ARUANNE
Lepingu nr:
Aruanne 2021. a riigieelarvelise toetuse 50 000.- EUR kasutamise lepingu täitmise kohta. Leping sõlmitud Justiitsministeeriumi kantsleri käskkirja nr 6 / 16.02. 2021.a. ja selle Lisas 2 toodud tingimustel. Lepingu pakkumusele nõustumus esitatud 23.02.2021.a.
Aruande esitaja:
MTÜ Eesti Üürnike Liit
Toetuse kasutamise periood:
1.jaanuar 2021 – 31.detsember 2021
1.Läbiviidud tegevuste kirjeldus
1.1 Eesti Üürnike Liit (edaspidi Liit) jätkas 2021. aastal oma 27. tegevusaastat,
teostades kõiki varasemaid põhitegevusi esiteks omandireformist tulenevate sundüürnike kompenseerimise eesmärgil; aga teiseks järjest enam asudes tavaüürnike kaitsele lepingulistes suhetes kinnisvaraomanikega võlaõigusseaduse mõistes.
Peamisteks tegevusteks olid aktiivsus avalikkuses, töö meedias, juriidiline nõustamine vastuvõttudel ja telefonikonsultatsioonid, e-nõustamine, kirjade koostamine riiklikele institutsioonidele. Seoses pandeemilise olukorraga oli vähem avalikke üritusi, kuid siiski said läbi viidud kõik vajalikud koosolekud, kohtumised teadlaste ning poliitikutega ning sundüürnike teemalise dokumentaalfilmi „Omandireform 30“ läbivaatused filmi ettevalmistamisel.
Olulisimaks tegevuseks oli koostöö Tallinna Ülikooli teadlasgrupiga, kes viis läbi Vabariigi Valitsuse tellitud uuringu „Omandireformi sotsiaalsed ja õiguslikud mõjud“. Uuringu tulemustest lähtuvalt kohtus Liit riigihaldusminister Jaak Aabiga ja olime pidevas kontaktis tema bürooga; rahandusminister Keit-Pentus Rosimannusega ning õiguskantsler Ülle Madisega; samuti kontakteeruti Riigikogu esimehe Jüri Ratasega. Suurt toetust avaldasid Liidu ettevõtmistele Riigikogu liikmed Marika Tuus-Laul ja Oudekki Loone, tänu nende toetusele sai Liit tõrgeteta viia ellu oma põhitegevusi.
Liit toetas kõigiti sundüürnik Nina Savinova aktsiooni „Avalik kiri Alar Karisele, Jüri Ratasele, Kaja Kallasele“ (26.10.2021), ning saadi korrektsed vastused Riigikogult ja Vabariigi Presidendi kantseleilt, küll aga kahjuks mitte peaminister Kaja Kallase büroolt vaatamata korduvatele meeldetuletustele. Rõõm oli lugeda uue presidendi Alar Karise vastusest, et ta loodab „siiralt, et leitakse lahendus, mis oleks kõigile rahuldav ja õiglane“.
Seoses kohalike omavalitsuste valimistega 2021. a oktoobris tegi Liit meediapöördumise „Sundüürnik! Mõtle, enne kui lähed hääletama!“, ilmus Eesti Päevalehes 7.10.2021, Õhtulehes 7.10.2021 ja Linnalehtedes nii eesti kui ka vene keeles 8.10.2021.
Kohalike omavalitsuste seas on Eesti Üürnike Liidul parim koostöö olnud Tallinna linnavalitsusega. Liit osaleb aktiivselt pealinna linnaosade eluasemekomisjonide töös.
Tänu 2021. a riigieelarvelisele rahastusele 50 000 eur sai Üürnike Liit teha teavitustööd üle terve Eesti, nõustades ka väiksemates omavalitsustes elavaid üürnikke. (Kui riigieelarveline rahastus puudub, et pea Liit üleriigilisi üürnikke nõustama, piirdudes oma töös vaid Tallinnas elavate üürnikega.)
Kokkuvõtteks, peamine Liidu tegevus on olnud asjaomaste ametnike ning poliitikute survestamine ning koostöö eesmärgiga muuta omandireformi tagajärjed õigusriigi päraseks, lõpetamaks sundüürnike kui ebaõiglaselt koheldud elanikkonna grupi ülekohtune kohtlemine Eesti Vabariigis ja neile tekitatud nii materiaalse kui ka moraalse kahju kompenseerimine.
1.2 Üürnike Liit töötas läbi Tallinna Ülikooli teadlaste töörühma (juht professor Erik Terk) koostatud uuringu „Omandireformi sotsiaalsed ja õiguslikud mõjud“, 205 lk, valminud 2021. a.
Ekspertide hinnang omandireformi mõjudele oli ühene – ülekohut on tehtud ja sundüürnikele tuleb nende kahjud kompenseerida. Uuringu teostamiseks eraldas Vabariigi Valitsus 2019. a. novembris 191 000 eurot. Lõpparuanne esitati riigihaldusministri büroole ja uuringu põhipunkte ja -järeldusi tutvustati videokohtumisel ka Üürnike Liidu juhatusele.
Uuringu tulemusi arutati Vabariigi Valitsuse kabinetiistungil maikuus 2021 ja lubati meetmete paketi juurde jõuda novembris 2021. Kahjuks on paketi edasine arutelu Valitsuse tasemel takerdunud ja lükkunud edasi 2022. aastasse. Samas ei ole kuhugi kadunud sundüürnike (eriti sundüürnike noorema põlvkonna) õigustatud nõudmised ning kontakti võetakse riigi eri institutsioonidega väljaspool Liitu ka omaalgatuslikult üksikisikute tasemel.
Liit on oma auditooriumit informeerinud kõigist sammudest, sh ekspertide uuringu käekäigust EÜL kodulehel www.kodueest.ee
Sundüürnike üle-eestiline huvi uuringu tulemuste ja selle võimaliku ellu rakendamise vastu on ülisuur.
1.3 Avalikkusele suunatud tegevus
Sisuturunduslike materjalide edastamine meediale on eriti tänuväärne teavitamisvõimalus pandeemiaolukorras, kui suuri üritusi ei saa korraldada. Aga toimivad ka pressiteated, artiklite koostamine, kodulehe täitmine, kirjavahetus ametlike institutsioonidega, avalike kirjade koostamine/saatmine, pöördumised riiklike institutsioonide poole (Presidendi kantselei, Stenbocki maja, Riigikogu, Õiguskantsleri büroo, ministeeriumid). Töötab koduleht www.kodueest.ee .
1.3.1 Meediaväljaannetes, nii portaalides kui ka paberkandjatel, raadios ja televisioonis, aga ka sotsiaalmeedias on Liidu nimel 2021. aasta jooksul sõnavõttudega korduvalt esinenud kõik juhatuse liikmed Heimar Lenk, Thea Grepp ja Urmi Reinde, ning vanemnõunik Vello Rekkaro. Samuti on EÜL juhtide artiklid ilmunud kodulehel.
1.3.2 Lisaks EÜL juhatuse ja töötajate meediasuhtlusele on tänu Liidu poolsele survestamisele ja aktiivsusele ilmunud rohkesti sõnavõtte ühiskonna teistelt liikmetelt. Eesti Päevalehe veebis võttis 19.02 MTÜ Kristiine Üürnike Ühenduse nimel sõna EÜL liige Henn Leetna: „Sundüürnike eestkõneleja: Keskerakond ei täitnud sundüürnikele antud programmilist lubadust“, kus meenutas EV Valitsuse majandusministri Jaak Leimanni esinemist Riigikogus 1997. a, kus ta tunnistas, et riik on sundüürnike ees võlgu, ja et see oli esimene ja viimane kord, kus Vabariigi Valitsuse tasemel on tunnistatud sundüürnikele tehtud ülekohut.
1.3.3 EPL/Delfi avaldas 25.03 (paberil LP 26.03.) ajakirjanik Vahur Kooritsa materjali „30 aastat hiljem. Sundüürnikud võivad saada kodukaotuse eest valuraha.“, milles saavad sõna uuringut juhtinud Tallinna ülikooli professor Erik Terk, riigihalduse minister Jaak Aab, üürnike liidu tegevjuht Urmi Reinde ja EÜL juhatuse liige Heimar Lenk.
1.3.4 Eelnimetatud Kooritsa artiklile kirjutas vastulause Heimar Lenk sõnumiga – ülekohtu heastamine ei saa tekitada uut ülekohut – ilmus 27.03 Delfi/EPL portaalis ja 29.03 EPL paberkandjal.
1.3.5 Vikerraadios ajakirjanik Lauri Variku intervjuu 29.03 Erik Tergi ja Heimar Lengiga. Kuulajad said vastata küsimusele: „Kas sundüürnikud peaksid saama riigilt hüvitist?“.
1.3.6 Poliitik Raimond Kaljulaid kirjutab Õhtulehes 13.05 „Kas tõesti lubame müüa muuseume ja kohtumaju“: „Nüüd aga osaleb Keskerakond koos Reformierakonnaga uue aastatuhande suurima erastamisskeemi punumises, samal ajal on erakond sundüürnike eest võitlemise unustanud.“
1.3.7 EÜL pressiteade „Pentus-Rosimannus mõistab sundüürnike muret“ koos fotoga EÜL juhatuse visiidist rahandusministri juurde.
1.3.8 Õhtulehes 11.06 repliik „Jaak Aab: Võimalikuks lahenduseks sundüürnike probleemile võib saada heastamismeede“.
1.3.9 Vikerraadio sarjas „Eesti lugu“ saatejuht Piret Kriivan ja prof. Erik Terk omandireformi problemaatikast ning ekspertide uuringust 12.06 ja 19.06.
1.3.10 Maalehes 17.06 ajakirjanik Silja Lättemäe intervjuu „Priidu Pärna: peaksime sundüürnikelt andestust paluma omandireformiga tekitatud kahju eest.“
1.3.11. Ajalehes Lääne Elu 17.06 artikkel „Jaak Aab: Valitsus otsib sundüürnikele raha“
1.3.12 EPL/Delfis seoses 30. a ORAS-e jõustumisega 21.06 juhtkiri „Priidu Pärna: sundüürnikke ja õigusjärgseid omanikke vastandades lõhestame ühiskonda“ – ilmne viide sellele, et Üürnike Liidu aktiivne tegevus on sõna võtma sundinud ka Omanike Keskliitu.
1.3.13 EÜL hea koostööpartneri kirjanik Reet Kudu omandireformi puudutava raamatu „Õhusuudlused katkukaarel“ reklaam Nelli Teatajas ja EÜL kodulehel.
1.3.14 ERR-i portaal Jupiter lisas juulis EÜL juhatuse ja autorite survel oma programmi EÜL 2020/2021. a. tehtud dokumentaalfilmi „Omandireform 30“, režissöör Toomas Lepp, stsenaristid Heimar Lenk ja Peeter Järvelaid..
1.3.15 Maalehes 1. juulil intervjuu „Edgar Savisaar: aeg on praegu üksluine ja igav. Midagi ei juhtu!“, kus Heimar Lenk vestleb endise peaministri ja kauaaegse Tallinna linnapeaga. Lenk küsis Keskerakonna platvormi ja seal sisalduvate põhimõtete kohta eelolevatel KOV valimistel, sh omandireformi ülekohtu heastamisest – Savisaar vastab, et kahjuks on Keskerakond nüüd need teemad unustanud ja „mühinal lähenenud Reformierakonnale. Kas see on hea või halb, ma ei tea.“
1.3.16 Vikerraadios 31.07 saates „30“ andes intervjuud Toomas Sildamile tsiteeris Eesti Ekspressi peatoimetaja H.H.Luik EÜL juhatuse liiget Heimar Lenki – et Lenk ei soovi teada, kes oli maja eelmine omanik ja mis temast sai. Tsitaat näitab veenvalt peatoimetaja suhtumist kogu omandireformi probleemi ja sundüürnike staatussesse, seega ka sellesse, kui vaenulikult sundüürnikele valulist teemat Ekspressgrupi väljaannetes (ja tihti kogu Eesti meedias) lahatakse.
1.3.17 Kanal 2 saates Kodutunne (10.07) sundüürniku perekonna sunnitud lahkumine oma kodust.
1.3.18 Vikerraadios 6.08 T.Sildami taasiseseisvuse 30. a pühendatud saates diskuteerisid Indrek Neivelt ja Ardo Hansson, – kõlas mõte, et omandireformi tehes polnud õige ignoreerida võlgu, mis lasusid enamikul kinnisvaral.
1.3.19 Delfis 8 08 „Helve Särgava: tunnistagem viimaks sundüürnikele tekitatud kahju“ koos 275 kommentaariga, kus oma arvamuse kirjutasid ka aktiivsemad sundüürnikud. Särgava toetab Tallinna linnavolikogu aseesimehena volikogu liikmete/sundüürnike esindajate tööd sundüürnike kaitsel. Samuti tunnistab Särgava, et on lugenud meedias ilmunud EÜL liikmete kirjutisi.
1.3.20 Pealinnas 9.08 Tallinna linna üürikomisjoni tutvustav artikkel, sõna saavad üürikomisjoni esimees Heli Hellamaa ja abilinnapea Eha Võrk. EÜL on suunanud meiega kontakti võtnud tavaüürnikke just selle komisjoni poole, kuna sel on reaalselt rohkem võimalusi inimeste abistamiseks, olles hea etapp kohtusse pöördumise asemel.
1.3.21 Eesti Päevalehes 14.08 Villu Päärti intervjuu „Ma ei uskunud, et elan selle aja üle“ Edgar Savisaarega, kus kõlas küsimus ka sundüürnike kohta – Savisaare väitel said sundüürnikud alguse Eesti Ülemnõukogu 20. augusti otsusest iseseisvuse õigusjärgluse tõttu.
1.3.22 Vikerraadios selgus 19.08 mõjukaim peaminister – raadiokuulajad tuletasid meelde, et M.Laarist said alguse Eestit nõrgestavad reformid, sh omandireform. Aktiivsed helistajad ka sundüürnikud ise.
1.3.23 Ajalehes Pealinn 17.08 analüüs „Järgmise kümnendi üks olulisemaid eesmärke Eestile peaks olema lõhestumise ja sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamine ning vaesuse leviku piiramine“, kus sotsioloog Iris Pettai nendib viimasel 30 aastal tehtu kohta: „Mida oleks saanud teha sootuks teisiti, on kindlasti omandireform, mille tagajärjel tekkis suur hulk sundüürnikke.“ Samas lehes nimetab Arnold Rüütel taasiseseisvunud Eesti kõige valusamate õppetundide seas esimesena omandireformi.
1.3.24. LP 19.08. räägib teletorni kaitsja Jüri Joost: „Kõige raskem katsumus taasiseseisvunud Eestis oli see, kui mind üritati kuus aastat järjest mu kodust välja visata. … Minu jaoks oli väga hirmus aeg, kui Eestis oli omandireform ja erastamisõigus anti teise ringi sugulastele. Ka mina olin nende hulgas, kelle kodu tahtsid ära võtta inimesed, kellel polnud minu koduga mingit sidet, vaid kes olid leidnud Saksamaalt tuttava ja üritasid seda ära kasutada.“
1.3.25 Õhtuleht 2.09 Risto Tanner „Sundüürnikud pole 30 aasta jooksul osaks saanud ebaõiglust unustanud“.
1.3.26 Õhtulehes 24.09 sisuturundus „Anarhiste ei saa valida“, kus esitletakse tekst „Rajame Turisti poodi kapitalismi ohvrite memoriaali, kus loetleme (kõigi teiste kõrval – EÜL märkus) ka 100 000 sundüürniku nimed.“
1.3.27 Kesknädal 4.10 Helle Kalda „Sundüürnikele osaks saanud ülekohtu saavad heastada KOV ametnikud“.
1.3.28 ETV Pealtnägija 6.10 puuküürniku probleemile palus Eesti Päevaleht EÜL hinnangut: tegevjuht Urmi Reinde seisukoht 7.10 „Ka üürnikud vajavad kaitset omanike pahatahtlikkuse eest.“
1.3.29 EPL 11.10 juhtkiri: „Kas üürnikud vajavad erikaitset?“ Vastavad Urmi.Reinde ja Omanike Keskliidu juht Priidu Pärna, kes märgib, et võlaõigusseaduse „20 kehtivusaasta jooksul on lahenduse leidnud sundüürnike probleemid, elamuehituse tõttu on piisavalt pakkumises erinevaid üürikortereid ning Eestis on pretsedenditult kõrge eraomanduses olevate korterite arv.“
1.3.30 LP 29.10 Taavi Minniku tagasivaates Ada Lundveri elule: „1990-ndatel tabas nii Lundverit kui ka /Teet/ Kallast sama häda, mis kümneid tuhandeid eestlasi: ootamatult tuli välja, et nad ei olegi oma kodu peremehed…“ Kallase tsitaat: „… sattusime omandireformiga samasuguse sita sisse…“
1.3.31 Kodulehel www.kodueest.ee alates 29.10 sundüürnik Nina Savinova avalik kiri (26.10) Presidendile, Peaministrile ja Riigikogu esimehele. Alates 2.11 avaldatud ka Kesknädala veebis. Vastused saabunud Presidendilt ja Riigikogult.
1.3.32 Vikerraadios 30.10. Kaja Kärneri saatekülaline Juhani Püttsepp kasutas enda kohta mõistet „sundüürnik“ (12.40 minutil)
1.3.33 FB-s 30.10 grupis „ENSV – nostalgiline Nõukogude Eesti“ Margarita Voitese 85.juubeli teema ja tema sundüürnikustaatus, paljud võtavad sõna, sh korduvalt Urmi Reinde.
1.3.34 Novembris EÜL osavõtt Eesti Päevalehe arvamuskonkursist. Vello Rekkaro vahendas juhatuse liikme Thea Greppi osavõtu konkursist looga sundüürnikest „Tuleviku juured on minevikus“ pealkirja all „30 aastat kodutu“.
1.3.35 Novembris Eesti Televisioon, kes pärast EÜL pikka võitlust (alates 2013 a!) sõlmis lepingu režissöör Toomas Lepaga filmi „Omandireform 30“ näitamiseks ETV ekraanil, lubas seda teha lähiajal.
1.3.36 Õhtulehes Viljar Voog (26.05: „Kas noorte koduost läheb keerulisemaks?“) KredExi käenduse andmisega omafinantseeringu rahastamisel: „Käendust saavad näiteks missioonil käinud kaitseväe veteranid või sundüürnikud …“ EÜL kommentaar – seda teavet tuleks rohkem meedias võimendada, et sundüürnikuna saaks soodsamalt laenu, ning kuidas seda staatust tõestada.
1.3.37 Õiguskantsler Ülle Madise vastas tagasivalimise kinnitamisel Riigikogu liikmete sundüürnikke puudutavatele küsimustele 15.12, vt RK stenogramm.
1.3.38 ETV-s 19.12 kõrge vaadatavusega ajal EÜL poolt tellitud ja rahastatud Toomas Lepa dokumentaalfilm „Omandireform 30“. EÜL püüdis seda filmi suruda ETV ekraanile alates 2013. aastast (tookord nime all „Verised majad“) , lõpuks pärast mõningast ümbertegemist õnnestus 2021.a. Urmi Reinde Facebooki kontol filmi arutelu.
1.3.39 Urmi Reinde Facebooki kontol jagas sundüürnik Ave Voolaid 29.12 Omanike Keskliidu esimehe Priidu Pärna samal päeval EPL/Delfis ilmunud artiklit rubriigis „Päeva teema“ – „Kes poliitikutest julgeks Nõmme pensionärile öelda, et müü oma kodu ja koli mujale?“ Voolaid levitas sellega taas kord omandireformi teemat, vallandades arutelu.
1.4 Koostöös OÜ-ga Arte uuendati dokumentaalfilm „Omandireform 30“. (Varasem versioon „Verised majad“ 2013.a) Salvestati värsked intervjuud ja täiendati esinejate spektrit. Film jõudis EÜL pikaaegse töö võiduna aasta lõpus ETV ekraanile.
Film on eksponeeritud ka EÜL kodulehel. Samuti on www.kodueest.ee võimalik vaadata filmi esialgset versiooni „Verised majad“ (mis keskendub enam teistes Ida-Euroopa riikides läbi viidud omandireformile). Ning kodulehel on nähtav ka sundüürnike noorema põlvkonna esindaja Maria Aua tudengifilm „Sundüürnik“.
1.5 Omandireformiseaduse 30. aastapäeva tähistamine.
13. juunil 1991 võeti Eestis vastu omandireformi seadus (st veel Nõukogude Liidu eksisteerimise ajal). Seaduse mitmekümne kordsete tasakaalustamata paranduste järel tekkis riigis tuhandeid eriti jõhkral viisil kodudest välja aetud perekondi. Liit tähistas aastapäeva sisuturunduslike artiklite ja laiema osaliste koosseisuga koosolekuga 11. juunil.
13.06 kuupäeva on Liit igal aastal tähistanud, pidades vajalikuks kogu ühiskonnale meenutada, et küüditamise kõrval on ka teine represseeritud ühiskonna grupp – sundüürnikud, kelle küsimus tuleb õigusriigile kohaselt lahendada.
1.6 Sisuturunduse võidukäik.
Seoses pandeemiaga kasutas Üürnike Liit võimalust teha rahvarohkete ürituste asemel aktiivset sisuturundust, ostes meedias lehekülgi omapoolsete seisukohtade esitamiseks ja ühiskonnaelus kaasarääkimiseks. Esitame ülevaate.
1.6.1 Postimehes ja Õhtulehes 11.06 Liidu üle A3 lehekülje artiklid „Kersti Kaljulaid, Jüri Ratas, Kaja Kallas – nõuame õiglast hüvitist!“
1.6.2 EPL-s ja Õhtulehes 7.10 EÜL sisuturundus „Sundüürnik! Mõtle, enne kui lähed hääletama!“
1.6.3 Linnalehtedes 8.10 (Tallinn, Tartu, Pärnu, Ida-Virumaa) eesti/vene keeles EÜL sisuturundus (vt p 1.6.2).
1.6.4 Õhtulehes 21.12. EÜL-i sisuturunduslik tekst „Jõulud on kodused pühad! Kas ka omandireformis kodu kaotanud sundüürnikele?“.
1.6.5 Aasta suurima tiraažiga Maalehe erinumber avaldas 23.12 EÜL-i sisuturundusliku jõulutervituse „Jõulud ei ole kodused pühad kodu kaotanud sundüürnikele!“
Liit jääb seisukohale, et sisuturunduse mõte on kahtlemata otsesuhtluses, et mitte lootma jääda ajakirjanduse vahendamisele, mis tihtipeale on subjektiivne ja isegi pahatahtlik.
Sisuturunduslikud tööd on valminud Üürnike Liidu juhatuse ja OÜ Absoluutne (kujundusvaldkond) koostöös.
1.7 Töö allikatega
Avalikkuses ilmunud omandireformi teemaliste käsitluste kogumine, läbitöötamine, töö autoritega, arhiveerimine, sotsiaalmeediaga kursus hoidmine. Ametlike dokumentide ja algallikate uurimine. Riigikogu istungite (1991 – 2021) stenogrammides sisalduva sundüürnikke puudutava materjali süstematiseerimine ja vajadusel tsiteerimine. Oluliste seisukohtadega esinenud inimestega otsekontakti loomine.
1.8 Kodukontori kasutamine
Liidu kollektiiv on riigitoetuste abil täielikult korrastanud oma arvutipargi, kõik võimalused kontorist eemal töötamiseks on loodud. Kuigi see on märgatavalt pikendanud tööaega, nt telefonidele ja meilidele vastamine ei pruugi mahtuda tööaja piiresse, on peamine, et töö tehtud ja tulemused näha, miski ei jää venima.
1.9 Kodulehe aktiivsemaks muutmine
Sundüürnike laia ringi teavitamine uudistest omandireformi ülekohtu eest võitlemisel poliitikas ja avalikkuses. Tavüürnikele suunatud materjalide lisamine. Tagasiside rahuldav.
1.10 Üürnike nõustamine
Nõustamine toimub Liidu büroos kohapeal, telefonis ja meilitsi. Kokku oli Liidul 2021. a. 749 kontakti (võrdluseks – 2020.a 888 kontakti), neist paljud korduvad kontaktid. Sundüürnike ja üürnike muredele reageerimine, küsimustele vastamine, probleemide lahendamine on Eesti Üürnike Liidu olemise alus.
2.Tegevuste olulisemad tulemused
Esiteks, Üürnike Liidu algatatud liikumistele (5000 allkirja kogumine ja Riigikogule esitamine 2016, omandireformikomisjoni töö 2017 – 2018, sundüürnike andmebaasi koostamise algatamine 2019, koalitsioonilepingutes teema sõnastamine 2016 ja 2019 a., 2020. a. Vabariigi Valitsuse poolt ekspertide töörühma ellu kutsumine teadusuuringu läbiviimiseks omandireformi mõjude kohta) lisandus 2021. aastal teadusuuringu valmimise ja selle järelduste levitamine Üürnike Liidu kaudu. Pooleli on uuringu järelduste põhjal meetmete paketi väljatöötamine, mida peab juhtima riigihaldusminister. Selle uuringu põhijäreldus – tagastatud majade elanikele tehti Eesti Vabariigis liiga, omandireform oli ülekohtune ja vajab hüvitamist – jääb ajalukku ja tagasiteed sealt ole.
Teiseks, omandireformi ebaõigluse teema kõlab ühiskonnas juba neljandat aastakümmet. 2021. a suurenes meediakajastuste hulk veelgi – avalikkuses, ajakirjanduse kõikvõimalikes väljaannetes (vt loetelu p 1.3), kirjanike ja filmiloojate loomingus – nt Reet Kudu romaan „Õhusuudlused katkukaarel“), režissöör Toomas Lepa dokumentaalfilm „Omandireform 30“ ETV ekraanil.
Kolmandaks, Liit on hoidnud suhtgruppi üle riigi pidevalt kursis uudistega omandireformi ebaõigluse likvideerimisel või ka põhjustel, miks protsessid soovitud kiirusega ei liigu. Enam informeerituna võtavad inimesed ka ise julgelt sõna, kirjutades ja helistades omaalgatuslikult kõrgete riiklike institutsioonide esindajatele (President, Riigikogu. Peaminister, õiguskantsler, ministeeriumid). Inimesed näevad, et nad ei ole mures täiesti üksi ja et Üürnike Liit on jõud, kes nende eest seisab. EÜL aitab seega luua ühiskondlikku tasakaalu ja rahulikku arutelu seni veel lahendamata probleemide üle.
Neljandaks, Liidu pikk töö (27 aastat) on näidanud, et Eesti eluasememajanduses on tõsiseid puudujääke, mis üsna kindlasti avaldavad mõju ka eestlaste iibele ja soosivad inimeste väljarännet kodumaalt. 2021. aasta oli eriti kujukas selle poolest, et Riigikogus võeti vastu järjekordsed omanikke kaitsvad seaduspügalad (võlaõigusseaduse üürimist puudutavad sätted 14. jaanuaril 2021), samal ajal kui üürnike kaitset esindab riigis vaid meie MTÜ. Siinkohal tasub hea sõnaga tunnustada Tallinna linna, kus töötab üürivaidluskomisjon. Kui Üürnike Liidu jõud MTÜ-na jääb napiks, tasub üürnikel pöörduda just sinna. Selliseid komisjone peaks Eestis mujalgi looma, või siis peaks looma üleriigilise sama pädeva ja seaduslikku võimu omava institutsiooni, nt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi allasutusena. Üürnike arv Eestis kasvab nagu ongi demokraatlikule riigile omane; ja riik peaks üürnike õigustesse rohkem panustama. On ju üürilised pigem noorema põlvkonna esindajad, kus kasvavad ka lapsed – kodusest olukorrast sõltub Eesti iive esmajoones.
3. Erinevusi/kõrvalekaldeid tegevuste läbiviimisel/tulemustes võrreldes kavandatuga
– Seoses Vabariigi Valitsuse vahetumisega 2021. a jaanuaris ei jõudnud sundüürnike teema Keskerakonna ja Reformierakonna koalitsioonilepingusse, kuigi väga püüdsime. See muutis EÜL töö ebakindlamaks.
– Vaatamata sellele, et ekspertide läbiviidud comandireformi mõjude uuring 2021. a valmis, ei suutnud Valitsus meetmete paketti arutada, kuigi Üürnike Liit tegi omalt poolt kõik, et hüvitusmeetmeteni jõutaks.
– Osaliselt takistas tööd pandeemia, kuid tänu kodukontori võimalusele ei jäänud Üürnike Liidul 2021. a midagi olulist tegemata. Inimesed küll küsisid, kas korraldame suuremaid üritusi – konverentsi, meeleavaldust, kohtumisi juhtivate poliitikutega, kes suudaksid otsustada –, kuid otsustasime lahendusi leida päev päeva järel erinevate tegevuste ja laialdasemate e-kontaktide kaudu.
– Kui Üürnike Liit peab oma tegevuse põhieesmärgiks üürnike kaitset, siis negatiivse poole pealt jääb 2021. aasta meelde selle poolest, et VÕS-i üürisätete muudatuste arutelu ja vastuvõtt Riigikogus 14. jaanuaril möödus ilma EÜL-lt seisukohta küsimata. Pole õigusriigipärane – omanikud tellisid seaduse ja said seaduse. Seaduse, mis veelgi vähendab üürnike õigusi. Põhjenduseks toodi, et EÜL tegeleb sundüürnikega ja mitte tavaüürnikega. See pole nii. Kas siis Riigikogu arvates Eesti riigis polegi ühtki institutsiooni, kes üürnikke kaitseks? Kuidas selline olukord mahub Euroopa Liidu liikmesriigi õigusruumi?
Aruande koostamise kuupäev: 19. jaanuar 2022
Aruande koostanud: Urmi Reinde, EÜL tegevjuht