila on rajatud tasandikule, kus õhukese pinnakatte all avanevad aluspõhja

kihid. Looduslik pinnakate koosneb savikast moreenist ja/või jääjärvelistest savikatest setetest (savimöll-

möllsavi), kohati esineb ka liiva. Savipinnaste paksus ulatub üksikutes puuraukudes kuni 1,5 meetrini, kuid

enamasti on see väiksem ning kohati kiht puudub. Loodusliku savikihi paksus ja muud geoloogilised

tingimused tuleb välitöödega täpsustada pärast detailplaneeringu ja KSH vastuvõtmist järgnevates

projekteerimise staadiumites. Antud geoloogilistes tingimustes sellist kihti, mille filtratsioonimoodul on

≤1,0×10–9 m/s ja paksus ≥5 m, kohapeal looduslikult ei eksisteeri. Kuna olemasolev geoloogiline barjäär ei vasta

eeltoodud nõuetele, tuleb määruse kohaselt horisontaalplaanis prügila laiendamise alal rakendada abinõusid

nagu tehisbarjääriga tugevdamine, mis tagab koos geoloogilise barjääriga vähemalt samaväärse kaitse,

kusjuures tehisbarjääri paksus peab olema vähemalt 0,5 m (IPT Projektijuhtimine OÜ, 2021b). Prügila

laiendamisel on oluline isoleerida nendel aladel, kuhu jäätmeid varem ladestatud ei ole, ladestatavad jäätmed

looduslikust aluspinnasest tehisbarjääriga. Tehisbarjääri rajamise vajalikkust tuleb kontrollida ja kaaluda Sonda

tee 17 kinnistul riigi suletud prügila idaosas, kus varasemalt ladestatud jäätmete paksus ei ole prügila

äärealadel suur, sulgemisel eraldi kattekihti ei rajatud ja puuduvad andmed ladestu geotehniliste (sh

veepidavus) omaduste kohta. Riigi prügila sulgemisel kaeti vettpidava kihiga jäätmelademe lääneosa, kuid

mitte idaosa, kus säilitati isetekkeline mets. Tehisbarjääri vajadus ja ulatus tuleb täpsustada geotehniliste

väliuuringutega enne ehitusprojekti koostamist.

Projekteerimisel lahendatakse ka olemasoleva jäätmelademe laienemise liitekohasõlm aluskonstruktsiooni

paigaldamisel. Tundub loogiline, et aluskonstruktsioon paigaldatakse liitekohas n-ö ülekattega olemasoleva

ladestu peale, aga täpne lahendus tuleb selgitada projekteerimisel, viies vajadusel läbi täiendavad uuringud

õhemalt ladestatud jäätmete veepidavuse, nihketugevuse ja muude geotehniliste parameetrite (omaduste)

ning hüdrogeoloogiliste tingimuste selgitamiseks.

Detailses lahenduses tuleb esitada põhimõtteline lahendus, mis peab ette nägema tehisbarjääri paigaldamise

ning annab juhised projekti koostamiseks, pöörates tähelepanu Sonda tee 17 kinnistul riigi suletud prügila

idaosas geotehnilise uuringu läbiviimise vajalikkusele, selgitamaks kas ja kus on vajalik tehisbarjääri rajamine

ladestatavate jäätmete alla.

Tehisbarjääri saab rajada looduslikest või tehismaterjalidest või ka neid omavahel kombineerides. Kõige

levinum looduslik materjal isoleeriva kihi rajamiseks on sobivate omadustega savi, mille tihendamisel

optimaalse niiskuse juures saavutatakse vajalik filtratsioonimoodul. Saviekraani aluspind tasandatakse ja

tihendatakse, vajadusel rajatakse põhja alla spetsiaalne tasanduskiht, mille võib ehitada mistahes

peeneteralisest inertsest ning stabiilsest materjalist (paesõelmed vm). Saviekraani asemel võib kasutada ka

sünteetilist membraani. Paigaldatav sünteetiline membraan peab tagama määruses kirjeldatud tehisbarjäärile

kohase kaitse. Sünteetilise barjääri nõuetekohased omadused tagab tootja ja ühtlasi tuleb omaduste

tagamiseks membraan paigaldada vastavalt tootjapoolsetele juhistele. Õhukese geosünteetidest koosneva

tehismembraani alla paigaldatakse tasanduskiht, et koormuse lisandumisel vältida membraani purunemist

kivide, puujuurte jm tõttu. Sünteetilise membraani peale paigaldatakse dreenivate omadustega kaitsekiht.

Tasanduskihi ja kaitsekihi paksus ning omadused peavad vastama sünteetilise membraani toimimiseks

vajalikele nõuetele. Prügila põhja vettpidav lahendus projekteeritakse ehitusprojekti staadiumis koos nõrgvee

kogumise tehnilise lahendusega. KKT OÜ-l on kavas prügilat laiendada etappide kaupa (vt täpsemalt ptk 3.2),

mis võimaldab vähendada käideldava vee koguseid.

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH aruande eelnõu

Töö nr 2023-010 d

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn Koostaja: Kobras OÜ

62 / 130

Tehisbarjääri rajamisel tuleb lähtuda geoloogilise aluspinna stabiilsusest, jäätmelademe eeldatavast kujust ja

massist ning rajada barjäär nii, et on välistatud geoloogilise aluspinna kahjustumine prügila vajumise tõttu.

Detailplaneeringu ala kagu- ja lõunaosale ulatub altkaevandatud ala, mis on valdavalt langetatud ala, kuid ala

serval on tegemist langetatud ala servakonsooliga, mille püsivuse klass on hinnatud kvaasistabiilseks. Vastavalt

klassifikatsioonile võib sellisel alal esineda maa järel- või hilisvajumist ja seega tuleb ala kasutamisel silmas

pidada maa vajumise võimalikkust. Kuna langetatud ala servakonsoolide kvaasistabiilsel alal on hoonete ja

rajatiste ehitamine lubatav vaid erandkorras, geotehnilise ekspertiisi läbinud projekti alusel (Tallinna

Tehnikaülikool, 2015), siis tuleb enne jäätmete täiendavat ladestamist prügila laienemise alal langetatud ala

servakonsooli piirkonnas läbi viia geotehnilised uuringud, selgitamaks kvaasistabiilsele alale jäätmete lisamisest

tingitud lisaraskuse asetamise võimalused ja ohud. Tõenäoliselt on otstarbekas uuringuga hõlmata ka

teadaolev langetatud ala, kontrollimaks tegelikku olukorda kogu altkaevandatud alal. Kuigi kvaasistabiilsel alal

asub juba prügila ja võib eeldada, et lisaraskuse tõttu on kõik vajumised selles kohas juba toimunud, siis ei ole

ilma uuringu läbiviimiseta võimalik garanteerida, et maapind täiendava raskuse tõttu enam ei vaju. Ilma uuringu

läbiviimiseta ei ole seega võimalik kindel olla ka võimalike vajumite esinemisest tingitud aluskonstruktsiooni ja

kogu ladestatava tihendatava jäätmekihi vastupidavuses ja veepidavuses.

Prügilat hakatakse laiendama pärast olemasoleva projektmahu täitumist (viimane mäe kuju ja mahu korrektuur

toimus 2021. aastal Entec Eesti AS koostatud sulgemisprojekti alusel, mille kohta IPT Projektijuhtimine OÜ

koostas ka nõlva stabiilsuse kontrollarvutuse (IPT Projektijuhtimine OÜ, 2021a). Jäätmeid ladestatakse

käesoleval ajal ja tulevikus nõuetekohaselt kärgtehnoloogia metoodika alusel. Tuhakärje seinad rajatakse 1 m

kõrgustena värskest poolkoksist, ca 0,5 m paksuste tihendatavate kihtidena, kusjuures välisnõlv (väliskiht)

rajatakse vähemalt 10 m paksuse tammina (traptetsikujulise tammi pealtlaius 10 m). Seega on kogu prügila

väliskiht vähemalt 10 m ja prügila sulgemiseks vajaliku veetiheda väliskihi rajamine toimub samaaegselt

jäätmete ladestamisega (vt täpsemalt ptk 3.1).

Väliskihi rajamisel antud tehnoloogiaga saavutatakse ca 90% Proctori tihedus ja arvutuslik filtratsioonimoodul

k=10-8 m/s. Samuti omandab tihendatud poolkoks aja jooksul suure tugevuse (>240 kPa). Seega on kirjeldatud

viisil rajatud väliskiht vett mitteläbilaskev ja geotehniliselt stabiilne (IPT Projektijuhtimine OÜ, 2008; IPT

Projektijuhtimine OÜ, 2013). Kuna juba olemasolevas prügilas kasutatakse seda metoodikat ja ladestu

projektmahu täitumisel on kogu mäe perimeetri ulatuses saavutatud vett mitteläbiv ja stabiilne kehand, siis

see tähendab, et prügila laiendamisel olemasoleva prügila peale (kohale) ei ole vaja eraldi aluskonstruktsiooni

rajada, vaid jäätmeid saab ladestada otse suletud jäätmelademele, sest vajalik veepidavus on olemas. Sisuliselt

jätkub pärast praeguse projektmahu täitumist ja projektijärgset sulgemist jäätmete ladestamine, seda ei ole

vajalik käsitleda järjekordselt uue prügila rajamisega olemasoleva kohale. Tegelikult ei ole mitte niivõrd

laiendatava mahu lisandumisel oluline ladestatavate jäätmete jaoks vettpidava aluskihi olemasolu, kuivõrd

asjaolu, et seniks, kuni jäätmeid pole peale ladestatud, oleks tagatud olemasoleva ladestu veepidavus ja

vastupanuvõime keskkonnatingimustele.

Jäätmete ladestamist alustatakse olemasoleva prügilaga piirnevalt alalt ja vastavalt kõrguse kasvamisele

ühendatakse see olemasoleva ladestuga. Kui KKT võtab detailplaneeringus näidatud krundid Pos 1, Pos 2 ja

Pos 3 kasutusele etapiviisiliselt, siis ei oma see põhjavee kaitsmise seisukohalt mingisugust erisust, sest

aluskonstruktsioon, jäätmete ladestamise metoodika ja nõrg- ning valgvee kogumine ja käitlust on vajalik igal

juhul rakendada.

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH aruande eelnõu

Töö nr 2023-010 d

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn Koostaja: Kobras OÜ

63 / 130

Nõrgvee teke ja käitlus

Keskkonnaministri 29.04.2004 määrus nr 38 seab nõuded prügila nõrgvee kogumiseks ja prügila põhja

koguneva nõrgvee koguse võimalikuks vähendamiseks. Nõrgvee tekke minimeerimiseks on oluline vältida

sademevee imbumist jäätmelademesse ning juhtida see võimalikult kiiresti mööda jäätmelademe pealiskihti

prügila jalamile rajatavasse valgveekraavi.

Prügila planeeritakse rajada tihendatavate 0,5 m kihtidena, mis tähendab, et iga ladestatud kiht on järgnevale

veetihedaks aluseks ja samas uus ladestatud kiht eelnevale katteks. Tulemuseks on monoliitne ladestu, mis on

kogu prügila keha osas väga halva veejuhtimisega ja tekkiva nõrgvee kogused minimaalsed. Nõrgvee teket

vähendatakse ka prügila kujuga (sobivate pealispinna kalletega), et saavutada maksimaalne sademevee äravool

juba lasundi pinnalt. Värske poolkoksi ja põlevkihituha ladestamisel seotakse osa sademeveest lasundis tuha

poolt keemiliste reaktsioonidega, mille käigus tekkivad tsemendimineraalid ning lasund tsementeerub. Praegu

ja tulevikus kasutatav jäätmete ladestusmetoodika (vt ptk 3.2) võimaldab minimeerida sademete imbumist läbi

lademe ja seega nõrgvee formeerumist. Tuha osakaal peaks tulevikku silmas pidades ladestatavate jäätmete

hulgas pigem kasvama ja see seob hüdratiseerumise protsessis põhimõtteliselt kõik sademed.

Hüdratiseerumise tagajärjel moodustub väikese veejuhtivusega materjal, läbi mille on vee liikumine praktiliselt

olematu.

Ladestusmetoodikast tulenevalt on nõrgvee teke minimaalne, kuid seda, kas ja kui palju nõrgvett tegelikult

tekib, ei ole võimalik lõpuks siiski täpselt prognoosida. Seega on drenaažikihi rajamine isoleerivale kihile

(tehisbarjäärile) siiski vajalik ettevaatusprintsiip, kuna prügila tööperiood on pikk ja jäätmete ladestamise ajal

ei ole võimalik enam varasemalt tehtud otsuseid tagasi pöörata. See nõue puudutab horisontaalplaanis, st

väljaspoole olemasolevat prügilat laiendatavat prügila ala, samuti Sonda tee 17 kinnistul asuva riigi suletud

prügila idaosa, kuhu geotehnilise uuringu tulemusena nähakse ette vettpidava tehisbarjääri rajamine. Prügila

nõrgvee kogumiseks ja prügila põhja koguneva nõrgvee koguse võimalikuks vähendamiseks ja selle põhjavette

liikumise vältimiseks tuleb prügila põhi ja küljed katta vettpidavast tehismaterjalist kihiga ja hästi vett juhtivast

materjalist dreenkihiga, mille paksus on vähemalt 0,5 meetrit. Saadaval on ka nn geokomposiidid, milles

isoleeriv membraan ja dreenikiht on juba tehases ühendatud. Taolist materjali kasutati ka Kiviõli

tööstusjäätmete prügila sulgemisprojektis prügila kattes. Drenaažisüsteemiga kogutud nõrgvesi ja

jäätmelademelt kraavidesse valguv tuha poolt mitteseotud üleliigne sademevesi suunatakse prügila lääneosas

paiknevatesse tiikidesse, kust see juhitakse (pumbatakse) edasi tehasesse tööstuslikul otstarbel kasutamiseks –

tootmisprotsessis väljunud poolkoksi ja tuha jahutamiseks ja jäätmelademele jäätmete ja juurdepääsuteede

niisutamiseks.

Kokkuvõttes: nõrgvee teke ja oht selle sattumiseks põhjavette on minimaalne juba tulenevalt kasutatavast

ladestusmetoodikast ning võimalikku ohtu põhjavee kvaliteedile vähendab veelgi nõuetekohase prügila aluse

ja nõrgvee kogumissüsteemi lahendus horisontaalplaanis laiendatava prügila alale ning sademevee kraavide

ja kogumisbasseinide põhja sünteetilise membraani paigaldamine. Uue prügila rajamine ei suurenda

pinnasevee ega Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogumi reostuskoormust. Planeeritud

prügila lahenduse korral on oluline mõju põhjavee kvaliteedile välistatud ja negatiivse mõju avaldumine

ebatõenäoline. Kasutades sünteetilisi materjale, on seejuures äärmiselt oluline jälgida tootjapoolseid juhiseid

materjalide paigaldamisel.

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH aruande eelnõu

Töö nr 2023-010 d

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn Koostaja: Kobras OÜ

64 / 130

Kärgtehnoloogiast loobumine, TSK-tuha kuivladestamine poolkoksi puudumisel

IPT Projektijuhtimine OÜ viis 2022. aastal läbi uuringu TSK-500 tahke soojuskandja meetodil tekkiva tuha

optimaalse kuivladestamise tehnoloogia väljatöötamiseks ilma poolkoksi kasutuseta (töö nr 21-09-1703).

Uuringu eesmärgiks on välja pakkuda tehniliselt ja majanduslikult optimaalseim lahendus Kiviõli

Keemiatööstuses tekkiva TSK-500 seadme tuha kuivladestamiseks põhimõttelise lahenduse tasemel olukorras,

mil poolkoksi teke jääb oluliselt väiksemaks. Uuringu käigus võeti materjalist proovid ja analüüsiti neid laboris.

Kohapeal välikatseid ei tehtud.

Laboritingimustes ei toimunud märkimisväärset survetugevuse kasvu ei 50% ega ka 100% veeküllastusastme

juures. Sellest järeldati, et täiendav vee lisamine ei muuda tsementeerumist märkimisväärselt efektiivsemaks ja

ladestamisel piisab veesisaldusest, mis vastab 50% veeküllastusastmele. Laborikatses tsementeerusid proovid

vähesel määral. Katsekehade tugevus oli enamustel juhtudel alla seadme määramispiiri ehk <0,05 MPa. Vähene

tsementeerumine laborikatses on arvatavasti kahe aspekti kombinatsioon. Esiteks, osaliselt toimusid

tsementeerivate faaside tekkereaktsioonid ära enne katsekehade valmistamist, kuna materjal oli niiske, samuti

oli materjalis näha jämedateralisi agregaate, mis pudenesid segades laiali. Teiseks, materjal on väga poorne ja

tihendamine laboritingimustes ebaefektiivne. Kohevas olekus on poorid nii suured, et potentsiaalselt

tsementeerivad faasid ei suuda eraldiseisvaid osakesi ühtlasemaks massiks siduda (IPT Projektijuhtimine OÜ,

2022).

Laborikatsed näitasid, et mineraloogilise koostise poolest on TSK-500 tuhk sarnane poolkoksile, kus peamised

tsementeerivad faasid on samuti ettringiit ja sekundaarne kaltsiit. See tähendab, et tsementeerumispotentsiaal

on TSK-500 tuhal olemas. Teoreetiliselt ei tohiks tsementeerumine ja seeläbi kujunev survetugevus olla halvem

kui poolkoksil, kui piisavalt niisutatud tuhk kiiresti ladestada ja tihendada. See võimaldab poorsust ja pooride

mõõtmeid vähendada ja aidata sellega kaasa tsementeerunud massi tekkele, mis võimaldab ladestatud tuhal

autodega liikuda.

Eeltoodule tuginedes esitas IPT Projektijuhtimine oma töös ladestamiskontseptsiooni, mida tuleb kindlasti

kontrollida tööstusliku katse läbiviimisega. Katse läbiviimine eeldab kohapeal tuhale (lähtuvalt selle

mineraloogilisest koostisest) vee lisamise sõlme väljaehitamist. Katse läbiviimiseks ja selle alusel tööjuhendi

koostamiseks ladestul tegutsemiseks on töös antud vastavad juhised.

Ka TSK-500 tuha ladustamisel tuleb kujundada mägi nõlvadega 1:3. Selline nõlvus ei nõua hiljem täiendavaid

töid, võimaldab nõlval liikuda tehnikaga ning tagab mäe pikaajalise stabiilsuse ka tingimustes, kus

keskkonnatingimuste muutumisel võivad osakestevahelised sidemed (keemiliste reaktsioonide tagajärjel

kujunev tsementeeritus) kas osaliselt väheneda või kaduda. Uuringus on öeldud, et ladestu välimine vähemalt

8 m (4 m külmakindluse ja 4 m stabiilsuse tagamiseks) laiune „kest“ tuleb rajada püsivalt tugevast materjalist.

Selleks sobib värskelt tihendatud poolkoks või põlevkivi aheraine. Uuringus toodud ladestamiskontseptsioon

tugineb 2022. a jaanuaris koostatud nõlva stabiilsuse kontrollarvutusele (IPT Projektijuhtimine OÜ, 2022c),

milles esitati nõlvade stabiilsuse tagamise tingimused. Peamiseks erinevuseks varasema paigaldamise

meetodiga on tuha „kärgede“ ette valmistamisest loobumine, kuna eelduse kohaselt on TSK-500 tuhk

korrektselt paigaldatuna liigeldav tuha juurdeveoks vajaliku transpordi liikumise tagamiseks. Seda eeldust tuleb

kontrollida tööstusliku katse läbi viimisega (IPT Projektijuhtimine OÜ, 2022a)

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH aruande eelnõu

Töö nr 2023-010 d

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn Koostaja: Kobras OÜ

65 / 130

Prügila sulgemine

Tulenevalt ladestusmetoodikast ja jäätmete omadusest toimub ladestuskõrguse kasvades ladestamisega samal

ajal ka ladestu sulgemine. Tuhakärje seinad rajatakse 1 m kõrgustena värskest poolkoksist, ca 0,5 m paksuste

tihendatavate kihtidena, kusjuures välisnõlv (väliskiht) rajatakse vastavalt koostatud ladestamisjuhendile

poolkoksist tammina, mille laius on vähemalt 10 m (trapetsikujuline välistamm, mille pealtlaius on 10 m).

Sulgemiseks vajaliku veetiheda väliskihi rajamine toimub samaaegselt jäätmete ladestamisega. IPT

Projektijuhtimine OÜ on koostatud TSK tuha ja poolkoksi koosladustamise uue kontuuri stabiilsuse

kontrollarvutustes ette näinud, et ladestu projektkõrguse saavutamisel tuleb tuha ja poolkoksi ladestu katta

külmumise ohu vähendamiseks vähemalt 4 m paksuse värskelt tihendatud poolkoksi kihiga. See kehtib üksnes

jäätmelademe „lae“ kohta ning see tagab ladestatud jäätmete kaitse temperatuurimuutuste eest ja aitab tagada

ladestu veetihedust ja stabiilsust. 4 m paksuse külmakaitse kihi on ette näinud ka Entec Eesti OÜ praeguse

prügila sulgemise eelprojektis (töö nr 1310/21). Lae peal, kus nõlvus on märksa laugem, ei ole mäel varisemise

(„laialivajumise“) ohtu, st stabiilsus on tagatud ja seetõttu ei ole 10 m paksuse poolkoksikihi rajamine laele

vajalik.

Kui tööstuslike välikatsete tulemusel selgitatakse tingimused vaid TSK tuha (kärgedeta) ladestamiseks ilma

poolkoksita, on ladestu täitmise ajal rajada välimine vall kogu välisperimeetri ulatuses 4 m paksusest värskelt

tihendatud poolkoksist ning katta sulgemistööde käigus täiendavalt 4 m põlevkivi aheraine kihiga. Mäe võib

katta ka tervenisti 8 m ulatuses (4 m + 4 m) poolkoksi kihiga. 8 m kattekiht tagab külmakindluse ja ladestu

stabiilsuse. Kui ladestamise ajal ei ole poolkoksi saadaval, tuleb ladestu veepidavuse tagamiseks rajada

tehisbarjäär (ehk siis TSK tuha ja 8 m põlevkivi aherainekihi vahele rajada veekindel tehisbarjäär).

Seega TSK tuha ladestamisel ei ole poolkoks ilmtingimata vajalik. Poolkoks on oluline veepidavuse tekitamisel,

aga kui seda ei ole piisaval hulgal, tuleb veepidavusomadused tagada tehisbarjääriga. Kui tulevikus jätkub

selline olukord nagu praegu, st ca 70% jäätmetest on poolkoks ja 30% TSK tuhk, toimub ladestamine nagu

praegugi - kärgedesse. Kui poolkoksi osa peaks aga oluliselt vähenema, piisab, kui teha sellest välisvall, mille

kogupakus peab olema (sulgemise ajaks) 8 m. Kui aga poolkoksi ei ole piisavalt (8 m paksuse kihi

moodustamiseks), siis piisab, kui paigaldada ladestamise ajal 4 poolkoksi (veepidavuse tagamiseks) ja

sulgemise ajal 4 m aherainet, mis annab kokku 8 m, mis tagab mäe geotehnilise stabiilsuse. Kui poolkoksi üldse

ei ole saada, siis tule rajada tehisbarjäär ja 8 m aherainet. Poolkoksi aheraine peale enam panna ei saa.

Välisvalli moodustamine poolkoksist 4 m paksusese kihina on minimaalne, sest poolkoksi tsementatsioon

laguneb ca 2 cm aastas sademete mõjul ehk ta kaotab oma veetiheduse. 4 m aherainet poolkoksikihi peal

tagab selle, et külm ei jõuaks poolkoksini seda murendama ning teistpidi neutraliseerib sademete pH-d, et

need poolkoksini jõudes ei lahustaks seda. Kattekihi kogupaksus 8 m on aga vajalik selleks, et mägi laiali ei

vajuks. Seega on 8 m paksune välikiht nagu „raskustekk“, mis hoiab mäe „soojas“ ja pikaajaliselt püsivana ning

poolkoks ja tehisbarjäär hoiavad jäätmeladet kuivana, et ei tekkiks nõrgvett.

Puurkaevude tamponeerimine

Planeeringualal on olemasolevad olmevee puurkaevud, mille sanitaarkaitsealaga ulatus on 50 m ning

hüdrogeoloogilise uuringu puuraugud (seirepuurkaevud) hooldusalaga 10 m. Kivipõllu kinnistu põhjaosas

olevate olmevee puurkaevude 2313 ja 2316 sanitaarkaitsealadele (50 m) ei tohi prügilat ega seda teenindavat

taristut rajada, tagamaks põhjavee kvaliteedi halvenemise vältimine.

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH aruande eelnõu

Töö nr 2023-010 d

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn Koostaja: Kobras OÜ

66 / 130

Alal paiknevad hüdroloogilise uuringu puuraugud 50273, 50275, 50276, 52619 on planeeritud säilitada.

Puuraukude hooldusala on VEKA andmeil 10 meetrit. Vastavalt veeseadusele on hooldusalal põhjavee

saastumise vältimiseks keelatud tegevus, mis võib ohustada põhjaveekihi omadusi, sh jäätmete käitlemine.

Tegu on ammu aega tagasi rajatud puurkaevudega, mille asukohast (paiknemine jäätmelademe peal) tingitud

õiguslik regulatsioon vajab ilmselt selgitamist ja vajadusel õigusaktide muutmist.

Tamponeerimisele on määratud kaks olmevee puurkaevu numbriga 2303 ja 2307. Olemasoleva puurkaevu

katastrinumbriga 2307 asukoht andmebaasides on ebatäpne, KKT edastatud info kohaselt selles asukohas

kaevu ei ole. Seda asjaolu tuleb kontrollida. Kaevude tamponeerimisel tuleb järgida keskkonnaministri

09.07.2015 määruses nr 43 „Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja

konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu

projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning

puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise,

puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete Eesti looduse

infosüsteemi esitamise korra ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid“ sätestatud

nõudeid.

Alternatiivne sulgemislahendus (alternatiiv 1)

Eelnevalt kirjeldatud jäätmelademe sulgemine, mis on osaks peatükis 3.2 kirjeldatud ladestamise metoodikast

ja mille mõju põhjaveele eelnevalt kirjeldati, on vastavalt KSH VTK-s toodule käsitletav alternatiivina 2.

Alternatiivse lahendusena (vastavalt KSH VTK-s toodule alternatiiv 1) käsitletakse ladestamise lõppemisel

jäätmelademe katmist vastavalt keskkonnaministri 29.04.2004 määruse nr 38 § 35 lg 1 p 1 nõuetele: lademe

katmist isolatsioonikihi, vettpidava mineraalkihi, vähemalt 0,5 m paksuse dreenikihi ja vähemalt 1 m paksuse

kattepinnase kihiga.

Alternatiiv 1 korral toimub oluline ressursside raiskamine, kuna kattematerjalide mahud on väga suured.

Vastavalt läbiviidud uuringutele ja katsetustele ei ole määruse kohaste kattekihtide rajamine põhja- ja pinnavee

kaitset silmas pidades vajalik. Nagu eelnevalt toodud, siis väljatöötatud ladestusmetoodikat (alternatiiv 2)

järgides puudub otsene vajadus prügila sulgemisel eraldiseisva vettpidava mineraalkihi paigaldamise järele –

nõuetekohaselt ladestatud tuhk ja poolkoks ja seda temperatuurimuutuste eest kaitsev poolkoks tagab selle

all ladestatud jäätmete vajaliku veepidavuse ja seega veekeskkonna kaitse. Pindmine temperatuurimuutustele

alluv kattekiht tagab sademevee dreenimise ladestu pinnakihis. TSK tuha ladestamise metoodiline pool

poolkoksi puudumisel eeldab tööstuslike katsete läbiviimist kohapeal, kontrollimaks ladestatud tuhakihi

tegelikku veejuhtivust (koos optimaalse vee lisamise kulu määramisega), veejuhtivuse võimalikku muutumist

ajas ja töötamaks välja seega sobivaim lahendus väliskihi ja lõppkatte lahenduseks, et tagada veekeskkonna

kaitse.

6.2. MÕJU PINNAVEE KVALITEEDILE KKT tööstusjäätmete prügila puhul on võimalik mõju pinnaveele eelkõige seotud laiendatavale looduslikule

maa-alale jäätmete ladestamisega ning jäätmetega kokku puutunud sademevee käitlusega, mis on seotud

potentsiaalse ohuga saastunud vee sattumiseks keskkonda. Võimalikku reostusohtu saab minimeerida

vettpidava aluse ja läbi jäätmete imbuva nõrgvee tekke minimeerimisega (nii prügila kasutamise kui sulgemise

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH aruande eelnõu

Töö nr 2023-010 d

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn Koostaja: Kobras OÜ

67 / 130

ajal), prügila kasutamise ajal jäätmetega kokku puutunud sademevee kokkukogumise ja nõuetekohase

käitlemisega ning sulgemisel vettpidava kattekihi rajamisega (vt ptk 6.1).

Kavandatava tööstusjäätmete prügila täitmisel on planeeritud rakendada ka praegu olemasolevas

tööstusjäätmete prügilas kasutatavat ladestusmetoodikat, mida on kirjeldatud KSH aruande peatükis 3.2.

Metoodikale vastavalt ladestatakse jäätmed nõuetekohaselt kärgtehnoloogia metoodika alusel. Tuhakärje

seinad rajatakse 1 m kõrgustena värskest poolkoksist, ca 0,5 m paksuste tihendatavate kihtidena, kusjuures

välisnõlv (väliskiht) rajatakse vähemalt 10 m paksuse tammina. Iga prügilas ladestatud kiht, mis koosneb TSK

tuhast ja selle peale ladestatud värskelt tihendatud poolkoksist on järgnevale veetihedaks aluseks ja samas uus

ladestatud kiht eelnevale katteks. Tulemuseks on monoliitne ladestu, mis on kogu prügila keha osas väga halva

veejuhtivusega ja tekkiva nõrgvee kogused on minimaalsed.

Kogu prügila pinnale langev sademevesi kogutakse kokku ladestu ümber ja peale rajatavate kraavidega. Prügila

veekäitlussüsteem on kinnine. Jäätmelademe pealt kogutav sademevesi juhitakse ladestule rajatavate

kraavidega prügila lääneosas asuvatesse ühtlustustiikidesse. Sinna juhitakse ka drenaažisüsteemiga

kokkukogutav nõrgvesi, mille tekkimine on tulenevalt jäätmete omadustest ja ladestamismetoodikast olematu

või minimaalne. Tiikidest suunatakse vesi olemasoleva toruühenduse kaudu tehasesse poolkoksi jahutamiseks

ja TSK tuha niisutamiseks, vajadusel kasutatakse vett ka jäätmelademel täiendava tolmamise leevendamiseks

(sh teede niisutamiseks) ja kui vastav tehniline sõlm ja lahendus välja töötatakse, siis ka tulevikus TSK tuha

niisutamiseks tsementeerumisprotsesside efektiivsemaks toimumiseks. Võiks eeldada, et prügila laiendamisega

suureneb tiikidesse suunatav valgvee kogus, kuna vee kogumise ala (tiikide valgala) suureneb. Samas kuna

ladestatud tuhk seob hüdratiseerumisel (tsementeerumisel) endaga enamiku jäätmetele langevast

sademeveest, siis ei tohiks tiikidesse juhitav vee hulk suureneda.

Pärast jäätmelademe sulgemist kaob vee sidumise vajadus ära ja peab olema võimalik tagada kogu suletud

ladestult vee kogumiseks. Koostatavas prügila laiendamise projektis (Entec Eesti AS, 2023) on tehtud arvutused

110 ha suuruselt alalt tiikidesse juhitavate vee koguste jaoks, arvestades piirkonna sademete hulga (717 mm),

aurumise (580 mm/ha veepinnalt ja 500 mm/ha taimestikuga alalt) ning leitud, et keskmise veerikkusega aastal

suundub ühtlustusbasseini ca 233 900 m3 vett. Projektis on leitud, et lähtuvalt pumpade tootlikkusest on kahe

pumba koostööl võimalikuks ära pumbatavaks vee koguseks 353 203 m3. Kuna sademed ja aurumine ei jaotu

kogu aastale ühtlaselt, leiti, et tuleb suurendada olemasolevate tiikide mahtu, rajades juurde 4 tiigi pindalaga

ca 3 ha, mis sügavusega 2,5 m, lisab juurde ca 75 000 m3, mis teeb kogumahuks 130 000 m3.

Detailplaneeringuga on jäetud võimalus (antud ehitusõigus) tiikide mahu suurendamiseks (laiendamiseks või

juurde ehitamiseks) olemasolevate tiikidega piirneval alal, seega ei tekki vajadust suunata vett loodusesse

(Uuemõisa ojja).

Täiendava ühtlustusmahuti rajamine või olemasolevate laiendamine tuleb täpsustada ehitusprojektiga.

Võimalikku reostusohtu pinnavee kvaliteedile saab minimeerida vettpidava aluse ja läbi jäätmete imbuva

nõrgvee tekke minimeerimisega (nii prügila kasutamise kui sulgemise ajal), prügila kasutamise ajal jäätmetega

kokku puutunud sademevee kokkukogumise ja nõuetekohase käitlemisega ning sulgemisjärgselt vettpidava

kattekihi rajamisega.

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH aruande eelnõu

Töö nr 2023-010 d

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn Koostaja: Kobras OÜ

68 / 130

Kuna prügila veekäitlussüsteem on kinnine, st tootmistegevuse jätkumisel prügila kasutamisel ei ole Uuemõisa

ojja vajadust valg- ja nõrgvett juhtida, siis mõju pinnavee kvaliteedile puudub. Laiendatavate tiikide/rajatava

uue tiigi ala määramisel on arvesse võetud piirneva Uuemõisa oja ehituskeeluvööndit.

Prügila mahu ammendumisel ei seo enam jäätmed sademevett ja tiikidesse ei pruugi kraavidega kokkukogutav

ja tiikidesse juhitud sademevesi ära mahtuda. Sellisel juhul on vaja juhtida üleliigne vesi eesvoolu, milleks on

piirneval alal Uuemõisa oja. Detailplaneeringuga tuleb vee juhtimise võimalus (toru või kraaviga) Uuemõisa

ojasse ette näha. Looduskaitseseaduse § 38 lõige 5 p 8 järgi ei laiene ehituskeeld kehtestatud

detailplaneeringuga kavandatud tehnovõrgule ja -rajatisele.

Uuemõisa ojja juhitav vesi peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019 määruse nr 61 „Nõuded reovee

puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele

vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ nõuetele. Kui värske poolkoksi

leoveeproovid Viru Keemia Grupp AS ja Kiviõli Keemiatööstuse OÜ tehastest osutusid veekeskkonnas vee-

elustikule toksilisteks (H14), siis kümme aastat vana poolkoks (Viru Keemia Grupp AS) enam toksiline

veekeskkonnale ei olnud. Vanemat – umbes kümme aastat seisnud – poolkoksi võib lugeda mitteohtlikuks ehk

tavajäätmeks. KKT poolt edastatud ühtlustusbasseinidesse juhitud poolkoksiga kokkupuutunud vee

seiretulemused perioodil 2010-2022 lubavad järeldada, et tiikide vett oleks võimalik juba praegu, prügila

töötamise ajal eesvoolu juhtida. Kord aastas teostatud seiretulemused esimesest ja kolmandast

ühtlustusbasseinist on näidanud, et fenoolide, PAH ja naftaproduktide sisaldused jäävad allapoole

määramispiiri ja teised määrusega reguleeritud saasteainete sisaldused allapoole lubatud piirväärtust.

Sulfaatide sisaldus on üsna kõrge, ent selle keskkonda viimine (piirväärtus) ei ole reguleeritud. Teadaolevalt aja

jooksul pealmises kattepinnases oleva poolkoksi omadused muutuvad.

6.3. MÕJU INIMESE TERVISELE, HEAOLULE JA VARALE KSH VTK-s on kirjeldatud kavandatava tegevuse mõju müratasemele ja õhukvaliteedile ning selgitatud, et

lähimate elamute juures ja puhkealadel norme ületavat mürataset ja õhukvaliteedi halvenemist ei kaasne.

Prügila laienduse kasutamisel ei lisandu täiendavaid mürarikkaid tegevusi võrreldes praegusega, kuid muutub

prügilas toimuvate tegevuste ala ja muutub seega ka prügila mõjuala. Ladestamine toimub praegu

olemasolevas KKT prügilas, kuid etappide kaupa võetakse kasutusele kavandatava laienduse ala, mis jääb

olemasolevast ladestusalast põhja, kirde ja ida suunas. Seega väheneb mõjuala ulatus läänes ning laieneb ida,

kirde ja põhja suunas. Mõju müratasemele on seotud juurdepääsuteede paiknemisega. Laienduse ala

optimaalseks kasutamiseks kavandatakse juurdepääsuteed nii lõuna ja lääne (praegu kasutatav

juurdepääsutee) kui ka ida suunast (kantud ka detailplaneeringu joonisele). Kavandatava prügila laiendusega

ei kaasne ladestusmahtude kasvu ja seega liikluskoormuse suurenemist. Ladestatava materjali vedu toimub

ööpäevaringselt ja liikluskoormus on ööpäeva lõikes ühtlane. Praegu toimub ööpäevas ca 61 poolkoksi vedu

(ca 3 autot tunnis), ca 50 TSK tuha vedu (ca 2 autot tunnis) ja ca 4 SEJ tuha vedu (intervaaliga 4 kuni 6 tundi).

Soojuselektrijaama tuhka lähitulevikus enam ei tekki ja see osa liikluskoormusest langeb ära või asendub tuha

või poolkoksi veoga. Ladestatava materjali veoga seotud liikluskoormus on seega väike ning lähimatel

müratundlikel aladel (elamualadel ja idas Mäepealse tee 1 puhke- ja virgestusmaal (kus asub Kiviõli

Seikluskeskus) ei kaasne norme ületavat mürataset. Planeeringualale lähim eluhoone asub Sonda tee 10

katastriüksusel (kü tunnus 30901:001:0010), mis jääb KKT prügila juurdepääsuteest ca 120 m kaugusele lõuna

poole (elamumaa ca 60 m kaugusele) ning kavandatava laienduse alast ca 0,7 km kaugusele (elamumaa veidi

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH aruande eelnõu

Töö nr 2023-010 d

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn Koostaja: Kobras OÜ

69 / 130

lähemale), kusjuures enamik laienduse alast jääb veelgi kaugemale ja on elamust eraldatud riigi suletud prügila

mäemassiiviga, kuhu täiendavalt jäätmete ladestamist ette ei nähta. Praegune juurdepääsutee jääb küll

kasutusse, kuid idapoolse juurdepääsutee lisandumine vähendab koormust ladestu lõuna- ja läänepoolsel teel.

Arvestades laienduse alade paiknemist, on idapoolse juurdepääsutee kasutamine tõenäoliselt eelistatud.

Kavandatava prügila laienduse kasutuselevõtul on seega oodata prügilaga seotud müra vähenemist Sonda tee

10 elamu juures ja üldse prügilast edela suunas. Põhiliselt jääb elamu juures olevat mürataset mõjutama

ca 50 m kaugusel asuv Sämi - Sonda – Kiviõli kõrvalmaantee, mille liikluskoormust (Teeregistri andmeil 2023.a

seisuga 1387 autot ööpäevas) prügila kasutamine ei mõjuta. Teised elamud (Varinurme külas Sonda tee ääres

asuvad Sonda tee 2, 4, 6, 8) jäävad juba prügilast märksa kaugemale ning ühtlasi mitte laienemisala poolsesse

külge. Prügilast kirdes asuvad Koljala küla elamud jäävad laiendatavast prügila laienemise alast ca 0,4 km

kaugusele. Kavandatava prügila laienduse ala kasutusele võtmisel on mürarikkad tegevused Koljala küla

elamutele varasemast lähemal, samas jääb vahekauguseks siiski vähemalt 0,4 km ning arvutuslik13 müratase on

ca 37,3 dB. Tegemist on looduslikule foonile lähedase müratasemega. Praktikas kujunev müratase võib

erinevate tegurite tõttu arvutustest erineda, kuid eeltoodu põhjal on II kategooria maksimaalse lubatud

tööstusmüra tasemeni (45+10 dB) ulatuva mürataseme kujunemine välistatud.

Prügila laienduse kasutamisel ei lisandu täiendavaid õhukvaliteeti mõjutavaid tegevusi võrreldes praegusega,

kuid muutub prügilas toimuvate tegevuste ala ja muutub seega ka prügila mõjuala. Ladestamine toimub

praegu olemasolevas KKT prügilas, kuid etappide kaupa võetakse kasutusele kavandatava laienduse ala, seega

väheneb mõjuala ulatus läänes ning laieneb ida ja põhja suunas. Mõju välisõhule on seotud ka

juurdepääsuteede paiknemisega. Laienduse ala optimaalseks kasutamiseks kavandatakse ladestusalale

juurdepääsutee nii lääne (praegu kasutatav juurdepääsutee) kui ka ida suunast.

Olemasolevas KKT prügilas ja laienduse korral kavandatava ladestamise tehnoloogia korral ei esine

põlevkivitööstuse prügilatega tihti seostatavat H2S ja lõhna levikut, kuna ladestus ei teki kuumenemiskoldeid.

Prügilas kasutatava jäätmete ladestamise tehnoloogia korral võib eelkõige olla probleemseks tolmu teke

ladestamisel ja juurdepääsuteedel. Kasutatav tehnoloogia näeb ette tuha niisutamist ladestamiseks

(tootmisseadme juures), seega rakendatakse ladestamisel meetmeid tolmu tekke vältimiseks. Vähest tolmamist

võib esineda, kuna ladestatav tuhk on kuum ja kuivab kiirelt, kuid tolmamist saab minimeerida täiendava

niisutamisega.

Praeguses etapis ei ole teada, kas tuha kuivladestamise tehnoloogia puhul rajatakse täiendav laadimissõlm

tehase või prügila territooriumile, kuid igal juhul tuleb ladestamisel tolmamise vähendamiseks tuhka vajadusele

vastavalt niisutada. Tolmamist esineb ka juurdepääsuteedel, kuna enam kasutatavate teede pind muutub

ajapikku veomasinate liikumise tõttu pudedaks. Ka juurdepääsuteedel on tolmamise vähendamiseks vajalik

niisutamine.

Mõju välisõhu kvaliteedile võib avalduda ka kavandatava laienduse alade ehitusetapis, mil toimuvad

pinnasetööd ja ehitusaegne transport. Tegemist on tavapäraste ehitustegevusega kaasnevate mõjudega, mis

lakkavad ehitustööde järel.

13 Noise Tools mürakalkulaatoriga arvutades (https://noisetools.net/barriercalculator).

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH aruande eelnõu

Töö nr 2023-010 d

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn Koostaja: Kobras OÜ

70 / 130

Ka välisõhule avalduva mõju puhul on oluliseks vastuvõtjate paiknemine ladestusala ja juurdepääsuteede

suhtes. Analoogselt mürataseme korral kirjeldatule on kavandatava prügila laienduse kasutusele võtmisel

oodata lõunas ja edelas asuvate elamute juures prügila mõju vähenemist. Kavandatava prügila laienduse ala

kasutusele võtmisel on välisõhu kvaliteeti mõjutavad tegevused Koljala küla elamutele varasemast lähemal.

Samas jääb vahekauguseks siiski vähemalt 0,4 km ja rakendatakse meetmeid tolmamise vältimiseks. Olenevalt

ilmastikuoludest võib kohati olla tolmamine intensiivsem, kuid teede niisutamise korral ei ole tegemist olulise

mõjuga välisõhu kvaliteedile, mis võiks oluliselt mõjutada ka ümbruses elavate inimeste tervist ja heaolu.

Visuaalse mõju hindamine

Piirkonna maastik on ajalooliselt olnud mõjutatud põlevkivi kasutamisest ja ümbertöötlemisest. Kiviõli linn rajati

ca 100 aastat tagasi, kui linnas alustati põlevkivitööstuse rajamist ehk siis tegemist ongi sisuliselt

põlevkivitööstuse linnaga, mis on nime saanud Teise maailmasõja eelse aktsiaseltsi Eesti Kiviõli järgi. Esmalt,

1922. aastal rajati kaevandus, seejärel 1924. a alustati põlevkivi termilise töötlemisega. Peamised

tootmishooned valmisid sõja ajal, 1943. aastal. Nõukogude ajal toodeti Kiviõlis vaike ja ehitati automatiseeritud

formaliinitehas (esimene ehitati 1963. a, teine 1986. a) ja pesuainetehas, mis paiknesid praeguse kahe tuhamäe

vahel. Nendest hoonetest on tänaseks suur osa lammutatud.

Keemiatööstuse rajamisega algab ka tuhamägede ajalugu. Esmalt rajati nn idapoolne ehk vana tuhamägi ca

1928. a, kui valmis põlevkivi utmise katsetunnelahi. Seejärel lisandusid alale jäätmed esimese ja teise õli- ja

bensiinitehase tunnelahjudest, mis käivitusid 1931. a ja 1937 a. Viiekümnendate algul kaadati mäkke veel nn

musta tuhka – jääki tahke soojuskandjaga pilootseadmelt. Mägi saavutas oma praegused mõõtmed ca 65 aasta

vältel.

Detailplaneeringualal asuv tuhamägi on kuhjatud põlevkivi utmisel gaasigeneraatoritest väljutatud poolkoksist.

Generaatorprotsessi katsetati juba 1925. a ning esmalt ladestati poolkoks kohe Turu tn 3 asuva tehase taha –

põhja suunas. Alles 1953. a, kui kuue „Pinch“ tüüpi reaktori jõudlus suudeti tõsta 100 t/ööp, hakati poolkoksi

transportima rippvagonettidega detailplaneeringualale.

Tegu on Baltikumi kõrgeimate hulka kuuluvate tehismägedega. Praguseks on idapoolne nn vana tuhamägi

kasutusele võetud seikluspargina. Detailplaneeringualal olev tööstusjäätmete prügila on jagatud kaheks

kinnistuks, millest üks kuulub riigile ja teine Kiviõli Keemiatööstuse OÜ-le. Riigi omanduses olev ladestu suleti

perioodil 2010-2014.

Seega on detailplaneeringuala maastik ja kogu Kiviõli linna läänepoolne osa suuresti mõjutatud juba

olemasolevast KKT tehase kompleksist, tööstusjäätmete prügilatest ja varasemast tootmistegevusest.

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH aruande eelnõu

Töö nr 2023-010 d

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn Koostaja: Kobras OÜ

71 / 130

Joonis 30. 1996. a satelliitfoto detailplaneeringualast ja selle ümbrusest (Maa-ameti ajalooliste kaartide kaardirakendus, https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/ajalooline).

Kõik kolm prügilat on maastikus mastaapsed ja silmatorkavad tehisobjektid. Maa-ameti kõrgusandmete põhjal

on Kiviõli Seikluskeskuse tuhamäe kõrgus 138,7 m, KKT tehase territooriumil oleva mäe kõrgus 84,5 m.

Detailplaneeringualal on suletud riigi prügila tipu kõrgus ca 135,3 m ja olemasoleva KKT prügila kõrgus hetkel

ca 96,3 m. Alal kehtiva detailplaneeringuga on lubatud prügilat täita kuni 145 meetrini. Olemasoleva prügila

mahu täitumise järgselt selle laiendamine süvendab piirkonna maastiku mõjutatust tööstusest. Samas prügila

kõrgus ei kasva, vaid jääb koostatava detailplaneeringu järgi samuti kuni 145 m. Prügila kasvab laiusesse.

Visuaalne mõju sõltub objekti kaugusest vaatlejast, vahetust maastikukontekstist ja taustast ning sellest, kui

hästi on objekt nähtav ning see sõltub omakorda vaadete avatusest. Vaate avatuse määrab vaatekoha ja prügila

vahele jäävate varjestavate objektide olemasolu (kõrghaljastus, hooned jm objektid), aga ka maastiku reljeef,

mis mõjutavad otseselt prügila nähtavust. Arvestades prügila mastaapsusega on varjestuse efekt suurim, kui

vaadet varjavad objektid (puud, põõsad, hooned, rajatised) asuvad vahetult vaatekoha juures või läheduses.

Kohtades, kus vaatekoha ja prügila vaheline ala on valdavalt lage, on prügila hästi nähtav ning olenevalt

vaatekaugusest on tajutav selle suurus. Ka maastikus kõrgemalt (idapoolse vana tuhamäe otsast) on prügila

hästi nähtav. Prügila laiendamisel esialgu visuaalne mõju puudub, sest ladestamist alustatakse maapinnalt ja

see ei ole eemalt nähtav. Visuaalne mõju suureneb pikkamööda aja jooksul laiendataval osal jäätmelademe

kõrguse kasvades, kuid mõju suurust ja olulisust leevendab asjaolu, et alal on juba tööstusjäätmete prügila ja

objekti mõõtmed suurenevad ühtlaselt pikema aja jooksul (jäätmelade ei laiene looduses lühikese aja jooksul).

Mõju suurust ja olulisust leevendab ka taustsüsteem, milleks on otsene kontakt (lähedus) KKT tehasega ja

tööstusmaastikuga. Planeeringuala asub olemasoleva tööstusjäätmete prügila alal ja tööstuspiirkonna vahetus

läheduses, mis maastiku muutuse kontrastsust tööstusliku ala laienemisel vähendab.

Praegu kasutuses olev KKT tööstusjäätmete prügila

Idapoolne ehk vana tuhamägi (praegune seikluskeskus)

KKT tehase taga olev esmane jäätmete ladestamise ala

KKT tehas

Kiviõli linn

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH aruande eelnõu

Töö nr 2023-010 d

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn Koostaja: Kobras OÜ

72 / 130

Prügila laiendamist juba varasemalt tööstusest mõjutatud piirkonda on igati mõistlik, et vältida mõju loodusliku

maastikuga aladele (ehk et uue prügila rajamist täielikult looduslikule alale).

Vastuvõetud Lüganuse valla üldplaneeringu järgi ulatub prügilaga piirnevale alale potentsiaalne tuulepargi

rajamiseks sobiv ala. Tuulikud on samuti suured mastaapsed ehitised ja kuni kaks korda tööstusjäätmete

prügilast kõrgemad, kujundades ja mõjutades maastikupilti.

Prügila sulgemise järel ladestu haljastatakse ning kujunev taimestik pehmendab (teisendab) ladestu

tööstuslikku ilmet ja visuaalne mõju väheneb, kuna haljastus aitab objektil paremini sulanduda kõrval oleva

loodusmaastikuga. Prügila laiendamisele eelnevalt haljastatakse osa praegu kasutavast prügilast, kuhu

jäätmeid peale enam ei ladestata.

Visuaalse mõju hindamise metoodika

lllustreerimaks uut tööstusjäätmete prügilat erinevatest vaatesuundadest ja erinevatelt kaugustelt viidi läbi

visuaalse mõju hindamine maastikus kasutades Autodesk Infraworks programmi abil koostatud 3D mudelit.

Mudeli loomisel on kasutatud Maa-ameti punktipilvi (2023. a), 2022. a ortofotosid ja maamudelit14 (2024. a

seisuga). Prügila mudeli tegemisel on alusinfona kasutatud Entec Eesti AS 2023. a koostamisel olevat KKT

tööstusjäätmete prügila laiendamise eelprojekti arvestusega, et Sonda tee 17 kinnistule riigi suletud prügilale

(v.a selle idaosa) rohkem jäätmeid peale ei ladestata ning Sonda tee 25 kinnistule (v.a praeguse prügilaga

piirneval alal) jäätmeid ei ladestata. 3D mudelisse kanti prügila mahu täitumisel kujunev reljeef ning arvestatud

on ka seejärgse ladestu haljastamisega. Ladestusala ümbritsevat kraavi ja hooldusteid mudelisse ei kantud,

kuna vaadetel ei jää neid näha (asuvad maapinnal ja jäävad muu maastiku elementide (puud, põõsad,

pinnavormid) taha varju. Kuna üldplaneeringus näidatud potentsiaalsetel sobivatel aladel tuulepargi

arendamiseks ei ole veel täpselt teada, kuhu tuulikuid kavandama hakatakse, siis neid vaadete tegemisel

arvesse ei võetud. Üldplaneeringus on kirjas, et arendusvõimalused selguvad detailplaneeringu, KSH ja

uuringute käigus.

Vaatepunktide asukohtade määramisel arvestati nii lähemal asuvate elamutega, läheduses paiknevate avalikult

kasutatavate kohtadega, kust avanevad vaated kavandatava prügila suunas ning vastuvõetud üldplaneeringus

määratud kohtadega, kust avanevad ilusad vaated. Valitud vaatekohad on märgitud joonisel 31.

Tulemused

Puittaimestiku mõjust vaadetele annab aimu maakatte kõrgusmudeli kõrguspunktide pilv. Punktipilvede

asukohas varjab haljastus rohkemal või vähemal määral kaugemale avanevaid vaateid, sh vaadet prügilale.

Vegetatsiooniperioodi välisel ajal on prügila ilmselt rohkem nähtav (kui on tegemist okaspuudega, siis on

nähtavus jällegi piiratud).

Prügila on kõige paremini vaadeldav põhja, kirde ja lõuna suunalt mööda Sonda teed liikudes. Kõige olulisem

prügilast lähtuv visuaalne mõju on lähimate elanike jaoks, kuna nemad on sellest alaliselt mõjutatud ning

kodukeskkonnas selliste mastaapsete tehnogeensete objektide suhtes enim vastuvõtlikud. Lähim eluhoone

asub Sonda tee 10 katastriüksusel (kü tunnus 30901:001:0010) kõigest ca 0,1 km kaugusel lõunas. Eluhooneid

14 Maa-ameti avatud ruumiandmete litsents, 01.07.2018. https://geoportaal.maaamet.ee/docs/Avaandmed/ETAK_ruumiandmete_litsentsileping.pdf

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH aruande eelnõu

Töö nr 2023-010 d

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn Koostaja: Kobras OÜ

73 / 130

on riburada pidi ka mujal Sonda tee ääres Varinurme külas ning ca 0,4 km kaugusel kirde suunas Koljala külas

Tooma tee, Allese tee ja Uuemõisa ringtee ääres. Piirkonna elanike jaoks kumuleerub olemasoleva

tööstusjäätmete prügila, olemasoleva tööstuspiirkonna ja tööstusjäätmete prügila laiendamise mõju.

Joonistel 31-42 on kujutatud vaated lähemate elamute juurest (Sonda tee 2, Sonda tee 4, Sonda tee 10, Säde

tn 1 elamute juurest, Säde ja Kallaku tänava ristmikult, Koljala külas Nurga maaüksuse õuealalt), samuti Kiviõli

Seikluskeskuse lähistelt Erra-Uuemõisa teelt, Kiviõli Seikluskeskuse parklast, Kiviõli Seikluskeskuse mäelt (vanalt

tuhamäelt), Kiviõli linnast Kiviõli staadionilt ning veidi eemal Kõrkküla-Erra teelt (joonis 31).

Joonis 31. Vaatepunktide asukohad (aluskaart: Maa-amet, 03.2024).

Kuna planeeringualal juba asub tööstusjäätmete prügila, siis on tehtud vaated kahe olukorra jaoks – praegune

olukord ja pärast tööstusjäätmete prügila laiendamist (ammendumisjärgsele olukorrale ning mil jäätmelade on

juba haljastatud) illustreerimaks tekkivat muutust vaadetes. Lähemate elamute ning olemasoleva/laiendatava

ladestusala vahele jääb nii ükskuid puid kui ka metsa, kuid puittaimestik varjab prügilat vaid osaliselt, kuna

kõrghaljastus asub prügila poolsel küljel.

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH aruande eelnõu

Töö nr 2023-010 d

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn Koostaja: Kobras OÜ

74 / 130

Joonis 32. Vaade inimese kõrguselt Sonda tee 10 elamu juurest käesoleval ajal (Kobras OÜ, 2024).

Joonis 33. Vaade inimese kõrguselt Sonda tee 10 elamu juurest pärast tööstusjäätmete prügila laiendamist (Kobras OÜ, 2024).

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH aruande eelnõu

Töö nr 2023-010 d

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn Koostaja: Kobras OÜ

75 / 130

Sonda tee 2 ja Sonda tee 4 elamute juures varjab mets peaaegu täielikult olemasoleva prügila (joonis 34 ja 36).

Pärast tööstusjäätmete prügila laiendamist on prügila elamu juures nähtav (joonis 35 ja 37). Nähtav on ainult

selle tipuosa, seega kulub tükk aega, ennem kui prügila metsa tagant paistma hakkab. Metsaregistri andmeil

on Sonda metskod 98 kinnistul mitmete eraldiste valdavaks puuliigiks kuusk, seega omab mets varjestavat

efekti aasta ringi. Kuna alal on moodustatud I kaitsekategooriasse kuuluva lendorava püsielupaik, siis ei ole

ohtu ka metsa raiumiseks ja vaadete avamiseks.

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH aruande eelnõu

Töö nr 2023-010 d

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn Koostaja: Kobras OÜ

76 / 130

Joonis 34. Vaade inimese kõrguselt Sonda tee 2 elamu juurest käesoleval ajal (Kobras OÜ, 2024).

Joonis 35. Vaade inimese kõrguselt Sonda tee 2 elamu juurest pärast tööstusjäätmete prügila laiendamist (Kobras OÜ, 2024).

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH aruande eelnõu

Töö nr 2023-010 d

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn Koostaja: Kobras OÜ

77 / 130

Joonis 36. Vaade inimese kõrguselt Sonda tee 4 elamu juurest käesoleval ajal (Kobras OÜ, 2024).

Joonis 37. Vaade inimese kõrguselt Sonda tee 4 elamu juurest pärast tööstusjäätmete prügila laiendamist (Kobras OÜ, 2024).

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH aruande eelnõu

Töö nr 2023-010 d

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn Koostaja: Kobras OÜ

78 / 130

Säde tn 1 elamu juurest on käesoleval ajal prügila hästi nähtav (joonis 38). Pärast laiendamist ulatub osa

jäätmeladestust metsa taha varju, kuid jääb siiski metsa tagant ja kõrvalt ka nähtavaks (joonis 39).

Joonis 38. Vaade inimese kõrguselt Säde tn 1 elamu juurest käesoleval ajal (Kobras OÜ, 2024).

Joonis 39. Vaade inimese kõrguselt Säde tn 1 elamu juurest pärast tööstusjäätmete prügila laiendamist (Kobras OÜ, 2024).

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH aruande eelnõu

Töö nr 2023-010 d

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn Koostaja: Kobras OÜ

79 / 130

Säde ja Kallaku tänava ristmikult ei ole kõrghaljastuse tõttu praegune prügila kuigivõrd nähtav (joonis 40), kuid

pärast laiendamist jääb jäätmelademe pealmine platoo näha (joonis 41). See olukord leiab siis aset pärast

projektmahu saavutamist.

Joonis 40. Vaade inimese kõrguselt Säde ja Kallaku tänava ristmikult elamute juurest käesoleval ajal (Kobras OÜ, 2024).

Joonis 41. Vaade inimese kõrguselt Säde ja Kallaku tänava ristmikult elamute juurest pärast tööstusjäätmete prügila laiendamist (Kobras OÜ, 2024).

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH aruande eelnõu

Töö nr 2023-010 d

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn Koostaja: Kobras OÜ

80 / 130

Paljude elamute juures ei ole prügilat üldse näha, kuna vahetult elamute juures on vaadet piiravaid objekte –

teisi hooneid, puid ja põõsaid. Mida lähemal on need elamule, seda väiksem on prügila visuaalne mõju, kuna

varjestav efekt toimib nii kõige paremini. Esiplaanil olevad vertikaalsed objektid muudavad oluliselt tagaplaanil

oleva prügila ja selle suuruse tajumist.

Prügilast kirdes, Koljala külas Tooma tee ääres Nurga kinnistu elamu juures on prügila hästi vaadeldav

(joonis 42). Samamoodi on prügila vaadeldav teiste Tooma, Allese tee ja Uuemõisa ringtee ääres olevatele

elamutele (nt Teelehe, Risti, Väike-Nurga, Nahkuri, Õunasaare), kust avaneb planeeringualale otsevaade, kuna

puudub vaadet piirav kõrghaljastus jm objektid. Tehnogeenset visuaalset mõju leevendab oluliselt mets

prügilast põhja suunas Kivipõllu ja Sonda tee 25 kinnistutel. Pärast prügila laiendamist võimendub

tehnogeenne ilme sealse elamupiirkonna jaoks veelgi (joonis 43), kuna jäätmeid ladestatakse lõppkokkuvõttes

suuremale maa-alale.

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH aruande eelnõu

Töö nr 2023-010 d

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn Koostaja: Kobras OÜ

81 / 130

Joonis 42. Vaade inimese kõrguselt Nurga kinnistu elamu juurest käesoleval ajal (Kobras OÜ, 2024).

Joonis 43. Vaade inimese kõrguselt Nurga kinnistu elamu juurest pärast tööstusjäätmete prügila laiendamist (Kobras OÜ, 2024).

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH aruande eelnõu

Töö nr 2023-010 d

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn Koostaja: Kobras OÜ

82 / 130

Kuna Tooma, Allese tee ja Uuemõisa ringtee ääres olevaid elamuid ja prügilat eraldab praktiliselt kogu ulatuses

lage ala (haritav maa) ja elamute vahel prügilat varjavad objektid – kõrghaljastus, hooned jms puuduvad, siis

mingisugustki leevendust pakub prügilaga piirnev metsaala. Prügila laiendamisel tuleb arvestada, et Sonda tee

25 kinnistul olevat metsa tuleb osaliselt säilitada. See varjab laieneva jäätmelademe vähemalt ladestamise

algusaastail täielikult ning kõrguse kasvades jääb prügila alumist osa varjama. Vegetatsiooniperioodi välisel

ajal on haljaspuhvri pehmendav mõju väiksem, kuna prügila on paremini nähtav.

Uuemõisa teelt (Uuemõisa ja Mäepealse ristmikult) on prügila pärast laiendamist hästi vaadeldav, kuigi olulist

varjestavat leevendust pakub prügila ja vaatekoha vahele jääv metsaala (joonis 45). Ka käesoleval ajal varjab

kõrghaljastus olemasolevat prügilat üsna suures osas (joonis 44).

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH aruande eelnõu

Töö nr 2023-010 d

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn Koostaja: Kobras OÜ

83 / 130

Joonis 44. Vaade inimese kõrguselt Uuemõisa teelt (Uuemõisa ja Mäepealse ristmikult) käesoleval ajal (Kobras OÜ, 2024).

Joonis 45. Vaade inimese kõrguselt Uuemõisa teelt (Uuemõisa ja Mäepealse ristmikult) pärast tööstusjäätmete prügila laiendamist (Kobras OÜ, 2024).

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH aruande eelnõu

Töö nr 2023-010 d

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn Koostaja: Kobras OÜ

84 / 130

Järgnevad vaated on Kiviõli Seikluskeskuse parklast ja mäelt (joonis 46-49). Pärast prügila laiendamist on mägi

parklast märksa paremini nähtav (joonis 47).

Joonis 46. Vaade inimese kõrguselt Kiviõli Seikluskeskuse parklast käesoleval ajal (Kobras OÜ, 2024).

Joonis 47. Vaade inimese kõrguselt Kiviõli Seikluskeskuse parklast pärast tööstusjäätmete prügila laiendamist (Kobras OÜ, 2024).

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH aruande eelnõu

Töö nr 2023-010 d

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn Koostaja: Kobras OÜ

85 / 130

Kõige paremini on tööstusjäätmete prügila nii käesoleval ajal kui pärast laiendamist vaadeldav Kiviõli

Seikluskeskusest vanalt tuhamäelt (praeguselt suusamäelt) (joonis 48 ja 49. Kuna vana tuhamägi on Kiviõli

Seikluskeskuse üks olulisemaid seiklusatraktsioone ja KKT prügilast lähtuv tegevus vaba aja veetmist kuidagi ei

häiri, siis pakub mäelt avanev vaade hoopiski huvitavat elamust, andes väga hea ülevaate Kiviõli

tööstuspiirkonna olemusest, taamal kontrastiks looduslikud metsaalad.

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH aruande eelnõu

Töö nr 2023-010 d

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn Koostaja: Kobras OÜ

86 / 130

Joonis 48. Vaade inimese kõrguselt Kiviõli Seikluskeskuse mäelt käesoleval ajal (Kobras OÜ, 2024).

Joonis 49. Vaade inimese kõrguselt Kiviõli Seikluskeskuse mäelt pärast tööstusjäätmete prügila laiendamist (Kobras OÜ, 2024).

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH aruande eelnõu

Töö nr 2023-010 d

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn Koostaja: Kobras OÜ

87 / 130

Joonis 50. Vaade inimese kõrguselt ca 2,4 km kaugusel Erra aleviku lähistelt Kõrkküla-Erra teelt käesoleval ajal (Kobras OÜ, 2024).

Joonis 51. Vaade inimese kõrguselt ca 2,4 km kaugusel Erra aleviku lähistelt Kõrkküla-Erra teelt pärast tööstusjäätmete prügila laiendamist (Kobras OÜ, 2024).

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH aruande eelnõu

Töö nr 2023-010 d

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn Koostaja: Kobras OÜ

88 / 130

Joonistel 51 ja 52 on vaade Kiviõli linnast Kiviõli Linna Spordiklubi staadionilt linnulennult ca 1,5 km kauguselt.

Vaatekoha ja prügila vahele jääv haljastus varjab suuremalt jaolt nii praeguse mäe kui laiendatava prügila.

Joonis 52. Vaade inimese kõrguselt Kiviõli linnast Kiviõli Linna Spordiklubi staadionilt käesoleval ajal (Kobras OÜ, 2024).

Joonis 53. Vaade inimese kõrguselt Kiviõli linnast Kiviõli Linna Spordiklubi staadionilt pärast tööstusjäätmete prügila laiendamist (Kobras OÜ, 2024).

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH aruande eelnõu

Töö nr 2023-010 d

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn Koostaja: Kobras OÜ

89 / 130

Prügila mahu ammendumise järel on võimalik leevendava meetmena rakendada nõlvade haljastamist, mis

prügila tööstuslikku ja tehislikku ilmet oluliselt vähendab.

Samas on teada, et KKT soovib detailplaneeringuga jätta võimaluse ammendunud ja suletud jäätmelademele

päikesepaneelide (päikesepargi) paigaldamiseks. Kuna suletud jäätmelademe reljeef jääb kogu mäe lõikes

(eeskätt selle lõunaosas, kus asub riigi suletud prügila) üsna keerukas, siis selgub päikesepaneelide täpne

paigutus projekteerimise etapis. Projekteerimisel võetakse arvesse paigalduspinna ja sellele paigaldatavate

paneelide asetust langevate päikesekiirte suhtes ja selgitatakse, kuhu on efektiivne paneelid panna ja kuhu

mitte. Eeldades, et paneelid paigaldatakse jäätmelademe lõunanõlvale, on seega kõige tugevam visuaalne

mõju (visuaalne reostus) Sonda tee 10, Säde tn 1, Säde tn 2, Jaama 9, Jaama 16, Jaama 18 ja veel mõne sealse

piirkonna elamute jaoks. Päikesepaneelid kahandavad maastikulise ilu kompenseerimist, mida muidu saaks

saavutada suletud mäe haljastamisega pärast sulgemist. Samas ei seata sellega kuidagi ohtu inimeste tervist ja

heaolu ning maakasutuslikult on kavandatud asukoht igati asjakohane, kuna kasutatakse muuks otstarbeks ja

võimalused on piiratud. Samuti saab sellega vältida kõrge(ma) väärtusega loodusliku ala kasutamist. Prügila

peale rajatava päikesepargi visuaalse mõju leevendamiseks on KKT-l mõistlik korraldada prügila vahetus

läheduses asuvate elamute õuealade prügilapoolsele servale haljaspiirde rajamine. See puudutab elamuid,

mille õuealalt on prügilale paigaldatav päikesepark hästi nähtav.

Päikesepaneelid kinnitatakse vaiadega maapinda, tegemist ei ole püsiva rajatisega. Pärast päikesepaneelide

kasutusaja lõppu on võimalik päikesepaneelid eemaldada ning taastada esialgne olukord.

6.4. KLIIMAMÕJU Kliimamuutuste all mõeldakse eelkõige kasvuhoonegaasidest põhjustatud globaalse keskmise temperatuuri

tõusu, mis omakorda toob kaasa mitmeid teisi muutusi. Maismaa ja merealade temperatuuri tõus toob kaasa

liustike sulamise, maailmamere taseme tõusu, muutuse sademete hulgas ja jaotuses maailmas, mis omakorda

mõjutab väljakujunenud ökosüsteemide toimimist. Kuna inimene sõltub ökosüsteemide poolt pakutavatest

teenustest, mõjutavad kliimamuutused kaudselt või otseselt ka inimeste sotsiaalset ja majanduslikku olukorda.

Prügila laiendamise mõju kliimamuutustele tuleneb eelkõige kasvuhoonegaaside heitest, mis on seotud

laiendatava ladestu aluskonstruktsiooni, külgede, juurdepääsuteede rajamisel kasutatavate seadmete ja

transpordivahendite kütusekuluga ning prügila käitamisel ja sulgemisel kasutatavate seadmete ja

transpordivahendite kütusekuluga (jäätmete mäkke vedamine toimub veoautodega).

Prügila laiendamiseks tehtavatel ehitustöödel on vajalikud kaevetööd, materjalide transport jne, mille korral on

masinate sisepõlemismootoris kasutatava kütuse põletamise tagajärjel tekkiv kasvuhoonegaaside heide

paratamatu. Ehitustöödega kaasnevate kasvuhoonegaaside heite väljaarvutamine ei ole otseselt vajalik ega ka

asjakohane, kuna Eestis ja ka mujal Euroopas peetakse kasvuhoonegaaside heite arvestust kasutusperioodi

põhiselt. On raske hinnata, mitu masinat ja kui pika perioodi vältel tööd teeb ja seega kütuse põletamisel

kasvuhoonegaase õhku paiskab. Täpsemaid andmeid selleks saab kindlasti ehitusprojekti koostamise

staadiumis, kuid on oluline välja tuua, et see ei muudaks antava hinnangu järeldusi ega annaks otsustajale

täiendavat teavet, mida võiks toetada õiguslik regulatsioon (eeskätt väljatöötatav kliimaseadus). Ehitustöödega

seotud kasvuhoonegaaside heite minimeerimiseks tuleb vältida ebavajalikku tegevust ja ressursikulu, seega

peab prügila laienduse lahendus olema läbimõeldud ning tööde maht ja logistika optimaalne. Kuna see on

planeeringust huvitatud isiku jaoks seotud ka rahaliste väljaminekuga, on põhjendatud eeldada, et töö

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH aruande eelnõu

Töö nr 2023-010 d

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn Koostaja: Kobras OÜ

90 / 130

optimaalsusega seotud aspektidele pööratakse prügila kavandamisel ja rajamisel piisavalt tähelepanu. See

puudutab ka käitamisaegset perioodi (jäätmete transportimisel prügilasse ja ladestamisel).

Mõju kliimale on seotud maakasutuse muutusega, täpsemalt puittaimestiku eemaldamisega ladestu laienemise

alalt (POS 1 ja POS 3) ja vajaliku taristu ehitusalalt (valg- ja nõrgvee ühtlustustiikide alalt, kui rajatakse nende

kõrvale veel üks tiik või olemasolevaid laiendatakse). Metsal ja puudel on roll liikide, sh inimese kohanemisel

kliimamuutustega (IPCC, 2019). Puud ja mets aitavad reguleerida kohalikku kliimat, näiteks pakuvad varju ja

aitavad nii toime tulla soojema kliimaga (Keskkonnaministeerium, 2020).

Puittaimestiku eemaldamisega süsihappegaasi sidumine puitmassi raadatava ala ulatuses mahavõetavate

puude arvelt lakkab. Metsad „neelavad“ atmosfäärist süsinikku fotosünteesi teel, et sünteesida orgaanilisi

ühendeid. Seda süsinikku talletatakse puudes (puutüvedes, juurtes, oksades ja lehtedes). Metsad talletavad

süsinikku ka metsamuldades ja alustaimestikus. Süsinikku eraldub langenud lehtede ja okste lagunemisel ja

juurte kaudu (Brack, 2019).

Eesti segametsa puistus on hinnatud süsiniku sidumisvõimeks 6,3 t C/ha/a (metsa ökosüsteemi

puhasproduktsioon NEP) (Aun, 2021), arukaasikutes on hinnatud süsiniku sidumisvõimeks 3,7–4,9 t

C/ha/aastas, hall-lepikutes 1,5-6,5 tC/ha/aastas (Karoles et al, 2015). Süsiniku sidumise ja emiteerimise suhe

oleneb suuresti metsa vanusest: ehkki metsa süsinikuvaru on suurim vanemates puistutes, kus see jaguneb

mulla ja puude vahel, toimub intensiivne süsiniku sidumine siiski üksnes noortes ja keskealistes metsades, kus

puude juurdekasv on suur. Vanemates metsades süsiniku sidumine väheneb, nt 110-aastases uuritud männikus

oli aastane süsinikubilanss praktiliselt tasakaalus ehk mets sidus sama palju süsinikku kui sellest orgaanilise

aine kõdunemise käigus eraldus (Uri et al, 2022). Mingi aja pärast tekib metsa kui süsiniku neeldaja küllastumine

(sink saturation) ja võimalik, et ka vabanemine (IPCC, 2019a; Luyssaert jt., 2008).

Prügila laiendamise alal metsa inventeeritud metsaregistri andmeil ei ole. Välise vaatluse põhjal võib öelda, et

tegemist on liigniiskel alal kasvava metsaga, milles kasvab erineva vanusega lehtpuid, vanemad neist enam kui

50 aastased. Liigniisked tingimused on metsa kasvu pärssinud.

Puittaimestiku eemaldamisega lakkab raadatava ala ulatuses süsiniku sidumine puitmassi. Samas nagu

eelnevalt välja toodud, siis küps mets mingist hetkest enam tegelikult süsinikku juurde ei seo (st süsiniku

emissioonid ja sidumine tasakaalustuvad üksteist või emissioonid ületavad sidumist). Seega kui planeeringut

ellu ei viidaks, siis metsamaal süsiniku sidumine on metsa mittemajandamisel mingi hetk pöörduv:

puidu lagunemisel vabaneb sama kogus (seotud kogus) süsihappegaasi tagasi atmosfääri, mida saab pidada

normaalse süsinikuringe osaks.

Peale metsa raiet oleneb puidu kasutusviisist, kas tegemist on süsiniku emiteerija või sidujaga. Energia

tootmiseks põletatud puittooted vabastavad nendes oleva seotud süsiniku kohe.

Süsinik, mis on puidus tallel, jääb seotuks kuni selle põletamise või lagunemiseni. On oluline meeles pidada, et

biomassi põletamine fossiilsete kütuste põletamise asemel aitab reeglina vähendada emissioone ja fossiilsetes

kütustes sisalduva süsiniku lisamist süsinikuringesse (Keskkonnaministeerium, 2020). Paberitooted on tavaliselt

lühiajalised ja nendes olev süsinik eraldub lagunedes või põledes. Mööbli või taristu jaoks kasutatav puit võib

süsinikku säilitada palju pikema aja jooksul (kuni nende toodete lagunemise või põletamiseni) ning lisaks sellele

võib nende toodete kasutamisel olla suurem positiivne mõju, kui puitu kasutatakse süsinikuintensiivse materjali,

näiteks terase või tsemendi, asendajana (ibid., IPCC, 2013). Kui arvestada toodete elukaarega, siis puidu

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH aruande eelnõu

Töö nr 2023-010 d

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn Koostaja: Kobras OÜ

91 / 130

kasutamisel struktuurielementidena ehitistes betooni ja raua asemel aitab vähendada emissioone 3,7–11,0 t

CO2-e ühe tonni puidus seotud süsiniku kohta. Seega tuleks arvestada asendusefektiga, kui arvutada

puittoodete kasvuhoonegaaside leevendamise potentsiaali (Chen jt, 2018).

Siduvad kohustused maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (ehk LULUCF) sektorist tuleneva

süsinikuheite osas perioodiks 2021–2030 tulenevad LULUCF määrusest (EL) 2018/841 (vastu võetud 30.05.2018).

Määruse kohaselt peavad LULUCF sektori heitkogused olema kompenseeritud vähemalt samaväärse süsiniku

sidumisega sama sektori poolt (nn no-debit rule). LULUCF sektoris hinnatakse KHG heidet ja sidumist 6

maakasutuskategoorias, sh metsamaa. LULUCFi sektori inimtekkeliste kasvuhoonegaaside sidumist ja heidet

mõjutavad peamiselt metsade vanuseline struktuur, majandamise praktikad metsamaal (sh raiemaht) ja

põllumaal, kuivendatud turvasmuldadest tulenev heide, aiandusturba heitkogused ning süsiniku sidumine

puittoodetes. LULUCF määrus aitab ellu viia ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel sõlmitud Pariisi

kokkuleppega võetud kohustusi. Määruses tõdetakse, et maakasutuse ja metsanduse sektoril on otsene ja

ulatuslik mõju bioloogilisele mitmekesisusele ja ökosüsteemi teenustele. LULUCF määruse kohaselt on Euroopa

Liidu eesmärk vähendada kasvuhoonegaaside heidet 310 miljonit tonni ja Eesti eesmärk sellest on 2,5 miljoni

tonni. Määruses sedastatakse, et säästvalt majandatud metsad on neeldajad (CO2 sidujad) ja aitavad

kliimamuutusi leevendada. Samas LULUCFi sektoris hinnatakse ainult inimtekkeliste KHG heidet ja sidumist,

seetõttu jääb näiteks looduslikes mittemajandatavates metsades (metsaaladel) toimuv CO2 sidumine

arvestusest välja. See puudutab ka detailplaneeringualal kasvavat metsa.

Ressursi kokkuhoiu põhimõttest lähtuvalt on prügila laiendamine kavas lahendada selliselt, et maksimaalselt

soovitakse ära kasutada olemasoleva prügila territoriaalset mahutavust. Tagamaks võimekust jäätmeid vastu

võtta pikema aja vältel ja vältimaks vajadust mõne aja pärast otsida uut asukohta jäätmete ladestamiseks, on

uue ala hõivamine olemasoleva prügilaga piirneval alal paratamatu. Seega laiendamist optimeeritakse selliselt,

et jäätmeid ladestatakse nii olemasoleva jäätmelademe peale kui ka sellega piirnevale alale, liites lõpuks uuele

alale ladestatavad jäätmed praeguse prügila peale (kohale) ladestatavate jäätmetega üheks tervikuks.

Olemasoleva prügila alal on mets raadatud ja looduslik pinnas (mis ka omab tegelikult rolli süsiniku talletajana)

kooritud juba aastakümneid tagasi, seega olemasolevale alale (käesoleval hetkel aktiivselt kasutuses olevale

prügilale) jäätmete ladestamine süsinikusidumis- ja talletamisvõime langemist võrreldes praeguse olukorraga

kaasa ei too.

Osa prügila laiendamiseks kasutusele võetavast alast moodustab varasemalt inimtegevuse tulemusena

muudetud tehnogeenne maastik (Sonda tee 11, kus varsemalt paiknes pesupulbri tsehh (kombinaat)), kus ei

kasva mets ja mis ei ole looduslik märgala ega muu looduslik ala, mis süsiniku sidumise ja talletajana omaks

rolli.

Prügila laiendamise kavandamisel on järgitud selle ruumilise paiknemise loogikat ja paraku hõivatakse ka osa

metsaalast. Prügila laiendamisel piirnevale alale hõivatakse metsaga kaetud ala Kivipõllu kinnistul, vähemal

määral Sonda tee 25 kinnistul ja samuti riigi suletud prügila alal Sonda tee 17 kinnistul, kus puud on ladestul

kasvama hakanud loodusliku uuenemise tulemusena, kokku ca 21 ha suurusel alal. Arvestades Eesti segametsa

puistus hinnatud süsiniku sidumisvõimega 6,3 t C/ha/a (metsa ökosüsteemi puhasproduktsioon NEP) (Aun,

2021), väheneb tegevuse tagajärjel süsiniku sidumine maksimaalselt 132 tonni võrra aastas. Planeeringuala

läänepiiril, kus detailplaneeringuga on lubatud laiendada või rajada juurde üks ühtlustustiik, asub samuti

looduslik soine rohumaa, mis on osaliselt kaetud kõrghaljastusega. Puittaimestiku raadamine omab

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH aruande eelnõu

Töö nr 2023-010 d

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn Koostaja: Kobras OÜ

92 / 130

kasvuhoonegaaside sidumise vähenemise seisukohast kindlasti teatavat rolli, kuid nagu eespool kirjeldatud,

siis soovitakse prügila laiendamist läbi viia loodusressursse säästvalt ja uusi looduslikke alasid minimaalselt

kasutusele võttes.

Kliimamõju hindamises on õige ja asjakohane arvesse võtta kogu metsandusega seotud taustsüsteem (metsa

majandamine) Eestis tervikuna. Kestlik metsamajandus ja pikas perspektiivis seega metsade süsinikuvaru

säilitamine on aspekt, millest tegelikult sõltub mõju kliimamuutuste leevendamisele. Prügila laiendamise

eesmärgil ca 21 ha suurusel alal puittaimestiku raadamine on kasvuhoonegaaside sidumise vähenemise

seisukohast marginaalne. On oluline välja tuua, et kui planeeringut ellu ei viidaks, siis eeldatavalt toimuks

metsamaal süsiniku sidumine, mis metsa mittemajandamisel aga mingi hetk on pöörduv:

puidu lagunemisel vabaneb sama kogus (seotud kogus) süsihappegaasi tagasi atmosfääri, mida saab pidada

normaalse süsinikuringe osaks.

Kivipõllu ja Sonda tee 25 kinnistul raadatavat metsa on tõenäoliselt osaliselt võimalik väärindada puittoodeteks,

mistõttu jääb puitu talletatud süsinik atmosfääri paiskamata. Riigi suletud prügila ala idaosas on valdavalt

tegemist väheväärtusliku kidura puittaimestikuga, mille väärindamine pika elueaga puittoodeteks (ehituses,

erinevate toodete valmistamiseks) on vähetõenäoline, ent selle kasutamine ka näiteks kütteks aitab säästa

fossiilseid kütuseid ja nendes sisalduva süsiniku lisamist süsinikuringesse.

Prügila (ladestu) ise ei ole kasvuhoonegaaside allikaks (ei emiteeri CO2, CH4 ega N2O).

Laiendatavas prügilas on kavas kasutada praegu olemasolevas tööstusjäätmete prügilas kasutatavat

ladestusmetoodikat ja ladestatavate jäätmete aastane kogus jääb eeldatavalt samasuguseks või vähemalt ei

ole KKT hinnangul ette näha suurenemist, mille tõttu ka jäätmevedude arv suureneks. Jäätmete transpordiga

seotud kütuse (diisli) kulu on käesoleval ajal ligikaudu 96 000 liitrit aastas. Arvestades, et 1 liitri diislikütuse

põlemisel eraldub välisõhku 2,65 kg CO2, teeb see aasta peale CO2 emissiooniks ca 254 tonni. Prügila

laiendamisel on esialgu oodata kütuse kulu vähenemist seoses madalamatel kõrgustel ladestamisega:

eelduslikult ca 77 000 tuhat liitrit aastas, mille tõttu välisõhku emiteeritakse ca 204 tonni CO2. 2022. aastal oli

Kliimaministeeriumi kodulehe andmeil Eesti summaarne kasvuhoonegaaside heitkogus 14,3 miljonit tonni CO2

ekvivalenti. Seega jäätmete transpordiks kuluva kütuse põletamisel õhku paisatavad CO2 kogused

moodustavad kaduvväikese osa summaarsetest kasvuhoonegaaside emissioonidest. Eraldi arvestust transpordi

kasutamisest õhku paisatavate kasvuhoonegaaside üle ei peeta, jäätmete transport ei ole Kiviõli

Keemiatööstuse OÜ keskkonnakompleksloa nr L.KKL.IV-171223 järgi õhusaasteallikaks.

Kliimamuutustega kohanemise arengukava kohaselt võib Eestis prognooside alusel 21. sajandi jooksul oodata

temperatuuri tõusu, sademete hulga suurenemist, merepinna tõusu ja tormide sagenemist. Sademete rohked

perioodid ja tugevad vihmad on olulised ka prügila kavandamisel.

Intensiivsete vihmasadudega võib kaasneda ladestatava materjali erosioon. Olemasoleva tööstusjäätmete

prügilaga seoses on tehtud uuringuid sobiva ladestustehnoloogia väljaselgitamiseks. Juba olemasoleva prügila

rajamise projektis (AS Pöyry Entec, 2008) nähti ette, et prügila küljed tuleb rajada nõlvusega 1:3, mis võimaldab

veel tehnika kasutamist prügila sulgemistöödel ning prügila ülemine platoo rajatakse ca 6º kaldega külgede

suunas. Ka prügila kasutamise jätkamisel, sh laiendamisel (Entec Eesti AS koostamisel olev laiendamise

eelprojekt, töö nr 1310/22) järgitakse seda põhimõtet, et tagada tehnikaga hooldatavus (ka päikesepaneelide

hooldamiseks), prügilakehandi pikaajaline geotehniline stabiilsus (ka olukorras, kus keskkonnatingimuste

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH aruande eelnõu

Töö nr 2023-010 d

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn Koostaja: Kobras OÜ

93 / 130

muutumisel võivad osakeste vahelised sidemed kas osaliselt väheneda või kaduda) ja sademevee kiire

ärajuhtimine. Praeguse prügila rajamise projekt nägi ette tammi välisnõlva katmise erosioonikaitseks kas

aherainekillustiku ja kasvupinnasega, kookosmattidega või hüdrokülviga. Hüdrokülviga nõlvade haljastamist

on soovitanud ka IPT Projektijuhtimine OÜ 2021. ja 2022. aastal koostatud nõlva stabiilsuse kontrollarvutuste

ekspertarvamustes ja seda põhimõtet on jäätmelademe laiendamisel pärast lademe täitumist erosioonikindluse

tagamiseks asjakohane järgida.

Oluline on ka lademele ja lademe välisperimeetrile kavandatavate valgvee kogumiskraavide puhul rakendada

erosioonivastaseid meetmeid - nõlvad ja põhi vooderdada näiteks jämepurdse aherainega, mis suurendab vee

voolamise takistust ning vähendab sellega veevoolu kiirust. Samuti on jämedal aheraine killustikul suurem

vastupanuvõime erosioonile.

Prügila laiendamisel kasutatakse ladestusmetoodikat, mis varasemate uuringute ja senise praktika kohaselt

tagab nõlvade pikaajalise püsivuse. Ladestut täidetakse selliselt, et enne uue kärje moodustamist alumisse

kärge ladestatud tuhk ja poolkoks tahkestub. Iga uus kärg on eelnevale vettpidavaks katteks ja järgnevale

vettpidavaks põhjaks. Prügila nõlvade stabiilsuse ja ka veetiheduse nõude tagamiseks rajatakse tuhakärje

välisnõlv tihendatud värskest poolkoksist tammina, mille paksus on vähemalt 10 m. Ladestu projektkõrguse

saavutamisel on ette nähtud katta tuha ja poolkoksi ladestu külmumise ohu vähendamiseks mäe lael vähemalt

4 m paksuse värskelt tihendatud poolkoksi kihiga. Ette nähtud välisvall tagab mäe geotehnilise stabiilsuse ja

kaitseb jäätmelasundit erosiooni ja külmumisohu eest, tagades ka koostoimes kogu ladestatud

jäätmelasundiga vajaliku veepidavuse.

Prügila pinnalt kogutakse sademevesi kokku ladestule ja hooldustee servadesse rajatavate kraavidega. Kogutud

sademevesi juhitakse kontrollitult ladestult alla ühtlustustiikidesse, millest see pumbatakse tehasesse

taaskasutamisele. Prügila laienduse kraave rajatakse järkjärgult koos ladestu üldise tõusu ja samaaegselt

hooldustee derajamisega.

Kliimamuutustega seostatakse ka tugevate tuulte esinemist, mis võib põhjustada ka tolmu kaasakannet

ladestusalalt. Prügila käitamisel kasutatav ladestusmetoodika näeb ette tuha niisutamist tolmamise vältimiseks.

Tuhk jahutatakse õlitehases veega (vastavalt laborikatsetele 0,6 l vett 1 kg tuha kohta), mis tagab, et tuhk ei

tolma seismisel, laadimisel ja mahalaadimisel. Vajadusel tuleb rakendada täiendavaid meetmeid transpordiga

seotud tolmu tekke ja leviku vältimiseks ka ladestusalal tuha paigutamisel kärgedesse. Prügila sulgemisel

nähakse ette nõlvade haljastamine, mis tugevast tuulest ja ebasoodsatest ilmastikutingimustest (pikk

sademetevaba periood) tingitud tolmu levikut takistab.

Detailplaneeringuga antakse võimalus paigutada planeeringualale päikesepaneele (rajada päikesepark), sh

seda teenindavad rajatised pärast tööstusjäätmete prügila või selle osa sulgemist. Päikesepaneele on lubatud

paigutada kogu jäätmelademe ulatuses, kaasa arvatud riigi suletud prügila alale. Üleriigilise planeeringu Eesti

2030+ kohaselt tuleks riigi energiavarustuses suurendada taastuvenergia osakaalu ning vähendada

energiatootmise keskkonnamõju (sh mõju kliimale). Eesti keskkonnastrateegia 2030 dokumendis on toodud

välja, et kliimamuutuste leevendamiseks ning õhusaaste vähendamiseks peaks Eesti riik tulevikus kindlasti

mitmekesistama oma energia tootmiseks kasutatavate allikate valikut. Seejuures on täpsustatud, et energia

tootmine peaks olema kombinatsioon kohalikest, nii taastumatutest (põlevkivi, turvas) kui ka taastuvatest

(biomass, tuul, vesi, päike, prügilagaas, jäätmed) energiaallikatest ning et taastuvenergiaallikate ning

mikroenergeetiliste lahenduste kasutuselevõtt peaks võrreldes tänasega oluliselt suurenema. Eesti

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH aruande eelnõu

Töö nr 2023-010 d

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn Koostaja: Kobras OÜ

94 / 130

energiamajanduse arengukava (ENMAK) aastani 2030 kirjeldab Eesti energiapoliitika eesmärke aastani 2030

ning seab meetmeid nende saavutamiseks. Arengukavas on arvestatud Euroopa Liidu pikaajaliste energia- ja

kliimapoliitika eesmärkidega. Arengukava üheks üldeesmärgiks on seatud taastuvatest energiaallikatest elektri

tootmise mahu moodustamine 30% sisemaisest elektri lõpptarbimisest.

Energeetikasektor on peamine KHG heitkoguste allikas Eestis, moodustades 67,2% kogu Eesti KHG

heitkogusest, olles 10 418,13 kt CO2 ekvivalenti 2021. aastal. Suurem osa energeetikasektori KHG heitkogustest

(99,8%) pärineb kütuste põletamisest ja ainult 0,2% pärineb kütuste hajusheitmetest. Energeetikaga seotud

KHG heitkogused on seotud peamiselt majandussuundumuste, energiavarustuse struktuuri ja

ilmastikutingimustega. Samuti on oluline roll elektri ekspordil, kuna põhiosa elektrist toodetakse Eestis

põlevkivist.

Suurim osa energeetikasektori KHG heitkogustest moodustab energeetikatööstus, millest tulenes 45,1% kogu

Eesti ja 67,1% energeetikasektori KHG heitkogustest 2021. aastal (6 994,68 kt CO2 ekv). 2021. aastal suurenesid

energeetikasektori KHG heitkogused 12,8% võrra võrreldes 2020. aastaga. Suurenemine toimus peamiselt

energeetikatööstuses ja oli seotud külmema talve ja kõrgemate elektrihindadega (Keskkonnaministeerium,

2023b).

Eesti riikliku energia- ja kliimakava aastani 2030 (REKK 2030) kohaselt nähakse ette põlevkivist elektritootmise

märkimisväärset vähendamist ja CO2 heite vähendamiseks taastuvenergiaallikate kasutusele võtmist

energiavajaduse katmiseks. Eesti riiklikult siduvaks kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärgiks on Eestis

kasvuhoonegaaside heite vähendamine 80% aastaks 2050 (sh 70% aastaks 2030) võrreldes

1990. a tasemega: 01.11.2022 jõustus energiamajanduse korralduse seaduse muudatus, millega seatakse

eesmärgiks, et aastaks 2030:

 moodustab taastuvenergia vähemalt 65% riigisisesest energia summaarsest lõpptarbimisest (s.o

elektri-, transpordi-, soojus- ja jahutusenergia summaarne lõpptarbimine kokku);

 peab kogu Eestis tarbitav elekter olema toodetud taastuvatest energiaallikatest.

Päikeseenergia on taastuv energialiik. Pärast KKT prügila ammendumist ja sulgemist aitaks päikesepargi

rajamine kaasa eeltoodud eesmärkide täitmisele. Kuigi päikeseenergia kasutamisel on kasvuhoonegaaside

heitkogused kogu päikesepaneelide elutsüklit arvestades (alates tootmisest kuni kõrvaldamiseni) siiski

vältimatud, siis võib öelda, et päikeseenergia süsiniku jalajälg on küllaltki väike. Päikesepaneelide elutsüklist

suurema osa, mil elektrit toodetakse, moodustab kasvuhoonegaaside heite vaba periood.

Päikesepaneelide/päikesepargi paigaldamine suletud prügilale on kooskõlas Eesti riikliku energia- ja

kliimakavaga aastani 2030, kuna aitab suurendada taastuvenergeetika kasutuselevõtmisega seotud eesmärkide

täitmist. Eesti riikliku energia- ja kliimakava aastani 2030 üheks alusdokumendiks on kliimapoliitika põhialused

aastani 2050, millega nähakse ette kodumaiste taastuvate energiaallikate järk-järgult laiemat kasutuselevõttu

lõpptarbimise kõigis sektorites, pidades silmas ühiskonna heaolu kasvu, vajadust tagada energiajulgeolek ja

varustuskindlus ning kasvuhoonegaaside heite piiramine. Päikeseenergia arendusega suureneb taastuvenergia

kasutuselevõtt ja väheneb õhku paisatavate kasvuhoonegaaside kogus elektri tootmisel võrreldes energia

tootmisega fossiilsetest kütustest. Päikeseenergeetika kasutuselevõtmine on otseselt seotud seega

kliimaeesmärkide täitmisega.

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH aruande eelnõu

Töö nr 2023-010 d

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn Koostaja: Kobras OÜ

95 / 130

Päikesepargi rajamise ja kasutuselevõtuga kaasnev CO2 emissioonide vähenemine kompenseerib jäätmete

transpordiks kasutatava kütuse põletamisel õhku paisatavaid CO2 koguseid.

Erakordselt tugev torm võib omada ohtu päikeseelektrijaama tugikonstruktsioonide püsimisele maapinnas.

Tugikonstruktsioonide valikul ja kinnitamisel tuleb selle asjaoluga arvestada. Avariiolukorra esinemistõenäosus

on väike.

6.5. MÕJU KAITSEALUSTELE TAIME- JA LOOMALIIKIDELE Laiendatava prügila alal asuvad III kaitsekategooria taimeliikide laialehine neiuvaip (Epipactis helleborine)

(KLO9349588) ja sulgjas õhik (Neckera pennata) (KLO9404016) kasvukohad ning samas asukohas kasvab ka

künnapuu.

Laialehine neiuvaip ei ole Eesti punase nimestiku järgi Eestis ohustatud. Laialehise neiuvaiba ohuteguriks on

kasvukohtade võsastumine. Niiskustingimuste osas taimed väga nõudlikud ei ole, neiuvaipa võib leida ka väga

kuivades kasvukohtades. Laialehise neiuvaiba levikut, paiknemist ja püsivust mõjutab puude olemasolu ja

liigirikkus, taimede juured on tihedalt seotud puude mükoriisaga ehk on seensümbiondid. Laialehine neiuvaip

on kõige arvukam nendes metsades, kus puud on viljumiseelses eas ning kus taimestik on suhteliselt avatud

või puudub sootuks. Suurte puude all ja lähedal taimed ei kasva. Liik suudab inimtekkelistes kooslustes olla

vägagi edukas (Kotkas, M., 2015).

Vastavalt looduskaitseseaduse § 48 lõikele 3 tagatakse III kaitsekategooria liikide vähemalt 10 protsendi

teadaolevate ja Eesti looduse infosüsteemis registreeritud elupaikade või kasvukohtade kaitse kaitsealade või

hoiualade moodustamise või püsielupaikade kindlaksmääramisega lähtuvalt alade esinduslikkusest. Prügila

laiendusalal ei ole moodustatud liigi kasvukoha kaitseks kaitseala, hoiuala või püsielupaika, sest ilmselt on

Eestis liigi kaitse piisavas ulatuses tagatud ning antud asukohas ei ole isendite hulk ka kuigivõrd suur. LKS § 55

lg 8 kohaselt on III kaitsekategooria taimede hävitamine ja loodusest korjamine ulatuses, mis ohustab liigi

säilimist selles elupaigas, keelatud. Võimaldamaks liigi säilimist elupaigas (selles piirkonnas), tuleb prügila

kavandamisel jätta osa liigi kasvualast looduslikuks, st mitte kavandada prügilat ja seda teenindavat taristut

lausaliselt kuni planeeringuala põhjapiirini. Osa Sonda tee 25 kinnistust peaks jääma ehitustegevusest

puutumata, st looduslikuks. Sonda tee 25 kinnistul leidub liigile kasvamiseks sobivaid alasid – hõredat, samas

poolvarjulist lehtpuu noorendikku, mis peaks tagama liigi asurkonna säilimise.

Ehitustegevuse alal kasvavad taimed peab ümber istutama. Eestis on laialehist neiuvaipa ümber istutatud ja

see on läinud edukalt. Näiteks 2013. aastal teisaldati Paldiskis Testepere paekarjääri teiste taimede seas 148

laialehelist neiuvaipa ja 2 vööthuul-sõrmkäppa (Dactylorhiza fuchsii). Taimed teisaldati 30–50 cm läbimõõduga

mätastena algsest kasvukohast 1,2 km kaugusel asuvale paeplatoo metsastunud klibuvallile.

Ümberasustamiseks valitud paigas juba kasvas laialehelist neiuvaipa, mis näitab sobivate kasvutingimuste

olemasolu (Karro, A., 2016). Paldiski LNG terminali alalt ümberasustatud käpaliste seire aasta peale teisaldamist

näitas, et ellu jäi 80 % ehk 119 laialehelist neiuvaiba taime (Meriste et al., 2014). Seire kohaselt ei pruugi selle

liigi taimed olla surnud, vaid käpalistele omases puhkeseisundis (Karro, A., 2016).

Kuivõrd käpalised on suuremal või vähemal määral seentega kooselulised, siis nende ümberistutamine sõltub

suuresti seente olemasolust kasvukohas. Parim aeg taimede ümberistutamiseks Sonda tee 25 kinnistule on

tõenäoliselt sügis ning sellisel juhul tuleb taimed suvisel ajal, mil need on looduses kergemini leitavad,

märgistada, et need sügisel leitavad oleks. Ümber istutamisel tuleks käpaliste taimed kaevata välja mättana, et

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH aruande eelnõu

Töö nr 2023-010 d

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn Koostaja: Kobras OÜ

96 / 130

võimalikult vähe vigastada maa-aluseid risoome või mugulaid. Ümberistutamisel tuleb lähtuda Vabariigi

Valitsuse määrusest 15. juulist 2004 nr 248 „Kaitsealuse liigi isendi ümberasustamise kord“. Jättes osa taimede

kasvualast looduslikuks ja istutades ehitustegevuse alla jäävad isendid ümber, on võimalik tagada liigi säilimine

selles asurkonnas.

Sulgjas õhik leiti Sonda tee 25 kinnistul keskealise haava tüvel ning sobivaks kasvukohaks on EELIS-es märgitud

300 m2 suurune ala. Jättes osa Sonda tee 25 kinnistust looduslikuks, on võimalik säilitada liigi kasvukoht.

Sulgja õhiku kasvukoha lähedal on registreeritud künnapuu (Ulmus laevis) (KLO9349604). Künnapuu on

võimalik säilitada ehitustegevust alale kavandamata.

Planeeringualast edelas, Sämi-Sonda-Kiviõli maantee ja Põhja-Kiviõli karjääri juurdepääsutee vaheline mets on

lendorava (Pteromys volans) (I kaitsekategooria) sigimispaik ning alal on moodustatud Varrenurme lendorava

püsielupaik (KLO3002925).

Lendorava asurkonna säilimist mõjutavatest teguritest on liigi kaitse tegevuskava kohaselt kriitilise tähtsusega

elupaikade kadumine ja killustumine ning asurkonda moodustavate loomade väike arv. Potentsiaalselt suure

tähtsusega ohuteguriks on väikestes isoleeritud asurkondades kumuleeruva efektiga kisklus, keskmiseks

ohuteguriks taristust tulenevad mõjud. Viimane on hinnatud keskmise tähtsusega ohuteguriks, kuid see on

väga põhimõttelises ja tugevas seoses elupaikade kao ja killustumisega, mis on hinnatud kriitilise tähtsusega

ohuteguriteks. Taristu mõjude puhul tuleb arvestada, et mõnedel juhtudel on mõjud väga püsivad, näiteks uute

elektriliinitrasside, teede jms puhul.

Ohutegurite mõju minimeerimiseks on I prioriteedi tegevuseks potentsiaalsete lendorava elupaikade

inventeerimine, geneetilistel markeritel põhinev seisundiseire metoodika väljatöötamine ja rakendamine,

elupaikade kaitse alla võtmine ja sidusa võrgustiku tagamine, II prioriteediga tegevusteks on tehispesade

paigaldamine ja hooldus, tehislike liikumiskoridoride planeerimine ja paigaldamine kriitilistele

levikutõkkealadele, lendorava püsielupaikade metsade sihttaastamise kava koostamine ja rakendamine,

piiranguvööndite metsade kujunduskavade koostamine ja rakendamine, lendorava võimalikult soodsa seisundi

tagamiseks vajaliku elupaigahulga modelleerimine, kodupiirkonna ja ruumikasutuse uuringud, raiete mõju

analüüs lendorava elupaikade asustatusele, riiklik seire, teavitavad tegevused, kaitse tegevuskava uuendamine

ning asjakohaste õigusaktide korrigeerimine ja toetusmeetmete ajakohastamine.

Arvestades lendorava ohutegureid, ei avalda prügila laiendamine olulist ebasoodsat mõju läheduses olevale

elupaigale. Elupaigas raiet ja ehitustegevust ei kavandata ja sealseid tingimusi (olukorda) ei muudeta. Elupaik

asub kohas, kus inimmõju piirneval alal on juba olemas. Elupaik piirneb aktiivselt kasutatavate teedega – ühelt

poolt Põhja-Kiviõli karjääri juurdepääsu- ja kaevise väljaveoteega ja teiselt poolt maanteega. Jäätmete

ladestamine kui tegevus on prügilas leidnud aset juba pikka aega, seega ei oma detailplaneeringuala ja sellel

kavandatav tegevus liigile ka potentsiaalselt levikutõket. Ühtlasi laiendatakse jäätmete ladestamist lendorava

elupaigast võrreldes praeguse ladestamise asukohaga enamjaolt kaugemale (praeguses ladestusalast põhja ja

ida suunas), mistõttu planeeringualalt lähtuv inimhäiringu kese nihkub pigem kaugemale.

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH aruande eelnõu

Töö nr 2023-010 d

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn Koostaja: Kobras OÜ

97 / 130

6.6. MUUD MÕJUD SEOSES PÄIKESEPANEELIDE RAJAMISEGA SULETUD LADESTULE Päikesepaneelide kasutusajal ei esine müra, vibratsiooni, heidet välisõhku ega veekeskkonda, valgusreostust

ega jäätmete teket. Päikesepargi rajamise ja kasutamise ajal ei ole üldiselt tegevusi, mis põhjustaksid soojuse,

kiirguse või lõhna teket.

Suletud prügila alale päikesepargi rajamine on maakasutuslikult väga optimaalne ning sellega on võimalik

vältida päikesepargi rajamist väärtuslikele või väärtuslikematele aladele. Päikeseparkide rajamise universaalseks

eelistuseks on alati selle rajamine väheväärtuslikele aladele, vältimaks maastiku killustatust, tõkete tekitamist

rohevõrgustikus ning selle kaudu mõju minimeerimist. Suletud prügila ei oma kõrget elupaigalist väärtust,

seega ei kaasne päikesepargi rajamisel suletud prügilale elupaikade ja loodusliku mitmekesisuse kadu (alal ei

asu olulisi rändeteid ja toitumispaiku).

Päikesepaneelide tugikonstruktsioon on kavas vaiadega kinnitada suletud jäätmeladestule. Selleks on tehtud

juba mäel ka katsetusi (Poola ettevõte Remor Solar Polska S.A). Vaiamisel on oluline tagada

kattekonstruktsiooni veepidavus ja geotehniline stabiilsus, mis lahendatakse projekteerimise etapis.

Kui paigaldamistööde ajal kasutatav tehnika vastab kehtivatele normatiividele ja on töökorras, siis need ei

põhjusta pinnase ega veereostust. Ühtlasi on leevendavaks asjaoluks pargi rajamine suletud prügilale (mis on

looduslikust pinnasest juba isoleeritud ja kinnise veekäitlusega), mitte looduslikule pinnasele.

7. ALTERNATIIVIDE VÕRDLEMINE Alternatiivsete lahendustena käsitletakse ladestu sulgemise konstruktsioonilisi lahendusi.

Alternatiivid

Alternatiiv 1: ladestamise lõppemisel kaetakse jäätmelade isolatsioonikihi, vettpidava mineraalkihi, vähemalt

0,5 m paksuse dreenikihi ja vähemalt 1 m paksuse kattepinnase kihiga vastavalt keskkonnaministri 29.04.2004

määruse nr 38 § 35 lg 1 p 1 nõuetele.

Alternatiiv 2: KSH VTK-le vastavalt käsitletakse jäätmelademe sulgemislahenduse varianti vastavalt KSH VTK

peatüki 3.1 osas „Olemasoleva KKT prügila sulgemine“ kirjeldatule - lademe nõlvade värskest poolkoksist

veetihe väliskiht rajatakse ladestamisega samalaadselt ning projektkõrguse saavutamisel kaetakse jäätmelade

4 m paksuse poolkoksi kihiga.

KKT prügilat puudutavate seni koostatud tööde ja konsultatsioonide tulemusel IPT Projektijuhtimine OÜ-ga ja

Entec Eesti OÜ-ga on KSH aruande koostamisel täpsustatud jäätmelademe sulgemislahendust järgnevalt:

prügila nõlvade stabiilsuse ja ka veetiheduse nõude tagamiseks rajatakse tuhakärje välisnõlv tihendatud

värskest poolkoksist tammina, mille paksus on vähemalt 10 m. Prügila sulgemiseks vajaliku veetiheda väliskihi

rajamine nõlvadele toimub samaaegselt jäätmete ladestamisega.

Tööstuslike välikatsete tulemusel selgitatakse tingimused (lisatava vee hulk, korraga paigutatava kihi paksus,

rulliga ülesõitude arv) vaid TSK tuha (kärgedeta) ladestamiseks ilma poolkoksita. TSK tuha (kärgedeta)

ladestamisel rajatakse ladestu täitmise ajal välimine vall 4 m paksusest poolkoksist ja/või aherainest ning

kaetakse täiendavalt 4 m aheraine kihiga. Kui ladestamise ajal ei ole poolkoksi saadaval, kasutatakse poolkoksi

asemel põlevkivi aherainet ja ladestu veepidavuse tagamiseks rajatakse vettpidav tehisbarjäär (prügilamääruses

nõutud vettpidav isolatsioonikiht).

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH aruande eelnõu

Töö nr 2023-010 d

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn Koostaja: Kobras OÜ

98 / 130

Alternatiivide võrdlemine

Alternatiivsete lahenduste võrdlemiseks kasutati meetodit, mille aluseks on kaalutud intervallskaalal põhinev

eksperdiarvamus. Prügila sulgemise alternatiivide hindamisel mõjuvaldkondade lõikes ja omavahelisel

võrdlemisel kasutati täisarvulisel skaalal põhinevat kvalitatiivset hindamissüsteemi (-3...+3), kus negatiivsed

hinded tähistavad kavandatava tegevuse negatiivset mõju ning positiivsed hinded positiivset mõju. Mõju

puudumise korral anti hindepall 0 (tabel 2).

Tabel 2. Alternatiivide võrdlemisel kasutatud mõju olulisuse skaala

Kriteeriumi hindepunkt

Selgitus

3 Väga oluline positiivne mõju 2 Oluline positiivne mõju 1 Väheoluline positiivne mõju 0 Mõju puudub -1 Väheoluline negatiivne mõju -2 Oluline negatiivne mõju -3 Väga oluline negatiivne mõju

Hinded korrutati seejärel kaalutud hindepunktide saamiseks läbi kriteeriumi kaaluga.

Keskkonnamõju hindamise kriteeriumite määramisel lähtuti mõjuvaldkondadest, mis on käsitletud käesolevas

KSH aruandes peatükkides 6.1-6.5. Alternatiividele hindepallide andmisel arvestati avalduva tagajärje ja mõju

suurust (st vaadeldava keskkonnaelemendi omaduse muutuse suurust), tähtsust (väljendab mõjutatavale

objektile ning selle muutuvale omadusele omistatavat väärtust), mis võtab omakorda arvesse ruumilist ulatust

ja mõjutatud objektide hulka (iseloomustab ala, milles muutus esineb).

Kriteeriumitele kaalude omistamiseks võrreldi neid omavahel ning järjestati tähtsuse alusel. Mõjukriteeriumile

kaalu andmisel kasutati paariti võrdlemist ehk iga kriteeriumi võrreldi paarikaupa teiste kriteeriumitega.

Olulisemaks peetud kriteeriumile omistati väärtus 1, vähem olulisele 0 ning kui kaks kriteeriumit on üksteistega

võrreldes sama kaaluga (sama olulised alternatiivide võrdlemisel), siis anti mõlema kriteeriumi väärtuseks 0,5.

Lõplikud kaalud saadi kriteeriumite olulisuse aritmeetilise keskmise teel, kusjuures kõikide mõjuvaldkondade

kaalude summa on võrdne ühega.

Tabel 3. Kriteeriumite kaalud

Mõjukriteerium Kaal Mõju põhjavee kvaliteedile 0,188 Kliimamõju 0,250 Mõju pinnavee kvaliteedile 0,188 Mõju inimese tervisele, heaolule ja varale 0,188 Mõju kaitsealustele liikidele 0,188

Kõik käsitletavad mõjukriteeriumid on olulised, aga kliimamõju omab igal juhul oma globaalse mõõtme tõttu

mõnevõrra tähtsust võrreldes teiste mõjuvaldkondadega.

Kriteeriumite olulisust arvesse võtvate alternatiivide lõplike hindepallide saamiseks korrutati kriteeriumite

kaupa alternatiividele antud hindepallid kriteeriumitele antud kaaluga ehk niiviisi saadi kaalkriteeriumid.

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH aruande eelnõu

Töö nr 2023-010 d

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn Koostaja: Kobras OÜ

99 / 130

Alternatiivide lõplik paremusjärjestus saadi kaalutud kaalkriteeriumide hindepallide summeerimisel

alternatiivide lõikes.

Tabel 4. Alternatiiv I ja alternatiiv II võrdlemine mõjuvaldkondade kaupa.

Kriteerium

(mõjuvaldkond)

Kaal

Alternatiiv 1 Alternatiiv 2

Mõju hinnang Mõju hinnang

Hindepunkt Kaalutud hindepunkt Hindepunkt

Kaalutud hindepunkt

Mõju põhjavee kvaliteedile 0,188 0,000 0,000 0,000 0,000 Kliimamõju 0,250 -1,000 -0,250 -1,000 -0,250 Mõju pinnavee kvaliteedile 0,188 0,000 0,000 0,000 0,000 Mõju inimese tervisele, heaolule ja varale 0,188 -1,000 -0,188 -1,000 -0,188 Mõju kaitsealustele liikidele 0,188 0,000 0,000 0,000 0,000 KOKKU 1,000 -0,438 -0,438

Tabelist 4 nähtub, et mõlemad käsitletavad alternatiivsed prügila katmislahendused on käsitletavate

kriteeriumite alusel võrdsed.

Mõju põhja- ja pinnaveele

Arvestades ladestatava materjali iseloomuga ja ladestusmetoodikaga ei ole vastavalt läbiviidud uuringutele ja

katsetele prügilamääruse kohaste kattekihtide rajamine põhja- ja pinnavee kaitset silmas pidades enam vajalik

(alternatiiv 2). Väljatöötatud ja käesoleval ajal kasutatavat ladestusmetoodikat järgides puudub otsene vajadus

prügila sulgemisel eraldiseisva vettpidava mineraalkihi paigaldamise järele – nõuetekohaselt kärgmeetodil

ladestatud tuhk ja poolkoks ja seda temperatuurimuutuste eest kaitsev 10 m paksune poolkoksikiht tagab selle

all ladestatud jäätmete vajaliku veepidavuse ja seega veekeskkonna kaitse. Sulgemine toimub paralleelselt

ladestamisega. Pindmine temperatuurimuutustele alluv kattekiht tagab sademevee dreenimise ladestu

pinnakihis. Üksnes TSK tuha ladestamisel (st ilma poolkoksita, ladestamise tingimused selgitatakse tööstuslike

katsete tulemusena) tuleb ladestu täitmise ajal rajada välimine vall kogu välisperimeetri ulatuses 4 m paksusest

värskelt tihendatud poolkoksist ning katta sulgemistööde käigus täiendavalt 4 m põlevkivi aheraine kihiga. Mäe

võib katta ka tervenisti 8 m ulatuses (4 m + 4 m) poolkoksi kihiga. 8 m kattekiht tagab külmakindluse ja ladestu

stabiilsuse. Kui ladestamise ajal aga ei ole poolkoksi üldse saadaval, tuleb mägi katta kogu ulatuses 8 m

paksuselt aheraine kihiga ning ladestu veepidavuse tagamiseks tuleb rajada veekindel tehisbarjäär (TSK tuha

ja 8 m põlevkivi aherainekihi vahele). Selline kattelahendus (alternatiiv 2) on võrdväärne prügilamääruses

nõutud kattekonstruktsiooniga (alternatiiv 1), tagades ladestu veepidavuse, ühtlasi sademevee dreenimise

pinnakihis ning seeläbi põhja- ja pinnavee kaitse võimaliku reostusohu eest.

Kliimamõju

Erinevalt olmejäätmete prügilast ei ole KKT tööstusjäätmete prügila sulgemine seotud metaani hajusheite

vähendamisega (erinevalt olmejäätmete prügila kattekihi oksüdeerivate omaduste kaudu). Kaudselt kaasnev

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH aruande eelnõu

Töö nr 2023-010 d

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn Koostaja: Kobras OÜ

100 / 130

kliimamõju on seotud eelkõige sulgemiseks kasutatavate materjalide kui ressursside tootmise, tarnimise ning

paigaldamisega. Kattematerjalide kaevandamine/tootmisel, transpordil ja paigaldustöödel kasutatakse

sisepõlemismootoritega masinaid, kütuste põletamisel toimub saasteainete (kasvuhoonegaaside) heide õhku.

Alternatiiv 1 ja 2 võib lugeda võrdseteks, kuna lähitulevikus on kavandatud küll tuha ja poolkoksi

koosladestamine, mis mäe sulgemisel eraldi kattekihi paigaldamist ei eelda, kuid samas ei ole välistatud üksnes

TSK tuha ladestamine mingil ajahetkel mingis osas prügilas, mis nõuab eraldi kattekihi peale paigaldamist ja

millega kaasneb seega masinate kasutamisel saasteainete õhkuheide.

Mõlema alternatiivse katmiskonstruktsiooni korral kogutakse sademevesi lademele ja mäe nõlvale rajatavate

kraavidega kokku ja juhitakse settebasseinidesse ja ülevoolu kaudu loodusesse. Seni tehtud settebasseinide

veeproovide analüüsitulemused on näidanud, et veekvaliteet vastab eesvoolu juhtimise nõuetele (selle eelduse

kontrollimiseks jätkatakse sademeveebasseinide veekvaliteedi seirega).

Tasub eraldi välja toomist, et prügilamääruses nõutud vähemalt 1 m paksune kattepinnase kiht ei pruugi

intensiivsetest sademetest põhjustatud erosioonile olla niivõrd vastupidav võrreldes alternatiiv 2 puhul

aheraine või poolkoksi kattekihiga.

Mõju inimese tervisele, heaolule ja varale

Sulgemistöödega kaasnev mõju inimeste tervisele ja heaolule avaldub sulgemisaegsel perioodil kattematerjale

transportivate masinate põhjustatud liikluskoormuse ja kohapeal töid teostavate masinate töötamisega

kaasneva mürataseme kaudu. Mõju võib lugeda mõlema prügila sulgemise alternatiivse lahenduse puhul

üldjoontes võrdseks. Prügila sulgemine toimub alternatiiv 2 korral samaaegselt jäätmete ladestamisega, kuid

üksnes TSK tuha ladestamise korral avaldub mõju nagu ka alternatiiv 1 korral kattematerjali transpordi ja

paigaldamisega. Samas on elamud piisavalt kaugel, et piirnorme ületavat mürataset nendeni ei jõua. Olenemata

katmiskonstruktsiooni lahendusest avaldab prügila sulgemine kohalike heaolule positiivset mõju, sest prügila

sulgemisega ala heakorrastatakse ja kaob ala tööstuslik väljanägemine.

Mõju kaitsealustele liikidele

Prügila sulgemine otseselt KSH aruanded peatükis 5.8 käsitletud kaitsealustele liikidele mõju ei avalda,

kattekonstruktsiooni valik ei avalda mõju kaitsealuste liikide elu- ja kasvutingimustele.

Kokkuvõtteks: mõlemad käsitletavad ladestu sulgemise konstruktsioonilised lahendused on eelpool käsitletud

kriteeriumite osas võrdsed. Samas on oluline välja tuua, et järgides prügila laiendamisel käesoleval ajal

kasutatavat ladestusmetoodikat puudub otsene vajadus prügila sulgemisel eraldiseisva vettpidava

mineraalkihi, vähemalt 0,5 m paksuse dreenikihi ja vähemalt 1 m paksuse kattepinnase paigaldamise järele –

nõuetekohaselt kärgmeetodil ladestatud tuhk ja poolkoks ja seda temperatuurimuutuste eest kaitsev

samaaegselt ladestamisega paigaldatav 10 m paksune poolkoksikiht välistammis tagab jäätmelademe vajaliku

veepidavuse ja seega veekeskkonna kaitse ja poolkoksi pealmine ilmastikutingimustele alluv muredam kiht

tagab sademevee ärajuhtimise kraavidesse. Üksnes TSK tuha ladestamisel (st ilma poolkoksita) on otstarbekas

kasutada kohapealseid ressursse (poolkoksi ja/või põlevkivi aherainet), mis tagavad põhja- ja pinnavee kaitset

silmas pidades võrdväärse tulemuse prügilamääruses kirjeldatud katmislahendusega.

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH aruande eelnõu

Töö nr 2023-010 d

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn Koostaja: Kobras OÜ

101 / 130

8. TÕENÄOLINE ARENG JUHUL, KUI DETAILPLANEERINGUT ELLU EI VIIDA KKT tootmistegevuse jätkamiseks on täiendava tööstusjäätmete ladestusmahu leidmine vajalik. Kui strateegilist

planeerimisdokumenti ellu ei viida, ladestatakse jäätmeid olemasolevasse tööstusjäätmete prügilasse selle

ammendumiseni, mis leiab aset ca 6,5 aasta pärast, kuid samaaegselt otsitakse siiski lahendusi edasise

ladestusvõimaluse leidmiseks, kuna ei ole põhjust eeldada, et ettevõtte tootmistegevust lõpetama hakkaks

ning praeguste teadmiste kohaselt puudub ka mõistlik alternatiiv tekkivate jäätmete taaskasutamiseks (või

vähemalt suurema osa tekkivate jäätmete taaskasutamiseks). Prügilale uue asukoha leidmine on aja- ja

ressursikulukas. Tööstusjäätmete ladestamine piirkonnas seega jätkuks, kuid sellega kaasnev keskkonnamõju

oleneb prügila asukohast (lokaalsetest keskkonnatingimustest, asustuse lähedusest ja muudest teguritest).

Kui prügilt ei laiendata, säilib prügilat ümbritseval alal praegune olukord. Projektijärgse mahu ammendumisel

olemasolev ladestu suletakse ja haljastatakse ning selle edasised kasutusvõimalused sõltuvad KKT soovidest ja

otsustest, mis peavad olema kooskõlas alal kehtiva detailplaneeringuga. Alal kehtiv detailplaneering ei

võimalda alale päikesepargi rajamist, kuna alale ei ole vastavat ehitusõigust ette nähtud. Seega kui on soov

ladestule päikesepaneele paigaldada, tuleb seda teha detailplaneeringu või projekteerimistingimuste

menetluse kaudu, arvestades samal ajal alal kehtiva üldplaneeringuga.

Vastuvõetud Lüganuse valla üldplaneeringu kehtestamise järgselt on võimalik maa-ala kasutusele võtta üksnes

jäätmekäitlusega seotud eesmärkidel, kusjuures üldplaneering jätab võimaluse ala kasutusele võtmiseks ka

taastuvenergeetika maa-alana päikesepargi rajamiseks. Vastuvõetud üldplaneeringu kehtima hakkamisel tuleb

prügila alale päikesepargi rajamiseks teha detailplaneering, kuna prügila ala on määratud tiheasustusala

koosseisu. Riigi suletud prügila alal tuleb saada vastavasisuline nõusolek maa-ala valitsejalt (Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi volitatud asutuselt Maa-ametilt).

9. KESKKONNAMEETMED Keskkonnameetmed on kavandatava tegevuse elluviimisega kaasneva (olulise) ebasoodsa keskkonnamõju

ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise meetmed. Keskkonnameetmete hulka arvatakse ka

keskkonnaseire.

9.1. ENNETUS- JA LEEVENDUSMEETMED  Olemasolev tööstusjäätmete prügila on rajatud tasandikule, kus õhukese pinnakatte all avanevad

aluspõhja kihid. Looduslik pinnakate koosneb savikast moreenist ja/või jääjärvelistest savikatest

setetest (savimöll-möllsavi), kohati esineb ka liiva. Savipinnaste paksus ulatub üksikutes puuraukudes

kuni 1,5 meetrini, kuid enamasti on see väiksem ning kohati kiht puudub. Loodusliku savikihi paksus ja

muud geoloogilised tingimused tuleb välitöödega täpsustada pärast detailplaneeringu ja KSH

vastuvõtmist järgnevates projekteerimise staadiumites. Antud geoloogilistes tingimustes sellist kihti,

mille filtratsioonimoodul on tulenevalt keskkonnaministri 29.04.2004 määruse nr 38 „Prügila rajamise,

kasutamise ja sulgemise nõuded“ § 11 lõikest 1 ≤1,0×10–9 m/s ja paksus ≥5 m, kohapeal looduslikult

ei eksisteeri. Kuna olemasolev geoloogiline barjäär ei vasta eeltoodud nõuetele, tuleb prügila

laiendamisel isoleerida nendel aladel, kuhu jäätmeid varem ladestatud ei ole, ladestatavad jäätmed

looduslikust aluspinnasest tehisbarjääriga, mis tagab koos geoloogilise barjääriga vähemalt

samaväärse kaitse, kusjuures tehisbarjääri paksus peab olema vähemalt 0,5 m. Tehisbarjääri saab rajada

looduslikest või tehismaterjalidest või ka neid omavahel kombineerides. Kõige levinum looduslik

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH aruande eelnõu

Töö nr 2023-010 d

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn Koostaja: Kobras OÜ

102 / 130

materjal isoleeriva kihi rajamiseks on sobivate omadustega savi, mille tihendamisel optimaalse niiskuse

juures saavutatakse vajalik filtratsioonimoodul. Prügila aluse rajamisel saab kasutada tehisbarjäärina ka

sünteetilist membraani. Paigaldatav tehisbarjäär peab tagama määruses kirjeldatud tehisbarjäärile

kohase kaitse. Sünteetilise barjääri nõuetekohased omadused tagab tootja ja ühtlasi tuleb omaduste

tagamiseks membraan paigaldada vastavalt tootjapoolsetele juhistele.

 Tehisbarjäärist saab loobuda Kiviõli Keemiatööstuse OÜ praegu kasutuses oleva prügila peale

kavandatava laienduse alal. Kuigi ka sellel alal puudub looduslik põhjavee kaitset pakkuv vettpidav kiht

ja see paikneb kaitsmata põhjaveega alal, tagab põhjavee kaitse paks vettpidav olemasolev

jäätmeladestu.

 Tehisbarjääri rajamise vajalikkust tuleb kontrollida ja kaaluda Sonda tee 17 kinnistul riigi suletud prügila

idaosas, kus varasemalt ladestatud jäätmete paksus ei ole prügila äärealadel suur, sulgemisel eraldi

kattekihti ei rajatud ja puuduvad andmed ladestu geotehniliste (sh veepidavus) omaduste kohta. Riigi

prügila sulgemisel kaeti vettpidava kihiga jäätmelademe lääneosa, kuid mitte idaosa, kus säilitati

isetekkeline mets. Tehisbarjääri vajadus ja ulatus tuleb täpsustada geotehniliste väliuuringutega enne

ehitusprojekti koostamist.

 On äärmiselt oluline, et prügila aluskonstruktsiooni paigaldamine toimuks väga rangelt tootjapoolsete

juhiste järgi ning ehitustööde puhul rakendataks pidevat ja ranget järelevalvet. Lohakalt ja

mittenõuetekohaselt paigaldatud alusmaterjalid võivad põhjustada olulist keskkonnakahju (pinnase,

pinna- ja põhjavee reostamist), mille põhjuste ja tagajärgede likvideerimine võib hiljem osutuda väga

kulukaks. Kuna prügila aluskonstruktsiooni ehitamine võib toimuda ka etapiliselt, siis on äärmiselt

oluline, et kõik vajalikud ühendused rajatakse vastavalt projektile ja tootjapoolsetele juhistele.

 Projekteerimise etapis tuleb lahendada olemasoleva jäätmelademe laienemise liitekoha sõlm

aluskonstruktsiooni paigaldamisel. Vajadusel tuleb läbi viia täiendavad uuringud olemasoleva ladestu

alumise osa veepidavuse, nihketugevuse ja muude geotehniliste parameetrite (omaduste) ning

hüdrogeoloogiliste tingimuste selgitamiseks.

 Detailplaneeringu ala kagu- ja lõunaosale ulatub altkaevandatud ala, mis on valdavalt langetatud ala,

kuid ala serval on tegemist langetatud ala servakonsooliga, mille püsivuse klass on hinnatud

kvaasistabiilseks. Vastavalt klassifikatsioonile võib sellisel alal esineda maa järel- või hilisvajumist ja

seega tuleb ala kasutamisel silmas pidada maa vajumise võimalikkust. Kuna langetatud ala

servakonsoolide kvaasistabiilsel alal on hoonete ja rajatiste ehitamine lubatav vaid erandkorras,

geotehnilise ekspertiisi läbinud projekti alusel, siis tuleb enne jäätmete täiendavat ladestamist prügila

laienemise alal langetatud ala servakonsooli piirkonnas läbi viia geotehnilised uuringud, selgitamaks

kvaasistabiilsele alale jäätmete lisamisest tingitud lisaraskuse asetamise võimalused ja ohud.

Tõenäoliselt on otstarbekas uuringuga hõlmata ka teadaolev langetatud ala, kontrollimaks tegelikku

olukorda kogu altkaevandatud alal. Kuigi kvaasistabiilsel alal asub juba prügila ja võib eeldada, et

lisaraskuse tõttu on kõik vajumised selles kohas juba toimunud, siis ei ole ilma uuringu läbiviimiseta

võimalik garanteerida, et maapind täiendava raskuse tõttu enam ei vaju. Ilma uuringu läbiviimiseta ei

ole seega võimalik kindel olla ka võimalike vajumite esinemisest tingitud aluskonstruktsiooni ja kogu

ladestatava tihendatava jäätmekihi vastupidavuses ja veepidavuses.

 Ladestusmetoodikast tulenevalt on nõrgvee teke minimaalne, kuid seda, kas ja kui palju nõrgvett

tegelikult tekib, ei ole võimalik lõpuks siiski täpselt prognoosida. Seega on keskkonnaministri

29.04.2004 määruse nr 38 „Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded“ § 13 nõuetele vastava

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH aruande eelnõu

Töö nr 2023-010 d

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn Koostaja: Kobras OÜ

103 / 130

drenaažikihi rajamine isoleerivale kihile (tehisbarjäärile) siiski vajalik ettevaatusprintsiip, kuna prügila

tööperiood on pikk ja jäätmete ladestamise ajal ei ole võimalik enam varasemalt tehtud otsuseid tagasi

pöörata. See nõue puudutab horisontaalplaanis, st väljaspoole olemasolevat prügilat laiendatavat

prügila ala, samuti Sonda tee 17 kinnistul asuva riigi suletud prügila idaosa, kuhu geotehnilise uuringu

tulemusena nähakse ette vettpidava tehisbarjääri rajamine. Prügila nõrgvee kogumiseks ja prügila

põhja koguneva nõrgvee koguse võimalikuks vähendamiseks ja selle põhjavette liikumise vältimiseks

tuleb prügila põhi ja küljed katta vettpidavast tehismaterjalist kihiga ja hästi vett juhtivast materjalist

dreenkihiga, mille paksus on vähemalt 0,5 meetrit.

 Drenaažisüsteemiga kogutud nõrgvesi ja jäätmelademelt kraavidesse valguv TSK tuha poolt

mitteseotud üleliigne sademevesi tuleb suunata prügila lääneosas paiknevatesse tiikidesse, kust see

juhitakse (pumbatakse) edasi tehasesse tööstuslikul otstarbel kasutamiseks – tootmisprotsessis

väljunud poolkoksi ja tuha jahutamiseks ja jäätmelademele jäätmete ja juurdepääsuteede

niisutamiseks.

 Kui võimalik, siis võiks ladestusala välja ehitada ja kasutusele võtta järk-järgult, mis võimaldab

vähendada käideldava vee koguseid.

 Prügila laiendamisel tuleb arvestada, et Sonda tee 25 kinnistul olevat metsa tuleb osaliselt säilitada

(soovitatavalt ca 100 m laiuselt). See varjab laieneva jäätmelademe vähemalt ladestamise algusaastail

täielikult ning kõrguse kasvades jääb prügila alumist osa varjama. Lisaks võimaldab see turvalisemat liikumiskoridori ka piirkonda sattuvatele metsloomadele.

 Tootmises tekkivate jäätmete ladestamisel tuleb lähtuda parimast teadaolevast teabest, jäätmete

ladestamiseks tuleb kasutada eksperdi/ekspertide poolt väljatöötatud metoodikaid, mis tagavad

nõrgvee tekke minimeerimise ning jäätmehoidla stabiilsuse. Käesoleva KSH aruande koostamise hetkel

parim teadaolev ladestusmetoodika on TSK tuha ja poolkoksi koosladestamine kärgmeetodil, mis

võimaldab tuhka ja poolkoksi ladestada eraldi, kuid samas ladestus. Jäätmete ladestamisel tuleb

lähtuda KKT poolt koostatud ladestamise juhendist.

 Jäätmete ladestamisel tuleb kujundada mägi nõlvadega 1:3 ja alates 100 m kõrguselt kaldega 1:6.

Selline nõlvus võimaldab nõlval liikuda tehnikaga, tagab mäe stabiilsuse ning võimaldab sademevee

kiire äravoolu.

 Enne ehitustegevusega alustamist POS 3 alal tuleb Kivipõllu kinnistul kasvavad III kaitsekategooria

laialeheise neiuvaiba isendid ümber asustada. Kuivõrd käpaliste isendite hulk pole leiukohas suur, on

võimalik ümber istutada (looduses üles leidmisel) kõik ehitustegevuse alale jäävad käpaliste isendid.

Isendid tuleb ümber istutada Sonda tee 25 kinnistule sarnasele kasvualale botaaniku juhendamisel, kes

aitab valida neile kasvamiseks sobivaima koha. Tähtis on mõõduka varju olemasolu puurinde näol,

mida Sonda tee 25 kinnistul leidub piisavalt.

 Laialehise neiuvaiba ümberistutamiseks sobiv aeg on taimekasvuperiood alates juunist septembri

lõpuni. Sobivaim aeg taimede ümberistutamiseks on tõenäoliselt sügis ning sellisel juhul tuleb taimed

suvisel ajal, mil need on looduses kergemini leitavad, märgistada, et need sügisel leitavad oleks. Ümber

istutamisel tuleks käpaliste taimed kaevata välja mättana, et võimalikult vähe vigastada maa-aluseid

risoome või mugulaid.

 Ümberistutamisel tuleb lähtuda Vabariigi Valitsuse määrusest 15.07.2004 „Kaitsealuse liigi isendi

ümberasustamise kord“.

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH aruande eelnõu

Töö nr 2023-010 d

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn Koostaja: Kobras OÜ

104 / 130

 Kuna ladestu veepidavuse tagab juba nõuetekohaselt, vastavalt metoodikale paigaldatud TSK tuhk ja

poolkoks (kärgmeetod), ei ole prügila sulgemisel vajalik täiendavate meetmete rakendamine ladestule

täiendava vettpidava katte rajamiseks. Kärgmetoodika alusel jäätmete ladestamisel moodustub

ühtlane mäemassiiv filtratsioonimooduliga <10-9 m/s.

 2022. a koostatud uuringus TSK-500 tahke soojuskandja meetodil tekkiva tuha kuivladestamise

tehnoloogia väljatöötamiseks ilma poolkoksi kasutuseta (IPT Projektijuhtimine OÜ, 2022) on koostatud

ladestamise kontseptsioon, kuid tööstuslikud välikatsed on tänaseni veel läbi viimata ning on toodud

üksnes eeldused töös kirjeldatud meetodil paigaldatud TSK-500 tuhal sõidetavuse kohta. Uuringus on

antud juhis tööstusliku katseväljaku rajamiseks ning on öeldud, et katse tulemuste põhjal koostatakse

tööjuhendid ladestul tegutsemiseks (materjali ladestamiseks). Tööstusliku katse käigus täpsustakse

lisatava vee kogus (lähtuvalt tuha mineraloogilisest koostisest), ühe kihina ladustatava tuhakihi

maksimaalne lubatud paksus, vajalik ülesõitude arv ja režiim (vibratsiooniga või vibratsioonita) nii

värskele kui seisnud tuhale. Kui tööstuslike katsete tulemusel on võimalik TSK tuhka ladestada ilma

poolkoksita selliselt, et on tagatud mäe stabiilsus, nõuetekohane veepidavus piisava tsementeerumise

tagajärjel ja välistatud erosioon, siis võib selle tehnoloogia rakendumine osutuda võimalikuks olukorras,

mil poolkoksi teke väheneb oluliselt või lakkab või on hoopiski ajendatud riigi või ettevõtte

keskkonnapoliitika muutumisest. Uuringu tulemusel tuleb koostada juhend TSK tuha ladestamiseks ja

tuhaladestu (osa) katmiseks.

 Praeguses etapis ei ole teada, kas tuha kuivladestamise tehnoloogia puhul rajatakse täiendav

laadimissõlm tehase või prügila territooriumile, kuid igal juhul tuleb ladestamisel tolmamise

vähendamiseks tuhka vajadusele vastavalt niisutada.

 Ladestatud jäätmelademe erosiooni vältimiseks (minimeerimiseks) tuleb prügila kasutusajal rangelt

jälgida TSK tuha ja poolkoksi ladestamise nõudeid, et tagada tihendatud poolkoksi ja tuha kihtide

püsivust (geotehnilist stabiilsust).

 Kui tööstuslike välikatsete tulemusel selgitatakse tingimused vaid TSK tuha (kärgedeta) ladestamiseks

ilma poolkoksita, tuleb ladestu täitmise ajal rajada välimine vall kogu välisperimeetri ulatuses 4 m

paksusest värskelt tihendatud poolkoksist ning katta sulgemistööde käigus täiendavalt 4 m põlevkivi

aheraine kihiga. Mäe võib katta ka tervenisti 8 m ulatuses (4 m + 4 m) poolkoksi kihiga. 8 m kattekiht

tagab külmakindluse ja ladestu stabiilsuse. Kui ladestamise ajal aga ei ole poolkoksi üldse saadaval,

tuleb mägi katta kogu ulatuses 8 m paksuselt aheraine kihiga ning ladestu veepidavuse tagamiseks

tuleb rajada veekindel tehisbarjäär (TSK tuha ja 8 m põlevkivi aherainekihi vahele).

 Pärast prügila projektmahu järgset täitumist tuleb nõlvad haljastada. Kui ladestamine toimub

etapikaupa, siis tuleb võimaluse korral lademe osa, kus enam jäätmeid ei ladestata, haljastada.

 Detailplaneeringuga tuleb prügila pinnalt kokku kogutava sademevee juhtimise võimalus (toru või

kraaviga) Uuemõisa ojasse ette näha, kuna prügila mahu ammendumisel ei seo enam jäätmed

sademevett. See puudutab sulgemisaegset perioodi.

 Kivipõllu kinnistu põhjaosas olevate olmevee puurkaevude 2313 ja 2316 sanitaarkaitsealadele (50 m)

ei tohi prügilat ega seda teenindavat taristut rajada, tagamaks põhjavee kvaliteedi halvenemise

vältimine.

 Tamponeerimisele on määratud kaks olmevee puurkaevu numbriga 2303 ja 2307. Olemasoleva

puurkaevu katastrinumbriga 2307 asukoht andmebaasides on ebatäpne, KKT edastatud info kohaselt

selles asukohas kaevu ei ole. Seda asjaolu tuleb kontrollida. Kaevude tamponeerimisel tuleb järgida

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH aruande eelnõu

Töö nr 2023-010 d

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn Koostaja: Kobras OÜ

105 / 130

keskkonnaministri 09.07.2015 määruses nr 43 „Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -

augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta,

puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja

konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa

taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu

või -augu ja salvkaevu andmete Eesti looduse infosüsteemi esitamise korra ning puurkaevu või -augu

ja salvkaevu lammutamise teatise vormid“ sätestatud nõudeid.

 Rakendada tuleb kõiki meetmeid keskkonnahäiringu (tolmu ja müra) levik vähendamiseks niivõrd,

kuivõrd seda on mõistlik eeldada ning mille kulud ei ole selgelt ülemäärased. Näiteks vajadusel tuleb

rakendada meetmeid transpordiga seotud tolmu tekke ja leviku vältimiseks.

 Ehitustöödega seotud kasvuhoonegaaside heite minimeerimiseks tuleb vältida ebavajalikku tegevust

ja ressursikulu, seega peab prügila rajamise lahendus olema läbimõeldud ning tööde maht ja logistika

optimaalne.

 Prügila peale rajatava päikesepargi visuaalse mõju leevendamiseks on KKT-l mõistlik korraldada prügila

vahetus läheduses asuvate elamute õuealade prügilapoolsele servale haljaspiirde rajamine. See

puudutab elamuid, mille õuealalt on prügilale paigaldatav päikesepark hästi nähtav.

 Päikesepaneelide tugikonstruktsioon on kavas vaiadega kinnitada suletud jäätmeladestule. Selleks on

tehtud juba mäel ka katsetusi (Poola ettevõte Remor Solar Polska S.A). Vaiamisel on oluline tagada

kattekonstruktsiooni veepidavus ja geotehniline stabiilsus, mis lahendatakse projekteerimise etapis.

Veepidavuse säilitamise vajadus saab oluliseks olukorras, mil jäätmete ladestustööde käigus ei saa

kasutada poolkoksi ja peab rajama katmisel tehisbarjääri.

 Erakordselt tugev torm võib omada ohtu päikeseelektrijaama tugikonstruktsioonide püsimisele

maapinnas. Tugikonstruktsioonide valikul ja kinnitamisel tuleb selle asjaoluga arvestada.

Eelkirjeldatud meetmed on eelduslikult efektiivsed olulise ebasoodsa ja vähem olulise ebasoodsa mõju

ennetamiseks ja leevendamiseks. Oluline on teadvustada, et kõikide meetmete rakendamine on vajalik ja

oluline, maksimaalset efektiivsust on võimalik tagada nende süstemaatilise ja valimatu rakendamisega ning

meetmete tulemuslikkust saab hinnata eelkõige läbi viidava jäätmelademe, pinna- ja põhjavee seire tulemuste

abil (vt ptk 9.2).

9.2. ETTEPANEKUD SEIRETEGEVUSTEKS Keskkonnaministri 29.04.2004 määrus nr 38 määrab põhimõtted prügilaga seotud seireks. Määruse kohaselt

seab keskkonnaseirenõuded Keskkonnaamet prügila käitamiseks väljastatud keskkonnaloas või kompleksloas.

Keskkonnaministri 29.04.2004 määruse nr 38 § 37 lõige 1 kohaselt on käitaja kohustatud korraldama pinnavee,

nõrgvee, prügilagaasi, põhjavee ja jäätmelademe stabiilsuse seiret ja pidama seiretulemuste arvestust, samuti

korraldama veebilansi koostamiseks vajaliku ilmastikuseire ja pidama selle tulemuste arvestust.

Praeguse prügila seirenõuded on määratletud KKT kehtivas keskkonnakaitseloas nr L.KKL.IV-171223

jaotises J8 (jäätmekäitluskoha seirenõuded). Prügila laiendamisel tuleb jätkata praeguse seirega ning arvestada

alljärgnevalt tooduga. Järgnevad seire nõuded (ettepanek) on esitatud prügila käitamise aegseks perioodiks.

Meteoroloogilised andmed

Õigusaktist tulenev nõue:

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH aruande eelnõu

Töö nr 2023-010 d

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn Koostaja: Kobras OÜ

106 / 130

Vastavalt prügilamääruse § 41 lõikele 1 kasutatakse vajalike meteoroloogiliste andmete kogumiseks kas

riiklikku ilmajaamade võrgustikku või tehakse kohapealseid vaatlusi.

Vastavalt määruse § 41 lõikele 2 kogutakse jäätmelademes nõrgvee tekke ja prügila võimaliku lekke

hindamiseks käitaja poolt prügila kasutamise kestel järgmisi andmeid üks kord päevas:

1) ööpäevane sademete hulk;

2) õhutemperatuur kell 14.00;

3) tuule suund ja tugevus kell 14.00;

4) aurumine;

5) õhuniiskus kell 14.00.

Seire läbiviimise ettepanek:

Vajalike meteoroloogiliste andmete kogumiseks kasutada riiklikku ilmajaamade võrgustikku või paigaldada

statsionaarne sademete mõõtur. Käitaja kogub prügila kasutamise kestel järgmisi andmeid üks kord ööpäevas:

ööpäevane sademete hulk, õhutemperatuur, tuule suund ja tugevus, aurumine, õhuniiskus.

Valgvee (sademevee basseinide) seire

Õigusaktist tulenev nõue:

Prügilamäärusest tulenevalt valgvee seire kohustus puudub.

Seire läbiviimise ettepanek:

Kuigi veekäitlussüsteem on kinnine, st ühtlustusbasseinidest vett prügila käitamise ajal eesvoolu (Uuemõisa

ojja) ei juhita, on seire jätkamine vajalik selleks, et omada ülevaadet prügila pinnalt kokkukogutava vee

kvaliteedist ja tuvastada võimalikke anomaaliaid. Basseinidesse juhitakse ka drenaažisüsteemiga kokkukogutav

nõrgvesi, kui seda peaks tekkima. Pikema perioodi vältel järjepidevalt läbi viidud seire tulemused aitavad

tulevikus ka paremini otsustada, kas vee suunamine loodusesse on lubatav. Nõuded sademevee juhtimiseks

suublasse tulenevad keskkonnaministri 08.11.2019 määrusest nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-,

sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise

meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“.

Proov võetakse prügila ühtlustusbasseinist. Seirepunkti koordinaadid võivad jääda samasuguseks nagu

praegugi: X 6584115; Y 665990. Proov analüüsitakse akrediteeritud laboris.

Määratavad komponendid: pH, KHT, BHT7, SO4 2-, üld P, üld N, naftasaadused, hõljuvaine, NH4

+, üldkaredus,

PAH, 1-aluselised ja 2-aluselised fenoolid.

Seire sagedus: 1 kord aastas.

Pinnavee seire

Õigusaktist tulenev nõue:

Vastavalt prügilamääruse § 42 peavad pinnavee proovid võimalikult hästi iseloomustama prügila

mõjupiirkonna pinnavee omadusi, sealhulgas selle keskmist koostist. Pinnavee omadused tuleb määrata

vähemalt ühes kohas prügilast ülesvoolu ja vähemalt ühes kohas prügilast allavoolu. Pinnaveest võetakse

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH aruande eelnõu

Töö nr 2023-010 d

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn Koostaja: Kobras OÜ

107 / 130

suurveeperioodil kuuajalise vahega vähemalt kaks ning madalveeperioodil vähemalt üks proov. Pinnavee

omadused tehakse kindlaks prügila kasutusajal vähemalt kord kvartalis.

Ettepanek seire läbiviimiseks:

Pinnavee omadused määratakse Uuemõisa ojas vähemalt ühes kohas prügilast ülesvoolu ja vähemalt ühes

kohas prügilast allavoolu. Seire käigus võetavad pinnavee proovid peavad iseloomustama pinnavee kvaliteeti,

mida prügila võib mõjutada.

Seirepunktide koordinaadid: Uuemõisa oja prügilast ülesvoolu: X 6583354;

Y 665996 ; Uuemõisa oja prügilast allavoolu: X 6585310; Y 667100. Proov analüüsitakse akrediteeritud laboris.

Määratavad komponendid: pH, KHT, BHT7, SO4 2-, üld P, üld N, naftasaadused, hõljuvaine, NH4

+, üldkaredus,

PAH, 1-aluselised ja 2-aluselised fenoolid.

Seire teostamise sagedus: 1 kord kvartalis.

Põhjavee seire

Õigusaktist tulenev nõue:

Keskkonnaministri 29.04.2004 määrus nr 38 seab nõuded prügila põhjaveeseireks. Põhjavee proovid võetakse

vähemalt ühes punktis prügila suhtes pealevoolu ja vähemalt kahes punktis prügila suhtes allavoolu.

Olukorra kirjeldus ja ettepanek seire läbiviimiseks:

KKT Oil OÜ keskkonnakompleksloa nr L.KKL.IV-171223 kohaselt võetakse põhjavee proove puurkaevudest

katastrinumbriga 2294 (registrikood PRK0002294) ja 2316 (PRK0002316) ning vaatluskaevust katastrinumbriga

26266 (PRK0026266) (KOTKAS, 28.03.2023).

- Puurkaevudest katastrinumbriga 2294 ja 2316 läbiviidav veeseire iseloomustab Kambriumi-Vendi

Gdovi põhjaveekogumi (01§2013) ja Kambrium-Vendi Voronka põhjaveekogumi (02§2013)

veekvaliteeti (asub Kambrium-Vendi veekihis (Ca-V), perfofilter asub nii Gdovi kui Voronka veekihis).

- Puurkaevust 26266 läbiviidav veeseire iseloomustab Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini

põhjaveekogumi (07§2019) veekvaliteeti (asub Ordoviitsiumi lõheliste lubjakividega seotud veekihis

(O)).

Prügilamääruses sätestatud proovivõtukohtade arv ja paiknemine peaks iseloomustama ühe põhjaveekihi

veekvaliteeti. Prügilast läände ulatuv vaatluskaev 26266 ulatub Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini

põhjaveekogumisse (07§2019). Maa-ameti 1:50 000 geoloogilise baaskaardi hüdrogeoloogia teemakaardil

esitatud Silur-Ordoviitsiumi (S-O) veekihi isohüpside andmeil on voolusuund lõunasse, seega ei iseloomusta

kaevust tehtav veeseire prügilast lähtuvat võimalikku mõju (kuna ei asu prügila suhtes allavoolu). Samuti ei asu

vaatluskaev 26266 teise kahe seirekaevuga samas veekihis. Seirekaevud 2294 ja 2316 ammutavad vett väga

sügavalt – Kambrium-Vendi veekihist. Prügilast lähtuva mõju iseloomustamiseks võiksid seirekaevud asuda

siiski madalamal – Ordoviitsium-Kambriumi veekihis (O-Ca), Ordoviitsiumi-Kambriumi Virumaa

põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas (05a§2019). See kiht on ka piirkonna elanike joogiveeallikaks, seega oleks

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH aruande eelnõu

Töö nr 2023-010 d

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn Koostaja: Kobras OÜ

108 / 130

igati otstarbekas selle veekihi vett seirata. Seirepunktide asukoha valikul tuleb arvestada põhjaveekihi

voolusuunda, mis on ida suunas (joonis 54).

Joonis 54. Põhjaveekihtide isohüpsid (Maa-ameti 1:50 000 geoloogilise baaskaardi rakendus, hüdrogeoloogia teemakaart).

Seirekaevude täpsed asukohad täpsustatakse keskkonnakompleksloa muutmise käigus,

kusjuures arvestada tuleb ümbruskonna kaevanduste ja põhjavee pumpamise tagajärjel kujunenud põhjavee

voolusuunaga (ja selle võimaliku muutumisega seoses kaevanduste avamise/sulgemisega). Seirekaevu ümber

tuleb ette näha vastavalt veeseadusele hooldusala 10 m raadiuses (VeeS § 154 lg 3). Hooldusalal on põhjavee

saastumise vältimiseks keelatud tegevus, mis võib ohustada põhjaveekihi vee omadusi (VeeS § 154 lg 5).

Seirekaevu korrasoleku ja kaitsevööndi seisundi eest vastutab kaevu valdja.

Määratavad komponendid: pH, üldkaredus, leelisus, kloriidid, sulfaadid, üldraud, permanganaatne

oksüdeeritavus, kaltsium, magneesium, kuivjääk, Na+, K+, elektrijuhtivus, nitraat, ammoonium, naftasaadused,

hõljuvaine, NH4 +, PAH, 1- ja 2- aluselised fenoolid. Proov analüüsitakse akrediteeritud laboris.

Seire teostamise sagedus: vähemat 1 kord aastas. Põhjaveetaset määrata tehniliste võimaluste olemasolul, kuid

mitte harvem kui kord 5 aasta jooksul.

Nõrgvee seire

Nõrgvee teke on ladestusmetoodikast tulenevalt minimaalne, seega on vähetõenäoline, et nõrgvee kaevudest

oleks võimalik ja vajalik regulaarne proovivõtt. Vajadusel on võimalik võtta nõrgvee seireproov ladestusala

perimeetrile rajatava drenaažitorustiku kogumiskaevudest. Eeldatavalt ei ole regulaarse proovivõtu

kavandamine määruses ettenähtud sagedusega vajalik.

Jäätmelademe seire

Õigusaktist tulenev nõue:

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH aruande eelnõu

Töö nr 2023-010 d

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn Koostaja: Kobras OÜ

109 / 130

Vastavalt prügilamääruse § 48 tuleb läbi viia jäätmelademe seiret

(1) Ladestatud jäätmete kohta kogutakse prügila kasutusajal vähemalt kord aastas järgmisi andmeid:

1) jäätmelademe pindala, maht, koostis ja kõrgus ning selle muutumine aja jooksul;

2) jäätmelademe seisundi iseloomustus nagu nõrgvee tase ja temperatuur jäätmelademe sees;

3) jäätmete ladestamise viisid;

4) ladestamiseks vaba maht.

Ettepanek seireks:

Vastavalt määrusele ja hetkel kehtiva kompleksloaga määratud korras vastavalt tabelitele J6 ja J8 1 korda aastas.

10. RASKUSED, MIS ILMNESID KSH ARUANDE KOOSTAMISEL KSH läbiviimisel ei ilmnenud raskusi.

11. KOKKUVÕTE Kiviõli Keemiatööstuse OÜ olemasoleva prügila mahu ammendumise tõttu on ettevõtte tegevuse jätkumiseks

vajalik prügila laiendamine. Prügila laiendamiseks koostatakse detailplaneering tööstusjäätmete prügilale

vajaliku ala määramiseks ja vajalikul alal katastriüksuste sihtotstarbe muutmiseks ohtlike jäätmete käitluse ja

ladustamise maaks.

Kiviõli Linnavolikogu kehtestas 17.01.2008 otsusega nr 160 Kiviõli linnas Uue tuhamäe maa-ala

detailplaneeringu. KKT esitas 21.10.2020 Lüganuse Vallavalitsusele taotluse Uue tuhamäe maa-ala

detailplaneeringu muutmiseks. Lüganuse Vallavolikogu algatas 21.06.2021 otsusega nr 313 detailplaneeringu

muutmise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise. Lüganuse Vallavalitsuse ja KKT koosolekul 02.09.2021

täpsustati detailplaneeringu menetluse algatamisega seotud aspekte ning leiti, et detailplaneering ja KSH tuleb

uuesti algatada. Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneering ja KSH algatati uuesti

Lüganuse Vallavolikogu 22.09.2021 otsusega nr 325.

Planeeringuala asub Kiviõli linna loodeservas Sämi - Sonda - Kiviõli kõrvalmaanteest põhja suunas. Ala hõlmab

Kiviõli Uue tuhamäe maa-ala planeeringualale jäävaid katastriüksusi ning vahetus läheduses asuvaid

katastriüksusi. Prügilat soovitakse laiendada ida, põhja ja kirde suunas nii, et uus ala liituks olemasoleva

prügilaga, oleks seotud olemasoleva taristuga ja ei koormaks uusi maid. Planeeringuala suurus on ca 1,22 km2.

Detailplaneeringu eesmärgiks on tööstusjäätmete prügilale vajaliku ala määramine, ehitusõiguse andmine

prügila laiendamiseks ning katastriüksuste maakasutuse muutmine jäätmehoidla maaks. Planeeringuga

lahendatakse tööstusjäätmete prügila laiendamiseks vajaminev ala, kruntide moodustamine, krundi

ehitusalade määramine, krundi ehitusõiguse määramine ning vajalike servituutide seadmine.

Koostatava detailplaneeringu eesmärgiks on muuta planeeringualal kehtiva Uue tuhamäe maa-ala

detailplaneeringu maakasutust ning kaasata planeeringualasse Sonda tee 11, Sonda tee 11a ja Sonda tee 13

katastriüksused.

KKT prügila paikneb endisaegse tööstusjäätmete ladestu (tuhamäe) peal. Vanasse prügilasse ladestati

pealmiselt poolkoksi, aga ka tuhka, ning on ladestatud ka vedelaid ja poolvedelaid põlevkivitööstuse jäätmeid.

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH aruande eelnõu

Töö nr 2023-010 d

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn Koostaja: Kobras OÜ

110 / 130

Alates 1998. aastast lõpetati poolkoksi laialiuhtumine veega ja alates 2001. aasta augustist fuusside ladestamine

poolkoksiladestule. Käesoleval ajal kasutatakse poolkoksi transportimiseks poolkoksiladestule autotransporti.

KKT prügila rajamiseks koostati Kiviõli Keemiatööstuse OÜ poolkoksi prügila eelprojekt (Entec AS, 2006) ja

Kiviõli Keemiatööstuse OÜ poolkoksi prügila ehitusprojekt (AS Pöyry Entec, 2008). Prügila rajamise

keskkonnamõju hindamise viis läbi Maves AS 2007. aastal. Prügila ehitamiseks väljastati Kiviõli Linnavalitsuse

poolt 08.02.2008 ehitusluba nr 410. Prügila esimese etapi ehitustööd lõpetati 2009. aasta juunis, misjärel

väljastati 09.07.2009 Kiviõli Linnavalituse poolt prügila kasutamiseks kasutusluba nr 673. Prügila ehitustööd

võeti lõplikult vastu 18.05.2011 läbi viidud ülevaatusel.

Praegu toimub olemasoleva prügila kasutamine KKT keskkonnakompleksloa nr L.KKL.IV-171223 alusel

(kehtivusaeg 31.12.2007–…). Prügila rajamisel ja kujundamisel on algusest peale järgitud põhimõtet, et prügila

nõlvade stabiilsuse ja ka veetiheduse nõude tagamiseks rajatakse tuhakärje välisnõlv tihendatud värskest

poolkoksist trapetsilise ristlõikega tammina, mille paksus on vähemalt 10 m ning välisnõlva kalle 1:3, mis annab

seega kalde ka kogu jäätmelademele, tagab selle tehnikaga hooldatavuse, prügila keha geotehnilise stabiilsuse

ning sademevee kiire ärajuhtimise. Seega on kogu prügila väliskiht vähemalt 10 m ja prügila sulgemiseks

vajaliku veetiheda väliskihi rajamine nõlvadele toimub samaaegselt jäätmete ladestamisega. Uuringud on

näidanud, et õige paigaldamistehnoloogia järgimisel moodustub prügilale geotehniliselt püsiv ja vett

mitteläbilaskev tõke (filtratsioonimoodul k=10-8 m/s, Proctori tihedus ca 90%), mis on ka geotehniliselt

stabiilne. Samuti omandab tihendatud poolkoks aja jooksul suure tugevuse (>240 kPa). Kui jäätmeid

ladestatakse nõuetekohaselt kärgedesse, on rajatav ladestu kogu paksuses vett mitteläbilaskev. Iga uus kärg

on eelnevale vettpidavaks katteks ja järgnevale vettpidavaks põhjaks. Samuti on vettpidavad ka ladestu 10 m

paksused värskest tihendatud poolkoksist välisnõlvad. Seega on kirjeldatud viisil rajatud väliskiht vett

mitteläbilaskev ja geotehniliselt stabiilne.

Aja jooksul on ladestatud jäätmete kogus suurenenud, viimase 7 aasta jooksul on jäätmete hulk olnud üsna

stabiilne. Erandiks on aastad 2020 ja 2021, mil jäätmete kogused olid mõnevõrra väiksemad (võrreldes

eelnevate ja järgnevate aastatega). Aja jooksul on vähenenud poolkoksi osatähtsus ladestatavate jäätmete

koguses. Viimase viie aasta jooksul on poolkoksi osatähtsus olnud veidi üle 70% ladestatud jäätmete kogusest.

Seoses olemasoleva ladestu projektijärgse mahu täitumisega on tekkinud vajadus leida võimalus jäätmete

ladestamiseks ka edaspidi. Kuni prügila laiendamise elluviimiseni on korrigeeritud olemasoleva prügila kuju nii,

et tekiks täiendav maht perioodiks, mis kulub uue prügila rajamiseks ja kasutuselevõtmiseks, mis pikendab

prügila kasutusaega kuni ca 2030. aastani.

Prügila laienduse ala kavandatakse olemasolevast prügila mäemassiivist põhja, kirde ja ida suunda. Kavandatav

prügila laiendus ühendatakse olemasoleva KKT prügilaga. Prügilat hakatakse laiendama pärast olemasoleva

projektmahu täitumist (viimane mäe kuju ja mahu korrektuur toimus 2021. aastal Entec Eesti AS koostatud

sulgemisprojekti alusel).

Detailplaneeringuga on lahendatud tööstusjäätmete prügila laiendamiseks vajaminev ala, kruntide

moodustamine, krundi ehitusalade määramine, krundi ehitusõiguse määramine, detailplaneeringu

kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste võimalike asukohtade määramine, ehitiste

ehituslike tingimuste määramine ja servituutide seadmine. Planeeringualale kavandatud positsioonide

ehitusalad on lahendatud omavahel kokkupuutuvalt, et võimaldada prügila mäemassiivi rajamist ühtse

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH aruande eelnõu

Töö nr 2023-010 d

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn Koostaja: Kobras OÜ

111 / 130

tervikuna. Samas on planeeringut lubatud ellu viia etapiliselt - planeeritud ehitusõiguse realiseerimiseks tuleb

esmalt välja ehitada rajatava etapi ala infrastruktuur ning rajada nõuetekohane prügila alus (alal, kus see on

vajalik).

Ehitusõigusega on antud võimalus rajada rajatisi. Rajatiste all mõistetakse tööstusjäätmete prügilat,

ühtlustustiike ning neid teenindavaid rajatisi. Planeeringuga on antud ka ehitusõigus vajadusel tiikide

suurendamiseks või lisatiigi rajamiseks planeeringuala lääneosas (Sonda tee 19 lääneosas). Täiendavalt on

antud võimalus pärast tööstusjäätmete prügila sulgemist paigutada planeeringualale päikesepaneele.

Päikesepargi rajamine on lubatud kogu prügila ehitusõigusega ala ulatuses.

KSH aruandes on käsitletud võrreldavate alternatiividena olemasoleva ja kavandatava prügila laienduse

sulgemise konstruktsioonilisi lahendusi.

Alternatiiv 1: ladestamise lõppemisel kaetakse jäätmelade isolatsioonikihi, vettpidava mineraalkihi, vähemalt

0,5 m paksuse dreenikihi ja vähemalt 1 m paksuse kattepinnase kihiga vastavalt keskkonnaministri 29.04.2004

määruse nr 38 § 35 lg 1 p 1 nõuetele.

Alternatiiv 2: KSH VTK-le vastavalt käsitletakse jäätmelademe sulgemislahenduse varianti vastavalt KSH VTK

peatüki 3.1 osas „Olemasoleva KKT prügila sulgemine“ kirjeldatule - lademe nõlvade värskest poolkoksist

veetihe väliskiht rajatakse ladestamisega samalaadselt ning projektkõrguse saavutamisel kaetakse jäätmelade

4 m paksuse poolkoksi kihiga. KKT prügilat puudutavate seni koostatud tööde ja konsultatsioonide tulemusel

IPT Projektijuhtimine OÜ-ga ja Entec Eesti OÜ-ga on KSH aruande koostamisel täpsustatud jäätmelademe

sulgemislahendust järgnevalt: prügila nõlvade stabiilsuse ja ka veetiheduse nõude tagamiseks rajatakse

tuhakärje välisnõlv tihendatud värskest poolkoksist tammina, mille paksus on vähemalt 10 m. Prügila

sulgemiseks vajaliku veetiheda väliskihi rajamine nõlvadele toimub samaaegselt jäätmete ladestamisega.

Alternatiiv 2 lahendus väljendab põhimõtet, et kui laiendatav prügila saavutab täiskõrguse (projektmahu), on

ta põhimõtteliselt ka suletud (lisandub haljastus).

Tööstuslike välikatsete tulemusel selgitatakse tingimused (lisatava vee hulk, korraga paigutatava kihi paksus,

rulliga ülesõitude arv) vaid TSK tuha (kärgedeta) ladestamiseks ilma poolkoksita. TSK tuha (kärgedeta)

ladestamisel rajatakse ladestu täitmise ajal välimine vall 4 m paksusest poolkoksist ja/või aherainest ning

kaetakse täiendavalt 4 m aheraine kihiga. Ehk siis TSK tuhka saab ilma poolkoksita ladestada, kui ladestule

moodustatakse vähemalt 8 m paksune välisvall. Kui ladestamise ajal ei ole poolkoksi saadaval, kasutatakse

poolkoksi asemel põlevkivi aherainet ja ladestu veepidavuse tagamiseks rajatakse vettpidav tehisbarjäär

(prügilamääruses nõutud vettpidav isolatsioonikiht).

Seega peab prügilas olema TSK tuhka võimalik ladestada kahte moodi – koos poolkoksiga või ilma selleta.

Kuna poolkoksi saadavus või puudus ei ole praegu ennustatav, peab olema valmis rakendame mõlemat

lahendust.

Planeeringualal kehtib Kiviõli linna üldplaneering (kehtestatud 28.08.2014). Olemasoleva KKT prügila alal on

määratud jäätmekäitluse maa-ala ning riigi suletud prügila alal haljasala ja parkmetsa maa-ala. Prügila

laienduse maa-ala on osaliselt määratud tootmise ning haljasala ja parkmetsa maa-alaks. Detailplaneeringuga

soovitakse muuta kehtiva üldplaneeringuga ette nähtud maakasutust (peamiselt laiendada ohtlike jäätmete

käitluse ja ladustamise maa-ala juhtfunktsiooniga ala). Kui detailplaneeringu menetluse ajal jääb kehtivaks

Kiviõli linna üldplaneering, siis on vajalik maakasutuse juhtotstarbe muutmise ettepaneku tegemine.

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH aruande eelnõu

Töö nr 2023-010 d

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn Koostaja: Kobras OÜ

112 / 130

Uue koostatava Lüganuse valla üldplaneeringu koostamisel on arvestatud prügila laiendamise vajadusega ja

ala on määratud jäätmekäitluse maa-alaks. Üldplaneering jätab võimaluse ala kasutusele võtmiseks ka

taastuvenergeetika maa-alana päikeseparkide rajamiseks. Uus üldplaneering saadeti Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumile heakskiidu saamiseks 13.12.2023, seisuga 17.03.2024 ei ole üldplaneering veel

heakskiidetud ja kehtestatud. Kui detailplaneeringu menetluse jooksul kehtestatakse uus Lüganuse valla

üldplaneering, ei ole maakasutuse juhtotstarbe muutmise ettepaneku tegemine detailplaneeringu koostamisel

vajalik.

Eeldatavalt oluliste keskkonnamõjude selgitamine

Mõju põhjaveele

Värske poolkoks (ja ka värske tuhk aluseliste omaduste tõttu) mõjutab ilmselgelt põhjavee kvaliteeti, kui

jäätmetega kokkupuutunud sademevesi läbi pinnase imbub ja jäätmetest ohtlikke ühendeid ja elemente „välja

peseb“, mille kaudu need põhjavette jõuavad. Võimalikku reostusohtu saab minimeerida vettpidava aluse ja

läbi jäätmete imbuva nõrgvee tekke minimeerimisega (nii prügila kasutamise kui sulgemise ajal), prügila

kasutamise ajal jäätmetega kokku puutunud sademevee kokkukogumise ja nõuetekohase käitlemisega ning

sulgemisjärgselt vettpidava kattekihi rajamisega. Ennetavate ja leevendavate meetmete rakendamine põhjavee

kaitset silmas pidades on oluline kõikide prügila kasutamise etappidel (rajamisel, kasutamisel ja sulgemisel).

Horisontaalplaanis prügila laiendamise alal tuleb prügila aluse kavandamisel lähtuda keskkonnaministri

29.04.2004 määruses nr 38 „Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded“ § 11 lg 1 nõuetest: prügila alus

ja küljed peavad koosnema sellise paksusega ja filtratsioonimooduliga homogeensest kihist, mis tagab pinnase,

pinna- ja põhjavee kaitse. See kiht peab tagama vähemalt võrdse kaitse pinnasega, mille filtratsioonimoodul

on ≤1,0×10–9 m/s ja paksus ≥5 m.

Prügila laiendamisel on oluline isoleerida nendel aladel, kuhu jäätmeid varem ladestatud ei ole, ladestatavad

jäätmed looduslikust aluspinnasest tehisbarjääriga. Tehisbarjääri rajamise vajalikkust tuleb kontrollida ja

kaaluda Sonda tee 17 kinnistul riigi suletud prügila idaosas, kus varasemalt ladestatud jäätmete paksus ei ole

prügila äärealadel suur, sulgemisel eraldi kattekihti ei rajatud ja puuduvad andmed ladestu geotehniliste (sh

veepidavus) omaduste kohta. Tehisbarjääri vajadus ja ulatus täpsustatase geotehniliste väliuuringutega.

Projekteerimisel lahendatakse ka olemasoleva jäätmelademe laienemise liitekohasõlm aluskonstruktsiooni

paigaldamisel, viies vajadusel läbi täiendavad uuringud õhemalt ladestatud jäätmete veepidavuse,

nihketugevuse ja muude geotehniliste parameetrite (omaduste) ning hüdrogeoloogiliste tingimuste

selgitamiseks. Tehisbarjääri saab rajada looduslikest või tehismaterjalidest või ka neid omavahel

kombineerides. Prügila põhja vettpidav lahendus projekteeritakse ehitusprojekti staadiumis koos nõrgvee

kogumise tehnilise lahendusega. KKT OÜ-l on kavas prügilat laiendada etappide kaupa, mis võimaldab

vähendada käideldava vee koguseid.

Detailplaneeringu ala kagu- ja lõunaosale ulatub altkaevandatud ala, mis on valdavalt langetatud ala, kuid ala

serval on tegemist langetatud ala servakonsooliga, mille püsivuse klass on hinnatud kvaasistabiilseks. Vastavalt

klassifikatsioonile võib sellisel alal esineda maa järel- või hilisvajumist ja seega tuleb ala kasutamisel silmas

pidada maa vajumise võimalikkust. Enne jäätmete täiendavat ladestamist prügila laienemise alal langetatud ala

servakonsooli piirkonnas tuleb läbi viia geotehnilised uuringud, selgitamaks kvaasistabiilsele alale jäätmete

lisamisest tingitud lisaraskuse asetamise võimalused ja ohud. Tõenäoliselt on otstarbekas uuringuga hõlmata

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH aruande eelnõu

Töö nr 2023-010 d

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn Koostaja: Kobras OÜ

113 / 130

ka teadaolev langetatud ala, kontrollimaks tegelikku olukorda kogu altkaevandatud alal. Ilma uuringu

läbiviimiseta ei ole seega võimalik kindel olla ka võimalike vajumite esinemisest tingitud aluskonstruktsiooni ja

kogu ladestatava tihendatava jäätmekihi vastupidavuses ja veepidavuses.

Jäätmeid ladestatakse käesoleval ajal ja tulevikus nõuetekohaselt kärgtehnoloogia metoodika alusel. Tuhakärje

seinad rajatakse 1 m kõrgustena värskest poolkoksist, ca 0,5 m paksuste tihendatavate kihtidena, kusjuures

välisnõlv (väliskiht) rajatakse vähemalt 10 m paksuse tammina (traptetsikujulise tammi pealtlaius 10 m). Seega

on kogu prügila väliskiht vähemalt 10 m ja prügila sulgemiseks vajaliku veetiheda väliskihi rajamine toimub

samaaegselt jäätmete ladestamisega. Väliskihi rajamisel antud tehnoloogiaga saavutatakse ca 90% Proctori

tihedus ja arvutuslik filtratsioonimoodul k=10-8 m/s. Samuti omandab tihendatud poolkoks aja jooksul suure

tugevuse (>240 kPa). Seega on kirjeldatud viisil rajatud väliskiht vett mitteläbilaskev ja geotehniliselt stabiilne

Kuna juba olemasolevas prügilas kasutatakse seda metoodikat ja ladestu projektmahu täitumisel on kogu mäe

perimeetri ulatuses saavutatud vett mitteläbiv ja stabiilne kehand, siis see tähendab, et prügila laiendamisel

olemasoleva prügila peale (kohale) ei ole vaja eraldi aluskonstruktsiooni rajada, vaid jäätmeid saab ladestada

otse suletud jäätmelademele, sest vajalik veepidavus on olemas. Jäätmete ladestamist alustatakse olemasoleva

prügilaga piirnevalt alalt ja vastavalt kõrguse kasvamisele ühendatakse see olemasoleva ladestuga. Kui KKT

võtab detailplaneeringus näidatud krundid Pos 1, Pos 2 ja Pos 3 kasutusele etapiviisiliselt, siis ei oma see

põhjavee kaitsmise seisukohalt mingisugust erisust, sest aluskonstruktsioon, jäätmete ladestamise metoodika

ja nõrg- ning valgvee kogumine ja käitlust on vajalik igal juhul rakendada.

Prügila planeeritakse rajada tihendatavate 0,5 m kihtidena, mis tähendab, et iga ladestatud kiht on järgnevale

veetihedaks aluseks ja samas uus ladestatud kiht eelnevale katteks. Tulemuseks on monoliitne ladestu, mis on

kogu prügila keha osas väga halva veejuhtimisega ja tekkiva nõrgvee kogused minimaalsed. Nõrgvee teket

vähendatakse ka prügila kujuga (sobivate pealispinna kalletega), et saavutada maksimaalne sademevee äravool

juba lasundi pinnalt. Värske poolkoksi ja põlevkihituha ladestamisel seotakse osa sademeveest lasundis tuha

poolt keemiliste reaktsioonidega, mille käigus tekkivad tsemendimineraalid ning lasund tsementeerub. Praegu

ja tulevikus kasutatav jäätmete ladestusmetoodika võimaldab minimeerida sademete imbumist läbi lademe ja

seega nõrgvee formeerumist. Tuha osakaal peaks tulevikku silmas pidades ladestatavate jäätmete hulgas

pigem kasvama ja see seob hüdratiseerumise protsessis põhimõtteliselt kõik sademed. Hüdratiseerumise

tagajärjel moodustub väikese veejuhtivusega materjal, läbi mille on vee liikumine praktiliselt olematu.

Drenaažikihi rajamine isoleerivale kihile (tehisbarjäärile) on vajalik ettevaatusprintsiip, kuna prügila tööperiood

on pikk ja jäätmete ladestamise ajal ei ole võimalik enam varasemalt tehtud otsuseid tagasi pöörata. See nõue

puudutab horisontaalplaanis, st väljaspoole olemasolevat prügilat laiendatavat prügila ala, samuti Sonda tee

17 kinnistu asuva riigi suletud prügila idaosa, kuhu geotehnilise uuringu tulemusena nähakse ette vettidava

tehisbarjääri rajamine. Prügila nõrgvee kogumiseks ja prügila põhja koguneva nõrgvee koguse võimalikuks

vähendamiseks ja selle põhjavette liikumise vältimiseks tuleb prügila põhi ja küljed katta vettpidavast

tehismaterjalist kihiga ja hästi vett juhtivast materjalist dreenkihiga, mille paksus on vähemalt 0,5 meetrit.

Saadaval on ka nn geokomposiidid, milles isoleeriv membraan ja dreenikiht on juba tehases ühendatud. Taolist

materjali kasutati ka Kiviõli tööstusjäätmete prügila sulgemisprojektis prügila kattes. Seega onn nõrgvee teke

ja oht selle sattumiseks põhjavette on seega minimaalne juba tulenevalt kasutatavast ladestusmetoodikast ning

võimalikku ohtu põhjavee kvaliteedile vähendab veelgi nõuetekohase prügila aluse ja nõrgvee

kogumissüsteemi lahendus horisontaalplaanis laiendatava prügila alale ning sademevee kraavide ja

kogumisbasseinide põhja sünteetilise membraani paigaldamine. Drenaažisüsteemiga kogutud nõrgvesi ja

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH aruande eelnõu

Töö nr 2023-010 d

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn Koostaja: Kobras OÜ

114 / 130

jäätmelademelt kraavidesse valguv tuha poolt mitteseotud üleliigne sademevesi suunatakse prügila lääneosas

paiknevatesse tiikidesse, kust see juhitakse (pumbatakse) edasi tehasesse tööstuslikul otstarbel kasutamiseks –

tootmisprotsessis väljunud poolkoksi ja tuha jahutamiseks ja jäätmelademele jäätmete ja juurdepääsuteede

niisutamiseks.

Uue prügila rajamine ei suurenda pinnasevee ega Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogumi

reostuskoormust. Planeeritud prügila lahenduse korral on oluline mõju põhjavee kvaliteedile välistatud ja

negatiivse mõju avaldumine ebatõenäoline.

IPT Projektijuhtimine OÜ viis 2022. aastal läbi uuringu TSK-500 tahke soojuskandja meetodil tekkiva tuha

optimaalse kuivladestamise tehnoloogia väljatöötamiseks ilma poolkoksi kasutuseta (töö nr 21-09-1703).

Uuringu eesmärgiks on välja pakkuda tehniliselt ja majanduslikult optimaalseim lahendus Kiviõli

Keemiatööstuses tekkiva TSK-500 seadme tuha kuivladestamiseks põhimõttelise lahenduse tasemel olukorras,

mil poolkoksi teke jääb oluliselt väiksemaks. Uuringu käigus võeti materjalist proovid ja analüüsiti neid laboris.

Kohapeal välikatseid ei tehtud.

Laboritingimustes ei toimunud märkimisväärset survetugevuse kasvu ei 50% ega ka 100% veeküllastusastme

juures. Sellest järeldati, et täiendav vee lisamine ei muuda tsementeerumist märkimisväärselt efektiivsemaks ja

ladestamisel piisab veesisaldusest, mis vastab 50% veeküllastusastmele. Laborikatses tsementeerusid proovid

vähesel määral. Katsekehade tugevus oli enamustel juhtudel alla seadme määramispiiri ehk <0,05 MPa. Vähene

tsementeerumine laborikatses on arvatavasti kahe aspekti kombinatsioon. Laborikatsed näitasid, et

tsementeerumispotentsiaal on TSK-500 tuhal olemas. Teoreetiliselt ei tohiks tsementeerumine ja seeläbi

kujunev survetugevus olla halvem kui poolkoksil, kui piisavalt niisutatud tuhk kiiresti ladestada ja tihendada.

See võimaldab poorsust ja pooride mõõtmeid vähendada ja aidata sellega kaasa tsementeerunud massi

tekkele, mis võimaldab ladestatud tuhal autodega liikuda. Eeltoodule tuginedes esitas IPT Projektijuhtimine

oma töös ladestamiskontseptsiooni, mida tuleb kindlasti kontrollida tööstusliku katse läbiviimisega.

Tööstuslikud katsed on vajalikud sellepärast, et teha kindlaks, kuidas tuhka täpselt ladestada - kui palju ja

kuidas lisada tuhale vett, et ta korralikult tsementeeruks ja kus seda teha (tehases või mäel), mitu korda rullida

jne. Katse läbiviimine eeldab kohapeal tuhale (lähtuvalt selle mineraloogilisest koostisest) vee lisamise sõlme

väljaehitamist.

Ka TSK-500 tuha ladustamisel tuleb kujundada mägi nõlvadega 1:3. Selline nõlvus ei nõua hiljem täiendavaid

töid, võimaldab nõlval liikuda tehnikaga ning tagab mäe pikaajalise stabiilsuse ka tingimustes, kus

keskkonnatingimuste muutumisel võivad osakestevahelised sidemed (keemiliste reaktsioonide tagajärjel

kujunev tsementeeritus) kas osaliselt väheneda või kaduda. Uuringus on öeldud, et ladestu välimine vähemalt

8 m (4 m külmakindluse ja 4 m stabiilsuse tagamiseks) laiune „kest“ tuleb rajada püsivalt tugevast materjalist.

Selleks sobib värskelt tihendatud poolkoks või põlevkivi aheraine.

Tulenevalt ladestusmetoodikast ja jäätmete omadusest toimub ladestuskõrguse kasvades ladestamisega samal

ajal ka ladestu sulgemine. Tuhakärje seinad rajatakse 1 m kõrgustena värskest poolkoksist, ca 0,5 m paksuste

tihendatavate kihtidena, kusjuures välisnõlv (väliskiht) rajatakse vastavalt koostatud ladestamisjuhendile

poolkoksist tammina, mille laius on vähemalt 10 m (trapetsikujuline välistamm, mille pealtlaius on 10 m).

Sulgemiseks vajaliku veetiheda väliskihi rajamine toimub samaaegselt jäätmete ladestamisega. Ladestu

projektkõrguse saavutamisel tuleb tuha ja poolkoksi ladestu katta külmumise ohu vähendamiseks vähemalt 4

m paksuse värskelt tihendatud poolkoksi kihiga. See kehtib üksnes jäätmelademe „lae“ kohta ning see tagab

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH aruande eelnõu

Töö nr 2023-010 d

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn Koostaja: Kobras OÜ

115 / 130

ladestatud jäätmete kaitse temperatuurimuutuste eest ja aitab tagada ladestu veetihedust ja stabiilsust. Lae

peal, kus nõlvus on märksa laugem, ei ole mäel varisemise („laialivajumise“) ohtu, st stabiilsus on tagatud ja

seetõttu ei ole 10 m paksuse poolkoksikihi rajamine laele vajalik.

Kui tööstuslike välikatsete tulemusel selgitatakse tingimused vaid TSK tuha (kärgedeta) ladestamiseks ilma

poolkoksita, on ladestu täitmise ajal rajada välimine vall kogu välisperimeetri ulatuses 4 m paksusest värskelt

tihendatud poolkoksist ning katta sulgemistööde käigus täiendavalt 4 m põlevkivi aheraine kihiga. Välisvalli

moodustamine poolkoksist 4 m paksusese kihina on minimaalne, sest poolkoksi tsementatsioon laguneb ca 2

cm aastas sademete mõjul ehk ta kaotab oma veetiheduse. 4 m aherainet poolkoksikihi peal tagab selle, et

külm ei jõuaks poolkoksini seda murendama ning teistpidi neutraliseerib sademete pH-d, et need poolkoksini

jõudes ei lahustaks seda. Kattekihi kogupaksus 8 m on aga vajalik selleks, et mägi laiali ei vajuks. 8 m paksune

välikiht on nagu „raskustekk“, mis hoiab mäe „soojas“ ja pikaajaliselt püsivana ning poolkoks ja tehisbarjäär

hoiavad jäätmeladet kuivana, et ei tekkiks nõrgvett. Mäe võib katta ka tervenisti 8 m ulatuses (4 m + 4 m)

poolkoksi kihiga. Kui ladestamise ajal ei ole poolkoksi saadaval, tuleb ladestu veepidavuse tagamiseks rajada

veekindel tehisbarjäär. On oluline märkida, et poolkoksi aheraine peale enam panna ei saa.

Kivipõllu kinnistu põhjaosas olevate olmevee puurkaevude 2313 ja 2316 sanitaarkaitsealadele (50 m) ei tohi

prügilat ega seda teenindavat taristut rajada, tagamaks põhjavee kvaliteedi halvenemise vältimine. Alal

paiknevad hüdroloogilise uuringu puuraugud 50273, 50275, 50276, 52619 on planeeritud säilitada. Puuraukude

hooldusala on VEKA andmeil 10 meetrit. Vastavalt veeseadusele on hooldusalal põhjavee saastumise

vältimiseks keelatud tegevus, mis võib ohustada põhjaveekihi omadusi, sh jäätmete käitlemine. Tegu on ammu

aega tagasi rajatud puurkaevudega, mille asukohast (paiknemine jäätmelademe peal) tingitud õiguslik

regulatsioon vajab ilmselt selgitamist ja vajadusel õigusaktide muutmist.

Tamponeerimisele on määratud kaks olmevee puurkaevu numbriga 2303 ja 2307. Olemasoleva puurkaevu

katastrinumbriga 2307 asukoht andmebaasides on ebatäpne, KKT edastatud info kohaselt selles asukohas

kaevu ei ole. Seda asjaolu tuleb kontrollida.

Alternatiiv 2 korral toimub oluline ressursside raiskamine, kuna kattematerjalide mahud on väga suured.

Vastavalt läbiviidud uuringutele ja katsetustele ei ole määruse kohaste kattekihtide rajamine põhja- ja pinnavee

kaitset silmas pidades vajalik. Väljatöötatud ladestusmetoodikat (alternatiiv 1) järgides puudub otsene vajadus

prügila sulgemisel eraldiseisva vettpidava mineraalkihi paigaldamise järele – nõuetekohaselt ladestatud tuhk

ja poolkoks ja seda temperatuurimuutuste eest kaitsev poolkoks tagab selle all ladestatud jäätmete vajaliku

veepidavuse ja seega veekeskkonna kaitse. Pindmine temperatuurimuutustele alluv kattekiht tagab sademevee

dreenimise ladestu pinnakihis. TSK tuha ladestamise metoodiline pool poolkoksi puudumisel eeldab

tööstuslike katsete läbiviimist kohapeal, kontrollimaks ladestatud tuhakihi tegelikku veejuhtivust (koos

optimaalse vee lisamise kulu määramisega), veejuhtivuse võimalikku muutumist ajas ja töötamaks välja seega

sobivaim lahendus väliskihi ja lõppkatte lahenduseks, et tagada veekeskkonna kaitse.

Mõju pinnavee kvaliteedile

KKT tööstusjäätmete prügila puhul on võimalik mõju pinnaveele eelkõige seotud laiendatavale looduslikule

maa-alale jäätmete ladestamisega ning jäätmetega kokku puutunud sademevee käitlusega, mis on seotud

potentsiaalse ohuga saastunud vee sattumiseks keskkonda. Võimalikku reostusohtu saab minimeerida

vettpidava aluse ja läbi jäätmete imbuva nõrgvee tekke minimeerimisega (nii prügila kasutamise kui sulgemise

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH aruande eelnõu

Töö nr 2023-010 d

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn Koostaja: Kobras OÜ

116 / 130

ajal), prügila kasutamise ajal jäätmetega kokku puutunud sademevee kokkukogumise ja nõuetekohase

käitlemisega ning sulgemisel vettpidava kattekihi rajamisega.

Metoodikale vastavalt ladestatakse jäätmed nõuetekohaselt kärgtehnoloogia metoodika alusel, kus TSK tuhast

ja selle peale ladestatud värskelt tihendatud poolkoks on järgnevale veetihedaks aluseks ja samas uus

ladestatud kiht eelnevale katteks. Tulemuseks on monoliitne ladestu, mis on kogu prügila keha osas väga halva

veejuhtimisega ja tekkiva nõrgvee kogused minimaalsed.

Kogu prügila pinnale langev sademevesi kogutakse kokku ladestu ümber ja peale rajatavate kraavidega. Prügila

veekäitlussüsteem on kinnine. Jäätmelademe pealt kogutav sademevesi juhitakse ladestuse rajatavate

kraavidega prügila lääneosas asuvatesse ühtlustustiikidesse. Sinna juhitakse ka drenaažisüsteemiga

kokkukogutav nõrgvesi, mille tekkimine on tulenevalt jäätmete omadustest ja ladestamismetoodikast olematu

või minimaalne. Tiikidest suunatakse vesi olemasoleva toruühenduse kaudu tehasesse poolkoksi jahutamiseks

ja TSK tuha niisutamiseks, vajadusel kasutatakse vett ka jäätmelademel täiendava tolmamise leevendamiseks

(sh teede niisutamiseks) ja kui vastav tehniline sõlm ja lahendus välja töötatakse, siis ka tulevikus TSK tuha

niisutamiseks tsementeerumisprotsesside efektiivsemaks toimumiseks. Võiks eeldada, et prügila laiendamisega

suureneb tiikidesse suunatav valgvee kogus, kuna vee kogumise ala (tiikide valgala) suureneb. Samas kuna

ladestatud tuhk seob hüdratiseerumisel (tsementeerumisel) endaga enamiku jäätmetele langevast

sademeveest, siis ei tohiks tiikidesse juhitav vee hulk suureneda.

Detailplaneeringuga on jäetud võimalus (antud ehitusõigus) tiikide mahu suurendamiseks (laiendamiseks või

juurde ehitamiseks) olemasolevate tiikidega piirneval alal, prügila kasutamise ajal ei tekki vajadust suunata vett

loodusesse (Uuemõisa ojja).

Võimalikku reostusohtu pinnavee kvaliteedile saab minimeerida vettpidava aluse ja läbi jäätmete imbuva

nõrgvee tekke minimeerimisega (nii prügila kasutamise kui sulgemise ajal), prügila kasutamise ajal jäätmetega

kokku puutunud sademevee kokkukogumise ja nõuetekohase käitlemisega ning sulgemisjärgselt vettpidava

kattekihi rajamisega.

Kuna prügila veekäitlussüsteem on kinnine, st tootmistegevuse jätkumisel prügila kasutamisel ei ole Uuemõisa

ojja vajadust valg- ja nõrgvett juhtida, siis mõju pinnavee kvaliteedile puudub. Laiendatavate tiikide/rajatava

uue tiigi ala määramisel on arvesse võetud piirneva Uuemõisa oja ehituskeeluvööndit.

Prügila mahu ammendumisel ei seo enam jäätmed sademevett ja tiikidesse ei pruugi kraavidega kokkukogutav

ja tiikidesse juhitud sademevesi „ära mahtuda“. Sellisel juhul on vaja juhtida üleliigne vesi eesvoolu, milleks on

piirneval alal Uuemõisa oja. Detailplaneeringuga tuleb vee juhtimise võimalus (toru või kraaviga) Uuemõisa

ojasse ette näha. Looduskaitseseaduse § 38 lõige 5 p 8 järgi ei laiene ehituskeeld kehtestatud

detailplaneeringuga kavandatud tehnovõrgule ja -rajatisele.

KKT poolt edastatud ühtlustusbasseinidesse juhitud poolkoksiga kokkupuutunud vee seiretulemused perioodil

2010-2022 lubavad järeldada, et tiikide vett oleks võimalik juba praegu, prügila töötamise ajal eesvoolu juhtida.

Kord aastas teostatud seiretulemused esimesest ja kolmandast ühtlustusbasseinist on näidanud, et fenoolide,

PAH ja naftaproduktide sisaldused jäävad allapoole määramispiiri ja teised määrusega reguleeritud

saasteainete sisaldused allapoole lubatud piirväärtust. Sulfaatide sisaldus on üsna kõrge, ent selle keskkonda

viimine (piirväärtus) ei ole reguleeritud. Teadaolevalt aja jooksul pealmises kattepinnases oleva poolkoksi

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH aruande eelnõu

Töö nr 2023-010 d

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn Koostaja: Kobras OÜ

117 / 130

omadused muutuvad ajas. Jätkatav tiikide veeseire võimaldab teha järeldusi vee suunamiseks loodusesse, kui

selleks ükskord (pärast prügila sulgemist) peaks vajadus tekkima.

Mõju inimese tervisele heaolule ja varale

KSH VTK-s on kirjeldatud kavandatava tegevuse mõju müratasemele ja õhukvaliteedile ning selgitatud, et

lähimate elamute juures ja puhkealadel norme ületavat mürataset ja õhukvaliteedi halvenemist ei kaasne.

Prügila laienduse kasutamisel ei lisandu täiendavaid mürarikkaid tegevusi võrreldes praegusega, kuid muutub

prügilas toimuvate tegevuste ala ja muutub seega ka prügila mõjuala. Ladestamine toimub praegu

olemasolevas KKT prügilas, kuid etappide kaupa võetakse kasutusele kavandatava laienduse ala, mis jääb

olemasolevast ladestusalast põhja, kirde ja ida suunas. Seega väheneb mõjuala ulatus läänes ning laieneb ida,

kirde ja põhja suunas. Mõju müratasemele on seotud juurdepääsuteede paiknemisega. Laienduse ala

optimaalseks kasutamiseks kavandatakse juurdepääsuteed nii lõuna ja lääne (praegu kasutatav

juurdepääsutee) kui ka ida suunast (kantud ka detailplaneeringu joonisele). Kavandatava prügila laiendusega

ei kaasne ladestusmahtude kasvu ja seega liikluskoormuse suurenemist. Ladestatava materjali vedu toimub

ööpäevaringselt ja liikluskoormus on ööpäeva lõikes ühtlane. Ladestatava materjali veoga seotud

liikluskoormus on väike ning lähimatel müratundlikel aladel (elamualadel ja idas Mäepealse tee 1 puhke- ja

virgestusmaal (kus asub Kiviõli Seikluskeskus) ei kaasne norme ületavat mürataset. Planeeringualale lähim

eluhoone asub Sonda tee 10 katastriüksusel (kü tunnus 30901:001:0010), mis jääb KKT prügila juurdepääsuteest

ca 120 m kaugusele lõuna poole (elamumaa ca 60 m kaugusele) ning kavandatava laienduse alast ca 0,7 km

kaugusele (elamumaa veidi lähemale), kusjuures enamik laienduse alast jääb veelgi kaugemale ja on elamust

eraldatud riigi suletud prügila mäemassiiviga, kuhu täiendavalt jäätmete ladestamist ette ei nähta. Praegune

juurdepääsutee jääb küll kasutusse, kuid idapoolse juurdepääsutee lisandumine vähendab koormust ladestu

lõuna- ja läänepoolsel teel. Arvestades laienduse alade paiknemist, on ühtlasi idapoolse juurdepääsutee

kasutamine tõenäoliselt eelistatud. Kavandatava prügila laienduse kasutuselevõtul on seega oodata prügilaga

seotud müra vähenemist Sonda tee 10 elamu juures ja üldse prügilast edela suunas. Põhiliselt jääb elamu juures

olevat mürataset mõjutama ca 50 m kaugusel asuv Sämi - Sonda – Kiviõli kõrvalmaantee, mille liikluskoormust

prügila kasutamine ei mõjuta. Teised elamud (Varinurme külas Sonda tee ääres asuvad Sonda tee 2, 4, 6, 8)

jäävad juba prügilast märksa kaugemale ning ühtlasi mitte laienemisala poolsesse külge. Prügilast kirdes

asuvad Koljala küla elamud jäävad laiendatavast prügila laienemise alast ca 0,4 km kaugusele. Kavandatava

prügila laienduse ala kasutusele võtmisel on mürarikkad tegevused Koljala küla elamutele varasemast lähemal,

samas jääb vahekauguseks siiski vähemalt 0,4 km ning arvutuslik müratase on ca 37,3 dB. Tegemist on

looduslikule foonile lähedase müratasemega, II kategooria maksimaalse lubatud tööstusmüra tasemeni (45+10

dB) ulatuva mürataseme kujunemine on välistatud.

Prügila laienduse kasutamisel ei lisandu täiendavaid õhukvaliteeti mõjutavaid tegevusi võrreldes praegusega,

kuid muutub prügilas toimuvate tegevuste ala ja muutub seega ka prügila mõjuala. Ladestamine toimub

praegu olemasolevas KKT prügilas, kuid etappide kaupa võetakse kasutusele kavandatava laienduse ala, seega

väheneb mõjuala ulatus läänes ning laieneb ida ja põhja suunas.

Olemasolevas KKT prügilas ja laienduse korral kavandatava ladestamise tehnoloogia korral ei esine

põlevkivitööstuse prügilatega tihti seostatavat H2S ja lõhna levikut, kuna ladestus ei teki kuumenemiskoldeid.

Prügilas kasutatava jäätmete ladestamise tehnoloogia korral võib eelkõige olla probleemseks tolmu teke

ladestamisel ja juurdepääsuteedel. Kasutatav tehnoloogia näeb ette tuha niisutamist ladestamiseks

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH aruande eelnõu

Töö nr 2023-010 d

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn Koostaja: Kobras OÜ

118 / 130

(tootmisseadme juures), seega rakendatakse ladestamisel meetmeid tolmu tekke vältimiseks. Vähest tolmamist

võib esineda, kuna ladestatav tuhk on kuum ja kuivab kiirelt, kuid tolmamist saab minimeerida täiendava

niisutamisega.

Praeguses etapis ei ole teada, kas tuha kuivladestamise tehnoloogia puhul rajatakse täiendav laadimissõlm

tehase või prügila territooriumile, kuid igal juhul tuleb ladestamisel tolmamise vähendamiseks tuhka vajadusele

vastavalt niisutada.

Detailplaneeringuala maastik ja kogu Kiviõli linna läänepoolne osa on suuresti mõjutatud juba olemasolevast

KKT tehase kompleksist, tööstusjäätmete prügilatest ja varasemast tootmistegevusest. Kõik kolm prügilat on

maastikus mastaapsed ja silmatorkavad tehisobjektid. Olemasoleva prügila mahu täitumise järgselt selle

laiendamine süvendab piirkonna maastiku mõjutatust tööstusest. Samas prügila kõrgus ei kasva, vaid jääb

koostatava detailplaneeringu järgi samuti kuni 145 m. Prügila kasvab laiusesse.

Visuaalne mõju sõltub objekti kaugusest vaatlejast, vahetust maastikukontekstist ja taustast ning sellest, kui

hästi on objekt nähtav ning see sõltub omakorda vaadete avatusest. Vaate avatuse määrab vaatekoha ja prügila

vahele jäävate varjestavate objektide olemasolu (kõrghaljastus, hooned jm objektid), aga ka maastiku reljeef,

mis mõjutavad otseselt prügila nähtavust. Arvestades prügila mastaapsusega on varjestuse efekt suurim, kui

vaadet varjavad objektid (puud, põõsad, hooned, rajatised) asuvad vahetult vaatekoha juures või läheduses.

Kohtades, kus vaatekoha ja prügila vaheline ala on valdavallt lage, on prügila hästi nähtav ning olenevalt

vaatekaugusest on tajutav selle suurus. Ka maastikus kõrgemalt (idapoolse vana tuhamäe otsast) on prügila

hästi nähtav. Prügila laiendamisel esialgu visuaalne mõju puudub, sest ladestamist alustatakse maapinnalt ja

see ei ole eemalt nähtav. Visuaalne mõju suureneb pikkamööda aja jooksul laiendataval osal jäätmelademe

kõrguse kasvades, kuid mõju suurust ja olulisust leevendab asjaolu, et alal on juba tööstusjäätmete prügila ja

objekti mõõtmed suurenevad ühtlaselt pikema aja jooksul (jäätmelade ei laiene looduses lühikese aja jooksul).

Mõju suurust ja olulisust leevendab ka taustsüsteem, milleks on otsene kontakt (lähedus) KKT tehasega ja

tööstusmaastikuga. Planeeringuala asub olemasoleva tööstusjäätmete prügila alal ja tööstuspiirkonna vahetus

läheduses, mis maastiku muutuse kontrastsust tööstusliku ala laienemisel vähendab.

Prügila laiendamist juba varasemalt tööstusest mõjutatud piirkonda on igati mõistlik, et vältida mõju loodusliku

maastikuga aladele (ehk et uue prügila rajamist täielikult looduslikule alale).

lllustreerimaks uut tööstusjäätmete prügilat erinevatest vaatesuundadest ja erinevatelt kaugustelt viidi läbi

visuaalse mõju hindamine maastikus kasutades Autodesk Infraworks programmi abil koostatud 3D mudelit.

Prügila on kõige paremini vaadeldav põhja, kirde ja lõuna suunalt mööda Sonda teed liikudes. Kõige olulisem

prügilast lähtuv visuaalne mõju on lähimate elanike jaoks, kuna nemad on sellest alaliselt mõjutatud ning

kodukeskkonnas selliste mastaapsete tehnogeensete objektide suhtes enim vastuvõtlikud. Piirkonna elanike

jaoks kumuleerub olemasoleva tööstusjäätmete prügila, olemasoleva tööstuspiirkonna ja tööstusjäätmete

prügila laiendamise mõju. Paljude elamute juures ei ole prügilat üldse näha, kuna vahetult elamute juures on

vaadet piiravaid objekte – teisi hooneid, puid ja põõsaid. Mida lähemal on need elamule, seda väiksem on

prügila visuaalne mõju, kuna varjestav efekt toimib nii kõige paremini. Esiplaanil olevad vertikaalsed objektid

muudavad oluliselt tagaplaanil oleva prügila ja selle suuruse tajumist. Prügila laiendamisel tuleb arvestada, et

Sonda tee 25 kinnistul olevat metsa tuleb osaliselt säilitada. See varjab laieneva jäätmelademe vähemalt

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH aruande eelnõu

Töö nr 2023-010 d

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn Koostaja: Kobras OÜ

119 / 130

ladestamise algusaastail täielikult ning kõrguse kasvades jääb prügila alumist osa varjama.

Vegetatsiooniperioodi välisel ajal on haljaspuhvri pehmendav mõju väiksem, kuna prügila on paremini nähtav.

Kõige paremini on tööstusjäätmete prügila nii käesoleval ajal kui pärast laiendamist vaadeldav Kiviõli

Seikluskeskusest vanalt tuhamäelt (praeguselt suusamäelt). Kuna vana tuhamägi on Kiviõli Seikluskeskuse üks

olulisemaid seiklusatraktsioone ja KKT prügilast lähtuv tegevus vaba aja veetmist kuidagi ei häiri, siis pakub

mäelt avanev vaade hoopiski huvitavat elamust, andes väga hea ülevaate Kiviõli tööstuspiirkonna olemusest,

taamal kontrastiks looduslikud metsaalad.

Prügila mahu ammendumise järel on võimalik leevendava meetmena rakendada nõlvade haljastamist, mis

prügila tööstuslikku ja tehislikku ilmet oluliselt vähendab. Samas on teada, et KKT soovib detailplaneeringuga

jätta võimaluse ammendunud ja suletud jäätmelademele päikesepaneelide (päikesepargi) paigaldamiseks.

Eeldades, et paneelid paigaldatakse jäätmelademe lõunanõlvale, on seega kõige tugevam visuaalne mõju

(visuaalne reostus) Sonda tee 10, Säde tn 1, Säde tn 2, Jaama 9, Jaama 16, Jaama 18 ja veel mõne sealse

piirkonna elamute jaoks. Päikesepaneelid kahandavad maastikulise ilu kompenseerimist, mida muidu saaks

saavutada suletud mäe haljastamisega pärast sulgemist. Samas ei seata sellega kuidagi ohtu inimeste tervist ja

heaolu ning maakasutuslikult on kavandatud asukoht igati asjakohane, kuna kasutatakse muuks otstarbeks on

võimalused piiratud. Samuti saab sellega vältida kõrge(ma) väärtusega loodusliku ala kasutamist. Prügila peale

rajatava päikesepargi visuaalse mõju leevendamiseks on KKT-l mõistlik korraldada prügila vahetus läheduses

asuvate elamute õuealade prügilapoolsele servale haljaspiirde rajamine. See puudutab elamuid, mille õuealalt

on prügilale paigaldatav päikesepark hästi nähtav.

Mõju kliimamuutustele

Prügila laiendamiseks tehtavatel ehitustöödel on vajalikud kaevetööd, materjalide transport jne, mille korral on

masinate sisepõlemismootoris kasutatava kütuse põletamise tagajärjel tekkiv kasvuhoonegaaside heide

paratamatu. Ehitustöödega kaasnevate kasvuhoonegaaside heite väljaarvutamine ei ole otseselt vajalik ega ka

asjakohane, kuna Eestis ja ka mujal Euroopas peetakse kasvuhoonegaaside heite arvestust kasutusperioodi

põhiselt. On raske hinnata, mitu masinat ja kui pika perioodi vältel tööd teeb ja seega kütuse põletamisel

kasvuhoonegaase õhku paiskab. Täpsemaid andmeid selleks saab kindlasti ehitusprojekti koostamise

staadiumis, kuid on oluline välja tuua, et see ei muudaks antava hinnangu järeldusi ega annaks otsustajale

täiendavat teavet, mida võiks toetada õiguslik regulatsioon (eeskätt väljatöötatav kliimaseadus).

Mõju kliimale on seotud maakasutuse muutusega, täpsemalt puittaimestiku eemaldamisega ladestu laienemise

alalt ja vajaliku taristu ehitusalalt (valg- ja nõrgvee ühtlustustiikide alalt, kui rajatakse nende kõrvale veel üks

tiik või olemasolevaid laiendatakse). Metsal ja puudel on roll liikide, sh inimese kohanemisel kliimamuutustega.

Puud ja mets aitavad reguleerida kohalikku kliimat, näiteks pakuvad varju ja aitavad nii toime tulla soojema

kliimaga. Puittaimestiku eemaldamisega süsihappegaasi sidumine puitmassi raadatava ala ulatuses

mahavõetavate puude arvelt lakkab. Samas on oluline välja tuua, et prügila laiendamise kavandamisel on

järgitud selle ruumilise paiknemise loogikat. Puittaimestiku raadamine omab kasvuhoonegaaside sidumise

vähenemise seisukohast kindlasti teatavat rolli, kuid prügila laiendamine viiakse läbi loodusressursse säästvalt

ja uusi looduslikke alasid minimaalselt kasutusele võttes, vähendamaks seega ka raadamisest tulenevat mõju

kliimale. Prügila (ladestu) ise ei ole kasvuhoonegaaside allikaks (ei emiteeri CO2, CH4 ega N2O).

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH aruande eelnõu

Töö nr 2023-010 d

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn Koostaja: Kobras OÜ

120 / 130

Kui planeeringut ellu ei viidaks, siis metsamaal süsiniku sidumine on metsa mittemajandamisel mingi hetk

pöörduv: puidu lagunemisel vabaneb sama kogus (seotud kogus) süsihappegaasi tagasi atmosfääri, mida saab

pidada normaalse süsinikuringe osaks. Peale metsa raiet oleneb puidu kasutusviisist, kas tegemist on süsiniku

emiteerija või sidujaga. Energia tootmiseks põletatud puittooted vabastavad nendes oleva seotud süsiniku

kohe.

Laiendatavas prügilas on kavas kasutada praegu olemasolevas tööstusjäätmete prügilas kasutatavat

ladestusmetoodikat ja ladestatavate jäätmete aastane kogus jääb eeldatavalt samasuguseks või vähemalt ei

ole KKT hinnangul ette näha suurenemist, mille tõttu ka jäätmevedude arv suureneks. Jäätmete transpordiga

seotud kütuse (diisli) kulu on käesoleval ajal ligikaudu 96 000 liitrit aastas, mille põletamisel emiteeritakse

välisõhku CO2 ca 254 tonni. Prügila laiendamisel on esialgu oodata kütuse kulu vähenemist seoses madalamatel

kõrgustel ladestamisega: eelduslikult ca 77 000 tuhat liitrit aastas, mille tõttu välisõhku emiteeritakse ca 204

tonni CO2. 2022. aastal oli Kliimaministeeriumi kodulehe andmeil Eesti summaarne kasvuhoonegaaside

heitkogus 14,3 miljonit tonni CO2 ekvivalenti. Seega jäätmete transpordiks kuluva kütuse põletamisel õhku

paisatavad CO2 kogused moodustavad kaduvväikese osa summaarsetest kasvuhoonegaaside emissioonidest.

Eraldi arvestust transpordi kasutamisest õhku paisatavate kasvuhoonegaaside üle ei peeta, jäätmete transport

ei ole Kiviõli Keemiatööstuse OÜ keskkonnakompleksloa nr L.KKL.IV-171223 järgi õhusaasteallikaks.

Intensiivsete vihmasadudega võib kaasneda ladestatava materjali erosioon. Olemasoleva tööstusjäätmete

prügilaga seoses on tehtud uuringuid sobiva ladestustehnoloogia väljaselgitamiseks. Juba olemasoleva prügila

rajamise projektis (AS Pöyry Entec, 2008) nähti ette, et prügila küljed tuleb rajada nõlvusega 1:3, mis võimaldab

veel tehnika kasutamist prügila sulgemistöödel ning prügila ülemine platoo rajatakse ca 6º kaldega külgede

suunas. Ka prügila kasutamise jätkamisel, sh laiendamisel (Entec Eesti AS koostamisel olev laiendamise

eelprojekt, töö nr 1310/22) järgitakse seda põhimõtet, et tagada tehnikaga hooldatavus (ka päikesepaneelide

hooldamiseks), prügilakehandi pikaajaline geotehniline stabiilsus (ka olukorras, kus keskkonnatingimuste

muutumisel võivad osakeste vahelised sidemed kas osaliselt väheneda või kaduda) ja sademevee kiire

ärajuhtimine. Praeguse prügila rajamise projekt nägi ette tammi välisnõlva katmise erosioonikaitseks kas

aherainekillustiku ja kasvupinnasega, kookosmattidega või hüdrokülviga. Hüdrokülviga nõlvade haljastamist

on soovitanud ka IPT Projektijuhtimine OÜ 2021. ja 2022. aastal koostatud nõlva stabiilsuse kontrollarvutuste

ekspertarvamustes ja seda põhimõtet on jäätmelademe laiendamisel pärast lademe täitumist erosioonikindluse

tagamiseks asjakohane järgida.

Oluline on ka lademele ja lademe välisperimeetrile kavandatavate valgvee kogumiskraavide puhul rakendada

erosioonivastaseid meetmeid - nõlvad ja põhi vooderdada näiteks jämepurdse aherainega, mis suurendab vee

voolamise takistust ning vähendab sellega veevoolu kiirust. Samuti on jämedal aheraine killustikul suurem

vastupanuvõime erosioonile.

Kliimamuutustega seostatakse ka tugevate tuulte esinemist, mis võib põhjustada ka tolmu kaasakannet

ladestusalalt. Prügila käitamisel kasutatav ladestusmetoodika näeb ette tuha niisutamist tolmamise vältimiseks.

Tuhk jahutatakse õlitehases veega, mis tagab, et tuhk ei tolma seismisel, laadimisel ja mahalaadimisel.

Vajadusel tuleb rakendada täiendavaid meetmeid transpordiga seotud tolmu tekke ja leviku vältimiseks ka

ladestusalal tuha paigutamisel kärgedesse. Prügila sulgemisel nähakse ette nõlvade haljastamine, mis tugevast

tuulest ja ebasoodsatest ilmastikutingimustest (pikk sademetevaba periood) tingitud tolmu levikut takistab.

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH aruande eelnõu

Töö nr 2023-010 d

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn Koostaja: Kobras OÜ

121 / 130

Detailplaneeringuga antakse võimalus paigutada planeeringualale päikesepaneele (rajada päikesepark), sh

seda teenindavad rajatised pärast tööstusjäätmete prügila või selle osa sulgemist. Päikesepaneele on lubatud

paigutada kogu jäätmelademe ulatuses, kaasa arvatud riigi suletud prügila alale. Üleriigilise planeeringu Eesti

2030+ kohaselt tuleks riigi energiavarustuses suurendada taastuvenergia osakaalu ning vähendada

energiatootmise keskkonnamõju (sh mõju kliimale). Eesti keskkonnastrateegia 2030 dokumendis on toodud

välja, et kliimamuutuste leevendamiseks ning õhusaaste vähendamiseks peaks Eesti riik tulevikus kindlasti

mitmekesistama oma energia tootmiseks kasutatavate allikate valikut. Seejuures on täpsustatud, et energia

tootmine peaks olema kombinatsioon kohalikest, nii taastumatutest (põlevkivi, turvas) kui ka taastuvatest

(biomass, tuul, vesi, päike, prügilagaas, jäätmed) energiaallikatest ning et taastuvenergiaallikate ning

mikroenergeetiliste lahenduste kasutuselevõtt peaks võrreldes tänasega oluliselt suurenema. Eesti

energiamajanduse arengukava (ENMAK) aastani 2030 kirjeldab Eesti energiapoliitika eesmärke aastani 2030

ning seab meetmeid nende saavutamiseks. Arengukavas on arvestatud Euroopa Liidu pikaajaliste energia- ja

kliimapoliitika eesmärkidega. Arengukava üheks üldeesmärgiks on seatud 2030. aastaks taastuvatest

energiaallikatest elektri tootmise mahu moodustamine 30% sisemaisest elektri lõpptarbimisest. Juhul, kui

käivituvad edukalt paindlikud koostöömehhanismid teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega, on võimalik

taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia osakaalu suurenemine Eesti elektri lõpptarbimises

50%-ni.

Päikeseenergia on taastuv energialiik. Pärast KKT prügila ammendumist ja sulgemist aitaks päikesepargi

rajamine kaasa eeltoodud eesmärkide täitmisele. Kuigi päikeseenergia kasutamisel on kasvuhoonegaaside

heitkogused kogu päikesepaneelide elutsüklit arvestades (alates tootmisest kuni kõrvaldamiseni) siiski

vältimatud, siis võib öelda, et päikeseenergia süsiniku jalajälg on küllaltki väike. Päikesepaneelide elutsüklist

suurema osa, mil abil elektrit toodetakse, moodustab kasvuhoonegaaside heite vaba periood.

Päikesepaneelide/päikesepargi paigaldamine suletud prügilale on kooskõlas Eesti riikliku energia- ja

kliimakavaga aastani 2030, kuna aitab suurendada taastuvenergeetika kasutuselevõtmisega seotud eesmärkide

täitmist. Eesti riikliku energia- ja kliimakava aastani 2030 üheks alusdokumendiks on kliimapoliitika põhialused

aastani 2050, millega nähakse ette kodumaiste taastuvate energiaallikate järk-järgult laiemat kasutuselevõttu

lõpptarbimise kõigis sektorites, pidades silmas ühiskonna heaolu kasvu, vajadust tagada energiajulgeolek ja

varustuskindlus ning kasvuhoonegaaside heite piiramine. Päikeseenergia arendusega suureneb taastuvenergia

kasutuselevõtt ja väheneb õhkupaisatavate kasvuhoonegaaside kogus elektri tootmisel võrreldes energia

tootmisega fossiilsetest kütustest. Päikeseenergeetika kasutuselevõtmine on otseselt seotud seega

kliimaeesmärkide täitmisega.

Päikesepargi rajamise ja kasutuselevõtuga kaasnev CO2 emissioonide vähenemine kompenseerib jäätmete

transpordiks kasutatava kütuse põletamisel õhku paisatavaid CO2 koguseid.

Mõju kaitsealustele taime- ja loomaliikidele

Laiendatava prügila alal asuvad III kaitsekategooria taimeliikide laialehine neiuvaip (Epipactis helleborine)

(KLO9349588) ja sulgjas õhik (Neckera pennata) (KLO9404016) kasvukohad ning samas asukohas kasvab ka

künnapuu. Võimaldamaks liigi säilimist elupaigas (selles piirkonnas), tuleb prügila kavandamisel jätta osa liigi

kasvualast looduslikuks, st mitte kavandada prügilat ja seda teenindavat taristut lausaliselt kuni planeeringuala

põhjapiirini. Osa Sonda tee 25 kinnistust peaks jääma ehitustegevusest puutumata, st looduslikuks. Sonda tee

25 kinnistul leidub liigile kasvamiseks sobivaid alasid – hõredat, samas poolvarjulist lehtpuu noorendikku, mis

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH aruande eelnõu

Töö nr 2023-010 d

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn Koostaja: Kobras OÜ

122 / 130

peaks tagama liigi asurkonna säilimise. Ehitustegevuse alal kasvavad taimed peab botaaniku juhendamise

ümber istutama, tagamaks liigi säilimine selles asurkonnas.

Jättes osa Sonda tee 25 kinnistust looduslikuks, on võimalik säilitada sulgja õhiku kasvukoht.

Sulgja õhiku kasvukoha lähedal on registreeritud künnapuu (Ulmus laevis) (KLO9349604). Künnapuu on

võimalik säilitada ehitustegevust alale kavandamata.

Planeeringualast edelas, Sämi-Sonda-Kiviõli maantee ja Põhja-Kiviõli karjääri juurdepääsutee vaheline mets on

lendorava (Pteromys volans) (I kaitsekategooria) sigimispaik ning alal on moodustatud Varrenurme lendorava

püsielupaik (KLO3002925). Arvestades lendorava ohutegureid, ei avalda prügila laiendamine olulist ebasoodsat

mõju läheduses olevale elupaigale. Elupaigas raiet ja ehitustegevust ei kavandata ja sealseid tingimusi

(olukorda) ei muudeta. Elupaik asub kohas, kus inimmõju piirneval alal on juba olemas. Elupaik piirneb aktiivselt

kasutatavate teedega – ühelt poolt Põhja-Kiviõli karjääri juurdepääsu- ja kaevise väljaveoteega ja teiselt poolt

maanteega. Jäätmete ladestamine kui tegevus on prügilas leidnud aset juba pikka aega, seega ei oma

detailplaneeringuala ja sellel kavandatav tegevus liigile ka potentsiaalselt levikutõket. Ühtlasi laiendatakse

jäätmete ladestamist lendorava elupaigast võrreldes praeguse ladestamise asukohaga enamjaolt kaugemale

(praeguses ladestusalast põhja ja ida suunas), mistõttu planeeringualalt lähtuv inimhäiringu kese nihkub pigem

kaugemale.

Muud mõjud seoses päikesepaneelide rajamisega suletud ladestule

Päikesepaneelide kasutusajal ei esine müra, vibratsiooni, heidet välisõhku ega veekeskkonda, valgusreostust

ega jäätmete teket. Päikesepargi rajamise ja kasutamise ajal ei ole üldiselt tegevusi, mis põhjustaksid soojuse,

kiirguse või lõhna teket.

Suletud prügila alale päikesepargi rajamine on maakasutuslikult väga optimaalne ning sellega on võimalik

vältida päikesepargi rajamist väärtuslikele või väärtuslikematele aladele. Päikeseparkide rajamise universaalseks

eelistuseks on alati selle rajamine väheväärtuslikele aladele, vältimaks maastiku killustatust, tõkete tekitamist

rohevõrgustikus ning selle kaudu mõju minimeerimist. Suletud prügila ei oma kõrget elupaigalist väärtust,

seega ei kaasne päikesepargi rajamisel suletud prügilale elupaikade ja loodusliku mitmekesisuse kadu (alal ei

asu olulisi rändeteid ja toitumispaiku).

Päikesepaneelide tugikonstruktsioon on kavas vaiadega kinnitada suletud jäätmeladestule. Selleks on tehtud

juba mäel ka katsetusi (Poola ettevõte Remor Solar Polska S.A). Vaiamisel on oluline tagada

kattekonstruktsiooni veepidavus ja geotehniline stabiilsus, mis lahendatakse projekteerimise etapis.

Kui paigaldamistööde ajal kasutatav tehnika vastab kehtivatele normatiividele ja on töökorras, siis need ei

põhjusta pinnase ega veereostust. Ühtlasi on leevendavaks asjaoluks pargi rajamine suletud prügilale (mis on

looduslikust pinnasest juba isoleeritud ja kinnise veekäitlusega), mitte looduslikule pinnasele.

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH aruande eelnõu

Töö nr 2023-010 d

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn Koostaja: Kobras OÜ

123 / 130

KASUTATUD MATERJALID Õigusaktid

1. Keskkonnamõju hindamise aruande sisule esitatavad täpsustatud nõuded“, keskkonnaministri

01.09.2017 määrus nr 34.

2. Haldusmenetluse seadus, vastu võetud 06.06.2001.

3. Jäätmeseadus, vastu võetud 28.01.2004.

4. „Kaitsealuse liigi isendi ümberasustamise kord“, Vabariigi Valitsuse 15.07.2004 määrus nr 248.

5. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus, vastu võetud 22.02.2005.

6. „Lendorava püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri“, keskkonnaministri 14.07.2006 määrus

nr 52.

7. Looduskaitseseadus, vastu võetud 21.04.2004.

8. „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse

juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“,

keskkonnaministri 08.11.2019 määrus nr 61.

9. „Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning

lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise,

kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu

asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku,

salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete Eesti looduse

infosüsteemi esitamise korra ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid“,

keskkonnaministri 09.07.2015 määrus nr 43.

10. „Ohtlike ainete põhjavee kvaliteedi piirväärtused“, keskkonnaministri 04.09.2019 määrus nr 39.

11. Planeerimisseadus, vastu võetud 28.01.2015.

12. „Põhjaveekogumite nimekiri ja nende eristamise kord, seisundiklassid ja nende määramise kord,

seisundiklassidele vastavad keemilise seisundi määramiseks kasutatavate kvaliteedinäitajate väärtused

ja koguselise seisundi määramiseks kasutatavate näitajate tingimused, põhjavett ohustavate

saasteainete nimekiri, nende sisalduse läviväärtused põhjaveekogumite kaupa ja kvaliteedi

piirväärtused põhjavees ning taustataseme määramise põhimõtted“, keskkonnaministri 01.10.2019

määrus nr 48.

13. „Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded“, keskkonnaministri 29.04.2004 määrus nr 38.

14. „Riigi poolt korras hoitavate ühiseesvoolude loetelu“, Vabariigi Valitsuse 01.11.2018 määrus nr 274.

15. „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“,

keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71.

16. „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“,

keskkonnaministri 27.12.2016 määruse nr 75.

Strateegilised planeerimisdokumendid

1. Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030. Vastu võetud Riigikogu 14.02.2007 otsusega „Eesti

keskkonnastrateegia aastani 2030“ heakskiitmine“.

2. Eesti energiamajanduse arengukava 2030. Kiidetud heaks Vabariigi Valitsuse poolt 20.10.2017.

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH aruande eelnõu

Töö nr 2023-010 d

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn Koostaja: Kobras OÜ

124 / 130

3. Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022−2027, kinnitatud keskkonnaministri 07.10.2022

käskkirjaga nr 1-2/22/357.

4. Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+, kehtestatud Ida-Viru maavanema 28.12.2016 korraldusega nr 1-

1/2016/278, täiendatud 08.02.2017 korraldusega nr 1-1/2017/25.

5. Kiviõli linna üldplaneering, kehtestatud Kiviõli Linnavolikogu 28.08.2014 määrusega nr 14.

6. Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030. Vastu võetud Vabariigi Valitsuse 02.03.2017

korraldusega nr 62 „„Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030“ ja selle rakendusplaani

aastateks 2017–2020 heakskiitmine“

7. Lendorava kaitse tegevuskava, kinnitatud Keskkonnaamaeti 04.01.2023 korraldusega nr 1-3/23/2.

8. Lüganuse valla üldplaneering (koostamisel), vastu võetud Lüganuse Vallavolikogu 22.12.2022 otsusega

nr 87.

9. Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030, kinnitatud Riigikogu 16.03.2016 otsusega.

10. Riigi jäätmekava aastateks 2023-2028, kinnitatud Kliimaministeeriumi 20.12.2023 käskkirjaga nr

1-2/23/534.

11. Uue tuhamäe maa-ala detailplaneering, kehtestatud Kiviõli Linnavolikogu 17.01.2008 otsusega nr 160.

12. Uus-Kiviõli kaevanduse tehnilise taristu objektide teemaplaneering, kehtestatud Lüganuse

Vallavolikogu 23.04.2020 otsusega nr 252.

17. Üleriigiline planeering, vastu võetud Vabariigi Valitsuse 30.08.2012 korraldusega nr 368 „Üleriigilise

planeeringu „Eesti 2030+“ kehtestamine“.

Andmebaasid

1. EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur (andmete seis on märgitud viite juures).

2. Keskkonnaotsuste infosüsteem (KOTKAS): https://kotkas.envir.ee/ (andmete seis on märgitud viite juures).

3. Keskkonnaseire infosüsteem (KESE): https://kese.envir.ee/ (viimati vaadatud 23.03.2023).

4. Maa-ameti fotoladu, https://fotoladu.maaamet.ee/ (andmete seis on märgitud viite juures).

5. Maa-ameti geoportaali kaardirakendused, https://xgis.maaamet.ee/maps/XGis (andmete seis on märgitud viite juures).

6. PlutoF andmebaas, https://plutof.ut.ee/.

7. eElurikkus andmebaas, https://elurikkus.ee/.

8. VEKA: https://veka.keskkonnainfo.ee/ (viimati vaadatud 21.03.2024).

9. Teeregister, transpordiamet.ee/teeregister (viimati vaadatud 21.03.2024).

Muud allikad

1. Arold, I., 2005. Eesti maastikud.

2. Aun, K., 2021. Raiete lühiajaline mõju süsiniku voogudele ja varudele erinevates Eesti

metsaökosüsteemides. Väitekiri filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks metsanduse erialal. Eesti

Maaülikool.

3. Brack, D., 2019. Forests and Climate Change; Background study prepared for the fourteenth session of

the United Nations Forum on Forests.

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH aruande eelnõu

Töö nr 2023-010 d

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn Koostaja: Kobras OÜ

125 / 130

4. Chen, J., Ter-Mikaelian, M.T., Yang, H. and Colombo, S.J., 2018. Assessing the greenhouse gas effects

of harvested wood products manufactured from managed forests in Canada. Forestry: An International

Journal of Forest Research, 91(2), pp.193-205.

5. Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ (EKUK), 2012. Kiviõli tööstusjäätmete ja poolkoksi prügila

sulgemistööde aegne õhuseire.

6. Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ (EKUK), 2023a. Kiviõli tööstusjäätmete ja poolkoksiprügila

järelseire ja hooldus 2022. aastal.

7. Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ (EKUK), 2023b. Välisõhu kvaliteedi seire 2022. Riiklik

keskkonnaseire alamprogramm.

8. Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ (EKUK), 2023c. Kiviõli poolkoksi- ja tööstusjäätmete prügila

järelseire ja hooldus, 2023. a, (1. poolaasta vahearuanne).

9. Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ (EKUK), Eesti välisõhu kvaliteet: https://ohuseire.ee/ (viimati

vaadatud 22.03.2023).

10. Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030 (REKK 2030).

11. Hades Geodeesia OÜ, 2021. Geodeetiliste tööde aruanne. Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn

(töö nr 3208).

12. Entec Eesti AS, 2006. Kiviõli Keemiatööstuse OÜ poolkoksi prügila eelprojekt.

13. Entec Eesti AS, 2012. Kiviõli Keemiatööstuse OÜ poolkoksiprügilasse soojuselektrijaama-, tahke

soojuskandja tuha ja poolkoksi koosladestamise tehniline projekt.

14. Entec Eesti OÜ, 2014. Tööstusjäätmete ja poolkoksi prügila sulgemine Kiviõlis, Järelseire ja -hoolduse

projekt. Töö nr 955/14.

15. Entec Eesti OÜ, 2015. Kiviõli Keemiatööstuse OÜ poolkoksiprügilasse soojuselektrijaama-, tahke

soojuskandja tuha ja poolkoksi koosladestamise tehnilise projekti korrektuur. Töö nr 955/13.

16. Entec Eesti OÜ, 2021. Kiviõli Keemiatööstuse prügila sulgemisprojekt. Töö nr 1310/21.

17. Entec Eesti OÜ, 2023. Kiviõli Keemiatööstuse OÜ tööstusjäätmete prügila laiendamine. Eelprojekt (töö

nr 1310/22) (koostamisel). 18. Hartal Projekt OÜ, 2014. Põhjaveekogumite seisundi hindamine I etapp.

19. Hendrikson & Ko OÜ, Säästva Eesti Instituudi ja Keskkonnaõiguse Keskus, 2017. Keskkonnamõju

strateegilise hindamise käsiraamat.

20. IPT Projektijuhtimine OÜ, 2005. Kiviõli Keemiatööstuse OÜ poolkoksiladestu geotehnilised uuringud.

21. IPT Projektijuhtimine OÜ, 2008. Töö nr 08-04-0771. Põlevkivituha ja poolkoksi koosladustamise

metoodika väljatöötamine. Tööd katseväljakul. Geotehniline ja mineraloogiline uuring. Köide 2.

22. IPT Projektijuhtimine OÜ, 2004-2009. Tööstusjäätmete ja poolkoksi prügila sulgemine Kohtla-Järvel

värskest poolkoksist vettpidava kattekihi rajamise võimalustest. Töö nr 10-01-0888.

23. IPT Projektijuhtimine OÜ, 2011. Töö nr 11-02-0956. Kiviõli Keemiatehase TSK tuha tugevusparameetrite

uuring. Ülevaade TSK tuha ja poolkoksi koosladustamiseks tehtud katsetest.

24. IPT Projektijuhtimine OÜ, 2013. Töö nr 17-07-1044. Kiviõli keemiatehase tuha ja poolkoksi

koosladestamise katseväljak. Lõpparuanne.

25. IPT Projektijuhtimine OÜ, 2015. Kiviõli Keemiatööstuse OÜ poolkoksiladestu geotehnilised uuringud.

26. IPT Projektijuhtimine OÜ, 2016. Viru Keemia Grupp AS Petroter tuha ladustamise võimalustest. Petroter

tuha ladustamisest poolkoksi puudumisel. Töö nr 16-01-1261_1.

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH aruande eelnõu

Töö nr 2023-010 d

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn Koostaja: Kobras OÜ

126 / 130

27. IPT Projektijuhtimine OÜ, 2020. KKT OÜ poolkoksi ja põlevkivituha niisutamisest enne transporti.

Ekspertarvamus. Töö nr 20-11-1632.

28. IPT Projektijuhtimine OÜ, 2021a. Kiviõli Keemiatehase TSK tuha ja poolkoksi koosladustamise uue

kontuuri (2021) nõlva stabiilsuse kontrollarvutus (töö nr 21-06-1683).

29. IPT Projektijuhtimine OÜ, 2021b. Kiviõli Keemiatööstuse OÜ tööstusjäätmete prügila laiendus.

Geoloogiliste tingimuste analüüs (töö nr 21-09-1698).

30. IPT Projektijuhtimine OÜ, 2022a. Põlevkiviõli tootmisseadme TSK-500 tahke soojuskandja meetodil

tekkiva tuha optimaalse kuivladestamise tehnoloogia väljatöötamine ilma poolkoksi kasutuseta. Töö

nr 21-09-1703.

31. IPT Projektijuhtimine OÜ, 2022b. Täiendus IPT Projektijuhtimine OÜ tööle nr 21-09-1703 „Põlevkiviõli

tootmisseadme TSK-500 tahke soojuskandja meetodil tekkiva tuha optimaalse kuivladestamise

tehnoloogia väljatöötamine ilma poolkoksi kasutuseta“. Memo.

32. IPT Projektijuhtimine OÜ, 2022c. Kiviõli Keemiatehase TSK tuha ja poolkoksi koosladustamise uue

kontuuri (2022) nõlva stabiilsuse kontrollarvutus. Töö nr 21-06-1683.

33. IPCC, 2019: Climate Change and Land: an IPCC special report on climate change, desertification, land

degradation, sustainable land management, food security, and greenhouse gas fluxes in terrestrial

ecosystems [P.R. Shukla, J. Skea, E. Calvo Buendia, V. Masson-Delmotte, H.-O. Pörtner, D. C. Roberts, P.

Zhai, R. Slade, S. Connors, R. van Diemen, M. Ferrat, E. Haughey, S. Luz, S. Neogi, M. Pathak, J. Petzold,

J. Portugal Pereira, P. Vyas, E. Huntley, K. Kissick, M. Belkacemi, J. Malley, (eds.)].

34. IPCC, 2019: IPCC Special Report on the Ocean and Cryosphere in a Changing Climate [H.-O. Pörtner,

D.C. Roberts, V. Masson-Delmotte, P. Zhai, M. Tignor, E. Poloczanska, K. Mintenbeck, A. Alegría, M.

Nicolai, A. Okem, J. Petzold, B. Rama, N.M. Weyer (eds.)].

35. Jefimova, J., Irha, N., Reinik, J., Kirso, U., & Steinnes, E. (2014). Leaching of polycyclic aromatic

hydrocarbons from oil shale processing waste deposit: A long-term field study. Science of the Total

Environment, 481, 605-610.

36. Jefimova, J., Irha, N., Reinik, J., Kirso, U., & Steinnes, E. (2014). Leaching of polycyclic aromatic

hydrocarbons from oil shale processing waste deposit: A long-term field study. Science of the Total

Environment, 481, 605-610.

37. Kahru, A., & Põllumaa, L. (2006). Environmental hazard of the waste streams of Estonian oil shale

industry: an ecotoxicological review. Oil Shale, 23(1), 53 – 93.

38. Kapak, S. (2006). Põlevkivi poolkoksi leostuskäitumise uurimine. Magistritöö. Tartu: Tartu Ülikool.

39. Karro, A., 2016. „Ülevaade kaitsealuste taimede ümberistutamise praktikast Eestis“. Bakalaureusetöö.

Tartu Ülikooli Loodus- ja täppisteaduste valdkond, Ökoloogia- ja Maateaduste Instituut, Botaanika

osakond.

40. Karoles, K., Adermann, V., Konsap, K., Nikopensius, M., Raudsaar, M., 2015. Metsamajanduse ja

puittoodete süsinikubilanss. Süsiniku sidumine ja talletamine. Keskkonnaagentuur.

41. KeM, Uudised, 19.04.2022. Erra jõge ja Kiviõli kraavi hakkab puhastama Kroodi oja reostuse

kogemusega Kaurits, https://envir.ee/uudised/erra-joge-ja-kivioli-kraavi-hakkab-puhastama-kroodi-

oja-reostuse-kogemusega-kaurits (viimati vaadatud 23.03.2023).

42. Keskkonnaagentuur Viridis OÜ, 2021. Kiviõli pooloksi prügila laiendamise eskiisprojekti

keskkonnamõjude eelhindamine (töö nr 7-20.1/79/2021).

43. Keskkonnaministeerium, 2020. Mets ja kliimamuutused. Raport.

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH aruande eelnõu

Töö nr 2023-010 d

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn Koostaja: Kobras OÜ

127 / 130

44. Keskkonnaministeerium, 2023a. Eesti pinnaveekogumite seisundi 2022. aasta ajakohastatud

vahehinnang.

45. Keskkonnaministeerium, 2023b. Kokkuvõte Eesti KHG inventuuri 1990-2021 energeetikasektorist.

46. KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2018/1147, 10. august 2018, millega kehtestatakse Euroopa

Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/75/EL alusel jäätmekäitluse parima võimaliku tehnika (PVT)

alased järeldused.

47. Kotkas, M., 2015. Laialehise neiuvaiba (Epipactis helleborine (L) crantz) linna- ja maapopulatsionide

võrdlus. Magistritöö.

48. Lloyd George Acoustics, 2021. Environmental Noise Assessment Ashburton Project (töö nr 20115943-

01). Tellija: Mineral Resources Limited.

49. Luyssaert, S., Schulze, E., Börner, A. et al., 2008. Old-growth forests as global carbon sinks. Nature 455,

213–215.

50. Maves AS, 2007. Kiviõli Keemiatööstuse OÜ poolkoksi prügila ja selle eelprojekt. Keskkonnamõju

hindamise aruanne.

51. Marandi, A., Karro, E., Osjamets, M., Polikarpus, M., Hunt, M., 2020. Eesti põhjaveekogumite seisund

perioodil 2014-2019. EGF 9416. Eesti Geoloogiateenistus, Rakvere.

52. Marandi, A., Osjamets, M., Polikarpus, M., Pärn, J., Raidla, V., Tarros, S., Vallner, L., 2019.

Põhjaveekogumite piiride kirjeldamine, koormusallikate hindamine ja hüdrogeoloogiliste

kontseptuaalsete mudelite koostamine.

53. Meriste, M., Kasari, L., & Helm, A. (2014). Paldiski LNG terminali detailplaneeringuala käpaliste

ümberasustamise seire aruanne 2014.

54. Noisetools.net Sound propagation and acoustic barrier calculator:

https://noisetools.net/barriercalculator (viimati vaadatud 21.06.2023).

55. Orupõld, K., Habicht, J., & Tenno, T. (2008). Leaching behaviour of oil shale semicoke: compliance with

the waste acceptance criteria for landfills. Oil Shale, 25(2), 267–275.

56. Ots, E., Tang, H., 2003. Poolkoksi keskkonnaohtlikkuse määramine. Aruanne. Eesti Keskkonnauuringute

Keskus OÜ.

57. Otsa, E., & Vili, S. (2003). Poolkoks kui ohtlik jääde, Ohtlikud ained Eesti keskkonnas.

58. PRIA veebikaart: https://kls.pria.ee/kaart/ (viimati vaadatud 22.03.2023).

59. Pöyry Entec AS, 2008. Kiviõli Keemiatööstuse OÜ poolkoksiprügila ehitusprojekt.

60. Pöyry Entec AS, 2010-2011. Teostatavusanalüüs soojuselektrijaama-, tahke soojuskandja tuha ja

poolkoksi koosladestamise võimalusest Kiviõli Keemiatööstuse OÜ poolkoksi ladestule.

Ekspertarvamus olemasoleva ladestamistehnoloogia ja tuhkade osakaalude kohta.

61. Ramboll Finland OY, 2007. Tööstusjäätmete ja poolkoksi ladestuspaikade sulgemise ettevalmistus Kohtla-Järvel ja Kiviõlis.

62. Reinik, J., Irha, N., Steinnes, E., Piirisalu, E., Aruoja, V., Schultz, E., & Leppänen, M. (2015). Characterization

of water extracts of oil shale retorting residues from gaseous and solid heat carrier processes. Fuel

Processing Technology, 131, 443-451.

63. Soojuselektrijaama ja tahke soojuskandja seadme tuha ning poolkoksi koosladestamise juhend. Kiviõli

Keemiatööstuse OÜ. Kiviõli 2014 ja viimane versioon 2017.

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH aruande eelnõu

Töö nr 2023-010 d

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn Koostaja: Kobras OÜ

128 / 130

64. Sørlie, J.-E., Bityukova, L., Sæther, O.-M., Rudolph-Lund, K., Kahru, A., Vallner, L., . . . Põllumaa, L. (2004).

Estonia, the Oil Shale Industry. Risk Based Environmental Site Assessment of Landfills. Oslo: Norwegian

Geotechnical Institute.

65. Tallinna Tehnikaülikooli Mäeinstituut, 2015. Põlevkivi altkaevandatud alade planšettide

digitaliseerimine ja stabiilsushinnangu andmine.

66. Uri, V., Kukumägi, M., Aosaar, J., Varik, M., Becker, H., Aun, K., Lõhmus, K., Soosaar, K., Astover, A., Uri,

M., Buht, M., Sepaste, A., Padari, A., 2022. The dynamics of the carbon storage and fluxes in Scots pine

(Pinus sylvestris) chronosequence. The Science of The Total Environment, 817, ARTN 152973.

67. Vallner, L., Gavrilova, O., & Vilu, R. (2015). Environmental risks and problems of the optimal

management of an oil shale semi-coke and ash landfill in Kohtla-Järve, Estonia. Science of the Total

Environment, 524-525, 400-415.

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH aruande eelnõu

Töö nr 2023-010 d

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn Koostaja: Kobras OÜ

129 / 130

LISAD

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH aruande eelnõu

Töö nr 2023-010 d

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn Koostaja: Kobras OÜ

130 / 130

LISA 1. KSH VÄLJATÖÖTAMISE KAVATSUS

TÖÖ NR 2023-010

Juhatuse liige: Erki Kõnd

KSH juhtekspert: Urmas Uri

(KMH litsents nr KMH0046)

KSH juhteksperdi abi: Maris Palo

KSH juhteksperdi abi: Noeela Kulm

Kontrollija: Ene Kõnd

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn, Sonda tee 11 (30901:001:0005), Sonda

tee 11a (30901:001:0009), Sonda tee 13 (30901:001:0001), Sonda tee 15

(30901:001:0015), Sonda tee 17 (30901:001:0016), Sonda tee 19 (30901:001:0013),

Sonda tee 23 (30901:001:0014), Sonda tee 25 (30901:001:0019) ja Kivipõllu

(44201:001:0934)

X= 6583900, Y= 666400

KIVIÕLI KEEMIATÖÖSTUSE TÖÖSTUSJÄÄTMETE

PRÜGILA DETAILPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU

STRATEEGILINE HINDAMINE

KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE

VÄLJATÖÖTAMISE KAVATSUS

September 2023

Tellija: Lüganuse Vallavalitsus

Kobras OÜ

Registrikood 10171636

[email protected]

Huvitatud isik: Kiviõli Keemiatööstuse OÜ

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH väljatöötamise kavatsus

Töö nr 2023-010 ad

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn

Koostaja: Kobras OÜ

2 / 59

ÜLDINFO

TÖÖ NIMETUS: Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegiline hindamine

STAADIUM: Keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

OBJEKTI ASUKOHT: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn, Sonda tee 11

(30901:001:0005), Sonda tee 11a (30901:001:0009), Sonda tee 13

(30901:001:0001), Sonda tee 15 (30901:001:0015), Sonda tee 17

(30901:001:0016), Sonda tee 19 (30901:001:0013), Sonda tee 23

(30901:001:0014), Sonda tee 25 (30901:001:0019) ja Kivipõllu

(44201:001:0934)

TÖÖ EESMÄRK: Nõuetekohase keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine

keskkonnamõju hindamise täpsusastmes, hinnates planeeringu

elluviimisega avalduvaid mõjusid keskkonnale, töötades välja ettepanekud

ja meetmed, mis ennetaks ja leevendaks detailplaneeringust tulenevaid

võimalikke negatiivseid keskkonnamõjusid.

TÖÖ LIIK: Keskkonnamõju strateegiline hindamine

TÖÖ TELLIJA (DP ja KSH

koostamise korraldaja):

Lüganuse Vallavalitsus

Registrikood 77000223

Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn, Keskpuiestee 20, 43199

Kontaktisik: Kaie Metsaots

Tel +372 5361 8707

[email protected]

KSH algataja ja vastuvõtja: Lüganuse Vallavolikogu

DP KOOSTAMISEST

HUVITATUD ISIK:

Kiviõli Keemiatööstuse OÜ

Registrikood 12453072

Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn, Turu tn 3, 43125

Kontaktisik: Andrea Eiche

Tel +372 505 2195

[email protected]

TÖÖ TÄITJA: Kobras OÜ

Registrikood 10171636

Riia 35, 50410 Tartu

Tel 730 0310

http://www.kobras.ee

Eksperdid (töögrupp): Urmas Uri – juhtekspert (KMH litsents nr KMH0046)

Tel +372 730 0310

[email protected]

Noeela Kulm – keskkonnaekspert (KMH litsents nr KMH0159)

Maris Palo – keskkonnaekspert

Marite Paat – keskkonnaekspert

Kadri Hänni – keskkonnaekspert

Peeter Lillak – geoloog

Kontrollija: Ene Kõnd – kontrollija

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH väljatöötamise kavatsus

Töö nr 2023-010 ad

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn

Koostaja: Kobras OÜ

3 / 59

Kobras OÜ litsentsid / tegevusload:

1. Keskkonnamõju hindamise tegevuslitsentsid:

KMH0046 Urmas Uri; KMH0159 Noeela Kulm.

2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhteksperdid:

Urmas Uri; Teele Nigola.

3. Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba nr 379:

Hüdrogeoloogilised uuringud; Hüdrogeoloogiline kaardistamine.

4. Maakorraldustööde tegevuslitsents nr 635 MA-k.

5. MTR-i majandustegevusteated:

• Ehitusuuringud EG10171636-0001;

• Ehitusprojekti ekspertiis EK10171636-0002;

• Omanikujärelevalve EO10171636-0001;

• Projekteerimine EP10171636-0001;

• Muinsuskaitse E 377/2008.

6. Maaparandusalal Tegutsevate Ettevõtjate Registri (MATER) registreeringud:

• Maaparandussüsteemi omanikujärelevalve MO0010-00;

• Maaparandussüsteemi projekteerimine MP0010-00;

• Maaparanduse uurimistöö MU0010-00;

• Maaparanduse ekspertiis MK0010-00.

7. Muinsuskaitseameti pädevustunnistus PT 606/2012:

Mälestise liigid: ehitismälestis, ajaloomälestis, maailmapärandi objektil asuv ehitis.

Tööde liik: konserveerimise ja restaureerimise projektide koostamine, konserveerimis- ja

restaureerimistööde tegevuskavade koostamine maastikuarhitektuuri valdkonnas, muinsuskaitseline

järelevalve, planeeringu muinsuskaitse eritingimuste koostamine, uuringud ja uuringu tegevuskavade

koostamine.

8. Veeuuringut teostava proovivõtja atesteerimistunnistus (reoveesettest, pinnaveest, põhjaveest, heit- ja

reoveest proovivõtmine) Noeela Kulm - Nr 2074/22, Tanel Mäger – Nr 2075/22.

9. Kutsetunnistused:

• Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 176863 – Tanel Mäger;

• Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 167534 – Erki Kõnd;

• Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 131647 – Oleg Sosnovski;

• Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 180897 – Martin Võru;

• Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 167600 – Ervin R. Piirsalu;

• Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7, kutsetunnistus nr E000482 – Ervin

R. Piirsalu;

• Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 142815 – Teele Nigola;

• Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 152113 – Kadri Kattai;

• Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 155387 – Priit Paalo;

• Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7, kutsetunnistus 109264 – Teele Nigola;

• Geodeet, tase 7, kutsetunnistus nr 131951 – Ivo Maasik;

• Geodeet, tase 7, kutsetunnistus nr 131953 – Marek Maaring;

• Maakorraldaja, tase 6, kutsetunnistus nr 141508 – Ivo Maasik;

• Markšeider, tase 6, kutsetunnistus nr 135966 – Ivo Maasik.

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH väljatöötamise kavatsus

Töö nr 2023-010 ad

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn

Koostaja: Kobras OÜ

4 / 59

SISUKORD

1. SISSEJUHATUS ......................................................................................................................................................... 5

1.1. DETAILPLANEERINGU JA KSH ALGATAMINE .................................................................................................................................. 5

1.2. DETAILPLANEERINGU EESMÄRK ....................................................................................................................................................... 5

1.3. KSH EESMÄRK .................................................................................................................................................................................. 5

1.4. DETAILPLANEERINGU JA KSH MENETLUS....................................................................................................................................... 5

2. PLANEERINGUALA PAIKNEMINE ................................................................................................................... 6

3. TEAVE KAVANDATAVA TEGEVUSE KOHTA .................................................................................................. 8

3.1. OLEMASOLEVA PRÜGILA KIRJELDUS ................................................................................................................................................ 8

3.2. PRÜGILA LAIENDUSE KAVANDAMINE ............................................................................................................................................ 11

3.2.1. ALTERNATIIVID ........................................................................................................................................................................ 13

4. SEOS ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA ..............................................14

5. PLANEERITAVA ALA JA EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS ................................ 23

5.1. MAASTIK .......................................................................................................................................................................................... 23

5.2. GEOLOOGILISED JA HÜDROGEOLOOGILISED TINGIMUSED .......................................................................................................... 26

5.2.1. GEOLOOGILINE EHITUS .......................................................................................................................................................... 26

5.2.2. PÕHJAVESI ............................................................................................................................................................................... 27

5.3. ASUSTUS JA MAAKASUTUS ............................................................................................................................................................ 34

5.4. VÕRGUD JA INFRASTRUKTUUR ...................................................................................................................................................... 37

5.5. HÜDROLOOGILISED TINGIMUSED .................................................................................................................................................. 38

5.6. ÕHUKVALITEET ................................................................................................................................................................................ 40

5.7. JÄÄKREOSTUS .................................................................................................................................................................................. 41

5.8. TAIMESTIK, LOOMASTIK JA KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID ........................................................................................................ 42

5.9. KULTUURIVÄÄRTUSLIKUD OBJEKTID JA ALAD ............................................................................................................................... 43

6. MÕJU HINDAMISE ULATUS JA EELDATAVALT KAASNEVAD OLULISED KESKKONNAMÕJUD ......... 43

7. KASUTATAV METOODIKA ............................................................................................................................. 50

8. PLANEERINGU JA KSH PROTSESS ................................................................................................................. 51

8.1. OSAPOOLED JA TÖÖRÜHM ............................................................................................................................................................ 51

8.2. EELDATAVALT MÕJUTATAVAD VÕI PLANEERINGUST HUVITUVAD ISIKUD JA ASUTUSED .......................................................... 53

8.3. KSH AJAKAVA ................................................................................................................................................................................. 55

KASUTATUD MATERJALID ..................................................................................................................................... 57

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH väljatöötamise kavatsus

Töö nr 2023-010 ad

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn

Koostaja: Kobras OÜ

5 / 59

1. SISSEJUHATUS

1.1. DETAILPLANEERINGU JA KSH ALGATAMINE

Kiviõli Keemiatööstuse OÜ (edaspidi ka KKT) olemasoleva prügila mahu ammendumise tõttu on ettevõtte

tegevuse jätkumiseks vajalik prügila laiendamine. Prügila laiendamiseks koostatakse detailplaneering

tööstusjäätmete prügilale vajaliku ala määramiseks ja vajalikul alal katastriüksuste sihtotstarbe muutmiseks

jäätmehoidla maaks.

Kiviõli Linnavolikogu kehtestas 17.01.2008 otsusega nr 160 Kiviõli linnas Uue tuhamäe maa-ala

detailplaneeringu. KKT esitas 21.10.2020 Lüganuse Vallavalitsusele taotluse Uue tuhamäe maa-ala

detailplaneeringu muutmiseks. Planeerimisseaduse (vastu võetud 28.01.2015, edaspidi PlanS) § 140 lg 7

sätestab, et detailplaneeringu muutmiseks tuleb koostada uus sama planeeringuala hõlmav detailplaneering.

Lüganuse Vallavolikogu algatas 21.06.2021 otsusega nr 313 detailplaneeringu muutmise ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise (edaspidi ka KSH). Lüganuse Vallavalitsuse ja KKT koosolekul 02.09.2021 täpsustati

detailplaneeringu menetluse algatamisega seotud aspekte ning leiti, et detailplaneering ja KSH tuleb uuesti

algatada. Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneering ja KSH algatati uuesti Lüganuse

Vallavolikogu 22.09.2021 otsusega nr 325 (lisa 1).

1.2. DETAILPLANEERINGU EESMÄRK

Detailplaneeringu eesmärgiks on muuta kehtivat Uue tuhamäe maa-ala detailplaneeringu maakasutust ning

kaasata planeeringualasse Sonda tee 11, Sonda tee 11a ja Sonda tee 13 katastriüksused. Detailplaneeringu

koostamise sisuliseks eesmärgiks on tööstusjäätmete prügilale vajaliku ala määramine ning ehitusõiguse

andmine prügila laiendamiseks. Lisaks katastriüksuste sihtotstarvete muutmine jäätmehoidla maaks.

Kehtiva Kiviõli linna üldplaneeringu (kehtestatud Kiviõli Linnavolikogu 28.08.2014 määrusega nr 14) kohaselt

on detailplaneeringu alal jäätmekäitluse maa-ala, tootmise maa-ala ning haljasala ja parkmetsa maa-ala.

Detailplaneeringu koostamisel määratakse vajalikul alal maakasutuse sihtotstarvete muutmine jäätmehoidla

maaks: ohtlike jäätmete käitluse maaks, mis tingib üldplaneeringu põhilahenduse muutmise vajaduse PlanS

§ 142 lg 1 p 1 (üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine) alusel..

1.3. KSH EESMÄRK

Vastavalt KeHJS paragrahvile 32 on keskkonnamõju strateegiline hindamine avalikkuse ja asjaomaste asutuste

osalusel strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva olulise keskkonnamõju tuvastamiseks,

alternatiivsete võimaluste väljaselgitamiseks ning ebasoodsat mõju leevendavate meetmete leidmiseks

korraldatav hindamine, mille tulemusi võetakse arvesse strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel ja

mille kohta koostatakse nõuetekohane aruanne.

1.4. DETAILPLANEERINGU JA KSH MENETLUS

PlanS § 142 lg 2 alusel kohaldatakse üldplaneeringu põhilahendust muutva detailplaneeringu koostamisele

üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust ning koostööle ja kaasamisele detailplaneeringu

koostamisele ettenähtud nõudeid. Lisaks sätestab sama paragrahvi lg 3, et kui üldplaneeringu põhilahenduse

muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel on nõutav keskkonnamõju strateegilise

hindamise korraldamine, lähtutakse detailplaneeringu menetlemisel üldplaneeringu menetlemisele ettenähtud

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH väljatöötamise kavatsus

Töö nr 2023-010 ad

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn

Koostaja: Kobras OÜ

6 / 59

nõuetest. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (vastu võetud 22.02.2005, edaspidi

KeHJS) § 6 lg 1 p 22 kohaselt on KSH läbi viimine kohustuslik, kui kavandatakse ohtlike jäätmete ladestamist.

Vastavalt haldusmenetluse seaduse § 5 lg 5 sätestatule, kui haldusmenetlust reguleerivad õigusnormid on

menetluse ajal muutunud, kohaldatakse menetluse alguses kehtinud õigusnorme. Detailplaneeringu

koostamisele ja KSH läbiviimisele rakendub seega algatamise otsuse tegemise ajal kehtinud PlanS redaktsioon

(kehtivusaeg 01.05.2019 kuni 12.01.2022) ja KeHJS redaktsioon (kehtivusaeg 01.01.2021 kuni 31.10.2021).

13.01.2022 jõustusid PlanS-s muudatused, mille alusel asendati seni kasutuses olnud mõiste „KSH

väljatöötamise kavatsus“ mõistega „KSH programm“. Detailplaneering algatati enne eelnimetatud muudatuste

jõustumist. KSH VTK ja KSH programmi puhul on tegemist samasisulise instrumendiga. Detailplaneeringu ja

KSH dokumentides on KSH VTK all mõeldud KSH programmi alates 13.01.2022 kehtiva PlanS mõistes. Edaspidi

viidatakse dokumendis algatamise otsuse tegemise ajal kehtinud PlanS ja KeHJS redaktsioonidele

Detailplaneeringu koostamise käigus läbiviidavale KSH-le kohaldatakse PlanS tulenevaid menetlusnõudeid

(§ 2 lg 3). Tulenevalt PlanS § 124 lõikest 7 lähtutakse detailplaneeringu menetlemisel üldplaneeringu

menetlemisele ettenähtud nõuetest, kuna detailplaneeringule on algatatud KSH. Sellest lähtudes kohalduvad

PlanS 6. peatükis esitatud nõuded KSH menetlusprotsessile (paralleelselt detailplaneeringu menetlusega).

PlanS § 80 sätestab nõuded KSH väljatöötamise kavatsuse sisule. Nõuded KSH aruande sisule ning muudele

tingimustele tulenevad KeHJS-st (PlanS § 2 lg 3).

Detailplaneeringu koostamise korraldaja (Lüganuse Vallavalitsus) esitab keskkonnamõju strateegilise

hindamise väljatöötamise kavatsuse enne selle avalikustamist selle kohta ettepanekute saamiseks PlanS § 76

lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutele ja asutustele. PlanS § 76 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikud ja asutused esitavad

KSH väljatöötamise kavatsuse kohta oma pädevusvaldkonnast lähtudes ettepanekud, samuti hinnangu KSH

väljatöötamise kavatsuse asjakohasuse ja piisavuse kohta.

Lüganuse Vallavalitsus esitas 16.05.2023 ning täiendavalt 20.06.2023 detailplaneeringu lähteisukohad ja KSH

VTK ettepanekute saamiseks asjaomastele asutustele ning huvitatud isikutele. Laekunud ettepanekute alusel

täiendati käesolevat KSH VTK-d. Saabunud kirjalikud ettepanekud koos nendega arvestamise/mittearvestamise

põhjendustega on esitatud Lisas 2.

KSH aruanne valmib koos detailplaneeringuga (on selle juurde kuuluv lisa), mis sisaldab KeHJS § 40 lõigetes

2–4 nimetatud teavet. KSH aruanne koostatakse keskkonnamõju hindamise (KMH) aruande täpsusega, et

oleksid hõlmatud hilisemas etapis ehitusloa taotluse sisuks olevad tegevused, st võimalusel käsitletakse KSH

aruande koostamisel täiendavalt KeHJS § 20 nõutud teavet (KMH aruande sisu kohta käivad nõuded).

Keskkonnamõju strateegilise hindamise protsess lõppeb PlanS järgi KSH aruande vastuvõtmisega. Tulenevalt

PlanS § 86 teeb kohaliku omavalitsuse volikogu pärast KSH aruande tulemuste lisamist planeeringusse

planeeringu vastuvõtmise otsuse, millega kinnitab, et planeering vastab õigusaktidele ning on koostatud

vastavuses linna ruumilise arengu eesmärkidega. Samuti kinnitab kohaliku omavalitsuse volikogu, et

planeeringu koostamisel on võetud arvesse KSH tulemusi. Vajadusel tehakse KSH aruandes korrektuure ja

täiendusi kuni detailplaneeringu kehtestamiseni.

2. PLANEERINGUALA PAIKNEMINE

Planeeringuala asub Kiviõli linna loodeservas Sämi - Sonda - Kiviõli kõrvalmaanteest põhja suunas (joonis 1).

Ala hõlmab Kiviõli Uue tuhamäe maa-ala planeeringualale jäävaid katastriüksusi ning vahetus läheduses

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH väljatöötamise kavatsus

Töö nr 2023-010 ad

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn

Koostaja: Kobras OÜ

7 / 59

asuvaid katastriüksusi. Prügilat soovitakse laiendada ida, põhja ja kirde suunas nii, et uus ala liituks olemasoleva

prügilaga, oleks seotud olemasoleva taristuga ja ei koormaks uusi maid.

Planeeringuala suurus on ca 1,22 km2.

Planeeringuga on haaratud järgmised katastriüksused (joonis 2):

• Sonda tee 11 (kü tunnus 30901:001:0005, 100% tootmismaa, eraomand);

• Sonda tee 11a (kü tunnus 30901:001:0009, 100% tootmismaa, eraomand);

• Sonda tee 13 (kü tunnus 30901:001:0001, 100% tootmismaa, eraomand);

• Sonda tee 15 (kü tunnus 30901:001:0015, 100% tootmismaa, eraomand);

• Sonda tee 17 (kü tunnus 30901:001:0016, 100% üldkasutatav maa, riigiomand);

• Sonda tee 19 (kü tunnus 30901:001:0013, 100% jäätmehoidla maa, eraomand);

• Sonda tee 23 (kü tunnus 30901:001:0014, 100% tootmismaa, eraomand);

• Sonda tee 25 (kü tunnus 30901:001:0019, 100% üldkasutatav maa, munitsipaalomand);

• Kivipõllu (kü tunnus 44201:001:0934, 100% tootmismaa, omandi ulatus selgitamisel).

Joonis 1. Planeeringuala asukoht (Maa-amet, 21.03.2023)

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH väljatöötamise kavatsus

Töö nr 2023-010 ad

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn

Koostaja: Kobras OÜ

8 / 59

Joonis 2. Planeeringualale jäävad katastriüksused (aluskaart ja katastriandmed: Maa-amet, 21.03.2023)

3. TEAVE KAVANDATAVA TEGEVUSE KOHTA

Detailplaneeringu koostamise sisuliseks eesmärgiks on tööstusjäätmete prügilale vajaliku ala määramine ning

ehitusõiguse andmine prügila laiendamiseks. Lisaks katastriüksuste sihtotstarvete muutmine jäätmehoidla

maaks. Planeeringuga lahendatakse tööstusjäätmete prügila laiendamiseks vajaminev ala, kruntide

moodustamine, krundi hoonestusalade määramine, krundi ehitusõiguse määramine, detailplaneeringu

kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste võimalike asukohtade määramine, ehitiste

ehituslike tingimuste määramine ning servituutide seadmine.

3.1. OLEMASOLEVA PRÜGILA KIRJELDUS

Kiviõli linn rajati ca 100 aastat tagasi, kui linnas alustati põlevkivitööstuse rajamist. Luba põlevkivikaevanduse

rajamiseks saadi 1922. aastal ning põlevkivi termilise töötlemisega alustati 1924. aastal. Esmalt rajati idapoolne

ehk vana tuhamägi, mis on praegu kasutusel seikluspargina. Läänepoolne ehk uus tuhamägi on jagatud kaheks

osaks, millest üks kuulub riigile ja teine KKT-le. Riigile kuuluv osa suleti perioodil 2010–2014, kuid KKT prügila

on jätkuvalt kasutusel.

KKT prügila rajamisele eelnes Uue tuhamäe maa-ala detailplaneeringu (kehtestatud Kiviõli Linnavolikogu

17.01.2008 otsusega nr 160) koostamine, mille eesmärgiks oli kruntide moodustamine. Prügila rajamiseks

koostati Kiviõli Keemiatööstuse OÜ poolkoksi prügila eelprojekt (Entec AS, 2006) ja Kiviõli Keemiatööstuse OÜ

poolkoksiprügila ehitusprojekt (AS Pöyry Entec, 2008) ning prügila ehitamiseks väljastati Kiviõli Linnavalitsuse

poolt 08.02.2008 ehitusluba nr 410. Prügila esimese etapi ehitustööd lõpetati 2009. aasta juunis, misjärel

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH väljatöötamise kavatsus

Töö nr 2023-010 ad

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn

Koostaja: Kobras OÜ

9 / 59

väljastati 09.07.2009 Kiviõli Linnavalituse poolt prügila kasutamiseks kasutusluba nr 673. Prügila ehitustööd

võeti lõplikult vastu vastuvõtuülevaatusel 18.05.2011.

Praegu toimub olemasoleva prügila kasutamine KKT Oil OÜ keskkonnakompleksloa nr L.KKL.IV-171223 alusel

(kehtivusaeg 31.12.2007–…). Kompleksloa L.KKL.IV-171223 tabeli J2 (andmed jäätmeliikide ja -koguste ning

jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul) andmetel on lubatud jäätmete kõrvaldamine

(toimingukood D5) kokku mahus kuni 669 726 t/a, mis jaguneb põlevkivilendtuha (10 01 97, 166 553 t/a),

põlevkivikoldetuha (10 01 98, 173 797 t/a) ja põlevkivi poolkoksi (05 06 97*, 329 376 t/a) vahel (KOTKAS,

03.02.2023).

Ladestatud jäätmete kogused ja liik

Kiviõli Keemiatööstuse OÜ andmete kohaselt on põlevkivi kasutuse arvestuse järgi perioodil 2001 kuni 2021

prügilasse ladestatud 4 556 000 m3 tööstusjäätmeid, millest 82% moodustas poolkoks ja 18% tuhk (tahke

soojuskandjaga seadmete (TSK) tuhk) / soojuselektrijaama (SEJ) tuhk). Aja jooksu on suurenenud ladestatud

jäätmete kogus, kuid on vähenenud poolkoksi osatähtsus ladestatavate jäätmete kogusest, olles viimase viie

aasta jooksul 68% (joonis 3).

Joonis 3. KKT prügilasse ladestatud jäätmed (Entec Eesti OÜ, 2023)

Prügila alus

2009. aastal rajatud KKT prügila paikneb varasema tööstusjäätmete ladestu peal. Varasem ladestu jagati 2008.

aastal kaheks. Ladestust pool (Sonda tee 17), mis kuulub riigile, on suletud. Teisele poolele (Sonda tee 19) rajati

KKT tööstusjäätmete prügila. Prügila all paiknevad paksu kihina, kuni 20 m, praktiliselt veetihedad pinnased

(filtratsioonimoodul1,63 x 10-7 kuni 1,12 x 10-8 m/s), mis osutusid geotehniliselt sobilikuks prügila rajamiseks.

Jäätmete ladestamise tehnoloogia

TSK tuha ladestamine prügilas toimub nn tuhakärgede rajamise meetodil, mis võimaldab tuhka ja poolkoksi

ladestada eraldi, kuid samas ladestus (joonis 4). Tuhakärje seinad rajatakse ca 1 m kõrgustena värskest

poolkoksist, ca 0,5 m paksuste tihendatavate kihtidena. Enne tuha transporti tuleb lisada selle niisutamiseks

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH väljatöötamise kavatsus

Töö nr 2023-010 ad

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn

Koostaja: Kobras OÜ

10 / 59

vett piisavas koguses, et vältida selle lendumist ja tuha muutumist kleepuvaks enne selle ladestamist. Tuha

ladestamiseks sõidavad veokid poolkoksist seintega kärje sisse lahtisest küljest ja kaadavad tuhakuhilad

üksteise kõrvale. Tuhk paigutatakse kärgedesse hüdratiseerumise tagamiseks ja tolmamise vältimiseks

niisutatuna, 0,5 m kihtidena. Tuhakihi kogupaksus võib olla maksimaalselt 1 m, millega tagatakse

hüdratiseerumise esimeses etapis eralduva soojuse hajumine. Hüdratiseerumisel tuleb jälgida sademete hulka

(vajalik kogus on vähemalt 80–100 mm) ja vajadusel lisada vett.

Joonis 4. Jäätmete ladestamine kärgedena (Entec Eesti OÜ, 2023)

Prügila vettpidav väliskiht

Prügila nõlvade stabiilsuse ja ka veetiheduse nõude tagamiseks rajatakse tuhakärje välisnõlv tihendatud

värskest poolkoksist tammina, mille paksus on vähemalt 10 m. Väliskiht moodustatakse trapetsilise ristlõikega

tammina, mille välisnõlva kalle on 1:3, mis annab seega kalde ka kogu jäätmelademele. Tammide rajamisel

tuleb värske poolkoks ladestada 0,5 m paksuste tihendatud kihtidena. Õige paigaldamistehnoloogia järgimisel

moodustub prügilale geotehniliselt püsiv ja vett mitteläbilaskev tõke (filtratsioonimoodul k=10-8 m/s), mis on

ka geotehniliselt stabiilne. Prügila sulgemiseks vajalik värskest poolkoksist veetihe väliskiht nõlvadele rajatakse

seega samaaegselt jäätmete ladestamisega.

Prügila olemasolev kujundus

Prügila kujundamisel on alates algusest järgitud põhimõtet, et prügila välisnõlv on kaldega kuni 1:3, mis tagab

selle tehnikaga hooldatavuse ja ka prügila keha geotehnilise stabiilsuse. Samuti on see vajalik sademevee

kiireks ära juhtimiseks. Prügila ülemine osa nn platoo osa, nähti ette kaldega 6º.

Prügila täitmiseks ja hoolduseks on kavandatud hooldusteed ning sademevee ärajuhtimiseks

sademeveekraavid. Prügila alumisele perimeetrile on rajatud poolkoksist tamm, millel paikneb kogu prügilat

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH väljatöötamise kavatsus

Töö nr 2023-010 ad

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn

Koostaja: Kobras OÜ

11 / 59

ümbritsev hooldustee koos sademeveekraaviga. Kraavist juhitakse veed ühtlustustiikidesse, vett kasutatakse

ladestatava materjali ja prügila teede niisutamiseks või pumbatakse tehasesse taaskasutusele.

Ühtlustustiigid mahuga ca 55 000 m3 paiknevad ladestu lääneküljel. Tiigid rajati olemasolevale maapinnale

tammide rajamisega ning tehti veetihedaks HDPE 1,5 mm kilega. Kasutusel on kolm omavahel ühenduses

olevat järjestikku toimivat tiiki sügavusega ca 2,5 m. Sademevee pumpamiseks tehasesse on rajatud

kompaktpumpla, milles on kaks pumpa tootlikkusega ca 8,0 l/s ja tõstekõrgusega H=25,0 m.

Olemasoleva KKT prügila sulgemine

Varasemalt projekteeritud prügila sulgemislahenduse mahu ammendumisele lähenemise tõttu koostati 2021.

aastal ladestu sulgemisprojekt (Entec Eesti OÜ, 2021), millega nähti prügilale ette uus kujundus, mis suurendaks

prügila mahtu ja pikendaks selle kasutusaega. Detailplaneeringu koostamisel ja KSH läbiviimisel on võimalik

üldjoontes lähtuda koostatud sulgemisprojektist, mida praeguseks muutunud asjaoludele vastavalt vajadusele

veel täpsustatakse.

Prügila mahu suurendamiseks kujundati prügilale uus tipp, mille kõrguse määramisel järgiti kehtivat

detailplaneeringut. Uue kujunduse tulemusel saaks ladestada olemasolevasse prügilasse veel täiendavalt

ca 3 milj m3 tööstusjäätmeid. Prügila kujundusel järgiti varasemaid kujunduspõhimõtteid, välisnõlvad on

kaldega 1:3 ning tipu ümbrusesse rajatav platoo 6º. Uue kujunduse tulemusel muutusid hooldustee ja

sademeveekraavide asukohad, millest tulenevalt koostati kraavidele uued arvutused ning tehti ettepanekud

nende nõlva ja põhja kindlustuse osas. Uue kujunduse stabiilsuse hindamiseks koostati stabiilsusarvutused (IPT

Projektijuhtimine OÜ, 2021a), mille põhjal määrati tingimused nõlvade stabiilsuse tagamiseks.

Kui jäätmeid ladestatakse nõuetekohaselt kärgedesse, on rajatav ladestu kogu paksuses vett mitteläbilaskev.

Iga uus kärg on eelnevale vettpidavaks katteks ja järgnevale vettpidavaks põhjaks. Samuti on vettpidavad ka

ladestu 10 m paksused värskest tihendatud poolkoksist välisnõlvad.

Ladestu projektkõrguse saavutamisel tuleb ladestu katta vähemalt 4 m paksuse tihendatud poolkoksi kihiga.

Kattekihi rajamisel tuleb värske poolkoks ladestada 0,5 m kihtidena (+/- 5 cm). Õige paigaldamistehnoloogia

järgimisel moodustub prügilale geotehniliselt püsiv ja vett mitteläbilaskev tõke.

3.2. PRÜGILA LAIENDUSE KAVANDAMINE

Prügila laienduse ala kavandatakse olemasolevast prügila mäemassiivist põhja, kirde ja lääne suunda (joonis 5).

Kavandatav prügila laiendus ühendatakse olemasoleva KKT prügilaga.

Detailplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH VTK koostamisel on arvestatud laienduse ala etappide kaupa

rajamise ja kasutamisega, kuid joonistel ei eristata konkreetsete etappide ala, mis täpsustuvad hiljem.

Detailplaneeringuga kavandatakse kruntide jaotus, mis arvestab üldjoontes prügila laiendamise võimaliku

etapilisusega, ning nähakse ette maksimaalne ladestamise ala suurus ja kõrgus.

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH väljatöötamise kavatsus

Töö nr 2023-010 ad

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn

Koostaja: Kobras OÜ

12 / 59

Joonis 5. Võimalik prügila laienduse ala

Keskkonnaministri 29.04.2004 määruse nr 38 „Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded“ § 6 lg 2

kohaselt peab prügila kavandatav kasutusiga olema vähemalt 25 aastat. Samas ei ole detailplaneeringu puhul

tegemist uue prügila kavandamisega, vaid prügila laiendusega. Kavandatav laienduse ala võimaldab jäätmete

pikaajalist (vähemalt 25 aasta jooksul) ladestamist.

Prügila laiendamisel tuleb tagada keskkonnaministri 29.04.2004 määruse nr 38 nõuetele vastavad prügila aluse

ja külgede omadused. Uutel hõivatavatel aladel rajatakse prügila aluse nõuetele vastavuse tagamiseks

tehisbarjäär. Aladel, kus on varasemalt ladestu sulgemisel või tööstusjäätmete ladestamise käigus rajatud

vettpidav kiht, tehisbarjääri ei rajata.

Detailplaneeringu koostamisel arvestatakse, et prügila alalt kogutav sademevesi (valgvesi) juhitakse ladestule

rajatavate kraavidega sademevee ühtlustustiikidesse. Tiikidest võetakse vett prügila teede ja ladestatavate

jäätmete niisutamiseks või pumbatakse vett tehasesse taaskasutamiseks. Detailplaneeringu koostamisel

arvestatakse ladestusala suurenemisest tingitud kogutava sademevee (valgevee) koguse suurenemisega ning

lahendatakse ühtlustustiikide mahu suurendamine olemasolevate tiikide rekonstrueerimise ja/või uue

ühtlustustiigi kavandamisega. Nõuetele vastav ladestu on kogu paksuses vett mitteläbilaskev, seega puudub

vajadus nõrgvee kogumissüsteemi kavandamiseks.

Laienduse ala optimaalseks kasutamiseks kavandatakse juurdepääsuteed nii ida kui ka lääne suunast.

Juurdepääsuteede lahenduse kavandamisel arvestatakse laiendusala etapilise rajamisega ja kasutamisega.

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH väljatöötamise kavatsus

Töö nr 2023-010 ad

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn

Koostaja: Kobras OÜ

13 / 59

Olemasoleva KKT prügila ja kavandatava prügila laienduse sulgemisel tuleb tagada keskkonnaministri

29.04.2004 määruse nr 38 nõuetele vastav katmine.

Jäätmete ladestamise tehnoloogia

Kuna pikemas vaates puudub kindlus poolkoksi tekke osas, on koostatud uuring TSK-500 tahke soojuskandja

meetodil tekkiva tuha kuivladestamise tehnoloogia väljatöötamiseks ilma poolkoksi kasutuseta (IPT

Projektijuhtimine OÜ, 2022). Uuringu eesmärgiks oli välja pakkuda tehniliselt ja majanduslikult optimaalseim

lahendus KKT-s tekkiva TSK-500 seadme tuha kuivladestamiseks põhimõttelise lahenduse tasemel. Uuringu

tulemusel koostati ladestamise kontseptsioon. Täpsemalt käsitletakse ladestamise tehnoloogiat KSH aruandes.

3.2.1. Alternatiivid

Arutelu alternatiivide määramiseks

Prügila laiendus kavandatakse olemasoleva KKT prügila ja riigi suletud prügila vahetusse lähedusse ning

osaliselt ka olemasoleva KKT prügila ala peale. Riigi suletud prügilast itta jäävale kavandatavale laiendusalale

on varasemalt tööstusjäätmeid (põlevkivi tuhk ja poolkoks) ladestatud ning ka olemasolevast KKT prügilast itta

jääv ala on tööstusest varasemalt tugevalt mõjutatud. Laienduseks kavandatavad alad on seega

keskkonnasäästlik variant, kuna vajadus hõivata uusi alasid on minimaalne. Asukoha alternatiivide käsitlemine

KSH raames ei ole seega asjakohane. KSH raames ei hinnata asukoha alternatiive.

Põlevkivitööstuses toimuvate arengute tõttu tuleb arvestada, et sektori tootmismahud ei pruugi olla pikalt ette

prognoositavad. Kavandatav laiendusala võimaldab jäätmete ladustamist pika perioodi jooksul, kuid samas

arvestatakse laienduse ala etappide kaupa rajamise ja kasutamisega, mis võimaldab detailplaneeringu

realiseerimisel lähtuda põlevkivitööstuses toimuvatest arengutest. Mahu alternatiivide käsitlemine KSH raames

ei ole seega asjakohane. KSH raames ei hinnata ladestusmahu alternatiive.

Ettevõtte kasutatav ladestamise tehnoloogia lähtub pikaajalisest kogemusest, ajakohaseimast infost

põlevkivitööstuse jäätmete ladestamise tehnoloogiate ja võimalike keskkonnamõjude kohta. Koostatud on

uuring TSK-500 tahke soojuskandja meetodil tekkiva tuha kuivladestamise tehnoloogia väljatöötamiseks ilma

poolkoksi kasutuseta (IPT Projektijuhtimine OÜ, 2022). Praegu kasutatavat ladestamise tehnoloogiat ja uuritud

tahke soojuskandja meetodil tekkiva tuha kuivladestamise tehnoloogiat käsitletakse KSH aruandes, selleks et

hinnata ladestamisega kaasnevat keskkonnamõju. Olenevalt tootmisel tekkivatest jäätmetest (eelkõige

poolkoksi kogusest) valitakse, millist tehnoloogiat ladestamisel kasutada saab. Detailplaneering ei käsitle

tootmistegevust, millest oleneb jäätmete koostis (poolkoksi kogus). Tegemist ei ole seega detailplaneeringu

KSH tähenduses tehnoloogiliste alternatiividega, mida saaks võrrelda, et valida eelistatud alternatiiv. KSH

raames ei hinnata ladestamise tehnoloogilisi alternatiive.

KSH aruandes ei käsitleta 0-alternatiivi reaalse võrreldava alternatiivina. Reaalsed alternatiivid peavad vastama

järgmistele kriteeriumidele: vastama eesmärgile, olema vastavuses õigusaktidega, ei tohi kaasa tuua

vastuvõetamatut keskkonnamõju, olema majanduslikult teostatavad, olema tehniliselt teostatavad, vastama

parimale võimalikule tehnikale, arendaja peab olema nõus alternatiivi reaalselt ellu viima. Olemasoleva KKT

prügila maht on ammendumas, seega on ettevõtte tegevuse jätkamiseks möödapääsmatu

ladestamisvõimaluse leidmine. Alternatiivide võrdlevast analüüsist on otsustajale enam kasu, kui

lahendusvariandid on reaalsed ehk tehniliselt ja finantsiliselt elluviidavad, aga ka sotsiaalselt vastuvõetavad.

Arendaja jaoks on majanduslikke, sotsiaalseid ja ka keskkonnamõjusid arvestades prügila laienduse (mitte uude

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH väljatöötamise kavatsus

Töö nr 2023-010 ad

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn

Koostaja: Kobras OÜ

14 / 59

asukohta prügila kavandamine) planeerimine selgelt kõige mõistlikumaks variandiks ja seega ka ainukeseks

reaalseks alternatiiviks. KSH koostaja leiab, et protsessi selguse, optimaalse töömahu ja suurima kasu huvides

on mõistlik KSH VTK ja KSH aruandes vältida ebareaalsete alternatiivide (sh 0-alternatiivi) käsitlemist.

KeHJS § 40 lg 3 p 3 tulenevalt peab KSH aruanne kirjeldama tõenäolist arengut juhul, kui strateegilist

planeerimisdokumenti ellu ei viida. KSH aruandes kirjeldatakse tõenäolist arengut juhul, prügila laiendust

planeeringualale ei rajata ja jätkub ladestamine kuni olemasoleva KKT prügila mahu ammendumiseni. Tegemist

on fooniga, mille suhtes prognoositakse ja hinnatakse kavandatava tegevuse poolt esile kutsutud mõjusid.

Igasugune jäätmete ladestamine avaldab keskkonnale rohkem mõju kui mitte ladestamine, seega ei ole

mõistlik fooni kujutavat olukorda käsitleda võrreldava alternatiivina. Võrdluse tulemusena oleks ilmselgelt

eelistatud mitteladestamine ka juhul, kui kavandatava tegevusega kaasnev keskkonnamõju on tagasihoidlik.

KSH aruande koostamisel arvestatakse samas igal juhul, et kavandatava tegevuse elluviimine on üldse võimalik,

kui olulised negatiivsed keskkonnamõjud on leevendatavad.

Kavandatav prügila laiendus ühendatakse olemasoleva KKT prügilaga, seega tuleb prügila laiendamine

kavandada koostoimes KKT prügila sulgemisega. Ühtlasi on prügila laienduse kavandamisel asjakohane

käsitleda prügila laiendusalade ammendumise järgset sulgemist. Nõuded prügila või selle osa sulgemisele

sätestab keskkonnaministri 29.04.2004 määrus nr 38. Määruse § 35 lg 1 p 1 põhjal katab prügila käitaja

ladestamise lõppemisel ohtlike jäätmete prügila jäätmelademe isolatsioonikihi, vettpidava mineraalkihi,

vähemalt 0,5 m paksuse dreenikihi ja vähemalt 1 m paksuse kattepinnase kihiga. Määruse § 35 lg 3 sätestab, et

kui Keskkonnaamet on keskkonnamõju hindamise aruannet arvestades veendunud, et sadevete ärajuhtimist ja

pinnase ning põhjavee kaitset on võimalik tagada ka muu konstruktsioonilise lahendusega, mis annab lõikes 1

sätestatuga samaväärse tulemuse, võib amet lubada muuta lõikes 1 sätestatud prügila kattekonstruktsiooni.

KSH aruandes käsitletakse võrreldavate alternatiividena olemasoleva ja kavandatava prügila laienduse

sulgemise konstruktsioonilisi lahendusi.

KSH raames võrreldavad alternatiivid

Alternatiiv 1: ladestamise lõppemisel kaetakse jäätmelade isolatsioonikihi, vettpidava mineraalkihi, vähemalt

0,5 m paksuse dreenikihi ja vähemalt 1 m paksuse kattepinnase kihiga vastavalt keskkonnaministri 29.04.2004

määruse nr 38 § 35 lg 1 p 1 nõuetele.

Alternatiiv 2: jäätmelademe sulgemine toimub vastavalt KSH VTK peatüki 3.1 osas „Olemasoleva KKT prügila

sulgemine“ kirjeldatule. Lademe nõlvade värskest poolkoksist veetihe väliskiht rajatakse ladestamisega

samalaadselt ning projektkõrguse saavutamisel kaetakse jäätmelade 4 m paksuse poolkoksi kihiga.

Keskkonnaministri 29.04.2004 määruse nr 38 § 35 lg 1 p 1 kirjeldatud katet ei rajata.

4. SEOS ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA

Riigi jäätmekava 2014-2020

Riigi jäätmekava aastateks 2014-2020 (vastu võetud vabariigi Valitsuse 13.06.2014 korraldusega nr 256) kehtib

kuni uue Riigi jäätmekava kehtestamiseni.

Jäätmekava kohaselt pärineb valdav osa (83%) Eestis tekkivatest jäätmetest põlevkivisektorist (põlevkivi

kaevandamisest, põlevkiviõli ja -elektri tootmisest), seejuures liigitub osa põlevkivitöötlemisel tekkinud

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH väljatöötamise kavatsus

Töö nr 2023-010 ad

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn

Koostaja: Kobras OÜ

15 / 59

jäätmetest ka ohtlikeks jäätmeteks (nt poolkoks). Tekkiv jäätmekogus sõltub põlevkiviõli nõudlusest

maailmaturul ning põlevkivielektri nõudlusest Eesti ja lähiriikide elektriturgudel.

Jäätmekavas on strateegiliseks eesmärgiks võtta jäätmed ringlusse või neid muul viisil taaskasutada

maksimaalsel tasemel. Uute tehnoloogiate rakendamisega on põlevkivienergeetikas aastate jooksul saavutatud

märkimisväärne jäätmete vältimise efekt. Lisaks on vähenenud tekkivate jäätmete keskkonnaohtlikkus. Kuigi

tänane põlevkivi kaevandamise ja töötlemise tehnoloogia on saavutanud suhteliselt hea taseme, vastates

suuremas osas parima võimaliku tehnika nõuetele, tuleb põlevkivitööstuse ressursitõhususe parandamist

jätkata ka edaspidi.

Sellegipoolest tekib paratamatult ka tulevikus põlevkivitööstuses suures koguses jäätmeid, mida ei ole võimalik

taaskasutada ning tuleb seega tagada jäätmete ohutu ladestamise võimalused.

Riigi jäätmekava 2022-2028

Keskkonnaminister algatas 15.03.2021 käskkirjaga nr 131 „Riigi jäätmekava 2022–2028“ koostamise ja selle

keskkonnamõju strateegilise hindamise. Riigi jäätmekava eelnõu ja KSH aruande avalik väljapanek toimus

17.03–09.04.2023 ning avalik arutelu toimus 17.04.2023.

Riigi jäätmekava eelnõu kohaselt on jäätmeteke viimased kolm aastat olnud langustrendis, mis on paljuski

seotud põlevkivitööstuse tootmismahtude langusega. Perioodil 2014–2019 vähenes ohtlikke jäätmete kogus

keskmiselt 10 miljonit tonni aastas. Märkimisväärne vähenemine tuleneb asjaolust, et alates 2020. aastast

kuulub põlevkivituhk tavajäätmete alla.

Riigi jäätmekava 2022–2028 strateegilised eesmärgid on järgmised:

• kestlik ja teadlik tootmine ja tarbimine ning jäätmetekke vältimine ja korduskasutuse edendamine;

• ohutu materjaliringluse suurendamine;

• jäätmekäitlusest tulenevate mõjudega arvestamine ning nende vähendamine nii inim- kui ka

looduskeskkonnale tervikuna.

Põlevkivitööstuse jäätmete osas on ära nimetatud, et kehtivaks põlevkivi energeetilise kasutamise ja õli

tootmise PVT-järelduste nõudeks on jäätmete tekke ja kõrvaldamisvajaduse vähendamine, rakendades

prioriteetsuse järjekorras meetmeid, mis tagavad jäätmete tekke vältimise, sh tekkivate ainevoogude

käsitlemise kõrvalsaadustena, võimaldavad nende protsessi tagasisuunamist, ringlusvõttu, kordus- ja

taaskasutamist.

Taaskasutusvõimaluste osas on nenditud, et poolkoksi pole viimasel neljal aastal taaskasutusse suunatud, kogu

tekkinud pookoks on ladestatud prügilatesse. Poolkoksi taaskasutamiseks on väga vähe majanduslikult

tasuvaid ja reaalselt rakendatavaid võimalusi peale prügilate korrastamise.

Põlevkivijäätmete tekke sõltub paljuski globaalsetest trendidest, nagu energiajulgeolek ja EL kliimapoliitika

arengusuunad, tulenevatest kaevandamis- ja töötlemismahtudest. Energeetika alased eesmärgid on

lähikümnendil suunatud valdavalt energiaallikate mitmekesistamiseks ja taastuvenergia kasutuselevõtmiseks.

Põlevkivi kasutamise vähenemisega kaasneb jäätmetekke vähenemine. Samas mõjutab energiahindade tõus ja

energiaga varustuskindluse tagamise vajadus põlevkivi kaevandamise ja kasutamise mahu kaudu jäätmeteket

vastupidises suunas. Riigi jäätmekava eelnõu kohaselt on seega oluline jätkata seadusandlike regulatsioonide

tõhusat rakendamist.

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH väljatöötamise kavatsus

Töö nr 2023-010 ad

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn

Koostaja: Kobras OÜ

16 / 59

Riigi jäätmekava eelnõus on põlevkivi kasutamise riiklikule arengukavale 2016-2030 viidates välja toodud, et

seni kuni põlevkivi kasutatakse, kas energiaga varustuskindluse tagamisel või ka eksporditava põlevkiviõli

tootmiseks, on oluline ka põlevkivi kaevandamise ja kasutamise keskkonnamõjusid käsitleda terviklikult, võttes

arvesse põlevkivi kaevandamisel ja kasutamisel tekkivaid heitmeid, saasteainete väljutamist välisõhku,

veekogusse, põhjavette või pinnasesse ning seda tuleb arvestada põlevkivi valdkonna edaspidisel suunamisel

ning mõjunäitajate seadmisel ja arvestada seega seni läbiviidud uuringuid, kliima- ja keskkonnaeesmärke

aastaks 2050, jäätmetekke vältimise ja ringlussevõtu eesmärke ning võttes arvesse muutuseid tehnoloogiates

ja valdkonnas laiemalt.

Eeltoodu puudutab eelkõige põlevkivi kasutamise arengudokumentide koostamist. Ühtlasi on asjakohane

keskkonnamõjude tervikliku käsitlemise põhimõttega arvestada pikaajaliste keskkonnakaitselubade (maavara

kaevandamise luba, keskkonnakompleksluba) väljastamisel ja muutmisel. Prügila rajamine on küll seotud KKT

tootmistegevusega, mis toimub kehtiva keskkonnakompleksloa alusel, kuid detailplaneering ja selle KSH ei

hõlma kogu tootmistegevust vaid ainult selle käigus tekkivate jäätmete ladestamise jaoks vajaliku taristut ja

sellega rajamisega kaasnevat mõju. Detailplaneeringu kehtestamisega võimaldatakse prügila rajamist, kuid

otsus ei taga õigust tootmistegevuseks. Tootmistegevuse toimumist mõjutavaid otsused tehakse valdkondlike

arengukavade ja keskkonnakaitselubade kaudu. Prügila rajamise detailplaneeringu koostamisel ei ole terviklik

tootmistegevuse käsitlemine asjakohane. Detailplaneeringu koostamisel prügila laienduse etapilise rajamisega

ja kasutamisega.

Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030

Põlevkivi arengukavas (kinnitatud Riigikogu 16.03.2016 otsusega) on esitatud kokkuvõttev tabel

põlevkivitööstuse keskkonnamõjust. Jäätmetekke valdkonnas on nimetatud järgmised probleemid:

1. tekitatud ohtlike jäätmete kogus on suur ning kasvab koos kaevandamiskogusega. Teket saaks

vähendada mäemassi rikastades, kuid ligikaudu samavõrra suureneb siis kaevandamisjäätmete

osakaal;

2. jäätmed tuleb valdavalt ladestada, sest nende taaskasutus on väike.

Seni rakendatud meetmetena on välja toodud järgmist:

1. ohtlikud jäätmed ladestatakse nõuetekohastesse prügilatesse;

2. jäätmete tekke suurenemist takistab kehtestatud põlevkivi kaevandamise aastamäär.

Kuna põlevkivi kasutamisel tekkivate ohtlike jäätmete maht on suur, on oluline ladestada need jäätmed

keskkonnanõudeid järgides. Tekitatud jäätmete maht sõltub kaevandatud põlevkivi kogusest, seega võib

jäätmete teket piiravaks teguriks lugeda ka põlevkivi kaevandamisele kehtestatud kaevandamise aastamäära.

Lisaks on saastamise vähendamiseks kehtestatud saastetasud, millest suurim osatähtsus on jäätmete

ladestamise tasudel. Põlevkivi arengukava kavandab põlevkivi kaevandamise aastamääraks 20 mln t

mitmeaastase keskmise kogusena. Põlevkivitööstuse jäätmete ladestamisega kaasneva mõjuna on arengukavas

muuhulgas välja toodud, et põlevkivitööstuse taristu rajamine ja jäätmete ladestamine toob kaasa elupaikade

hävimist. Lisandub saaste otsene ja kaudne mõju. Jäätmete ladestamise otsese ja kaudse mõju tulemusel on

jäätmete ladustamise aladel elustik äärmiselt vaene.

Arengukavas on juhitud ka tähelepanu, et põlevkivitööstuse arengu tõttu muutuvad ladestatavate jäätmete

koostis ja omadused. Muutustega kaasneb väheuuritud omadustega põlevkivituha koguse kasv, mistõttu on

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH väljatöötamise kavatsus

Töö nr 2023-010 ad

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn

Koostaja: Kobras OÜ

17 / 59

vajalik uuringutega täpsustada nende tuhajäätmete jäätmekäitluse keskkonnanõudeid, sh jäätmete ohutu

ladestamise ja seire nõudeid.

KKT tööstusjäätmete prügila laiendamisel tuleb tagada nõuetekohane prügila rajamine ning arvestada

vajadusega minimeerida taristu rajamise ja jäätmete ladestamisega kaasnevaid keskkonnamõjusid. Prügila

kavandamisel tuleb arvestada ladestatavate jäätmete koostise ja omadustega.

Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+

Ida-Viru maakonnaplaneeringu (kehtestatud Ida-Viru maavanema 28.12.2016 korraldusega nr 1-1/2016/278,

täiendatud 08.02.2017 korraldusega nr 1-1/2017/25) kohaselt on planeeringualal linnalise asustuse ala

(joonis 6). Laienduse põhjapoolsel osal on tegemist ka peamise tööstus- ja logistika-alaga (joonis 7).

Maakonnaplaneeringu seletuskirja kohaselt on maakonna eelisarendatavateks aladeks keskustesse ja nende

vahetusse lähedusse määratud linnalise asustuse alad, mis on nii elupiirkondade kui ka ettevõtlusalade

arendamiseks, aktiivsete puhkepiirkondade, logistikaalade jm linnalise maakasutuse kavandamiseks.

Ala edela- ja lääneosas, kus on metsa- ja rohumaa, on määratud rohelise võrgustiku ala (joonis 6).

Maakonnaplaneeringuga on rohevõrgustiku eesmärgiks seatud Ida-Virumaale iseloomulike ökosüsteemide ja

liikide säilimise tagamine; looduslike, poollooduslike jt väärtuslike ökosüsteemide kaitsmise tagamine ning

säästlikkuse printsiibi jälgimine looduskasutusel. Rohevõrgustiku moodustamisel on lähtutud loodusliku ja

bioloogilise mitmekesisuse säilimise vajadustest ning võrgustiku funktsioneerimise eeldustest. Roheline

võrgustik koosneb tuumaladest ja koridoridest, mis on omavahel ühendatud funktsioneerivaks tervikuks. Kogu

võrgustiku toimimine toetub tuumaladele, mis moodustuvad kaitse alla võetud kõrgema loodusväärtusega

aladest ja metsamassiividest. Rohelise võrgustiku sidususe tagavad koridorid.

Maakonnaplaneeringus on antud suunised rohelise võrgustiku tingimuste seadmiseks üldplaneeringute

koostamisel. Muu hulgas on tingimusena toodud, et kõrge keskkonnariskiga objektide planeerimisel tuleb ette

näha meetmed nende negatiivsete keskkonnamõjude leevendamiseks ning kavandatavate tegevustega ei tohi

kaasneva põhja- ja pinnavee reostusohtu.

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH väljatöötamise kavatsus

Töö nr 2023-010 ad

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn

Koostaja: Kobras OÜ

18 / 59

Joonis 6. Väljavõte Ida-Virumaa maakonnplaneeringu 2030+ kaardist „Ruumilised väärtused“

Joonis 7. Väljavõte Ida-Virumaa maakonnplaneeringu 2030+ kaardist „Tehnilised võrgustikud“

Kiviõli linna üldplaneering

Planeeringualal kehtib Kiviõli linna üldplaneering (kehtestatud Kiviõli Linnavolikogu 28.08.2014 määrusega

nr 14). Olemasoleva KKT prügila alal on määratud jäätmekäitluse maa-ala ning riigi suletud prügila alal haljasala

ja parkmetsa maa-ala (joonis 8). Prügila laienduse maa-ala on osaliselt määratud tootmise ning haljasala ja

parkmetsa maa-ala.

Detailplaneeringuga soovitakse muuta kehtiva üldplaneeringuga ette nähtud maakasutust. Kui

detailplaneeringu menetluse ajal jääb kehtivaks Kiviõli linna üldplaneering, siis on vajalik maakasutuse

juhtotstarbe muutmise ettepaneku tegemine.

Detailplaneeringu ala

Detailplaneeringu ala

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH väljatöötamise kavatsus

Töö nr 2023-010 ad

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn

Koostaja: Kobras OÜ

19 / 59

Joonis 8. Väljavõte Kiviõli linna üldplaneeringu maakasutuse plaanist.

Kehtiva Kiviõli linna üldplaneeringu järgne roheline võrgustik kattub detailplaneeringu alal ja ümbruses

maakonnaplaneeringuga määratud rohelise võrgustiku paiknemisega.. Üldplaneeringu seletuskirja kohaselt on

suuremad metsaga kaetud alad määratletud rohevõrgustiku alaks, kus kasvav väärtuslik puittaimestik

säilitatakse, kuna mets omab olulist tähtsust ökoloogilistes protsessides. Samuti täidab mets teede ja raudtee

äärsetel aladel kaitsehaljastuse eesmärki. Tingimusena on välja toodud, et rohevõrgustiku aladel ei kavandata

uute kompaktsete asustusalade tekkimist.

Käesoleva KSH VTK koostaja soovib tähelepanu pöörata asjaolule, et olemasoleva KKT prügila alal määratud

maakasutuse juhtotstarve (ohtlike jäätmete käitluse maa-ala) ja samale alale määratud rohekoridor on

vastuolulise iseloomuga alad. Teisisõnu – üldplaneeringuga planeeringuala kesk- ja lääneosas lubatud otstarve,

mis lubab alal tegeleda jäätmekäitlusega, ei toeta samal ajal samal alal rohevõrgustiku toimimist ja

funktsioneerimist.

Koostatav Lüganuse valla üldplaneering

Lüganuse valla üldplaneering on vastu võetud Lüganuse Vallavolikogu 22.12.2022 nr 87 otsusega.

Üldplaneeringu avalik väljapanek toimus 23.01.2023 kuni 26.02.2023 ning avaliku väljapaneku tulemuste

Detailplaneeringu ala

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH väljatöötamise kavatsus

Töö nr 2023-010 ad

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn

Koostaja: Kobras OÜ

20 / 59

avalikud arutelud toimusid aprilli alguses. Üldplaneeringu täiendav avalik väljapanek toimus 24.07 kuni

25.08.2023 ning täiendav avalik arutelu 27.09.2023. Viimasel avalikul väljapanekul oleva eelnõu

maakasutusplaanil (viimati muudetud 28.06.2023) on olemasoleva prügila alal, sellest põhjas ning riigi suletud

prügila alal ja lähiümbruses määratud maakasutuse juhtotstarbeks jäätmekäitluse maa, mis on kooskõlas

detailplaneeringuga kavandatava maakasutuse otstarbega (joonis 9).

Lüganuse valla üldplaneeringu koostamisel on arvestatud prügila laiendamise vajadusega ja ala on määratud

jäätmekäitluse maa-alaks. Prügila laienduse eelprojektis on selgitatud, et kuna Lüganuse valla koostatav

üldplaneering ja KSH ei tegele prügila laiendamise teemaga piisava detailsusega, on vajalik koostada uus

detailplaneering ja KSH.

Vastuvõetud Lüganuse valla üldplaneeringu puhul ei ole tegemist kehtiva strateegilise

planeerimisdokumendiga. Kui detailplaneeringu menetluse jooksul kehtestatakse Lüganuse valla

üldplaneering, tuleb arvestada, et detailplaneeringu kehtestamisel peab see olema kooskõlas

üldplaneeringuga. Vastuvõetud Lüganuse valla üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarve

võimaldab prügila rajamist. Kui detailplaneeringu menetluse jooksul kehtestatakse uus Lüganuse valla

üldplaneering, ei ole maakasutuse juhtotstarbe muutmise ettepaneku tegemine vajalik.

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH väljatöötamise kavatsus

Töö nr 2023-010 ad

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn

Koostaja: Kobras OÜ

21 / 59

Joonis 9. Väljavõte koostatava Lüganuse valla üldplaneeringu avalikul väljapanekul oleva eelnõu

maakasutusplaanist (viimati muudetud 30.11.2022)

Vastuvõetud ja avalikustamised läbinud üldplaneeringuga on korrigeeritud maakonnaplaneeringuga (ja

kehtiva üldplaneeringuga) määratud rohevõrgustiku piire, arvestades seejuures määratud maakasutuse

juhtotstarvetega – detailplaneeringu ala, kuhu on määratud jäätmekäitluse maa-ala, ei asu rohevõrgustiku ala.

Rohekoridor piirneb detailplaneeringualaga läänes (joonis 9).

Uus-Kiviõli kaevanduse tehnilise taristu objektide teemaplaneering

Uus-Kiviõli kaevanduse tehnilise taristu objektide teemaplaneeringu (kehtestatud Lüganuse Vallavolikogu

23.04.2020 otsusega nr 252) eesmärgiks on Lüganuse valla territooriumile Uus-Kiviõli kaevanduse tehnilise

taristu objektide ruumilise arengu põhimõtete ning maa- ja veealade üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste

täpsustamine. Teemaplaneeringu seletuskirja kohaselt hõlmab planeeringuala Lüganuse valla keskosas

territooriumit, mis võimaldab täita planeeringu eesmärgid. Seletuskirja skeemil 1 on näidatud indikatiivne

planeeringuala piir, mille kohaselt ei ole Kiviõli linn (sh detailplaneeringu ala) teemaplaneeringu alasse kaasatud.

Teemaplaneeringu põhijoonise ala hõlmab ka detailplaneeringu ala, planeeringuala piiri joonisel märgitud ei

ole, kuid detailplaneeringu alal teemaplaneeringuga tegevusi ei kavandata.

Praegu kehtiv Uue tuhamäe maa-ala detailplaneering

Detailplaneeringu ala

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH väljatöötamise kavatsus

Töö nr 2023-010 ad

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn

Koostaja: Kobras OÜ

22 / 59

Praegu kehtiva Uue tuhamäe maa-ala detailplaneeringu (kehtestatud Kiviõli Linnavolikogu 17.01.2008 otsusega

nr 160) eesmärgiks oli kruntide moodustamine. Planeeringuala hõlmas praegust Sonda tee 15 (kü tunnus

30901:001:0015), Sonda tee 17 (kü tunnus 30901:001:0016), Sonda tee 19 (kü tunnus 30901:001:0013), Sonda

tee 23 (kü tunnus 30901:001:0014), Sonda tee 25 (kü tunnus 30901:001:0019) ja Kivipõllu (kü tunnus

44201:001:0934) katastriüksust (joonis 10).

Sonda tee 17 katastriüksusele (krunt 1) määrati 100% ulatuses haljasala maa sihtotstarve. Krundil asub

poolkoksiladestu ala, mis oli kavas sulgeda. Krundile lubati rajada teid ja kommunikatsioone (drenaaž,

elektrikaabel, pumplad), kraave ja basseini ning teenindusalad (pinnasekihtide ladustamiseks ja segamiseks).

Poolkoksiladestu lubatud kõrguseks on 145 m, mis kavandati saavutada mäetipu tasandamisel sulgemistööde

käigus.

Sonda tee 19 katastriüksusele (krunt 2) määrati 100% ulatuses ohtlike jäätmete käitluse maa sihtotstarve.

Krundile hoonestusnäitajaid ei antud. Krundile lubati kuni 145 m kõrguse poolkoksiladestu mäe rajamist ning

prügila teenindamiseks vajalike rajatiste (piirdetamm ja kraav, äravoolutorustik kraavist sajuveebasseini,

sajuveebassein, pumpla ja survetorustik, ladestusala välisvalgustus koos elektriliini ja mastalajaamaga, ajutised

teed ladestusalal) rajamist.

Kivipõllu katastriüksusele (krunt 3) määrati 100% ulatuses tootmishoonete maa sihtotstarve ning lubati ehitada

10 hoonet kõrgusega kuni 20 m.

Sonda tee 25 katastriüksusele (krunt 4) määrati haljasala maa sihtotstarve. Hoonestusnäitajaid krundile ei antud.

Detailplaneeringu koostamisega samaaegselt viidi läbi ka keskkonnamõju strateegiline hindamine (heaks

kiidetud Ida-Virumaa Keskkonnateenistuse poolt 28.06.2007 kirjaga nr 32-12-1/29494-2). Kasutatava

keemiatööstuse prügila rajamiseks koostati eel- ja ehitusprojekt ning prügila ehitamiseks väljastati Kiviõli

linnavalitsuse poolt 08.02.2008 ehitusluba nr 410. Prügila esimese etapi ehitustööd lõpetati juunis 2009, mille

järel väljastati 09.07.2009 Kiviõli linnavalituse poolt prügila kasutamiseks kasutusluba nr 673. Prügila ehitustööd

võeti lõplikult vastu vastuvõtuülevaatusel 18.05.2011.

Koostatava detailplaneeringu eesmärgiks on muuta kehtiva Uue tuhamäe maa-ala detailplaneeringu

maakasutust ning kaasata planeeringualasse Sonda tee 11, Sonda tee 11a ja Sonda tee 13 katastriüksused.

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH väljatöötamise kavatsus

Töö nr 2023-010 ad

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn

Koostaja: Kobras OÜ

23 / 59

Joonis 10. Praegu kehtiva Uue tuhamäe maa-ala detailplaneeringu (2008) põhijoonis

5. PLANEERITAVA ALA JA EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA

KIRJELDUS

5.1. MAASTIK

Maastikuliselt paikneb planeeringuala Viru lavamaal, kus maastiku eripära on kujundanud rõhtkihilise paese

aluspõhja maapinnalähedus ja lõhestatus tektoonilistest lõhedest, mandrijää valdavalt kulutav tegevus, Soome

lahe klimaatiline mõju ja inimtegevus. Põlevkivi kasutamise ja ümbertöötlemisega on oluliselt muudetud

pinnamoodi, põhja- ja pinnavete liikumist, suurendatud asustust ja teedevõrku. (Arold, 2005)

Planeeringuala asub Kiviõli linna loodeservas Sämi - Sonda - Kiviõli kõrvalmaanteest põhja suunas. Prügilast

kirdes ja idas paikneb tootmisala (joonis 11 ja 12).

Olemasolev KKT prügila ja riigi suletud prügila moodustavad mäekujulise massiivi, mille põhja-, lääne- ja

lõunaserv on suhteliselt järskude kujundatud nõlvadega, kuid suletud prügila idaserva juures on reljeefi muutus

laugem. Maa-ameti kõrgusandmete põhjal on suletud prügila tipu kõrgus ca 135,3 m ja olemasoleva KKT

prügila kõrgus ca 96,3 m (joonis 13). Planeeringuala põhja- ja lääneosa on madalal soostunud ja osaliselt

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH väljatöötamise kavatsus

Töö nr 2023-010 ad

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn

Koostaja: Kobras OÜ

24 / 59

metsaga kaetud ala, kus maapinna absoluutkõrgus on ca 50 m. Puittaimestik on alal suhteliselt madal, veidi

kõrgemaid puid kasvab eelkõige ala põhjaosas.

Joonis 11. Vaade põhja suunast planeeringualale ja läheduses asuvale tootmisalale (Maa-ameti fotoladu,

pildistamise aeg 30.05.2021)

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH väljatöötamise kavatsus

Töö nr 2023-010 ad

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn

Koostaja: Kobras OÜ

25 / 59

Joonis 12. Vaade edela suunast planeeringualale ja läheduses asuvale tootmisalale (Maa-ameti fotoladu,

pildistamise aeg 19.06.2020)

Joonis 13. Maapinna ja maakatte kõrgus planeeringualal ja läheduses (Maa-amet, 26.01.2023)

Maakatte kõrgus

Planeeringuala

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH väljatöötamise kavatsus

Töö nr 2023-010 ad

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn

Koostaja: Kobras OÜ

26 / 59

5.2. GEOLOOGILISED JA HÜDROGEOLOOGILISED TINGIMUSED

5.2.1. Geoloogiline ehitus

Ala geoloogiline kirjeldus on esitatud Kiviõli Keemiatööstuse OÜ tööstusjäätmete prügila laienduse

geoloogiliste tingimuste analüüsi (IPT Projektijuhtimine OÜ, 2021b) põhjal.

Tööstusjäätmete prügila on rajatud tasandikule, kus õhukese pinnakatte all avanevad aluspõhja kihid.

Aluspõhjaks on Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Viivikonna kihistu detriitne savikas lubjakivi põlevkivi

vahekihtidega ning põlevkivi. Kihid on kohati väga murenenud. Aluspõhja pealispind paikneb

absoluutkõrgustel 47–54 m.

Looduslik pinnakate koosneb moreensetest savipinnastest ja/või jääjärvelisest savimöllist-möllsavist.

Savipinnaste paksus puuraukudes ulatub kohati kuni 1,5 meetrini, kuid enamasti on kihi paksus väiksem ning

kohati kiht puudub. Uuritud ala edelaosas esineb pinnakattes liivpinnas.

Pinnakatte pealmise kihi moodustavad tehispinnased ja loodusliku pinnakatte ülemine osa (muld, kohati

turvas). Kui mulla paksus on enamasti 0,1–0,3 m, siis tootmisjäätmetest (poolkoks, tuhk) koosnevad

tehispinnased esinevad ladestu alal suures paksuses.

5.2.1.1. Maavarad

Maa-ameti maardlate kaardirakenduse (seisuga 26.01.2023) põhjal jääb planeeringuala edelaosale Eesti

põlevkivimaardla Põhja-Kiviõli uuringuvälja (MRD0000015, registrikaardi nr 30) kõige idapoolseim osa

(joonis 14). Planeeringuala ulatuses on tegemist uuringuvälja plokiga 9, mille pindala on 42,51 ha, keskmine

paksus 1,87 m ja passiivse reservvaru maht on 1280 tuh t. Planeeringualast ca 0,2 km kaugusel kirdes on Aseri

fosforiidimaardla ploki 28 passiivne tarbevaru.

Lähim aktiivne mäeeraldis on planeeringualast ca 0,5 km kaugusel läänes asuv Põhja-Kiviõli põlevkivikarjäär,

kus toimub kaevandamine OÜ Kiviõli Keemiatööstuse kaevandamisloa nr KMIN-045 alusel.

Tallinna Tehnikaülikooli Mäeinstituudi poolt 2014–2015 koostatud töö „Põlevkivi altkaevandatud alade

planšettide digitaliseerimine ja stabiilsushinnangu andmine“ põhjal jääb detailplaneeringu ala kagu- ja

lõunaosale altkaevandatud ala, mis on valdavalt langetatud ala, kuid ala serval on tegemist langetatud ala

servakonsooliga, mille püsivuse klass on hinnatud kvaasistabiilseks. Töö seletuskirja kohaselt vajub langetatud

maa kaevandamise käigus, kuid võib esineda maa järel- või hilisvajumist. Ala kasutamisel tuleb silmas pidada

maa vajumise võimalikkust ja niiskusrežiimi muutust. Langetatud ala servakonsoolide kvaasistabiilsel alal on

hoonete ja rajatiste ehitamine üldiselt keelatud, lubatav vaid erandkorras, geotehnilise ekspertiisi läbinud

projekti alusel. Kvaasistabiilne maa käitub esialgu kui stabiilne, kuid hiljem võib seal esineda maa vajumist ja

varinguid.

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH väljatöötamise kavatsus

Töö nr 2023-010 ad

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn

Koostaja: Kobras OÜ

27 / 59

Joonis 14. Maardlad, mäeeraldised ja altkaevandatud alad planeeringualal ja ümbruses (Maa-ameti maardlate

kaardirakendus, 26.01.2023)

5.2.2. Põhjavesi

Informatsioon põhjaveekihtide kohta on esitatud Kiviõli Keemiatööstuse OÜ tööstusjäätmete prügila laienduse

geoloogiliste tingimuste analüüsi (IPT Projektijuhtimine OÜ, 2021b) põhjal. Infot on täiendatud tuginedes EELIS

ja VEKA andmebaasi andmetele, varasematele seiretulemustele (KESE andmebaas ja KKT edastatud

seiretulemused) ning Maa-ameti 1:50 000 geoloogilise baaskaardi kaardirakenduse andmetele.

Hüdrogeoloogiline liigestus

Alal levivad järgmised põhjaveekihid (ülalt alla):

• tehnogeenne ja kvaternaaripinnastega seotud veekiht (Q);

• Ordoviitsiumi lõheliste lubjakividega seotud veekiht (O);

• Ordoviitsium-Kambriumi veekiht (O-Ca);

• Kambrium-Vendi veekiht (Ca-V).

Prügila mõjutsoonis on kaks ülemist veekihti, mis on alumistest veekihtidest (O-Ca, Ca-V) eraldatud savikast

glaukoniitliivakivist ning graptoliit-argilliidist koosneva suhtelise veepidemega.

Planeeringual

a

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH väljatöötamise kavatsus

Töö nr 2023-010 ad

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn

Koostaja: Kobras OÜ

28 / 59

Puurkaevude (joonisel 15 2294, 2307 ja 2321) andmetel on suhtelise veepideme paksus 5–6 m ning veepideme

pealispind paikneb maapinnast umbes 43–48 m sügavusel (absoluutkõrgusel 5–10 m).

Joonis 15. Planeeringualal asuvad EELIS ja VEKA andmebaasi kantud kaevud ning piirkonnas asuvad prügila

seireks kasutatud kaevu1,2 (kaevud: EELIS, 21.03.2023; aluskaart: Maa-amet, 21.03.2021)

Tehnogeenne ja kvaternaaripinnastega seotud veekiht

Veekiht levib enamasti tehnogeensetes pinnastes (täites ja mullas), teised kvaternaarisetted veekihina tulevad

arvesse ainult ala edelaosas esinevate liivpinnaste levikualal. Pinnakatte savikad setted (moreen, möllsavi-

savimöll) moodustavad tingliku veepideme, kuid väikese paksuse ja katkendliku leviku tõttu on selle isoleeriv

efekt väike.

Veekiht toitub alale langevatest sademetest.

Prügila lasundis oleva vee kohta on mõningad andmed 2005. aastal tehtud uuringust, mille käigus mõõdeti

veetase tol ajal eksisteerinud vaatluskaevudes RA15 ja RA16 (joonis 16). Platoode piirkonnas oli veetase

kõrgemal platoo II keskosas (absoluutkõrgusel 52–53 m) ning langes lasundi servade poole. Platoo I äärtes

1 Seirekaevu katastrinumbriga 2307 asukoht andmebaasides on ebatäpne, KKT edastatud info kohaselt asukohas kaevu ei

ole. 2 Joonisel on Maa-ameti 1:50 000 geoloogilise baaskaardi hüdrogeoloogia teemakaardi info põhjal näidatud Silur-

Ordoviitsiumi veekihi voolusuund.

Silur-Ordoviitsiumi

veekihi voolusuund

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH väljatöötamise kavatsus

Töö nr 2023-010 ad

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn

Koostaja: Kobras OÜ

29 / 59

paiknes veetase absoluutkõrgustel 49–50 m. Mäemassiivi põhjanõlval paiknes veetase maapinnast ca 15 m

sügavusel, absoluutkõrgusel 53,5 m.

Riigi suletud prügila lasundis kujuneva nõrgvee seire jaoks rajati sulgemisprojekti raames seirekaev NV1

(joonisel 15 50276; joonisel 16 NV1). Seire põhjal on üldiselt seirekaevu veetase väga madalad ja kohati on

seirekaev olnud ka kuiv (EKUK, 2023a).

Joonis 16. Prügila konfiguratsioon 2005. aastal tehtud uuringu ajal. Punase tähisega on näidatud vaatluskaevud

R15 ja R16 ja mustaga 2011. aastal rajatud seirekaevud (IPT Projektijuhtimine OÜ, 2021b)

Ordoviitsiumi lõheliste lubjakividega seotud veekiht

Lubjakividega seotud veekiht (Silur-Ordoviitsiumi veekiht) esineb kogu prügila alal, veekihi paksuseks on

kaevude ja varasemate uurimistööde järgi 35–38 m.

Riikliku sulgemisprojekti raames rajati lubjakividega seotud veekihti kolm seirekaevu (joonisel 15 50273, 50274

(likvideeritud) ja 50275, joonisel 16 PV1, PV2 ja PV3). Seireandmed näitavad, et veekihti dreenib lõunas paiknev

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH väljatöötamise kavatsus

Töö nr 2023-010 ad

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn

Koostaja: Kobras OÜ

30 / 59

suletud Kiviõli kaevandus, kuhu suundub prügila alalt põhjaveevool. Viimased vaatlusandmed pärinevad 2020.

aastast. Vaatlusandmete järgi võib järeldada, et märkimisväärseid muutusi põhjaveerežiimis viimase 10 aasta

jooksul pole toimunud.

Veejuhtivus

Poolkoksi veejuhtivust lasundis on IPT Projektijuhtimine OÜ aastate jooksul uurinud väga paljudes töödes

Kiviõlis ja Kohtla-Järvel asuvates poolkoksiladestutes, nii laboris kui ka in situ katsetega kohapeal. Tihendatult

lasundisse paigaldatud poolkoksi, samuti TSK tuha ja poolkoksi koosladestamisel filtratsioonimooduliks on

0,005 m/ööp ning tihendamata poolkoksi filtratsioonimooduliks 0,1 m/ööp.

Liiva filtratsioonimooduliks on hinnanguliselt 2–5 m/ööp.

Pinnakatte savikate pinnaste filtratsioonimoodul on hinnanguliselt 0,01 m/ööp.

Lubjakivi filtratsioonimoodulit on pumpamiskatsetega määratud varasemates töödes. Töödes tehtud katsete

järgi on leitud, et filtratsioonimoodulid võivad varieeruda suurtes piirides, olenedes lubjakivi lõhelisusest.

Töödes määratud filtratsioonimoodulid on olnud vahemikus 1 kuni 106 m/ööp.

Nõrgvee ja põhjavee kvaliteet

Vee kvaliteedi hindamisel lähtutakse ohtlike ainete sisalduse piirväärtustest, mis on toodud keskkonnaministri

04.09.2019 määruses nr 39 „Ohtlike ainete põhjavee kvaliteedi piirväärtused“. Ohtlike ainete sisalduse

piirväärtused põhjavees on esitatud künnis- ja piirarvude kaudu. Piirarv näitab ohtliku aine sellist sisaldust

põhjavees, millest suurema väärtuse korral loetakse põhjavesi reostunuks ja tuleb rakendada meetmeid

reostuse likvideerimiseks ja põhjavee kvaliteedi parandamiseks. Künnisarv näitab ohtliku aine sellist sisaldust

põhjavees, millega võrdse või millest väiksema väärtuse korral loetakse piirkonna põhjavee kvaliteet heaks.

Nõrgvee kvaliteeti on uuritud seirekaevus NV1 (joonisel 15 50276, joonisel 16 NV1), mis rajati tööstusjäätmete

prügila sulgemise raames 2011. aastal. Kiviõli tööstusjäätmete ja poolkoksiprügila järelseire raames tehakse

nõrgvee seiret kaks korda aastas. Seiretulemuste põhjal on tihti olnud madala taseme tõttu võimalik mõõta

vaid veetase, võimalusel on mõõdetud nõrgvee elektrijuhtivust ja temperatuuri ning võimalusel on võetud

veeproove. Nõrgvees on analüüsitud monoaromaatsete süsivesinike, polüaromaatsete süsivesinike (PAH), ühe-

ja kahealuseliste fenoolide, arseeni ja naftasaaduste (C10-C40) sisaldust. Valdavalt on määratud näitajad olnud

alla määramispiiri. (EKUK, 2023a)

Riigile kuuluva prügila sulgemisprojekti raames rajati lubjakividega seotud veekihti kolm seirekaevu,

(joonisel 15 50273, 50274 (likvideeritud) ja 50275, joonisel 16 PV1, PV2 ja PV3). Kiviõli tööstusjäätmete ja

poolkoksiprügila järelseire raames tehakse põhjavee seiret kaks korda aastas kolmest seirekaevust.

PV1 andmetes on viimaste aastate seire põhjal suur kõikuvus (veetase, fenoolide, benseeni ja arseeni sisaldus).

Saasteainete sisaldus on tõusnud viimasel kahel aastal. On esinenud künnisarvu ületavaid fenoolide ja benseeni

sisaldusi ning ka piirarvu ületavaid fenoolide sisaldusi. Sagedamini olnud künnisarvu ületavat arseeni sisaldust,

mis on viimastel aastatel samuti tõusnud. Muutused võivad olla seotud varasemalt puurkaevu läheduses

hoiustatud põlevkivi niisutamisega (isesüttimise vältimiseks), mis varasemalt reostuse lahjenemist ja veetaseme

tõusu põhjustas. Eeldatavalt on põlvkivi hoiustamise lõpetamise järel taastunud põhjavee esialgne, tugevalt

saastunud seisund. PV2 (uus seirekaevu asukoht alates 2014 II poolaastast X=6583487, Y=666302) tulemustes

on kohati tuvastatud naftasaaduste esinemine madala sisaldusega. 2018. ja 2019. aastal tuvastati künnisarvu

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH väljatöötamise kavatsus

Töö nr 2023-010 ad

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn

Koostaja: Kobras OÜ

31 / 59

ületavaid fenoolide sisaldusi. Sagedamini on tuvastatud künnisarvu ületavaid PAH komponentide ja PAH

summa sisaldusi, kuid sisaldused ei ületa piirarvu. PV3 tulemustes on tuvastatud fenoolide esinemist, sh

künnisarvu ületavaid sisaldusi. (EKUK, 2023a)

KKT Oil OÜ keskkonnakompleksloa nr L.KKL.IV-171223 kohaselt võetakse põhjavee proove puurkaevudest

katastrinumbriga 2294 ja 2316 ning vaatluskaevust katastrinumbriga 26266 (KOTKAS, 28.03.2023).

Põhjavee riikliku seire käigus on võetud veeproove kolmest seirekaevust ja kahest tarbekaevust. Kaks

seirekaevu asub planeeringualast ca 0,35 km kaugusel (joonisel 15 26266 ja 26267) ja üks ca 0,6 km kaugusel

(katastrinumber 19606) idas. Tarbekaev (katastrinumber 9003) asub olemasolevast prügilast ca 0,9 km kaugusel

põhjas ning teine (katastrinumber 16664) ca 0,6 km edelas (joonis 15). Prügilaga seonduda võivateks

saasteaineteks on monoaromaatsed süsivesinikud, PAH-id, fenoolid, arseen ning naftasaaduste (C10-C40)

sisaldus. Seiretulemused näitavad, et nimetatud saasteainete sisaldus ei ületa keskkonnaministri 04.09.2019

määrusega nr 39 sätestatud piirväärtust põhjavees, enamikus jäävad ühendite sisaldused alla määramispiiri.

Põhjaveekogumid

Alale ulatub neli põhjaveekogumit (loetelu maapinnalt lähtuvalt): Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini

põhjaveekogum (nr 7), Ordoviitsium-Kambriumi Virumaa põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas (nr 5a),

Kambrium-Vendi Voronka põhjaveekogum (nr 2) ja Kambrium-Vendi Gdovi põhjaveekogum (nr 1) (EELIS,

02.02.2023).

Põhjaveekogumite seisundite hindamine toimub iga 6 aasta järel. Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022–

2027 kajastab Marandi et al. (2020) töös põhjaveekogumite seisundile antud hinnanguid, mis põhinevad

varasema veemajanduskava (2014-2019) perioodi vältel kogutud põhjaveekogumite riikliku seirevõrgu

andmetel.

Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogumi (nr 7) keemiline ja koguseline seisund on 2020. aasta

seisuga halb. 2014. aasta hindamise tulemusena oli põhjaveekogum samuti halvas keemilises ja koguselises

seisundis. Põhjavee keemilist koostist põhjaveekogumis on oluliselt mõjutanud põlevkivi kaevandamine,

mistõttu ei vasta põhjavee kvaliteet joogivee kvaliteedinõuetele. Põhjaveekogumi põhjaveerežiim sõltub

looduslike faktorite (sademed, aurumine jm) ja kaevanduste (Estonia, Viru) ning karjääride (Narva, Sirgala)

veeärastuse koosmõjust. Põhjaveekogumi lasuv veepide on ebaühtlase paksusega ning kogumi põhjavesi on

valdavalt kaitsmata või nõrgalt kaitstud. Vettandvate kivimite avamusala on kaetud 2–10 meetri paksuse

glatsiaalse, fluvioglatsiaalse ja limnoglatsiaalse geneesiga pinnakattekihiga, mis ei moodusta väljapeetud

veepidet. Põhjaveekogum on halvas seisundis tulenevalt selle piirkonna kaevanduste tegevusest ning seisund

ei parane enne nende sulgemist. (Marandi et al., 2020)

Põhjaveekogumi peamised koormusallikad on näidatud joonisel 17. Kavandatava tegevuse piirkonnas on

mõjuteguriteks jäätmete käitluskohad, Põhja-Kiviõli karjääri settebasseinid ja sademevesi. (Hartal Projekt OÜ,

2014)

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH väljatöötamise kavatsus

Töö nr 2023-010 ad

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn

Koostaja: Kobras OÜ

32 / 59

Joonis 17. Koormusallikad Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogumis (Hartal Projekt OÜ, 2014;

algallikas: Eesti Geoloogiakeskus OÜ, 2012)

Ordoviitsium-Kambriumi Virumaa põhjaveekogum (nr 5a3) on 2020. aasta seisuga heas seisundis. Muutusi

võrreldes 2014. aasta hinnanguga ei ole. Põhjaveekogum oli kõigi testide tulemusena heas seisundis, kuid

järgeval seireperioodil peaks tähelepanu pöörama üldisele sulfaatide sisalduse muutusele. Kogumi keskmine

sulfaatide sisaldus on hetkel küll madal, kuid sisaldustes on märgata tõusutrendi. (Marandi et al., 2020)

Kambrium-Vendi Voronka põhjaveekogum (nr 2) on 2020. aasta seisuga halvas keemilises seisundis. Keemilise

seisundi testi tulemusena selgus, et seirekaevude aastakeskmiste kloriidide sisaldused on üle 75% läviväärtusest

ning kloriidide sisalduse muutuses esineb mõningane tõusutrend. Järgmise hindamisperioodi vältel on vaja

teostada uuring kloriidide muutuste kohta põhjaveekogumi lõunaosas ning antakse hinnang olemasolevate

seirekaevude sobivuse kohta põhjaveekogumi seireks. 2014. aasta hindamise tulemusena oli põhjaveekogum

heas keemilises seisundis. (Marandi et al., 2020)

Kambrium-Vendi Gdovi põhjaveekogumi (nr 1) keemiline seisund on 2020. aasta seisuga hea. Võrreldes 2014.

aasta hindamisega on põhjaveekogumi seisund sama. (Marandi et al., 2020)

Kambrium-Vendi Voronka ja Kambrium-Vendi Gdovi põhjaveekogumi koguseline seisund on 2020. aasta

seisuga hea (Marandi et al., 2020). 2019. aasta uuringu tulemusena said põhjaveekogumid koguselisest

3 Uus kogum nr 5a hõlmab praeguse kogumi nr 5 põhjaosa, mis võib olla kaudselt mõjutatud Ida-Virumaal toimuvast põlevkivi

kaevandamisest. Kogum nr 5a hõlmab suuremat ala kui Ida-Virumaa põlevkivibassein ja seda põhjusel, et uue kogumi lääneosas paiknevad

potentsiaalsed fosforiidimaardlad, mis võivad tulevikus kogumi seisundit mõjutada.

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH väljatöötamise kavatsus

Töö nr 2023-010 ad

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn

Koostaja: Kobras OÜ

33 / 59

seisundist lähtuvalt ohustatud hinnangu, kuna põhjaveekogumi looduslik põhjavee ressurss on väiksem

kinnitatud põhjaveevarudest (Marandi et al. 2019).

2020. aastal tehtud hindamisel olid kõik Kambrium-Vendi Gdovi põhjaveekogumi koguselise seisundi testid

positiivsed ning üldine põhjaveetase on tõustrendiga. Kambrium-Vendi Voronka põhjaveekogumi koguseline

seisund hinnati halvaks testide 1 (test põhjaveekogumi kui terviku üldise keemilise seisundi hindamiseks), 2

(test põhjaveekogumi keemilise seisundi hindamiseks soolase või muu vee sissetungi ohust lähtuvalt) ja 5 (test

põhjaveekogumi keemilise seisundi hindamiseks joogiveest lähtuvalt) tõttu. Kuigi põhjaveekogumite

kinnitanud varusid on välja antud üle kahe korra rohkem, on reaalne põhjaveetarbimine vaid umbes pool

loodulikust põhjaveeressursist. Täpset hinnangut on raske anda, kuna piirkonnas on kinnitatud varud ka

sellistele puurkaevudele, mis avavad nii põhjaveekogumit nr 1 kui ka 2. Edaspidi tuleb erinevate

põhjaveekihtide omavahelisele seosele läbi mõlemat kihti avavate puurkaevude rohkem tähelepanu pöörata.

Põhjaveekogum nr 2 on piirkonnas parema kvaliteediga vesi kui nr 1, mistõttu võib peamine kasutuse rõhk

minna põhjaveekogumile nr 2. See omakorda võib tingida olukorra, kus mõlemat kihti avavate, reservis

seisvate, puurkaevude kaudu hakkab soolasem vesi migreeruma Gdovi põhjaveekogumist Voronkasse.

(Marandi et al., 2020)

Põhjavee kaitstus

Maa-ameti 1:50 000 geoloogiline baaskaardi kohaselt on planeeringualal esimene aluspõhjaline põhjaveekiht

maapinnalt lähtuva reostuse eest enamikus kaitsmata (joonis 18). Nõrgalt kaitstud ala on planeeringuala

lääneserval, kus asuvad sademevee ühtlustustiigid.

Joonis 18. Esimese aluspõhjalise põhjaveekihi kaitstus maapinnalt lähtuva reostuse eest planeeringualal ja

ümbruses (Maa-ameti 1:50 000 geoloogiline baaskaart, 26.01.2023)

Planeeringual

a

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH väljatöötamise kavatsus

Töö nr 2023-010 ad

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn

Koostaja: Kobras OÜ

34 / 59

5.3. ASUSTUS JA MAAKASUTUS

Planeeringuala asub Kiviõli linna loodeservas, hõlmates olemasoleva KKT prügilat ja riigi suletud prügilat ning

vahetus läheduses asuvaid katastriüksusi.

Riigi suletud prügila asub Sonda tee 17 katastriüksusel, mis on riigiomandis, Sonda tee 25 katastriüksus on

munitsipaalomandis ning Kivipõllu katastriüksuse omandi ulatus on selgitamisel. Teised planeeringualasse

kaasatud katastriüksused on eraomandis (joonis 19). Eraomandis katastriüksused kuuluvad valdavalt

planeeringu koostamisest huvitatud isikule (KKT), kuid Sonda tee 13 omanikuks on PVS Kinnisvara OÜ.

Joonis 19. Katastriüksuste omandivorm planeeringualal ja ümbruses (Maa-amet, 26.01.2023)

Detailplaneeringu alal on enamik katastriüksustest tootmismaa sihtotstarbega (joonis 20). Olemasoleva KKT

prügila alaks olev Sonda tee 19 katastriüksuse sihtotstarve on jäätmehoidla maa ning Sonda tee 17 ja Sonda

tee 25 katastriüksused on üldkasutatava maa sihtotstarbega.

Planeeritav ala piirneb põhjas ja läänes maatulundusmaadega. Lääne suunas on ka mäetööstusemaa, kus asub

Põhja-Kiviõli põlevkivikarjäär. Põhjas ja kirdes asuvad ka PRIA püsirohumaa ja põllukultuuride põllumassiivid

(joonis 21).

Planeeringuala

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH väljatöötamise kavatsus

Töö nr 2023-010 ad

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn

Koostaja: Kobras OÜ

35 / 59

Idas on piirneval alal transpordimaa, tootmisemaa ja ärimaa sihtotstarbega alad. Planeeringualast kaugemal

idas vana tuhamäe juures asuvad Kiviõli krossirada ja Kiviõli seikluspark, mille tegevused jäävad vähemalt

0,5 km kaugusele planeeritavast alast.

Planeeringuala katastriüksused on valdavalt hoonestamata. Sonda tee 11, 13 ja 23 ja Kivipõllu katastriüksusel

asuvad kõrval- või tootmishooned, Sonda tee 11a on hoone vundament ning Sonda tee 11 katastriüksusel

asub pommivarjend (vt joonis 20).

Lähim eluhoone asub Sonda tee 10 katastriüksusel (kü tunnus 30901:001:0010) ca 0,1 km kaugusel lõunas.

Eluhooneid on ka ca 0,4 km kaugusel edelas Varinurme külas ning ca 0,4 km kaugusel kirde suunas Koljala

külas.

Alast kirde suunas asub KKT Oil OÜ tootmisüksus. Tegemist on A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõttega.

Planeeringualale ulatub väikeses ulatuses KKT Oil OÜ käitise ohuala (joonis 22). Ohuala raadius on 399,0 m

ning ohtudeks on soojuskiirgus ja ülerõhk.

Joonis 20. Maakasutus ja hoonestus planeeringualal ja ümbruses (aluskaart: Maa-amet, 30.03.2023; hooned:

Maa-amet, 29.03.2023; katastriandmed: Maa-amet, 20.01.2023)

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH väljatöötamise kavatsus

Töö nr 2023-010 ad

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn

Koostaja: Kobras OÜ

36 / 59

Joonis 21. PRIA põllumassiivid planeeringuala ümbruses (PRIA veebikaart, 22.03.2023)

Joonis 22. Ohtlikud ettevõtted ja ohualad planeeringualal ning ümbruses (Maa-amet, 20.03.2023)

Planeeringuala

Planeeringuala

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH väljatöötamise kavatsus

Töö nr 2023-010 ad

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn

Koostaja: Kobras OÜ

37 / 59

5.4. VÕRGUD JA INFRASTRUKTUUR

Planeeringuala idaserval on tööstusega seotud raudtee ja planeeringualast lõunas on Sämi - Sonda - Kiviõli

kõrvalmaantee (tee nr 17120), mille puhul tuleb arvestada transpordi mõjuga seotud kitsendustega (joonis 23).

Kõrvalmaanteel oli 2021. aasta keskmine ööpäevane liiklus 1400 autot/ööp, millest 94% moodustasid

sõiduautod ja pakiautod, 2% veoautod ja autobussid ning 4% autorongid (Maa-ameti teeregistri

kaardirakendus, 26.01.2023).

Planeeringualal on olemasolevad olmevee puurkaevud, mille sanitaarkaitsealaga ulatus on 50 m, ning

olemasolev kaevanduse puurkaev. Puurkaevu katastrinumbriga 2307 asukoht andmebaasides on ebatäpne,

KKT edastatud info kohaselt asukohas kaevu ei ole (vt joonis 15).

Ühtlustustiikidesse kogutava vee tehasesse taaskasutusele suunamiseks on rajatud kompaktpumpla, milles on

kaks pumpa tootlikkusega ca 8,0 l/s ja tõstekõrgusega H=25,0 m. Ühtlustustiikidest suunatakse vett tehases

taaskasutamiseks Sonda tee 15 katastriüksusel asuva tee ääres kulgeva veetrassi kaudu, mida kasutatakse ka

Põhja-Kiviõli I ja II põlevkivikarjääri vee suunamiseks tehasesse.

Joonis 23. Võrgud ja infrastruktuurid ning kaasnevad kitsendused planeeringualal ja ümbruses4 (Maa-amet,

21.03.2023)

4 Vt ka joonist 15. Seirekaevu katastrinumbriga 2307 asukoht andmebaasides on ebatäpne, KKT edastatud info kohaselt

asukohas kaevu ei ole.

Planeeringuala

piir

Pumpla ligikaudne asukoht

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH väljatöötamise kavatsus

Töö nr 2023-010 ad

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn

Koostaja: Kobras OÜ

38 / 59

5.5. HÜDROLOOGILISED TINGIMUSED

Planeeringualal on olemasoleva prügilaga seotud sademeveekraavid, mille kaudu juhitakse ladestult kogutav

sademevesi kolmest järjestikusest ühtlustustiigist koosnevasse süsteemi (joonis 24), vett kasutatakse

ladestatava materjali ja prügila teede niisutamiseks või pumbatakse sealt edasi tehasesse taaskasutusele.

Planeeringuala läänepiiril kulgeb Uuemõisa oja (VEE1070600). Vooluveekogu põhitelje pikkus on 5,9 km ja

valgala 15,8 km2. Oja suubub Erra jõkke (VEE1070200). (EELIS, 26.01.2023)

Looduskaitseseaduse (vastu võetud 21.04.2004) § 37 lg 1 punktist 3 tulenevalt on Uuemõisa oja piiranguvööndi

ulatus 50 m ja § 38 lg 2 punktist 5 tulenevalt on ehituskeeluvööndi ulatus 25 m.

Erra jõgi on määratletud veekogumina 1070200_1 (Erra), mille koondseisund on Eesti pinnaveekogumite

seisundi 2021. aasta vahehinnangu põhjal halb, kuna keemiline seisund on hinnatud halvaks settes ja vees

sisalduvate PAH komponentide tõttu. Erra jõe ökoloogiline potentsiaal on samuti hinnatud halvaks. Mittehea

elemendina on nimetatud kalastik ja mittehea hinnangu põhjusena põlevkivitööstuse jääkreostus. (KeM, 2022)

Planeeringualast põhjas ja läänes on maaparandussüsteemidega kaetud alad, kus on ka mitmeid

maaparandussüsteemide eesvoole ja kraave (joonis 25). Planeeritava alaga piirnevas lõigus kuulub Uuemõisa

oja riigi poolt korras hoitavate ühiseesvoolude hulka (vastavalt Vabariigi Valitsuse 01.11.2018 määrusele nr 274).

Joonis 24. Ühtlustustiigid olemasolevast KKT prügilast läänes (Maa-ameti fotoladu, pildistamise aeg

30.05.2021)

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH väljatöötamise kavatsus

Töö nr 2023-010 ad

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn

Koostaja: Kobras OÜ

39 / 59

Joonis 25. Maaparandussüsteemid planeeringualal ja ümbruses (Maa-amet, 26.01.2023)

KKT Oil OÜ keskkonnakompleksloas nr L.KKL.IV-171223 on määratud jäätmekäitluskoha seirenõuded (loa tabel

J8). Pinnaveeseire toimub kahes seirepunktis: Uuemõisa oja prügilast ülesvoolu (X=6583354; Y=665996) ja

Uuemõisa oja prügilast allavoolu (X=6585310; Y=667100). Loa kohaselt on määratavad ained: pH, KHT, BHT7,

SO4, üldfosfori, üldlämmastik, naftasaadused, hõljuvaine, NH4, üldkaredus, PAH, 1- ja 2-aluselised fenoolid.

(KOTKAS, 15.06.2023)

Seirepunktid langevad üldiselt kokku KKT Oil OÜ keskkonnaloas nr KMIN-105 määratud põlevkivikarjääri

pinnavee seirepunktidega: Uuemõisa oja, karjäärivee suubumise kohast ülesvoolu (X=6583315, Y=665996) ja

Uuemõisa oja, karjäärivee suubumise kohast allavoolu enne oja suubumist Erra jõkke (X=6585310, Y=667100)

(KOTKAS, 15.06.2023).

Joonisel 26 on kujutatud Põhja-Kiviõli I ja II põlevkivikarjääri pinnavee seire proovivõtukohad. Seirepunktist U1

(Uuemõisa oja enne karjäärivee suubumist Uuemõisa ojja) võeti veeproove kuni 2014. aasta lõpuni. Alates 2015.

aastast ei olnud proovivõtmine võimalik, kuna oja oli kuiv. Seirepunktis U2 (Uuemõisa oja pärast karjäärivee

suubumist Uuemõisa ojja) oli naftasaaduste, 1- ja 2-aluseliste fenoolide ning PAH summa sisaldus oli perioodil

2012 kuni 2015 (riigile kuuluva prügila sulgemise järel, mil kasutati olemasolevat KKT prügilat) valdavalt alla

määramispiiri, ohtlike ainete sisaldusi Põhja-Kiviõli I ja II põlevkivikarjääri pinnavee seire raames edaspidi ei

määratud.

Planeeringuala

piir

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH väljatöötamise kavatsus

Töö nr 2023-010 ad

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn

Koostaja: Kobras OÜ

40 / 59

Joonis 26. Põhja-Kiviõli I ja II põlevkivikarjääri pinnavee seire proovivõtukohad (karjääri keskkonnakompleksloa

taotluse materjalides)

Riigi prügila sulgemisega seoses tehti pinnavee seiret prügila läheduses asuvatest kraavidest.

Prügilast kirdes asuvast seirepunktist nr 2 (X=6584858, Y=667237) tehti seiret 2011. ja 2012. aastal. Seirepunkti

nr 2 tulemuste osas nenditi, et analüüsitulemustes oli näha muutusi, võrreldes varasemate proovidega, kuid

järelduste tegemiseks on seireperiood liiga lühike. (AS Entec Eesti, 2012)

Prügilast edelas asuvast seirepunktist nr 3 (X=6583374, Y=666322) tehti seiret 2013. ja 2014. aastal. 2014. aasta.

sügisest alates on kraav olnud praktiliselt kuiv. Vähesel määral oli vett peale ühtlustusmahuti tühjendamist

seoses selle puhastustöödega 2015. aasta detsembrikuus, mil oli võimalik võtta ka veeproov. 2016. aastast

2022. aastani pole kraavis vett olnud. Seirepunktis nr 3 jäi tulemuste põhjal naftasaaduste ning 1- ja 2-aluseliste

fenoolide sisaldus alla määramispiiri. (EKUK, 2022)

5.6. ÕHUKVALITEET

2022. aasta välisõhu kvaliteedi pidevseire põhjal on Ida-Virumaa linnaõhu peamised probleemid seotud pigem

spetsiifiliste ja antud piirkonnale iseloomulike saasteainetega. Ida-Virumaal tehti linnaõhu pidevseiret 2022.

aastal Kohtla-Järvel ja Narvas. Probleemseks on näiteks vesiniksulfiid (H2S), mille tase ületab tihti saastetaseme

tunnikeskmist piirväärtust, kuid võrreldes seire algusaastatega on H2S piirväärtuste ületuskordade arv pigem

langustrendis. (EKUK, 2023b)

Välisõhu kvaliteeti seiratakse alates 2021. aastast Kiviõli seirejaamas, mis paikneb planeeringualast ca 1,7 km

kaugusel läänes. Seirejaamas mõõdetakse automaatanalüsaatoritega vesiniksulfiidi (H2S) ja lenduvate

orgaaniliste ühendite (NMHC) sisaldust välisõhus ning peenosakeste sisaldust (PM10). Lisaks mõõdetakse

seirejaamas meteoparameetreid. (EKUK, Eesti välisõhu kvaliteet, https://ohuseire.ee/).

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH väljatöötamise kavatsus

Töö nr 2023-010 ad

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn

Koostaja: Kobras OÜ

41 / 59

Seoses Kiviõli tööstusjäätmete ja poolkoksi prügila sulgemisega teostas OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus.

2011. aasta maist kuni 2012. aasta septembrini sulgemistööde aegset õhuseireseiret Kiviõlis asuvas

mõõtepunktis (koordinaadid X=6583802, Y=668522), mis jääb planeeringualast ca 1,5 km kaugusele läände.

Mõõtmiste eesmärgiks oli hinnata Kiviõli poolkoksi ladestu mõju sealse piirkonna välisõhu kvaliteedile.

Mõõtmiste tulemusi on kajastatud mõõtmisperioodide 10.05–31.12.2011, 01.01–30.06.2012 ja 01.07–

27.09.2012 seirearuannetes (EKUK, 2012). Uuringu tulemuste puhul tuleb arvestada, et prügilasse ladestamise

ja prügila sulgemise mõju oleneb kasutatavast ladestamise ja sulgemise tehnoloogiast ning tulemused ei ole

otseselt kohaldatavad praegu kavandatavale prügila laiendusele.

Saasteainete päritolu hindamiseks ning võimalike saasteallikate tuvastamiseks kasutati summeeritud

saastevoogu, mis annab infot, kust pärineb koguseliselt suurem osa konteinerjaamas mõõdetud saastest. Enim

peenosakeste saastet jõudis üldiselt mõõtepunktini edela suunast, kus paikneb ka Kiviõli Keemiatööstuse OÜ

tootmisterritoorium. Perioodil 01.01–30.06.2012 pärines peenosakeste saastet lisaks kagu suunast ja perioodil

01.07–27.09.2012 kirdest, mis viitab teistele piirkonnas asuvatele saasteallikatele. Perioodil 10.05–31.12.2011

pärinesid ülejäänud mõõteperioodi tulemustega võrreldes kõrgemad peenosakeste sisaldused ka lääne

suunast, kus paikneb poolkoksiladestu. Perioodil 01.07–27.09.2012 poolkoksi ladestul olulist rolli peenosakeste

saastetasemete kujunemisel ei olnud, lääne suunast kandus mõõtepunktini peenosakeste saastet ligikaudu

13% summaarsest kogusaastest. Maksimaalsed PM10 kontsentratsioonid jõudsid mõõtepunktini perioodil

10.05–31.12.2011 ja 01.01–30.06.2012 edelast, perioodil 01.07–27.09.2012 kirdest. (EKUK, 2012)

Peenosakeste sisaldus välisõhus on normeeritud keskkonnaministri 27.12.2016 määrusega nr 75. Kogu

mõõtmiste perioodi jooksul registreeriti ööpäevakeskmisest piirväärtusest kõrgem PM10 kontsentratsioon vaid

ühel korral 2012. aasta esimesel poolaastal. Perioodil 01.01–30.06.2012 näitasid nii tunni- kui ka

ööpäevakeskmine PM10 maksimaalne kontsentratsioon võrreldes varasema perioodiga tõusu, kuid

mõõteperioodi keskmine peenosakeste sisaldus jäi eelmise seireperioodiga samale tasemele. Viimasel

perioodil oli nii tunni- kui ka ööpäevakeskmine PM10 kontsentratsioon märkimisväärselt langenud ning

langenud oli ka perioodi keskmine PM10 sisaldus. (EKUK, 2012)

5.7. JÄÄKREOSTUS

Planeeringualale jäävad kaks EELIS andmebaasi (seisuga 23.03.2023) kantud jääkreostusobjekti (joonis 27):

Kiviõli poolkoksi ladestus (JRA0000003) ja Kiviõli keemiatööstus (JRA0000117). Reostunud on pinnas ja

põhjavesi, reostus on osaliselt lokaliseeritud.

Planeeringualast ca 1,1 km kaugusel läänes on Sonda raketibaasi jääkreostusobjekt (JRA0000119), mis on

andmebaasi info kohaselt likvideeritud. Planeeringualast ca 2,1 km kaugusel kirdes on jääkreostusobjekt Erra

jõe reostunud põhjasetted (JRA0000082). (EELIS, 23.03.2023)

Erra jõe jääkreostuse ohutustamise tööd on toimumas lõpptähtajaga 01.10.2023 (KeM, Uudised,

https://envir.ee/uudised/erra-joge-ja-kivioli-kraavi-hakkab-puhastama-kroodi-oja-reostuse-kogemusega-

kaurits).

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH väljatöötamise kavatsus

Töö nr 2023-010 ad

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn

Koostaja: Kobras OÜ

42 / 59

Joonis 27. Jääkreostusobjektid planeeringualal ja ümbruses (jääkreostusobjektid: EELIS, 23.03.223; aluskaart:

Maa-amet, 23.03.2023)

5.8. TAIMESTIK, LOOMASTIK JA KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID

Kavandataval prügila laienduse alal on valdavalt tegemist tööstusliku alaga ning osaliselt ka metsamaaga

(eelkõige ala põhja- ja idaosas). Planeeringuala lähiümbruses on metsamaa, rohumaa ja haritava maa

kõlvikutega alasid. Kavandatava prügila laienduse eelprojekti (Entec Eesti OÜ, 2023) raames koostatud

keskkonnamõju eelhinnangus (Keskkonnaagentuur Viridis OÜ, 2021) on välja toodud, et taimestik on omane

pigem liigniisketele aladele, kus domineerivad lehtpuud. Puistul on eelkõige visuaal-esteetiline funktsioon

Koljala ja Varinurme asulate elanike suhtes. Lisaks on välja toodud, et Uuemõisa oja kaldapuistus tehtud

välitööd-jäljevaatlused viitasid, et oja kaldaid kasutavad piirkonnas aktiivselt metskitsed, metssead, rebased,

jänesed, koprad ja põdrad.

Eesti looduse infosüsteemi andmetel (seisuga 23.03.2023) ei asu planeeringualal ega lähiümbruses kaitstavaid

loodusobjekte. Planeeringualast ca 0,8 km kaugusel loodes asub märgalade männikud ja kaasikud (C3) tüüpi

vääriselupaik (VEP128053). Vääriselupaigad asuvad ka 1,8 km kaugusel edelas. Planeeringualast ca 1,3 km

kaugusel kagus asub Kiviõli looduskaitseala (KLO1000687), mille kaitse-eesmärk on kaitsta, säilitada ja taastada

väärtuslikke metsakooslusi. Kaitsealal asuvad ka III kaitsekategooriasse kuuluva hariliku kopsusambliku (Lobaria

pulmonaria) ja künnapuu (Ulmus laevis) leiukohad, vääriselupaigad ja inventeeritud Natura elupaigad. Natura

2000 võrgustikku kuuluvaid alasid planeeringuala läheduses ei asu.

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH väljatöötamise kavatsus

Töö nr 2023-010 ad

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn

Koostaja: Kobras OÜ

43 / 59

5.9. KULTUURIVÄÄRTUSLIKUD OBJEKTID JA ALAD

Planeeringualal ega lähiümbruses ei asu ühtegi muinsuskaitseobjekti. Lähim kultuurimälestis on ca 1,8 km

kaugusel idas asuv koolihoone (registrinumber 13872). (Maa-ameti kultuurimälestiste kaardirakendus,

25.01.2023)

Planeeringualal ega lähiümbruses ei asu ka kohapärimusega seotud objekte. Lähim pärandkultuuri objekt on

ca 0,9 km kaugusel idas asuv Holokausti ohvrite mälestuskivi (registreerimisnumber 309:MAL:001). (Maa-ameti

kohapärimuse kaardirakendus, 25.01.2023)

6. MÕJU HINDAMISE ULATUS JA EELDATAVALT KAASNEVAD OLULISED

KESKKONNAMÕJUD

Detailplaneeringu kehtestamisega antakse ehitusõigus prügila laiendamiseks, selle juurdepääsuteede ja

ladestu kasutamiseks vajaliku muu taristu ehitamiseks. Ehitusõiguse realiseerimine toimub järgnevalt

koostatava projekti alusel ehitusloa andmisega. Ehitustegevuse jätkuks on prügila kasutamine, mis toimub

vastava keskkonnakaitseloa alusel. Detailplaneeringu KSH raames käsitletakse prügila laienduse ehitusaegseid,

kasutusaegseid ja sulgemise järel avalduvaid mõjusid. Kavandatav prügila laiendus ühendatakse olemasoleva

KKT prügilaga. Käsitletakse ka olemasoleva KKT prügila sulgemisega seotud mõjusid.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise ala ulatus sõltub konkreetsest mõjuvaldkonnast, sõltudes kaasnevate

tagajärgede tekkimisest ja nende esinemise ulatusest ning vastuvõtjast, aga ka rakendatavatest meetmetest.

Näiteks mõju põhjaveele võib avalduda kogu põhjaveekogumi ulatuses, visuaalne mõju võib avalduda mitmete

kilomeetrite kaugusel, mõju pinnaveele võib levida eelkõige mööda vooluveekogusid allavoolu. Mõjud

avalduvad intensiivsemalt prügila alal ja selle vahetus ümbruses. Prügila puhul on tegemist pika kasutusajaga

objektiga, millega kaasnevad mõjud on valdavalt pikaajalised ja pigem pöördumatud.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimisel on sisendiks koostatav detailplaneering, aga ka

olemasoleva KKT prügila sulgemisprojekt ning koostatav prügila laienduse eelprojekt ja selle raames koostatud

eelhinnang. Keskkonnamõju strateegiline hindamine koostatakse keskkonnamõju hindamise täpsusega, st

käsitletakse planeeringuga kavandatud ehitusala määramisest ja muude sellega seonduvate lahendatavate

ülesannete realiseerimisest tulenevaid mõjusid ümbritsevale looduskeskkonnale ja sotsiaalmajanduslikule

keskkonnale. Detailplaneering peab arvestama mõju hindamise tulemustega.

KKT prügilas ladestatavad jäätmed on potentsiaalse keskkonnaohuga. Jäätmeseaduse § 6 lg 1 defineerib

ohtlikud jäätmed – need on jäätmed, mis komisjoni määruse (EL) nr 1357/2014 lisas nimetatud vähemalt ühe

ohtliku omaduse tõttu võivad olla ohtlikud inimese tervisele, varale või keskkonnale. Prügila laienduse

kavandamisel hinnatakse sellise tegevuse jaoks kehtestatud õigusaktidest ja parimast võimalikust tehnikast

(PVT)5 tulenevate nõuetega arvestamist ning võimalikke keskkonnariske lähtudes looduslikest oludest, ala

tundlikkusest ning vastupanuvõimest välistele mõjutustele. Prügila sulgemisel on oluline valida lahendus, mis

5 a) KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2018/1147, 10. august 2018, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi

2010/75/EL alusel jäätmekäitluse parima võimaliku tehnika (PVT) alased järeldused.

b) EC IPPC BREF dokument „Emissions from storage“, 2006.

c) keskkonnaministri määrus 29.04.2004 nr 38 „Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded“.

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH väljatöötamise kavatsus

Töö nr 2023-010 ad

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn

Koostaja: Kobras OÜ

44 / 59

tagab ohtlike jäätmete isoleerituse väliskeskkonna mõjutustest ning väliskeskkonda jõudvate mõjude vältimise

või minimeerimise.

Detailplaneeringu realiseerimisel, arvestades prügila laiendamise, kasutamise ja sulgemisega, võib kaasneda

oluline keskkonnamõju järgmistele keskkonnaelementidele, mida käsitletakse täpsemalt KSH aruande

koostamisel:

• mõju pinnavee kvaliteedile

KSH aruandes hinnatakse prügila laienduse kasutamise ajal sademevee (valgvee) käitlusest tulenevat

võimalikku mõju piirkonna veekogudele (eelkõige Uuemõisa oja), arvestades seejuures muutuvate sademevee

(valgvee) käitlusmahtudega ja sademevee ühtlustustiikide rekonstrueerimise ja/või täiendava tiigi rajamisega.

Prügila sulgemine on eeldatavalt positiivse mõjuga pinnaveele, sest jäätmed isoleeritakse keskkonnast. KSH

aruandes käsitletakse prügila sulgemise järgset sademevee (valgvee) käitluse lahendust ja hinnatakse selle

võimalikku mõju piirkonna veekogudele (eelkõige Uuemõisa oja).

Mõju hindamisel lähtutakse olemasolevast teabest Uuemõisa oja veekvaliteedi ja seisundi kohta,

olemasolevatest seireandmetest ühtlustustiigi veekvaliteedi kohta, olemasolevast ja kavandatavast sademevee

(valgvee) käitluslahendusest, võimalikest prügila aluse konstruktsiooni rajamiseks kasutatavatest lahendustest

(arvestades analoogsete ladestusalade puhul kasutatud lahendustega), võimalikest prügila katmise

lahendustest ning seadusandlusest tulenevatest tingimustest;

• mõju põhjavee kvaliteedile

KSH aruandes hinnatakse prügila laienduse rajamise, kasutamise ja sulgemise mõju põhjavee kvaliteedile

seoses sademevee (valgvee) käitlusest tuleneva potentsiaalse ohuga saasteainete sattumiseks põhjavette.

Mõju hindamisel lähtutakse olemasolevast teabest piirkonnas olemasolevate kaevude ja nende veekvaliteedi

kohta, piirkonnas levivate põhjaveekogumite ja nende seisundi kohta, kavandatavast sademevee (valgvee)

käitluse lahendusest, võimalikest prügila aluse konstruktsiooni rajamiseks kasutatavatest lahendustest

(arvestades analoogsete ladestusalade puhul kasutatud lahendustega), võimalikest prügila katmise

lahendustest ning seadusandlusest tulenevatest tingimustest.

Detailplaneeringu koostamisel arvestatakse alal olemasolevate puurkaevude paiknemise, nende

sanitaarkaitseala või hooldusala ulatuse ja kehtivate nõuetega ning kaevude kasutusvajadusega. Vajadusel

nähakse ette puurkaevude tamponeerimine ja tuuakse välja tingimused kaevude sanitaarkaitsealal või

hooldusalal toimuvate tegevuste nõuetele;

• mõju inimese tervisele, heaolule ja varale

Mõju inimese tervisele, heaolule ja varale võib eelkõige avalduda seoses mõjuga välisõhule ja müratasemele

ning visuaalse mõjuga. Mõju võib eelkõige avalduda lähimate elamute juures, näiteks Varinurme ja Koljala

külas, mis jäävad planeeringualast kirdesse ja edelasse.

Mõju müratasemele ja välisõhu kvaliteedile on kirjeldatud allpool. Inimese tervist ja heaolu oluliselt mõjutavat

mõju müratasemele ja välisõhu kvaliteedile kavandatavaga ei kaasne. Samas tuleb arvestada, et mõju inimese

tervisele, heaolule ja varale avaldub erinevate mõjurite koosmõjus. Detailplaneeringu koostamisel teostatakse

nähtavusanalüüs ja koostatakse visualiseeringud, kusjuures asukohad määratakse nähtavusanalüüsi abil.

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH väljatöötamise kavatsus

Töö nr 2023-010 ad

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn

Koostaja: Kobras OÜ

45 / 59

Visualiseeringud teostatakse lähimate elamute juurest ja punktidest, kus nähtavusanalüüsi alusel jääks prügila

mäemassiiv näha ning paikneb mõni avalikult kasutatav objekt. KSH aruande koostamisel hinnatakse

visualiseeringute põhjal kavandatavaga avalduvat visuaalset mõju;

• mõju kliimamuutustele

Ladestamisel tekkivad jäätmed on tekkinud KKT Oil OÜ tootmistegevuse käigus. Prügila laiendamise

detailplaneeringu KSH raames keskendutakse jäätmete ladestamise mõjule, seega ei käsitleta

tootmistegevusest tulenevat mõju kliimale.

Detailplaneeringuga kavandatava laienduse alale jääb ka metsaga kaetud ala. Metsadel on tähtis roll üleilmses

süsinikuringes – need neelavad atmosfäärist süsihappegaasi (peamine kasvuhoonegaas) ja talletavad seda

biomassis. KSH aruande koostamisel käsitletakse metsa raadamise mõju kliimale.

KSH aruande koostamisel hinnatakse ka kliimamuutuste mõju kavandatavale tegevusele, st millised kliimariskid

võivad kavandatavale tegevusele mõju avaldada ning millised on võimalikud mõjude maandamismeetmed;

Järgnevalt on välja toodud mõjuvaldkonnad, mida ei käsitleta KSH aruandes täpsemalt, kuna detailplaneeringu

realiseerimisel ei kaasne olulist keskkonnamõju, kui rakendatakse tavapäraseid või praeguseks juba

teadaolevaid leevendusmeetmeid, või mille täpsemat käsitlemist KSH aruandes ei peeta vajalikuks eeldatava

negatiivse mõju puudumise tõttu hoolimata võimalikust planeeringulahendusest:

• mõju müratasemele

Prügila laienduse kasutamisel ei lisandu täiendavaid mürarikkaid tegevusi võrreldes praegusega, kuid muutub

prügilas toimuvate tegevuste ala ja muutub seega ka prügila mõjuala. Ladestamine toimub praegu

olemasolevas KKT prügilas, kuid etappide kaupa võetakse kasutusele kavandatava laienduse ala (vt joonis 5),

seega väheneb mõjuala ulatus läänes ning laieneb ida ja põhja suunas. Mõju müratasemele on seotud ka

juurdepääsuteede paiknemisega. Laienduse ala optimaalseks kasutamiseks kavandatakse juurdepääsuteed nii

lääne (praegu kasutatav juurdepääsutee) kui ka ida suunast.

Kavandatava prügila laiendusega ei kaasne liikluskoormuse suurenemist. Ladestatava materjali vedu toimub

ööpäeva ringselt ja liikluskoormus on ööpäeva lõikes ühtlane. Ööpäevas toimub ca 61 poolkoksi vedu (ca 3

autot tunnis), ca 50 TSK tuha vedu (ca 2 autot tunnis) ja ca 4 SEJ tuha vedu (intervaaliga 4 kuni 6 tundi).

Ladestatava materjali veoga seotud liikluskoormus on seega väike ning ei kaasne norme ületavat mürataset.

Planeeringualale lähim eluhoone asub Sonda tee 10 katastriüksusel (kü tunnus 30901:001:0010). Elamu jääb

olemasolevast KKT prügila ladestusalast vähemalt 0,4 km kaugusele põhja poole ning kavandatava laienduse

alast vähemalt ca 0,35 km kaugusele, kusjuures enamik laienduse alast jääb veelgi kaugemale ja on elamust

eraldatud riigi suletud prügila mäemassiiviga. Elamu asub ca 0,1 km kaugusel planeeringuala lõunaserval

kulgevast teest, mida mööda toimub praegu juurdepääs ladestusalale. Praegune juurdepääsutee jääb küll

kasutusse, kuid idapoolse juurdepääsutee lisandumine vähendab koormust läänepoolsel teel. Arvestades

laienduse alade paiknemist on ühtlasi idapoolse juurdepääsutee kasutamine tõenäoliselt eelistatud.

Kavandatava prügila laienduse kasutuselevõtul on seega oodata prügilaga seotud müra vähenemist elamu

juures. Põhiliselt jääb elamu juures olevat mürataset mõjutama ca 50 m kaugusel asuv Sämi - Sonda - Kiviõli

kõrvalmaantee, mille liikluskoormust prügila kasutamine ei mõjuta.

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH väljatöötamise kavatsus

Töö nr 2023-010 ad

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn

Koostaja: Kobras OÜ

46 / 59

Mitmeid elamuid asub ka prügilast edelas Varinurme külas, vähemalt ca 0,4 km (lähimate Koljala küla elamute

kaugus) kaugusel planeeringualast. Kavandatav prügila laienduse ala jääb elamutest kaugemale kui olemasolev

KKT prügila, olles samuti elamutest eraldatud riigi suletud prügila mäemassiiviga. Idapoolse juurdepääsutee

lisandumine vähendab mürateket praegu kasutataval juurdepääsuteel. Prügilast edela suunas on seega oodata

prügilaga seotud müra vähenemist.

Prügilast kirdes asuvad Koljala küla elamud, mis jäävad olemasoleva KKT prügila ladestusalast ca 1 km

kaugusele. Kavandatava prügila laienduse põhja- ja kirdeosa (Sonda tee 25 ja Kivipõllu katastriüksusele

kavandatav osa, vt joonis 5) jääb elamutest ca 0,4 km kaugusele. Lisaks kavandatakse idapoolne

juurdepääsutee, mis on arvestades laienduse alade paiknemist tõenäoliselt eelistatud. Kavandatava prügila

laienduse ala kasutusele võtmisel on mürarikkad tegevused Koljala küla elamutele varasemast lähema. Samas

jääb vahekauguseks siiski vähemalt 0,4 km.

Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid“ sätestab müra normtasemed, millest lähtutakse müra mõju hindamisel.

Koljala küla elamute puhul tuleb arvestada II kategooria normtasemetega (II kategooria – haridusasutuste,

tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuste ning elamumaa-alad, maatulundusmaa õuealad, rohealad). Jäätmete

vedamisel ja ladestamisel tekkiv müra liigitub iseloomust lähtuvalt tööstusmüra alla. II mürakategooria päevane

tööstusmüra piirväärtus on 60 dB ja öine tööstusmüra piirväärtus 45 dB. Määrusele vastavalt võrreldakse müra

norme müra hinnatud tasemega. Tegemist on ka liikluskoormust arvestava ajas keskmistatud väärtusega.

Madala liikluskoormuse tõttu ei ole oodata liikluskoormust arvestava müra hinnatud taseme normväärtuste

ületamist.

Täiendavalt sätestab keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 § 6 nõuded maksimaalse müra osas, millest

tulenevalt ei tohi maksimaalne müratase ei tohi ületada tööstusmüra korral vastava mürakategooriaga alal

müra liigile kehtestatud normtaset rohkem kui 10 dBA.

Müra leviku osas lihtsustatud hinnangu andmiseks on võimalik kasutada mürakalkulaatoreid (näiteks

https://noisetools.net/barriercalculator). Veomasinate tekitatav müra oleneb konkreetsetest masinatest, nende

liikumise kiirusest ja ka tee reljeefist. Kasutades aeglaselt liikuva veoauto tekitatava mürataseme näiteandmeid

(Lloyd George Acoustics, 2021) on arvutuslik müratase 0,4 km kaugusel ilma vahepealse loodusliku maastiku

müra summutavat mõju arvestamata (n-ö kõva pind) 42,1 dB. Kui arvestada ka loodusliku maastiku müra

summutava mõjuga (n-ö pehme pind, kusjuures pehmeks pinnaks on ka näiteks rohumaa, seega ei eeldata

puittaimestiku olemasolu) on arvutuslik müratase 0,4 km kaugusel 37,3 dB. Tegemist on loodusliku fooni

lähedase müratasemega. Praktikas kujunev müratase võib erinevate tegurite tõttu arvutustest erineda, kuid

eeltoodu põhjal on II kategooria maksimaalse lubatud tööstusmüra tasemeni (45+10 dB) ulatuva mürataseme

kujunemine välistatud.

Mõju müratasemele võib avalduda ka kavandatava laienduse alade ehitusetapis. Tegemist tavapärase

ehitustegevusega kaasneva põhiliselt ehitusmasinatest tingitud müraga, mis lakkab ehitustööde järel.

Olenevalt kontrastist varasema olukorraga ja ka müra levikut mõjutavatest teguritest (nagu tuule suund ja

looduslik mürafoon) võib prügila kasutamisest tulenev müra olla elamute juures kuuldav ning kohati mõjuda

häirivalt, kuid tegemist ei ole olulise mõjuga müratasemele, mis võiks oluliselt mõjutada ka ümbruses elavate

inimeste tervist ja heaolu ning mille vähendamiseks tuleks rakendada müra levikut takistavaid meetmeid.

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH väljatöötamise kavatsus

Töö nr 2023-010 ad

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn

Koostaja: Kobras OÜ

47 / 59

Teema põhjalikum käsitlemine KSH aruandes ei ole vajalik. Igal juhul on prügila kasutamisel asjakohane vältida

ebavajalikku mürateket töökorralduslike meetmetega (nagu heas korras masinate kasutamine ja optimaalne

logistika);

• mõju välisõhule

Prügila laienduse kasutamisel ei lisandu täiendavaid õhukvaliteeti mõjutavaid tegevusi võrreldes praegusega,

kuid muutub prügilas toimuvate tegevuste ala ja muutub seega ka prügila mõjuala. Ladestamine toimub

praegu olemasolevas KKT prügilas, kuid etappide kaupa võetakse kasutusele kavandatava laienduse ala (vt

joonis 5), seega väheneb mõjuala ulatus läänes ning laieneb ida ja põhja suunas. Mõju välisõhule on seotud ka

juurdepääsuteede paiknemisega. Laienduse ala optimaalseks kasutamiseks kavandatakse ladestusalale

juurdepääsutee nii lääne (praegu kasutatav juurdepääsutee) kui ka ida suunast.

Olemasolevas KKT prügilas ja laienduse korral kavandatava ladestamise tehnoloogia korral ei esine

põlevkivitööstuse prügilatega tihti seostatavat H2S ja lõhna levikut, kuna ladestus ei teki kuumenemiskoldeid.

Prügilas kasutatava jäätmete ladestamise tehnoloogia korral võib eelkõige olla probleemseks tolmu teke

ladestamisel ja juurdepääsuteedel.

Kasutatav tehnoloogia näeb ette tuha niisutamist ladestamiseks (tootmisseadme juures), seega rakendatakse

ladestamisel meetmeid tolmu tekke vältimiseks. Vähest tolmamist võib esineda, kuna ladestatav tuhk on kuum

ja kuivab kiirelt, kuid tolmamist saab minimeerida täiendava niisutamisega.

Kuna pikemas vaates puudub kindlus poolkoksi tekke osas, on koostatud uuring TSK-500 tahke soojuskandja

meetodil tekkiva tuha kuivladestamise tehnoloogia väljatöötamiseks ilma poolkoksi kasutuseta (IPT

Projektijuhtimine OÜ, 2022). Praeguses etapis ei ole teada, kas tuha kuivladestamise tehnoloogia puhul

rajatakse täiendav laadimissõlm tehase või prügila territooriumile, kuid igal juhul tuleb ladestamisel tolmamise

vähendamiseks tuhka vajadusele vastavalt niisutada.

Tolmamist esineb ka juurdepääsuteedel, kuna enam kasutatavate teede pind muutub ajapikku veomasinate

liikumise tõttu pudedaks. Ka juurdepääsuteedel on tolmamise vähendamiseks vajalik niisutamine.

Mõju välisõhu kvaliteedile võib avalduda ka kavandatava laienduse alade ehitusetapis, mil toimuvad

pinnasetööd ja ehitusaegne transport. Tegemist tavapäraste ehitustegevusega kaasnevate mõjudega, mis

lakkavad ehitustööde järel.

Ka välisõhule avalduva mõju puhul on oluliseks vastuvõtjate paiknemine ladestusala ja juurdepääsuteede

suhtes. Analoogselt mürataseme korral kirjeldatule on kavandatava prügila laienduse kasutusele võtmisel

oodata lõunas ja edelas asuvate elamute juures prügila mõju vähenemist. Kavandatava prügila laienduse ala

kasutusele võtmisel on välisõhu kvaliteeti mõjutavad tegevused Koljala küla elamutele varasemast lähema.

Samas jääb vahekauguseks siiski vähemalt 0,4 km ja rakendatakse meetmeid tolmamise vältimiseks. Olenevalt

ilmastikuoludest võib kohati olla tolmamine intensiivsem, kuid teede niisutamise korral ei ole tegemist olulise

mõjuga välisõhu kvaliteedile, mis võiks oluliselt mõjutada ka ümbruses elavate inimeste tervist ja heaolu. Teema

põhjalikum käsitlemine KSH aruandes ei ole vajalik.

• mõju pinnasele ja maavaradele

Prügila laienduse rajamiseks tehakse ulatuslikul alal pinnasetöid, kuid tegemist on tööstusest varasemalt

mõjutatud alaga ning ei kaasne märkimisväärset mõju loodusliku pinnase hävimise tõttu.

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH väljatöötamise kavatsus

Töö nr 2023-010 ad

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn

Koostaja: Kobras OÜ

48 / 59

Planeeringuala edelaosale ulatub Eesti põlevkivimaardla Põhja-Kiviõli uuringuväli, kuid sellele alale prügila

laiendust ei kavandata.

Planeeringuala kagu- ja lõunaosale ulatub altkaevandatud ala, mis on valdavalt langetatud ala, kuid ala serval

on tegemist langetatud ala servakonsooliga, mille püsivuse klass on hinnatud kvaasistabiilseks. Langetatud

maa vajub kaevandamise käigus, kuid võib esineda maa järel- või hilisvajumist. Altkaevandatud alal on suures

osas tegemist riigi suletud prügila ja selle ümbruses asuva alaga, kuhu on samuti varasemalt tööstusjäätmeid

ladestatud. Olemasolev jäätmelade on võimaliku mõju altkaevandatud alale juba avaldanud, seega on nendel

aladel vajumite esinemine ebatõenäoline. Tallinna Tehnikaülikooli Mäeinstituudi töö „Põlevkivi altkaevandatud

alade planšettide digitaliseerimine ja stabiilsushinnangu andmine“ seletuskirja kohaselt on langetatud ala

servakonsoolide kvaasistabiilsel alal hoonete ja rajatiste ehitamine üldiselt keelatud, lubatav vaid erandkorras,

geotehnilise ekspertiisi läbinud projekti alusel. Teema täpsem hindamine KSH aruande koostamisel ei ole

vajalik, kuid prügila laienduse projekteerimisel altkaevandatud alale, kus olemasolev jäätmelade puudub või on

õhukese kihina, on asjakohane arvestada põhimõttega geotehnilise ekspertiisi tegemiseks;

• mõju pinnavee režiimile

Pürgila laiendusalade kasutamine ei mõjuta pinnavee režiimi, kuna prügila alalt kogunev sademevesi (valgvesi)

suunatakse ühtlustustiikidesse ning vesi kasutakse ära prügila teede ja ladestatava tuha niisutamiseks või

pumbatakse tehases taaskasutamiseks. Prügila sulgemise järel võidakse vett kasutada haljastatud prügilademe

kastmiseks, kuid kasutatav vee kogus on praegusega võrreldes väiksem, seega võib kohati olla vajalik ka liigse

vee juhtimiseks keskkonda. Tõenäoline on vee juhtimine Uuemõisa ojja, mis on praegu prügilast ülesvoolu

jäävas lõigus kuiv. Arvestades, et ka sademerohketel perioodidel on pürgila alalt vee kogunemise viibeaeg pikk

ning Uuemõjusa ojja juhitakse vett alles sademevee (valgvee) ühtlustusbasseinide täitumise järel, siis ei kaasne

ka prügila sulgemise järel suurte vooluhulkade juhtimist keskkonda ning ei esine olulist mõju pinnavee

režiimile;

• mõju põhjavee režiimile

Teadaoleva info põhjal on piirkonnas põhjaveerežiim olnud pikema aja jooksul stabiilne. Planeeringu

elluviimine ei muuda põhjaveerežiimi, kuna ei toimu põhjaveetaseme alandamist, depressioonilehtri tekitamist

ega põhjavee toitumistingimuste olulist muutmist;

• mõju loodusväärtustele, sh rohelisele võrgustikule, kaitsealustele taime- ja loomaliikidele ning Natura

aladele

Kavandataval prügila laienduse alal on osaliselt ka metsamaa, kuid valdavalt on tegemist tööstusest varasemalt

mõjutatud alaga. Ka planeeringualale jääv metsamaa on kõrval asuvast tööstustegevusest juba mõjutatud.

Prügila rajamisega kaasneva looduslähedase metsaala vähenemise puhul ei ole tegemist olulise mõjuga, mida

tuleks käsitleda KSH aruande koostamisel.

Detailplaneeringu ala lääneserval on maakonnaplaneeringu järgne rohelise võrgustiku koridor, mille piirid

ühtivad kehtiva Kiviõli linna üldplaneeringuga määratud rohelise võrgustiku koridoriga.

Planeeringuala osal, mis jääb maakonnaplaneeringu ja kehtiva Kiviõli linna üldplaneeringu rohelise võrgustiku

alale, on tegemist olemasoleva KKT prügila ja riigi suletud prügila äärse alaga, mis on osaliselt ka prügila

ühtlustustiikide ala (vt joonis 6 ja 8). Riigi suletud prügila äärsel rohelise võrgustiku alal detailplaneeringuga

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH väljatöötamise kavatsus

Töö nr 2023-010 ad

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn

Koostaja: Kobras OÜ

49 / 59

tegevusi ei kavandata. Detailplaneeringu koostamisel arvestatakse ladestusala suurenemisest tingitud

kogutava sademevee (valgevee) koguse suurenemisega ning lahendatakse ühtlustustiikide mahu

suurendamine olemasolevate tiikide rekonstrueerimise ja/või uue ühtlustustiigi kavandamisega. Kui rajatakse

uus ühtlustustiik, hõivatakse olemasolevate ühtlustiikide ja Uuemõisa oja vahel ala, kus on osaliselt hõreda ja

madala puittaimestikuga ala ning rohumaa. Tegemist ei ole väärtusliku puittaimestikuga, mis peaks Kiviõli linna

üldplaneeringu järgi rohelises võrgustikus kuuluma säilitamisele ja oleks rohelise võrgustiku toimimise

seisukohalt kõrge väärtusega. Kavandatavaga ei kaasne eeltoodust tulenevalt olulist mõju rohelise võrgustiku

toimimisele.

Kuigi koostatav Lüganuse valla üldplaneering ei ole veel kehtestatud, on see siiski kooskõlastatud

ametkondadega ning omavalitsuse poolt vastuvõetud, millega on omavalitsus kinnitanud, et üldplaneering

vastab õigusaktidele, on koostatud vastavuses valla või linna ruumilise arengu eesmärkidega ning selle

koostamisel on võetud arvesse KSH tulemusi. Vastuvõetud Lüganuse valla üldplaneeringuga on rohelise

võrgustiku koridori ulatust planeeringualal vähendatud selliselt, et see ei ulatu enam detailplaneeringualale,

vaid piirneb sellega (joonis 9). Rohelise võrgustiku ala täpsustamine lähtub eelkõige alal olemasolevast

taimestikust ja maakasutuse iseloomust (ala ei ole rohelise võrgustiku toimimise seisukohalt kõrge väärtusega)

ning üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbest (jäätmekäitlusmaa)

Detailplaneeringuga kavandatav ladestusala jääb planeeringuala põhja- ja idaosasse, olles rohelise võrgustiku

alast kaugemal kui olemasolev KKT prügila. Rohelise võrgustiku toimimine planeeringualast läänes võib seega

olla pigem mõjutatud juba toimuvast tegevusest ja mitte kavandatavast laiendusest. Planeeringuala põhjaosas

ei jää olemasolev KKT küll prügila kavandatava laienduse ja rohelise võrgustiku vahele, kuid rohelist võrgustikku

ja prügila laienduse ala eraldab vähemalt ca 0,25 km laiune ala. Olemasoleva KKT prügila ümbruses on

häiringute mõju avaldunud juba pikemat aega, mistõttu puuduvad ka praegu lähialal loomadele ja lindudele

sobilikud elupaigad. Detailplaneeringuga täiendavat märkimisväärset mõju rohelise võrgustiku toimimisele ei

kaasne, KSH aruande koostamise raames ei ole seega rohelisele võrgustikule avalduva mõju käsitlemine vajalik.

Läheduses puuduvad looduskaitsealused objektid, millele võiks avalduda prügila laiendamisega seotud mõju.

Läheduses puuduvad Natura 2000 võrgustikku kuuluvad alad, seega ei ole KSH raames vajalik Natura

hindamise läbiviimine;

• mõju kultuuriväärtuslikele objektidele ja aladele

Planeeringuala läheduses ei asu kultuuriväärtuslikke objekte ja -alasid, seega on mõju nendele välistatud;

• mõju loodusressursside kasutamisele

Prügila laienduse ressursikulu on eelkõige seotud prügila aluse konstruktsiooni rajamisega ja ammendunud

prügila katmisega. KSH aruandes käsitletakse prügila aluse konstruktsiooni rajamise ja sulgemisjärgse katmise

nõudeid ja võimalusi, kuid uue aluse rajamise ulatus, konstruktsiooni lahendus ja materjalide maht selgub

projekteerimisel. Prügila rajamisel kasutatakse ära olemasoleva KKT prügila ala, mille abil minimeeritakse uue

aluse rajamise vajadust. Detailplaneeringu koostamisel ja KSH läbiviimisel arvestatakse ka laienduse etappide

kaupa rajamisega. Tootmismaht ja ladestatavate jäätmete maht võib aja jooksul muutuda ning laienduse

etappidena rajamine võimaldab seega vältida asjatut ressursikasutust. Prügila laienduse jaoks ehitusmaterjalide

maht on eeldatavalt siiski suhteliselt suur, kuid ressursikasutus on paratamatu. Vajaminevad materjalid,

loodusvaradest (kruus, killustik, liiv, savi, muld jms) hangitakse üldjuhul võimalikult lähedal asuvatest

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH väljatöötamise kavatsus

Töö nr 2023-010 ad

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn

Koostaja: Kobras OÜ

50 / 59

maardlatest, mille avamise ja kasutamise keskkonnamõju on eelnevalt hinnatud keskkonnalubade menetluse

raames. Valdav enamus prügila põhja vajalikke maavarasid on lähipiirkonnast transporditavad või isegi

taaskasutatavad.

Kavandatava prügila laienduse eelprojekti (Entec Eesti OÜ, 2023) raames koostatud keskkonnamõju

eelhinnangus (Keskkonnaagentuur Viridis OÜ, 2021) toodi välja, et olemasoleva KKT prügila maksimaalse

lubatud mahu saavutanud ladestusalade korrastamiseks on otstarbekas kasutada uute ladestusalade ehitamisel

ülejäävat pinnast. Teema täpsem hindamine KSH aruande koostamisel ei ole vajalik, kuid aruandes kirjeldatakse

pinnase kasutamise võimalusi.

• mõju piirkonna majanduslikule situatsioonile

KKT puhul on tegemist piirkonna jaoks väga olulise tööstusettevõttega, mille tegevus ja arendamine avaldab

piirkonna majandusele positiivset mõju. Ettevõtte tegevuse jätkumine, arenemine ja ka prügila laiendamisega

kaasnev ehitustegevus mõjutab otseselt piirkonna tööhõivet. Sotsiaal-majanduslik mõju on laiemalt seotud ka

piirkonna arengu ja kohaliku kasuga. Olemasoleva KKT prügila mahu ammendumise tõttu on ettevõtte

tegevuse jätkumiseks prügila laiendamine möödapääsmatu. Majanduslik mõju on samas seotud kogu ettevõtte

tootmistegevusega mitte otseselt detailplaneeringuga kavandatava tegevusega, mis võimaldab ettevõtte

jäätmekäitlustegevust. Kogu tootmistegevuse mõju hinnatakse laiemalt keskkonnakompleksloa

keskkonnamõju hindamise raames ja põlevkivitööstuse üldist mõju hinnatakse vastavate arengukavade KSH-de

raames. Prügila laiendamine on küll tihedalt seotud KKT tootmistegevusega, kuid detailplaneering ja selle KSH

ei hõlma kogu tootmistegevust, vaid ainult selle osa (jäätmekäitlustegevuse) jaoks vajaliku taristut ja sellega

rajamisega kaasnevat mõju. Eeltoodust tulenevalt KSH aruandes täiendavalt sotsiaal-majanduslikke mõjusid ei

käsitleta.

• mõju liikluskorraldusele

Prügila laienduse kasutamisel jätkatakse endisel viisil jäätmete transporti KKT tootmisterritooriumilt prügila

alale. Täpsustub juurdepääsuteede asukoht prügila alal, kuid ei kaasne liikluskoormuse või marsruutide

muutust, mis võiks mõjutada liikluskorraldust olemasoleval teedevõrgul (näiteks Sämi - Sonda - Kiviõli

kõrvalmaanteel);

• kumulatiivsed mõjud

Kavandatava tegevuse puhul ei ole ette näha kumulatiivset mõju teiste lähiala planeeringute või projektide

elluviimisega. Teisi piirkonnas kavandatavaid tegevusi on kirjeldatud KSH aruande peatükis 4. Teisi piirkonnas

toimuvaid tegevusi on kajastatud KSH aruande peatükis 5.3.

Kavandatav prügila laiendus ühendatakse olemasoleva KKT prügilaga. Mõju hindamisel arvestatakse läbivalt

olemasoleva KKT prügila sulgemisega. Eraldi kumulatiivsete mõjude väljatoomine KSH aruandes ei ole vajalik;

• piiriülene mõju

Arvestades planeeringuala asukohta ja eesmärki, puudub kavandataval tegevusel piiriülene mõju.

7. KASUTATAV METOODIKA

Keskkonnamõju strateegilisel hindamisel lähtutakse Eesti Vabariigis kehtivast seadusandlusest,

juhendmaterjalidest (eelkõige Keskkonnaministeeriumi tellimusel ning OÜ Hendrikson & Ko, Säästva Eesti

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH väljatöötamise kavatsus

Töö nr 2023-010 ad

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn

Koostaja: Kobras OÜ

51 / 59

Instituudi ja Keskkonnaõiguse Keskuse koostöös valminud keskkonnamõju strateegilise hindamise

käsiraamatust, 2017), varasemalt koostatud KKT tegevuse või sarnaste käitiste tegevusega seotud uuringutest

ja mõju hindamistest ning heast tavast. Mõju hindamine põhineb põhjus-tagajärg-mõju seoste väljatoomisel

ja analüüsimisel. Mõjude prognoosimisel kasutatakse nii kvalitatiivset eksperdipoolset hinnangut kui ka

kvantitatiivseid andmeid, mis tuginevad eelkõige kättesaadavatele uuringutele ja seireandmetele (näiteks riigi

suletud prügila ja KKT Oil OÜ keskkonnakompleksloaga seotud seire). KSH käigus teostatakse planeeringuala

ja lähiümbruse ülevaatus(i), küsitakse informatsiooni asjassepuutuvate osapoolte (kohalik omavalitsus, Kiviõli

Keemiatööstuse OÜ, maaomanikud) ja ametiasutuste käest. Praeguse teabe põhjal on olemasolevad

alusdokumendid ja info piisav detailplaneeringu koostamiseks ja KSH läbiviimiseks ning täiendavate uuringute

läbiviimine ei ole vajalik.

KSH aruandes käsitletavate alternatiivide (ptk 3.2.1) eeliste ja puuduste esitamisel on kavas kasutada

analüütiliste hierarhiate meetodit (AHM) ehk Saaty metoodilist analüüsi või muud sobivat metoodikat.

Saaty metoodiline analüüs töötati välja Ameerika Ühendriikides ca 20 aastat tagasi, Thomas L. Saaty poolt.

Meetod on eeskätt mõeldud subjektiivsete hinnangute alusel tegutsevate süsteemide korrastamiseks ja

kaalutletud otsusteni jõudmiseks.

Saaty meetod põhineb objektide (antud juhul kriteeriumite ja seejärel kriteeriumite alusel alternatiivide)

paarikaupa võrdlemisel. Meetod võimaldab keerukat otsustusprobleemi modelleerida hierarhilise struktuuri

kaudu, kus kogu tegevus jaotatakse järgmisteks etappideks:

• probleemi defineerimine;

• eesmärgi defineerimine;

• modelleerimine ehk süsteemi analüüs (tükeldamine) ja süntees (hierarhia koostamine);

• mõjurite ehk kriteeriumite leidmine;

• alternatiivide leidmine;

• kriteeriumite paarikaupa võrdlemine;

• alternatiivide paarikaupa võrdlemine iga kriteeriumi suhtes;

• kriteeriumite osakaalude leidmine;

• tulemuste analüüs.

Kriteeriumid, mille alusel võrreldakse KSH aruandes käsitletavaid alternatiive, lähtuvad peatükis 5 kirjeldatud

mõju valdkondadest, mis on alternatiivide omavahelisel võrdlemisel asjakohased.

8. PLANEERINGU JA KSH PROTSESS

8.1. OSAPOOLED JA TÖÖRÜHM

Detailplaneeringu ja KSH osapooled on tabelis 1.

KSH eksperdirühma koosseis on esitatud tabelis 2. Tabelis on nimetatud, milliseid valdkondi ja mõju hakkab

iga eksperdirühma kuuluv isik hindama. KSH läbiviimise käigus kaasatakse KSH protsessi vastavalt vajadusele

täiendavaid eksperte.

Planeeringu koostaja konsultandi töörühma koosseis on esitatud tabelis 3.

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH väljatöötamise kavatsus

Töö nr 2023-010 ad

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn

Koostaja: Kobras OÜ

52 / 59

Tabel 1. Detailplaneeringu ja KSH osapooled

Osapoole roll Täitja

Detailplaneeringu ja KSH algataja Lüganuse Vallavolikogu

Detailplaneeringu ja KSH vastuvõtja Lüganuse Vallavolikogu

Detailplaneeringu kehtestaja Lüganuse Vallavolikogu

Detailplaneeringu ja KSH koostamise

korraldaja

Lüganuse Vallavalitsus

Detailplaneeringu ja KSH koostaja Kobras OÜ

Huvitatud isik Kiviõli Keemiatööstuse OÜ (KKT)

Kinnistu omanik Eraomand Sonda tee 11 (kü tunnus 30901:001:0005), Sonda

tee 11a (kü tunnus 30901:001:0009), Sonda tee 15 (kü tunnus

30901:001:0015), Sonda tee 19 (kü tunnus 30901:001:0013),

Sonda tee 23 (kü tunnus 30901:001:0014) ja Sonda tee 23 (kü

tunnus 30901:001:0014), omanik Kiviõli Keemiatööstuse OÜ

(registrikood 10186158)

Eraomand Sonda tee 13 (kü tunnus 30901:001:0001), omanik

PVS Kinnisvara OÜ (registrikood 14393500)

Munitsipaalomand Sonda tee 25 (kü tunnus 30901:001:0019),

omanik Lüganuse Vallavalitsus

Riigiomand Sonda tee 17 (kü tunnus 30901:001:0016), valitseja

Keskkonnaministeerium, volitatud asutus Maa-amet

Tabel 2. KSH eksperdirühma koosseis

Valdkond Ekspert

KSH juhtekspert Urmas Uri (KSH juhtekspert ja KMH litsents

nr KMH0046)

Mõju õhukvaliteedile ja müratasemele Noeela Kulm (KMH litsents nr KMH0159)

Mõju õhukvaliteedile ja müratasemele Maris Palo

Mõju inimese tervisele ja heaolule, mõju kliimale Marite Paat

Mõju inimese tervisele ja heaolule, mõju kliimale Kadri Hänni

Mõju pinnasele, pinna- ja põhjaveele Urmas Uri (KMH litsents nr KMH0046)

Mõju pinnasele, pinna- ja põhjaveele, kontrollija Ene Kõnd

Tabel 3. Planeeringu koostaja töörühm koosseis

Osapoole roll Täitja

Planeerija Teele Nigola (volitatud ruumilise

keskkonna planeerija, tase 7)

Maastikuarhitekt-planeerija Priit Paalo (volitatud maastikuarhitekt,

tase 7 (kutstunnistus 155387)

Maastikuarhitekt-planeerija, nähtavusanalüüsi visualiseeringud Kadri Kattai (volitatud maastikuarhitekt,

tase 7, kutsetunnistus nr 152113)

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH väljatöötamise kavatsus

Töö nr 2023-010 ad

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn

Koostaja: Kobras OÜ

53 / 59

8.2. EELDATAVALT MÕJUTATAVAD VÕI PLANEERINGUST HUVITUVAD ISIKUD JA

ASUTUSED

DP koostamisel kohaldatakse koostööle ja kaasamisele detailplaneeringu koostamisele ettenähtud nõudeid.

(PlanS § 142 lg 2). Detailplaneeringu koostamisel tehakse koostööd ning kaastakse isikuid ja asutusi vastavalt

PlanS § 127 nõuetele.

(1) Detailplaneering koostatakse koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi

detailplaneering käsitleb.

(2) Detailplaneeringu koostamisse kaasatakse isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, ja isikud,

kes on avaldanud soovi olla kaasatud. Kui detailplaneeringu koostamisel on kohustuslik

keskkonnamõju strateegiline hindamine, kaasatakse detailplaneeringu koostamisse ka isikud ja

asutused, keda detailplaneeringu rakendamisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju tõenäoliselt

puudutab või kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju vastu,

sealhulgas valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid neid ühendava organisatsiooni kaudu ning

planeeritava maa-ala elanikke esindavad mittetulundusühingud ja sihtasutused.

KeHJS § 23 kohaselt on asjaomased asutused need asutused, keda strateegilise planeerimisdokumendi või

kavandatava tegevuse rakendamisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju tõenäoliselt puudutab või kellel

võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu. Eelmises lauses nimetatud asutuste

hulka võivad olenevalt strateegilise planeerimisdokumendi või kavandatava tegevuse iseloomust kuuluda

Kaitseministeerium, Keskkonnaministeerium, Kultuuriministeerium, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium, Maaeluministeerium, Rahandusministeerium, Siseministeerium,

Sotsiaalministeerium ja nende valitsemisalas tegutsevad valitsusasutused, kohaliku omavalitsuse üksus ning

teised asjaomased asutused.

Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määrus nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja

planeeringute kooskõlastamise alused“ kehtestab planeeringute koostamisel osalevate asutustega koostöö

tegemise korra ja planeeringute kooskõlastamise alused. Määruses on asutuste kaupa ära nimetatud, milliste

valdkondade korral tuleb vastava asutusega teha koostööd ja planeering kooskõlastada.

Järgnevalt on nimetatud asutused, kellega Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruse nr 133 põhjal koostööd

tehakse:

• Kaitseministeerium. Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruse nr 133 § 3 punktist 1 tulenevalt

kooskõlastatakse planeering Kaitseministeeriumiga, kui planeeringuga kavandatakse

tuulegeneraatorit, tuuleparki või kui planeeringu elluviimine võib kaasa tuua riigikaitselise ehitise

töövõime vähenemise. Kaitseministri 26.06.2015 määruse nr 16 „Riigikaitselise ehitise töövõime

kriteeriumid, piirangute ruumiline ulatus ja andmed riigikaitselise ehitise töövõimet mõjutavate ehitiste

kohta“ § 4 kohaselt ei tohi ehitiste püstitamine või olemasoleva ehitise laiendamine või

ümberehitamine vähendada radari töövõimet ning radari piiranguvööndi ruumilist ulatust selgitatakse

kavandatava ehitise püstitamisega või olemasoleva ehitise laiendamisega või ümberehitamisega

seotud isikule tema põhjendatud huvi korral asjakohase menetluse käigus. Kaitseministeeriumiga

tehakse koostööd, et selgitada välja, kas kavandatav tegevus võib mõjutada radarite töövõimet;

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH väljatöötamise kavatsus

Töö nr 2023-010 ad

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn

Koostaja: Kobras OÜ

54 / 59

• Keskkonnaamet. Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruse nr 133 § 3 punktist 2 tulenevalt

kooskõlastatakse planeering Keskkonnaametiga, kui planeeringu elluviimisega võib kaasneda oluline

keskkonnamõju;

• Maa-amet. Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruse nr 133 § 3 punktist 3 tulenevalt kooskõlastatakse

planeering Keskkonnaministeeriumiga või valdkonna eest vastutava ministri volitatud asutusega, kui

planeeringu koostamisel on nõutav piiriülese keskkonnamõju strateegiline hindamine, planeeringu

kehtestajaks on Vabariigi Valitsus, planeeringuga kavandatakse uue tiheasustusala moodustamist või

olemasoleva tiheasustusala laiendamist ranna või kalda piiranguvööndis või kui planeeringualal asub

maavarade registris olev maardla või selle osa Keskkonnaministri 02.05.2016 määruse nr 7 „Maa-ameti

põhimäärus“ § 11 punktist 5 tulenevalt kooskõlastatakse planeering Maa-ametiga, kui planeeringualal

asub maavarade registris olev maardla osa;

• Politsei- ja Piirivalveamet. Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruse nr 133 § 3 punktist 8 tulenevalt

kooskõlastatakse planeering Politsei- ja Piirivalveametiga, kui planeeringuga kavandatakse üle 45 m

kõrgust ehitist;

• Põllumajandus- ja Toiduamet. Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruse nr 133 § 3 punktist 9 tulenevalt

kooskõlastatakse planeering Põllumajandus- ja Toiduametiga, kui planeeringuga kavandatav tegevus

mõjutab maaparandussüsteemi nõuetekohast toimimist;

• Päästeamet. Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruse nr 133 § 3 punktist 10 tulenevalt kooskõlastatakse

planeering Päästeametiga, kui planeeringuga kavandatakse ohtliku või suurõnnetuse ohuga ettevõtte

rajamist, kui planeeringualal või selle vahetus läheduses asub ohtlik või suurõnnetuse ohuga ettevõte

või kui planeering käsitleb tuleohutusnõudeid;

• Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus. Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruse nr 133 § 3 punktist 101

tulenevalt kooskõlastatakse planeering Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusega, kui planeeringuga

kavandatakse üle 28 m kõrgust ehitist, planeeringuala asub riigikaitselise ehitise piiranguvööndis või

kui planeeringualal asub meri või laevatav sisevesi, samuti planeering, mille elluviimine võib avaldada

mõju merel riigipiiri valvamisele ning sellega seotud seire- ja valvetehnikale;

• Terviseamet. Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruse nr 133 § 3 punktist 12 tulenevalt kooskõlastatakse

planeering Terviseametiga, kui planeeringuga käsitletakse tervisekaitsenõuete rakendamist, sealhulgas

müra ja vibratsiooni küsimusi;

• Transpordiamet. Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruse nr 133 § 3 punktist 14 tulenevalt

kooskõlastatakse planeering Transpordiametiga, kui planeeringuga kavandatakse lennuvälja,

kopteriväljakut, tuuleparki, riigiteed või üle 45 m kõrgust ehitist või planeeringuala hõlmab lennuvälja,

kopteriväljakut või nende lähiümbrust või külgneb riigiteega, planeeringuga kavandatakse tegevusi

riigitee kaitsevööndis, planeeringu elluviimisel tõuseb oluliselt piirkonna liikluskoormus või kui

planeeringuga kavandatakse ehitist, mis võib põhjustada maanteel liiklejatele visuaalseid häiringuid ja

kui planeeringualal asub meri või laevatatav sisevesi või navigatsioonimärgistus.

Täiendavalt kaasatakse PlanS § 127 lg 2 alusel järgmised asutused ja isikud:

• Kiviõli Keemiatööstuse OÜ (detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik, maaomanik);

• Rahandusministeerium (üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamise üle järelevalve tegija);

• Maa-amet (riigiomandis oleva Sonda tee 17 katastriüksuse omaniku volitatud esindaja; reformimata

riigimaa Kivipõllu katastriüksuse esindaja; Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruse nr 133 § 3 punktist 3

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH väljatöötamise kavatsus

Töö nr 2023-010 ad

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn

Koostaja: Kobras OÜ

55 / 59

ja keskkonnaministri 02.05.2016 määruse nr 7 „Maa-ameti põhimäärus“ § 11 punktist 5 tulenevalt

kooskõlastatakse planeering Maa-ametiga, kui planeeringualal asub maavarade registris olev maardla

osa);

• Lüganuse Vallavalitsus (munitsipaalomandis oleva Sonda tee 25 omanik);

• PVS Kinnisvara OÜ (eraomandis oleva Sonda tee 13 omanik);

• piirinaabrid;

• Keskkonnaühenduste Koda (keskkonnakaitse huvide eest seisja, ühendab 11 Eesti erinevat valitsusvälist

keskkonnaorganisatsiooni);

• Varinurme Küla Selts (piirkonna elanike huvide eest seisja).

• Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruse nr 133 põhjal tehakse koostööd Kaitseministeeriumi ja

Päästeametiga (vt loendit eelpool), kellega konsulteeritakse täiendavalt pommivarjendi säilitamise

vajaduse osas.

8.3. KSH AJAKAVA

Alljärgnevas tabelis 4 on esitatud eeldatav detailplaneeringu (DP) koostamise ja KSH läbiviimise ajakava.

Tabel 4. Detailplaneeringu (DP) koostamise ja KSH läbiviimise eeldatav ajakava

Etapp Toimumise aeg Täitja

DP ja KSH algatamine DP ja KSH algatati

Lüganuse

Vallavolikogu

22.09.2021 otsusega

nr 325

Lüganuse Vallavolikogu

DP lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise

kavatsuse eelnõu koostamine

Märts kuni aprill 2023 Kobras OÜ

DP lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise

kavatsuse eelnõu kohta ettepanekute esitamine

(30 p jooksul)

Mai kuni juuni 2023 Ettepanekuid küsib Lüganuse

Vallavalitsus, esitavad

asjaomased asutused

DP lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise

kavatsuse eelnõu täiendamine vastavalt laekunud

ettepanekutele

Juuni 2023 Kobras OÜ

KSH väljatöötamise kavatsuse ja esitatud

ettepanekute avalikustamine planeeringu

koostamise korraldaja veebilehel

Juuni 2023 Lüganuse Vallavalitsus

DP ja KSH aruande eelnõu koostamine Juuni kuni oktoober

2023

Kobras OÜ

DP ja KSH aruande eelnõu avalik väljapanek

(vähemalt 30 p) ja aruande avaliku väljapaneku

tulemuste avalik arutelu (45 päeva jooksul pärast

avaliku väljapaneku lõppemist). Eelnev

teavitamine vastavalt PlanS § 82 lg 4, 5 ja 6 ning

§ 83 lg 2

November kuni

detsember 2023

Lüganuse Vallavalitsus

koostöös Kobras OÜ-ga

Esitatud arvamuste kohta seisukoha teatamine

(30 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku

lõppemist). Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu

tulemuste kohta informatsiooni avaldamine

vastavalt PlanS § 84 lg 1 (30 päeva jooksul avaliku

arutelu toimumisestt)

Detsember 2023 kuni

jaanuar 2024

Lüganuse Vallavalitsus

koostöös Kobras OÜ-ga

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH väljatöötamise kavatsus

Töö nr 2023-010 ad

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn

Koostaja: Kobras OÜ

56 / 59

Etapp Toimumise aeg Täitja

DP ja KSH aruande eelnõu täiendamine vastavalt

avaliku väljapaneku ja arutelu tulemustele

Jaanuar kuni veebruar

2024

Kobras OÜ

DP ja KSH aruande eelnõu esitamine

kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks (30

päeva jooksul eelnõu saamisest)

Veebruar kuni märts

2024

Lüganuse Vallavalitsus

KSH aruande täiendamine ja tulemuste lisamine

DP-sse

Märts 2024 Kobras OÜ

DP ja KSH aruande vastuvõtmine Aprill 2024 Lüganuse Vallavolikogu

DP avalik väljapanek (vähemalt 30 päeva) ja

arutelu (45 päeva jooksul pärast avaliku

väljapaneku lõppemist) ning eelnev teavitamine

vastavalt PlanS § 87 lg 5, 6 ja 7 ning § 87 lg 3

nõuetel

Mai kuni juuni 2024 Lüganuse Vallavalitsus

koostöös Kobras OÜ-ga

Esitatud arvamuste kohta seisukoha teatamine

(30 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku

lõppemist). Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu

tulemuste kohta informatsiooni avaldamine

vastavalt PlanS § 89 lg 1 (30 päeva jooksul avaliku

arutelu toimumist)

Juuli 2024 Lüganuse Vallavalitsus

koostöös Kobras OÜ-ga

DP täiendamine vastavalt avaliku väljapaneku ja

arutelu tulemustele

August 2024 Kobras OÜ

DP esitamine heakskiitmiseks (60 päeva jooksul

DP esitamisest)

September kuni

november 2024

Lüganuse Vallavalitsus

DP kehtestamine ning teavitamine vastavalt PlanS

§ 91 lg 2–5

Hiljemalt veebruar

2025

Lüganuse Vallavolikogu

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH väljatöötamise kavatsus

Töö nr 2023-010 ad

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn

Koostaja: Kobras OÜ

57 / 59

KASUTATUD MATERJALID

Õigusaktid

1. Haldusmenetluse seadus, vastu võetud 06.06.2001.

2. Jäätmeseadus, vastu võetud 28.01.2004.

3. Keskkonnamõju ja hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus, vastu võetud 22.02.2005.

4. Looduskaitseseadus, vastu võetud 21.04.2004.

5. Maa-ameti põhimäärus, keskkonnaministri 02.05.2016 määrus nr 7.

6. Ohtlike ainete põhjavee kvaliteedi piirväärtused, keskkonnaministri 04.09.2019 määrus nr 39.

7. Planeerimisseadus, vastu võetud 28.01.2015.

8. Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded, riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus

nr 50.

9. Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused, Vabariigi

Valitsuse 17.12.2015 määrus nr 133.

10. Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded, keskkonnaministri 29.04.2004 määrus nr 38.

11. Riigi poolt korras hoitavate ühiseesvoolude loetelu, Vabariigi Valitsuse 01.11.2018 määrus nr 274.

12. Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded, majandus- ja

taristuministri 14.04.2016 määrus nr 34.

13. Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid,

Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71.

14. Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid,

keskkonnaministri 27.12.2016 määruse nr 75.

Strateegilised planeerimisdokumendid

1. Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022−2027, kinnitatud keskkonnaministri 07.10.2022

käskkirjaga nr 1-2/22/357.

2. Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+, kehtestatud Ida-Viru maavanema 28.12.2016 korraldusega nr 1-

1/2016/278, täiendatud 08.02.2017 korraldusega nr 1-1/2017/25.

3. Kiviõli linna üldplaneering, kehtestatud Kiviõli Linnavolikogu 28.08.2014 määrusega nr 14.

4. Lüganuse valla üldplaneering (koostamisel), vastu võetud Lüganuse Vallavolikogu 22.12.2022 otsusega

nr 87.

5. Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030, kinnitatud Riigikogu 16.03.2016 otsusega.

6. Riigi jäätmekava 2014-2020, vastu võetud vabariigi Valitsuse 13.06.2014 korraldusega nr 256.

7. Uue tuhamäe maa-ala detailplaneering, kehtestatud Kiviõli Linnavolikogu 17.01.2008 otsusega nr 160.

8. Uus-Kiviõli kaevanduse tehnilise taristu objektide teemaplaneering, kehtestatud Lüganuse

Vallavolikogu 23.04.2020 otsusega nr 252.

Andmebaasid

1. EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur (andmete seis on märgitud viite juures).

2. Keskkonnaotsuste infosüsteem (KOTKAS): https://kotkas.envir.ee/ (andmete seis on märgitud viite

juures).

3. Keskkonnaseire infosüsteem (KESE): https://kese.envir.ee/ (viimati vaadatud 23.03.2023).

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH väljatöötamise kavatsus

Töö nr 2023-010 ad

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn

Koostaja: Kobras OÜ

58 / 59

4. Maa-ameti fotoladu, https://fotoladu.maaamet.ee/ (andmete seis on märgitud viite juures).

5. Maa-ameti geoportaali kaardirakendused, https://xgis.maaamet.ee/maps/XGis (andmete seis on

märgitud viite juures).

6. VEKA: https://veka.keskkonnainfo.ee/ (viimati vaadatud 21.03.2023).

Muud allikad

1. Arold, I., 2005. Eesti maastikud.

2. AS Entec Eesti, 2012. Tööstusjäätmete ja poolkoksiladestu sulgemine Kiviõlis. Seirearuanne nr 4 (juuli

2012 – detsember 2012).

3. AS Pöyry Entec, 2008. Kiviõli Keemiatööstuse OÜ poolkoksiprügila ehitusprojekt.

4. EC IPPC BREF dokument „Emissions from storage“, 2006.

5. Entec AS, 2006. Kiviõli Keemiatööstuse OÜ poolkoksi prügila eelprojekt.

6. Entec Eesti OÜ, 2021. Kiviõli Keemiatööstuse prügila sulgemisprojekt (töö nr 1310/21).

7. Entec Eesti OÜ, 2023. Kiviõli Keemiatööstuse OÜ tööstusjäätmete prügila laiendamine. Eelprojekt (töö

nr 1310/22) (koostamisel).

8. Hartal Projekt OÜ, 2014. Põhjaveekogumite seisundi hindamine I etapp.

9. Hendrikson & Ko OÜ, Säästva Eesti Instituudi ja Keskkonnaõiguse Keskus, 2017. Keskkonnamõju

strateegilise hindamise käsiraamat.

10. IPT Projektijuhtimine OÜ, 2021a. Kiviõli Keemiatehase TSK tuha ja poolkoksi koosladustamise uue

kontuuri (2021) nõlva stabiilsuse kontrollarvutus (töö nr 21-06-1683).

11. IPT Projektijuhtimine OÜ, 2021b. Kiviõli Keemiatööstuse OÜ tööstusjäätmete prügila laiendus.

Geoloogiliste tingimuste analüüs (töö nr 21-09-1698).

12. IPT Projektijuhtimine OÜ, 2022. Põlevkiviõli tootmisseadme TSK-500 tahke soojuskandja meetodil

tekkiva tuha optimaalse kuivladestamise tehnoloogia väljatöötamine ilma poolkoksi kasutuseta.

13. KeM, Uudised, 19.04.2022. Erra jõge ja Kiviõli kraavi hakkab puhastama Kroodi oja reostuse

kogemusega Kaurits, https://envir.ee/uudised/erra-joge-ja-kivioli-kraavi-hakkab-puhastama-kroodi-

oja-reostuse-kogemusega-kaurits (viimati vaadatud 23.03.2023).

14. Keskkonnaagentuur Viridis OÜ, 2021. Kiviõli pooloksi prügila laiendamise eskiisprojekti

keskkonnamõjude eelhindamine (töö nr 7-20.1/79/2021).

15. Keskkonnaministeerium (KeM), 2022. Eesti pinnaveekogumite seisundi 2021. aasta ajakohastatud

vahehinnang.

16. KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2018/1147, 10. august 2018, millega kehtestatakse Euroopa

Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/75/EL alusel jäätmekäitluse parima võimaliku tehnika (PVT)

alased järeldused.

17. Lloyd George Acoustics, 2021. Environmental Noise Assessment Ashburton Project (töö nr 20115943-

01). Tellija: Mineral Resources Limited.

18. Marandi, A., Karro, E., Osjamets, M., Polikarpus, M., Hunt, M., 2020. Eesti põhjaveekogumite seisund

perioodil 2014-2019. EGF 9416. Eesti Geoloogiateenistus, Rakvere.

19. Marandi, A., Osjamets, M., Polikarpus, M., Pärn, J., Raidla, V., Tarros, S., Vallner, L., 2019.

Põhjaveekogumite piiride kirjeldamine, koormusallikate hindamine ja hüdrogeoloogiliste

kontseptuaalsete mudelite koostamine.

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH väljatöötamise kavatsus

Töö nr 2023-010 ad

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn

Koostaja: Kobras OÜ

59 / 59

20. Noisetools.net Sound propagation and acoustic barrier calculator:

https://noisetools.net/barriercalculator (viimati vaadatud 21.06.2023).

21. OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus (EKUK), 2012. Kiviõli tööstusjäätmete ja poolkoksi prügila

sulgemistööde aegne õhuseire.

22. OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus (EKUK), 2023a. Kiviõli tööstusjäätmete ja poolkoksiprügila

järelseire ja hooldus 2022. aastal.

23. OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus (EKUK), 2023b. Välisõhu kvaliteedi seire 2022. Riiklik

keskkonnaseire alamprogramm.

24. OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus (EKUK), Eesti välisõhu kvaliteet: https://ohuseire.ee/ (viimati

vaadatud 22.03.2023).

25. OÜ Hades Geodeesia, 2021. Geodeetiliste tööde aruanne. Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn

(töö nr 3208).

26. PRIA veebikaart: https://kls.pria.ee/kaart/ (viimati vaadatud 22.03.2023).

27. Tallinna Tehnikaülikooli Mäeinstituut, 2015. Põlevkivi altkaevandatud alade planšettide

digitaliseerimine ja stabiilsushinnangu andmine.

POS 1 152 329 m²

OO

POS 2 101 531 m²

OO

POS 3 143 259 m²

OO

Sonda tee 19 493 452 m²

OO

Sonda tee 15 40 111 m²

LT

2303 puurkaev olmevee saamiseks (tamponeerida)

50275 hüdrogeoloogilise uuringu puurauk (säilitada)

50276 kaevanduse puurauk (säilitada)

52619 hüdrogeoloogilise uuringu puurauk (säilitada)

2307 puurkaev olmevee saamiseks (tamponeerida)

olemasolev pumpla

langetatud ala

servakonsool

langetatud ala

planeeritud 6 KV jaotla

planeeritud alajaam

226397 625

69246 3664

69287 6777

69234 2973

226392 620

502 226393

621

69224 0249

69281 6184

226394 622

69182 1170

69245 3654

219708

2313 puurkaev olmevee saamiseks (säilitada)

2316 puurkaev olmevee saamiseks (säilitada)

POS 5 58 549 m²

HP POS 6

25 508 m² TT

226400 628

Sonda tee 13 2 792 m²

TT

POS 4 199 748 m²

OO

50273 hüdrogeoloogilise uuringu puurauk (säilitada)

TINGMÄRGID

planeeringuala piir

olemasolev krundipiir

KIVIÕLI KEEMIATÖÖSTUSE TÖÖSTUSJÄÄTMETE PRÜGILA DETAILPLANEERING

21.03.2024 4 4 1:2000 A0

KIVIÕLI KEEMIATÖÖSTUSE OÜ

2023-007

Priit Paalo

Teele Nigola

Triinu Sinimets PÕHIJOONIS

olemasolev teenindustee

planeeritud prügila rajamise ala

raudtee kaitsevöönd

planeeritud juurdepääs laiendatava prügila teenindamiseks

olemasolev säiliv juurdepääs planeeringualale

olemasolev maantee

Märkused: 1. Joonise alusplaanina on kasutatud Hades Geodeesia OÜ poolt koostatud digitaalset alusplaani

mõõtkavas M 1:500 (töö nr 3208), mõõdistatud aprill - mai 2021 ning Maa-ameti ortofotot. 2. Geodeetilise alusplaani tingmärgid vastavalt Majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrusele

nr 34 "Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded" 3. Kõik ehitusele ette jäävad olemasolevad hooned ja rajatised on planeeritud likvideerida. 4. Planeeringuala piir on loetavuse huvides nihutatud 10 m väljapoole selle tegelikust asukohast. 0 40 100 200 m20

ehituskeeluvöönd

EHITUSÕIGUS

planeeritud krundipiir

planeeritud tiikide rajamise ala

puurkaevu või -augu hooldus- või sanitaarkaitseala

puurkaev või puurauk

maantee kaitsevöönd

planeeritud võimalik valgvee kraav (näidatud voolusuunaga)

planeeritud võimalik toruühendus valgvee kraavist ühtlustustiikidesse

planeeritud võimalik toruühendus jäätmete niisutamiseks

tänaseks likvideeritud või mitte leitav geodeetiline punkt koos kaitsevööndiga

altkaevandatud ala

planeeritud alajaam

planeeritud jaotla

olemasolev toruühendus vee suunamiseks tootmistehasesse

säilitatava kõrghaljastuse puhverala

olemasolev geodeetiline punkt koos kaitsevööndiga (tuleb võimalusel säilitada endises asukohas)

planeeritud võimalik päikesepargi rajamise ala

TÖÖ NR 2023-007

Juhataja: Erki Kõnd

Vastutav spetsialist: Priit Paalo

Volitatud maastikuarhitekt, tase 7

Maastikuarhitekt: Priit Paalo

Kontrollija: Teele Nigola

Objekti asukoht: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn, Sonda tee 11 (30901:001:0005), Sonda

tee 11a (30901:001:0009), Sonda tee 13 (30901:001:0001), Sonda tee 15

(30901:001:0015), Sonda tee 17 (30901:001:0016), Sonda tee 19 (30901:001:0013),

Sonda tee 23 (30901:001:0014), Sonda tee 25 (30901:001:0019) ja Kivipõllu

(44201:001:0934)

X= 6583900, Y= 666400

KIVIÕLI KEEMIATÖÖSTUSE TÖÖSTUSJÄÄTMETE

PRÜGILA DETAILPLANEERING

SELETUSKIRI JA JOONISED

ESKIIS

November 2023

Huvitatud isik: Kiviõli Keemiatööstuse OÜ

Kobras OÜ

Registrikood 10171636

[email protected]

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneering

töö nr 2023-007

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Priit Paalo

2 / 21

ÜLDINFO

TÖÖ NIMETUS: Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneering

OBJEKTI ASUKOHT: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn, Sonda tee 11, Sonda tee 11,

Sonda tee 13, Sonda tee 15, Sonda tee 17, Sonda tee 19, Sonda tee 23, Sonda

tee 25 ja Kivipõllu.

TÖÖ EESMÄRK: Töö eesmärgiks on olemasoleva tööstusjäätmete prügila laiendamine ja

selleks vajaliku ehitusõiguse ning maakasutuse määramine.

Planeeritava ala suurus on ca 120 ha.

TÖÖ LIIK: Detailplaneering

HUVITATUD ISIK: Kiviõli Keemiatööstuse OÜ

Registrikood 12453072

Turu tn 3

Kiviõli linn, Lüganuse vald 43125

Kontaktisik: Andrea Eiche

[email protected]

Tel +372 505 2195

KOHALIK OMAVALITSUS:

(otsustaja)

Lüganuse Vallavalitsus

Keskpuiestee 20, 43199 Kiviõli, Lüganuse vald

Kaie Metsaots

[email protected]

Tel +372 5361 8707

TÖÖ TÄITJA: Kobras OÜ

Registrikood 10171636

Riia 35, 50410 Tartu

Tel 730 0310

http://www.kobras.ee

Projektijuht: Priit Paalo – maastikuarhitekt-planeerija

Tel 730 0312, 566 200 79

[email protected]

Planeeringu koostajad: Priit Paalo – maastikuarhitekt-planeerija

Triinu Sinimets – maastikuarhitekt-planeerija assistent

Konsultandid: Urmas Uri - geoloog, keskkonnaekspert (KMH0046)

Erki Kõnd - projektijuht, projekteerija

Noeela Kulm - keskkonnaekspert (KMH0159)

Kontrollijad: Teele Nigola - maastikuarhitekt-planeerija

Ene Kõnd - tehniline kontrollija

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneering

töö nr 2023-007

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Priit Paalo

3 / 21

Kobras OÜ litsentsid / tegevusload:

1. Keskkonnamõju hindamise tegevuslitsentsid:

KMH0046 Urmas Uri; KMH0159 Noeela Kulm.

2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhteksperdid:

Urmas Uri; Teele Nigola.

3. Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba nr 379:

Hüdrogeoloogilised uuringud; Hüdrogeoloogiline kaardistamine.

4. Maakorraldustööde tegevuslitsents nr 635 MA-k.

5. MTR-i majandustegevusteated:

• Ehitusuuringud EG10171636-0001;

• Ehitusprojekti ekspertiis EK10171636-0002;

• Omanikujärelevalve EO10171636-0001;

• Projekteerimine EP10171636-0001;

• Muinsuskaitse E 377/2008.

6. Maaparandusalal Tegutsevate Ettevõtjate Registri (MATER) registreeringud:

• Maaparandussüsteemi omanikujärelevalve MO0010-00;

• Maaparandussüsteemi projekteerimine MP0010-00;

• Maaparanduse uurimistöö MU0010-00;

• Maaparanduse ekspertiis MK0010-00.

7. Muinsuskaitseameti pädevustunnistus PT 606/2012:

Mälestise liigid: ehitismälestis, ajaloomälestis, maailmapärandi objektil asuv ehitis.

Tööde liik: konserveerimise ja restaureerimise projektide koostamine, konserveerimis- ja

restaureerimistööde tegevuskavade koostamine maastikuarhitektuuri valdkonnas,

muinsuskaitseline järelevalve, planeeringu muinsuskaitse eritingimuste koostamine, uuringud

ja uuringu tegevuskavade koostamine.

8. Veeuuringut teostava proovivõtja atesteerimistunnistus (reoveesettest, pinnaveest, põhjaveest,

heit- ja reoveest proovivõtmine) Noeela Kulm - Nr 2074/22, Tanel Mäger – Nr 2075/22.

9. Kutsetunnistused:

• Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 176863 – Tanel Mäger;

• Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 167534 – Erki Kõnd;

• Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 131647 – Oleg Sosnovski;

• Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 180897 – Martin Võru;

• Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 167600 – Ervin R. Piirsalu;

• Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7, kutsetunnistus nr E000482 –

Ervin R. Piirsalu;

• Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 142815 – Teele Nigola;

• Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 152113 – Kadri Kattai;

• Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 155387 – Priit Paalo;

• Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7, kutsetunnistus 109264 – Teele Nigola;

• Geodeet, tase 7, kutsetunnistus nr 131951 – Ivo Maasik;

• Geodeet, tase 7, kutsetunnistus nr 131953 – Marek Maaring;

• Maakorraldaja, tase 6, kutsetunnistus nr 141508 – Ivo Maasik;

• Markšeider, tase 6, kutsetunnistus nr 135966 – Ivo Maasik. • Puurija, tase 3, kutsetunnistus nr 114525 - Peeter Lillak; • Puurmeister, tase 5, kutsetunnistus nr 150111 - Peeter Lillak.

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneering

töö nr 2023-007

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Priit Paalo

4 / 21

SISUKORD

1.PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED JA EESMÄRK 6

1.1. ARVESTAMISELE KUULUVAD VAREM KOOSTATUD PLANEERINGUD JA DOKUMENDID ................................................................ 6

1.2. OLEMASOLEVAD ALUSPLAANID JA MUU INFO ALA KOHTA ........................................................................................................... 6

2.OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS 6

2.1. ÜLDINE INFO ..................................................................................................................................................................................... 6

2.2. PLANEERINGULAHENDUSE KOOSKÕLA STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA .......................................................... 9

2.2. FUNKTSIONAALSETE SEOSTE ANALÜÜS ......................................................................................................................................... 13

3.INIM- JA LOODUSKESKKONNALE AVALDUVAD MÕJUD 14

3.1.1. KULTUURILISED MÕJUD ......................................................................................................................................................... 14

3.1.2. SOTSIAALSED MÕJUD ............................................................................................................................................................. 14

3.1.3. MAJANDUSLIKUD MÕJUD ...................................................................................................................................................... 15

3.1.4. LOODUSKESKKONNALE AVALDUVAD MÕJUD ...................................................................................................................... 15

4.PLANEERINGU LAHENDUS 15

4.1. PLANEERINGU KONTSEPTSIOON .................................................................................................................................................... 15

4.2. PLANEERITAVA ALA KRUNTIDE MOODUSTAMINE JA KRUNDI EHITUSÕIGUS .............................................................................. 16

4.3. KRUNDI EHITUSALA PIIRITLEMINE .................................................................................................................................................. 16

4.4. ARHITEKTUURINÕUDED EHITISTELE ............................................................................................................................................... 16

4.5. TÄNAVA MAA-ALAD, LIIKLUS- JA PARKIMISKORRALDUS............................................................................................................. 16

4.6. HALJASTUSE JA HEAKORRA PÕHIMÕTTED .................................................................................................................................... 17

4.7. TULEOHUTUSNÕUDED JA TULETÕRJE VEEVARUSTUS ................................................................................................................... 17

4.8. TEHNOVÕRKUDE JA –RAJATISTE ASUKOHAD ............................................................................................................................... 17

4.8.1. VEEVARUSTUS ......................................................................................................................................................................... 17

4.8.2. SADEMEVESI ............................................................................................................................................................................ 17

4.8.3. REOVESI ................................................................................................................................................................................... 18

4.8.4. ELEKTRIVARUSTUS, SH VÄLISVALGUSTUS ............................................................................................................................. 18

4.8.5. PÄIKESEENERGEETIKA ............................................................................................................................................................. 18

4.8.6. SIDEVARUSTUS ........................................................................................................................................................................ 18

4.8.7. SOOJUSVARUSTUS .................................................................................................................................................................. 18

4.9. KESKKONNATINGIMUSED PLANEERINGUGA KAVANDATU ELLUVIIMISEKS ................................................................................. 18

4.10. VERTIKAALPLANEERIMINE ............................................................................................................................................................ 18

4.11. SERVITUUTIDE VÕI SUNDVALDUSTE SEADMINE ......................................................................................................................... 18

4.12. KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED ............................................................................................... 19

4.13. PLANEERINGU KEHTESTAMISEST TULENEVATE VÕIMALIKE KAHJUDE HÜVITAJA ..................................................................... 19

4.14. PLANEERINGU ELLUVIIMISE VÕIMALUSED .................................................................................................................................. 19

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneering

töö nr 2023-007

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Priit Paalo

5 / 21

5.KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOKKUVÕTE 20

JOONISED (DIGITAALSELT ON JOONISED ESITATUD ERALDI FAILIDENA):

Joonis 1. Asendiplaan M 1:20 000;

Joonis 2. Lähipiirkonna funktsionaalsed ja linnaehituslikud seosed M 1:15 000;

Joonis 3. Olemasolev olukord M 1:2 000

Joonis 4. Põhijoonis M 1:2 000;

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneering

töö nr 2023-007

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Priit Paalo

6 / 21

1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED JA EESMÄRK

Detailplaneeringu koostamise aluseks on Lüganuse Vallavolikogu 22.09.2021 otsus nr 325 “Kiviõli

Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneering ja KSH algatamine”.

Kiviõli Keemiatööstuse OÜ (edaspidi KKT) olemasoleva prügila mahu ammendumise tõttu on ettevõtte

tegevuse jätkumiseks vajalik prügila laiendamine. Detailplaneeringu eesmärk on tööstusjäätmete prügilale

vajaliku ala määramine, ehitusõiguse andmine prügila laiendamiseks ning katastriüksuste maakasutuse

muutmine jäätmehoidla maaks. Planeeringuga lahendatakse tööstusjäätmete prügila laiendamiseks vajaminev

ala, kruntide moodustamine, krundi ehitusalade määramine, krundi ehitusõiguse määramine ning vajalike

servituutide seadmine.

1.1. ARVESTAMISELE KUULUVAD VAREM KOOSTATUD PLANEERINGUD JA DOKUMENDID

• Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneeringu ja strateegilise hindamise

algatamine (Lüganuse Vallavolikogu 22.09.2021 otsus nr 325);

• Kiviõli linna üldplaneering (kehtestatud Kiviõli Linnavolikogu 28.08.2014 määrusega nr 14);

• Koostamisel olev Lüganuse valla üldplaneering (vastu võetud Lüganuse Vallavolikogu 22.12.2022

otsusega nr 87);

• Kiviõli Keemiatööstuse prügila sulgemisprojekt. Eelprojekt (Entec Eesti OÜ, 2021, töö nr 1310/21);

• Kiviõli Keemiatööstuse OÜ tööstusjäätmete prügila laiendus. Geoloogiliste tingimuste analüüs (IPT

Projektijuhtimise OÜ, 2021, töö nr 21-09-1698);

• Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud Ida-Viru maavanema 28.12.2016 korraldusega nr 1-

1/2016/278, täiendatud 08.02.2017 korraldusega nr 1-1/2017/25);

• Uue tuhamäe maa-ala detailplaneering (kehtestatud Kiviõli Linnavolikogu 17.01.2008 otsusega nr 160);

• Uus-Kiviõli kaevanduse tehnilise taristu objektide teemaplaneering (kehtestatud Lüganuse

Vallavolikogu 23.04.2020 otsusega nr 252).

1.2. OLEMASOLEVAD ALUSPLAANID JA MUU INFO ALA KOHTA

Detailplaneeringu alusplaaniks on Hades Geodeesia OÜ poolt mais 2021 mõõdistatud digitaalne geodeetiline

alusplaan “Kiviõli maa-ala plaan tehnovõrkudega” mõõtkavas 1:500 (töö nr 3208). Mõõdistuse koordinaadid

on L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.

Täiendav info pärineb Maa-ameti geoportaalist, varem koostatud dokumentidest ning kohapealsetest

vaatlustest.

2. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS

2.1. ÜLDINE INFO

Planeeringuala asub Kiviõli linna loodeservas Sämi - Sonda - Kiviõli kõrvalmaanteest põhja suunas (skeem 1).

Ala hõlmab olemasoleva prügila alale jäävaid katastriüksusi ning vahetus läheduses asuvaid katastriüksusi.

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneering

töö nr 2023-007

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Priit Paalo

7 / 21

Prügilat soovitakse laiendada ida, põhja ja kirde suunas nii, et uus ala liituks olemasoleva prügilaga ning oleks

seotud olemasoleva taristuga. Planeeringuala suurus on ligikaudu 120 ha.

Skeem 1. Planeeringuala asukoht Ida-Virumaal. Asukoht on tähistatud sinise ringiga. Aluskaart: Maa-amet.

Planeeringualasse hõlmatud katastriüksused on:

• Sonda tee 11 (kü tunnus 30901:001:0005, 100% tootmismaa, eraomand);

• Sonda tee 11a (kü tunnus 30901:001:0009, 100% tootmismaa, eraomand);

• Sonda tee 13 (kü tunnus 30901:001:0001, 100% tootmismaa, eraomand);

• Sonda tee 15 (kü tunnus 30901:001:0015, 100% tootmismaa, eraomand);

• Sonda tee 17 (kü tunnus 30901:001:0016, 100% üldkasutatav maa, riigiomand);

• Sonda tee 19 (kü tunnus 30901:001:0013, 100% jäätmehoidla maa, eraomand);

• Sonda tee 23 (kü tunnus 30901:001:0014, 100% tootmismaa, eraomand);

• Sonda tee 25 (kü tunnus 30901:001:0019, 100% üldkasutatav maa, munitsipaalomand);

• Kivipõllu (kü tunnus 44201:001:0934, 100% tootmismaa, omandi ulatus selgitamisel).

Planeeringuala asukoht on toodud skeemil 1 ja täpsemalt joonisel 1. Planeeringuala olemasolev olukord on

kajastatud joonisel 3.

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneering

töö nr 2023-007

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Priit Paalo

8 / 21

Kiviõli linn rajati ca 100 aastat tagasi, kui linnas alustati põlevkivitööstuse rajamist. Luba põlevkivikaevanduse

rajamiseks saadi 1922. aastal ning põlevkivi termilise töötlemisega alustati 1924. aastal. Esmalt rajati idapoolne

ehk vana tuhamägi, mis on praegu kasutusel seikluspargina. Läänepoolne ehk uus tuhamägi, mis paikneb

planeeringualal on jagatud kaheks osaks, millest üks kuulub riigile ja teine Kiviõli Keemiatööstuse OÜ-le

(edaspidi KKT). Riigile kuuluv osa suleti perioodil 2010–2014, kuid KKT prügila on jätkuvalt kasutusel.

Olemasolevast prügilast kirdes ja idas paikneb tootmisala, põhiline tööstusjäätmete prügila laiendamisega

seotud tootmistegevus toimub planeeringualast kagu suunas, teisel pool Sämi - Sonda - Kiviõli teed (skeem 2).

Skeem 2. Vaade edela suunast planeeringualale ja läheduses asuvale tootmisalale. Indikatiivne planeeringuala

piir märgitud oranži joonega (Maa-ameti fotoladu, pildistamise aeg 19.06.2020).

Planeeringuala katastriüksused on valdavalt hoonestamata. Sonda tee 13 ja Sonda tee 23 katastriüksusel

asuvad kõrval- või tootmishooned, Sonda tee 11a on hoone vundament ning Sonda tee 11 katastriüksusel

asub pommivarjend. Eelnimetatud hooned ja rajatised on kavandatud likvideerida.

Kavandataval prügila laienduse alal on valdavalt tegemist tööstusliku alaga ning osaliselt ka metsamaaga

(eelkõige ala põhja- ja idaosas).

Maastikuliselt paikneb planeeringuala Viru lavamaal. Olemasolev KKT prügila ja riigi suletud prügila

moodustavad mäekujulise massiivi, mille põhja-, lääne- ja lõunaserv on suhteliselt järskude kujundatud

nõlvadega, kuid suletud prügila idaserva juures on reljeefi muutus laugem. Maa-ameti kõrgusandmete põhjal

on suletud prügila tipu kõrgus ca 135,3 m ja olemasoleva KKT prügila kõrgus ca 96,3 m. Planeeringuala põhja-

ja lääneosa on madalam soostunud ja osaliselt metsaga kaetud ala, kus maapinna absoluutkõrgus on ca 50 m.

Puittaimestik on alal suhteliselt madal, veidi kõrgemaid puid kasvab eelkõige ala põhjaosas.

Maa-ameti maardlate kaardirakenduse põhjal jääb planeeringuala edelaosale Eesti põlevkivimaardla Põhja-

Kiviõli uuringuvälja (MRD0000015, registrikaardi nr 30) kõige idapoolseim osa.

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneering

töö nr 2023-007

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Priit Paalo

9 / 21

Tallinna Tehnikaülikooli Mäeinstituudi poolt 2014–2015 koostatud töö „Põlevkivi altkaevandatud alade

planšettide digitaliseerimine ja stabiilsushinnangu andmine“ põhjal jääb detailplaneeringu ala kagu- ja

lõunaosale altkaevandatud ala, mis on valdavalt langetatud ala, kuid ala serval on tegemist langetatud ala

servakonsooliga, mille püsivuse klass on hinnatud kvaasistabiilseks.

Maa-ameti geoloogilise baaskaardi kohaselt on planeeringualal esimene aluspõhjaline põhjaveekiht

maapinnalt lähtuva reostuse eest enamikus kaitsmata. Nõrgalt kaitstud ala on planeeringuala lääneserval, kus

asuvad sademevee ühtlustustiigid. Ühtlustustiikidesse kogutava vee tehasesse taaskasutusele suunamiseks on

rajatud kompaktpumpla. Ühtlustustiikidest suunatakse vett tehases taaskasutamiseks Sonda tee 15

katastriüksusel asuva tee ääres kulgeva veetrassi kaudu, mida kasutatakse ka Põhja-Kiviõli I ja II põlevkivikarjääri

vee suunamiseks tehasesse.

Planeeringualal on olemasolevad olmevee puurkaevud, mille sanitaarkaitsealaga ulatus on 50 m ning

hüdrogeoloogilise uuringu puuraugud (seirepuurkaevud) hooldusalaga 10 m. Olemasoleva puurkaevu

katastrinumbriga 2307 asukoht andmebaasides on ebatäpne, KKT edastatud info kohaselt selles asukohas

kaevu ei ole. Enamus alal paiknevad puurkaevud on planeeritud säilitada. Tamponeerimisele on määratud kaks

puurkaevu numbriga 2303 ja 2307.

Olemasoleva prügilaga seotud sademeveekraavide kaudu juhitakse ladestult kogutav sademevesi kolmest

järjestikusest ühtlustustiigist koosnevasse süsteemi. Sademeveekraavide vett kasutatakse ladestatava materjali

ja prügila teede niisutamiseks või pumbatakse sealt edasi tehasesse taaskasutusele.

Planeeringuala läänepiiril kulgeb Uuemõisa oja (VEE1070600). Looduskaitseseadusest tulenevalt on Uuemõisa

oja piiranguvööndi ulatus 50 m ja ehituskeeluvööndi ulatus 25 m. Oja suubub Erra jõkke (VEE1070200).

Planeeringualale jäävad kaks EELIS andmebaasi kantud jääkreostusobjekti: Kiviõli poolkoksi ladestus

(JRA0000003) ja Kiviõli keemiatööstus (JRA0000117). Reostunud on pinnas ja põhjavesi, reostus on osaliselt

lokaliseeritud.

Maa-ameti geoportaali mullastiku kaardirakenduse andmetel on planeeringualast lääne pool levinud peamiselt

madalsoomullad ja gleimullad; planeeringualal erinevaid mullatüüpe määratud ei ole.

Planeeringualasse jääb 11 kohaliku geodeetilise võrgu märki, mille asukohad on toodud põhijoonisel (joonis

4). Nimetatud geodeetiliste märkide kaitsevöönd on 3 meetrit märgi keskmest. Kohalikult omavalitsuselt

saadud info kohaselt tuleb geodeetilised märgid nr 620, 621, 0249, 628 ja 502 võimalusel säilitada endises

asukohas. Kui nimetatud geodeetilisi märke ei ole võimalik säilitada ning edaspidi on raskendatud märkide

sihtotstarbeline kasutamine, tuleb need vastavalt geodeetiliste tööde korra § 9 lõikele 3 teisaldada sobivasse

asukohta. Ülejäänud olemasoleva ladestu alal olevad geodeetilised märgid on tänaseks juba likvideeritud või

mitte leitavad.

2.2. PLANEERINGULAHENDUSE KOOSKÕLA STRATEEGILISTE

PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA

Ida-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ (kehtestatud Ida-Viru maavanema 28.12.2016 korraldusega nr

1-1/2016/278, täiendatud 08.02.2017 korraldusega nr 1-1/2017/25) kohaselt on planeeringualal linnalise

asustuse ala (skeem 3). Laienduse põhjapoolsel osal on tegemist ka peamise tööstus- ja logistika-alaga

(skeem 4). Maakonnaplaneeringu seletuskirja kohaselt on maakonna eelisarendatavateks aladeks keskustesse

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneering

töö nr 2023-007

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Priit Paalo

10 / 21

ja nende vahetusse lähedusse määratud linnalise asustuse alad, mis on nii elupiirkondade kui ka ettevõtlusalade

arendamiseks, aktiivsete puhkepiirkondade, logistikaalade jm linnalise maakasutuse kavandamiseks.

Ala edela- ja lääneosas, kus on metsa- ja rohumaa, on määratud rohelise võrgustiku ala (skeem 3).

Maakonnaplaneeringuga on seatud suunised üldplaneeringu koostamiseks, mida võetakse arvesse koostatavas

Lüganuse valla üldplaneeringus. Tööstusjäätmete prügila kavandamisel tuleb arvestada maakonnaplaneeringut

täpsustava vastu võetud Lüganuse valla üldplaneeringu lahendusega.

Skeem 3. Väljavõte Ida-Virumaa maakonnplaneeringu 2030+ kaardist „Ruumilised väärtused“

Skeem 4. Väljavõte Ida-Virumaa maakonnplaneeringu 2030+ kaardist „Tehnilised võrgustikud“

Kehtiva Kiviõli linna üldplaneeringu (kehtestatud Kiviõli Linnavolikogu 28.08.2014 määrusega nr 14) kohaselt

on detailplaneeringu alal jäätmekäitluse maa-ala, tootmise maa-ala ning haljasala ja parkmetsa maa-ala.

Detailplaneeringu koostamisel määratakse vajalikul alal maakasutuse sihtotstarvete muutmine jäätmehoidla

maaks: ohtlike jäätmete käitluse maaks, mis tingib üldplaneeringu põhilahenduse muutmise vajaduse. Lisaks

tehakse ettepanek määrata Sonda tee 15 krundile vastavalt selle kasutusele tee maa maakasutus.

Detailplaneeringu ala

Detailplaneeringu ala

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneering

töö nr 2023-007

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Priit Paalo

11 / 21

Planeeringuala põhjaserva on määratud haljasala maa ja tootmismaa vastavalt ala olemasolevale kasutusele.

Detailplaneeringu koostamisele kohaldatakse üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust ning

koostööle ja kaasamisele detailplaneeringu koostamisele ettenähtud nõudeid. Üldplaneeringu

muudatusettepanek on graafiliselt esitatud skeemil 5.

Hetkel kehtiv üldplaneering Muudatusettepanek

Detailplaneeringu ala

Skeem 5. Hetkel kehtiva üldplaneeringu lahendus ning muudatusettepanek. Planeeringuala on tähistatud

punase joonega ning muudetud maakasutus tähistatud punase kirjaga. Aluskaart: väljavõte hetkel kehtivast

üldplaneeringu joonisest.

Koostatava Lüganuse valla üldplaneeringu (vastu võetud Lüganuse Vallavolikogu 22.12.2022 nr 87 otsusega)

järgi on olemasoleva, kasutuses oleva prügila alast põhjas ning riigi suletud prügila alal ja lähiümbruses

määratud maakasutuse juhtotstarbeks jäätmekäitluse maa, mis on kooskõlas detailplaneeringuga kavandatava

maakasutuse otstarbega (skeem 6). Detailplaneeringuga ala põhja külge kavandatavat haljasala maad,

olemasolevate puurkaevude piirkonda jäävat tootmismaad ning lõunaküljele määratavat tee ja tänava maad

saab pidada üldplaneeringu täpsustamiseks, kuna moodustab tervikust väikese osa.

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneering

töö nr 2023-007

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Priit Paalo

12 / 21

Skeem 6. Väljavõte koostatava Lüganuse valla üldplaneeringu maakasutusplaanist (maakasutusplaan seisuga

28.06.2023)

Vastuvõetud ja avalikustamised läbinud üldplaneeringuga on korrigeeritud maakonnaplaneeringuga (ja

kehtiva üldplaneeringuga) määratud rohevõrgustiku piire, arvestades seejuures määratud maakasutuse

juhtotstarvetega – detailplaneeringu alal, kuhu on määratud jäätmekäitluse maa-ala, ei asu rohevõrgustiku ala.

Rohekoridor piirneb detailplaneeringualaga läänes (skeem 6).

Hetkel kehtiva Uue tuhamäe maa-ala detailplaneeringu (kehtestatud Kiviõli Linnavolikogu 17.01.2008 otsusega

nr 160) eesmärgiks oli kruntide moodustamine. Planeeringuala hõlmas praegust Sonda tee 15 (kü tunnus

30901:001:0015), Sonda tee 17 (kü tunnus 30901:001:0016), Sonda tee 19 (kü tunnus 30901:001:0013), Sonda

tee 23 (kü tunnus 30901:001:0014), Sonda tee 25 (kü tunnus 30901:001:0019) ja Kivipõllu (kü tunnus

44201:001:0934) katastriüksust (skeem 7).

Haljasala maa sihtotstarve määrati Sonda tee 17 ja Sonda tee 25 katastriüksustele. Sonda tee 19

katastriüksusele määrati 100% ulatuses ohtlike jäätmete käitluse maa sihtotstarve ning Kivipõllu

katastriüksusele määrati 100% ulatuses tootmishoonete maa sihtotstarve. Poolkoksiladestu lubatud kõrguseks

määrati 145 m, mis kavandati saavutada mäetipu tasandamisel sulgemistööde käigus.

Detailplaneeringu ala

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneering

töö nr 2023-007

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Priit Paalo

13 / 21

Koostatava detailplaneeringu eesmärgiks on muuta kehtiva Uue tuhamäe maa-ala detailplaneeringu

maakasutust ning kaasata planeeringualasse Sonda tee 11, Sonda tee 11a ja Sonda tee 13 katastriüksused. Uue

detailplaneeringu kehtestamisel muutub Uue tuhamäe maa-ala detailplaneering kehtetuks.

Skeem 7. Hetkel kehtiva Uue tuhamäe maa-ala detailplaneeringu (2008) põhijoonis

2.2. FUNKTSIONAALSETE SEOSTE ANALÜÜS

Planeeringuala idaserval on tööstusega seotud raudtee ja planeeringualast lõunas on Sämi - Sonda - Kiviõli

kõrvalmaantee (tee nr 17120), mille puhul tuleb arvestada transpordi mõjuga seotud kitsendustega.

Kõrvalmaanteel oli 2021. aasta keskmine ööpäevane liiklus 1400 autot/ööp, millest 94% moodustasid

sõiduautod ja pakiautod, 2% veoautod ja autobussid ning 4% autorongid (Maa-ameti teeregistri

kaardirakendus).

Planeeringualast ca 0,2 km kaugusel kirdes on Aseri fosforiidimaardla ploki 28 passiivne tarbevaru.

Planeeringuala edelaosale ulatub Eesti põlevkivimaardla Põhja-Kiviõli uuringuvälja (MRD0000015) ala. Lähim

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneering

töö nr 2023-007

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Priit Paalo

14 / 21

aktiivne mäeeraldis on planeeringualast ca 0,5 km kaugusel läänes asuv Põhja-Kiviõli põlevkivikarjäär.

Planeeringuala kagu- ja lõunaosale jääb altkaevandatud ala, mis on valdavalt langetatud ala.

Planeeritav ala piirneb põhjas ja läänes maatulundusmaadega, lääne suunda jääb osaliselt ka mäetööstusemaa.

Põhjas ja kirdes asuvad ka PRIA püsirohumaa ja põllukultuuride põllumassiivid.

Idas on piirneval alal transpordimaa, tootmismaa ja ärimaa sihtotstarbega alad. Planeeringualast kaugemal idas

vana poolkoksimäe juures asuvad Tuhamäe hostel, Kiviõli krossirada ja Kiviõli seikluspark, mille tegevused

jäävad vähemalt 0,5 km kaugusele planeeritavast alast.

Lähim eluhoone asub Sonda tee 10 katastriüksusel ca 0,1 km kaugusel lõunas. Eluhooneid on ka ca 0,4 km

kaugusel edelas Varinurme külas ning ca 0,4 km kaugusel kirde suunas Koljala külas.

Alast kirde suunas asub Kiviõli Keemiatööstuse OÜ tootmisüksus. Tegemist on A-kategooria suurõnnetuse

ohuga ettevõttega. Planeeringualale ulatub väikeses ulatuses Kiviõli Keemiatööstuse OÜ käitise ohuala. Ohuala

raadius on 399,0 m ning ohtudeks on soojuskiirgus ja ülerõhk.

Planeeringualast põhjas ja läänes on maaparandussüsteemidega kaetud alad, kus on ka mitmeid

maaparandussüsteemide eesvoole ja kraave. Planeeritava alaga piirnevas lõigus kuulub Uuemõisa oja riigi

poolt korras hoitavate ühiseesvoolude hulka.

Planeeringualast ca 0,8 km kaugusel loodes asub märgalade männikud ja kaasikud (C3) tüüpi vääriselupaik

(VEP128053). Vääriselupaigad asuvad ka 1,8 km kaugusel edelas. Planeeringualast ca 1,3 km kaugusel kagus

asub Kiviõli looduskaitseala (KLO1000687), mille kaitse-eesmärk on kaitsta, säilitada ja taastada väärtuslikke

metsakooslusi. Kaitsealal asuvad ka III kaitsekategooriasse kuuluva hariliku kopsusambliku ja künnapuu

leiukohad. Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid alasid planeeringuala läheduses ei asu.

Lähim kultuurimälestis on ca 1,8 km kaugusel idas asuv koolihoone (registrinumber 13872). (Maa-ameti

kultuurimälestiste kaardirakendus).

Planeeringuala ja lähipiirkonna funktsionaalsed seosed on toodud joonisel 2.

3. INIM- JA LOODUSKESKKONNALE AVALDUVAD MÕJUD

3.1.1. Kultuurilised mõjud

Planeeringuga kavandatava elluviimisel ei ole ette näha kultuurilisi mõjusid, kuna planeeringualal ja selle

läheduses ei asu kultuuriväärtuslikke objekte ja -alasid. Kultuurilooliselt on piirkonnas juba varasemalt pikalt

tegeletud põlevkivitööstusega.

3.1.2. Sotsiaalsed mõjud

Mõju inimese tervisele, heaolule ja varale võib eelkõige avalduda seoses mõjuga välisõhule ja müratasemele

ning visuaalse mõjuga. Mõju võib eelkõige avalduda lähimate elamute juures, näiteks Varinurme ja Koljala

külas, mis jäävad planeeringualast kirdesse ja edelasse. Prügila laienduse kasutamisel ei lisandu täiendavaid

mürarikkaid tegevusi võrreldes praegusega, kuid muutub prügilas toimuvate tegevuste ala ja muutub seega ka

prügila mõjuala.

Kavandatav prügila laienduse ala jääb Varinurme küla elamutest kaugemale kui olemasolev KKT prügila, olles

samuti elamutest eraldatud riigi suletud prügila mäemassiiviga. Idapoolse juurdepääsutee lisandumine

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneering

töö nr 2023-007

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Priit Paalo

15 / 21

vähendab mürateket praegu kasutataval juurdepääsuteel. Prügilast edela suunas on seega oodata prügilaga

seotud müra vähenemist. Kavandatava prügila laienduse ala kasutusele võtmisel on mürarikkad tegevused

Koljala küla elamutele varasemalt lähemal. Samas jääb kavandatava prügila laienduse põhja- ja kirdeosa siiski

vähemalt 0,4 km kaugusele elamutest.

Mõju müratasemele võib avalduda ka kavandatava laienduse alade ehitusetapis. Tegemist on tavapärase

ehitustegevusega kaasneva põhiliselt ehitusmasinatest tingitud müraga, mis lakkab ehitustööde järel.

Kavandatava tegevusega ei tekitata eeldatavalt ohtu inimese tervisele, heaolule ja varale. Keskkonnahäiringute

osas on asjakohane järgida planeeringuga seatud tingimusi keskkonnamõjude leevendamiseks.

3.1.3. Majanduslikud mõjud

KKT puhul on tegemist piirkonna jaoks väga olulise tööstusettevõttega, mille tegevus ja arendamine avaldab

piirkonna majandusele positiivset mõju. Olemasoleva KKT prügila mahu ammendumise tõttu on ettevõtte

tegevuse jätkumiseks prügila laiendamine möödapääsmatu. Ettevõtte tegevuse jätkumine, arenemine ja ka

prügila laiendamisega kaasnev ehitustegevus mõjutab otseselt piirkonna tööhõivet. Sotsiaal-majanduslik mõju

on laiemalt seotud ka piirkonna arengu ja kohaliku majandusliku kasuga.

3.1.4. Looduskeskkonnale avalduvad mõjud

Eesti looduse infosüsteemi (EELIS) andmetel ei asu planeeringualal ega lähiümbruses kaitstavaid loodusobjekte

ega Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid alasid, millele võiks avalduda prügila laiendamisega seotud mõju.

Kavandatava prügila laienduse ala on osaliselt kaetud metsamaaga, kuid valdavalt on tegemist tööstusest

varasemalt mõjutatud alaga. Ka planeeringualale jääv metsamaa on kõrval asuvast tööstustegevusest juba

mõjutatud.

Detailplaneeringuga kavandatav ladestusala jääb planeeringuala põhja- ja idaosasse, olles rohelise võrgustiku

alast kaugemal kui olemasolev KKT prügila. Rohelise võrgustiku toimimine planeeringualast läänes võib seega

olla pigem mõjutatud juba toimuvast tegevusest ja mitte kavandatavast laiendusest. Olemasoleva KKT prügila

ümbruses on häiringute mõju avaldunud juba pikemat aega, mistõttu puuduvad ka praegu lähialal loomadele

ja lindudele sobilikud elupaigad. Detailplaneeringuga täiendavat märkimisväärset mõju seega rohelise

võrgustiku toimimisele ei kaasne.

Planeeringuala läänepoolsel osal on tegemist olemasoleva KKT prügila ja riigi suletud prügila äärse alaga, mis

on osaliselt ka prügila ühtlustustiikide ala. Teisel pool Sämi - Sonda - Kiviõli kõrvalmaanteed asuval rohelise

võrgustiku alal detailplaneeringuga tegevusi ei kavandata. Kavandatavaga ei kaasne eeltoodust tulenevalt

olulist mõju rohelise võrgustiku toimimisele.

4. PLANEERINGU LAHENDUS

4.1. PLANEERINGU KONTSEPTSIOON

Detailplaneeringu eesmärk on muuta kehtivat Uue tuhamäe maa-ala detailplaneeringu maakasutust ning

kaasata planeeringualasse Sonda tee 11, Sonda tee 11a ja Sonda tee 13 kinnistud. Planeeringuga lahendatakse

tööstusjäätmete prügila laiendamiseks vajaminev ala, kruntide moodustamine, krundi ehitusalade määramine,

krundi ehitusõiguse määramine, detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike

ehitiste võimalike asukohtade määramine, ehitiste ehituslike tingimuste määramine, servituutide seadmine.

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneering

töö nr 2023-007

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Priit Paalo

16 / 21

Detailplaneeringu koostamise sisuliseks eesmärgiks on tööstusjäätmete prügila laienduseks vajaliku ala

määramine ja katastriüksuste sihtotstarvete muutmine jäätmehoidla maaks.

4.2. PLANEERITAVA ALA KRUNTIDE MOODUSTAMINE JA KRUNDI EHITUSÕIGUS

Detailplaneeringuga kavandatakse 6 krundi moodustamine (pos 1-6). Krundid pos 1-4 on määratud ohtlike

jäätmete käitluse ja ladustamise maaks. Krunt pos 5 on määratud haljasala maaks, et säilitada kõrghaljastuse

puhverala. Krundil pos 6 asuvad olemasolevad puurkaevud koos hoonetega ja see on määratud tootmishoone

maaks. Planeeringualale jäävad lisaks krundid Sonda tee 13 (tootmismaa), Sonda tee 15 (tee ja tänava maa)

ning Sonda tee 19 (ohtlike jäätmete käitluse ja ladustamise maa), mida planeeringuga ei muudeta.

Ehitusõigusega on antud võimalus rajada rajatisi. Rajatiste all mõistetakse tööstusjäätmete prügilat,

ühtlustustiike ning neid teenindavaid rajatisi. Planeeringuga on antud ka ehitusõigus vajadusel tiikide

suurendamiseks või lisatiigi rajamiseks (vt täpsemalt ptk 4.8.2).

Täiendavalt on antud võimalus pärast tööstusjäätmete prügila sulgemist paigutada planeeringualale

päikesepaneele, et rajada lubatud ala ulatuses päikesepark (vt täpsemalt ptk 4.8.5).

Hooneid planeeringuga ei kavandata. Ehitusõigus on esitatud põhijoonisel ehitusõiguse tabelis (joonis 4).

4.3. KRUNDI EHITUSALA PIIRITLEMINE

Tööstusjäätmete prügila rajamise ala on kavandatud üldjuhul 10 m krundipiirist. Planeeringuala idaservas on

arvestatud raudtee kaitsevööndi, olemasoleva tee ja tehnovõrkudega. Ala kirde- ja põhjaosas on ehitusala

piiritlemisel arvestatud olemasolevate puurkaevude veehaarde sanitaarkaitseala ulatusega ning säilitatava

kõrghaljastuse puhveralaga.

Planeeringualale kavandatud positsioonide ehitusalad on lahendatud omavahel kokkupuutuvalt, et võimaldada

prügila mäemassiivi rajamist ühtse tervikuna.

Krundi Sonda tee 19 lääneosas on määratud ala, mille ulatuses on lubatud rajada tiike vastavalt ehitusõiguse

tabelis määratud tingimustele. Tiikide ala määramisel on arvesse võetud olemasoleva oja ehituskeeluvööndit.

Rajatiste suurim lubatud ehitisealune pind ja suurim lubatud kõrgus on esitatud põhijoonisel ehitusõiguse

tabelis. Planeeritud prügila ja tiikide rajamise ala on esitatud põhijoonisel.

4.4. ARHITEKTUURINÕUDED

Kitsendavaid arhitektuurinõudeid rajatistele ei määrata. Täpsed lahendused antakse edasisel projekteerimisel.

Vajadusel võib territooriumi ümbritseda läbipaistva piirdega.

4.5. TÄNAVA MAA-ALAD, LIIKLUS- JA PARKIMISKORRALDUS

Põhijuurdepääs planeeringualale on kavandatud olemasolevalt juurdepääsult planeeringuala kirdeosas Sämi-

Sonda-Kiviõli tee lõigult. Planeeritud juurdepääsud laiendatava prügila teenindamiseks on ette nähtud

planeeringuala olemasolevatelt teedelt ala ida- ja edelaosas. Tagatud on juurdepääs ka ala põhjaosas asuvale

tootmismaa positsioonile, kus asuvad puurkaevud. Ladestule rajatakse täiendavad juurdepääsu- ja hooldusteed

koos ladestu tõusuga vastavalt prügila täitumisele. Teede täpne lahendus selgub edasisel projekteerimisel.

Projekteerimisel on lubatud põhijoonisel esitatud teekoridore põhjendatud juhul muuta. Alale parkimist ei

kavandata.

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneering

töö nr 2023-007

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Priit Paalo

17 / 21

4.6. HALJASTUSE JA HEAKORRA PÕHIMÕTTED

Väärtuslik haljastus planeeringualal puudub. Olemasoleva haljastuse võib vajalikus mahus likvideerida.

Planeeringuala põhjaossa on ette nähtud kõrghaljastuse säilitamise ala eesmärgiga säilitada puhverala põhja

suunas paiknevate elamute ja laiendatava tööstusjäätmete prügila vahel. Juurdepääsutee rajamiseks

puurkaevudeni on vajalikus mahus raie lubatud. Ala paiknemine on esitatud põhijoonisel.

Tulevikus, prügila sulgemise käigus, tuleb kõik suletud prügila osad haljastada.

Turvalisuse tagamiseks on lubatud ala piirata aiaga, millega on võimalik välistada kõrvaliste isikute sattumine

territooriumile. Kavandatud planeeringulahendusega ei ole ette näha olmejäätmete teket. Juhul, kui

olmejäätmed tekivad, tuleb neid käidelda vastavalt kehtivatele normatiividele ja seadusandlusele.

4.7. TULEOHUTUSNÕUDED JA TULETÕRJE VEEVARUSTUS

Planeeringuga kavandatakse tööstusjäätmete prügilat ja seda teenindavaid rajatisi ning alale ei planeerita

hooneid. Planeeringuala tuletõrje veevarustus lahendatakse Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila

olemasolevate veevõtu võimaluste baasil. Tehnoloogiast tulenevalt niisutatakse tuhka tolmamise

vähendamiseks, mis aitab kaasa ka tuleriski minimeerimisele.

Lähim olemasolev hüdrant asub Maa-ameti vesivarustuse kaardirakenduse andmetel Kiviõli linnas Mäe tänaval.

Olemasoleva hüdrandi kaugus planeeringualast mööda teed on ca 1,5 km. Vajadusel saab kustutusvett võtta

olemasoleva kompleksi tiikidest, mis asuvad planeeringuala lääneosas. Selleks tuleb tiikide juurde rajada

kuivhüdrant.

Päästemeeskonna liikumistee planeeringualal lahendatakse edasisel projekteerimisel.

Tuletõrje veevarustus peab vastama siseministri 18.02.2021 a määrusele nr 10 “Veevõtukoha rajamise,

katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord”. Lähtuda

tuleb EVS 812-6:2012+A1:2013+AC:2016+A2:2017 – Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus.

4.8. TEHNOVÕRKUDE JA –RAJATISTE ASUKOHAD

Planeeringuga määratakse ära tehnovõrkude/-süsteemide võimalik põhimõtteline kulgemine ja lahendus.

Hetkel on esitatud eskiisi tasemel tehnovõrkude lahendused. Lõplik tehnovõrkude- ja rajatiste paiknemine

lahendatakse planeeringu edasisel koostamisel ning projekteerimisel.

4.8.1. Veevarustus

Alale planeeritud rajatised ei vaja täiendavat joogi- ega tehnilise veevarustuse ühendust.

4.8.2. Sademevesi

Kogu prügila pinnale langev sademevesi kogutakse kokku ladestu servadesse rajatavate kraavidega. Kogutud

sademevesi tuleb juhtida olemasolevatesse ühtlustustiikidesse läbi kraavi- ja torusüsteemide. Planeeringuga

on antud ehitusõigus vajadusel tiikide suurendamiseks või lisatiigi rajamiseks. Tiikidest pumbatakse vesi tagasi

tootmistehasesse taaskasutamisele olemasoleva toruühenduse kaudu või tagasi prügila mäemassiivile

ladestatava tuha niisutamiseks. Prügila laienduse kraave rajatakse järkjärgult koos ladestu üldise tõusu ja

samaaegselt hooldusteede rajamisega.

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneering

töö nr 2023-007

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Priit Paalo

18 / 21

4.8.3. Reovesi

Ühtlustustiikidesse tuleb juhtida ka prügila laiendusel tekkida võiv nõrgvesi, mis võib olla reostunud. Nõrgvett

kavandatakse koguda prügila põhja, vettpidava kihi peale rajatava drenaažisüsteemiga. Nõrgvesi tuleb

tiikidesse juhtide läbi kraavi või torusüsteemide. Vajadusel tuleb kasutada pumplaid.

Olmereovett planeeringuga kavandatu elluviimisel ei teki.

4.8.4. Elektrivarustus, sh välisvalgustus

Planeeringuga seotud elektrivarustus lahendatakse edasisel planeerimisel.

Lubatud on kasutada alal välisvalgustust. Vältida tuleb valgusreostuse tekkimist.

4.8.5. Päikeseenergeetika

Planeeringuga antakse võimalus paigutada planeeringualale päikesepaneele ja rajada päikesepark sh seda

teenindavad rajatised pärast tööstusjäätmete prügila või selle osa sulgemist. Päikesepaneele on lubatud

paigutada kõikide ohtlike jäätmete käitluse ja ladustamise maa sihtotstarbega kruntide prügila rajamise

ehitusala ulatuses. Positsiooni 4 osas on lubatud ala eraldi välja toodud põhijoonisel.

Koostatavas Lüganuse valla üldplaneeringus on lisaks taastuvenergeetika maa-ala juhtotstarbega aladele

võimalik täiendavalt päikesepaneele ja päikeseparke kavandada ka teistele aladele vastavalt üldplaneeringus

sätestatud tingimustele. Detailplaneeringuga lubatav päikesepaneelide kavandamine on kooskõlas

üldplaneeringus sätestatud tingimustega. Päikesepark peab vastama õigusaktidega kehtestatud

elektromagnetilise ühilduvuse nõuetele ja asjakohastele standarditele.

Päikeseenergeetika täpne lahendus tuleb anda tulevikus eraldi projektidega.

4.8.6. Sidevarustus

Ala sidevarustus on kavandatud tänapäevaste juhtmevabade lahenduste abil. Täiendavaid kaabelliitumisi

sideteenuse pakkujatega ei ole planeeritud.

4.8.7. Soojusvarustus

Alale planeeritud rajatised ei vaja soojavarustuse ühendust.

4.9. KESKKONNATINGIMUSED PLANEERINGUGA KAVANDATU ELLUVIIMISEKS

Keskkonnatingimused lahendatakse edasise planeeringu koostamise käigus kooskõlas koostatava KSH

tulemustele.

4.10. VERTIKAALPLANEERIMINE

Sademevee juhtimine vertikaalplaneerimise teel naaberkinnistutele pole lubatud. Vertikaalplaneerimine ja

sademevee ärajuhtimiseks vajalikud kalded lahendatakse projekteerimise käigus.

4.11. SERVITUUTIDE VÕI SUNDVALDUSTE SEADMINE

Täpne servituutide või sundvalduste seadmine lahendatakse edasisel planeerimisel.

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneering

töö nr 2023-007

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Priit Paalo

19 / 21

4.12. KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED

Kuritegevuse riskide vähendamiseks võib vajadusel ala ümbritseda piirdega. Soovitatav on kasutada ala (osalist)

valgustamist pimedal ajal. Lisaks sellele on soovitatav kasutada alal videovalvet, alarmsüsteeme ja teisi

kaasaegseid valve võimalusi.

4.13. PLANEERINGU KEHTESTAMISEST TULENEVATE VÕIMALIKE KAHJUDE HÜVITAJA

Juhul, kui planeeritava tegevusega tekitatakse kahju kolmandatele osapooltele, hüvitatakse kahjud vastavalt

kehtivatele õigusaktidele.

4.14. PLANEERINGU ELLUVIIMISE VÕIMALUSED

Planeeringut on lubatud ellu viia etapiliselt. Planeeritud ehitusõiguse realiseerimiseks tuleb esmalt välja ehitada

rajatava etapi ala infrastruktuur ning rajada nõuetekohane prügila alus.

Planeeringuga lubatud päikeseenergeetika lahendusi on lubatud rajada pärast tööstusjäätmete prügila või selle

osa sulgemist.

Geodeetiliste tööde tegemisel tuleb juhinduda keskkonnaministri 28.06.2013 määrusest nr 50 „Geodeetiliste

tööde tegemise ja geodeetilise märgi tähistamise kord, geodeetilise märgi kaitsevööndi ulatus ning

kaitsevööndis tegutsemiseks loa taotlemise kord“. Kui geodeetilisi märke ei ole võimalik säilitada ning edaspidi

on raskendatud märkide sihtotstarbeline kasutamine, tuleb need vastavalt geodeetiliste tööde korra § 9 lõikele

3 teisaldada sobivasse asukohta ning asendada samaväärsete geodeetiliste märkidega.

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneering

töö nr 2023-007

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Priit Paalo

20 / 21

5. KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOKKUVÕTE

Kokkuvõte kooskõlastustest ja koostööst planeeringu ajal on esitatud tabelis 4.

Tabel 4. Kooskõlastused ja koostöö.

Kuupäev Asutuse või ettevõtte

nimetus

Kooskõlastuse tingimused või seisukoht Nimi ja amet

Kiviõli Keemiatööstuse tööstusjäätmete prügila detailplaneering

töö nr 2023-007

Aadress: Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli linn

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Priit Paalo

21 / 21

JOONISED – digitaalselt esitatud eraldi failidena