Eelarve koostamise, muutmise ja seire korra kinnitamine

1

KINNITATUD

Ravimiameti peadirektori

mai 2024

käskkirjaga nr 23

EELARVE KOOSTAMISE, MUUTMISE JA SEIRE KORD

1 Üldsätted

1.1 Eesmärk on kirjeldada eelarve koostamise, muutmise ja seire tegevusi.

1.2 Riigi finantsjuhtimise protsesse reguleerivad järgmised õigusaktid:

 Riigieelarve seadus

 Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja

muutmise kord

 Eelarveklassifikaator

 Riigi eelarvestrateegia, riigieelarve eelnõu ja tõhustamiskava koostamise ning

riigieelarve vahendite ülekandmise tingimused ja kord ning riigieelarve seadusest

tulenevate aruannete esitamise kord

 Kassalise teenindamise eeskiri

 Raamatupidamise seadus

 Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend

 Tegevuspõhise eelarvestamise käsiraamat

 Riigivaraseadus

1.3 Mõisted

Riigi eelarvestrateegia (RES) – dokument, milles määratakse riigi eelarvepoliitika põhisuunad

ning kajastatakse Vabariigi Valitsuse üldeesmärgid, mida eelarvestrateegia perioodil

kavatsetakse ellu viia, samuti eesmärkide elluviimiseks planeeritavad rahalised vahendid

(rahastamiskava). Eelarvestrateegia koostab Rahandusministeerium valitsemisalade

eelarvestrateegia projektide alusel igal aastal järgmise aasta ja sellele järgneva kolme aasta

kohta. Eelarvestrateegia sisaldab tulemusvaldkondadele ja programmidele kavandatud

maksimaalsete vahendite mahtude jaotust ministeeriumi valitsemisalale. Eelarvestrateegia

kinnitab Vabariigi Valitsus igal aastal septembri lõpuks.

Valitsemisala eelarvestrateegia projekt – koostatakse järgmise aasta ja sellele järgneva

kolme aasta kohta. Koostamisel lähtutakse valitsemisalale antud vahendite maksimaalsetest

mahtudest ja valitsemisala vastutusalas olevate tulemusvaldkondade üld- ja alaeesmärkidest.

Tegevuspõhise eelarvestrateegia projekt saadakse asutuste teenuste kulumudelite kaudu ja selle

moodustavad:

1) programmide eelnõud;

2) tulud, investeeringud ja finantseerimistehingud koos selgitustega;

2

3) tulude, kulude, investeeringute ja finantseerimistehingute prognoosid kuluarvestuse

infosüsteemis (KAIS) (Ravimiamet esitab kulud teenuse grupi tasandil);

4) muudatuste korral võrreldes eelmise aastaga ettepanekud koos selgituste ja arvestustega

riigieelarve eelnõus planeeritavate määrade ja piirmäärade kohta;

5) vajadusel teave jõustuvate õigusaktide eelnõude kohta, mis riigieelarve seaduse § 38

lõike 2 kohaselt esitatakse riigieelarve seaduses;

6) vajaduse korral taotlused eelarvestrateegias ettenähtud maksimaalsete vahendite

suurendamiseks (edaspidi lisataotlused);

7) täiendav informatsioon.

Riigieelarve eelnõu – koostatakse eelarvestrateegia ja rahandusprognooside alusel ning

täpsustatakse Vabariigi Valitsuse otsustega. Riigieelarve eelnõus liigendatakse valitsemisala

vahendid vastavalt riigieelarve seaduse §-s 26 sätestatule majandusliku sisu järgi tuludeks,

kuludeks, investeeringuteks ja finantseerimistehinguteks, seejuures liigendatakse valitsemisala

kulud ja investeeringud eelarve paindlikkuse tagamiseks programmide ja programmi tegevuste

kaupa. Liigenduse osa eesmärk on tagada konkreetsele valitsemisalale vajalikud summad

tulemusvaldkondade alaeesmärkide (programmide) elluviimiseks. Riigieelarve eelnõu kiidab

Vabariigi Valitsus heaks hiljemalt kolm kuud enne eelarveaasta algust.

Riigieelarve (RE) on riigi aastane rahastamiskava, milles kajastatakse vahendeid, mida riik

eelarveaastal plaanib koguda, saada toetusena, vahendada ja kasutada. Riigieelarve esimeses

osas ehk koondosas on riigi konsolideeritud eelarve, kus esitatakse eelarvepositsiooni

seisukohalt olulist infot. Riigieelarve teine osa ehk riigieelarve vahendite liigendus sisaldab

riigieelarve kohustuslikku administratiivset ja tegevuspõhist liigendust riigieelarve seaduse §

26 tähenduses. Riigieelarve vahendite liigenduse osas esitatakse valitsemisaladele piirmääraga

ja piirmäärata vahendid tulemusvaldkonna üld- ja alaeesmärkide (programmi eesmärk) kaupa.

Tulemusvaldkond - riigi eelarvestrateegias määratud valdkond, millel on Vabariigi Valitsuse

seatud pikaajaline mõõdetav eesmärk, mis lähtub valdkonna arengukavast ja Vabariigi

Valitsuse tegevusprogrammist. Tulemusvaldkonnad on ühiselt kasutusel nii riigi

finantsjuhtimises kui ka strateegilises planeerimises, et siduda tulemusinfo ja ressursid.

Ravimiamet panustab tulemusvaldkonda „Tervis“.

Valdkonna arengukava – Vabariigi Valitsuse kinnitatud strateegiline arengudokument, milles

määratakse terviklikult ühe või mitme poliitikavaldkonna üldeesmärk, alaeesmärgid ja nende

mõõtmist võimaldavad mõõdikud ning poliitikainstrumendid, mille kaudu seatud eesmärke

plaanitakse saavutada. Ravimiameti puhul „Rahvastiku tervise arengukava“.

Programm – strateegiline arengudokument, milles määratakse tulemusvaldkonna alaeesmärgi

saavutamisele suunatud meetmed, mõõdikud, tegevused ja rahastamiskava. Programmis

kajastatakse hierarhiliselt tulemusvaldkonna, valdkonna arengukava, programmi, meetme ja

tegevuse nimetused ning eesmärgid ja mõõdikud. Programmi kinnitab minister. Ravimiameti

teenused panustavad eeskätt Inimkeskse tervishoiu programmi, meede „Inimkeskse tervishoiu

3

arendamine“, tegevus „Kvaliteetsete ravimite, verepreparaatide ja meditsiiniseadmete

kättesaadavuse tagamine“.

Planeerimistasand – arvestusobjekt, mis seob omavahel strateegilise- ja finantsjuhtimise ning

millele seatakse eesmärgid, mõõdikud ja planeeritakse eelarve ning jälgitakse selle täitmist.

Planeerimistasandid on tulemusvaldkond, programm, meede, programmi tegevus ja teenus.

Rahastamiskava – järgmise ja sellele järgneva kolme eelarveaasta rahaliste vahendite kava.

Rahastamiskava projekti koostamise aluseks on rahandusministri esitatud kululaed, mida on

korrigeeritud rahandusprognoosi ja Vabariigi Valitsuse otsustega. Rahastamiskavas

kajastatakse hierarhiliselt tulemusvaldkonna, programmi, meetme, tegevuse ja teenuse

nimetused ja maksumused. Rahastamiskava sisaldab ka majanduslikku sisu: tulud, kulud,

investeeringud ja finantseerimistehingud.

Kululaed – rahandusministri määratud, asutusele lubatud maksimaalsed kulutuste summad,

mille koostamise aluseks on kehtiva eelarvestrateegia rahastamiskava, mida korrigeeritakse

pärast selle heakskiitmist vastavalt tehtud otsustele. Piirmääraga kululagi koosneb liigi 20

(kindlaksmääratud vahendid) eelarvest, ülejäänud eelarve liigid on piirmäärata kululae osad.

Tuludest sõltuvatele kuludele kululage ei kehtestata.

Kulumudel (ka eelarvemudel) – andmeobjektide omavaheliste seoste haldamise

struktureeritud esitus, tegevuspõhise kuluarvestuse põhimõtete kogum, mille alusel toimub

otse- ja kaudsete kulude andmekorje, kulude jaotamine tegevustele ja teenustele ning teenuste

maksumuse arvestamine. Kasutatakse nii eelarvestamisel kui ka eelarve täitmisel.

Lisataotlused – esitatakse juhul, kui planeeritaval aastal alustatakse uute tegevustega või on

vajalik suurendada seniste tegevuste mahtu, mis ei olnud teada planeerimise ajal kehtiva

eelarvestrateegia koostamisel. Lisataotluse võib esitada ka juhul, kui tegevuste lisandumise ja

ärajäämise eelarvete vahe ei ole piisav valitsemisala kulude katmiseks või juhul, kui etteantud

vahendite piires ei ole võimalik seatud eesmärke saavutada. Lisataotlused esitatakse

kompleksselt, koondades ühte taotlusesse kõik sama eesmärgi täitmiseks vajalike ressurssidega

seotud lisavajadused. Investeeringute puhul tuleb arvestada, et lisaks tuleb arvestada ka kõigi

kaasnevate kuludega.

Seire - valitsussektori eelarve kasutamine ning tulemuste jälgimine ja hindamine. Seire hõlmab

aruannete jm ülevaadete koostamist ning saavutatud tulemuste analüüsimist. Seire eesmärk on

anda kindlustunnet Riigikogule, Vabariigi Valitsusele ja avalikkusele, et valitsussektori

asutused saavutavad püstitatud eesmärke tõhusalt, mõjusalt ning tulemuslikult.

Sotsiaalministeeriumi Finantsosakond (SoM FO) – vastutab Sotsiaalministeeriumi

valitsemisalas raamatupidamise korraldamise ning finantsjuhtimise, sealhulgas eelarve ja

finantsaruannete koostamise, eelarve ja finantsarvestusega seotud juhendmaterjalide

väljatöötamise ning eelarvevahendite täitmise ja seire eest.

4

Välistoetus – on mitteresidendilt riigiasutusele antav sihtotstarbeline või mittesihtotstarbeline

rahaline toetus, mille eest ei anta otseselt vastu kaupu ega teenuseid.

2 Eelarve protsessi tegevused

Joonis 1. Eelarve protsessi etapid

Joonis 2. Perioodi 2025-2028 eelarve koostamise ja perioodi 2023-2024 eelarve rakendamise

olulisemate tegevuste ajakava.

RES ja RE koostamine

RE liigendamine ja muutmine

RE täitmine ja aruandlus

5

2.1 Riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve eelnõu koostamine

2.1.1 Ravimiameti (edaspidi asutus) eelarve on osa Sotsiaalministeeriumi valitsemisala

eelarvest, mis omakorda kuulub riigieelarve koosseisu.

2.1.2 Finantsjuht koostöös juhtkonnaga valmistab ette ja esitab SoM FO-le asutuse sisendi

valitsemisala eelarvestrateegia projekti koostamiseks. SoM FO esitab valitsemisala

eelarvestrateegia projekti Rahandusministeeriumile riigi eelarvestrateegia ja

riigieelarve eelnõu koostamiseks.

2.1.3 Asutuses algatab tegevuse finantsjuht, kes saadab juhtkonnale jaanuaris-veebruaris e-

kirja vastavalt SoM FO-lt ja Rahandusministeeriumilt saabunud juhistele ja

tähtaegadele.

2.1.4 Asutuse juhtkonna liikmed esitavad finantsjuhile rahastamiskava projekti

koostamiseks:

1) andmed tulude prognoosi koostamiseks tululiikide lõikes:

 ravimi müügiloa taotluse ja muutuse ning uuendamise taotluse erialane hindamine

(taotluste arv);

 ravimi ohutus- ja kvaliteediseire tasu (ravimite arv, millele tasu rakendatakse);

 veterinaarravimi müügiloa haldamise aastatasu (müügilubade arv, millele tasu

rakendatakse);

 ravimi kliinilise uuringu taotluse ja muutuse taotluse erialane hindamine (taotluste arv);

 statistiliste analüüside tegemine (tellimuste maht);

 labori tasulised teenused (teenuste hulk ja maht);

 tööde maht Euroopa Ravimiameti, Euroopa Nõukogu ja Euroopa Komisjoniga

sõlmitud lepingute alusel.

2) andmed kulude prognoosi koostamiseks, võttes arvesse muudatusi teenuste osutamise

mahus, lisanduvaid teenuseid ning teenuseid, mida enam ei osutata.

3) vajalike investeeringute kirjeldused.

2.1.5 Asutuse finantsjuht koostab juhtkonnalt saadud andmete põhjal esialgse

rahastamiskava mudeli, mis on kooskõlas kehtiva eelarvestrateegiaga kinnitatud

kululagedega.

2.1.6 Asutuse juhtkonnas arutatakse läbi tegevused, mida saab teha kehtiva

eelarvestrateegiaga kinnitatud kululagede ulatuses ning lisataotluste esitamise

vajadus.

2.1.7 Lisataotlused esitatakse valitsemisala eelarvestrateegia projekti osana

käibemaksuta etteantud vormil koos selgitava taustainfoga. Kui Vabariigi Valitsus

lisataotluse rahuldab ja sellele lisandub käibemaks, lisatakse käibemaks

eelarvesüsteemidesse sisestamisel.

2.1.8 Vastavalt Rahandusministeeriumi juhistele saab ministeerium esitada järgmised

lisataotlused:

 teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonitaotlused;

 kinnisvaraga seotud lisataotlused juhtimiskava kaudu;

 õigusaktidest tulenevad lisataotlused, milleks on eelmise aasta riigieelarve protsessi

järgselt vastu võetud või jõustuvad õigusaktid sh EL õigusaktid, millest tekivad

asutusele täiendavad kohustused ja millega kaasnevad lisakulud või -investeeringud.

Õigusaktidest tulenevate lisataotluste hulka ei kuulu:

6

o õigusaktid, milles on ette nähtud, et asutus katab tegevused oma olemasoleva

ressursiga;

o õigusaktid, mida on menetletud juba varem kui eelmise aasta riigieelarve

protsess ning milles ette nähtud kohustusi ja lisakulusid oli võimalik

planeerida;

o õigusaktid, mis on varem vastu võetud ja mille mõju on selgunud hiljem;

o taotlused, mida on varem Vabariigi Valitsuses käsitletud, kuid on otsustatud

mitte rahastada (rahastamise otsus tegemata).

 Info- ja kommunikatsiooni (IKT) lisataotluste esitamist koordineerib TEHIK. Kõigi

lisataotluste planeerimisel tuleb hinnata IKT komponendi vajadust. Kui lisataotluse

elluviimiseks on vajalik IKT komponent, tuleb see lisataotluse esitaja poolt kajastada

lisataotluse osana ning tuua IKT komponent lisataotluses eraldi välja.

2.1.9 Loetelu järgmisel eelarveaastal jõustuvatest õigusaktide eelnõudest, millel on mõju

järgmise aasta eelarvele, tuleb esitada vastaval vormil.

2.1.10 Vajadusel esitab finantsjuht tulemusvaldkondade, programmide, tegevuste ja

teenuste muudatusettepanekud.

2.1.11 Välistoetus tuleb planeerida vastaval toetuse koodil eelarve liigiga 40. Välistoetuse

kulu planeeritakse kontol 359 ning kulud ja investeeringud lähtudes majanduslikust

sisust koos kaasfinantseerimisega.

2.1.12 Lisaks toimub üleriigiline personaliandmete korje, mille materjalid ja ettepanekud

esitab Vabariigi Valitsusele otsustamiseks Rahandusministeerium (koordineerib

SoM FO).

2.1.13 Ministeeriumi valitsemisala eelarveprojekti koostamiseks esitab finantsjuht asutuse

esialgse rahastamiskava KAIS-s ning vajadusel RES lisataotlused vastavalt

sotsiaalkaitseministri ja terviseministri 15.03.2024 käskkirjaga nr 25 kinnitatud

„Sotsiaalministeeriumi valitsemisalaülese eelarveprotsessi juhendis“ toodud

tähtaegadele.

2.1.14 SoM FO teavitab asutust Vabariigi Valitsuse otsustest ning Rahandusministeeriumi

uuendatud rahandusprognoosi mõjudest eelarvestrateegiale, misjärel finantsjuht

korrigeerib vajadusel andmeid asutuse eelarvemudelis.

2.1.15 Vastavalt eelarveprotsessis langetatud otsustele hoiab finantsjuht andmed KAIS-s

aja- ja asjakohastena.

2.1.16 Sotsiaalministeeriumi valitsemisala riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve protsessi

ajakava, mis lähtub Vabariigi Valitsuse määrusest, riigieelarve seadusest ja

Rahandusministeeriumi suunistest, koostab ja haldab SoM FO.

2.1.17 Peale riigieelarve seaduse jõustumist täpsustatakse asutuse juhtkonnapoolse

ülevaatuse käigus tegevused, mida eeloleval aastal tehakse.

2.2 Eelarve liigendus ja liigenduse muutmine

2.2.1 Vabariigi Valitsusel on õigus muuta riigieelarves määratud järgmiste vahendite

liigendust:

1) välistoetuste ja kaasrahastamisega seotud vahendid;

2) ministeeriumi valitsemisala vahendid seoses ministeeriumi valitsemisala

riigiasutuse ümberkorraldamise või lõpetamisega;

7

3) ministeeriumi valitsemisala investeeringuobjektid, ületamata riigieelarves

investeeringuteks ette nähtud eelarvet.

2.2.2 Vabariigi Valitsuse liigenduste muutmiseks teeb finantsjuht ettepanekud KAIS-s

kvartali esimeseks tööpäevaks stsenaariumis EELARVE_LIIGENDUS.

2.2.3 Minister kinnitab eelarveaasta alguses käskkirjaga eelarveaastaks vastu võetud

riigieelarve seaduse ja vastavasisulise Vabariigi Valitsuse korralduse alusel asutuse

eelarve administratiivse ja majandusliku sisu järgi kooskõlas

eelarveklassifikaatoriga. Ministri liigendusega asutusele eraldatav eelarve on

riigieelarve seaduse ja Vabariigi Valitsuse korralduse detailsuses. Tegevuspõhine

eelarve liigendatakse asutusele ministri käskkirjaga programmi ja programmi

tegevuse detailsuses sh Riigi Kinnisvara AS-i ja reservivahendite objektikoodidega.

2.2.4 Ministril on tegevuspõhise liigenduse korral õigus muuta programmi tegevuse

piirmääraga vahendite eelarvet 5 miljoni euro ulatuses järgmiselt:

1) kui programmi tegevuse piirmääraga vahendite eelarve maht on alla 4 miljoni

euro, on seda lubatud muuta kuni 25 protsenti;

2) kui programmi tegevuse piirmääraga vahendite eelarve maht on 4 miljonit eurot

või enam, on seda lubatud muuta järgmise valemiga arvutatud mahu ulatuses:

918400 + 2,04% × programmi tegevuse piirmääraga eelarve maht.

Arvestust peetakse iga programmi tegevuse kohta eraldi.

2.2.5 Asutuse peadirektor kinnitab asutuse detailse eelarve lähtudes majanduslikust

sisust käskkirjaga dokumendihaldussüsteemis.

2.2.6 Asutuse eelarve esitatakse KAIS-s vähemalt eelarveklassifikaatori detailsuses.

SAP-s on eelarve detailsus vähemalt asutus, liik, majanduslik sisu (K, I, T) ning

investeeringutel ja teatud kuludel objektikood ja/või toetuse kood.

2.2.7 SAP-s esitatud liigenduse muutmise vajaduse korral esitab asutuse finantsjuht SoM

FO-le taotluse ning põhjendused e-kirja teel etteantud tähtaegadeks.

2.2.8 Kui asutuse eelarve liigendus muudab ministri kinnitatud eelarvet, kinnitab

muudatuse minister käskkirjaga. Ministri liigenduse muudatus kajastatakse KAIS-

s stsenaariumis MINISTRI_LIIGENDUS ning periood kajastatakse kuu järgi.

Muudatust põhjendatakse SoM FO-le esitatavas memos.

2.2.9 Asutuse tasandil tehtav jooksev muudatus, millega muudetakse teenuse

maksumust, kontot, välisvahendite koodi, tegevusala ja teisi arvestusobjekte,

kajastatakse kokkuleppel SoM FO-ga KAIS-s stsenaariumis

JOOKSEV_MUUDATUS ning periood kajastatakse kuu järgi. Olulise muudatuse

korral tuleb muudatust põhjendada SoM FO-le esitatavas memos. Muudatus on

oluline, kui teenusele on eraldatud täiendavaid vahendeid, kuid muudatusega

vähendatakse või suurendatakse teenuse mahtu või muudatus moodustab vähemalt

10% teenuse mahust ja on suurem kui 200 000 eurot.

2.2.10 Kiireloomulise muudatuse korral võib asutus esitada taotluse jooksvalt,

põhjendades taotluse kiirendatud korras menetlemise vajadust.

2.2.11 Iga muudatusettepaneku puhul esitatakse selgitus katteallika ja uue tekkinud

kuluvajaduse kohta.

8

2.2.12 SoM FO kooskõlastab ministri ja SAP-i liigenduse Rahandusministeeriumiga.

SAP-i liigenduse teeb Riigi Tugiteenuste Keskus.

2.3 Eelarve muutmine ja lisaeelarve

2.3.1 Riigieelarve seaduse muutmisega või lisaeelarvega muudetakse kindlaksmääratud

vahendite liigendust administratiivselt ning tulemusvaldkondade ja programmide

tegevuste vahel. Lisaeelarvega on võimalik muuta kinnitatud riigieelarve

kogumahtu, sealhulgas kindlaks määramata tulude, kulude ja investeeringute puhul.

Samuti on võimalik muuta ka seaduse tekstis olevat sisu.

2.3.2 Jooksva aasta riigieelarve seaduse muudatusettepanekud esitab finantsjuht

vajadusel septembris-oktoobris KAIS-s stsenaariumis SEADUSE_MUUDATUS.

Lisaks tuleb esitada muudatuse vajadust põhjendavad selgitused ja arvestused

(miks ühel eelarvereal tekib jääk ja teisele eelarvereale on raha juurde vaja).

2.3.3 Nõuetele mittevastavate materjalide kohta annab SoM FO tähtaja puuduste

kõrvaldamiseks. Kui asutus puudusi tähtajaks ei kõrvalda, parandab asutuse

puudused SoM FO või jätab asutuse taotluse Rahandusministeeriumile esitamata.

Otsus sõltub taotluse sisust ja puuduse suurusest.

2.4 Ülekantavate vahendite ülekandmine järgmisesse eelarveaastasse

2.4.1 Riigieelarves kinnitatud piirmääraga vahendite ning tuludest sõltuvate vahendite

kasutamist pikendatakse ühe eelarveaasta võrra. Eelarve jääke kantakse üle samaks

riigieelarves planeeritud otstarbeks, st samale tulemusvaldkonnale ja programmi

tegevusele. Investeeringud viiakse üle valitsemisala tasandile. Vabariigi Valitsus

otsustab investeeringuid kinnisasjadesse (IN-objektid) ning valitsuse reservide

(VR-, SR- ja OR-objektid) kasutamist. Üle ei kanta piirmäärata vahenditest

arvestuslikke vahendeid, sh käibemaksukulu ega mitterahalisi vahendeid.

2.4.2 Üle võib kanda kogu riigieelarve piirmääraga kulude, investeeringute ja

finantseerimistehingute kasutamata eelarve.

2.4.3 Tuludest sõltuvate kulude jääkide õigsust kontrollib finantsjuht SAP-i aruande

„EA022_Tuludest sõltuvate kulude jäägid“ alusel ning Riigi Tugiteenuste Keskus

avab asutuse taotluse alusel kulueelarve limiidi vastavalt vajadusele. Kui

eelarveaasta täitmise aruanne on Riigikontrolli poolt auditeeritud, korrigeeritakse

eelarve lõplikult mais.

2.4.4 Kasutamata eelarve ja ülekantavad jäägid selguvad riigieelarve täitmise aruande

(RETA) alusel.

2.4.5 Riigieelarve jääke kantakse üle eelarve eest vastutava ministri käskkirja alusel.

Käskkirja andmisel tuleb eelnevalt täpsustada Rahandusministeeriumi ja Riigi

Tugiteenuste Keskusega ülekantava eelarve mahtu ja otstarvet. Korraline eelarve

jääkide ülekandmine toimub mais.

9

2.4.6 Erakorraline eelarve jääkide ülekandmine toimub vajadusel varem, kui jooksva

aasta riigieelarve ei võimalda teha vajalikke kulutusi, investeeringuid või

finantseerimistehinguid. Vajadus on põhjendatud juhul, kui tegevusi, milleks

valitsuse reservist vahendeid eraldati, ei jõutud eelarve eraldamise aastal lõpetada

või juhul, kui kasutatakse valitsuses liigendatud objektide eelarvet, millele jooksva

aasta riigieelarves ei ole eelarvet ette nähtud.

2.4.7 Ülekantavate vahendite taotluse kajastab finantsjuht KAIS-s stsenaariumis

EELARVE_ULE. Selgitused, miks vahendid üle jäid ja miks on vaja üle viia, tuleb

esitada Kontoris olevas memos.

2.5 Vahendite taotlemine Vabariigi Valitsuse reservist

Vabariigi Valitsuse reservi taotluse menetlemist korraldab SoM FO. Finantsjuht koostöös

juhtkonnaga esitab põhjendatud taotluse vastavalt riigieelarve seaduses sätestatud

nõuetele. Korralduse eelnõule lisatavas seletuskirjas ja sihtotstarbelise reservi taotluses

tuleb esitada vahendite detailne arvestus, sealhulgas kulude prognoositav jaotumine

programmi tegevustele. Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelistest vahenditest eraldab

vahendeid rahandusminister käskkirjaga. Raha eraldamisel kuludeks määrab Vabariigi

Valitsus tulemusvaldkonna, kus raha kasutatakse.

2.6 Kohustuste võtmine

2.6.1 Asutuse peadirektor võib võtta rahalisi kohustusi eelseisvateks eelarveaastateks

tingimusel, et ühelgi eelseisval eelarveaastal ei ületa asutuse rahaliste kohustuste

maht 50 protsenti asutuse vastava eelarveaasta kululae piirmääraga vahenditest.

Kohustuste mahtu jälgib finantsjuht.

2.6.2 Kui asutusel on vaja võtta rahalisi kohustusi eelseisvateks eelarveaastateks rohkem

kui käesoleva korra punktis 2.6.1 sätestatud, tuleb asutusel esitada lisataotlus

Sotsiaalministeeriumile.

10

3 Riigieelarve täitmine ja aruandlus

3.1 Eelarve täitmine

3.1.1 Asutuse eelarve täitmist jälgib ja analüüsib asutuse finantsjuht, kes annab ülevaate

peadirektorile.

3.1.2 Eelarve täitmise andmed kajastatakse KAIS-s stsenaariumis TEGELIK kord kuus

aruandekuule järgneva kuu 5. tööpäevaks. Asutuse eelarve täitmise aruanded on

kättesaadavad KAIS aruandlussüsteemis SAS Visual Analytics (VA).

3.1.3 Asutuse esialgse eelarve täitmise aastakokkuvõte tehakse juhtkonnapoolse

ülevaatuse käigus.

3.1.4 Finantsjuht esitab SoM FO-le jooksva aasta eelarve täitmise prognoosi ettenähtud

tähtajal stsenaariumis EELARVE_PROGNOOS.

3.1.5 Rahandusministeerium esitab Vabariigi Valitsusele ülevaate riigieelarve täitmise

kohta kaks korda aastas. Ülevaade riigieelarve täitmisest esitatakse poolaasta ja

aruandeaasta kohta.

3.1.6 Riigieelarve täitmise aruanded kujunevad KAIS-i sisestatud andmete põhjal ning

tehakse Rahandusministeeriumile kättesaadavaks alljärgnevalt:

1) poolaasta andmed seisuga 30. juuni hiljemalt 31. augustiks;

2) eelarveaasta esialgsed andmed seisuga 31. detsember 1.aprilliks ja lõplikud andmed

hiljemalt eelarveaastale järgneva aasta 31. maiks.

3.1.7 Riigieelarve täitmise aruanne sisaldab tulemusvaldkonna, programmi, meetme ja

programmi tegevuse eelarvet ja eelarve täitmist majandusliku sisu järgi ning

eelmise kolme võrdlusperioodi eelarve täitmise andmeid (vastavalt aruande

perioodile eelmise kolme aasta eelarve täitmise andmeid seisuga 30. juuni või 31.

detsember). Võrdlusandmed lisanduvad vastavate andmete olemasolu korral.

3.1.8 Vastavalt avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendile esitab

riigiraamatupidamiskohustuslane Riigi Tugiteenuste Keskusele ja Riigikontrollile

hiljemalt majandusaastale järgneva aasta 15. mail riigieelarve täitmise aruande.

Riigieelarve täitmise aruande liigendus vastab aruandeaasta riigieelarvele, millele

on lisatud sobivad kirjed lähtudes eelarveaastal toimunud eelarve muudatustest.

3.1.9 Finantsjuht kajastab aasta lõpliku eelarve ja selle täitmise KAIS-s aprillis, hiljemalt

SoM FO-ga kokkulepitud tähtajal.

3.2 Tulemusaruanne

Tulemusaruanne on riigi eelarvestrateegia, riigieelarve eelnõu, riigieelarve täitmise

ülevaate ja riigi majandusaasta koondaruande koostamise aluseks. Asutus esitab teenuste

mõõdikute täitmise aruande koos selgitustega SoM koostatud vormil ja määratud

tähtaegadeks.

11

4 Eelarve- ja kulumudelid

4.1.1 Asutuse eelarve- ja kulumudel (edaspidi mudel) peab vastama

Rahandusministeeriumi koostatud mudeli juhendi miinimumnõuetele. Juhend asub

Rahandusministeeriumi veebilehel olevas tegevuspõhise eelarvestamise

käsiraamatus. Kui Rahandusministeeriumi metoodika muutub, tuleb lähtuda

Rahandusministeeriumi metoodika muudatustest.

4.1.2 Asutuse mudel on osa valitsemisala mudelist, mille põhjal koostatakse riigieelarve.

4.1.3 Asutus peab andma vaatamisõigused SoM FO-le ametliku mudeli viimasele

versioonile, mis läheb valitsemisala mudelisse.

4.1.4 KAIS CPM-s peab asutuse ametliku mudeli nimetuses olema asutuse kood ja

eelarveaasta.

4.1.5 KAIS-s peab üleval olema asutuse kõige uuemate andmetega mudel. KAIS CPM-s

peab üleval olema kõige viimane asutuse mudelist genereeritud kuup. Mudeli

andmed on soovitatav varundada, et võimalike KAIS-i rikete korral oleks võimalik

kätte saada võimalikult viimased andmed.

4.1.6 Kui jooksva aasta eelarve muutub seadusemuudatuse, Vabariigi Valitsuse

liigenduse või ministri liigenduse tagajärjel, tuleb muudatus teha ka asutuse jooksva

aasta mudelis. Samuti tuleb asutuse mudelis kajastada riigi eelarvestrateegia ja

riigieelarve eelnõu koostamisest tingitud asutuse eelarve muudatused.

4.1.7 Vähemalt üks kord aastas vaatab finantsjuht SAP-s üle kõik asutuse ressursikoodid

ja laseb mittevajalikud koodid sulgeda.

4.1.8 Uue koodi loomise vajaduse korral (ressurss, kuluüksus) esitab finantsjuht taotluse

e-kirja teel SoM FO-le, kes saadab selle peale kontrollimist

Rahandusministeeriumile ja Riigi Tugiteenuste Keskusele kinnitamiseks ja

avamiseks.

4.1.9 Ravimiameti kulumudeli juhend on toodud Lisas 1.

1

Lisa 1. Ravimiameti kulumudeli juhend

1 Üldsätted

1.1 Juhend kirjeldab Ravimiameti kuluarvestuse väljundi ehk teenuste maksumuse kujunemist.

1.2 Ravimiameti kuluarvestuse kulumudelis on lähtutud tegevuspõhise ja traditsioonilise

kuluarvestuse põhimõtetest.

1.3 Kuluarvestuse kulumudeli lähteandmed on kõikidele kuluarvestuse arvestusobjektidele ja

vajadusel eelarvestamise arvestusobjektidele kogutud finantsandmed.

1.4 Täiendavalt kasutatakse kuluarvestuse kulumudeli koostamisel asutuse struktuuri andmeid

ja strateegilise juhtimisinfo (tulemusvaldkond, programm, meede, programmi tegevus ja

teenus) andmeid.

1.5 Mudelis kajastatakse tulud, kulud, investeeringud, finantseerimistehingud ja käibemaks.

Kulud esitatakse kuluarvestuse infosüsteemis (KAIS) teenuste tasandil, investeeringud,

tulud ja käibemaks valitsemisala tasandil programmide üleselt.

1.6 Tulud, kulud, investeeringud, finantseerimistehingud ja käibemaks kajastatakse KAIS-s

minimaalselt eelarveklassifikaatori detailsuses. KAIS-s on järgmised arvestusobjektid:

 administratiivne tunnus;

 planeerimistasand;

 eelarve liik;

 eelarve konto;

 tegevusala kood;

 toetuse/grandi kood;

 eelarve objektikood;

 eelarveüksus;

 tehingupartneri kood.

1.7 Lisaks punktis 1.6 nimetatud arvestusobjektidele kasutatakse KAIS-s kuluarvestuse

pidamiseks järgmisi arvestusobjekte:

 tulu-/kuluüksus;

 projekt;

 ressurss/kulukoht;

 põhiteenus;

 tugiteenus;

 teenuse tegevus;

 klient.

1.8 Ravimiameti mudelit haldab finantsjuht, vajadusel asendab finantsspetsialist.

1.9 Kulumudeli muutmine ja täiendamine toimub vastavalt vajadusele, nt kui muutub

Rahandusministeeriumi metoodika.

2 Juhendis kasutatavad terminid

2.1 Arvestusobjekt on kodeeritud objekt, mille kohta toimuvad eelarvestamine,

raamatupidamine ja aruandlus.

2.2 Kaudne kulu on kulu, mille tekkimise põhjus on kaudselt seostatav tegevuste või teenustega.

2

2.3 Kuluarvestuse kulumudel on põhimõtete kogum, mille alusel toimub otse- ja kaudsete

kulude andmekorje, kulude jaotamine teenustele ning teenuste maksumuse arvestamine.

2.4 Kuluarvestuse kulumudeli lähteandmed on kõikidele kuluarvestuse arvestusobjektidele

(kuluüksus, projekt, majanduslik sisu, ressurss/kulukoht) ja vajadusel eelarve

arvestusobjektidele (eelarve üksus, eelarve liik, eelarve konto, eelarve objekt, programm,

toetus) kogutud finantsandmed.

2.5 Kulude jaotamine on tegevuspõhise kuluarvestuse korral kaudsete kulude sidumine

tegevustega ressursside jaotamise kaudu ja tegevustele omistatud kulude sidumine

teenustega, kasutades põhjuslikke seoseid iseloomustavaid käitureid. Teenuse kulu sisaldab

peale kulude jaotust konkreetse teenuse osutamiseks vajaliku ressursi ja tegevuse kulu.

2.6 Käitur on ühik, mis iseloomustab ressursi osalemist tegevustes või teenustes. Käitur on iga

mõjur (näiteks tk, läbitud km, FTE, %, koefitsent), mis põhjustab muutusi teenuses,

tegevuses või ressurssides ja nende kasutamises ning mille alusel kulud jaotatakse.

2.7 Otsekulu on kulu, mille tekkimise põhjus on otseselt seostatav asutuse tegevuste või

teenustega.

2.8 Planeerimistasand on arvestusobjekt, mida kasutatakse strateegilises planeerimises, eelarve

planeerimises ja finantsjuhtimises. Planeerimistasandid on tulemusvaldkond, programm,

meede, programmi tegevus ja teenus.

2.9 Ravimiameti kulud on kõikidele kulu- ja eelarvestamise arvestusobjektidele kogutud

finantsandmed.

2.10 Ressurss/kulukoht on arvestusobjekt, mis kirjeldab asutuse kasutuses olevaid

vahendeid, mida kasutatakse tegevuste läbiviimiseks ja teenuste osutamiseks. SAP-s on

ühetaolised ressursid jaotatud liikidesse. Näiteks kinnistud, maismaasõidukid, ametikohad

jne.

2.11 SAP on riigiasutuste majandustarkvara finants-, personali- ja palgaarvestuseks.

2.12 Sisemine tugiteenus on teenus, mis toetab põhiteenuse osutamist asutuse sees. Sisemine

tugiteenus toetab asutuse toimimist või tööülesande täitmist.

2.13 Teenus/ põhiteenus on tegevuse või tegevuste tulem, mis on suunatud väliskliendile.

Teenust osutatakse kehtestatud standardite või seadusest tulenevate nõuete alusel ja nende

täitmiseks. Teenus ja põhiteenus on kasutusel sünonüümina.

2.14 Tegevuspõhine eelarvestamine on kontseptsioon, mis seob kuluarvestuse abil

strateegilise planeerimise ja eelarve vahendid ning võimaldab mõõta omavahel seostatult

kasutatavaid ressursse ja saavutatavaid tulemusi.

2.15 Tegevuspõhine kuluarvestus on kuluarvestuse põhimõte, kus madalaimaks

hinnastatavaks objektiks on asutuse poolt pakutava teenuse tegevus. Teenuse osutamiseks

kasutatavate ressursside kulud jagatakse kulumudelis kõigepealt teenuse tegevustele ning

seejärel teenustele.

2.16 Traditsiooniline kuluarvestus on kuluarvestuse põhimõte, kus madalaimaks

hinnastatavaks objektiks on asutuse poolt pakutav teenus. Teenuse osutamiseks

kasutatavate ressursside kulud jagatakse kulumudelis otse teenustele.

3

3 Ravimiameti teenused ja kuluüksused

3.1 Ravimiameti tegevuste ja teenuste loend on kirjeldatud kulumudelis.

3.2 Ravimiametis on kirjeldatud 109 põhitegevust, 10 tugiteenust ja 93 põhiteenust, mis on

grupeeritud seitsmesse (alates RES perioodist 2025-2028 kuude) teenuste gruppi.

3.3 Teenuste loetelu on muutuv dokument – teenuseid võib juurde tulla või vähemaks jääda,

seetõttu tuleb seda regulaarselt üle vaadata ja korrigeerida.

3.4 Struktuuriüksuse palga-, lähetus- ja koolituskulud eristatakse finantsarvestuses

arvestusobjektiga kuluüksus. Täiendavalt kasutatakse finantsarvestuses üldist kuluüksust

juhul, kui kulu ei ole võimalik otseselt ühegi kuluüksusega siduda või kulu eristamine on

väga ressursimahukas.

3.5 SAP kuluüksuste detailne loetelu on leitav SAP BO aruandes „AA0002_Arvestusobjektid“.

3.6 Ravimiameti teenused panustavad rahvastiku tervise arengukavasse.

3.7 Ravimiameti teenused kuuluvad:

 Programm „Inimkeskne tervishoid“;

 Meede “Inimkeskse tervishoiu arendamine“;

 Programmi tegevus „Kvaliteetsete ravimite, verepreparaatide ja meditsiiniseadmete

kättesaadavuse tagamine“.

4 Kulude jaotuspõhimõtted

4.1 Kulude jagamisel võetakse aluseks SAP BO aruanne RP004 „Tekkepõhised detailsed

tehingud“ tööleht „Tehingud maksukuludeta“ ja SAP BO aruanne HR025 „Tekkepõhine

palgakulu kontolaiendite lõikes“ tööleht „Kontolaiendite lõikes“.

4.2 Kõik kulud jagatakse ühekordselt – kui kulu on ühe jaotuspõhimõtte alusel juba teenusele

jagatud, siis järgmise jaotuspõhimõttega sama kulu teistkordselt teenustele ei jagata. Kõik

kulud jagatakse ühesuunaliselt - sisemise tugiteenuse kulud jaotatakse alati põhiteenustele.

4.3 Kõikide kulude jagamise tulemusel saadakse asutuse teenuste ja teenuste gruppide

maksumused.

4.4 Ravimiameti teenuste maksumuse arvutamisel võetakse kulumudelis arvesse ka Tervise ja

Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK) osutatavate teenuste maksumus.

4.5 Ravimiameti kulude jagunemine ja programmi maksumuse kujunemine on toodud joonisel

1.

4

Joonis 1. Programmi maksumuse kujunemine

5 Otsekulude ja kaudsete kulude loetelu

5.1 Otsekulude lähteandmed on SAP arvestusobjektil ressurss/kulukoht ressursiliigiga

„Otsekulud“ (koodid algusega OK).

5.2 Kaudsete kulude lähteandmed on SAP arvestusobjektidel ressurss/kulukoht (v.a ressursiliik

OK), kulukeskus, projekt ja/või majanduslik sisu.

5.3 Kinnistute ja maismaasõidukitega seotud kulude lähteandmed on riigiüleselt kohustuslikel

ressursiliikidel „Kinnistud“ (koodid algusega KI) ja „Maismaasõidukid“ (koodid algusega

MS).

5.4 Otsekulude ja kaudsete kulude loetelu ressursiliikide kaupa on leitav SAP BO aruandes

„AA0002_Arvestusobjektid“.

Teisesed ressursid

(kinnistud, sõidukid,

kontoriseadmete kulud)

Esmased ressursid

(töötajatega seotud kulud, IT

kulud, otsekulud, muud

kulud)

TEHIKu kulud

Tugiteenused Põhitegevused

Meede

Programm

Programmi tegevus

Põhiteenused

5

6 Kaudsete kulude kogumid, jaotuspõhimõtted ja käiturid

6.1 Kaudsed kulud seotakse tegevuste ja teenustega vastavalt põhjuslikkuse seostele kasutades

kulukäiturit. Kulukäituri määramiseks kasutatakse:

6.1.1 mõõtmist – näiteks sõidukite läbitud kilomeetrid;

6.1.2 hinnangut – näiteks teenistuja hinnang oma tööaja jagunemise kohta tegevustele.

7 Teenuse maksumuse kujunemine

7.1 Jaotuspõhimõte 1 – teiseste ressursside kulude jagamine esmastele ressurssidele.

Ressursiliigis „Kinnistud (KI)“ kajastatud kulud jaotatakse vastavat pinda kasutavatele

ametikohtadele käituri FTE alusel.

Ressursiliigis „Maismaasõidukid (MS)“ kajastatud sõidukitega seotud kulud jaotatakse

sõidukit kasutanud ametikohtadele käituri „Läbisõidetud kilomeetrite arv“ alusel.

Ressursiliigis SET20-KONTOR kajastatud kulud jaotatakse ametikohtadele käituri FTE

alusel.

7.2 Jaotuspõhimõte 2 – esmaste ressursikulude jagamine.

Ressursiliigiga „Ametikohad (AK)“ kajastatakse järgmised kulud: Eelarve kontol

„Personalikulud (50)“ ja eelarve kontol „Majandamiskulud (55)“ kajastatud isikustatud

kulud (töötasu ja töötasuga seotud maksud, lähetuskulud, koolituskulud, isikustatud

mobiiltelefoni-, transpordi-, töötervishoiu- ja tervise edendamise kulud) ning need

jaotatakse vastava ametikohaga seotud põhitegevustele ja/või tugiteenustele teenistuja

hinnangu alusel osakaaluna teenistuja tööajast. Hinnangu andmisel arvestatakse, et iga

teenistuja tööaeg kokku on 100%. Teenistujad esitavad oma hinnangu tööaja jaotumise

kohta tegevustele ja tugiteenustele kvartaalselt või teenistussuhte lõppemisel ja peatumisel.

7.3 Jaotuspõhimõte 3 – eelarve kontol „Amortisatsioon (61)“ kajastatud kaudsete kulude

jagamine.

Põhivara soetuse kulu kantakse teenustele vara kasuliku eluea jooksul läbi amortisatsiooni.

Amortisatsioonikulu jaotatakse teenustele läbi tegevuse, milles vastav materiaalne või

immateriaalne põhivara osaleb.

7.4 Jaotuspõhimõte 4 – ressursiliigis „Infotehnoloogia kulud (IT)“ kajastatud kaudsete kulude

jagamine.

Ressursiliigiga „IT“ kajastatud kulud jaotatakse vastavatele IT-tegevustele.

7.5 Jaotuspõhimõte 5 – ressursiliigis „Otsekulud (OK)“ kajastatud kulude jagamine.

Ressursiliigiga „OK“ kajastatud kulud jaotatakse kas vastavate kuludega seotud

tugiteenustele või põhitegevustele.

7.6 Jaotuspõhimõte 6 – tugiteenustele jaotatud kulud jaotatakse põhiteenustele võrdselt.

7.7 Jaotuspõhimõte 7 – tegevuste jaotamine põhiteenustele.

IT-tegevuste kulud jaotatakse põhiteenustele kas võrdselt (nt Ravimiregister, Kliendiportaal

jne) või hinnangu alusel (nt CESP, SamTrack, RKAB, EURS, CTS).

7.8 Põhiteenusega otseselt seotud põhitegevuse kulud jaotatakse vastavale põhiteenusele 100%.

7.9 TEHIKu kulud jaotatakse vastavatele asutuse infotehnoloogia ressurssidele.

KÄSKKIRI

mai 2024 nr 23

Eelarve koostamise, muutmise ja seire korra kinnitamine

Vabariigi Valitsuse seaduse § 74 lõike 1, sotsiaalministri 11. oktoobri 2005. a määruse nr 105

„Ravimiameti põhimäärus“ § 7 punktide 11 ja 13, sotsiaalkaitseministri ning terviseministri 15.

märtsi 2024. a käskkirjaga nr 25 kinnitatud "Sotsiaalministeeriumi valitsemisala eelarve

protsessi juhendi" punkti 1.2. alusel

1. Kinnitan Ravimiameti eelarve koostamise, muutmise ja seire korra koos lisaga.

2. Tunnistan kehtetuks Ravimiameti peadirektori 11. aprilli 2023. a käskkirja nr 12

„Eelarve koostamise, muutmise ja seire korra kinnitamine“.

3. Üldosakonna dokumendihalduse spetsialistil teha käskkiri Ravimiameti ametnikele ja

töötajatele teatavaks dokumendihaldussüsteemi kaudu.

Vaide käskkirjale saab esitada peadirektorile 30 päeva jooksul arvates käskkirja teatavaks

tegemisest vastavalt haldusmenetluse seaduse § 71 lõikele 1. Kui ametnik või töötaja soovib

käskkirja vaidlustada halduskohtus, võib ta vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku § 7

lõikele 1 ja § 46 lõikele 1 esitada kaebuse käskkirja peale Tartu Halduskohtule või oma

teenistuskoha järgi Tallinna Halduskohtule 30 päeva jooksul arvates käskkirja teatavaks

tegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Katrin Kiisk

Peadirektor

Raili Jäe

[email protected]