Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ ja Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse ...

1.1-10.12343-1 20.05.2024 Õigusakti eelnõu.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

MART VÕRKLAEV PNOEE-38405300237 2024-05-20 06:33:11

Lisa 1.pdf

Vabariigi Valitsuse määrus „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“

Lisa 1

TÖÖAJATABELI VORM

Tööajatabel ................................................ (kuu ja aasta)

Projektis osaleja ees- ja perekonnanimi Projekti nimi

Projekti kood

Kuupäev Töö kirjeldus Projektiga seonduv töö

(tundi)

Muu töö

(tundi) KOKKU

Töötunnid kokku

Projektis osaleja

Kinnitan, et tabelis esitatud andmed on õiged.

Allkiri:

Ees- ja perekonnanimi:

Kuupäev:

Projekti rakendamise eest vastutav isik

Allkiri:

Ees- ja perekonnanimi:

Kuupäev:

SK.pdf

1

08.05.24

Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55

„Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ ja Vabariigi

Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest

hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning

finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ muutmise eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Määruse eelnõu täpsustab struktuuritoetuse andmisel praktikas üleskerkinud küsimusi.

Eelnõu ja selle seletuskirja koostasid Riigi Tugiteenuste Keskuse juristid Anu Jaanson (e-post:

[email protected], tel 663 2031), Kathy Tätte ([email protected], tel 663 2029)

Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna nõunikud Anu Kikas (e-post: [email protected],

tel 5885 1320) ja Merlin Sepp (e-post: [email protected], tel 5854 4274);

keskkonnateemalised muudatused valmistasid ette Riigi Tugiteenuste Keskuse

keskkonnaekspert Kristel Lopsik, Kliimaministeeriumi peaspetsialistid Triin Karin

([email protected], tel 605 3667) ja Marite Kungla

([email protected], tel 605 2407). Eelnõu toimetas keeleliselt

Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover (e-post:

[email protected]) ning eelnõu juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Rahandusministeeriumi

personali- ja õigusosakonna õigusloome valdkonna juht Virge Aasa (e-post: [email protected],

tel 611 3549).

2. Eelnõu eesmärk

Eelnõu eesmärk on lahendada praktikas väljatulnud kitsaskohad Vabariigi Valitsuse 12. mai

2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised

tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) rakendamisel. Muudatused puudutavad eelkõige taotluste

menetlemise peatükki. 2021-2027 struktuurifondide rakendamisperioodil on fookuses

keskkonnaga seotud teemad ning uudsena „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele vastavus ja

taristuinvesteeringute kliimakindluse tagamine. Nende rakendamise hõlbustamiseks on

ühendmäärust täiendatud. Teise suurema muudatusteploki hõlmavad endas ostumenetluse

täiendused.

Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määrust nr 143 „Perioodi 2014–2020

struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning

finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ täiendatakse õigusselguse tagamise

eesmärgil.

Eelnõu ei ole seotud mõne teise õigusakti menetlemisega.

Eelnõu jõustub üldises korras.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

2

Punktiga 1 täpsustatakse seda ajahetke, millal kontrollitakse taotleja ja partneri nõuetele

vastavust. Selleks on taotleja ja partneri nõuetele vastavuse kontrollimise aeg.

Punktiga 2 viiakse ühendmääruse nõue kooskõlla samasisulise maksukorralduse seaduse

nõudega. Maksukorralduse seaduse § 14 lõike 5 kohaselt maksukohustuslasel, samuti muul

huvitatud isikul või asutusel on õigus taotleda maksuhaldurilt tõendit maksuvõlgade puudumise

kohta. Maksuhaldur on kohustatud väljastama maksuvõlgade puudumise tõendi ka juhul, kui

maksukohustuslasel olev kõikide sama maksuhalduri hallatavate maksude võlg, arvestamata

haldusaktiga kindlaksmääramata intressi, on väiksem kui 100 eurot või kui maksuvõla tasumine

on ajatatud. Tõendit maksuvõlgade puudumise kohta ei väljastata, kui maksukohustuslasel on

taotluse täitmise tähtpäeval täitmata maksudeklaratsiooni esitamise kohustus ning

maksusummat ei ole määranud ka maksuhaldur.

Reaalselt ei ole toetuse andjal teada maksuvõla intressid taotleja ja taotluse vastavuskontrolli

tegemise hetkel, need selguvad siis, kui võlglane soovib maksuvõla tasuda ja siis on tal võimalik

sama päeva seisuga arvutada intresside summa Maksu- ja Tolliameti veebilehel. Seega juhul,

kui struktuuritoetuse infosüsteem teeb taotleja nõuetele vastavuse kontrollis päringu Maksu- ja

Tolliametile ja taotlejal või partneril on maksuvõlg, siis see kuvatakse ilma intressita (nn

avalikus vaates). Intressi arvutamise ja tasumise kohustus on maksuvõlglasel endal ja intressi

arvestatakse alates päevast, mis järgneb päevale, mil maksu tasumine seaduse järgi pidi

toimuma, kuni tasumise või tasaarvestamise päevani, viimane kaasa arvatud. (MKS § 115 lõige

1). Erandina kui maksuhaldur on maksuvõla ja intressi kindlaks määranud haldusaktiga, siis see

intress on avalikus vaates sisse arvestatud.

Punktiga 3 selguse huvides täpsustatakse töövõtja ja alltöövõtja andmete esitamist, kui

riigihanke menetlus on toetuse taotlemisel juba alanud. Nimelt kohaldub ühendmääruse § 11

lõikes 2 toodud nõue esitada viidatud sättes nimetatud andmed, kui alltöövõtulepingu

maksumus ületab 50 000 eurot, üksnes rahvusvahelist piirmäära ületavate riigihangete korral.

Kõik maksumused on ilma käibemaksuta.

Punktiga 4 täiendatakse infosüsteemi tehnilise vea tõttu esitamata jäänud taotluste esitamise

tähtaega. Kehtivas ühendmääruses on ette nähtud, et sel juhul loetakse taotluse esitamise

päevaks tehnilise vea likvideerimisest järgmine tööpäev. Kuna praktikas on esinenud juhtum,

mil taotlusi esitati väga palju ja infosüsteem ei pidanud koormusele vastu, siis edaspidiseks on

võimalus jäetud ka TAT-is näha ette teistsugune kord taotluste vastuvõtmiseks. See saab olla

erandlikel juhtudel, kui on ette teada, et toetuse vastu on suur huvi. Selliste juhtumite

vältimiseks on infosüsteemi uuendatud ja piiratud ühel ja samal ajal infosüsteemi kasutajate

arvu.

Punktidega 5 ja 6 esmalt ühtlustatakse eelnõus väljendi kasutust Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määrusega (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa

Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi

ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände-

ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes

kohaldatavad finantsreeglid (edaspidi ühissätete määrus või ÜSM). Kuna ühissätete määrus

näeb ette seirekomisjoni poolt valikukriteeriumide ja -metoodika heakskiitmise, tuleks kasutada

määruses sama sõnastust.

3

Seirekomisjon on heaks kiitnud projektide üldised valikukriteeriumid ja -metoodika, millest

tuleb igal juhul lähtuda toetuse andmise tingimuste (edaspidi ka TAT) koostamisel. Kui meetme

spetsiifikast tulenevalt soovitakse üldisi valikukriteeriume ja -metoodikat täiendada, näiteks

lisatakse olemasolevatele veel üks kriteerium, siis sel juhul peab täienduse esitama

seirekomisjonile heakskiitmiseks. Nn. erimenetlus tuleb seega algatada juhul, kui toetuse

andmise tingimustes kaldutakse läbivatest valikukriteeriumidest kõrvale. ÜSM artikkel 40 lõike

2 punkti a kohaselt on seirekomisjoni ülesanne kiita heaks tegevuste valimise metoodika ja

kriteeriumid, sealhulgas kõik nende muudatused. Läbivad valikukriteeriumid on kehtestatud ja

kui neist on soov kalduda kõrvale, näiteks lisades mõne täiendava kriteeriumi, siis tuleb sellele

saada seirekomisjoni heakskiit. Kitsendada läbivaid kriteeriume ei ole võimalik, sest Eestis on

kehtestatud minimaalne võimalik, kui neid ei täideta, siis tekib juba vastuolu ÜSM nõuetega.

Seirekomisjon kiidab täienduse heaks või jätab selle heaks kiitmata enda töökorra kohaselt.

Kuna ühendmäärus kohaldub erisustega ka siseturvalisuspoliitika fondidele, on vajalik selle

muudatuse kontekstis eristada ühtekuuluvuspoliitika fondide seirekomisjoni

siseturvalisuspoliitika fondide seirekomisjonist, kuna üldiste valikukriteeriumide ja -metoodika

täiendused on vajalik esitada heakskiitmiseks üksnes ühtekuuluvuspoliitika fondide

seirekomisjonile. Seirekomisjonide eristamiseks on viidatud nendele perioodi 2021–2027

Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi

ÜSS2021_2027) sätetele, milles on üks ja teine seirekomisjon nimetatud -

ühtekuuluvuspoliitika fondide seirekomisjon on nimetatud ÜSS2021_2027 §-s 16,

siseturvalisuspoliitika fondide seirekomisjon §-s 53.

Punktides 7 ja 34 võetakse praktikas juurdunud mõiste „hindamismetoodika“ eelnõus

kasutusele senise „täpsustava valikumetoodika“ asemele. Sisus § 7 lõike 2 regulatsioon ei

muutu. Projektide valikukriteeriumid ja -metoodika peavad olema kooskõlas seirekomisjonis

heakskiidetud üldiste valikukriteeriumide ja -metoodikaga. Projektide valikukriteeriumid ja -

metoodika võivad olla mõlemad toetuse andmise tingimustes, kuid hindamismetoodika võib

kehtestada ka eraldiseisvana. Kui hindamismetoodika koostatakse eraldi, siis peab see järgima

TAT-is toodud valikukriteeriume. Hindamismetoodikaga ei saa kehtestada uusi kriteeriume,

sellega saab üksnes TAT-is toodud valikukriteeriume täpsustada. Näiteks võib TAT-is toodud

kriteeriumi jagada alamkriteeriumideks.

Punktiga 8 täpsustatakse taotluse rahuldamise otsuses seatavaid kõrvaltingimusi. Perioodil

2021-2027 on uudse tingimusena kohustuslik taristuinvesteeringutel, mille kestvus on vähemalt

5 aastat, tagada kliimakindlus. Uudsena tuleb ka tagada toetatavate tegevuste ja projektide

kooskõla „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega (edaspidi ka DNSH, inglise keeles do no

significant harm), mis tähendab, et tegevused ei tohi oluliselt kahjustada keskkonnaeesmärkide

saavutamist. Kui nende põhimõtetega arvestamine on projektis asjakohane, siis on vajalik ka

tagada, et projekti elluviimisel järgitakse kliimakindluse hindamise käigus välja töötatud

kohanemislahendusi ja muid leevendusmeetmeid. Samuti võib olla vajalik seada

kõrvaltingimused „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele vastavuse kindlustamiseks ka projekti ellu

viies.

Punktiga 9 lisatakse toetuse saaja kohustus järgida projekti ellu viimisel „ei kahjusta oluliselt“

põhimõtet ja tagama taristu, mille kestvus on vähemalt 5 aastat, kliimakindlus.

DNSH on horisontaalne põhimõte, mis tuleneb ühissätete määruse artiklist 9.

4

Taristu kliimakindluse tagamise nõue kehtib nendele taristutele, mille eeldatav eluiga on 5

aastat ja kauem. Nõue tuleneb ühissätete määruse artikli 73 lõike 2 punktist j. Kliimakindluse

tagamine viitab meetmetele, mille eesmärk on vähendada ühiskonna, majanduse ja

ökosüsteemide haavatavust kliimamuutuste suhtes ning suurendada nende võimet

kliimamuutusega kohaneda. Kliimamuutus on näiteks temperatuuri tõus ja äärmuslike

ilmastikunähtuste sagenemine.

Kliimakindlus hõlmab nii ennetavaid meetmeid, mis on suunatud kliimamuutuste mõju

vähendamisele, kui ka kohanemismeetmeid, mis aitavad ühiskonnal ja ökosüsteemidel

paremini kohaneda juba toimuvate muutustega. Kui toetuse taotlemisel on läbi viidud

kliimakindluse hindamine ja esitatud ülevaade rakendatavatest lahendustest kliimamõju

vähendamiseks, siis on vajalik, et neid lahendusi järgitakse ja viiakse projektides ellu. Vaid siis

on tagatud tegelik taristu kliimakindlus.

Punktid 10 ja 27. Euroopa Liidu põhiõiguste harta ja ÜRO puuetega inimeste õiguste

konventsiooniga (edaspidi PIK) arvestamise nõuded tulenevad ühissätete määruse artiklitest 7

ja 9. Oluline on rõhutada, et see on toetuste andmisel horisontaalne eeltingimus, mis tähendab,

et enne meetmete rakendamist ja toetuse andmist tuleb veenduda, et toetatavate tegevuste

elluviimisel ei teki ohtu riivata põhiõiguste hartast ja PIK-ist tulenevaid õigusi ja vabadusi. Kui

liikmesriik on eeltingimised täitnud, alles siis on võimalik makseasutusel esitada kulusid

sertifitseerimiseks Euroopa Komisjonile. Toetatavate tegevuste kooskõla peab olema tagatud

Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga ja PIK-iga kogu toetuse eluea vältel. TAT kehtestamisel

tuleb seega hinnata tegevuste kooskõla asjakohaste õiguste ja vabadustega ning hinnata, kas

tegevused on kooskõlas. Analüüsi hõlbustamiseks täidetakse TAT seletuskirja lisana kontroll-

leht. Kui TAT kehtestamisel tuvastatakse riive või riive oht, siis kirjeldatakse TAT seletuskirjas

asjakohased tegevused riive vähendamiseks. Tagamaks Euroopa Komisjoni nõuete, sh

eeltingimuste, täitmine, on vajalik kohustus sätestada ka toetuse saajale. Toetuse saaja kinnitab,

et ta järgib projekti elluviimisel Euroopa Liidu põhiõiguste hartat ja PIK-i. Kinnituse andmisel

saab taotleja koheselt tutvuda asjakohase teabega.

Punktiga 11 muudetakse ühendmääruse § 10 lõike 1 punkti 15 ja tuuakse selgesõnaliselt välja,

et nõue esitada andmed riigihanke, mille eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on võrdne

riigihanke rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda, kohta kehtib lisaks lihtsustatud kuludele

ka kuludega sidumata rahastamise korral1. Samuti lisatakse täpsustus, et andmed tuleb esitada

üksnes otseste kulude kohta, kuna kaudsete kulude üle ei pea toetuse saaja arvestust pidama.

Punktiga 12 korrastatakse viide, kuna eelnõuga täiendatakse loetelu toetuse saaja kohustustest,

mis kohalduvad ka partnerile, nende seas kohustused tagada taristuinvesteeringu kliimakindlus,

järgida „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtet ja tagada projekti tegevuste kooskõla Euroopa Liidu

põhiõiguste harta ja ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooniga.

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706) artikkel 95 sätestab kuludega sidumata rahastamise põhimõtted. Tegemist on tulemuspõhise rahastamisega. Euroopa Komisjon ja liikmesriik (Eesti) lepivad kokku tulemuste saavutamises ja/või tingimuste täitmises, tegevuse maksumuses ja väljamaksete tähtaegades. Väljamakseid tehakse vastavalt kokkulepitule. Euroopa Komisjon ärgitab liikmesriike neid kasutama, seni ei ole Eestis kuludest sõltumatut rahastamist veel rakendatud, küll aga on tehtud selle rakendamiseks ettevalmistusi.

5

Punktiga 13 viiakse paragrahvi 11 lõike 4 punktis 4 ettenähtud huvide konflikti vältimise

põhimõte paragrahvi 11 lõikesse 7, mis reguleerib nõudeid ostumenetlustele, mida ei viida läbi

riigihangete registris. Riigihangete registris läbiviidavas ostumenetluses osalemine on kõigile

isikutele võrdselt avatud ning koostoimes paragrahvis 11 lõikes 4 toodud põhimõtetega on

huvide konflikti tekkimine toetuse saaja ja pakkuja vahel välistatud. Seetõttu puudub praktiline

vajadus kehtestada toetuse saajatele huvide konflikti vältimise nõuet riigihangete registris

läbiviidavatele ostumenetlustele.

Punktiga 14 tõstetakse riigihangete registris läbiviidavate ostude eeldatava abikõlbliku

maksumuse piirmäära, mis on 100 000 eurot või sellest suurem. Tuuakse sisse erand juhuks,

kui rakendusasutus peab vajalikuks toetuse andmise tingimustes kehtestada võimaluse

ostumenetluse läbiviimiseks riigihangete registri väliselt teistel tingimustel.

Punktiga 15 lisatakse paragrahvi 11 lõike 7 punktis 3 toodud hinnapäringu esitamise nõudele

kohustus vältida huvide konflikti. Tulenevalt ostumenetluste kontrollides ja auditites tuvastatud

huvide konflikti juhtumitest, täpsustatakse ostumenetluse poolte seotuse aluseid, mida peab

toetuse saaja hinnapäringu esitamisel vältima ning mille esinemisel huvide konflikti eeldatakse.

Kehtiva regulatsiooni kohaselt väljavalitud pakkumuse esitanud pakkuja ja toetuse saaja ning

nende osanik, aktsionär, liige või juhtorgani liige ei tohi omada osalust üksteise äriühingus ega

kuuluda üksteise juhatusse või nõukokku. Eelnõu kohaselt lisatakse ka olukorrad, mille

kohaselt ei tohi ettevõtte juhtimis- või kontrollorgani liige või pakkumuse tegemisega seotud

töötaja ja toetuse saaja või tema nimel tegutseva isiku töötaja, kes ostumenetlust läbi viib,

juhtimis- või kontrollorgani liige olla sama isik, abikaasad, elukaaslased, otse- või külgjoones

sugulased, tööalases või muus sõltuvuses. Näiteks ei ole huvide konflikti välditud olukorras,

kus toetuse saaja juhatuse liige sõlmib ostumenetluse tulemusel lepingu talle kuuluva

äriühinguga või olukorras, kus ostumenetlust läbi viiv toetuse saaja töötaja esitab hinnapäringu

ja sõlmib lepingu oma abikaasale kuuluva ettevõttega. Niisamuti ei ole huvide konflikti välditud

olukorras, kus lepingu sõlmib küll toetuse saaja juhatuse liige, kuid ostumenetluse on läbi

viinud (s.t esitanud hinnapäringud, hinnanud esitatud pakkumusi ja valinud välja eduka

pakkumuse jms) toetuse saaja töötaja, kes on ühtlasi eduka pakkumuse teinud ettevõtte juhatuse

liikme abikaasa. Huvide konfliktina tuleb käsitleda ka olukordi, kus ostumenetlust läbi viiv isik

on mõjutatud tööalasest või muust sõltuvusest ostumenetluses osaleva ettevõtjaga (näiteks

võlgnevus selle ettevõtte ees või soov ettevõttelt vastusooritust saada).

Eelnõu koostajad leiavad, et 2014-2020 perioodi õigusaktides ei ole mittehankijate huvide

konflikti olukordi otstarbekas tagasiulatuvalt reguleerida, kuna rakenduskava periood lõppes

31.12.2023.

Punktidega 16 ja 17 luuakse õigusselguse huvides üks säte lõikes 3 toodud ostumenetluse

tulemusena sõlmitava lepingu vastavuse kohta selle alusdokumentide ja väljavalitud

pakkumusega. Kehtivas regulatsioonis nähti ette eelkirjeldatud nõue ostumenetlustele, mida ei

viida läbi riigihangete registris, eelnõuga laiendatakse nõuet ka riigihangete registris

läbiviidavatele ostumenetlustele. Muudatuse juures selgitame, et ostumenetluse tulemusel

sõlmitavate lepingute all on mõeldud ka riigihangete seaduse § 4 punktis 15 kirjeldatud

raamlepingu tunnustele vastavaid lepinguid, mille alusel tehtavaid oste (tellimusi) ei käsitleta

eraldi ostudena, millele kohalduksid ostumenetluse reeglid.

Lisaks luuakse paragrahvi 11 lõikega 8 võimalused ostumenetluse tulemusel sõlmitud lepingute

muutmiseks. Kuigi üldjuhul on lepingu muutmine vastuolus ostumenetluse läbipaistvuse ja

6

isikute võrdse ja ühetaolise kohtlemise põhimõtetega, võib see teatud juhtudel olla põhjendatud.

Eelkõige võib lepingu muutmist pidada põhjendatuks siis, kui muudatuse ulatus ei ole suur. Nii

nähakse eelnõuga ette lepingu muutmine olukorras, kus ei muudeta lepingu üldist olemust,

näiteks lepingu eset, ja muudatuse väärtus kokku ei ületa 20 protsenti lepingu algsest

maksumusest või ei pikene lepingu algne täitmistähtaeg kokku rohkem kui 20 protsenti.

Lubatud on lepingu muutmine ka olukorras, kus toetuse saaja on eelnevalt ostumenetluse

alusdokumentides lepingu muutmise võimaluse ette näinud, sealjuures peavad ostumenetluse

alusdokumendid sisaldama üksikasjalikke reegleid lepingu muutmiseks, mis annab kõikidele

pakkujatele võrdse ja kindla raamistiku, millega nad saavad ning peavad arvestama oma

pakkumuste esitamisel. Hankelepingu muutmine on põhjendatud ka siis, kui toetuse saaja on

sattunud olukorda, kus on vaja osta täiendavaid asju, teenuseid või ehitustöid, mida

ostumenetluse alusdokumendid ette ei näinud, kuid ettevõtja vahetamine põhjustaks toetuse

saajale olulist ebamugavust või märkimisväärseid lisakulusid ning see ei oleks majanduslikel

või tehnilistel põhjustel võimalik. Lepingu täitmist võivad mõjutada ka sellised välised

asjaolud, mida toetuse saaja ei saanud mõistlikult ostumenetluse läbiviimise või lepingu

sõlmimise ajal ette näha. Seetõttu on ka toetuse saajale ettenägematutest ja vääramatust jõust

tingitud asjaoludest tulenevalt lepingu muutmine lubatud. Muuhulgas saab põhjendatuks pidada

lepingu muutmist ka olukorras, kus muudatuse tingivad toetuse saajast tulenevad asjaolud

(näiteks toetuse saajal puudub vaba pind tellitud kauba vastuvõtmiseks, ehitustöid pole

võimalik teostada ruumide hõivatuse tõttu jms), eeldusel, et ettevõtja ei saa muudatusest mingit

eelist (näiteks tarnida kaupa või teostada ehitustöid ettenähtust pikema aja jooksul jms).

Võrreldes kehtiva regulatsiooniga luuakse paragrahvi 11 lõikes 10 ostumenetluse läbiviimise

kohustuse kõrvale nn otseostu alused ehk võimalused, mil ei ole vaja ostumenetluse reegleid

järgida. Eesmärk on ühtlustada ostumenetluse nõudeid riigihankekohuslasele kohalduvate

RHS-i kohaldumist välistavate eranditega ja väljakuulutamiseta läbirääkimistega

hankemenetluse kasutamise alustega, sest ka mittehankijatel võib tekkida vajadus sooritada

oste, mille osas konkurents puudub või on konkurentsiolukorrast lähtumine ebamõistlik.

Muudatuse vajadus on ilmnenud praktikas. Kehtiv ühendmääruse regulatsioon on karmim,

välistades igasugused erandid ostumenetluse reeglite järgimisel.

Punktiga 18 parandatakse viiteviga sama määruse § 34 lõike 1 punktile 4.

Punktiga 19 muudetakse kulu abikõlblikuks lugemise sättes kulu tekkimise ja maksmise sätteid.

Kahetsusväärselt on määruse algne mõte läinud algse määruse toimetamisel kaduma. Kulu peab

olema tekkinud projekti abikõlblikkuse perioodil, mis peab omakorda olema rakenduskava

abikõlblikkuse perioodi sees. Kulu võib olla makstud ka pärast projekti abikõlblikkuse perioodi,

aga mitte pärast rakenduskava abikõlblikkuse perioodi (31.12.2029). Seega kehtib jätkuvalt

põhimõte, et toetuse andmise tingimuste õigusaktis võib sätestada projekti abikõlblikkuse

perioodi lõpust arvates hilisema aja, mil kulu peab olema tasutud.

Punkti 20 muudatus on tehniline. Kuna määrusele lisatakse veel kaks lisa, on vajalik need kõik

nummerdada.

Punktiga 21 ühtlustatakse ettemakse võimaldamisel selle kasutamisaja kehtestamist üksnes

toetuse andmise tingimuste õigusaktis. Kui õigusaktis on seatud ühtne aeg kõikidele

projektidele, ei ole enam vajadust seda kehtestada projekti kaupa taotluse rahuldamise otsuses.

Viimane ei saaks ka olla erinev õigusaktis sätestatud ettemakse kasutamisajast tulenevalt

toetuse saajate võrdse kohtlemise põhimõttest.

7

Punktiga 22 täpsustatakse ühendmääruse § 36 sisu ja pealkirja. Nimelt ei ole täpne ja korrektne

viidatud sätete kontekstis nimetada rikkumisi hankemenetluse rikkumisteks, kuna need

puudutavad ka muid riigihangete rikkumisi. Seetõttu on asendatud senine sõnastus riigihankega

seotud rikkumisega, mis on üldisem mõiste varasemast sõnastusest. Sisus viidatakse ka uuele

sättele perioodi 2014-2020 ühendmääruses, nimelt §-le 229.

Punktiga 23 täpsustatakse õigusselguse huvides toetuse tagasinõudmise regulatsiooni.

Finantskorrektsiooni otsusega toimub nii projekti eelarve vähendamine kui ka toetuse

tagasinõudmine või tasaarveldamine. Esimeses lauses on toodud üldreegel, mille kohaselt

vähendatakse projekti eelarvet toetuse rahuldamise otsuses ettenähtud toetuse ja

omafinantseeringu määra alusel. Kui toetuse ja omafinantseeringu määr on projekti kestel

muutunud, näiteks on seda taotluse rahuldamise otsusega muudetud, vähendatakse

väljamakstud toetust ja omafinantseeringut vastavalt makse tegemise ajal kehtivale toetuse

proportsioonile. Muudel juhtudel lähtutakse toetuse vähendamisel üldreeglist ehk taotluse

rahuldamise otsuses kehtestatud toetuse ja omafinantseeringu määrast.

Lõikest jäetakse välja viimane lause, mille kohaselt kui vähendamise aluseks oleva kulu katteks

on toetus välja makstud, sealhulgas ettemaksena, märgitakse otsuses tagastamisele kuuluv

toetuse summa ja vähendatav omafinantseeringu summa. Antud põhimõte on juba määruses

sätestatud ja seetõttu on tegemist kordusega. Finantskorrektsiooni otsuse elemendid on

sätestatud määruse § 37 lõikes 1 (p-de 5 ja 6 kohaselt tuleb otsuses märkida vähendatud toetuse

ja omafinantseeringu summad ning maksmisele mittekuuluv summa, ettemakse tõendamata

jätmisele või tagasimaksmisele kuuluv toetuse summa). Toetuse tasaarveldamine on sätestatud

määruse § 33 lõike 1 punktis 6 makse peatamise aluste juures ja § 30 lõikes 5 ettemaksete

juures.

Punktiga 24 korrastatakse viiteviga meetmete nimekirja kohustuslikele elementidele. Eelnõu

viiakse kooskõlla kujunenud praktikaga.

Punktiga 25 jäetakse välja TAT määruse nõue selgitada näitajate mõõtühikuid ja näitajate

sihttaseme saavutamise tõendamise asjaolusid. Need asjaolud saab selgitada TAT seletuskirjas.

Taotluses ja taotluse rahuldamise otsuses näitab taotleja jätkuvalt projektiga seonduvad näitajad

ja nende sihttasemed. Projekti aruannetes esitab toetuse saaja teabe näitajate saavutamise kohta.

Meetmete nimekirjas on nimetatud meetme väljund- ja tulemusnäitajad koos mõõtühikute, alg-

ja sihttasemetega. Rahandusministeeriumi koostatud näitajate metoodikas on selgitused

näitajate ja nende kogumise metoodika kohta.

Punktiga 26 lisatakse TAT kohustuslike elementide hulka kliimakindluse tagamise nõue, mis

kehtib taristuinvesteeringutele, mille eeldatav kestvus on 5 aastat ja kauem. See nõue tuleneb

ühissätete määruse artikli 73 lõike 2 punktist j.

Punktis 28 täpsustatakse ühendmääruse alusel koostatavate toetuse andmise tingimuste ja

hiljem ka toetatavate tegevuste ja projektide puhul järgitavad keskkonnaalased põhimõtted.

Kuna perioodil 2021-2027 on need uudsed, on oluline õigusakti tasandil määratleda nõuded

TAT-is, nõuded taotlusele ning taotleja ja toetuse saaja kohustused. Andmete esitamise

kohustus kehtib kas taotlejale või toetuse saajale või mõlemale

Taotlejal ei ole vaja "ei kahjusta oluliselt" põhimõttele vastavust hinnata ühendmääruse lisa 2

alusel järgmistel juhtudel:

8

1. kui TATi seletuskirjas on TAT tegevused hinnatud kooskõlas olevaks "ei kahjusta oluliselt"

põhimõttega või

2. kui TAT-is on „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtte järgimine lahendatud vastavuskriteeriumite

täitmisega.

Kui kliimakindluse tagamise nõue on TAT-is lahendatud vastavuskriteeriumite täitmisega, siis

lisa 3 alusel ei pea taotleja kliimakindluse tagamise nõudele vastavust hindama. „Ei kahjusta

oluliselt“ põhimõte on horisontaalne põhimõte, mis tuleneb ühissätete määruse artiklist 9.

Eelnõus tuuakse eraldi välja „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtte definitsioon, kuna seda ei ole

teistes õigusaktides samamoodi määratletud. „Ei kahjusta oluliselt“ põhimõtte vastavuse

hindamise tulemused tuleb dokumenteerida lisa 2 kohaselt.

Kliimakindluse tagamise mõiste tuleneb ühissätete määruse artikli 2 punktist 42 ning tähendab

protsessi, mille eesmärk on vältida taristu vastuvõtlikkust võimalikele pikaajalistele

kliimamõjudele, tagades samas, et järgitakse energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet ja

et projektist tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste tase on kooskõlas 2050. aastaks

saavutatava kliimaneutraalsuse eesmärgiga. Projektide valikul tuleb tagada, et toetust saav

projekt on kooskõlas kliimaeesmärkidega ning on arvestatud kliimamuutuste mõjuga. Sellisel

juhul peab toetuse andmise tingimustes olema määratud toetuse saajale kohustus viia läbi

kliimakindluse tagamise hindamine, mis tähendab projekti arendusel kliimakindlusega

arvestamist ning vastava hindamise läbi viimist ja dokumenteerimist. Hindamisel tuleb

analüüsida projekti mõju kliimamuutuste leevendamisele ehk kasvuhoonegaaside heite

vähendamist ja kooskõla 2030. ja 2050. aasta kliimaneutraalsuse saavutamise eesmärgiga.

Lisaks tuleb analüüsida projekti vastupidavust kliimamuutustele ning leida tuvastatud

kliimariskidele lahendused ehk leevendusmeetmed kliimamõjude ennetamiseks või

vähendamiseks. Hindamise tulemused tuleb dokumenteerida lisa 3 kohaselt ning toetuse

rahuldamise otsuse tegemisel võetakse arvesse hindamises toodud järeldusi.

Punkti 29 muudatus on seotud ühendmääruse § 11 täiendamisega. Kuna ostumenetluse nõudeid

täpsustati, tuleb ka § 41 lõike 1 punkti 21 viide §-le 11 korrastada. TAT-i kehtestamisel tuleb

arvestada § 11 asjakohaste ostumenetluse nõuetega.

Punkti 30 muudatuse juures selgitame, et mitmed liikmesriigid on Euroopa Komisjoni poole

pöördunud küsimusega, et kas ja millistel tingimustel on toetuse saajal võimalik projekte valida

ja seeläbi lõppsaajatele toetust edasi anda. Euroopa Komisjon on RegioWiki platvormil

selgitanud vastuses (näiteks QA00132), et lubatud ei ole olukorrad, kus toetuse saajatele

delegeeritakse ühissätete määruses korraldusasutustele määratud ülesandeid. Eestis on

korraldusasutuse ülesanded omakorda seaduse alusel antud rakendusasutusele ja

rakendusüksusele. Toetuse saaja võib toetust edasi anda Interregi programmi väikeprojektide

fondi rakendamisel või vähese tähtsusega abi andmisel (ühissätete määruse artikli 2 punkti 9

alapunkti d kohaselt võib toetuse saajaks olla ka abi andev asutus). Selliste projektide puhul

võib korraldusasutuse asemel määrata toetuse saaja kindlaks isikud, kes saavad toetust.

Sealjuures on oluline, et selline projektide valik ei ole absoluutne toetuse saaja õigus ja vabadus,

vaid korraldusasutus peab olema vähese tähtsusega abi saavate ettevõtjate tuvastamisega seotud

tingimused eelnevalt selgelt määratlenud, et mitte hiilida kõrvale korraldusasutuse vastutusest

projektide valiku eest. Täiendavalt võib toetuse saaja toetust edasi anda üksnes juhtudel, kus

lõppsaajate ring on eelnevalt korraldusasutuse või vahendusasutuse poolt selgelt määratletud

ning toetuse saajal puudub lõppsaajate valikul igasugune kaalutlusõigus.

9

Lõppsaajale toetuse edasiandmisel tuleb eeltoodud selgitustest lähtuda. Komisjoni selgituste

kontekstis tuleb silmas pidada, et käskkiri ise on ÜSM tähenduses projekt (operation).

Lõppsaaja tasandil seega ÜSM tähenduses projekti ei teki. Lihtsustuste kasutamine on

kohustuslik ÜSM tähenduses projekti (operation) tasandil. Seega viide lihtsustuste

kohaldamisele lõppsaaja tasandil ei ole asjakohane, kuid vabatahtlikult saab lihtsustusi ikka

kasutada.

Punkti 31 muudatus on seotud punkti 27 muudatusega. Kui TAT määruses jäetakse välja nõue

selgitada näitajate mõõtühikuid ja näitajate sihttaseme saavutamise tõendamise asjaolusid (saab

selgitada TAT määruse seletuskirjas), siis TAT käskkirja puhul jääb see nõue kehtima. Kuna

varasemalt oli TAT käskkirja sättes viidatud § 41 lõike 1 punktis 4 sätestatud nõudele, siis nüüd

sätestatakse see nõue §-s 43 uuesti. TAT käskkirjas sätestatakse meetmete nimekirjas sätestatud

väljundnäitaja, asjakohasel juhul tulemusnäitaja, projekti spetsiifiline näitaja koos mõõtühikute

ja alg- ja sihttasemetega.

Punktiga 32 täpsustatakse, kellega on vaja kooskõlastada TAT ja kellega hindamismetoodika,

kuna praktikas on ilmnenud selle sätte ebaselgus. Hindamismetoodikad kooskõlastavad

korraldusasutus, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (sooline võrdõiguslikkus,

võrdsed võimalused, ligipääsetavus), Kliimaministeerium (keskkond, kliima) ja Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium (regionaalareng). Rahandusministeeriumiga hindamismetoodikat

ei kooskõlastata.

Punktiga 33 lisatakse nõue kirjeldada TAT käskkirja seletuskirjas, mille kohaselt peab

seletuskirjas kirjeldama TAT panust rakenduskava eesmärkide täitmisesse. See tähendab, et

tuleb luua seos toetatavate tegevuste ja rakenduskava eesmärgi vahel ja seda ammendavalt

kirjeldada. Samuti tuleb kirjeldada TAT eelarve kujunemist minimaalselt tegevuste lõikes.

Ühtse määra kasutamisel tuleb näidata otsesed ja kaudsed kulud, sest enne TAT käskkirja

rakendamist tuleb need infosüsteemi kanda. Samuti on oluline seletuskirjas näidata meetme ja

sekkumise kogusumma ja omakorda selle sees eristada fondi vahendite, riikliku

kaasfinantseeringu, ja omafinantseeringu summad ja nende osakaalud. Kuna ühes meetmes

võib olla mitu sekkumist ja ühe sekkumise all mitu meedet, on oluline summade eristamine, et

oleks võimalik jälgida kooskõla meetmete nimekirjaga. Käskkirja enda eelarve on näidatud

käskkirjas või selle lisas, viimane on käskkirja osa.

Seni kehtinud nõude, mille kohaselt tuleb selgitada seletuskirjas tegevuste vastavust

seirekomisjonis heakskiidetud valikukriteeriumide ja -metoodikaga, juures rõhutame, et see

nõue kehtib toetuse andmise tingimustele sõltumata selle vormist – nii TAT määrusele, TAT

käskkirjale, TAT halduslepingule. Kui TAT käskkirjas nähakse ette, et tegevused täpsustuvad

näiteks iga-aastase tegevuskava alusel, siis tuleb ka sel juhul rakendusasutusel tagada, et

tegevused on vastavuses seirekomisjonis heakskiidetud valikukriteeriumide ja -metoodikaga.

Rõhutame, et TAT seletuskirjas tuleb põhjendada elluviija valikut. Eraõigusliku juriidilise isiku

elluviijaks määramisel tuleb TAT käskkirja seletuskirjas põhjendada, miks ja millisel õiguslikul

alusel saab elluviijale määratud tegevusi lugeda avaliku halduse ülesanneteks, mitte

majandustegevuse raames osutatavateks tegevusteks või teenusteks.

Punktiga 35 lisatakse nõue esitada investeeringute kava ja selle muudatused

Rahandusministeeriumile ja korraldusasutusele, et jälgida võimalikke muudatusi eelarves ja

seirenäitajates.

10

Punktiga 36 täpsustatakse siseturvalisuspoliitika fondidele ette nähtud erandit. Ühendmääruse

§ 48 lõike 1 esimese lause kohaselt kooskõlastab rakendusasutus toetuse andmise tingimuste

eelnõu ning projektide valikukriteeriumid ja -metoodika korraldusasutuse ja

Rahandusministeeriumiga ning rakendusasutusega, kes nõustab riigi pikaajalises

arengustrateegias kinnitatud strateegilistesse sihtidesse ja aluspõhimõtetesse panustamist

vastavalt oma vastutusvaldkonnale. Sama paragrahvi lõike 6 kehtiva sõnastuse kohaselt on

siseturvalisuspoliitika fondidele ette nähtud erand, mille kohaselt ei tule nende fondide

projektide valikukriteeriume ja -metoodikat Rahandusministeeriumiga kooskõlastada.

Arvestades, et ÜSS2021_2027 §-ide 46-48 kohaselt täidab Siseministeerium

siseturvalisuspoliitika fondide puhul nii liikmesriigi, korraldusasutuse, rakendusasutuse kui ka

rakendusüksuse ülesandeid ning vastutab rakenduskavade ja rahastamiskava koostamise eest,

ei ole vajalik siseturvalisuspoliitika fondide toetuse andmise tingimuste eelnõude

kooskõlastamine Rahandusministeeriumiga.

Punktiga 37 täiendatakse eelnõu rakendussättega, mis on vajalik ühendmääruse § 11 alusel

korraldatavate ostumenetluste sujuvaks üleminekuks. Kehtestatakse põhimõte, et enne eelnõu

jõustumist varasema ühendmääruse redaktsiooni kehtivuse ajal algatatud ostumenetlused

viiakse lõpuni seni kehtinud alustel ja korras. Ostumenetlus on algatatud, kui hinnapakkumiste

võtmisel on hinnapäring välja saadetud või riigihangete registris läbiviidavate ostumenetluste

korral on riigihangete registris avaldatud teade. Rakendussäte aitab vältida segadust ja erinevaid

tõlgendusi pooleliolevate ostumenetluste korraldamisel.

Punktiga 38 lisatakse ühendmäärusele tööajatabeli näidis, mis on ette nähtud ühendmääruse §

16 lõikes 2. Eelnõu väljatöötaja süül on see jäänud ühendmääruse vastuvõtmisel lisamata.

Toetuse andjatele ja toetuse saajatele on tabel tehtud kättesaadavaks korraldusasutuse

personalikulude arvestamise juhendis. Samuti lisatakse ühendmäärusele „“Ei kahjusta oluliselt“

põhimõtte hindamise andmekoosseis“ ja “Kliimakindluse tagamise hindamise aruande

andmekoosseis“.

Paragrahviga 2 täiendatakse perioodi 2014-2020 ühendmäärust, lisades sellele uue paragrahvi

raamlepingute kohta. Eesmärk on selgelt välja tuua, et raamlepingule kohaldatakse

hankelepingu sätteid. Oluline on rõhutada, et see põhimõte on praktikas kehtinud ka varasemalt

ja kehtib ka praegu.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga ei kehtestata uusi termineid, neid kasutatakse ühissätete määruse ja ÜSS2021_2027

tähenduses.

5. Eelnõu vastavus EL õigusele

Eelnõu muudab Vabariigi Valitsuse määrust, mis on antud ÜSS2021_2027 rakendamiseks ja

täiendab Vabariigi Valitsuse määrust, mis on antud perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse

seaduse alusel. Seadused on kooskõlas vastava perioodi EL määrustega ja viimased on viidatud

seaduste eelnõu peatükis „Eelnõu vastavus EL õigusele“.

6. Määruse mõjud

Eelnõul ei ole otseseid mõjusid Eesti keskkonnaseisundile, majandusarengule ja sotsiaalsele

olukorrale.

11

7. Määruse rakendamiseks vajalikud kulud ja rakendamise eeldatavad tulud

Määrus on töövahend toetuse andmiseks, sh taotleja nõuetele vastavuse kontrolliks. Toetuse

andmise administreerimisega seotud kulud kaetakse tehnilise abi vahenditest. Eelnõuga tulu ei

teenita.

8. Määruse jõustumine

Eelnõu jõustub üldises korras.

9. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu kooskõlastatakse õigusaktide kooskõlastamise infosüsteemi kaudu ministeeriumide ja

Riigikantseleiga, kes täidavad rakendusasutuse ülesandeid.

Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ ja Vabarii.pdf

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Riigikantselei

[email protected]

Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a

määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027

Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide

rakenduskavade vahendite andmise

ja kasutamise üldised tingimused“

ja Vabariigi Valitsuse 1. septembri

2014. a määruse nr 143 „Perioodi

2014–2020 struktuuritoetusest

hüvitatavate kulude abikõlblikuks

lugemise, toetuse maksmise ning

finantskorrektsioonide tegemise

tingimused ja kord“ muutmine

Austatud härra Peterkop

Esitame kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi

2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade

vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ ja Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014.

a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks

lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“

muutmise eelnõu ja kaasnevad materjalid, mis on kättesaadavad eelnõude kooskõlastamise

infosüsteemis EIS. Palume kooskõlastust 10 tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Mart Võrklaev

rahandusminister

Meie 20.05.2024 nr 1.1-10.1/2343-1

2

Lisad:

1. Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja

kasutamise üldised tingimused“ ja Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143

„Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise,

toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ muutmise

eelnõu.

2. Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja

kasutamise üldised tingimused“ ja Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143

„Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise,

toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ muutmise

eelnõu seletuskiri.

3. Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja

kasutamise üldised tingimused“ ja Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143

„Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise,

toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ muutmise

eelnõu lisa 1.

4. Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja

kasutamise üldised tingimused“ ja Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143

„Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise,

toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ muutmise

eelnõu lisa 2.

5. Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja

kasutamise üldised tingimused“ ja Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143

„Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise,

toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ muutmise

eelnõu lisa 3.

Lisaadressaadid:

Riigi Tugiteenuste Keskus

Sotsiaalministeerium

Siseministeerium

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Kultuuriministeerium

Kliimaministeerium

Haridus- ja Teadusministeerium

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Justiitsministeerium

Välisministeerium

Anu Kikas 5885 1320

[email protected]

lisa 2.pdf

Vabariigi Valitsuse määrus

„Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite

andmise ja kasutamise üldised tingimused“

Lisa 2

„Ei kahjusta oluliselt“ põhimõtte hindamise andmekoosseis

Andmekoosseisus esitatakse „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele vastavuse hindamise

kontrollküsimused, mille tulemusena saab järeldada, kas projekt on kooskõlas nimetatud

põhimõttega.

Toetuse saamiseks peab projekt vastama „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele. Seega peavad

vastused esitatud küsimustele olema „ei“, mis näitab, et keskkonnaeesmärke ei kahjustata

oluliselt.

Projekti nimi

Projekti lühikirjeldus

Hindamise ulatuse lühikirjeldus

Küsimus1 Ei Jah Võimalikult konkreetne ja

faktipõhine sisuline põhjendus

1. Kliimamuutuste leevendamine

Kas projekt toob eeldatavalt kaasa

olulise kasvuhoonegaaside heite?

2. Kliimamuutustega kohanemine

Kas projekt eeldatavalt põhjustab

praeguse kliima ja eeldatava tulevase

kliima kahjuliku mõju suurenemist

projektile endale, inimestele, loodusele

või varadele?

3. Vee ja mereressursside kestlik

kasutamine ja kaitse

Kas projekt eeldatavalt kahjustab

a) veekogude, sealhulgas pinna- ja

põhjavee head seisundit või

head ökoloogilist potentsiaali,

või

b) mereala head

keskkonnaseisundit?

4. Üleminek ringmajandusele,

sealhulgas jäätmetekke vältimine ja

jäätmete ringlussevõtt

Kas projekt eeldatavalt

a) suurendab oluliselt jäätmete

teket, põletamist või

kõrvaldamist, välja arvatud

ringlussevõetamatute ohtlike

jäätmete põletamine, või

b) põhjustab olulist ebatõhusust

mis tahes loodusvarade otseses

või kaudses kasutamises nende

olelusringi mis tahes etapis,

mida ei ole piisavate

meetmetega minimeeritud, või

c) põhjustab ringmajanduse

seisukohast olulist ja pikaajalist

keskkonnakahju?

5. Saastuse vältimine ja tõrje

Kas projekt eeldatavalt suurendab

oluliselt saasteainete heidet õhku, vette

või pinnasesse?

6. Elurikkuse ja ökosüsteemide

kaitse ja taastamine

Kas projekt eeldatavalt

a) kahjustab märkimisväärselt

ökosüsteemide head seisundit

ja vastupidavust või

b) kahjustab elupaikade ja liikide,

sealhulgas Euroopa liidu

tähtsusega liikide

kaitsestaatust?

Hindaja nimi:

Allkiri:

Kuupäev:

1 Kasutatud mõisteid on selgitatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088, artiklis 2. Näiteks on selgitatud, mis on kliimamuutuste leevendamine, kliimamuutustega kohanemine, kasvuhoonegaas, ringmajandus, saaste ja saastus, hea seisund jms.

lisa 3.pdf

Vabariigi Valitsuse määrus „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“

Lisa 3

Kliimakindluse tagamise hindamise andmekoosseis

Kliimakindluse tagamise hindamine kehtib toetatavale taristule, mille kestvus on vähemalt viis

aastat. Andmekoosseisus kirjeldatakse hindamise dokumentatsioonile esitatavaid nõudeid.

Lähtuvalt toetuse andmise tingimustest kohaldatakse A- või B-osa.

A-osa

1. Kliimakindluse tagamise protsess

1.1. Projekti nimi, kirjeldus ja finantsteave (näiteks projekti kogumaksumus ja toetuse

summa).

1.2. Kliimakindluse tagamise protsessi kirjeldus alates toetatava taristu (edaspidi projekt)

kavandamisest kuni lõpuleviimiseni, sealhulgas teave, kuidas kliimakindluse

tagamisega on arvestatud projekti arendusetapis ja keskkonnaalase hindamise protsessis

(näiteks kui keskkonnamõju hindamine, edaspidi KMH, on viidud läbi koos

kliimakindluse tagamisega).

1.3. Andmed toetuse saaja ja hindaja kohta.

2. Kliimamuutuste leevendamine (kliimaneutraalsus)

2.1. Kirjeldada projekti kasvuhoonegaaside1 (edaspidi KHG) heidet, kui eeldatavalt jääb

KHG heide alla 20 000 CO2-ekvivalenttonni aastas.

2.2. Kui eeldatavalt on projekti KHG absoluutne või suhteline heide üle 20 000 CO2-

ekvivalenttonni aastas, siis täiendavalt:

2.2.1. hinnata kasvuhoonegaaside heidet tonnides taandatuna CO2-ekvivalendile (CO2-

jalajälje hindamine);

2.2.2. kirjeldada majanduslikku analüüsi, CO2-heite varikulu kasutamist, valikute analüüsi

ja energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte arvesse võtmist;

2.2.3. kirjeldada projekti kooskõla asjakohaste Euroopa Liidu ja riikliku energia- ja

kliimakavaga ning Euroopa Liidus 2030. aastaks seatud heite vähendamise

eesmärgiga ja 2050. aastaks seatud kliimaneutraalsuse eesmärgiga. Kirjeldada,

kuidas aitab projekt kaasa nende kavade ja eesmärkide saavutamisele;

2.2.4. projekti korral, mille kavandatud kestvus ületab 2050. aastat, kirjeldada käitamise,

hoolduse ja käitusest kõrvaldamise kooskõla kliimaneutraalsuse tingimustega;

2.2.5. muu asjakohane teave (näiteks CO2-jalajälje hindamise metoodika kirjeldus, CO2-

jalajälje määramise lähtestsenaarium ja viited allikatele).

1 Kasvuhoonegaasid on lähtuvalt Kyoto protokollist süsinikdioksiid (CO2), metaan (CH4), dilämmastikoksiid (N2O), fluorosüsivesinikud (HFC), perfluorosüsivesinikud (PFC), väävelheksafluoriid (SF6) ja lämmastiktrifluoriid (NF3). KHG heite kvantifitseerimisel teisendatakse kõik heitkogused süsinikdioksiidi tonnideks ehk CO2-ekvivalendiks, lähtudes globaalse soojendamise potentsiaalist.

2.3. Järeldus projekti kliimakindluse tagamise kohta kliimaneutraalsuse seisukohast.

3. Kliimamuutustega kohanemine (vastupanuvõime kliimamuutustele)

3.1. Kirjeldada projekti kliimatundlikkust ja projekti ohule avatust praeguse ja tulevase

kliima suhtes ning leida nende alusel projekti haavatavus kliima suhtes. Projekti

kliimatundlikkust, ohule avatust ja haavatavust kliima suhtes hinnatakse skaalal

„väike“, „keskmine“ või „suur“2.

3.2. Projekti keskmise ja suure haavatavuse korral kirjeldada lisaks:

3.2.1. kliimariskide hindamist, mis sisaldab kliimaohtude3 tõenäosuse ja mõju hindamist;

3.2.2. kindlakstehtud kliimariskide leevendamist kohanemismeetmetega, sealhulgas

nende meetmete kindlaksmääramist, hindamist, kavandamist, rakendamist ja

jääkriski;

3.2.3. regulaarse seire ja järelkontrolli vajaduse hindamist, näiteks tulevaste

kliimamuutustega seotud kriitilise tähtsusega eelduste osas, ja selle hindamise

tulemust;

3.2.4. projekti kooskõla kliimamuutustega kohanemist käsitlevate Euroopa Liidu ning

riiklike, piirkondlike ja kohalike strateegiate ja kavadega ning riiklike või

piirkondlike katastroofiohu juhtimise kavadega nende olemasolul.

3.3. Muu asjakohane teave (näiteks kasutatud kliimaprojektsioonid, metoodika ja viited

allikatele).

3.4. Kokkuvõte kliimamuutustele vastupanuvõime hindamisest, milles tehakse järeldus

kliimamuutustele vastupanuvõime seisukohast ning esitatakse teave oluliste

kliimariskide ja kohanemismeetmete kohta.

4. Muu teave

4.1. KMH korral viited dokumentidele, KMH-s juba hinnatud olulised kliimariskid ja

kohanemismeetmed.

4.2. Loetelu dokumentidest, mis on saadud toetuse saajalt hindamise läbiviimiseks.

4.3. Muu asjakohane teave.

2 Kliimakindluse tehnilistes suunistes on kirjeldatud kliimaohtude mõju kategooriaid järgmiselt: „suur“- kliimaoht võib oluliselt mõjutada varasid ja protsesse, sisendeid, väljundeid ja transpordiühendusi; „keskmine“- kliimaohul võib olla mõningane mõju varadele ja protsessidele, sisenditele, väljunditele ja transpordiühendustele; „väike“- kliimaohul puudub (või on ebaoluline) mõju. 3 Kliimaoht on loodusliku või inimtegevusest tingitud füüsilise sündmuse või suundumuse võimalik esinemine, mis võib põhjustada inimohvreid, vigastusi või muid tervisemõjusid, samuti vara, taristu, elatusvahendite, teenuste, ökosüsteemide ja keskkonnaressursside hävimist ja kahjustumist.

B-osa

1. Projekti kirjeldus, andmed toetuse saaja ja hindaja kohta.

2. Kliimamuutuste leevendamine (kliimaneutraalsus), mille puhul lähtuda A-osa

punktist 2.

3. Kliimamuutustega kohanemine (vastupanuvõime kliimamuutustele)

3.1. Kirjeldada ja hinnata, kuidas mõjutavad projekti erinevad kliimaohud ja -riskid.

Projekti kliimariske hinnata skaalal „väike“, „keskmine“ ja „suur“.

3.2. Kui kliimariski hinnang on „keskmine“ või „suur“, kirjeldada milliseid

kohanemismeetmeid on kavandatud ja kavandatakse rakendada kindlakstehtud

kliimariskide leevendamiseks.

4. Muu teave

4.1. KMH korral viited dokumentidele, KMH-s juba hinnatud olulised kliimariskid ja

kohanemismeetmed.

4.2. Loetelu dokumentidest, mis on saadud toetuse saajalt hindamise läbiviimiseks.

4.3. Muu asjakohane teave.

ÜM.pdf

1

EELNÕU

08.05.24

MÄÄRUS

Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55

„Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise

üldised tingimused“ ja

Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143

„Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude

abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning

finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“

muutmine

Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 1 alusel ja perioodi 2014–2020

struktuuritoetuse seaduse § 46 lõike 2 alusel.

§ 1. Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja

kasutamise üldised tingimused“ muutmine

Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja

kasutamise üldised tingimused“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 lõike 2 sissejuhatav lause sõnastatakse järgmiselt:

"(2) Taotleja ja partner peavad nõuetele vastavuse kontrollimisel vastama järgmistele

nõuetele:“;

2) paragrahvi 3 lõike 2 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt:

„4) nende maksu- või maksevõlg riigile, sealhulgas maksuhalduri haldusaktiga kindlaks

määratud intress, on väiksem kui 100 eurot või see on ajatatud;“;

3) paragrahvi 4 lõike 1 punkt 13 sõnastatakse järgmiselt:

„13) taotluses on ilma käibemaksuta rahvusvahelist piirmäära ületava maksumusega riigihanke

korral nimetatud töövõtja ja töövõtja allhankijate § 11 lõikes 2 nimetatud andmed, kui need on

taotluse esitamisel teada;“;

4) paragrahvi 5 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „likvideerimist“ tekstiosaga „, kui toetuse

andmise tingimused ei sätesta teisiti“;

5) paragrahvi 7 lõikes 1 asendatakse sõna „kinnitatud“ sõnaga „heaks kiidetud“;

6) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Lõikes 1 nimetatud valikukriteeriumidest ja -metoodikast võib kõrvale kalduda

ÜSS2021_2027 §-s 16 nimetatud seirekomisjoni heakskiitmisel.“;

2

7) paragrahvi 7 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Rakendusüksus avalikustab projektide valikukriteeriume ja -metoodikat täpsustava

hindamismetoodika veebilehel, kui see ei sisaldu toetuse andmise tingimuste määruses.“;

8) paragrahvi 8 lõiget 4 täiendatakse punktiga 101 järgmises sõnastuses:

„101) asjakohasel juhul tingimused ja kohanemismeetmed, mille puhul toetatav tegevus ei tekita

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike

investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198,

22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud

keskkonnaeesmärgile (edaspidi „ei kahjusta oluliselt“ põhimõte) ning tagab taristu

kliimakindluse;“;

9) paragrahvi 10 lõiget 1 täiendatakse punktiga 111 järgmises sõnastuses:

„111) järgima projekti elluviimisel „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtet ja tagama toetatava taristu,

mille kestvus on vähemalt viis aastat, kliimakindluse, rakendades selleks vajalikke

kohanemismeetmeid, kui projektile selline kohustus kohaldub;“;

10) paragrahvi 10 lõiget 1 täiendatakse punktiga 131 järgmises sõnastuses:

„131) tagama tegevuste kooskõla Euroopa Liidu põhiõiguste harta ja ÜRO puuetega inimeste

õiguste konventsiooniga;“;

11) paragrahvi 10 lõike 1 punkt 15 sõnastatakse järgmiselt:

„15) esitama rakendusüksusele lihtsustatud kulude ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) 2021/1060 artikli 95 rakendamise korral hankelepingu sõlmimisel riigihanke viitenumbri,

kui riigihanke eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on võrdne riigihanke rahvusvahelise

piirmääraga või ületab seda, välja arvatud kaudsete kulude korral;“;

12) paragrahvi 10 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „8–11“ tekstiosaga „8–111“;

13) paragrahvi 11 lõike 4 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks;

14) paragrahvi 11 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Kui ostu eeldatav abikõlblik maksumus ilma käibemaksuta on 100 000 eurot või sellest

suurem, viiakse ostumenetlus läbi riigihangete registris, välja arvatud juhul, kui toetuse

andmise tingimustes on sätestatud madalam maksumus, mis ei või olla väiksem lõikes 3

nimetatud maksumusest, või on toetuse andmise tingimustes lubatud sellist ostumenetlust

korraldada riigihangete registri väliselt.“;

15) paragrahvi 11 lõike 7 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt:

„3) hinnapäring esitatakse vähemalt kahele ettevõtjale, sealjuures ei tohi ettevõtjad ja toetuse

saaja ning nende osanik, aktsionär, liige või juhtorgani liige omada osalust üksteise äriühingus

ega kuuluda üksteise juhatusse või nõukokku, samuti ei tohi ettevõtte juhtimis- või

kontrollorgani liige või pakkumuse tegemisega seotud töötaja ja toetuse saaja või tema nimel

tegutseva isiku töötaja, kes ostumenetlust läbi viib, või juhtimis- või kontrollorgani liige olla

sama isik, abikaasad, elukaaslased, otse- või külgjoones sugulased või tööalases või muus

sõltuvuses;“;

16) paragrahvi 11 lõike 7 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks;

3

17) paragrahvi 11 täiendatakse lõigetega 8–10 järgmises sõnastuses:

„(8) Lõikes 3 nimetatud ostumenetluse tulemusena sõlmitakse leping ostumenetluse

alusdokumentides ette nähtud tingimustel ja vastavuses väljavalitud pakkumusega.

(9) Ostumenetluse tulemusena sõlmitavat lepingut võib muuta, kui:

1) ei muudeta lepingu üldist olemust, näiteks lepingu eset, ja muudatuse väärtus kokku ei ületa

20 protsenti lepingu algsest maksumusest või ei pikene lepingu algne täitmistähtaeg kokku

rohkem kui 20 protsenti;

2) muudatuse ulatus, sisu ja kohaldamistingimused olid ostumenetluse alusdokumentides

selgelt, täpselt ja ühemõtteliselt ette nähtud;

3) samalt ettevõtjalt ostetakse täiendavaid asju, teenuseid või ehitustöid, mille järele on toetuse

saajal tekkinud vajadus ja mida ostumenetluse alusdokumendid ei sisaldanud, juhul kui

ettevõtja vahetamine põhjustaks toetuse saajale olulist ebamugavust või märkimisväärseid

lisakulusid ega oleks majanduslikel või tehnilistel põhjustel võimalik;

4) muudatuse põhjustavad toetuse saajale ettenägematud või vääramatust jõust tingitud

asjaolud;

5) muudatuse tingivad toetuse saajast tulenevad asjaolud, mille tulemusel ei muutu lepinguliste

kohustuste vahekord ettevõtja kasuks.

(10) Toetuse saaja ei ole kohustatud lõikes 3 kirjeldatud ostumenetlust korraldama, kui:

1) leping sõlmitakse rahvusvahelise organisatsiooni kohustusliku erimenetluse alusel;

2) leping sõlmitakse kinnisasja, olemasoleva ehitise või sellega seotud õiguste omandamiseks

või kasutamiseks, sõltumata lepingu liigist;

3) tellitakse meediateenuseid programmimaterjali või selle osa omandamiseks, arendamiseks,

tootmiseks või koostootmiseks või saateaja või programmi tellimiseks;

4) sõlmitakse tööleping;

5) sõlmitakse leping reisijate veoks raudteel või metroos;

6) tellitakse teenust avaliku sektori hankijalt või avaliku sektori hankijate ühenduselt, kellele

on Euroopa Liidu toimimise lepingu nõuetega kooskõlas oleva õigusakti alusel antud ainuõigus

selle teenuse osutamiseks vastaval territooriumil;

7) tellitakse teadus- ja arendusteenust, välja arvatud juhul, kui lepingust tuleneb kasu üksnes

toetuse saajale tema enda tegevuseks ja teenuste eest tasub täies ulatuses toetuse saaja;

8) varasema ostumenetluse käigus ei ole esitatud ühtegi pakkumust või ükski esitatud

pakkumustest ei ole ostumenetluse alusdokumentidele vastav ja esialgseid ostumenetluse

tingimusi oluliselt ei muudeta;

9) lepingu saab sõlmida ainult ühe ettevõtjaga tehnilistel või ainuõiguste, sealhulgas

intellektuaalomandi õiguste kaitsega seotud põhjustel, kui puudub mõistlik alternatiiv ja

konkurentsi puudumine ei tulene ostumenetluses esitatud tingimuste kunstlikust

kitsendamisest, või kunstilistel põhjustel, sealhulgas unikaalse kunstiteose või kunstilise esituse

loomise või omandamise korral;

10) lepingu kiire sõlmimine on vajalik toetuse saajast sõltumatute ettenägematute sündmuste

tagajärjel tekkinud äärmise vajaduse tõttu, mis ei võimalda riigihangete registris läbiviidava

ostumenetluse korda järgida;

11) lepingu esemeks olevaid asju toodetakse või teenuseid osutatakse üksnes teadusuuringute,

katsete, õppe- või arendustegevuse eesmärgil ja lepingu ese ei hõlma asju, mida toodetakse tulu

saamiseks masstoodanguna või teadusuuringute või arendustegevusega seotud kulude

katmiseks;

12) asju ostetakse samalt pakkujalt varem ostetud asjade osaliseks asendamiseks või

täiendamiseks ja pakkuja vahetumise tõttu tuleks osta teistsuguste tehniliste omadustega asju,

4

mis ei oleks olemasolevate asjadega tehniliselt kokkusobivad või mille käitamine ja hooldamine

tooks kaasa ülemääraseid tehnilisi probleeme;

13) asju või teenuseid ostetakse eriti soodsatel tingimustel isikult, kelle suhtes on algatatud

likvideerimismenetlus, või pankrotihaldurilt võlausaldajatega sõlmitud kokkuleppe

jõustamiseks;

14) lepingu ese on litsents kasutada raamatukogu dokumente või andmebaasi;

15) asju ostetakse väga lühikese aja jooksul pakutud eriti soodsat võimalust ära kasutades

turuhinnast oluliselt madalama hinnaga;

16) lepingu ese on õhutransporditeenused;

17) lepingu ese on arhivaal, teavik, teavikute kasutuslitsents või muuseumikogusse arvatav

kultuuriväärtusega asi;

18) lepingu ese on teadus- ja arendustegevuseks otseselt kasutatav asi ning toetuse saaja on

teadus- ja arendusasutus teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse tähenduses;

19) asju ostetakse seoses lavastuse või kontsertkava ettevalmistamise ja läbiviimisega ning

toetuse saajaks on etendusasutus.“;

18) paragrahvi 14 lõike 1 punktis 2 asendatakse arv „3“ arvuga „4“;

19) paragrahvi 15 lõike 1 punktid 2 ja 3 sõnastatakse järgmiselt:

„2) kulu tekib projekti abikõlblikkuse perioodil, mis peab jääma rakenduskava abikõlblikkuse

perioodi 2021. aasta 1. jaanuarist kuni 2029. aasta 31. detsembrini;

3) tegelik kulu tasutakse rakenduskava abikõlblikkuse perioodil;“;

20) paragrahvi 16 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „lisa“ arvuga „1“;

21) paragrahvi 30 lõike 1 punktist 2ja lõikest 3 jäetakse välja sõnad „või taotluse rahuldamise

otsuses“;

22) paragrahv 36 sõnastatakse järgmiselt:

„§ 36. Finantskorrektsiooni protsendimäärad riigihankega seotud rikkumise korral

Riigihankega seotud rikkumise korral kohaldatakse Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a

määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks

lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ § 22–

229.“;

23) paragrahvi 37 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Finantskorrektsiooni otsuse tegemisel vähendatakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 103 lõigetega 3 ja 5 toetuse ja omafinantseeringu

eelarvet vastavalt finantskorrektsiooni otsuse tegemise ajal taotluse rahuldamise otsuses,

toetuse andmise tingimuste käskkirjas, rahastamisvahendi rakendamiskäskkirjas või

rahastamisvahendi rakendamise lepingus kehtivale proportsioonile. Kui projekti toetuse ja

omafinantseeringu proportsioon on muutunud, vähendatakse väljamakstud toetust ja

omafinantseeringut vastavalt makse tegemise ajal kehtivale toetuse proportsioonile.“;

24) paragrahvi 41 lõike 1 punktis 1 asendatakse tekstiosa „1–6“ tekstiosaga „1–7“;

25) paragrahvi 41 lõike 1 punktist 4 jäetakse välja tekstiosa „, nende mõõtühikud ning näitaja

sihttaseme saavutamise tõendamise alused ja kord“;

5

26) paragrahvi 41 lõiget 1 täiendatakse punktiga 71 järgmises sõnastuses:

„71) toetatava taristu, mille eeldatav kestvus on vähemalt viis aastat, kliimakindluse tagamise

nõue;“;

27) paragrahvi 41 lõiget 1 täiendatakse punktiga 81 järgmises sõnastuses:

„81) toetatavate tegevuste kooskõla tagamise nõue Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga ja ÜRO

puuetega inimeste õiguste konventsiooniga;“;

28) paragrahvi 40 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Kui toetuse andmise tingimustes nähakse ette nõue esitada andmed toetatava tegevuse „ei

kahjusta oluliselt“ põhimõttele vastavuse või toetatava taristu kliimakindluse tagamise kohta,

esitab taotleja või toetuse saaja hindamise tulemused vastavalt määruse lisale 2 või 3.“;

29) paragrahvi 41 lõike 1 punktis 21 asendatakse tekstiosa „4–6“ tekstiosaga „4–10“;

30) paragrahvi 43 lõike 1 punktist 3 jäetakse välja tekstiosa „, arvestades § 18 lõike 1 kohaseid

nõudeid“;

31) paragrahvi 43 lõiget 1 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:

„4) meetmete nimekirjas sätestatud väljundnäitaja, asjakohasel juhul tulemusnäitaja ja projekti

spetsiifiline näitaja koos mõõtühikute ning alg- ja sihttasemetega.“;

32) paragrahvi 48 lõike 1 teine lause sõnastatakse järgmiselt:

„Paragrahvi 7 lõike 2 kohane projektide hindamismetoodika kooskõlastatakse korraldusasutuse

ja rakendusasutusega, kes nõustab riigi pikaajalises arengustrateegias kinnitatud

strateegilistesse sihtidesse ja aluspõhimõtetesse panustamist vastavalt oma

vastutusvaldkonnale, vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis enne veebilehel

avaldamist.“;

33) paragrahvi 48 lõiget 3 täiendatakse pärast teist lauset lausega järgmises sõnastuses:

„Toetuse andmise tingimuste käskkirja seletuskirjas selgitatakse panust rakenduskava eesmärgi

täitmisse, tuuakse välja eelarve kujunemise alused toetatavate tegevuste lõikes, sealhulgas

otsesed ja kaudsed kulud, ning meetme ja sekkumise kogusumma, mille raames eristatakse

fondi vahendite, riikliku kaasfinantseeringu ja omafinantseeringu summad ning nende

osakaalud.“;

34) paragrahvi 48 lõikes 5 asendatakse sõna „valikumetoodika“ sõnaga „hindamismetoodika“;

35) paragrahvi 48 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:

„(51) Investeeringute kava kinnitamisest või muutmisest teavitatakse Rahandusministeeriumi

ja korraldusasutust.“;

36) paragrahv 48 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Siseturvalisuspoliitika fondide projektide valikukriteeriume ja -metoodikat ning toetuse

andmise tingimuste eelnõu Rahandusministeeriumiga ei kooskõlastata.“;

37) määrust täiendatakse §-ga 52 järgmises sõnastuses:

„§ 52. Paragrahvi 11 rakendamine

Enne 2024. aasta … algatatud ostumenetlus viiakse lõpuni seni kehtinud alustel ja korras.“;

6

38) määrust täiendatakse lisadega 1–3 (lisatud).

§ 2. Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020

struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning

finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ muutmine

Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määrust nr 143 „Perioodi 2014–2020

struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning

finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ täiendatakse §-ga 229 järgmises

sõnastuses:

„§ 229. Raamlepingud

Määruses hankelepingu kohta sätestatut kohaldatakse ka raamlepingule.“.

Kaja Kallas

Peaminister

Mart Võrklaev

Rahandusminister

Taimar Peterkop

Riigisekretär

Lisa 1 Tööajatabeli näidis

Lisa 2 „Ei kahjusta oluliselt“ põhimõtte hindamise aruande andmekoosseis

Lisa 3 Kliimakindluse tagamise hindamise andmekoosseis

E-kiri.eml

Tere!

Teile on Rahandusministeeriumi poolt edastatud dokument.

Pealkiri: Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ ja Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ muutmine

Registreerimise kuupäev: 20.05.2024

Registreerimise number: 1.1-10.1/2343-1.

Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122
Tel. (372) 611 3558
e-mail: [email protected]
www.rahandusministeerium.ee

P Säästa loodust ja ära prindi seda e-kirja!

Käesolev e-kiri võib sisaldada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet.
This e-mail may contain information which is classified for official use.