MKM seisukohad - kliimaeesmärgid 2040

MKM esialgsed ettepanekud EL 2040 kliimaeesmärkide teatisele 20.03.2024 MKMi esialgsed ettepanekud edastatakse Euroopa Komisjoni kahe teatise (2040.

kliimaeesmärgid ja C02-heite tööstusliku haldamise) kohta. Ametlikud seisukohad esitame

hilisemas faasis, vastavalt Riigikantselei resolutsioonile ja kui on olnud võimalus analüüsida

huvigruppide sisendeid.

Peame vajalikuks, et Kliimaministeeriumi teeks täiendava arutelu seisukohtade koostamisel

kaasates ka ettevõtjaid ja huvirühmasid enne seisukohtade kinnitamist Koordinatsioonikogu ja

Vabariigi Valitsuse tasandil. Võimalikult kiirelt peaks valmima kliimaseaduse raames

koostatav täiendavate meetmete prognoos (nn WAM+) heitkoguste vähendamise potentsiaalis

osas, mis võimaldaks hinnata vähendamise potentsiaali ja sellega kaasnevat mõju.

Seisukohtade koostamisel oleme tutvunud huvigruppidelt (Eesti Energia, Keemiatööstuse Liit,

Toiduainetööstuse Liit, Elektritööstuse Liit, Metsa- ja Puidutööstuse Liit, Tallinna Lennujaam)

tulnud ettepanekutega.

Ettepanekud seisukohtadeks:

1. Eesmärkide seadmisel ja elluviimisel on oluline tagada eeltingimused

ambitsioonikate plaanide saavutamiseks nagu (tööstus)ettevõtete

konkurentsivõime ja investeerimiskindlus, võimalike lahenduste olemasolu,

tehnoloogiate arendamise võimekus ning soodne regulatiivne õigusruum. Samuti

peame oluliseks ka põhjalikku mõjuhinnangut Eesti majandusele ja selle

erinevatele sektoritele eesmärkide saavutamiseks.

Selgitus: ka Euroopa Komisjoni hinnangul saab 90% eesmärgi saavutada eeldusel, et

vajalikud eeltingimused on täidetud. Teatises on küll prioriteet ja fookus muutusteks

hõlmates ka konkurentsivõime (sh tööstuse) toetamist, kuid samaaegselt puuduvad

konkreetsed ja õigeaegsed lahendused tööstustele eesseisvate väljakutsete

lahendamiseks.

Seetõttu leiame, et iga eesmärgiga peab kaasnema ka korralik kuluanalüüs

(mõjuanalüüs), me peame teadma, mis iga eesmärgi seadmine maksma läheb.

Näiteks peaksid olema mõjuhinnangus esile toodud, millised on sektoritele rakendatud

nõuded, et kliimaneutraalsuse eesmärgile vastata, milline on kaudne mõju

tööstussektoritele KHG 90-95% vähendamise meetmetest (CO2 tööstuslik sidumine,

maakasutus, transport ja energeetika) ja milline on eelnevast tulenev investeeringute

vajadus. Oluline on arvesse võtta tehnoloogia arengut ja ülemaailmset

konkurentsiolukorda.

Huvigrupid on välja toonud, et esmalt tuleb hinnata, kas Euroopa Komisjoni poolt

teatises välja toodud ambitsioonikad ideed on Eestile reaalselt jõukohased. Eesmärk

peab olema realistlik ning võtma arvesse seda, milliste meetmete abil on võimalik vahe-

eesmärki saavutada, milline on nende meetmete mõju ühiskonnale, sealhulgas

ettevõtetele ja inimestele ning selgitama kes ja millises ulatuses kannab või on

võimeline kandma eesmärgi täitmisega seonduvaid kulusid. Eestil on arukas teha

omapoolne pakkumine, mis lähtub riigi majandusolukorrast ja tegelikest võimalustest,

tuginedes riiklikele eripäradele, sh olemasolevate kohalikele ressursside väärindamisele

ja eeliskasutusele ning tehnoloogia kättesaadavusele Sellest tulenevalt võib olla

tõenäolisem saavutada hüpe just pärast aastat 20401.

Oluline on analüüsida ka õigusliku raamistiku puudujääke uute tehnoloogiate ladusaks

kasutuselevõtuks ja neid ajakohastada. Puudulik ja bürokraatlik õigusraamistik (Sh EL

ülene) võib olla oluliseks takistuseks investeeringute tegemisel ja tehnoloogiate kiirel

arengul/ kasutusele võtul. Vähese CO2-heitega majandusele ülemineku puhul on väga

oluline roll süsiniku kogumisel, säilitamisel ja kasutamisel, mistõttu on vajalik Euroopa

Liidu toetust tehnoloogia ja taristu arendamiseks ning ühtlustatud õigusraamistik ja

standardid vältides ülereguleerimist.

Üleminek vähese CO2-heitega majandusele nõuab väga suuri investeeringuid. Selliste

investeeringute tegemise eeldus on, et Euroopa Liidus luuakse ettevõtluskeskkond, mis

soodustab kasvu ja stabiilsust ning pakub seeläbi ettevõtetele investeerimiskindlust.

Praegu vähendab ettevõtete investeerimiskindlust ja rahvusvahelist konkurentsivõimet

järjest kiirenevas tempos lisanduv ELi regulatsioonide hulk, millega kaasneb

põhjendamatult suur koormus ja kulude kasv. Seetõttu tuleb 2040. aasta kliimaeesmärgi

poole liikumisel vältida ülereguleerimist.

Muuhulgas toob Eesti Energia välja, et Euroopa Komisjoni mõjuanalüüs paraku ei

sisalda tootmispiisavuse analüüsi (sh juhitavate võimsuste piisavuse analüüsi) ja

erinevate elektritootmise tehnoloogiate kasutamist või kasutatavust kliimaeesmärkide

saavutamisel. Tootmispiisavuse analüüsi juures on oluliseks komponendiks ka

tarbimisnõudluse paindlikkus ja selle paindlikkuse soodustamine. Paraku ei käsitle

komisjoni mõjuanalüüs tarbimisnõudluse temaatikat.

2. ELi kliimapoliitikaga (olemasoleva ja tuleviku) peab kaasnema ambitsioonikas

tööstuspoliitika. Vajadus on tegeleda tööstuse väljakutsetega, et leida selle

ümberkujundamiseks äriline põhjendus ja säilitada samal ajal konkurentsivõime.

Oluline on tagada vajalikud leevendusinstrumendid rohetehnoloogiatele

ülemineku jaoks. Vajalikud on ühised projektid ja kapitali kättesaadavust

parandav ühine Euroopa rahastusmehhanism (kas toetuste, garantii- või

laenumeetme näol) puhaste tehnoloogiate arendamiseks ning kasutuselevõtuks.

Vajalik on teadmistepõhiste heitmeid vähendavate tehnoloogiate toetus ja nende

1 Lisaks Eesti Energia kirjast: Komisjoni mõjuanalüüsi kohaselt peaks elektritootmine muutuma 2039. aastaks

süsinikuneutraalseks. Kuigi me toetame seda eesmärki ja leiame, et see on otstarbekas, tekitab meis siiski küsimusi

selleks vajalike eeltingimuste loomine. Komisjon nimelt on enda mõjuanalüüsis teinud suure panuse

süsinikupüüdmise tehnoloogiatele, mida täna tööstuslikul tasemel üldse veel ei kasutata. Näiteks, kui 2040. aastaks

peaks EL-i CO2 emissiooni tase langema ca 850 miljoni tonnini aastas, siis samaks ajaks on seatud eesmärgiks, et ca

400 miljonit tonni CO2-te püütakse kinni. Kinnipüütud CO2-st on ambitsioonikamate stsenaariumide kohaselt kavas

ca 2/3 ladestada ja 1/3 kasutada uute toodete tootmiseks. Kusjuures 62% CO2 kinni püüdmisest peaks toimuma

elektritootmise sektoris (250 mln t). Võttes arvesse, et CCS&U tehnoloogia ei ole praegu tööstuslikult kasutatav

ja selle rakendamine ei ole avatud elektriturul konkurentsivõimeline, siis me sooviks aru saada milliseid meetmeid

on kavas EL-il ja Eestil rakendada, et see 2040. aastaks väljapakutud eesmärgi üks kõige olulisemaid

eeltingimusi, st. süsinikupüüdmise tehnoloogia massiline kasutusele võtmine, saaks reaalsuseks? Mis saab

siis, kui see reaalsuseks ei saa?

tehnoloogiate rakendamine, sh uue puhta tööstuse rajamise võimaldamine läbi

kiirete loamenetluste.

Selgitus: juba ELPOL raamdokumendis 2023-2025 tõime välja, et EL kliima- ja

keskkonnaeesmärkide elluviimiseks vajavad kõik liikmesriigid uusi tehnoloogiaid ja

ärimudeleid. Euroopa ühishuviprojektide (Important Projects of Common European

Interest, IPCEI) kontseptsioon ja rahastamine vajavad ülevaatamist, et laiendada

osalevate liikmesriikide ringi. Vajalikud on ühised projektid ja kapitali kättesaadavust

parandav ühine Euroopa rahastusmehhanism (kas toetuste, garantii- või laenumeetme

näol) puhaste tehnoloogiate arendamiseks ning kasutuselevõtuks. Samuti on vaja luua

liikmesriikides rohetehnoloogiate ja roheliste ärimudelite arendamist toetavaid

ökosüsteeme, mis aitavad ettevõtetel, eriti väike- ja keskmise suurusega ettevõtetel

ühiselt kapitali kaasata.

Peame oluliseks kaasata lisaks VKEdele ka noored VKEd ja start-upid, kes aitavad

arendada nn rohetehnoloogiaid ja agiilselt. See, et tehnoloogiaarenduse eri etappide

jaoks peab looma ligipääsu kapitalile, on väga vajalik, ja pigem just skaleerimise faasis.

Peame oluliseks kliimaneutraalsete tehnoloogiatega seotud loamenetluste ja

kooskõlastuste lihtsustamist ja lühendamist liikmesriikides. Siiski leiame, et juhul, kui

tuleb läbi viia keskkonnamõju hindamine ning selle raames suuremahulised

keskkonnauuringud, tuleks sellega täiendavalt arvestada ning anda liikmesriikidele

mõningast paindlikkust.

Kliimaneutraalsete tehnoloogiate määruse osas on meie seisukoht olnud muuhulgas ka

see, et peame oluliseks kliimaneutraalsete tehnoloogiate jaoks vajalike oskuste

arendamisel tugineda olemasolevatele struktuuridele ja koostöövormidele nagu

Erasmus+ programmi konsortsiumiprojektid ning eelistaksime mitte luua pakutud

täiesti uut Euroopa platvormi.

Samuti toome välja, et kliimaneutraalne tööstus vajab sisendeid toorainete kujul.

Investeeringute suunamisel maavarade projektidesse (kus juba kehtivad ranged

keskkonnanõuded), näiteks kriitilised toormed, on oluline arvestada nende panust

kliima ja energeetika eesmärkide elluviimisesse, mis hõlmab rohetehnoloogiate

arendamist ja tootmist. Lisaks on teada, et rohepöördeks vajalike uute maardlate

avamine võib aega võtta aastaid.

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit tõi välja, et selleks, et kõik ettevõtted (k.a VKE-d)

saaksid võimalikult kiiresti samal ajal konkurentsivõimelistena turul püsides üle minna

uudsetele vähese CO2 heitega tehnoloogialahendustele on vaja ka toetada riiklikul

tasemel uudsed tehnoloogialahenduste välja töötamist. Lisaks tuleb huvigruppide

hinnangul lihtsamalt kättesaadavaks teha ja luua ettevõtetele koostöövõimalused

ülikoolides töötavate teadlastega, et vajalikud tehnoloogilised lahendused oleksid

valdkonnapõhisemad ja efektiivsemad.

Huvigruppide hinnangul on Euroopa Komisjoni ettepanekutes nimetatud uudsed

nullnetoheitega tehnoloogiad ja vähese CO2 heitega tehnoloogialahendused (näiteks

vesiniku tootmine elektrolüüsi teel, CO2 kogumine ja kasutamine, CO2 tööstuslik

sidumine vms) ei ole kõigi ettevõtete jaoks turul saadaval ning nõuavad

kasutuselevõtuks investeeringuid, on vaja elektrienergiaga ja kütustega varustatuse

tagamiseks kaaluda üleminekulahenduste ja -tehnoloogiate kasutamist mis tagavad

ettevõtete turul püsimise konkurentsivõimelisena ja hoiavad riigi majanduse stabiilselt

kasvamas.

3. Leiame, et kliimaeesmärkide elluviimiseks ning selleks, et sellega ei langeks

oluliselt EL ettevõtete konkurentsivõime, peab panustama ka roheenergia

kättesaadavusse ja taristute (energia ja ka transpordi taristute) toimimisse.

Energiahinnad nii ettevõtjatele kui ka tarbijatele peavad jääma taskukohaseks ja

siinkohal tuleb rõhutada, et oluline on säilitada tööstuse konkurentsivõime.

Selgitus: tööstus vajab toimimiseks suuremal või vähemal määral konkurentsivõimelise

hinnaga energiat. Soodsa hinnaga energiat on vaja ka mahukate andmekeskuste

rajamisel Eestisse. Seega tööstuse eduka toimimise seisukohalt on oluline, et juhitavaid

võimsusi on oluline säilitada ja juurde luua, et tasakaalustada tõusvat taastuvenergia osa,

mis on juhitamatu. Selleks tuleb arendada energiataristuid, kulutõhusaid viise ja

tehnoloogiaid roheenergia tootmiseks ja salvestamiseks ning CO2 püüdmiseks.

EL on pakkunud välja ka algatusi, mis keskenduvad rohetehnoloogiatele, nagu NZIA,

kuid vaja on need ellu viia.

4. Oluline on luua turg kliimaneutraalsetele toodetele.

Selgitus: turud kliimaneutraalsetele toodetele on juba tekkimas, kuid vaja oleks

ambitsioonikamat plaani, näiteks riigihangetes kliimaneutraalsete toodete eelistamise

nõudega. Turunõudlus tekitab ka ettevõtjatele ärilise põhjenduse. Kliimaneutraalsed

tooted on üldjuhul kallimad ja ei suuda täna veel konkureerida kolmandatest riikidest

pärit toodetega, kus keskkonnanõudeid sellisel määral ei arvestata.

5. Peame oluliseks, et eesmärkide saavutamise tee ja viisid oleksid liikmesriikide

pädevuses, ning et liikmesriikidele võimaldatakse nende tööstussektori eripäradest

lähtuvalt erisusi.

Selgitus: Eesti asub Euroopa keskmest kaugemal ning seega vajab ühendusi EL teiste

liikmesriikidega, et investeeringud jõuaksid lihtsamalt Eestisse ning et Eesti ettevõtted

saaksid skaleerida: ettevõtjad saaksid hõlpsamalt oma tooteid ja teenuseid minna

tutvustama teistesse riikidesse. Seetõttu tuleks kriitiliselt üle vaadata, et Eestiga sarnaste

EL riikide ühendused oleksid toimivad ja turvalised ka uute tehnoloogiate

väljatöötamise faasis kui kliimaeesmärgid on juba seatud - näiteks keerulistes talvistes

ilmaoludes, et meie ettevõtjad ei kaotaks seetõttu oma konkurentsivõimet. Tallinna

Lennujaam on näiteks välja toonud, et eritehnikat ei ole võimalik hetkeolukorras oleva

tehnoloogilise arengu tõttu viia vähese või nullheitega alternatiividele, lisaks on

Lennujaam leidnud ka muid probleeme keskkonnanõuete täitmisel seoses tehnoloogiate

turuvalmidusega, mis ei luba juba täna seatud eesmärke täita.

Näiteks hankides alla 50 g CO2/km heitega N-kategooria sõidukeid, jõudis lennujaam

järeldusele, et Euroopa turul ei pakuta tehnilistele vajadustele vastavat sõidukit.

Masinate vaates on takistavaks nii tehnoloogia puudumine, mis peaks vastu Eesti

kliimas, kui majanduslikult ebamõistlik hind.

Sellest tulenevalt on oluline võimaldada üleminekuajal kompromisslahendusi, et vajalik

tehnoloogia areng vastaks ettevõtete nõuetele.

6. Leiame, et kliimaeesmärkide 2040 raames toimuv üleminek rohetehnoloogiate

laialdasemale kasutamisele ja süsinikuneutraalsetele energiaallikatele vajab

energiajulgeoleku ning energiaga varustatuse kindluse vaates põhjalikku analüüsi.

Kliimaeesmärkide seadmisel peame oluliseks, et on tagatud majandusjulgeolek ja

elutähtsate teenuste toimimine, sh säilenõtkuse eesmärgil säiliks tehnoloogiate ja

energiaallikate mitmekesisus. Arvestades nii lähimineviku kriise kui Ukraina sõja

õpitunde, peavad rakendatavad lahendused tagama majanduse ja ühiskonna

toimimise. Vastupidavus tuleviku kriiside suhtes annab kindlustunde ka ELis ja

Eestis tegutsevatele ettevõtjatele oma äriplaanide ja investeeringute

realiseerimisel, samuti tagab elanikkonna hakkamasaamise hädaolukordades.

Selgitus: peame arvesse võtma muutunud julgeolekuolukorda ja tagama ühiskonna

toimimise ka kriisides (näiteks julgeolekuintsident, millega mingi osa taristust

(sealjuures kriitiline taristu) või tehnoloogiast või teatud energiaallikad ei toimi enam

kas lühiajaliselt või pikemalt või ebaharilike ilmastikutingimuste puhul. Lisaks

ilmastikust või õnnetustest tulenevatele hädaolukordadele tuleb eriti just Venemaa

agressiivse käitumise tõttu arvestada vajadusega tagada majanduse ning ühiskonna

toimimine riigikaitselistes kriisides või erinevate hübriidohtude ja -rünnakute korral;

näiteks juba täna on olnud olukordi, mil sageduste segamine on häirinud lennuliiklust).

Sellisteks puhkudeks peavad rakendatavad tehnoloogiad ja kliimapoliitika eesmärgid

arvestama vajadusega tagada riigi toimimiseks vajalik taristu ning lahendused.

Pakutavad lahendused peavad aitama hoida selliseid riske võimalikult madalana, et

säilitada muuhulgas ka EL siseturgu atraktiivsena saabuvatele investeeringutele.

Siinkohal tuleb veel lisada, et liikmesriikide nn algtingimused on erinevad ning seetõttu

tuleb säilitada paindlikkus tehnoloogiate, toorainete või energiaallikate kujul.

Ühtlasi tuleb hoolikalt hinnata oluliste tehnoloogiate või tootmisvõimsuste jaoks

vajalike toorainete kättesaadavust ning tagada see EL tööstuste jaoks olulistes

sektorites.

Erilist tähelepanu tuleb pöörata energiajulgeolekule ja energiaga varustatuse tagamise

kindlusele, kuna energia kättesaadavus ning konkurentsivõimeline hind on aluseks

majanduse ning ühiskonna toimimisele.

Samuti on oluline, et roheenergia taristu jõuaks kliimaeesmärkidega sammu pidada

ning kasvavat nõudlust rahuldada, et ei tekiks pudelikaelu, mis võivad tekitada

täiendavaid kriisiolukordi, kui ka rahulolematust ka ühiskonnas ja ettevõtjate seas.