NÕUKOGU OTSUS
Tallinn 21. mai 2024 nr 6
Vabariigi Valitsuse 29.09.2023 määruse nr 90
„Tööhõiveprogramm 2024–2029” muutmise
määruse eelnõu heaks kiitmine
Võttes aluseks töötuskindlustuse seaduse § 28 lõike 2 punkti 22 ning tööturumeetmete seaduse § 6 lõike 6
1. Kiita heaks Vabariigi Valitsuse 29. septembri 2023 määruse nr 90 Tööhõiveprogramm 2024-2029 muutmise määruse eelnõu (lisatud).
2. Eesti Töötukassa juhatusel edastada käesolev otsus majandus- ja infotehnoloogiaministrile hiljemalt 23. mail 2024.
(allkirjastatud digitaalselt)
Aaro Lode
nõukogu esimees
Lisa
Eesti Töötukassa nõukogu
21. mai 2024
otsuse nr 6 juurde
EELNÕU
14.05.2024
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
Vabariigi Valitsuse 29. septembri 2023. a määruse nr 90 „Tööhõiveprogramm 2024–2029“ muutmine
Määrus kehtestatakse tööturumeetmete seaduse § 6 lõike 6 ja perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 6 alusel.
§ 1. Vabariigi Valitsuse 29. septembri 2023. a määruse nr 90 „Tööhõiveprogramm 2024–2029“ muutmine
Vabariigi Valitsuse 29. septembri 2023. a määruses nr 90 „Tööhõiveprogramm 2024–2029“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1 lõike 2 punktis 2 asendatakse tekstiosa „meetme 21.4.2.3“ tekstiosaga „meetmete 21.4.2.3 ja 21.4.3.4“;
2) paragrahvi 3 lõike 2 punktis 1 asendatakse arv „82,8“ arvuga „83,0“;
3) paragrahvi 3 lõike 2 punktis 2 asendatakse arv „85,5“ arvuga „86,4“;
4) paragrahvi 3 lõike 2 punktis 3 asendatakse arv „88,4“ arvuga „89,8“;
5) paragrahvi 3 lõike 5 punktis 1 asendatakse arv „12“ arvuga „17,6“;
6) paragrahvi 3 lõike 5 punktis 2 asendatakse arv „5,2“ arvuga „7,6“;
7) paragrahvi 4 lõike 1 punktis 1 asendatakse arv „161 003“ arvuga „161 138“;
8) paragrahvi 4 lõike 1 punktis 2 asendatakse arv „159 611“ arvuga „160 031“;
9) paragrahvi 4 lõike 1 punktis 3 asendatakse arv „158 880“ arvuga „159 530“;
10) paragrahvi 6 täiendatakse punktiga 51 järgmises sõnastuses:
„51) pikaajalise haiguslehe alusel töötaja – inimene, kellele on väljastatud haigusleht, mille alusel on lubatud töötamine töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 124 tähenduses;“;
11) paragrahvi 7 lõiget 6 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:
„11) oskuste arendamise seminari;“;
12) paragrahvi 9 lõiget 1 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:
„5) oskuste arendamise seminar.“;
13) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Tööturumeetmete seaduse § 3 lõike 1 punktis 5 nimetatud isikule ei osutata lõike 1 punktis 5 nimetatud teenust.“;
14) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 81 järgmises sõnastuses:
„(81) Pikaajalise haiguslehe alusel töötajale, välja arvatud tööturumeetmete seaduse § 3 lõike 1 punktis 5 nimetatud isik, osutatakse lisaks lõikes 1 ning lõike 6 punktides 1 ja 2 nimetatule järgmisi teenuseid:
1) kogemusnõustamine;
2) individuaalsed lahendused;
3) tööruumide ja -vahendite kohandamine;
4) tööalase abivahendi kasutada andmine;
5) tugiisikuga töötamine;
6) tööalane rehabilitatsioon.“;
15) paragrahvi 9 lõige 13 sõnastatakse järgmiselt:
„(13) Tervisest tuleneva takistusega muule isikule osutatakse lisaks lõigetes 1 ja 10 nimetatule järgmisi teenuseid:
1) tööalane rehabilitatsioon;
2) individuaalsed lahendused.“;
16) paragrahvi 10 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „töötajale“ tekstiosaga „,pikaajalise haiguslehe alusel töötajale“;
17) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Tööturuteenuse saamise õigus säilib pikaajalise haiguslehe alusel töötajal, kellega on töötamist võimaldava haiguslehe ajal kokku lepitud järgmiste teenuste saamine:
1) kogemusnõustamine, ka pärast haiguslehe lõpetamist, sealhulgas töötamist võimaldava haiguslehe lõpetamist, või pärast töötamise lõpetamist;
2) tööalane rehabilitatsioon, ka pärast haiguslehe lõpetamist, sealhulgas töötamist võimaldava haiguslehe lõpetamist, või pärast töötamise lõpetamist või sotsiaalse rehabilitatsiooni teenusele õiguse tekkimist sotsiaalhoolekande seaduse alusel või kui ta jõuab teenuse saamise ajal vanaduspensioniikka või talle määratakse ennetähtaegne vanaduspension või ta saab vanaduspensioni ootel oleva päästeteenistuja toetust;
3) individuaalsed lahendused, tööruumide ja -vahendite kohandamine, tööalase abivahendi kasutada andmine, tugiisikuga töötamine, ka pärast haiguslehe lõpetamist, sealhulgas töötamist võimaldava haiguslehe lõpetamist.“;
18) paragrahvi 11 lõiget 4 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:
„4) individuaalsed lahendused, ka pärast tervisest tuleneva takistuse muutumist teenuse saamise ajal.“;
19) paragrahvi 13 lõiget 1 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses:
„21) oskuste arendamise seminar;“;
20) paragrahvi 14 lõiget 2 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses:
„31) oskuste arendamise seminar;“;
21) paragrahvi 15 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Töötukassa võib tasuda tööturuteenusega seotud muude kulude eest, mis on vajalikud teenuse osutamiseks, tööturuteenuste arendamiseks või kvaliteedi parandamiseks või nendest teadlikkuse suurendamiseks.“;
22) paragrahvi 23 lõige 8 sõnastatakse järgmiselt:
„(8) Töötule, koondamisteatega töötajale, kinnipeetavale töötajale, kinnipeetavale muule isikule ja pensioniealisele muule isikule võimaldatakse tööturukoolitusi õppekavarühmade ja nendesse kuuluvate õppekavade alusel. Õppekavade loetelu koostab töötukassa koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga, lähtudes kutseseaduse § 71 lõike 3 punktis 2 nimetatud tööjõuvajaduse uuringutest, riigi strateegilistest ja valdkondlikest arengukavadest, tööjõuvajadusega seotud statistikast või muust teabest tööjõuvajaduse kohta. Erandina, lähtudes tööturu vajadusest, võib töötukassa osutada tööturukoolitust loetelus nimetamata õppekava alusel. Õppekavade loetelu avaldatakse töötukassa veebilehel ja vaadatakse üle vähemalt kord aastas ning vajaduse korral uuendatakse seda.“;
23) paragrahvi 23 lõike 10 ja § 24 lõike 3 sissejuhatavat lauseosa täiendatakse pärast sõna „seaduse“ tekstiosaga „§ 6 lõike 5 ja § 7 lõigete 1–23 ja 4“;
24) paragrahvi 23 lõike 10 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt:
„3) 16-aastane kuni vanaduspensioniealine ja tal on tervisest tulenev takistus või tema viimasel töövõime hindamisel töövõimetoetuse seaduse alusel on tööturukoolituse taotlemisele eelnenud 12 kuu jooksul tuvastatud ühes või mitmes võtmetegevuses vähemalt kerge piirang, kuigi töövõime vähenemist ei ole tal tuvastatud;“;
25) paragrahvi 23 lõiget 10 täiendatakse punktidega 31 ja 32 järgmises sõnastuses:
„31) 16-aastane kuni vanaduspensioniealine ega sobi töötervishoiuarsti otsuse kohaselt senisel töökohal töötama või töötervishoiuarst on tal diagnoosinud tööst põhjustatud haiguse või kutsehaiguse või talle on esitatud töölepingu ülesütlemise avaldus, mille kohaselt öeldakse töösuhe üles töölepingu seaduse § 88 lõike 1 punkti 1 alusel, või teade teenistusest vabastamise kohta avaliku teenistuse seaduse § 93 lõike 1 alusel;
32) 16-aastane kuni vanaduspensioniealine ja talle on määratud soodustingimustel vanaduspension soodustingimustel vanaduspensionide seaduse alusel või väljateenitud aastate pension väljateenitud aastate pensionide seaduse alusel;“;
26) paragrahvi 23 lõike 10 punktis 4 asendatakse tekstiosa „lõikes 18“ tekstiosaga „lõikes 18 või 19“;
27) paragrahvi 23 lõike 12 teine lause sõnastatakse järgmiselt:
„Töötaja sissetulekuks loetakse ka töötuskindlustushüvitis, vanemahüvitis, ajutise töövõimetuse hüvitis, tööandja makstav haigushüvitis ja vabatahtlik töövõimetushüvitis.“;
28) paragrahvi 23 lõige 13 tunnistatakse kehtetuks;
29) paragrahvi 23 lõige 14 sõnastatakse järgmiselt:
„(14) Lõike 10 punktides 1, 2 ja 4 nimetatud töötajatele võimaldatakse koolituskaardi alusel informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia õppevaldkonda kuuluvat tööturukoolitust ja tööturukoolitust, mis valmistab ette töötajaid töötama põhikutsealal, mille kohta on kutseseaduse § 71 lõike 3 punktis 2 nimetatud tööjõuvajaduse uuringuga tuvastatud kasvav tööjõuvajadus ja mille tööjõu nõudlus ületab pakkumist, või erandina töötukassa määratud kutse- või ametialal, mille tööjõuvajadus tuleneb muust eelnimetatud uuringus põhjendatud asjaolust. Põhikutsealade vastavate õppekavarühmade ja õppekavade loetelu koostab töötukassa koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga. Loetelu avaldatakse töötukassa veebilehel ja vaadatakse üle vähemalt kord aastas ning vajaduse korral uuendatakse seda.“;
30) paragrahvi 23 lõikes 15 asendatakse tekstiosa „punktis 3“ tekstiosaga „punktides 3−32“;
31) paragrahvi 23 täiendatakse lõikega 19 järgmises sõnastuses:
„(19) Põlevkivisektori ettevõttena käsitatakse ka Ida-Virumaal tegutsevat ettevõtjat, kes ei vasta ühelegi lõikes 18 esitatud tingimusele, kuid kes osutab või on osutanud lõikes 18 nimetatud ettevõtjale põlevkivi kaevandamiseks, töötlemiseks või põlevkivi tootmisseadmete remondiks ja hoolduseks või logistikaks otseselt vajalikke teenuseid.“;
32) määrust täiendatakse paragrahviga 231 järgmises sõnastuses:
㤠231. Oskuste arendamise seminar
(1) Oskuste arendamise seminari eesmärk on toetada inimest üldoskuste ja valdkonnateadmiste omandamisel mitteformaalses õppevormis.
(2) Oskuste arendamise seminar on lühiajaline enesearendamise õpisündmus, mille kaudu saab omandada uusi oskusi ja teadmisi.
(3) Töötukassa võib teenuse osutamiseks sõlmida teenuseosutajaga halduslepingu.“;
33) paragrahvi 24 lõike 2 esimene lause sõnastatakse järgmiselt:
„Tasemeõppes osalemise toetus on kutsehariduse, rakenduskõrghariduse või bakalaureuseõppe õppekava alusel kõrghariduse omandamise ajal makstav igakuine toetus, kui töötu või töötaja asub õppima õppekohale, mida rahastatakse riigieelarvest.“;
34) paragrahvi 24 lõike 3 punkt 5 sõnastatakse järgmiselt:
„5) tal on tervisest tulenev takistus või tema viimasel töövõime hindamisel töövõimetoetuse seaduse alusel on toetuse taotluse esitamisele eelnenud 12 kuu jooksul tuvastatud ühes või mitmes võtmetegevuses vähemalt kerge piirang, kuigi töövõime vähenemist ei ole tal tuvastatud;“;
35) paragrahvi 24 lõiget 3 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:
„6) ta on 16-aastane kuni vanaduspensioniealine ega sobi töötervishoiuarsti otsuse kohaselt senisel töökohal töötama või töötervishoiuarst on tal diagnoosinud tööst põhjustatud haiguse või kutsehaiguse või talle on esitatud töölepingu ülesütlemise avaldus, mille kohaselt öeldakse töösuhe üles töölepingu seaduse § 88 lõike 1 punkti 1 alusel, või teade teenistusest vabastamise kohta avaliku teenistuse seaduse § 93 lõike 1 alusel.“;
36) paragrahvi 24 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;
37) paragrahvi 24 lõike 6 teist lauset täiendatakse pärast sõna „veebilehel“ sõnadega „ja vaadatakse üle vähemalt kord aastas ning vajaduse korral uuendatakse seda“;
38) paragrahvi 24 täiendatakse lõikega 15 järgmises sõnastuses:
„(15) Töötukassal on õigus tasemeõppes osalemise toetuse maksmine lõpetada, kui inimene ei osale mõjuva põhjuseta õppetöös, või tasemeõppes osalemise toetuse andmise otsus kehtetuks tunnistada, kui inimene ei ole õppima asunud.“;
39) paragrahvi 26 lõike 3 punktist 1 jäetakse välja teine lause;
40) paragrahvi 26 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
„(31) Lõike 3 punktis 1 nimetatud põhikutsealadele vastavate ametite loetelu avaldatakse töötukassa veebilehel ja vaadatakse üle vähemalt kord aastas ning vajaduse korral uuendatakse seda.“;
41) paragrahvi 26 lõiget 3 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:
„5) töötaja roheoskuste arendamiseks.“;
42) paragrahvi 26 täiendatakse lõigetega 61 ja 62 järgmises sõnastuses:
„(61) Lõike 3 punktis 5 nimetatud roheoskused on oskused, mis aitavad parandada energia- ja ressursitõhusust, vähendada kasvuhoonegaaside heidet ning hõlmavad ringmajanduse põhimõtete laialdasemat juurutamist.
(62) Lõike 3 punktis 5 nimetatud tegevuse raames toetatakse õppimist õppekavadel, mille arendamist on rahastatud haridus- ja teadusministri poolt Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2021. a määruse nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused“ § 7 lõike 1 alusel kehtestatud toetuse andmise tingimuste kohaselt. Erandina, lähtudes tööturu vajadusest, võib töötukassa toetada õppimist viidatud toetuse andmise tingimustes nimetamata õppekava alusel, mille töötukassa määrab koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga. Toetatavate õppekavade ja õppeasutuste loetelu avaldatakse töötukassa veebilehel ja vaadatakse üle vähemalt kord aastas ning vajaduse korral uuendatakse seda.“;
43) paragrahvi 26 lõikes 7 asendatakse tekstiosa „−4“ tekstiosaga „−5“;
44) paragrahvi 26 lõike 12 punktides 1 ja 3 asendatakse arv „2500“ arvuga „5000“;
45) paragrahvi 26 lõikes 13 asendatakse tekstiosa „Lõikes 3“ tekstiosaga „Lõike 3 punktides 1–4“;
46) paragrahvi 26 täiendatakse lõikega 131 järgmises sõnastuses:
„(131) Lõike 3 punktis 5 sätestatud alusel ei maksta samale tööandjale sama töötaja eest koolitustoetust kokku rohkem kui 2500 eurot kolme aasta jooksul.“;
47) paragrahvi 26 lõike 16 punktis 1 asendatakse sõnad „kehtiv likvideerimishoiatus“ sõnadega „äriregistrist kustutamise hoiatus“;
48) paragrahvi 32 lõikest 3 jäetakse välja sõnad „sõlmib teenuseosutajaga halduslepingu või“;
49) paragrahvi 32 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;
50) paragrahvi 33 lõiget 1, § 36 lõiget 4 ja lõike 5 punkti 1, § 37 lõiget 3 ja lõike 5 punkti 2 ja § 38 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „inimene“ sõnadega „või pikaajalise haiguslehe alusel töötaja“ vastavas käändes;
51) paragrahvi 33 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;
52) paragrahvi 34 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „töötaja“ sõnadega „või pikaajalise haiguslehe alusel töötaja“;
53) paragrahvi 34 lõike 3 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt:
„2) tervisest tuleneva takistusega töötajale või pikaajalise haiguslehe alusel töötajale hüvitada või tema eest tasuda tööturuteenuste kasutamisega seotud viipekeeletõlgi kulu ja põhjendatud juhul muud kulud ning töötamise jätkamisega seotud terviseseisundist tingitud lisakulud;“;
54) paragrahvi 34 lõiget 3 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses:
„21) tervisest tuleneva takistusega muule isikule hüvitada või tema eest tasuda tööturuteenuste kasutamisega seotud viipekeeletõlgi kulu ja põhjendatud juhul muud kulud, mis on seotud tema tervisest tuleneva takistusega;“;
55) paragrahvi 34 lõike 3 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt:
„3) tööandjale, kelle juures töötab tervisest tuleneva takistusega töötaja või pikaajalise haiguslehe alusel töötaja, hüvitada töötaja tööalase koolitusega seotud viipekeeletõlgi kulu ja põhjendatud juhul muud kulud, mis on seotud töötaja tervisest tuleneva takistuse või muude terviseprobleemidega.“;
56) paragrahvi 35 lõiget 1 ja § 36 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „püsida“ sõnadega „või pikaajalise haiguslehe alusel töötajal töötamist jätkata“;
57) paragrahvi 35 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Tööruumide ja -vahendite kohandamise teenust osutatakse, kui tööandja võtab tööle või tööandja juures töötab tervisest tuleneva takistusega inimene või pikaajalise haiguslehe alusel töötaja tähtajatult või tähtajaliselt kestusega vähemalt kaks aastat.“;
58) paragrahvi 35 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Töötukassa hüvitab tööandjale tööruumide ja -vahendite kohandamise kulu 50 kuni 100 protsenti, lähtudes tervisest tuleneva takistusega töötaja tervisest tulenevast takistusest või pikaajalise haiguslehe alusel töötaja terviseprobleemist tingitud töötamise takistuse kõrvaldamise kulu mõistlikkusest.“;
59) paragrahvi 36 lõiked 2 ja 3 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Tööalase abivahendi kasutada andmise raames antakse inimesele kasutada abivahend, milleta ei ole tervisest tuleneva takistusega inimesel tervisest tulenevast takistuse tõttu või pikaajalise haiguslehe alusel töötajal terviseprobleemi tõttu võimalik oma tööülesandeid täita.
(3) Tööalaseks abivahendiks ei loeta vahendit, mis on tervisest tuleneva takistusega inimesel tervisest tulenevast takistusest või pikaajalise haiguslehe alusel töötajal terviseprobleemist olenemata vajalik tööülesannete täitmiseks või mis on talle vajalik igapäevaeluga toimetulekuks.“;
60) paragrahvi 36 lõikes 7 asendatakse sõnad „kolmeks aastaks“ sõnadega „kuni kolme aasta kaupa“;
61) paragrahvi 37 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „takistuse“ sõnadega „või pikaajalise haiguslehe alusel töötaja terviseprobleemi“;
62) paragrahvi 41 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:
„(41) Tööandja saab sama inimese tööle võtmiseks palgatoetust taotleda ühe korra.“;
63) paragrahvi 41 lõike 11 sissejuhatavas lauseosas asendatakse tekstiosa „§ 88 lõike 1“ tekstiosaga „§ 86 lõike 1, § 88 lõike 1 või § 89 lõike 2 punkti 2“;
64) paragrahvi 42 lõige 7 sõnastatakse järgmiselt:
„(7) Alaealise töötamise toetust ei maksta, kui:
1) töötukassa on tööandjale sama alaealise töötaja ja sama toetuse maksmise perioodi eest maksnud palgatoetust § 41 alusel;
2) tööandja on oluliselt rikkunud töötukassaga sõlmitud halduslepingut või hankelepingut või töötukassa kehtestatud koostööpõhimõtteid või
3) tööandjal on maksuvõlg, mis kokku on 100 eurot või suurem ja on ajatamata või
4) töötamise registris puudub kanne alaealise töötaja töötamise kohta.“;
65) paragrahvi 43 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Tööandjale, kes võtab tööle või kelle juures töötab rahvusvahelise kaitse saaja, kellega on sõlmitud tähtajatu või vähemalt neljakuulise tähtajaga tööleping, ning inimese esmakordsest Eesti elamisloa saamisest rahvusvahelise kaitse saajana või ajutise kaitse saajana või Eestis töötamist lubava rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistuse saamisest ei ole möödunud üle viie aasta:
1) hüvitatakse lõikes 2 nimetatud kvalifikatsiooni saamise ja tõlketeenuse kulud;
2) makstakse lõikes 2 nimetatud tööalase mentorluse tasu, kui rahvusvahelise kaitse saaja on töötanud tema juures vähemalt 30 päeva.“;
66) paragrahvi 43 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:
„(7) Töötukassa võib tööalase mentorluse tasu maksmise otsuse kehtetuks tunnistada, kui selgub, et rahvusvahelise kaitse saaja ei ole tööandja juurde tööle asunud või tema töösuhe tööandja juures lõppes enne 30 päeva möödumist tööle asumisest.“;
67) paragrahv 46 sõnastatakse järgmiselt:
„§ 46. Tööturuteenuste arendamine, kvaliteedi parandamine ja nendest teadlikkuse suurendamine
(1) Töötukassa võib välja töötada või tellida tööturu vajadustele vastavaid õppekavasid ja koolitusi, tellida teenuste kvaliteedi hindamisi, koolitada töötukassa töötajaid, tööturuteenuse osutajaid ja teisi partnereid, korraldada teavitusüritusi ja viia ellu muid arendustegevusi, mis on otseselt vajalikud tööturuteenuste arendamiseks ja kvaliteedi parandamiseks.
(2) Töötukassa võib toetatud töölerakendamise metoodika kasutamiseks ning vastavate põhimõtete rakendamiseks tööturuteenuste kvaliteedi ja tulemuslikkuse parandamisel:
1) välja töötada koolitusi;
2) tellida või korraldada koolitusi tööturuteenuste osutajatele ja teenuste osutamisega seotud töötukassa töötajatele;
3) viia ellu teavitustegevusi;
4) viia ellu arendustegevusi;
5) kaasata eksperte.“;
68) paragrahvi 47 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Ühele ettevõtjale lõike 1 punktis 2 nimetatud määruse kohaselt antud vähese tähtsusega abi kogusumma koos käesoleva määruse alusel taotletava abiga ei tohi jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul ületada viidatud määruse artikli 3 lõikes 3a sätestatud ülemmäära ega riigile kehtestatud abi ülempiiri.“;
69) paragrahvi 48 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Aastatel 2024–2029 rahastatakse ESF+ist ja seda võimestavast riiklikust kaasfinantseeringust (edaspidi toetus) meetme 21.4.2.3 „Kõrge tööhõive taseme saavutamine ja hoidmine“ raames:
1) paragrahvis 38 nimetatud tööalast rehabilitatsiooni, mille sihtrühma kuuluvad tervisest tuleneva takistusega inimesed kooskõlas § 9 lõigetega 4, 5, 8 ja 13 ning arvestades §-s 38 sätestatud erisustega;
2) Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 54 ,,Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ § 2 lõigetele 3 ja 4 vastavaid teavitusürituse korraldamise kulusid;
3) paragrahvis 231 nimetatud oskuste arendamise seminari, mille sihtrühma kuuluvad töötud, töötajad ning muud isikud kooskõlas § 9 lõigetega 1 ja 11;
4) paragrahvi 26 lõike 3 punktis 5 nimetatud koolitustoetust töötaja roheoskuste arendamiseks, mille sihtrühma kuuluvad tööandjad vastavalt § 9 lõikele 14 ning arvestades §-s 26 sätestatud erisustega;
5) paragrahvi 46 lõikes 2 nimetatud tegevusi.“;
70) paragrahvi 48 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:
„(41) Aastatel 2024–2029 rahastatakse toetusest meetme 21.4.3.4 „Kõrge tööhõive taseme saavutamine ja hoidmine“ raames :
1) paragrahvis 38 nimetatud tööalast rehabilitatsiooni, mille sihtrühma kuuluvad pikaajalise haiguslehe alusel töötajad kooskõlas § 9 lõikega 81 ning arvestades §-s 38 sätestatud erisustega;
2) Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 54 ,,Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ § 2 lõigetele 3 ja 4 vastava teavitusürituse korraldamise kulusid.“;
71) paragrahvi 48 lõikeid 5 ja 6 täiendatakse pärast sõna „panustab“ sõnadega „lõike 4 punktides 1 ja 3–5 nimetatud tegevustega“;
72) paragrahvi 48 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:
„(51) Toetuse andmine panustab lõike 41 punktis 1 nimetatud tegevusega meetmete nimekirja väljundnäitaja „püsiva töövõimekao väljakujunemise ennetamise ja ajutise töövõimetusega inimeste tööhõives püsimise toetussüsteemi kasutajate arv“ saavutamisse. Toetuse andmise minimaalne väljundnäitaja on 1745 toetussüsteemi kasutajat.“;
73) paragrahvi 48 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:
„(61) Toetuse andmine panustab lõike 41 punktis 1 nimetatud tegevusega meetmete nimekirja tulemusnäitaja „uute osalise ja puuduva töövõimega inimeste osakaal tööealisest rahvastikust“ saavutamisse. Sihttase on 1,12 % tööealisest rahvastikust.“;
74) paragrahvi 50 lõike 2 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „kulud“ tekstiosaga „,mille sihtrühma kuuluvad tervisest tuleneva takistusega inimesed kooskõlas § 9 lõigetega 4, 5, 13 ning pikaajalise haiguslehe alusel töötajad kooskõlas § 9 lõikega 81 ja arvestades §-s 38 sätestatud erisustega“;
75) paragrahvi 50 lõiget 2 täiendatakse punktidega 3−5 järgmises sõnastuses:
„3) paragrahvis 231 sätestatud oskuste arendamise seminari teenuse osutamiseks vajalikud kulud, mille sihtrühma kuuluvad töötud, töötajad ning muud isikud vastavalt § 9 lõigetele 1 ja 11;
4) paragrahvi 26 lõike 3 punktis 5 sätestatud koolitustoetuse teenuse osutamiseks vajalikud kulud, mille sihtrühma kuuluvad tööandjad vastavalt § 9 lõikele 14 ning arvestades §-s 26 sätestatud erisustega;
5) paragrahvi 46 lõikes 2 sätestatud tegevuste elluviimisega seotud kulud.“;
76) määrust täiendatakse §-ga 571 järgmises sõnastuses:
„§ 571. Paragrahvi 42 lõike 7 kohaldamine
Paragrahvi 42 lõiget 7 kohaldatakse avalduste suhtes, milles taotletakse alaealise töötamise toetamist alates 2024. aastast.“.
§ 2. Määruse jõustumine
(1) Määruse § 1 punktid 64 ja 76 jõustuvad 2025. aasta 1. jaanuaril.
(2) Määruse § 1 punktid 24, 25, 28, 30, 34–36 ja 41–46 jõustuvad 2025. aasta 1. juunil.
Kaja Kallas
peaminister
Tiit Riisalo
majandus- ja infotehnoloogiaminister
Taimar Peterkop
riigisekretär