Põlevkivi kaevandamise ja töötlemisega seotud keskkonnaprobleemide lahendamine ja tervisekahjude vähendamine“ muutmine

MINISTRI KÄSKKIRI

16.05.2024 nr 38

Terviseministri 30. augusti 2023. a käskkirjaga nr 126 kinnitatud toetuse andmise tingimuste „Põlevkivi kaevandamise ja töötlemisega seotud keskkonnaprobleemide lahendamine ja tervisekahjude vähendamine“ muutmine Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel ning kooskõlas terviseministri 30. augusti 2023. a käskkirjaga nr 126 kinnitatud toetuse andmise tingimuste „Põlevkivi kaevandamise ja töötlemisega seotud keskkonnaprobleemide lahendamine ja tervisekahjude vähendamine“ punktiga 9.2 teen toetuse andmise tingimustes järgmised muudatused: 1. Sõnastan avalehel rakendusasutuse järgmiselt: „Rakendusasutus (RA) Sotsiaalministeerium (välisvahendite osakond)“. 2. Sõnastan punkti 2.2.2 järgmiselt: „2.2.2. Tegevuse sisu Tegevus hõlmab katseprojektil „Biomonitooringu läbiviimine põlevkivi sektoriga kokku puutuva elanikkonna seas (töötajad ja elanikud), eeluuring – biomarkerite väljaselgitamine“ (2020) (edaspidi katseprojekt) põhinevat uuringut, mille käigus rakendatakse katseprojektis välja töötatud või samaväärset metoodikat. Biomonitooringu korraldamisel võetakse võrdlusrühmade uurimisel arvesse ka projekti „Pestitsiidide jääkide biomonitooringu uuringu eeluuring“ tulemusi. Pestitsiidide uuring on ühelt poolt oluline, et näha, kas pestitsiididel on organismis muude uuritavate kemikaalidega võrreldes mingeid koosmõjusid, mis võiksid väljenduda ootamatute terviseprobleemidena, mida ilma pestitsiidide juuresolekuta ei ilmne või mis ilma pestitsiidide juuresolekuta ilmnevad vähemal määral. Selle uurimiseks tuleb teha pestitsiidide uuring kontrollrühmas, et oleks võimalik tulemuste võrdlemisel võimalikku koosmõju hinnata. TAT raames tehtava biomonitooringu läbiviimiseks võimalikud maatriksid on vere-, uriini- ja juukseproovid. Biomonitooring korraldatakse 1000 inimese hulgas, neist 500 inimest on põlevkivipiirkonnast (maakonnas elavad inimesed, põlevkivisektori töötajad) ja ülejäänud 500 inimest on kontrollrühm, kuhu kuuluvad Tallinna, Tartu, Lõuna-Eesti, Lääne- Eesti ja Kesk-Eesti elanikud. Tegevuse raames uuritakse raskmetalle, pestitsiidide jääke, PAH-i metaboliite ja BTEX-i nii põlevkivisektoriga kokkupuutuvas rühmas kui võrdlusrühmades. Uuringu valim on Tartu Ülikooli poolt eelnimetatud katseprojektis „saadud

2

tulemuste analüüsimisel loetud piisavaks biomonitooringu tulemuste hindamiseks ja elanikkonnale ekstrapoleerimiseks. Riigihangete seadust järgides leitakse töö esimeses etapis biomonitooringu läbiviija või -viijad, kes organiseerivad proovivõtte, proovide transporti ja analüüsi ning tulemuste sisestamist ning teeb statistilise analüüsi ja koostab lõppraporti. Samuti loob leitud pakkuja bioproovide säilitamiseks nõuetekohase biopanga, mis pärast tellitud töö tegemist antakse üle biopanga säilitajale. Töö teises etapis tõlgitakse eeluuringus välja pakutud ja PARC projekti raames läbiviidud biomonitooringu küsimustiku abil täiendatud küsimustik eesti ja vene keelde ning vajaduse korral täiendatakse seda enne kasutusele võtmist. Uuringute tegemiseks esitatakse taotlus Tartu Ülikooli inimuuringute eetikakomiteele või Tallinna meditsiiniuuringute eetikakomiteele. Uuringuteks loa saamine on biomonitooringu tegevuste eelduseks. Kolmandas etapis koostatakse uuendatud valim 1000 uuritavaga ning tehakse proovivõtt ja analüüs laboris vastavalt metoodikas ette nähtud või võrdväärsetele meetoditele. Proovide säilitamiseks luuakse biomonitooringu läbiviijate poolt nõuetele vastav biopank, mis antakse uuringu lõppemisel üle biopanga säilitajale. Biomonitooringu neljandas etapis valmib analüüsitulemuste põhjal lõppraport, mis hindab analüüside ja küsimustike põhjal inimeste kokkupuudet põlevkivisektoriga seostatavate kemikaalidega ja leidude potentsiaalset tervisemõju, võrdleb uute analüüside tulemusi varasemate olemasolevate andmetega ning annab soovitused tervisemõjude ennetamiseks ja leevendamiseks. Uuringute jätkamine annab olulist võrdlusmaterjali toksilise saastega kokkupuute muutusest. Biomonitooringu viiendas etapis antakse uuringu tulemustest teada tervishoiusektorile läbi teabepäevade ning tulemustega arvestatakse tervisepoliitika kujundamisel ning sekkumismeetmete väljatöötamisel.“. 3. Sõnastan punkti 2.2.4 järgmiselt: „2.2.4. Tegevuse elluviija Tegevuse elluviija on Sotsiaalministeerium (rahvatervise osakond), partner on Terviseamet“. 4. Asendan punkti 3 tabeli järgmise tabeliga:

Näitaja nimetus ja mõõtühik

Algtase Vahe- sihttase (2024)

Vahe- siht- tase (2027)

Siht- tase (2029)

Selgitav teave

Meetmete nimekirja väljund- näitaja

Biomonitoorin- gus osalenud inimeste arv, mõõtühik on osalejate arv

0 250 1000 1000 Kemikaalide riskide hinda- mise ja bio- monitooringu tulemuste alusel saab võtta kasutusele meetmed tervisemõjude leevendami- seks. Väljund- näitaja

3

sihttaseme saavutamisse panustab TAT tegevus 2.2. Sihttaseme saavutamist raporteerib vahe- ja lõpparuandes elluviija bio- monitooringu läbiviija(te) andmete alusel.

TAT- spetsiifili ne näitaja

Koolituse läbinud spetsialistide arv (mõõtühikuks on arv)

0 0 0 20 Näitajasse panustab tegevus 2.1 „Kemikaalide riskide hindamine“. Sihttaseme saavutamist raporteerib elluviija koolitaja andmete alusel.

5. Sõnastan punkti 5.2.1 järgmiselt: „5.2.1 tegevuste elluviimiseks sihtrühmale vajalikud koolitused tegevusvaldkondlike teadmiste täiendamiseks, sealhulgas ka koolitusmaterjalide koostamine ja tõlkimine ning koolituseks vajalikele andmeplatvormidele ligipääsude hankimine;“. 6. Sõnastan punkti 5.2.3 järgmiselt: „5.2.3 tegevuste elluviimiseks vajalikud laboritarvikud, reagendid, kemikaalid ja proovivõtt, proovide säilitamiseks vajalikud krüoviaalid ning muu vajalik kulu analüüside teostamiseks ja proovide säilitamiseks.“. 7. Asendan TAT lisa 1 „TAT tegevuste kirjeldus“ ja lisa 2 „TAT finantsplaan ja eelarve kulukohtade kaupa“ käesoleva käskkirja lisadega (lisatud). 8. Käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.04.2024. a. (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut terviseminister

Terviseministri käskkirja „Terviseministri 30. augusti 2023. a käskkirjaga nr 126 kinnitatud toetuse andmise tingimuste „Põlevkivi kaevandamise ja töötlemisega

seotud keskkonnaprobleemide lahendamine ja tervisekahjude vähendamine“ muutmine“ seletuskiri

I. Sissejuhatus Muudatusega võtab Sotsiaalministeerium endale biomonitooringu läbiviimise koordineerimise, mis algselt oli Terviseameti ülesanne. Terviseamet jätkab partnerina ning vastutab uuringu ühe osa eest, milleks on teatud proovide keemilised analüüsid. Lisaks muutub proovide maatriksi valimine uuringu korraldajale paindlikumaks ning kaob riigihanke läbiviimise kohustus. Seoses tegevuste alguse viibimisega nihutatakse näitajate vahesihttaseme saavutamise aega aasta võrra. Samuti täpsustatakse abikõlblike kulude loetelu. Käskkirja ja seletuskirja on koostöös Terviseametiga koostanud Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna nõunikud Marilin Lutsoja (tel 5866 7485, [email protected]), Annemari Linno (tel 5911 9002, [email protected]) ja välisvahendite osakonna nõunik Jüri Lõssenko (tel 5913 7882, [email protected]). Käskkirja juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Piret Eelmets (tel 626 9128, [email protected]). Märkused: Käskkiri ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. Seletuskiri kirjeldab ainult käskkirjas nimetatud toetuse andmise tingimuste (TAT) muudatusi. II. TAT muudatuste sisu Punktiga 1 täpsustatakse, et rakendusasutus on Sotsiaalministeeriumi välisvahendite osakond. Muudatus on tingitud Sotsiaalministeeriumi struktuurimuudatustest. Punktiga 2 muudetakse TAT tegevuse 2.2 „Biomonitooringu korraldamine põlevkivisektoriga kokkupuutuva elanikkonna seas“ sisu. Muudatusega muutub proovide maatriksi valimine uuringu korraldajale paindlikumaks ja võimaldab vastavalt parimatele praktikatele ja uusimale teaduskirjandusele valida sobivaimat maatriksit tulemuste saavutamiseks ning ei kohusta kasutama kõiki kolme maatriksit, kui parimate tulemuste saamiseks piisab ka vähemast. Lisaks täpsustatakse biomonitooringu läbiviija või läbiviijate leidmise tingimusi. Kaotatakse kohustus viia läbi riigihange, vaid monitooringu läbiviija tuleb leida riigihangete seadust (RHS) järgides. Niisugune sõnastus võimaldab toetuda muu hulgas ka RHS erandile ehk minna otselepingusse RHS § 11 lg 1 p 19 erandi alusel, mis jällegi lisab paindlikkust töö teostaja leidmisel ning tõenäoliselt kiirendab protsessi kulgu. Kui muudatuse eelselt oli uuringu eestvedaja Terviseamet, siis selle järgselt on kõnealuses rollis Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakond. Terviseamet jätkab TAT partnerina, ent uuringu koordineerimise asemel viivad nad nüüd läbi üht osa katsetest. Kuna uuringu kaks eeluuringut on teostanud Tartu Ülikool, siis on kavas minna ülikooliga otselepingusse edasiste vajalike tööde teostamiseks, lähtudes ülalmainitud RHS erandist. Kuivõrd avatud hanget ei tehta ning vajalikud tööd ostetakse Tartu Ülikoolilt, saab toetuda teaduse- ja arendustegevuse korralduse seaduse §-s 153 nimetatud teadus- ja arendustegevuse sihttoetusele, välistamaks riigiabi andmise. Biomonitooringu puhul on tegemist mittemajandusliku otstarbel tehtava sõltumatu teadusuuringuga TAI raamistiku p 20 tähenduses ning riigiabi juhendi p 31 punktide b ja c olukorraga, mille kohaselt ülikoolide ja teadusasutuste tegevus jääb riigiabi eeskirjade kohaldamisalast välja, kui tegemist on ülikooli põhitegevusega, mille raames toimub sõltumatu

teadus- ja arendustegevus teadmiste suurendamise ja arusaamise parandamise nimel ning teadusuuringute tulemusi levitatakse avalikkusele. Ülejäänud algse käskkirja riigiabi analüüsis

tehtud järeldused pädevad jätkuvalt, seega kokkuvõttes riigiabi TAT raames ei anta. Punktiga 3 muutub TAT tegevuse 2.2 „Biomonitooringu korraldamine põlevkivisektoriga kokkupuutuva elanikkonna seas“ elluviija, kelleks saab Terviseameti asemel Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakond. Muudatus võimaldab Terviseametil uuringu koordineerimise asemel viia läbi uuringu jaoks tarvilikke analüüse. Punktiga 4 korrigeeritakse TAT punkti 3 „Näitajad“. Tabelis muudetakse teise vahesihttaseme saavutamine aastast 2026 aastaks 2027, sest uuringu algus on nihkunud hilisemaks ning täpsustatakse, et sihttaseme saavutamist raporteerib vahe- ja lõpparuandes elluviija biomonitooringu läbiviija andmete alusel. Punktidega 5–6 täpsustatakse abikõlblike kulude loetelu selliselt, et abikõlbliku kuluna käsitletakse ka koolitusmaterjalide koostamise, tõlkimise ning koolituseks vajalikele andmeplatvormidele ligipääsude hankimise kulud ja kõik muud vajalikud kulud analüüside teostamiseks ja proovide säilitamiseks. Kuna osa teaduslikke materjale või muud vajalikku infot, mis võib olla koolituse läbiviimiseks tarvilik, asub sageli tasulistel andmeplatvormidel ning ka PARC partnerluse poolt koostatava andmeplatvormi osas pole veel kindlust, kas selle kasutamine saab olema tasuline või mitte, siis on see võimalik kulu siinkohal abikõlbliku kuluna esile toodud. Punktiga 7 asendatakse TAT tegevuskava ning TAT eelarve, mida korrigeeritakse vastavalt tegelikule täitmisele ning uuendatud tegevustele. Tegevuskava muudetakse vastavalt uuele ajakavale nii, et uuringu esimene aasta on 2024 ning käskkirja punktis kaks kirjeldatud muudatustele. Punkti 8 kohaselt rakendatakse käskkirja tagasiulatuvalt alates 01.04.2024 seoses tegevuste alustamisega nimetatud kuupäevast alates.

III. TAT vastavus Euroopa Liidu õigusele Käskkiri on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Käskkirja koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1057, millega luuakse Õiglase Ülemineku Fond ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1296/2013. IV. TAT muudatuste mõjud TAT muudatused võimaldavad uuringu protsessi kiirendamist. Lisaks annavad need uuringu läbiviijale suurema paindlikkuste proovimaatriksi valimisel, mis aitab kaasa ressursi optimaalsemale kasutamisele. Partneri rolli muudatus võimaldab neil uuringus aktiivsemalt osaleda ning oma labori võimekust kasvatada. V. TAT muudatuste jõustumine Käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.04.2024.

VI. TAT muudatuste kooskõlastamine Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja e-posti kaudu Riigi Tugiteenuste Keskusele (korraldusasutus), SA-le Keskkonnainvesteeringute Keskus (rakendusüksus), Euroopa Komisjonile, ühtekuuluvuspoliitika 2021–2027 rakenduskava seirekomisjonile ja õiglase ülemineku juhtkomiteele ning arvamuse avaldamiseks Terviseametile. Rahandusministeerium kooskõlastas eelnõu märkustega, millega arvestati. Riigi Tugiteenuste Keskus ja Terviseamet kooskõlastasid eelnõu märkustega, millega arvetati osaliselt. Ülejäänud osapooled kooskõlastasid eelnõu vaikimisi.

Terviseministri 16.05.2024. a käskkirja nr 38

"Terviseministri 30. augusti 2023. a käskkirjaga nr 126 kinnitatud toetuse andmise tingimuste "Põlevkivi kaevandamise ja töötlemisega

seotud keskkonnaprobleemide lahendamine ja tervisekahjude vähendamine" muutmine"

Lisa 1

Tegevuste detailne kirjeldus perioodil 01.01.2024–31.12.2024

Tegevus 1. Kemikaalide riskide hindamine Alategevus 1.1. Koolitusvajaduse hindamine Tegevuse käigus vaadeldakse, kes on Eestis riskihindamise koolitajad ning millised on nende teadmised ja oskused. Leitud tulemuste põhjal vaadeldakse, mis valdkonnas oleks koolitust vaja ning korraldatakse hilisemates etappides koolitused.

Tegevus Tegevuse üldajaraam

Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil

Koolitusvajaduse hindamine 01.01.2023–31.12.2024

01.01.2023–31.12.2024

Näitaja Näitaja nimetus Sihttase

tegevuskava

aastal (2023)

Sihttase

(2024)

Selgitus

Väljundnäitaja Koolitusvajaduse hindamisega on alustatud

0 0 Tegevuse tulemusel

on alustatud

koolitajatevate

sihtrühma

kaardistamisega

Alategevus 1.2. Koolitusteemade ülevaatus Pärast koolitajate sihtrühmaga tutvumist pannakse paika koolitus(t)e teemad ja plaan.

Tegevus Tegevuse üldajaraam

Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil

Koolitus(t)e teemade kaardistamine

Tegevusega perioodil 2023– 2024 ei alustata

Tegevusega perioodil 2023– 2024 ei alustata

Koolitus(t)e plaani koostamine

Tegevusega perioodil 2023– 2024 ei alustata

Tegevusega perioodil 2023– 2024 ei alustata

Näitaja Näitaja

nimetus

Sihttase

tegevuskava

aastal (2023)

Sihttase

(2024)

Selgitus

Väljundnäitaja Koolitus(t)e teemad on kaardistatud ja plaan koostatud

- - Tegevusega perioodil

2023–2024 ei alustata

Alategevus 1.3. Koolitajate väljaselgitamine ja riigihanke korraldamine Pärast koolitusvajaduse väljaselgitamist ja koolitusplaani koostamist uuritakse, kus leidub koolitajaid (suure tõenäosusega väljaspool Eestit), kes suudaksid pakkuda sobivaid koolitusi. Seejärel korraldatakse riigihange sobiva(te) koolitaja(te) leidmiseks.

Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil

Võimalike koolitajate väljaselgitamine

Tegevusega perioodil 2023– 2024 ei alustata

Tegevusega perioodil 2023– 2024 ei alustata

Riigihanke korraldamine Tegevusega perioodil 2023– 2024 ei alustata

Tegevusega perioodil 2023– 2024 ei alustata

Näitaja Näitaja

nimetus

Sihttase

tegevuskava

aastal (2023)

Sihttase

(2024)

Selgitus

Väljundnäitaja Võimalikud koolitajad on leitud ja riigihange korraldatud

0 0 Tegevusega perioodil

2023–2024 ei alustata

Alategevus 1.4. Koolituste korraldamine Pärast koolitaja(te) leidmist korraldatakse kemikaalide riskide hindajatele koolitus (nn koolitajate koolitus).

Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil

Koolitusprogrammi kokkupanek

Tegevusega perioodil 2023– 2024 ei alustata

Tegevusega perioodil 2023– 2024 ei alustata

Koolituste korraldamine Tegevusega perioodil 2023– 2024 ei alustata

Tegevusega perioodil 2023– 2024 ei alustata

Näitaja Näitaja

nimetus

Sihttase

tegevuskava

aastal (2023)

Sihttase

(2024)

Selgitus

Väljundnäitaja Koolitatud spetsialistide arv

Tegevusega

perioodil

2023–2024 ei

alustata

Tegevusega

perioodil

2023–2024

ei alustata

Tegevusega perioodil

2023–2024 ei alustata

Tegevus 2. Biomonitooringu korraldamine põlevkivisektoriga kokkupuutuva elanikkonna seas Alategevus 2.1. Uuringu tehnilise kirjelduse koostamine Tegevuse eesmärk on teha eeltoimingud ning koostada uuringu tehniline kirjeldus biomonitooringu korraldamiseks Ida-Virumaal põlevkivisektoriga kokkupuutuva elanikkonna hulgas.

Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil

Uuringu tehnilise kirjelduse jaoks eelneva analüüsi tegemine ja uuringu tehnilise kirjelduse koostamine

01.01.2024-30.04.2024

01.01.2024-30.04.2024

Näitaja Näitaja

nimetus

Sihttase tegevuskava aastal

(2024)

Selgitus

Väljundnäitaja Uuringu tehniline kirjeldus on koostatud

1

-

Alategevus 2.2. Biomonitooringu teostaja(te) leidmine arvestades riigihankeseaduse tingimusi Tegevuse käigus otsitakse sobivaim osapool uuringu tegemiseks ning tulemuste hindamiseks ja analüüsimiseks.

Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil

Biomonitooringu teostaja(te) leidmine arvestades riigihankeseaduse tingimusi

01.01.2024-31.08.2024 01.01.2024-31.08.2024

Näitaja Näitaja

nimetus

Sihttase tegevuskava aastal

(2024)

Selgitus

Väljundnäitaja Uuringu läbiviija(d) on leitud

1

Uuringu läbiviija(d) on

leitud arvestades

riigihankeseaduse

tingimusi

Alategevus 2.3. Eetikakomiteelt loa saamine

Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil

Eetikakomitee loa taotlemine ja eetikakomitee otsus

01.04.2024–31.08.2024 01.04.2024–31.08.2024

Näitaja Näitaja nimetus Sihttase tegevuskava aastal (2024)

Selgitus

Väljundnäitaja Eetikakomiteele on taotlus esitatud

1 Eetikakomiteele on taotlus esitatud

Alategevus 2.4. Uuringus osalejatega seotud tegevustega alustamine Tegevuse käigus alustab uuringu läbiviija uuringus osalejate leidmisega, küsimustike edastamisega ning proovide võtmise ja analüüsidega.

Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil

Uuringus osalejatega seotud tegevustega alustamine

01.04.2024–31.12.2027 01.04.2024–31.12.2024

Näitaja Näitaja

nimetus

Sihttase

tegevuskava

aastal (2023)

Sihttase

(2024)

Selgitus

Väljundnäitaja Uuringus osalejad

0 250 Uuringus osalejad on

leitud ning on alustatud

nendega seotud

tegevustega

Alategevus 2.5. Proovide analüüsimisega alustamine

Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil

Proovide analüüsimine 01.04.2024–31.12.2027 01.04.2024–31.12.2024

Näitaja Näitaja nimetus Sihttase tegevuskava aastal (2023)

Sihttase (2024)

Selgitus

Väljundnäitaja Proovid on kogutud ning edastatud analüüsimiseks

0 250 Proovid on kogutud ning edastatud analüüsimiseks.