OTSUS taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise ja finantskorrektsiooni tegemise kohta

AS Tõrva Tervisekeskus

20.05.2024 nr 11.2-44/24/502

Tartu tn 4

Tõrva linn

Tõrva vald

68606 Valga maakond

OTSUS

taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks

tunnistamise ja finantskorrektsiooni

tegemise kohta

Riigi Tugiteenuste Keskus (registrikood 70007340, edaspidi rakendusüksus) teeb meetme

„COVID-19 valmisoleku tagamine” tegevuse „Üldhooldusteenuse kohandamine nakkushaiguste

leviku tõkestamiseks” raames otsuse AS Tõrva Tervisekeskus (registrikood 10831216, edaspidi

toetuse saaja või tööde tellija) projektile „Tõrva hooldekeskuse energiatõhususe parandamine“ (nr

2014-2020.15.01.22-0300; edaspidi projekt).

Rakendusüksus tuvastas, et toetuse saaja on rikkunud talle perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse

seaduse (edaspidi STS) § 24 p-ga 1 pandud kohustust tagada projekti elluviimine ettenähtud

tingimustel ja kavandatud tulemuste saavutamine. Lisaks on toetuse saaja projekti elluviimise

kohta esitanud teadlikult ebaõiget teavet. Sellest lähtuvalt tunnistab rakendusüksus taotluse

rahuldamise otsuse kehtetuks, kohaldab projektis makstud kulude osas finantskorrektsiooni ning

loeb mitteabikõlblikuks kuluks 100 000 eurot, sh toetus 100 000 eurot.

Otsuse tegemise aluseks on haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 64, § 66 lg 2 p 1 ja 3, lg

3, § 68 lg 2, STS § 8 lg 2 p 4 ja 5, § 22 lg 3 p-d 2 ja 3, lg 5, § 45 lg 1 p-d 1 ja 3, § 47 lg 1 ja 3,

Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest

hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide

tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) § 23 lg 1 ning sotsiaalkaitseministri

22.07.2021 määruse nr 27 „Üldhooldusteenuse kohandamine nakkushaiguste leviku

tõkestamiseks“ (edaspidi meetme määrus) § 19 lg 4, samuti rakendusüksuse 17.02.2023 taotluse

rahuldamise otsus nr 11.2-44/23/371 (edaspidi taotluse rahuldamise otsus), rakendusüksuse

kohapealse kontrolli akt 15.02.2024 ning toetuse saajaga peetud kirjavahetus.

1. Toetuse saaja on rikkunud talle meetme määruse § 21 lõikega 1 pandud kohustust tagada

STS-s § 24 p-s 1 sätestatud kohustuse täitmine ning projekti edukas elluviimine taotluse

rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegadel ja tingimustel. Samuti on toetuse saaja

rikkunud STS § 24 p-s 5 sätestatud kohustust esitada õiget ja täielikku teavet.

1.1. Rikkumise asjaolud

Taotluse rahuldamise otsuse p 5 kohaselt on projekti eesmärgiks ööpäevaringse väljaspool kodu

osutatava üldhooldusteenuse osutamise teenusekohtade kohandamine ning p 6 täpsustab, et

projekti toetatav tegevus on vastavalt meetme määruse § 8 lõikele 2 ööpäevaringse väljaspool kodu

osutatava üldhooldusteenuse osutamise tegevuskoha hoone energiatõhususe parandamiseks

tehtavad tööd: välispiirete soojapidavuse parandamine. Rakendusüksusele esitatud taotluses on

täpsustatud toetatava tegevuse sisu: „Tegevuse raames utiliseeritakse vanad aknad ja

paigaldatakse muinsuskaitse nõudeid arvetavad uued aknad ning soojustatakse ja viimistletakse

aknapõsed.“ Hoone asub aadressil Tartu tn 1, Tõrva linn. OÜ Parila Klaas hinnapakkumuselt, mis

on lisatud taotlusdokumentide juurde, nähtub, et planeeritud tööde mahuks on 60 avatäite

vahetamine.

Projekti abikõlblikkuse periood oli 18.11.2022–31.12.2023 (taotluse rahuldamise otsus p 4),

projekti abikõlblikud kogukulud on 100 000 eurot (taotluse rahuldamise otsus p 2), toetuse määr

100% projekti abikõlblikest kuludest ja maksimaalne suurus 100 000 eurot (taotluse rahuldamise

otsus p 3). Toetus on välja maksmata.

Taotluse rahuldamise otsuse p-s 13.1 on sätestatud, et toetuse saaja on kohustatud tagama projekti

eesmärkide elluviimise, saavutama taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tulemused ning tagama

projekti raames kavandatud kohanduste tegemise kokkulepitud eelarvega. Taotluse rahuldamise

otsuse p 13.2 sätestab, et toetuse saaja on kohustatud tagama toetuse kasutamise taotluses

kirjeldatud projekti tulemusnäitaja koos sihttasemega. Taotluses kirjeldatud sihtväärtuseks on

hoone energiatõhususe parandamiseks tehtavad tööd, sh välispiirete soojapidavuse parandamine.

Taotluse rahuldamise otsuse p 13.4 sätestab, et toetuse saaja peab esitama struktuuritoetuse registri

kaudu maksetaotluse koos toetatava tegevuse tulemuse saavutamist tõendavate dokumentidega,

kui toetuse maksmise eelduseks olev tulemus on täielikult saavutatud ja selle saavutamine projekti

abikõlblikkuse perioodil on tõendatav. Vastavalt taotluse rahuldamise otsuse p-le 13.5 pidi toetuse

saaja esitama projekti lõpparuande koos väljamakse taotlusega struktuuritoetuse registri kaudu

hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast, kuid mitte hiljem kui

17.01.2024.

Toetuse saaja esitas 16.01.2024 struktuuritoetuse registri kaudu projekti lõpparuande.

Lõpparuandes kinnitas toetuse saaja: „Tööd lõpetatud tähtaegselt /…/ Vahetatud aknad, et tagada

parem soojapidavus. /…/ esimene hange kukkus läbi, kuid uus hange avaldati 09.09.2023 ja tööd

teostati vastavalt lepingu tingimustele tähtaegselt. Töid teostas Terasteenus OÜ.“. Lõpparuande

vormil kinnitas toetuse saaja, et taotluses kirjeldatud sihtväärtus ’Hoone energiatõhususe

parandamiseks tehtavad tööd, sh välispiirete soojapidavuse parandamine’ on saavutatud

29.12.2023 seisuga. Sihtväärtuse juurde on lisatud märge, et on vahetatud aknad, et tagada parem

soojapidavus. Lisaks on lõpparuandes ka kinnitus, et kõik esitatud andmed on õiged ning täielikud.

Lisaks lõpparuandele on toetuse saaja esitanud maksetaotluse, millel on tegevuse toimumise

perioodi lõppkuupäevaks märgitud 29.12.2023, makse selgitusena akende vahetus ja aknapõskede

viimistlus ning taotletud toetuse summaks 100 000 eurot. Toetatava tegevuse tulemuse

saavutamist tõendavate dokumentidena on toetuse saaja esitanud tööde üleandmise-vastuvõtmise

akti ning Terasteenus OÜ arve nr 2025340 (29.12.2023), arve kirjeldus: „Ehitustööd vastavalt

aktile ja töövõtulepingule nr 19122023“. Tööde üleandmise-vastuvõtmise akt on digiallkirjastatud

29.12.2023 ning selles kinnitatakse, et Terasteenus OÜ (edaspidi töövõtja või tööde teostaja) on

täitnud tähtaegselt lepingust tulenevad kohustused ning töö (akende vahetamine ja aknapõskede

soojustamine) garantiiperiood loetakse alanuks.

Rakendusüksus viis 15.02.2024 läbi kohapealse kontrolli, mille käigus tuvastas, et seisuga

15.02.2024 ei olnud ehitustöödega alustatud ning hoonel asukohaga Tõrva linn, Tartu tn 1 olid

kõik aknad vahetamata. Kontrolli käigus fikseeriti fotodega kolmekordse maja hetkeseis,

tuvastatav oli, et hoonel on 60 akent, mille osas ei olnud teostatud hoone energiatõhususe

parandamiseks tehtavaid töid.

Lähtudes ülaltoodust on toetuse saaja rikkunud talle meetme määruse § 21 lõikega 1 pandud

kohustust tagada STS § 24 p-s 1 sätestatud kohustuse täitmine ning projekti edukas elluviimine

taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegadel ja tingimustel. Kuna toetuse saaja on esitanud

rakendusüksusele lõpparuande ja maksetaotluse koos teabega, et projektis ettenähtud tööd on

teostatud tähtaegselt, siis on ühtlasi rikutud STS § 24 p-s 5 sätestatud kohustust esitada õiget ja

täielikku teavet.

Rakendusüksus alustas 20.02.2024 järelevalvemenetluse.

1.2 Toetuse saaja seisukoht

Toetuse saaja on rakendusüksusele 27.02.2024 selgitanud järgmist: „19.02.2023 saime Tõrva

hooldekodu energiatõhususe parandamise taotlusele positiivse rahastusotsuse. Kuna tegemist on

muinsuskaitse aluse hoonega, siis alustasime peale positiivse otsuse saamist muinsuskaitseametilt

akende vahetuse loa taotlemist. Algsel hinnangul saime kinnituse, et aknaid vahetada ei saa ja

need tuleb restaureerida. Suheldes pikaajaliselt muinsuskaitseameti ametnikuga saime

kokkuleppele, et tellime eksperthinnangu muinsuskaitse pädevusega spetsialistilt, kes otsustab, kas

saame muinsuskaitseametilt loa akende vahetuseks või mitte. Lõpliku kooskõlastuse

muinsuskaitseametilt uute akende panemiseks peale eksperthinnangu saamist saime 17.07.2023.

Selle järgselt alustasime hanke dokumentide kokku panemist, et hange üles panna. 09.08.2023 läks

hange käima ning 05.09 oli hanke lõpptähtaeg dokumentide esitamiseks. Terasteenus OÜ

pakkumus lükati tagasi ja kuulutati mittevastavaks, sest pakkumus ei vastanud

vastavustingimustele. Selle järgselt alustati e-riigihangete keskkonnas väljakuulutamiseta

läbirääkimistega riigihange, mille tulemusena tunnistati edukaks Terasteenus OÜ pakkumus.

Oktoobrikuust alates ootasime ka muinsuskaitseametilt lõplikku akende paigalduse tegevuskava

kooskõlastust, mille saamiseks kulus kuu aega.

Kahepoolsest kokkuleppest ja heast usust lähtuvalt uskusime, et saame aknad õigeks ajaks

paigaldatud, kuid kahjuks nii see ei läinud. Tunnistame, et oleme akti esitamisega teinud vea

lootes, et aknad saavad õigeaegselt paigaldatud ja projekti lõppeesmärk täidetud. Kahjuks on

tekkinud akende tootmisprotsessis mitmesugused komplikatsioonid ning selle tõttu on mitmeid

kordi edasi lükkunud akende paigaldamise kuupäev. Akende paigalduse edasi lükkumisest

tahtsime RTK-d teavitada, kuid viibisin tööst eemal tervislikel põhjustel ning tööle naastes ei

õnnestunud telefoni teel mitmel korral ametnikku kätte saada. Tunnistame enda viga, et oleksime

pidanud koheselt kirjalikult ühendust võtma, mitte lootma jääma telefoni teel kontakti saamisele.

Järelevalve ametnik helistas meile, et leppida kokku aeg kohtumiseks, ning siis jäi kokkulepe, et

saadame kõigepealt lepingu ning selle järgselt lepime täpse aja kohtumiseks kokku. 15.02 tuli

järelevalve ametnik kohapeale vaatlust tegema ning kuna sellel ajal viibisime töökohustustest

eemal, siis ei avanenud ka võimalust järelevalve ametnikule antud situatsioonist ülevaadet anda.

Järelevalve helistas ning samal päeval sai tagasi helistatud ametnikule, kes selgitas kõik vajaliku

väga ilusti ära.

Meie kindel eesmärk on aknad paigaldada, aknad on tootmises ning märtsis alustatakse ka nende

paigaldust viimase informatsiooni kohaselt. Aknad saavad vahetatud ja töö saab tehtud nii nagu

on see algselt planeeritud. Uute akende paigaldus on meie kui hooldekodu teenuse osutaja jaoks

väga suur ja vajalik töö, et saaksime jätkata maapiirkonnas vajaliku hooldusteenuse pakkumisega

ning tööde järgselt jätkata sisetöödega tingimuste parandamiseks. On ääretult kurb tõdeda, et

akende paigaldamine on venima jäänud, sest tegemist on hooldekodu majaga, kus elavad väga

erinevate raskete haigustega inimesed, kes vajavad häid tingimusi kvaliteetse teenuse saamiseks.

Vanad aknad on täielikult amortiseerunud, lasevad tuult ja külma läbi, mille tulemusel peame

külmade ilmadega kasutama lisaradiaatoreid, et eakatel inimestel tubades külm ei oleks. Uute

akende paigaldusega saame meie hoolealustele pakkuda palju paremaid elamistingimusi, mis on

olnud algusest peale meie eesmärgiks. Praegusel hetkel ei ole meil võimalik tubasid isegi

tuulutada, sest on oht, et aknaid avades kukuvad klaasid eest ära. Uute akende paigaldusega

saavad inimesed taas nautida värsket õhku tubades ning külmemate ilmadega on toad palju

soojemad.

Saame aru, et oleksime pidanud käituma teisiti ning võtma teiega kiiremini ühendust, et teavitada

tekkinud olukorrast, et akende paigaldaja ei jõua rahastustaotluses ette antud tähtajaks töid

teostada. Ja sellega seoses oleksime pidanud kiiremini leidma viisi, et Teid teavitada toetuse

taotluse tühistamise soovist. Vabandame seetõttu. Me mõistame, et jääme rahastusest ilma

etteantud tähtaegade ületamise tõttu.“

1.3 Rakendusüksuse seisukoht ja õiguslik põhjendus

Projekti tulemuste mittesaavutamist käsitletakse punktis 1.3.1 ning projekti elluviimise kohta

ebaõige teabe edastamist punktis 1.3.2.

1.3.1 Projekti tulemuste mittesaavutamine

Taotluse rahuldamise otsuse p 13 kohaselt on toetuse saaja kohustatud projekti elluviimisel

järgima STS-i, selle alusel antud õigusaktides, meetme määruses ja taotluse rahuldamise otsuses

sätestatut. STS § 24 p 1 kohaselt on toetuse saaja kohustatud tagama projekti elluviimise

ettenähtud tingimustel ja kavandatud tulemuse saavutamise.

Meetme määruse § 4 lg 2 sätestab, et projekt peab lõppema hiljemalt 31.12.2023, ning lg 3

täpsustab, et põhjendatud juhtudel on projekti abikõlblikkuse perioodi võimalik pikendada samuti

kuni 31.12.2023. Seega ei saa projekti abikõlblikkuse periood mingilgi tingimusel olla pikem kui

31.12.2023 ning hiljemalt selleks ajaks pidid olema lõpetatud ka projekti tegevused.

Meetme määruse § 21 lg 1 sätestab, et toetuse saaja tagab STS §-s 24 sätestatud kohustuste täitmise

ning projekti eduka elluviimise taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegadel ja tingimustel.

Taotluse rahuldamise otsuse p 13.2 sätestab, et toetuse saaja on kohustatud tagama toetuse

kasutamise taotluses kirjeldatud projekti tulemusnäitaja koos sihttasemega. Taotluses kirjeldatud

sihtväärtuseks on hoone energiatõhususe parandamiseks tehtavad tööd, sh välispiirete

soojapidavuse parandamine. Rakendusüksusele esitatud taotluse andmetel oli projekti tegevuseks

Tõrva linnas Tartu tn 1 asuva hoone vanade akende utiliseerimine, uute akende paigaldamine,

soojustamine ning aknapõskede viimistlemine. Rakendusüksusele esitatud hinnapakkumuse

andmetel oli planeeritud tööde mahuks 60 avatäite vahetamine. Seega kavandati projekti raames

hoone energiatõhususe parandamiseks tehtavate töödena vahetada välja kogu maja ulatuses 60

akent ning vastavalt meetme määruse § 4 lg-le 2 ja taotluse rahuldamise otsuse p-le 4 pidi projektis

ettenähtud tegevused olema lõpetatud hiljemalt 31.12.2023.

Rakendusüksus viis 15.02.2024 läbi kohapealse kontrolli, mille käigus tuvastas, et seisuga

15.02.2024 ei olnud ehitustöödega alustatud ning hoonel asukohaga Tõrva linn, Tartu tn 1 olid

kõik aknad vahetamata. Kontrolli käigus fikseeriti fotodega kolmekordse maja hetkeseis,

tuvastatav oli, et hoonel on 60 akent, mille osas ei olnud teostatud hoone energiatõhususe

parandamiseks tehtavaid töid. Tööde tegemata jätmist tunnistas ka toetuse saaja.

Lähtuvalt eeltoodust ei ole toetuse saaja täitnud talle meetme määruse § 21 lõikega 1 pandud

kohustust tagada STS-s § 24 p-s 1 sätestatud kohustuse täitmine ning projekti edukas

elluviimine taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegadel ja tingimustel.

1.3.2 Projekti elluviimise kohta ebaõige teabe edastamine

STS § 24 p 5 kohaselt on toetuse saaja kohustatud esitama õige ja täieliku teabe, korrektse

dokumendi ja aruande projekti teostamise kohta tähtaegselt ja nõutud viisil.

Meetme määruse § 20 lg 2 kohaselt pidi toetuse saaja esitama rakendusüksusele projekti

lõpparuande 30 kalendripäeva jooksul alates projekti määratud abikõlblikkuse perioodi

lõppkuupäevast.

Vastavalt taotluse rahuldamise otsuse p-le 13.5 pidi toetuse saaja esitama projekti lõpparuande

koos väljamakse taotlusega struktuuritoetuse registri kaudu hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul

abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast, kuid mitte hiljem kui 17.01.2024.

Taotluse rahuldamise otsuse p 13.4 sätestab, et toetuse saaja peab esitama struktuuritoetuse registri

kaudu maksetaotluse koos toetatava tegevuse tulemuse saavutamist tõendavate dokumentidega,

kui toetuse maksmise eelduseks olev tulemus on täielikult saavutatud ja selle saavutamine projekti

abikõlblikkuse perioodil on tõendatav. Täiendavalt kohustab taotluse rahuldamise otsuse p 6

toetuse saajat viivitamatult teavitama rakendusüksust kõigist asjaoludest, mis võivad mõjutada

projekti elluviimist, kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

Toetuse saaja pole rakendusüksust teavitanud sellest, et projekti pole edukalt ellu viidud. Vastupidi

– toetuse saaja on 16.01.2024 esitanud nii projekti lõpparuande kui ka maksetaotluse koos

toetatava tegevuse tulemuse saavutamist tõendavate dokumentidega, milleks oli tööde

üleandmise-vastuvõtmise akt ning tööde teostaja poolt väljastatud arve. Nii lõpparuandes kui ka

maksetaotluses kinnitas toetuse saaja, et projekti tegevused on õigeaegselt ellu viidud. Samuti

kinnitati tööde üleandmise-vastuvõtmise aktis, mis digiallkirjastati mõlemapoolselt 29.12.2023, et

kõik lepingust tulenevad kohustused ning töö on täidetud tähtaegselt.

Rakendusüksus palus toetuse saajal edastada leping, millele on tööde üleandmise-vastuvõtmise

aktis viidatud, ning toetuse saaja on 12.02.2024 edastanud töövõtulepingu, mis on sõlmitud tellija,

st toetuse saaja ja töövõtja (Terasteenused OÜ) vahel (digiallkirjastatud toetuse saaja poolt

14.12.2023 ning töövõtja poolt 19.12.2023). Lepingu objektiks oli energiatõhususe parandamiseks

akende vahetus ja sellega seonduvate ehitustööde teostamine (lepingu p 2.1). Lepingu p 2.4

sätestas, et tööd loetakse lõpetatuks ja töövõtja vastavad kohustused täidetuks lepingu objekti

üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisega tellija poolt. Lepingu täitmise tähtaeg oli 3 kuud

alates lepingu sõlmimisest (lepingu p 4.3).

Rakendusüksus viis 15.02.2024 läbi kohapealse kontrolli, mille käigus tuvastas, et seisuga

15.02.2024 ei olnud ehitustöödega alustatud ning projekti käigus ettenähtud hoone

energiatõhususe parandamiseks tehtavad tööd (60 akna vahetus koos aknapõskede

viimistlemisega) olid teostamata.

Toetuse saaja on rakendusüksusele selgitanud: „Kahepoolsest kokkuleppest ja heast usust

lähtuvalt uskusime, et saame aknad õigeks ajaks paigaldatud, kuid kahjuks nii see ei läinud.

Tunnistame, et oleme akti esitamisega teinud vea lootes, et aknad saavad õigeaegselt paigaldatud

ja projekti lõppeesmärk täidetud. Kahjuks on tekkinud akende tootmisprotsessis mitmesugused

komplikatsioonid ning selle tõttu on mitmeid kordi edasi lükkunud akende paigaldamise kuupäev.

Akende paigalduse edasi lükkumisest tahtsime RTK-d teavitada, kuid viibisin tööst eemal

tervislikel põhjustel ning tööle naastes ei õnnestunud telefoni teel mitmel korral ametnikku kätte

saada. Tunnistame enda viga, et oleksime pidanud koheselt kirjalikult ühendust võtma, mitte

lootma jääma telefoni teel kontakti saamisele.“

Rakendusüksus juhib tähelepanu, et toetuse saajale on korduvalt saadetud meeldetuletusi selle

kohta, et projekti abikõlblikkuse periood lõpeb 31.12.2023 (rakendusüksuse meeldetuletused

09.06.2023, 10.10.2023, 08.11.2023, 08.12.2023). Eelnevatele meeldetuletustele toetuse saaja

reageerinud pole, kuid nendest viimasele 08.12.2023 meeldetuletusele on toetuse saaja 13.12.2023

vastanud: „Lepingu sõlmimine toimub ning saame tööd õigeaegselt valmis.“

Päev hiljem, st 14.12.2023 hiljem on toetuse saaja digiallkirjastanud vastava töövõtulepingu,

milles sätestatakse lepingu täitmise tähtajaks 3 kuud alates lepingu sõlmimisest.

Arvestades tööde mahtudega, pidi lepingupooltega sarnane mõistlik isik samadel asjaoludel

mõistma, et selliste mahtudega lepingu elluviimine olukorras, kus tuleb vahetada muinsuskaitse

all oleva kolmekordse maja kõik 60 akent, pole teostatav paari nädala jooksul. Lepingupooltega

sarnane mõistlik isik pidi siinjuures arvestama ka sellega, et juba sellises mahus erimõõdus

avatäidete tellimine võib võtta kindlasti rohkem aega kui paar nädalat, kuna erimõõdus aknaid ei

toodeta lattu valmis, vaid neid tehakse tellimiste alusel. Seda, et akende tellimise protsessis

tekkisid raskused, tunnistab ka toetuse saaja ise: „Kahjuks on tekkinud akende tootmisprotsessis

mitmesugused komplikatsioonid.“

Tööd pidid olema teostatud hiljemalt 31.12.2023, tööde üleandmise-vastuvõtmise akt, milles

kinnitatakse, et töövõtja on täitnud tähtaegselt lepingust tulenevad kohustused, on mõlemapoolselt

digiallkirjastatud 29.12.2023.

Toetuse saaja 27.02.2024 selgitus – Tunnistame, et oleme akti esitamisega teinud vea lootes, et

aknad saavad õigeaegselt paigaldatud ja projekti lõppeesmärk täidetud – jääb eelpoolkirjeldatud

kontekstis arusaamatuks, sest 16.01.2024 on toetuse saaja rakendusüksusele kinnitanud, et kõik

vajalikud tööd olid teostatud 29.12.2023. Rakendusüksusele akti esitamise ajahetkel 16.01.2024

oli projekti abikõlblikkuse periood juba läbi ning samadel asjaoludel pidi sellises situatsioonis olev

mõistlik isik aru saama, et ta ei saa kinnitada, et projekt on edukalt ellu viidud, kui tegelikkuses

oli projekti elluviimise aeg juba läbi saanud ning samas polnud tööde teostamisega veel

alustatudki. Seega ei saa sellises situatsioonis seisuga 16.01.2024 enam loota, et aknad saavad

õigeaegselt paigaldatud, kui projekt pidi olema ellu viidud juba hiljemalt seisuga 31.12.2023.

Tööde teostamisega ei olnud alustatud veel ka kohapealse kontrolli toimumise hetkel, st poolteist

kuud hiljem (15.02.2024).

Toetuse saajale pidi hiljemalt juba detsembri keskpaigas või äärmisel juhul hiljemalt 29.12.2023

olema selge, et projekti ei õnnestu tähtaegselt ellu viia, ometi on lepingu osapooled

digiallkirjastanud 29.12.2023 teostatud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti, millega nad

kinnitavad, et töövõtja on kõik vajalikud tööd tähtaegselt teostanud. Otseses majanduslikus mõttes

pole sellise akti koostamine, kus kinnitatakse selliste tööde teostamist, mida tegelikkuses teostatud

pole, tööde tellijale kasulik, sest tööde tellija tunnistab sellist akti allkirjastades, et töövõtja on oma

kohustused täitnud ning tööde tellija on kohustatud tegema vastusoorituse tasu maksmise näol

tööde eest, mida pole teostatud. Ühtlasi on tööde tellija loobunud igasuguste pretensioonide

esitamise võimalusest, sest tööde üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastades kinnitab ta, et tööd

on teostatud vastavalt lepingule. Töövõtulepingu p 2.4 näeb ette: „Tööd loetakse lõpetatuks ja

Töövõtja vastavad kohustused täidetuks Lepingu objekti üleandmise-vastuvõtmise akti

allkirjastamisega Tellija poolt. Tellija võtab Lepingu objekti vastu, kui Lepingus nimetatud tööd

on tervikuna teostatud vastavalt Lepingus sätestatud tingimustele ja ehitusprojektis sätestatud

mahus, tööd vastavad kõikidele kvaliteedi- ja muudele nõuetele ning väljastatud on kasutusluba.

Lepingu objekti juhusliku hävimise riisiko läheb Tellijale üle Lepingu objekti vastuvõtmisega.“

Kuna sellise akti allkirjastamine ei saa olla tööde tellijale majanduslikus mõttes kuidagi mõistlik

(kinnitatakse tööde teostamist, mida tegelikkuses pole kuidagi võimalik veel ei üle anda ega vastu

võtta, kuna vastavad tööd olid veel tegemata), siis pidi akti allkirjastamisel olema mingi muu

vajadus.

Toetuse saaja oli teadlik, et projekti abikõlblikkuse periood lõpeb 31.12.2023 ning samuti oli ta

teadlik, et projekt, mille tegevused on ellu viidud hiljem kui 31.12.2023, pole abikõlblik ning

toetust sellisel juhul välja ei maksta (rakendusüksus on vastava selgesõnalise teavituse saatnud

09.06.2023 struktuuritoetuse registri projekti postkasti kaudu). Samuti on rakendusüksus veel

08.12.2023 palunud toetuse saajalt teavet, kas projekt viiakse ellu või loobutakse toetuse

kasutamisest, mille peale on toetuse saaja 13.12.2023 vastanud, et tööd saadakse õigeaegselt

valmis. Ajaliselt on töövõtulepingu lõpliku sõlmimiseni jõutud 19.12.2023 (14.12.2023 on

töövõtulepingu allkirjastanud tööde tellija ning 19.12.2023 töövõtja). Seejärel on hoolimata

sellest, et tööde teostamisega ei ole veel alustatudki, 10 päeva hiljem, st 29.12.2023 allkirjastatud

mõlemapoolselt tööde üleandmise-vastuvõtmise akt, millega kinnitatakse, et kõik lepingujärgsed

tööd on teostatud lepingus sätestatud tingimustel.

Toetuse saaja on rakendusüksusele esitanud 16.01.2024 lõpparuande ja maksetaotluse ning

mõlemal vormil kinnitab toetuse saaja, et projekt on edukalt ellu viidud. Projekti elluviimise

kinnitamiseks esitas toetuse saaja ka dokumentaalsed tõendid tööde üleandmise-vastuvõtmise akti

ning töövõtja poolt väljastatud arve näol. Maksetaotlus on rakendusüksuses läbinud ka esmase

kontrolli, milles kontrolliti esitatud dokumentide vastavust formaalsetele nõuetele. Selleks, et

veenduda esitatud andmete sisulises õiguses, teostas rakendusüksus 15.02.2024 kohapealse

kontrolli, mille käigus fikseeriti, et investeeringuobjektil ei oldud ehitustööde teostamisega isegi

mitte veel alustatud.

Hinnates asjaolusid, on rakendusüksus jõudnud järeldusele, et toetuse saaja on teadlikult esitanud

ebaõiget teavet, sooviga saada toetust, hoolimata sellest, et projekt ei vastanud enam

abikõlblikkuse tingimustele (projekti ei suudetud abikõlblikkuse perioodil ellu viia). Mõistlik isik

ei saa kinnitada mingite asjaolude olemasolu, kui talle on teada, et neid asjaolusid olemas ei ole

(toetuse saaja poolt kirjeldatud asjaolud ei vasta tegelikkusele, st tööde teostamisega, mille

teostamist toetuse saaja väidab olevat tehtud, polnud tegelikkuses veel teostama hakatudki).

Esitades 16.01.2024 rakendusüksusele lõpparuande ning maksetaotluse koos tegevuste elluviimist

tõendavate dokumentidega, on toetuse saaja esitanud teadlikult ebaõiget teavet projekti elluviimise

osas ning panustanud sellele, et rakendusüksus teostab esitatud aruandluse ja dokumentatsiooni

osas üksnes formaalset kontrolli, kohapealset kontrolli ei teostata ning toetus makstakse välja.

Ühendmääruse § 15 lg 1 sätestab, et kulude lihtsustatud hüvitamisviiside alusel toetuse

väljamaksmisel kulu tegelikku maksumust ja tasumist ei tõendata ega kontrollita ning lg 3 sätestab,

et kindlasummalise makse alusel toetuse andmisel makstakse toetus välja vaid määratud summas

ja juhul, kui toetuse maksmise eelduseks olev tulemus on täielikult saavutatud ja selle saavutamine

projekti abikõlblikkuse perioodil on tõendatav.

Toetuse saaja on tingimusi kujundades ning formaalset dokumenti allkirjastades ja seda

rakendusüksusele esitades üritanud jätta muljet, et toetuse maksmise eelduseks olev tulemus on

täielikult saavutatud. Tõendamaks tulemuse saavutamist abikõlblikkuse perioodil, on toetuse saaja

esitanud rakendusüksusele tööde üleandmise-vastuvõtmise akti, mis on allkirjastatud

mõlemapoolselt 29.12.2023. Üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastades pidi toetuse saaja aru

saama, et andmed, mida aktis väidetakse, ei ole tõesed (tööde täies mahus teostamise asemel ei

oldud ehitustöödega veel alustatudki). Samuti on toetuse saaja rakendusüksusele lõpparuannet

esitades selgesõnaliselt kinnitanud, et tööd on lõpetatud tähtaegselt ning maksetaotlust esitades on

soovinud, et rakendusüksus teostaks väljamakse summas 100 000 eurot.

Lähtuvalt eeltoodust on toetuse saaja rikkunud STS § 24 p-s 5 sätestatud kohustust esitada

õiget ja täielikku teavet.

1.4 Rikkumisele kohaldatav finantskorrektsiooni määr 100%

Meetme määruse § 19 lg 4 kohaselt võib rakendusüksus taotluse rahuldamise otsuse tunnistada

osaliselt või täielikult kehtetuks vastavalt STS § 22 lõikele 3 või teha finantskorrektsiooni otsuse

STS § 45 lõike 1 alusel.

STS § 45 lg 1 p 3 kohaselt tehakse finantskorrektsiooni otsus toetuse vähendamiseks või

tühistamiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 143 alusel juhul,

kui toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud

kulu abikõlblikkust.

Taotluse rahuldamise otsuse p 11 sätestab, et projekti abikõlblikud kulud hüvitatakse

kindlasummalise makse alusel vastavalt ühendmääruse § 15 lõikele 3. Ühendmääruse § 15 lg 3

sätestab, et kindlasummalise makse alusel toetuse andmisel makstakse toetus välja vaid määratud

summas ja juhul, kui toetuse maksmise eelduseks olev tulemus on täielikult saavutatud ja selle

saavutamine projekti abikõlblikkuse perioodil on tõendatav.

Toetuse saaja on püüdnud rakendusüksust viia eksitusse projekti elluviimise osas, esitades

andmed, justkui oleks tulemus täielikult saavutatud. Tegelikkuses polnud projektis ettenähtud

ehitustöödega alustatud veel poolteist kuud hiljemgi.

Seega on toetuse saaja projekti elluviimisel esitanud teadlikult ebaõiget teavet, püüdes viia

rakendusüksust eksitusse selles osas justkui oleks projekt edukalt ellu viidud ning lootes ebaõige

teabe edastamisega saavutada seda, et rakendusüksus maksaks toetusesumma alusetult välja.

Taotluse rahuldamise otsuse p 15 sätestab, et otsus võidakse kehtetuks tunnistada STS § 22 lõikes

3 ja § 47 lõikes 3 nimetatud juhul. STS § 22 lg 3 sätestab, et taotluse rahuldamise otsus

tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks, kui taotlemisel või projekti elluviimisel on

teadlikult esitatud ebaõiget või mittetäielikku teavet või teave on jäetud teadlikult esitamata (p 2)

ning kui kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise otsuse korral kõrvaltingimus ei saabu või

kõrvaltingimust ei suudeta täita (p 3).

Lähtudes HMS § 66 lg 2 p-dest 1 ja 3 ning § 67 lg 4 p-dest 2 ja 3, samuti taotluse rahuldamise

otsuse p-s 13 ja 15 sätestatust, ei saa toetuse saajal olla tekkinud õigustatud ootust otsuse

kehtimajäämise ja toetuse tagasinõudmata jätmise osas. Kuivõrd toetuse taotluse rahuldamise

otsus on käsitletav kõrvaltingimusega haldusaktina, mis seab haldusakti adressaadile

kõrvaltingimuseks järgida täpselt otsusest tulenevaid kohustusi, peab haldusakti adressaadile

eelkõige HMS § 66 lg 2 p-st 3 ja HMS § 67 lg 4 p-st 3 tulenevalt olema ettenähtav haldusakti

kõrvaltingimuse rikkumise korral haldusaktiga saadava hüve äravõtmine/vähendamine. Viimasest

tulenevalt ei saa toetuse saaja tugineda usalduse kaitsele, täpsemalt õiguspärase ootuse kaitsele.

Kuivõrd esinevad HMS § 66 lg 2 p-des 1 ja 3 sätestatud asjaolud, siis on põhjendatud lähtuvalt

HMS § 66 lg-st 3 otsuse kehtetuks tunnistamine tagasiulatuvalt.

Lähtuvalt eeltoodust loeb rakendusüksus projekti raames ettenähtud kogukulud

mitteabikõlblikuks täies mahus summas 100 000 eurot, millest toetus 100 000 eurot ning

tunnistab taotluse rahuldamise otsuse STS § 47 lg 3 kohaselt kehtetuks.

Rakendusüksus märgib täiendavalt selgituseks, et mõlemad asjaolud, nii projekti tulemuste

mittesaavutamine kui ka projekti elluviimise kohta ebaõige teabe edastamine, tingivad nii eraldi

kui ka koosmõjus konkreetseid asjaolusid silmas pidades lõpptulemuseks selle, et toetuse saajat

soodustav haldusakt taotluse rahuldamise otsuse näol tunnistatakse kehtetuks.

2. Toetuse saaja ärakuulamisõiguse tagamine

Lähtuvalt HMS § 40 lg-st 1 edastas rakendusüksus 24.04.2024 toetuse saajale struktuuritoetuse

registri kaudu projektile koostatava taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise ja

finantskorrektsiooni otsuse eelnõu.

Toetuse saaja vastas 13.05.2024, et on finantskorrektsiooni otsuse kätte saanud. Rakendusüksus

viitab selguse huvides, et otsusele eelnevalt on saadetud toetuse saajale tutvumiseks siiski

kavandatava otsuse eelnõu ning alles käesoleva dokumendi puhul on tegemist otsusega. Eelnõus

sisaldus ka selge viide nii ärakuulamisele kui ka võimalusele esitada kavandatavale otsusele

omapoolne tagasiside.

Täiendavalt märkis toetuse saaja oma vastuses, et on kahju tõdeda, et akende vahetus ei jõudnud

õigeks ajaks valmis, kuid vastamise hetke seisuga on tööd teostatud. Seega on toetuse saaja saanud

kavandatavale otsusele võimaluse tagasiside esitamiseks ning on seda ka teinud.

3. Otsuse resolutsioon

Võttes arvesse eelkirjeldatud asjaolud ja põhjendused ning tuginedes käesolevas otsuses

väljatoodud õiguslikele alustele, rakendusüksus

otsustab:

1. tunnistada 17.02.2023 taotluse rahuldamise otsus nr 11.2-44/23/371 kehtetuks

tagasiulatuvalt alates otsuse jõustumisest;

2. lugeda projekti kogukulud mitteabikõlblikuks summas 100 000 eurot, millest toetus on 100

000 eurot;

3. jätta välja maksmata toetus summas 100 000 eurot.

Otsuse peale on õigus esitada STS § 51, meetme määruse § 6 ja HMS-i kohaselt vaie

rakendusüksusele 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil isik sai või oleks pidanud otsusest teada

saama.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiina Sams

toetuste rakendamise osakonna juhataja

Koostaja: Maarja Sokk

663 1423

[email protected]