Vastused küsimustele

Paratsetamool on ju väga igapäevane ravim, kuid milles peituvad selle ohud? St mida teeb üleannustamine?

Paratsetamool on eesmärgipärasel kasutamisel hea ohutusprofiiliga tõhus palavikku alandav ja valu leevendav ravim. Kõrvaltoimed võivad tekkida, kuid on üldiselt harvaesinevad ja kerged. Enamusel ravimikasutajatest ei esine lühiajalisel ravimi võtmisel ja õiges koguses annustamisel kõrvaltoimeid (kõik ravimiga seostatavad kõrvaltoimed on loetletud ravimi teabelehes, pakendi infoleht on leitav ka veebilehelt ravimiregister.ee). Paratsetamooli maksakahjustuse tekke risk tekib üldjuhul ohutute päevakoguste oluliselt ületamisel ning rohke alkoholiga koostarvitamisel.

Nagu kõikide ravimite puhul, on lubatust suurema annuse ja/või tavaannuste lubatust sagedamini võtmisel oht ravimimürgistuse tekkeks. Seepärast on väga oluline, et patsiendid võtaksid ravimit õiges annuses ja arsti/apteekri soovituste järgi (see teave on kirjas ka pakendi infolehel). Ravimimürgistuse raskusaste sõltub annuse suurusest.

Paratsetamooli üleannustamise kõige sagedasemad mürgistusnähud on iiveldus, kõhuvalu ja oksendamine. Mürgistusnähud ei pruugi avalduda kohe. Suure üleannustamisega võivad need tekkida mitme tunni pärast, tihtipeale isegi järgmisel või ülejärgmisel päeval. Raske mürgistuse korral halveneb patsiendi seisund ka järgnevatel päevadel - oksendamine võib muutuda raskekujuliseks, tekkida võib maksakahjustus, millele viitab nahakollasus, või kõhunäärme põletik, raskeimal juhul maksa või teiste organite puudulikkus.

Üleannustamisest tekkinud mürgistuse raviks kasutatakse aktiivsütt, kuid see on efektiivne vaid juhul, kui üleannustamisele saadakse jaole mõne tunniga. Kui inimene jõuab ravile enne maksakahjustuse teket, siis kasutatakse atsetüültsüsteiini, mis aitab vältida raske maksakahjustuse teket. Kahjuks ei ravi atsetüültüsteiin juba tekkinud maksakahjustust.

Kui aga võetakse tavaannusest natuke suuremaid annuseid pikaajaliselt ja sagedamini kui lubatud, siis ägedale mürgistusele sarnaseid nähte ei pruugi tekkida ning mürgistus avaldub maksakahjustusest tingitud naha- ja silmade kollasusena. Sellise kroonilise mürgistuse ravi on raskem, sest aktiivsüsi ega atsetüültsüsteiin ei aita kroonilise mürgistuse korral ega ravi ka tekkinud maksakahjustust.

*Kas Eestis või ka teistes riikides on olnud kõne all mingid piirangud paratsetamooli müügile?

Eesti õigusruum ei keela apteekril lapsele käsimüügiravimi müüki. Küll aga tuleb apteekril veenduda selle ohutuses iga konkreetse ostu puhul ja selleks saab apteeker last küsitleda, vajadusel paluda lapsel helistada oma emale või isale ja kontrollida tema kursisolekut lapse ravimiostu sooviga ning eelkõige last nõustada õige annuse ja ravi kestuse osas. Paratsetamooli annus sõltub lapse kehakaalust ja vanusest, mistõttu lastele ja täiskasvanutele mõeldud annused on erinevad.

Aeg-ajalt on Eestis (taas)kerkinud mõte lubada paratsetamooli müüa bensiinijaamades või poodides. Ravimiamet ega Mürgistusteabekeskus ei toeta seda mõtet just üleannustamise ja mürgistusohtude tõttu.

*Kuidas on paratsetamooli müük teistes riikides - kas see on retseptita nagu Eestis?

Paratsetamool on nii Euroopa Liidu riikides kui ka Ameerika Ühendriikides ja Suurbritannias müügil käsimüügiravimina. Meil pole ka teada, et seda teiste riikides retseptiravimina müüdaks. Näiteks Inglismaal müüakse paratsetamooli ka poodides, kuid korraga saab osta patsient osta vaid ühe pakendi (vanusepiirangu kohta hetkel info puudub).

Paratsetamool on ju väga igapäevane ravim, kuid milles peituvad selle ohud? St mida teeb üleannustamine?

Paratsetamool on eesmärgipärasel kasutamisel hea ohutusprofiiliga tõhus palavikku alandav ja valu leevendav ravim. Kõrvaltoimed võivad tekkida, kuid on üldiselt harvaesinevad ja kerged. Enamusel ravimikasutajatest ei esine lühiajalisel ravimi võtmisel ja õiges koguses annustamisel kõrvaltoimeid (kõik ravimiga seostatavad kõrvaltoimed on loetletud ravimi teabelehes, pakendi infoleht on leitav ka veebilehelt ravimiregister.ee). Paratsetamooli maksakahjustuse tekke risk tekib üldjuhul ohutute päevakoguste oluliselt ületamisel ning rohke alkoholiga koostarvitamisel.

Nagu kõikide ravimite puhul, on lubatust suurema annuse ja/või tavaannuste lubatust sagedamini võtmisel oht ravimimürgistuse tekkeks. Seepärast on väga oluline, et patsiendid võtaksid ravimit õiges annuses ja arsti/apteekri soovituste järgi (see teave on kirjas ka pakendi infolehel). Ravimimürgistuse raskusaste sõltub annuse suurusest.

Paratsetamooli üleannustamise kõige sagedasemad mürgistusnähud on iiveldus, kõhuvalu ja oksendamine. Mürgistusnähud ei pruugi avalduda kohe. Suure üleannustamisega võivad need tekkida mitme tunni pärast, tihtipeale isegi järgmisel või ülejärgmisel päeval. Raske mürgistuse korral halveneb patsiendi seisund ka järgnevatel päevadel - oksendamine võib muutuda raskekujuliseks, tekkida võib maksakahjustus, millele viitab nahakollasus, või kõhunäärme põletik, raskeimal juhul maksa või teiste organite puudulikkus.

Üleannustamisest tekkinud mürgistuse raviks kasutatakse aktiivsütt, kuid see on efektiivne vaid juhul, kui üleannustamisele saadakse jaole mõne tunniga. Kui inimene jõuab ravile enne maksakahjustuse teket, siis kasutatakse atsetüültsüsteiini, mis aitab vältida raske maksakahjustuse teket. Kahjuks ei ravi atsetüültüsteiin juba tekkinud maksakahjustust.

Kui aga võetakse tavaannusest natuke suuremaid annuseid pikaajaliselt ja sagedamini kui lubatud, siis ägedale mürgistusele sarnaseid nähte ei pruugi tekkida ning mürgistus avaldub maksakahjustusest tingitud naha- ja silmade kollasusena. Sellise kroonilise mürgistuse ravi on raskem, sest aktiivsüsi ega atsetüültsüsteiin ei aita kroonilise mürgistuse korral ega ravi ka tekkinud maksakahjustust.

*Kas Eestis või ka teistes riikides on olnud kõne all mingid piirangud paratsetamooli müügile?

Eesti õigusruum ei keela apteekril lapsele käsimüügiravimi müüki. Küll aga tuleb apteekril veenduda selle ohutuses iga konkreetse ostu puhul ja selleks saab apteeker last küsitleda, vajadusel paluda lapsel helistada oma emale või isale ja kontrollida tema kursisolekut lapse ravimiostu sooviga ning eelkõige last nõustada õige annuse ja ravi kestuse osas. Paratsetamooli annus sõltub lapse kehakaalust ja vanusest, mistõttu lastele ja täiskasvanutele mõeldud annused on erinevad.

Aeg-ajalt on Eestis (taas)kerkinud mõte lubada paratsetamooli müüa bensiinijaamades või poodides. Ravimiamet ega Mürgistusteabekeskus ei toeta seda mõtet just üleannustamise ja mürgistusohtude tõttu.

*Kuidas on paratsetamooli müük teistes riikides - kas see on retseptita nagu Eestis?

Paratsetamool on nii Euroopa Liidu riikides kui ka Ameerika Ühendriikides ja Suurbritannias müügil käsimüügiravimina. Meil pole ka teada, et seda teiste riikides retseptiravimina müüdaks. Näiteks Inglismaal müüakse paratsetamooli ka poodides, kuid korraga saab osta patsient osta vaid ühe pakendi (vanusepiirangu kohta hetkel info puudub).