Sissetulev kiri


FINANTSINSPEKTSIOONI MANUAAL VastutustundlikU kREDIIDI VÄLJASTAMISE PROTSESSILE

1. Eessõna

Krediidiasutuste ning krediidiandjate ja –vahendajate (krediidiasutust ja krediidiandjat või -vahendajat nimetatakse edaspidi käesolevas dokumendis ühiselt koos krediidiandja) jaoks on tarbijale krediidi andmisel üheks olulisemaks kohustuseks järgida vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohustus vastutustundliku laenamise nõudeid täita tuleb nii võlaõigusseadusest (VÕS), krediidiasutuste seadusest kui ka krediidiandjate ja –vahendajate seadusest (KAVS).

„Finantsinspektsiooni manuaal vastutustundliku krediidi väljastamise protsessile“ (edaspidi ka manuaal) kirjeldab vastutustundlikku krediidi väljastamist ja krediidivõimelisuse hindamise protsessi. Samuti selgitatakse krediidiandjate hoolsuskohustust tarbijale krediidi väljastamise eelsetes toimingutes nagu krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe kogumine, kontrollimine ja krediidivõimelisuse hindamise teostamine ning juhitakse tähelepanu praktikatele, mis ei ole tarbijate krediidivõimelisuse hindamisel aktsepteeritavad.

Tegemist ei ole soovitusliku juhendiga, tegemist on abistava dokumendiga, mis võimaldab selle kasutajal kontrollida, kas krediidiandja tegevus krediidi väljastamisel on olnud selline, mida on võimalik pidada vastutustundlikuks.

Manuaalis leiab käsitlemist lühiajaliseks perioodiks, kõrge intressimääraga ja kõrge krediidikulukuse määraga krediitide krediidivõimelisuse hindamine. Eelnevast tulenevalt ei ole eraldi käsitletud näiteks tagatistega krediitide väljastamise spetsiifikast lähtuvaid kohustusi. Sealjuures ei ole kajastatud kõikvõimalikke asjaolusid, mida krediidiandja peab krediidivõimelisuse hindamisel arvesse võtma, kuivõrd hindamisel sõltub tarbija poolt esitatud teabe sisu ja ulatus krediidilepingust, krediidi suurusest ja selle tagastamisele kuuluvast ajast, krediiditoote omapärast ja tarbijast endast.
2. Vastutustundlik krediidi väljastamine ja krediidivõimelisuse hindamise protsess

2.1. Krediidivõimelisuse hindamise protsess

Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt peab krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist vastavalt VÕS-is ja KAVS-is sätestatule: (i) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja (ii) hindama tarbija krediidivõimelisust.

Krediidiandja võib tarbijale krediiti väljastada, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et krediidilepingust tulenevad kohustused täidetakse lepingus kokkulepitud tingimustel. Seda arvestades on võimalik väita, et krediidivõimelisuse hindamine hõlmab järgmist:
• andmete kogumine tarbija majandusliku olukorra ning tema vajaduste ja eesmärkide kohta, sh päringute tegemine asjakohastesse krediidiandja sisemistesse ja välistesse andmebaasidesse;
• mõistlike meetmete võtmine tarbija finantsolukorra kontrollimiseks;
• hinnangu kujundamine selle kohta, kas taotletav krediidileping on tarbijale sobiv.

2.2. Krediidi põhiosa ja intressimakse ning tarbija sissetuleku suhe

Krediidiandjal on kohustus lähtuda tarbija krediidivõimelisuse hindamisel sisemistest riskilimiitidest, mis peavad olema väljendatud suhtarvudena, millest üks on krediidi põhiosa ja intressimakse ning tarbija sissetuleku suhe (DSTI).

Krediidimaksete piirmäära järgimist hinnatakse krediidimaksete ja sissetuleku suhtarvu alusel. Krediidimaksete ja sissetuleku suhtarv leitakse tarbija kõikide krediitide põhisumma- ja intressimaksete summa (koos väljastatava tarbijakrediidiga) ja tarbija netosissetuleku jagamisel järgnevalt:



• Krediidimaksed - krediidimaksed ehk krediidi põhiosade- ja intressimaksete summa on nii väljastatava tarbijakrediidi (sh elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu) kui ka tarbija poolt krediidiandja või krediidiasutuse ja teistest krediidiandjatest ja -vahendajatest ja krediidiasutusest võetud kõikide muude laenude, liisingute ja muude tarbijakrediidilepingutest tulenevate igakuiste krediidimaksekohustuste summa.
Solidaarvõlgnike poolt tasumisele kuuluvad krediidimaksed võetakse arvesse proportsionaalselt laenu taotlevale tarbijale langeva krediidimaksete tasumise kohustusega.
• Sissetulek - Tarbija sissetulekuna arvestatakse tarbija regulaarset ja tõendatud maksudejärgset sissetulekut. Tarbija regulaarse sissetuleku hindamisel lähtutakse krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõikes 3 sätestatust. Maksudejärgne on sissetulek, millest on maha arvatud riiklikeks maksudeks minevad summad.
• Enne krediidimaksete piirmäära leidmist tuleks tarbija regulaarsest sissetulekust maha arvata vähemalt ühekordse arvestusliku elatusmiinimumiga võrdne rahasumma.







Järgnevalt selgitatakse krediidiandjate hoolsuskohustust tarbijale krediidi väljastamise eelsetes toimingutes nagu krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe kogumine, kontrollimine ja krediidivõimelisuse hindamise teostamine.





3. Krediiditoimikus sisalduvad andmed ja dokumendid (KAVS § 48)

☐ Krediiditoimikus sisalduvad andmed tarbija (edaspidi ka kui krediidivõtja) kohta, sh asjakohasel juhul tema esindaja, isikusamasuse tuvastamise ja teabe kontrollimise kohta
Krediidiandja on kohustatud enne kliendisuhte loomist tuvastama tarbija isikusamasuse ehk tegema kindlaks, kas krediiditaotleja ning krediidivõtja on sama isik (KAVS § 47 lg 2). Ilma isikusamasust tuvastamata ei tohi krediidiandja tarbijaga lepingut sõlmida ega krediiti väljastada.

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusest (edaspidi RahaPTS) tulenevalt on krediidiandja kohustatud isik, kelle üks peamisi kohustusi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisel on hoolsusmeetmete kohaldamine. Hoolsusmeetmete kohaldamise eesmärk on tunne-oma-klienti-põhimõtte (Know-Your-Customer ehk KYC) täitmine. Selle oluliseks osaks on kliendi, samuti juhuti tehtavas tehingus osaleva isiku, isikusamasuse tuvastamine ning esitatud teabe kontrollimine usaldusväärsest ja sõltumatust allikast hangitud info põhjal (RahaPTS § 20 lõige 1 punkt 1).

Tulenevalt RahaPTS-i kehtivast regulatsioonist on isikusamasuse tuvastamiseks kolm viisi:
1) näost-näkku tuvastamine ehk isikusamasuse tuvastamine samas kohas viibides;
2) kaugtuvastamine;
3) kaugtuvastamine infotehnoloogiliste vahendite abil.

Juhul, kui isikut ei tuvastata näost-näkku ehk isik tuvastatakse ilma originaaldokumenti nägemata, siis tuleb kasutada isikusamasuse kontrollimiseks usaldusväärsest ja sõltumatust allikast pärit teavet, kasutades sel juhul andmete kontrollimiseks vähemalt kahte erinevat allikat.

Krediidiandja peab tegema endast oleneva ja võtma meetmed, mille kaudu vältida isikuandmete kuritarvitamise juhtumeid.

Finantsinspektsiooni järelevalvesubjektidele kohalduvaid RahaPTS-ist tulenevaid isikusamasuse tuvastamise ja kontrollimise nõudeid rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisel on täpsemalt selgitatud Finantsinspektsiooni soovituslikus juhendis (alates peatükk 4.3), mis on kättesaadav siin: https://www.fi.ee/sites/default/files/2018-11/FI_AML_Soovituslik_juhend.pdf.

Tahteavalduste esitamise osas, mis puudutab teise isiku ID-kaardi ja PIN-koodide kasutamist, vaata ka RKTKo lahendi nr 2-16-124450, pp 22 ja 23.
☐ Krediiditoimikus sisaldub krediiditaotlus(-ed)
Krediiditaotlus on tarbija formaalne taotlus krediidiandjale krediidilepingu sõlmimiseks või olemasoleva krediidilepingu alusel täiendava krediidisumma väljamaksmiseks, mille olemasolu krediiditoimikus on kohustuslik (KAVS § 48 lg 5 p 2).

Krediiditaotluse eesmärk on lihtsustada krediidi andmise või mitteandmise otsustamise ja/või krediidilimiidi määramise protsessi, kuivõrd krediiditaotlusega kogutakse krediidi andmise üle otsustamiseks olulist teavet.
☐ Krediiditoimikus sisaldub krediidi andmise või krediidi andmisest keeldumise otsus(-ed)
Krediidiotsus (krediidi väljastamise heakskiitmine) on samm krediidi väljastamise protsessis, mille käigus krediidiandja otsustab (vastavalt oma sisemisele eeskirjadele) krediit väljastada või väljastamisest keelduda.

Krediidiandja poolne krediidi andmise või krediidi andmisest keeldumise otsus peab olema tarbija krediiditoimikust nähtav (KAVS § 48 lg 5 p 3). Tegemist ei pea olema eraldi dokumendiga, kuid sealjuures peab selgelt ja üheselt arusaadavalt olema toimikust nähtav, kas krediidiandja on otsustanud tarbijale krediit väljastada või selle väljastamisest keelduda.
☐ Krediiditoimikus sisalduvad tarbija krediidivõimelisuse hindamise analüüsi tulemused
Tarbija krediiditoimikust peab olema võimalik kindlaks teha, milliseid näitajaid ja millises suuruses (nt millises summalises suuruses sissetulekuid) krediidiandja konkreetse tarbija puhul on arvestanud ning krediidivõimelisuses veendumuse kujundamiseks kasutanud (KAVS § 48 lg 5 p 5).

Krediidiandja peab suutma näidata krediidivõimelisuse hindamise arvutuse käiku ja andmeid, mille põhjal vastavat hindamist teostati ehk kuidas kujunes järeldus tarbija suutlikkusest krediit kokkulepitud tingimustel tagasi maksta.
☐ Krediiditoimikus on olemas tarbijaga sõlmitud krediidileping(-ud)
Krediidi ja –tagatisleping on tõend poolte vahel kokkulepitud tingimuste kohta, mis tuleb säilitada krediiditoimikus (KAVS § 48 lg 5 p 6).

Krediidiandja suhted klientidega reguleeritakse kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas või elektroonilises vormis sõlmitud lepingutega (KAVS § 47 lg 3). Võlaõigusseaduse § 404 ja § 408 viitavad kliendisuhte dokumentide puhul kirjalikku taasesitamist võimaldavale vormile.
☐ Krediiditoimikus sisalduvad dokumendid tarbija krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kontrollimise kohta nt arvelduskonto väljavõte, Maksu- ja Tolliameti maksuandmete tõend, päring Pensioniregistrisse, maksehäireregistrite päringute tulemused jne.1
Krediidivõimelisuse hindajal lasub kohustus kontrollida tarbija poolt esitatud andmeid ulatuses, mil andmed on kättesaadavad talle ka muudest allikatest. Dokumendid tarbija krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kontrollimise kohta tuleb krediidiandjal säilitada (KAVS § 48 lg 5 p 8).

Tänapäevaste automatiseeritud krediidivõimelisuse hindamise protsesside valguses tähendab see seda, et krediidiandja peab suutma säilitada ja vajadusel kontrolliks esitada inimloetavad andmed päringute kohta, mis teostatakse välistesse andmebaasidesse (nähtav peab olema nii päringu teostamise aeg ehk nn time stamp kui ka päringu tulemus).
☐ Krediidiandja on võimeline selgitama, kuidas tarbija suhtes krediidivõimelisuse hindamist läbi viidi
Automaatsüsteemid võivad märkamatult muutuda „mustadeks kastideks“, mida ei ole lihtne mõista ja mille puhul on keerukas kontrollida, kuidas on jõutud teatavate järelduseni. Siinjuures ei ole oht seotud üksnes krediidiandja ja tema töötajatega vaid ka tarbijal muutub üha keerulisemaks mõista, kuidas tegelikult tema suhtes krediidiandja krediidivõimelisuse hindamist läbi viib ning krediidi andmise üle otsustab.

Olenemata sellest, et kasutatavad algoritmid on sageli keerulised, peab olema võimalik krediiditoimikust mõista, kuidas tarbija krediidivõimet hinnatakse ja milliseid andmeid on selleks kasutatud. Krediidiandjal peavad olema asjakohased eeskirjad ja protseduurid, et tagada nende protsessidega seotud riskide adekvaatne juhtimine.
4. Krediidivõimelisuse hindamine

☐ Krediidivõimelisuse hinnang on läbi viidud krediidivõtja suhtes
Krediidivõimelisuse hindamine peab alati põhinema konkreetse tarbija finantsolukorral.

Kui krediiditaotluse esitavad mitu krediidivõtjat ühiselt hinnatakse krediidivõtjate krediidivõimelisust võttes aluseks nende ühine tagasimaksevõime.


4.1. Varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus (KAVS § 49 lõige 1 punkt 1)

☐ Krediidiandja on küsinud tarbijalt tema regulaarse sissetuleku suurust
Krediiditoimikus sisaldub krediiditaotlus, millelt nähtub tarbija regulaarse sissetuleku suurus.

Oluline on, et krediiditaotluselt oleks mõistetav, millist informatsiooni on krediidiandja tarbijalt oodanud. See tähendab, et krediiditaotluselt peaks nähtuma, millised on sissetulekuallikad, mille krediidiandja arvestab regulaarse sissetuleku hulka ja mida tarbija võib enda sissetulekuks märkida (nt kas ainult töötasu või erinevatest sissetulekuallikatest saadud suurused kokku), samuti peaks nähtuma, kas regulaarse sissetuleku suurus tuleb esitada neto- või brutosissetulekuna.
☐ Tarbija saab regulaarset sissetulekut
Regulaarne on sissetulek, mida tarbija saab kindla või kindlaks määratud ajakava alusel (igas kuus, kvartalis ja/või aastas) ja sissetulekuallikatest nagu töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis (vaata ka KAVS § 49 lg 3 p 1 ja sotsiaaltoetustega arvestamise osas HMKo 06.10.2022, 2-22-119172, p 30 ja TrtRnKo 17.07.2022, 2-21-125271, p 8).

Puhtalt fakt, et tarbija on töötu, ei ole iseenesest põhjus, mis automaatselt välistaks positiivse krediidiotsuse tegemise. Tarbija võib olla krediidivõimeline ka olukorras, kus tal töökoht puudub. Vastutustundliku laenamise põhimõttega on kooskõlas krediidi väljastamine töötule tarbijale, kui krediidiandja suudab tõendada, et tarbija on suuteline krediidi tagasi maksta oma säästude ja/või muude regulaarsete sissetulekute arvelt, milleks ei ole töötasu. Regulaarne sissetulek võib olla lisaks töötasule näiteks pension, investeerimistulu, dividendid, üüritulu jne (KAVS § 49 lg 3 p 1).
☐ Krediidiandja on tarbija sissetulekute andmeid kontrollinud teostades päringu välisesse registrisse ja/või kontrollides tarbija arvelduskonto väljavõtet
Krediidiandja on kontrollinud tarbija poolt krediiditaotlusel esitatud informatsiooni tõelevastavust teostades päringu Maksu- ja Tolliametisse, Pensioniregistrisse, palunud tarbijal esitada arvelduskonto väljavõte ja/või muu asjakohase tõendusmaterjali (vaata ka RKTKo 31.01.2018, 2‑14‑21710, p 29.2. ja RKTKo 24.11.2023, 2-21-13098, p 21).

Sissetulekute kontrollimine arvelduskonto väljavõttelt ei ole kohustuslik, kui tarbija sissetulekute suurust on võimalik kontrollida muu kogutud teabe alusel (vaata ka TrtRnKo 19.05.2023, 2-21-142816, p 8).

Krediidiandjad kasutavad arvelduskonto väljavõtte saamiseks tihti open banking lahendusel toimivat kontoteabeteenuse pakkuja teenust. Kontoteabe teenuse puhul annab tarbija kontoteabe teenuse pakkujale volituse saada juurdepääs tarbija kontoväljavõttele ning pank on kohustatud vastava väljavõtte kontoteabe teenusepakkujale väljastama. Suuresti on selline lahendus tingitud asjaolust, et krediidiandjad soovivad oma töös kasutada automatiseeritud lahendusi, mis võimaldavad krediiditaotlusi võimalikult kiiresti menetleda.

Oluline on ka mõista, et arvelduskonto väljavõtte kontrollid teostatakse enamikel juhtudel automaatseid protsesse kasutades. Analüüside tulemused sõltuvad suuresti parameetritest ja algoritmidest, mida erinevad programmid kasutavad. Seda arvestades esineb sissetulekute, kohustuste ja majapidamiskulude arvestamisel tihtipeale vigu (nt arvestatakse sissetulekute hulka ebaregulaarseid tasusid, regulaarsed kulud jäävad arvesse võtmata jne).
☐ Krediidiandja on krediidivõimelisuse hindamisel arvesse võtnud tõendatud regulaarse sissetuleku2
Sissetulekute hindamisel tuleb aluseks võtta piisav ajavahemik (üldiselt on selleks regulaarse töötasu puhul 6 kuud, muudel juhtudel ei ole aga tegemist üldjuhul piisavalt pika ajavahemikuga, nt dividendid, või muu sesoonse iseloomuga sissetulek), arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust. Regulaarne on sissetulek, mida tarbija saab samas suurusjärgus igas kuus, kvartalis ja/või aastas ning mille hindamisel on arvestatud sissetuleku laekumise piisavat ajavahemikku ja kestlikkust.

Tarbija regulaarseks sissetulekuks ei loeta ühekordseid tasusid nagu sünnitoetust (ühekordne riiklik toetus), lotovõit, tulemustasu, boonust, preemiat ja muud taolist. Juhul, kui krediidiandja suudab tõendada, et tarbija saab tulemustasu vms tasu tööandjalt regulaarselt, on võimalik see arvestada regulaarse sissetuleku hulka.
(asjakohasel juhul)
☐ Hooajalist või muul viisil ebaregulaarset sissetulekut saava krediidivõtja puhul on krediidiandja arvestanud selle jätkusuutlikust


Hooajalist või muul viisil ebaregulaarset sissetulekut saavate krediidivõtjate puhul peaksid krediidiandjad esitama vajalikke päringuid ning võtma vajalikke meetmeid, et kontrollida tagasimaksete allikat käsitlevat teavet.

Lisatasu (boonus, preemia, tükitöö tasu jne) puhul peab tähelepanu pöörama lisatasu jätkusuutlikkusele ja perioodile, mille eest on lisatasu makstud. Sissetulekut tuleks arvestada piisava arvu kuude keskmisena, st sissetuleku summa tuleb jagada kuude arvuga, mille eest on lisatasu makstud. Harvem kui kord kvartalis makstavat lisatasu üldjuhul arvesse ei võeta.

Kui hindamisel võetakse arvesse ebaregulaarseid sissetulekuid, peab krediidiandja tarbija krediiditoimikus säilitama ja sissetulekute andmete juurde lisama kommentaari, millises määras ja mis põhjusel on vastav sissetulek arvesse võetud.
☐ Krediidiandja on krediidivõimelisuse hindamisel arvestanud väiksema talle teadaoleva tarbija sissetuleku suurusega3
Olukorras, kus krediidiandjale nähtub erinevatest allikatest (krediiditaotlus, arvelduskonto väljavõte, Pensioniregister, Maksu- ja Tolliamet) tarbija sissetuleku suuruseks erinev suurus, tuleb krediidiandjal arvestada väiksema talle teadaoleva tarbija sissetuleku suurusega.

Krediidiandjal tuleb tarbija krediidivõimelisuse hindamisel lähtuda konservatiivsuse põhimõttest, et minimeerida tarbija makseraskusesse sattumise riski.

4.2. Teiste varaliste kohustuste, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suuruse hindamine (KAVS § 49 lõige 1 punkt 2)

☐ Krediidiandja on küsinud tarbijalt tema regulaarsete kohustuste sh finantskohustuste suurust
Krediiditoimikus sisaldub krediiditaotlus, millelt nähtub tarbija regulaarsete kohustuste, sh finantskohustuste suurus.

Oluline on, et krediiditaotluselt oleks mõistetav, millist informatsiooni on krediidiandja tarbijalt oodanud. See tähendab, et krediiditaotluselt peaks nähtuma, millised kohustused peab tarbija taotlusel märkima (vaata ka TlnRKo 13.10.2020, 2-18-9977, p 12).

Siinjuures võiks krediidiandja koguda informatsiooni ka tarbija olemasolevate kohustuse jäägi kohta, mitte üksnes kohustuste kuumaksete kohta.
☐ Krediidiandja on tarbija kohustuste, sh finantskohustuste andmeid kontrollinud
Krediidiandja on kontrollinud tarbija poolt krediiditaotlusel esitatud informatsiooni tõelevastavust paludes tarbijal esitada arvelduskonto väljavõte (vaata ka TrtRnKo 17.07.2022, 2-21-125271, p 8, TrtRnKo 07.10.2022, 2-21-119187, p 12.5.).

Käesoleval hetkel ei ole tarbija poolt avaldatud finantskohustuste suurusi muul viisil võimalik kontrollida, kui paluda tal esitada kontrolliks arvelduskonto väljavõte.

Arvelduskonto väljavõte peab olema esitatud piisavalt pika ajavahemiku kohta, et oleks võimalik adekvaatselt hinnata tarbija krediidivõimelisust (vaata ka TlnRKo 13.10.2020, 2-18-9977, p 12). Tavapäraselt esitatakse arvelduskonto väljavõte 6 kuu kohta.
(asjakohasel juhul)
☐ Krediidiandja on arvestanud, et tarbija arvelduskonto väljavõttelt nähtuvad kanded erinevate makseteenuse pakkujate kaudu ning on palunud tarbijalt selgitusi nende sisu kohta
Makseteenuse pakkujad pakuvad e-rahakoti teenuseid, mida on võimalik kasutada krediidilepingutest tulenevate tagasimaksete tegemiseks. Kui tarbija rakendab panga ja teenusepakkuja vahele elektroonilise rahakoti, ei ole arvelduskonto väljavõttelt näha, milleks raha kasutatakse. Seega tarbija vaatest on e-rahakoti eeliseks võimalus tagada maksete tegemisel anonüümsus.

Lisaks e-rahakotile kasutatakse sarnaselt ka makseplatvorme, mille vahendusel on võimalik oma arvelduskontolt kanda raha üle teistele kontole ilma, et selleks oleks vajalik luua/avada eraldiseisev kasutajakonto. Krediidiandjal tuleb tarbijalt uurida, milles seisnevad arvelduskonto väljavõttelt nähtuvad kanded.
☐ Krediidiandja on hindamisel arvesse võtnud tarbija olemasolevad muud varalised kohustused, mis ei tulene finantsteenuse lepingutest, kuid mis ei ole seotud kuludega tarbija majapidamisele4
Muudeks varalisteks kohustusteks saab lugeda sellised tarbija poolt kantavad regulaarsed kohustused, mida ei ole võimalik pidada laenutehinguks, sealhulgas tarbijakrediidiks, hüpoteeklaenuks jne ning, mis ei ole käsitletav kuluna tarbija majapidamisele. Muude varaliste kohustuste alla saab lugeda näiteks elatise tasumise kohustust, makseid inkassole ja kohtutäituritele.
☐ Krediidiandja on krediidivõimelisuse hindamisel arvestanud suurima talle teadaoleva tarbija kohustuste, sh finantskohustuste suurusega
Olukorras, kus krediidiandjale nähtub erinevatest allikatest (krediiditaotlus, arvelduskonto väljavõte) tarbija kohustuste suuruseks erinev suurus, tuleb krediidiandjal arvestada suurima talle teadaoleva tarbija kohustuste, sh finantskohustuste suurusega.

Krediidiandjal tuleb tarbija krediidivõimelisuse hindamisel lähtuda konservatiivsuse põhimõttest, et minimeerida tarbija makseraskusesse sattumise riski.
☐ Krediidiandja on arvestanud tarbija olemasolevate ja taotlemisel oleva krediidilepingu kohustuste suurused kokku (sh krediidi põhiosa, intressid jne)

☐ Tarbija on võimeline täitma teisi tema poolt varem võetud finantskohustusi õigeaegselt5


4.3. Varasemata maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lõige 1 punkt 3)

☐ Krediidiandja on teinud päringu välisesse andmebaasi tarbija varasemate maksekohustuste täitmise kindlakstegemiseks
Krediiditoimikus sisaldub kontrolljälg maksehäirete kontrolli teostamise kohta. Päringute teostamise ajad ja tulemused peavad olema dokumenteeritud selliselt, et oleks tõendatud andmete autentsus ning päritolu.

Eestis on krediidibüroode kaudu kättesaadav negatiivne krediidiinfo ehk võlgnevuste info. Registrites sisalduv informatsioon 100% ulatuses ei kattu, mistõttu kõige ülevaatlikuma informatsiooni saab siis, kui kontrollitakse kõiki. Seda öelduna ei ole kõikide võimalike negatiivsete krediidiinfot sisalduvate registrite kontrollimise kohustust krediidiandjatele pandud.
(asjakohasel juhul)
☐ Krediidiandja on kontrollinud tarbija maksekäitumist oma sisemistest andmebaasidest, kui tarbija on või on varasemalt olnud krediidiandja klient
Juhul, kui tegemist on krediidiandja varasema kliendiga, tuleb kontrollida tarbija maksekäitumise ajalugu krediidiandja enda andmebaasidest.
☐ Krediidiandja on arvestanud krediidivõimelisuse hindamisel tarbija varasemat käitumist finantskohustuste ja teiste varaliste kohustuste täitmisel6
Kui krediidiandjale on teada, et tarbija on raskustes olemasolevate kohustuste korrektse täitmisega ei saa vastutustundlikuks pidada tarbijale täiendava krediiti väljastamist.

Maksehäire puhul on oluline vaadata ka seda, millises summas see on ning kes on teenusepakkuja/kaupleja, kelle suhtes on maksehäire tekkinud, kuna alati ei näita maksehäire olemasolu tarbija suutmatust krediit tagasi maksta.
☐ Tarbija arvelduskonto ei ole arestitud
Olukorras, kus tarbija arvelduskonto on arestitud on tegemist täitemenetluse võlgnikuga, mis viitab suutmatusele oma kohustusi täita.

4.4. Regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lõige 1 punkt 4)

☐ Krediidiandja on küsinud tarbijalt tema regulaarsete majapidamiskulude suurust
Krediiditoimikus sisaldub krediiditaotlus, millelt nähtub tarbija enda poolt deklareeritud majapidamiskulude suurus.

Oluline on, et krediiditaotluselt oleks mõistetav, millist informatsiooni on krediidiandja tarbijalt oodanud. See tähendab, et krediiditaotluselt peaks nähtuma, millised kulutused on tarbija kohustatud krediiditaotlusel majapidamiskuludena märkima.
☐ Tarbija on krediiditaotlusele märkinud majapidamiskulude suuruseks suurema summa, kui 0 eurot
Ei ole eluliselt usutav, et tarbijal puuduvad kulutused majapidamisele, seetõttu on eeldus, et majapidamiskulude suurused on alati suuremad, kui 0 eurot (vaata ka HMKo 06.10.2022, 2-22-119172, p 30).
☐ Krediidiandja on tarbija majapidamiskulude suurusi kontrollinud
Krediidiandjal on võimalus tarbija majapidamiskulude kindlaks tegemiseks kontrollida tarbija arvelduskonto väljavõtet. (vaata ka TlnRKo, 16.03.2023, 2-18-15885, p 15.2.1.).
☐ Krediidiandja on arvestanud talle teadaoleva kõige suurema majapidamiskulude summaga7
Krediidiandja peab krediidivõimelisuse hindamisel arvesse võtma tarbija ülalpeetavate arvu ja tarbija muid kogumis mõistlikult hinnatavaid regulaarseid kulutusi majapidamisele (nt kulutused toidule, kommunaalkuludele, sideteenustele, kindlustusmaksetele jne).

Krediidiandjal on õigus tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks kehtestada asjakohased vorminõuded ja hindamise metoodika, sh regulaarsete majapidamiskulutuse hindamisel võib asjakohasel juhul kasutada üldkohaldatavaid määrasid (üldkohaldatav määr ei tohiks olla väiksem, kui Statistikaameti poolt arvutatud arvestuslik elatusmiinimum) ja arvesse võtta nt konkreetsest krediiditootest ja/või kliendigrupist tulenevaid erisusi jmt. See siiski ei tähenda, et krediidiandja ei peaks tarbijalt küsima tema krediidivõimelisuse hindamiseks asjakohast teavet, sh kulutuste suurusi, mida tarbija teeb majapidamisele.

Krediidiandja peab kindlaks tegema, kas tema poolt krediidivõimelisuse hindamisel kasutatav üldkohaldatav määr katab reaalselt tarbija majapidamiskuludeks tehtavad kulutused. Teatud juhtudel võivad tarbija kulutused majapidamisele olla suuremad, kui krediidiandja poolt määratud üldkohaldatav määr. Juhul, kui tarbija tehtavad kulutused majapidamisele on suuremad, kui krediidiandja poolt kasutatav üldkohaldatav määr, tuleks arvestada krediidivõimelisuse hindamisel tarbija poolt esitatud suurema summaga. Krediidiandja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kindlaks teha tarbija reaalne majanduslik olukord välja selgitamaks, kas tarbija igakuised sissetulekud võimaldavad tal tasuda nii varasemalt võetud kohustusi, katta igapäevaseid majapidamiskulusid ja tagasi maksta taotletavat krediiti.
☐ Krediidiandja on küsinud tarbijalt tema ülalpeetavate arvu
Krediidiandja on kohustatud koguma tarbijalt olulisi ja asjakohaseid andmeid tema krediidivõimelisuse hindamise läbiviimiseks. Mida rohkem ülalpeetavaid, seda suuremad on proportsionaalselt rahasummad, mis kuluvad majapidamisele (vaata ka TlnRnKo 08.11.2021, 2-20-106661, p 54, TrtRnKo 19.05.2023, 2-21-142816, p 8 ja TrtRnKo 19.12.2022, 2-21-129359, p 14).
☐ Krediidiandja on kontrollinud tarbija esitatud teavet ülalpeetavate kohta
Krediidiandjal on võimalik tarbija ülalpeetavate arv tuvastada kasutades rahvastikuregistrit ja/või kontrollides tarbija arvelduskonto väljavõtet (vaata ka TrtRKo 19.12.2022, 2-21-129359
, pp 14 ja 15).
☐ Krediidiandja on arvestanud majapidamiskulude hindamisel tarbija ülalpeetava(-te)ga8
Ülalpeetavate arv on oluline näitaja, millega tuleb tarbija krediidivõimelisuse hindamisel arvestada, kuna kulud ülalpeetavatele võivad moodustada tarbija regulaarsest sissetulekust märkimisväärse osa. (Vaata ka TrtRnKo 19.12.2022, 2-21-129359, p 14).

4.5. Varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju (KAVS § 49 lõige 1 punkt 5 ja KAVS § 49 lõige 2 punkt 3)

☐ Krediidiandja on arvestanud tarbija varasemate maksekohustuste ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemisega
Tarbija peab olema suuteline täitma ka kõiki varem võetud finantskohustusi ning seda ka kõrgema intressi tingimustes ilma vajaduseta võtta selleks täiendavaid krediite.

Mõistlikult tuleb arvestada võimalikke negatiivseid tulevikustsenaariume, millest üks on nt intressi suurenemine, krediidisumma suurenemine intressimaksete võrra, krediidi tagastamise lõpptähtpäeval tasumisele kuuluva krediidisumma suurust vms.

Kuidas krediidiandja vastavat asjaolu arvestab on üldjoontes tema otsustada. Mitmed krediidiandjad on kehtestanud puhvrid, mis katavad võimalikud muutuste mõju.
(asjakohasel juhul)
☐ Krediidiandja on arvestanud võimaliku kulude suurenemisega, mis tuleneb vajadusest tagada muude võlgade tasumine, mille käendajaks tarbija on
Juhul, kui tarbija on sõlminud käenduslepingu peab krediidiandja arvestama, et tarbija võib olla kohustatud ühel hetkel põhivõlgniku kohustust täitma.

Kuidas krediidiandja vastavat asjaolu arvestab on üldjoontes tema otsustada.
(asjakohasel juhul)
☐ Krediidiandja on arvestanud võimaliku osamakse suuruse suurenemisega, mis tuleneb fikseerimata intressimäära tõusust (KAVS § 49 lg 2 p 3)
Krediidiandja peab krediidivõimelisuse hindamisel arvestama, et tulenevalt intressimäära muutusest võivad lepingust tulenevad osamaksed suureneda.

Kuidas krediidiandja vastavat asjaolu arvestab on üldjoontes tema otsustada. Mitmed krediidiandjad on kehtestanud puhvrid, mis katavad võimalikud muutuste mõju.

4.6. Krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist (KAVS § 49 lõige 1 punkt 6)

(asjakohasel juhul)
☐ Krediidiandja on arvestanud tarbija võimaliku sissetuleku alanemisega pärast pensioniiga või töölepingu lõppemist, kui krediidileping kehtib pärast seda aega
Tarbijate puhul, kelle lepingu lõpptähtaeg ulatub nende pensioniikka, peab krediidiandja krediidivõimelisuse hindamisel arvestama tarbija võimaliku sissetuleku alanemisega pärast pensioniiga või töölepingu lõppemist.

(asjakohasel juhul)
☐Krediidiandja on arvestanud, et tarbija võtab arvelduskontolt igakuiselt suuri summasid sularahas välja9
Võib viidata kohutustele, mida tarbija soovib varjata.
(asjakohasel juhul)
☐ Krediidiandja on arvestanud, et tarbija arvelduskontole tehakse suurtes summades sularaha sissemakseid
Sularaha sissemaksed võivad viidata kohustustele, mida tarbija soovib varjata (nt laenud eraisikutelt).

Sularaha sissemakseid tohi arvestada tarbija sissetulekute hulka, kui selle päritolu ei ole tõendatud (nt töölepinguga) (vaata ka TlnRKo 16.03.2023, 2-18-15885, p 15.2.2.).
(asjakohasel juhul)
☐ Krediidiandja on palunud tarbijal kontrolliks esitada kõikide arvelduskontode väljavõtted
Ei piisa, kui krediidiandja palub esitada kontrolliks üksnes selle arvelduskonto väljavõtte, millelt tarbija enim arveldusi teeb. Juhul, kui tarbija kasutab mitut arvelduskontot tehingute tegemiseks, tuleb krediidiandjal kontrollida kõiki täieliku ülevaate saamiseks. Asjakohasel juhul tuleb paluda esitada ka nende arvelduskontode väljavõtted, mis on tarbijale avatud makseasutustes.

Üheks peamiseks viisiks, kuidas tarbijad oma kohustuste suurusi krediidiandja eest varjavad on kasutades erinevaid arvelduskontosid.
(asjakohasel juhul)
☐ Krediidiandja on arvestanud tarbija arvelduskontolt nähtuvaid kanded, mis viitavad võimalikule sõltuvussuhtele
Krediidiandja ei pea andma hinnangut sellele, kas tarbijal võib olla sõltuvus või mitte, kuid seejuures peab krediidiandja arvestama, et tarbijale ei tohiks krediiti väljastada, kui on mõistlikult võimalik järeldada, et seda raha kasutatakse sõltuvuse rahuldamiseks (sh alkohol, narkootikumid, videomängud, arvutimängud, ostlemine jne).
(asjakohasel juhul)
☐ Krediidiandja on arvestanud tarbija arvelduskontolt nähtuvaid kanded hasartmängukorraldaja(-te)le10
Hasartmängude mängimine on selline tarbija poolne tegevus, mis võib omada olulist mõju tarbija maksekäitumisele, mistõttu peaks krediidiandja sellise asjaoluga krediidivõimelisuse hindamisel arvestama.

Eriti oluline on arvestada asjaolu siis, kui tarbija kulutab hasartmängude mängimiseks arvestatava osa oma sissetulekust, teeb seda regulaarselt või pidevas kasvavas trendis.

Krediidiandja ei pea andma hinnangut sellele, kas tarbija võib olla hasartmängusõltlane või mitte, kuid seejuures peab krediidiandja arvestama, et tarbijale ei tohiks krediiti väljastada, kui on mõistlikult võimalik järeldada, et seda raha kasutatakse hasartmängude mängimiseks.

Krediidiandja peab kehtestama sise-eeskirjas konkreetse metoodika, kuidas hasartmängude mängimisega krediidivõimelisuse hindamisel arvestatakse (nt suhtarv sissetulekust, mis on krediidiandja jaoks aktsepteeritav vms).
(asjakohasel juhul)
☐ Krediidiandja on arvestanud, et tarbija arvelduskonto väljavõttelt nähtuvad kanded erinevate makseteenuse pakkujate kaudu ning on palunud tarbijalt selgitusi nende sisu kohta
Makseteenuse pakkujad pakuvad e-rahakoti teenuseid, mida kasutatakse online kasiinodes sissemaksete tegemiseks. Kui tarbija rakendab panga ja online kasiino vahele elektroonilise rahakoti, ei ole arvelduskonto väljavõttelt näha, milleks raha kasutatakse. Seega tarbija vaatest on e-rahakoti eeliseks võimalus tagada maksete tegemisel anonüümsus.

Lisaks e-rahakotile kasutatakse kasiino sisse- ja väljamaksete tegemiseks makseplatvorme, mille vahendusel on võimalik oma arvelduskontolt kanda raha üle kasiino kontole. Teenus erineb e-rahakottidest peaasjalikult selle tõttu, et luua/avada ei tule eraldiseisvat kasutajakontot.

Juhul, kui krediidiandjale nähtuvad arvelduskonto väljavõttelt maksed hasartmängukorraldajatele või vastupidi väljamaksed hasartmängukorraldajatelt ja täiendavalt kanded eelnimetatud makseteenusepakkujate vahendusel, tuleks krediidiandjal tarbijalt uurida, milles arvelduskonto väljavõttelt nähtuvad kanded seisnevad.
(asjakohasel juhul)
☐ Krediidiandja on arvestanud, et tarbija ei ole krediidi tavakasutaja
Krediidi jätkusuutliku teenindamise seisukohast on oluline, et hinnataks muu hulgas asjaolu, kui tihti erinevad krediidiandjad tarbijale krediidi väljamakseid teostavad. Krediidiandja peab arvestama tarbija üldist finantsolukorda ja seda, kas näiteks oleks tarbija võlanõustamisse suunamine sobivam, kui täiendav laenamine.

Eluline näide ühe tarbija arvelduskontole laekunud erinevate krediidiandjate väljamaksetest:
• 06.02.2023 - 100 EUR
• 13.03.2023 - 1600 EUR
• 26.03.2023 - 1400 EUR
• 08.04.2023 - 25 EUR
• 22.04.2023 - 50 EUR
• 22.04.2023 - 106 EUR
• 21.05.2023 - 50 EUR
• 21.05.2023 - 77 EUR
• 01.06.2023 - 25 EUR
• 10.06.2023 - 76 EUR
• 04.07.2023 - 15 EUR
• 06.07.2023 - 30 EUR
• 07.07.2023 - 44 EUR
• 17.07.2023 - 1000 EUR

Tarbijale ei tohi krediiti väljastada, kui on mõistlik järeldada, et tema sissetulekutest ei piisa kõikide tema kohustuste kandmiseks ja viimane kasutab krediiti sissetuleku allikana selleks, et katta igapäevaseid kulutusi ja/või tasuda olemasolevaid finantskohustusi (vaata ka TlnRKo 16.03.2023, 2-18-15885, p 15.2.3.).

4.7. Sõlmitava tarbijakrediidilepingu tingimused, sealhulgas võetava rahalise kohustuse suurus (KAVS § 49 lõige 1 punkt 7)

☐ Krediidiandja on arvestanud krediidi tähtaega

(asjakohasel juhul)
☐ Krediidiandja on arvestanud krediidi eesmärki


4.8. Krediidisumma ja krediidi tagatisvara suhe ning krediidi põhiosa ja intressimakse ning tarbija sissetuleku suhe (KAVS § 49 lõige 2 punkt 1)

☐ Krediidi põhiosa ja intressimakse ning tarbija sissetuleku suhe vastab krediidiandja poolt sise-eeskirjades kehtestatud piirmääradele11
Mikrojärelevalve vaatest on krediidi põhiosa ja intressimakse ning tarbija sissetuleku suhe otseselt seotud laenuvõtjate tagasimaksevõimega ja mõjutab laenuvõlgnevuste tekkimist. Makrojärelevalve vaatest suurendab suhtarv majapidamiste vastupanuvõimet majanduslanguse suhtes, lisaks piirab laenukasvu ja majapidamiste võlga majandustõusu ajal.

Krediidiandjad on kohustatud oma sise-eeskirjaga kindlaks määrama krediidi põhiosa ja intressimakse ning tarbija sissetuleku suhte. Krediidiandja ei tohi tarbijale krediiti väljastades ületada kehtestatud suhtarvu. Krediidi põhiosa ja intressimakse ning tarbija sissetuleku suhet on võimalik väljendada erinevalt:
DTI (debt-to-income) – taotleja koguvõla ja tema aasta netotulu suhe;
DSTI (debt-service-to-income) – taotleja igakuiste tagasimaksete summa ja igakuise netosissetuleku suhe.

KAVS seaduseelnõu seletuskirja (RT I, 19.03.2015, 4 - jõust. 29.03.2015) kohaselt on silmas peetud eeskätt DSTI kehtestamise kohustust, kuid arvestades, et seaduse tekst jätab tõlgendamise ruumi, on mõlemad lahendused lubatud.


FINANTSINSPEKTSIOONI MANUAAL VastutustundlikU kREDIIDI VÄLJASTAMISE PROTSESSILE

1. Eessõna

Krediidiasutuste ning krediidiandjate ja –vahendajate (krediidiasutust ja krediidiandjat või -vahendajat nimetatakse edaspidi käesolevas dokumendis ühiselt koos krediidiandja) jaoks on tarbijale krediidi andmisel üheks olulisemaks kohustuseks järgida vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohustus vastutustundliku laenamise nõudeid täita tuleb nii võlaõigusseadusest (VÕS), krediidiasutuste seadusest kui ka krediidiandjate ja –vahendajate seadusest (KAVS).

„Finantsinspektsiooni manuaal vastutustundliku krediidi väljastamise protsessile“ (edaspidi ka manuaal) kirjeldab vastutustundlikku krediidi väljastamist ja krediidivõimelisuse hindamise protsessi. Samuti selgitatakse krediidiandjate hoolsuskohustust tarbijale krediidi väljastamise eelsetes toimingutes nagu krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe kogumine, kontrollimine ja krediidivõimelisuse hindamise teostamine ning juhitakse tähelepanu praktikatele, mis ei ole tarbijate krediidivõimelisuse hindamisel aktsepteeritavad.

Tegemist ei ole soovitusliku juhendiga, tegemist on abistava dokumendiga, mis võimaldab selle kasutajal kontrollida, kas krediidiandja tegevus krediidi väljastamisel on olnud selline, mida on võimalik pidada vastutustundlikuks.

Manuaalis leiab käsitlemist lühiajaliseks perioodiks, kõrge intressimääraga ja kõrge krediidikulukuse määraga krediitide krediidivõimelisuse hindamine. Eelnevast tulenevalt ei ole eraldi käsitletud näiteks tagatistega krediitide väljastamise spetsiifikast lähtuvaid kohustusi. Sealjuures ei ole kajastatud kõikvõimalikke asjaolusid, mida krediidiandja peab krediidivõimelisuse hindamisel arvesse võtma, kuivõrd hindamisel sõltub tarbija poolt esitatud teabe sisu ja ulatus krediidilepingust, krediidi suurusest ja selle tagastamisele kuuluvast ajast, krediiditoote omapärast ja tarbijast endast.
2. Vastutustundlik krediidi väljastamine ja krediidivõimelisuse hindamise protsess

2.1. Krediidivõimelisuse hindamise protsess

Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt peab krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist vastavalt VÕS-is ja KAVS-is sätestatule: (i) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja (ii) hindama tarbija krediidivõimelisust.

Krediidiandja võib tarbijale krediiti väljastada, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et krediidilepingust tulenevad kohustused täidetakse lepingus kokkulepitud tingimustel. Seda arvestades on võimalik väita, et krediidivõimelisuse hindamine hõlmab järgmist:
• andmete kogumine tarbija majandusliku olukorra ning tema vajaduste ja eesmärkide kohta, sh päringute tegemine asjakohastesse krediidiandja sisemistesse ja välistesse andmebaasidesse;
• mõistlike meetmete võtmine tarbija finantsolukorra kontrollimiseks;
• hinnangu kujundamine selle kohta, kas taotletav krediidileping on tarbijale sobiv.

2.2. Krediidi põhiosa ja intressimakse ning tarbija sissetuleku suhe

Krediidiandjal on kohustus lähtuda tarbija krediidivõimelisuse hindamisel sisemistest riskilimiitidest, mis peavad olema väljendatud suhtarvudena, millest üks on krediidi põhiosa ja intressimakse ning tarbija sissetuleku suhe (DSTI).

Krediidimaksete piirmäära järgimist hinnatakse krediidimaksete ja sissetuleku suhtarvu alusel. Krediidimaksete ja sissetuleku suhtarv leitakse tarbija kõikide krediitide põhisumma- ja intressimaksete summa (koos väljastatava tarbijakrediidiga) ja tarbija netosissetuleku jagamisel järgnevalt:



• Krediidimaksed - krediidimaksed ehk krediidi põhiosade- ja intressimaksete summa on nii väljastatava tarbijakrediidi (sh elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu) kui ka tarbija poolt krediidiandja või krediidiasutuse ja teistest krediidiandjatest ja -vahendajatest ja krediidiasutusest võetud kõikide muude laenude, liisingute ja muude tarbijakrediidilepingutest tulenevate igakuiste krediidimaksekohustuste summa.
Solidaarvõlgnike poolt tasumisele kuuluvad krediidimaksed võetakse arvesse proportsionaalselt laenu taotlevale tarbijale langeva krediidimaksete tasumise kohustusega.
• Sissetulek - Tarbija sissetulekuna arvestatakse tarbija regulaarset ja tõendatud maksudejärgset sissetulekut. Tarbija regulaarse sissetuleku hindamisel lähtutakse krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõikes 3 sätestatust. Maksudejärgne on sissetulek, millest on maha arvatud riiklikeks maksudeks minevad summad.
• Enne krediidimaksete piirmäära leidmist tuleks tarbija regulaarsest sissetulekust maha arvata vähemalt ühekordse arvestusliku elatusmiinimumiga võrdne rahasumma.







Järgnevalt selgitatakse krediidiandjate hoolsuskohustust tarbijale krediidi väljastamise eelsetes toimingutes nagu krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe kogumine, kontrollimine ja krediidivõimelisuse hindamise teostamine.





3. Krediiditoimikus sisalduvad andmed ja dokumendid (KAVS § 48)

☐ Krediiditoimikus sisalduvad andmed tarbija (edaspidi ka kui krediidivõtja) kohta, sh asjakohasel juhul tema esindaja, isikusamasuse tuvastamise ja teabe kontrollimise kohta
Krediidiandja on kohustatud enne kliendisuhte loomist tuvastama tarbija isikusamasuse ehk tegema kindlaks, kas krediiditaotleja ning krediidivõtja on sama isik (KAVS § 47 lg 2). Ilma isikusamasust tuvastamata ei tohi krediidiandja tarbijaga lepingut sõlmida ega krediiti väljastada.

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusest (edaspidi RahaPTS) tulenevalt on krediidiandja kohustatud isik, kelle üks peamisi kohustusi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisel on hoolsusmeetmete kohaldamine. Hoolsusmeetmete kohaldamise eesmärk on tunne-oma-klienti-põhimõtte (Know-Your-Customer ehk KYC) täitmine. Selle oluliseks osaks on kliendi, samuti juhuti tehtavas tehingus osaleva isiku, isikusamasuse tuvastamine ning esitatud teabe kontrollimine usaldusväärsest ja sõltumatust allikast hangitud info põhjal (RahaPTS § 20 lõige 1 punkt 1).

Tulenevalt RahaPTS-i kehtivast regulatsioonist on isikusamasuse tuvastamiseks kolm viisi:
1) näost-näkku tuvastamine ehk isikusamasuse tuvastamine samas kohas viibides;
2) kaugtuvastamine;
3) kaugtuvastamine infotehnoloogiliste vahendite abil.

Juhul, kui isikut ei tuvastata näost-näkku ehk isik tuvastatakse ilma originaaldokumenti nägemata, siis tuleb kasutada isikusamasuse kontrollimiseks usaldusväärsest ja sõltumatust allikast pärit teavet, kasutades sel juhul andmete kontrollimiseks vähemalt kahte erinevat allikat.

Krediidiandja peab tegema endast oleneva ja võtma meetmed, mille kaudu vältida isikuandmete kuritarvitamise juhtumeid.

Finantsinspektsiooni järelevalvesubjektidele kohalduvaid RahaPTS-ist tulenevaid isikusamasuse tuvastamise ja kontrollimise nõudeid rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisel on täpsemalt selgitatud Finantsinspektsiooni soovituslikus juhendis (alates peatükk 4.3), mis on kättesaadav siin: https://www.fi.ee/sites/default/files/2018-11/FI_AML_Soovituslik_juhend.pdf.

Tahteavalduste esitamise osas, mis puudutab teise isiku ID-kaardi ja PIN-koodide kasutamist, vaata ka RKTKo lahendi nr 2-16-124450, pp 22 ja 23.
☐ Krediiditoimikus sisaldub krediiditaotlus(-ed)
Krediiditaotlus on tarbija formaalne taotlus krediidiandjale krediidilepingu sõlmimiseks või olemasoleva krediidilepingu alusel täiendava krediidisumma väljamaksmiseks, mille olemasolu krediiditoimikus on kohustuslik (KAVS § 48 lg 5 p 2).

Krediiditaotluse eesmärk on lihtsustada krediidi andmise või mitteandmise otsustamise ja/või krediidilimiidi määramise protsessi, kuivõrd krediiditaotlusega kogutakse krediidi andmise üle otsustamiseks olulist teavet.
☐ Krediiditoimikus sisaldub krediidi andmise või krediidi andmisest keeldumise otsus(-ed)
Krediidiotsus (krediidi väljastamise heakskiitmine) on samm krediidi väljastamise protsessis, mille käigus krediidiandja otsustab (vastavalt oma sisemisele eeskirjadele) krediit väljastada või väljastamisest keelduda.

Krediidiandja poolne krediidi andmise või krediidi andmisest keeldumise otsus peab olema tarbija krediiditoimikust nähtav (KAVS § 48 lg 5 p 3). Tegemist ei pea olema eraldi dokumendiga, kuid sealjuures peab selgelt ja üheselt arusaadavalt olema toimikust nähtav, kas krediidiandja on otsustanud tarbijale krediit väljastada või selle väljastamisest keelduda.
☐ Krediiditoimikus sisalduvad tarbija krediidivõimelisuse hindamise analüüsi tulemused
Tarbija krediiditoimikust peab olema võimalik kindlaks teha, milliseid näitajaid ja millises suuruses (nt millises summalises suuruses sissetulekuid) krediidiandja konkreetse tarbija puhul on arvestanud ning krediidivõimelisuses veendumuse kujundamiseks kasutanud (KAVS § 48 lg 5 p 5).

Krediidiandja peab suutma näidata krediidivõimelisuse hindamise arvutuse käiku ja andmeid, mille põhjal vastavat hindamist teostati ehk kuidas kujunes järeldus tarbija suutlikkusest krediit kokkulepitud tingimustel tagasi maksta.
☐ Krediiditoimikus on olemas tarbijaga sõlmitud krediidileping(-ud)
Krediidi ja –tagatisleping on tõend poolte vahel kokkulepitud tingimuste kohta, mis tuleb säilitada krediiditoimikus (KAVS § 48 lg 5 p 6).

Krediidiandja suhted klientidega reguleeritakse kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas või elektroonilises vormis sõlmitud lepingutega (KAVS § 47 lg 3). Võlaõigusseaduse § 404 ja § 408 viitavad kliendisuhte dokumentide puhul kirjalikku taasesitamist võimaldavale vormile.
☐ Krediiditoimikus sisalduvad dokumendid tarbija krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kontrollimise kohta nt arvelduskonto väljavõte, Maksu- ja Tolliameti maksuandmete tõend, päring Pensioniregistrisse, maksehäireregistrite päringute tulemused jne.1
Krediidivõimelisuse hindajal lasub kohustus kontrollida tarbija poolt esitatud andmeid ulatuses, mil andmed on kättesaadavad talle ka muudest allikatest. Dokumendid tarbija krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kontrollimise kohta tuleb krediidiandjal säilitada (KAVS § 48 lg 5 p 8).

Tänapäevaste automatiseeritud krediidivõimelisuse hindamise protsesside valguses tähendab see seda, et krediidiandja peab suutma säilitada ja vajadusel kontrolliks esitada inimloetavad andmed päringute kohta, mis teostatakse välistesse andmebaasidesse (nähtav peab olema nii päringu teostamise aeg ehk nn time stamp kui ka päringu tulemus).
☐ Krediidiandja on võimeline selgitama, kuidas tarbija suhtes krediidivõimelisuse hindamist läbi viidi
Automaatsüsteemid võivad märkamatult muutuda „mustadeks kastideks“, mida ei ole lihtne mõista ja mille puhul on keerukas kontrollida, kuidas on jõutud teatavate järelduseni. Siinjuures ei ole oht seotud üksnes krediidiandja ja tema töötajatega vaid ka tarbijal muutub üha keerulisemaks mõista, kuidas tegelikult tema suhtes krediidiandja krediidivõimelisuse hindamist läbi viib ning krediidi andmise üle otsustab.

Olenemata sellest, et kasutatavad algoritmid on sageli keerulised, peab olema võimalik krediiditoimikust mõista, kuidas tarbija krediidivõimet hinnatakse ja milliseid andmeid on selleks kasutatud. Krediidiandjal peavad olema asjakohased eeskirjad ja protseduurid, et tagada nende protsessidega seotud riskide adekvaatne juhtimine.
4. Krediidivõimelisuse hindamine

☐ Krediidivõimelisuse hinnang on läbi viidud krediidivõtja suhtes
Krediidivõimelisuse hindamine peab alati põhinema konkreetse tarbija finantsolukorral.

Kui krediiditaotluse esitavad mitu krediidivõtjat ühiselt hinnatakse krediidivõtjate krediidivõimelisust võttes aluseks nende ühine tagasimaksevõime.


4.1. Varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus (KAVS § 49 lõige 1 punkt 1)

☐ Krediidiandja on küsinud tarbijalt tema regulaarse sissetuleku suurust
Krediiditoimikus sisaldub krediiditaotlus, millelt nähtub tarbija regulaarse sissetuleku suurus.

Oluline on, et krediiditaotluselt oleks mõistetav, millist informatsiooni on krediidiandja tarbijalt oodanud. See tähendab, et krediiditaotluselt peaks nähtuma, millised on sissetulekuallikad, mille krediidiandja arvestab regulaarse sissetuleku hulka ja mida tarbija võib enda sissetulekuks märkida (nt kas ainult töötasu või erinevatest sissetulekuallikatest saadud suurused kokku), samuti peaks nähtuma, kas regulaarse sissetuleku suurus tuleb esitada neto- või brutosissetulekuna.
☐ Tarbija saab regulaarset sissetulekut
Regulaarne on sissetulek, mida tarbija saab kindla või kindlaks määratud ajakava alusel (igas kuus, kvartalis ja/või aastas) ja sissetulekuallikatest nagu töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis (vaata ka KAVS § 49 lg 3 p 1 ja sotsiaaltoetustega arvestamise osas HMKo 06.10.2022, 2-22-119172, p 30 ja TrtRnKo 17.07.2022, 2-21-125271, p 8).

Puhtalt fakt, et tarbija on töötu, ei ole iseenesest põhjus, mis automaatselt välistaks positiivse krediidiotsuse tegemise. Tarbija võib olla krediidivõimeline ka olukorras, kus tal töökoht puudub. Vastutustundliku laenamise põhimõttega on kooskõlas krediidi väljastamine töötule tarbijale, kui krediidiandja suudab tõendada, et tarbija on suuteline krediidi tagasi maksta oma säästude ja/või muude regulaarsete sissetulekute arvelt, milleks ei ole töötasu. Regulaarne sissetulek võib olla lisaks töötasule näiteks pension, investeerimistulu, dividendid, üüritulu jne (KAVS § 49 lg 3 p 1).
☐ Krediidiandja on tarbija sissetulekute andmeid kontrollinud teostades päringu välisesse registrisse ja/või kontrollides tarbija arvelduskonto väljavõtet
Krediidiandja on kontrollinud tarbija poolt krediiditaotlusel esitatud informatsiooni tõelevastavust teostades päringu Maksu- ja Tolliametisse, Pensioniregistrisse, palunud tarbijal esitada arvelduskonto väljavõte ja/või muu asjakohase tõendusmaterjali (vaata ka RKTKo 31.01.2018, 2‑14‑21710, p 29.2. ja RKTKo 24.11.2023, 2-21-13098, p 21).

Sissetulekute kontrollimine arvelduskonto väljavõttelt ei ole kohustuslik, kui tarbija sissetulekute suurust on võimalik kontrollida muu kogutud teabe alusel (vaata ka TrtRnKo 19.05.2023, 2-21-142816, p 8).

Krediidiandjad kasutavad arvelduskonto väljavõtte saamiseks tihti open banking lahendusel toimivat kontoteabeteenuse pakkuja teenust. Kontoteabe teenuse puhul annab tarbija kontoteabe teenuse pakkujale volituse saada juurdepääs tarbija kontoväljavõttele ning pank on kohustatud vastava väljavõtte kontoteabe teenusepakkujale väljastama. Suuresti on selline lahendus tingitud asjaolust, et krediidiandjad soovivad oma töös kasutada automatiseeritud lahendusi, mis võimaldavad krediiditaotlusi võimalikult kiiresti menetleda.

Oluline on ka mõista, et arvelduskonto väljavõtte kontrollid teostatakse enamikel juhtudel automaatseid protsesse kasutades. Analüüside tulemused sõltuvad suuresti parameetritest ja algoritmidest, mida erinevad programmid kasutavad. Seda arvestades esineb sissetulekute, kohustuste ja majapidamiskulude arvestamisel tihtipeale vigu (nt arvestatakse sissetulekute hulka ebaregulaarseid tasusid, regulaarsed kulud jäävad arvesse võtmata jne).
☐ Krediidiandja on krediidivõimelisuse hindamisel arvesse võtnud tõendatud regulaarse sissetuleku2
Sissetulekute hindamisel tuleb aluseks võtta piisav ajavahemik (üldiselt on selleks regulaarse töötasu puhul 6 kuud, muudel juhtudel ei ole aga tegemist üldjuhul piisavalt pika ajavahemikuga, nt dividendid, või muu sesoonse iseloomuga sissetulek), arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust. Regulaarne on sissetulek, mida tarbija saab samas suurusjärgus igas kuus, kvartalis ja/või aastas ning mille hindamisel on arvestatud sissetuleku laekumise piisavat ajavahemikku ja kestlikkust.

Tarbija regulaarseks sissetulekuks ei loeta ühekordseid tasusid nagu sünnitoetust (ühekordne riiklik toetus), lotovõit, tulemustasu, boonust, preemiat ja muud taolist. Juhul, kui krediidiandja suudab tõendada, et tarbija saab tulemustasu vms tasu tööandjalt regulaarselt, on võimalik see arvestada regulaarse sissetuleku hulka.
(asjakohasel juhul)
☐ Hooajalist või muul viisil ebaregulaarset sissetulekut saava krediidivõtja puhul on krediidiandja arvestanud selle jätkusuutlikust


Hooajalist või muul viisil ebaregulaarset sissetulekut saavate krediidivõtjate puhul peaksid krediidiandjad esitama vajalikke päringuid ning võtma vajalikke meetmeid, et kontrollida tagasimaksete allikat käsitlevat teavet.

Lisatasu (boonus, preemia, tükitöö tasu jne) puhul peab tähelepanu pöörama lisatasu jätkusuutlikkusele ja perioodile, mille eest on lisatasu makstud. Sissetulekut tuleks arvestada piisava arvu kuude keskmisena, st sissetuleku summa tuleb jagada kuude arvuga, mille eest on lisatasu makstud. Harvem kui kord kvartalis makstavat lisatasu üldjuhul arvesse ei võeta.

Kui hindamisel võetakse arvesse ebaregulaarseid sissetulekuid, peab krediidiandja tarbija krediiditoimikus säilitama ja sissetulekute andmete juurde lisama kommentaari, millises määras ja mis põhjusel on vastav sissetulek arvesse võetud.
☐ Krediidiandja on krediidivõimelisuse hindamisel arvestanud väiksema talle teadaoleva tarbija sissetuleku suurusega3
Olukorras, kus krediidiandjale nähtub erinevatest allikatest (krediiditaotlus, arvelduskonto väljavõte, Pensioniregister, Maksu- ja Tolliamet) tarbija sissetuleku suuruseks erinev suurus, tuleb krediidiandjal arvestada väiksema talle teadaoleva tarbija sissetuleku suurusega.

Krediidiandjal tuleb tarbija krediidivõimelisuse hindamisel lähtuda konservatiivsuse põhimõttest, et minimeerida tarbija makseraskusesse sattumise riski.

4.2. Teiste varaliste kohustuste, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suuruse hindamine (KAVS § 49 lõige 1 punkt 2)

☐ Krediidiandja on küsinud tarbijalt tema regulaarsete kohustuste sh finantskohustuste suurust
Krediiditoimikus sisaldub krediiditaotlus, millelt nähtub tarbija regulaarsete kohustuste, sh finantskohustuste suurus.

Oluline on, et krediiditaotluselt oleks mõistetav, millist informatsiooni on krediidiandja tarbijalt oodanud. See tähendab, et krediiditaotluselt peaks nähtuma, millised kohustused peab tarbija taotlusel märkima (vaata ka TlnRKo 13.10.2020, 2-18-9977, p 12).

Siinjuures võiks krediidiandja koguda informatsiooni ka tarbija olemasolevate kohustuse jäägi kohta, mitte üksnes kohustuste kuumaksete kohta.
☐ Krediidiandja on tarbija kohustuste, sh finantskohustuste andmeid kontrollinud
Krediidiandja on kontrollinud tarbija poolt krediiditaotlusel esitatud informatsiooni tõelevastavust paludes tarbijal esitada arvelduskonto väljavõte (vaata ka TrtRnKo 17.07.2022, 2-21-125271, p 8, TrtRnKo 07.10.2022, 2-21-119187, p 12.5.).

Käesoleval hetkel ei ole tarbija poolt avaldatud finantskohustuste suurusi muul viisil võimalik kontrollida, kui paluda tal esitada kontrolliks arvelduskonto väljavõte.

Arvelduskonto väljavõte peab olema esitatud piisavalt pika ajavahemiku kohta, et oleks võimalik adekvaatselt hinnata tarbija krediidivõimelisust (vaata ka TlnRKo 13.10.2020, 2-18-9977, p 12). Tavapäraselt esitatakse arvelduskonto väljavõte 6 kuu kohta.
(asjakohasel juhul)
☐ Krediidiandja on arvestanud, et tarbija arvelduskonto väljavõttelt nähtuvad kanded erinevate makseteenuse pakkujate kaudu ning on palunud tarbijalt selgitusi nende sisu kohta
Makseteenuse pakkujad pakuvad e-rahakoti teenuseid, mida on võimalik kasutada krediidilepingutest tulenevate tagasimaksete tegemiseks. Kui tarbija rakendab panga ja teenusepakkuja vahele elektroonilise rahakoti, ei ole arvelduskonto väljavõttelt näha, milleks raha kasutatakse. Seega tarbija vaatest on e-rahakoti eeliseks võimalus tagada maksete tegemisel anonüümsus.

Lisaks e-rahakotile kasutatakse sarnaselt ka makseplatvorme, mille vahendusel on võimalik oma arvelduskontolt kanda raha üle teistele kontole ilma, et selleks oleks vajalik luua/avada eraldiseisev kasutajakonto. Krediidiandjal tuleb tarbijalt uurida, milles seisnevad arvelduskonto väljavõttelt nähtuvad kanded.
☐ Krediidiandja on hindamisel arvesse võtnud tarbija olemasolevad muud varalised kohustused, mis ei tulene finantsteenuse lepingutest, kuid mis ei ole seotud kuludega tarbija majapidamisele4
Muudeks varalisteks kohustusteks saab lugeda sellised tarbija poolt kantavad regulaarsed kohustused, mida ei ole võimalik pidada laenutehinguks, sealhulgas tarbijakrediidiks, hüpoteeklaenuks jne ning, mis ei ole käsitletav kuluna tarbija majapidamisele. Muude varaliste kohustuste alla saab lugeda näiteks elatise tasumise kohustust, makseid inkassole ja kohtutäituritele.
☐ Krediidiandja on krediidivõimelisuse hindamisel arvestanud suurima talle teadaoleva tarbija kohustuste, sh finantskohustuste suurusega
Olukorras, kus krediidiandjale nähtub erinevatest allikatest (krediiditaotlus, arvelduskonto väljavõte) tarbija kohustuste suuruseks erinev suurus, tuleb krediidiandjal arvestada suurima talle teadaoleva tarbija kohustuste, sh finantskohustuste suurusega.

Krediidiandjal tuleb tarbija krediidivõimelisuse hindamisel lähtuda konservatiivsuse põhimõttest, et minimeerida tarbija makseraskusesse sattumise riski.
☐ Krediidiandja on arvestanud tarbija olemasolevate ja taotlemisel oleva krediidilepingu kohustuste suurused kokku (sh krediidi põhiosa, intressid jne)

☐ Tarbija on võimeline täitma teisi tema poolt varem võetud finantskohustusi õigeaegselt5


4.3. Varasemata maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lõige 1 punkt 3)

☐ Krediidiandja on teinud päringu välisesse andmebaasi tarbija varasemate maksekohustuste täitmise kindlakstegemiseks
Krediiditoimikus sisaldub kontrolljälg maksehäirete kontrolli teostamise kohta. Päringute teostamise ajad ja tulemused peavad olema dokumenteeritud selliselt, et oleks tõendatud andmete autentsus ning päritolu.

Eestis on krediidibüroode kaudu kättesaadav negatiivne krediidiinfo ehk võlgnevuste info. Registrites sisalduv informatsioon 100% ulatuses ei kattu, mistõttu kõige ülevaatlikuma informatsiooni saab siis, kui kontrollitakse kõiki. Seda öelduna ei ole kõikide võimalike negatiivsete krediidiinfot sisalduvate registrite kontrollimise kohustust krediidiandjatele pandud.
(asjakohasel juhul)
☐ Krediidiandja on kontrollinud tarbija maksekäitumist oma sisemistest andmebaasidest, kui tarbija on või on varasemalt olnud krediidiandja klient
Juhul, kui tegemist on krediidiandja varasema kliendiga, tuleb kontrollida tarbija maksekäitumise ajalugu krediidiandja enda andmebaasidest.
☐ Krediidiandja on arvestanud krediidivõimelisuse hindamisel tarbija varasemat käitumist finantskohustuste ja teiste varaliste kohustuste täitmisel6
Kui krediidiandjale on teada, et tarbija on raskustes olemasolevate kohustuste korrektse täitmisega ei saa vastutustundlikuks pidada tarbijale täiendava krediiti väljastamist.

Maksehäire puhul on oluline vaadata ka seda, millises summas see on ning kes on teenusepakkuja/kaupleja, kelle suhtes on maksehäire tekkinud, kuna alati ei näita maksehäire olemasolu tarbija suutmatust krediit tagasi maksta.
☐ Tarbija arvelduskonto ei ole arestitud
Olukorras, kus tarbija arvelduskonto on arestitud on tegemist täitemenetluse võlgnikuga, mis viitab suutmatusele oma kohustusi täita.

4.4. Regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lõige 1 punkt 4)

☐ Krediidiandja on küsinud tarbijalt tema regulaarsete majapidamiskulude suurust
Krediiditoimikus sisaldub krediiditaotlus, millelt nähtub tarbija enda poolt deklareeritud majapidamiskulude suurus.

Oluline on, et krediiditaotluselt oleks mõistetav, millist informatsiooni on krediidiandja tarbijalt oodanud. See tähendab, et krediiditaotluselt peaks nähtuma, millised kulutused on tarbija kohustatud krediiditaotlusel majapidamiskuludena märkima.
☐ Tarbija on krediiditaotlusele märkinud majapidamiskulude suuruseks suurema summa, kui 0 eurot
Ei ole eluliselt usutav, et tarbijal puuduvad kulutused majapidamisele, seetõttu on eeldus, et majapidamiskulude suurused on alati suuremad, kui 0 eurot (vaata ka HMKo 06.10.2022, 2-22-119172, p 30).
☐ Krediidiandja on tarbija majapidamiskulude suurusi kontrollinud
Krediidiandjal on võimalus tarbija majapidamiskulude kindlaks tegemiseks kontrollida tarbija arvelduskonto väljavõtet. (vaata ka TlnRKo, 16.03.2023, 2-18-15885, p 15.2.1.).
☐ Krediidiandja on arvestanud talle teadaoleva kõige suurema majapidamiskulude summaga7
Krediidiandja peab krediidivõimelisuse hindamisel arvesse võtma tarbija ülalpeetavate arvu ja tarbija muid kogumis mõistlikult hinnatavaid regulaarseid kulutusi majapidamisele (nt kulutused toidule, kommunaalkuludele, sideteenustele, kindlustusmaksetele jne).

Krediidiandjal on õigus tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks kehtestada asjakohased vorminõuded ja hindamise metoodika, sh regulaarsete majapidamiskulutuse hindamisel võib asjakohasel juhul kasutada üldkohaldatavaid määrasid (üldkohaldatav määr ei tohiks olla väiksem, kui Statistikaameti poolt arvutatud arvestuslik elatusmiinimum) ja arvesse võtta nt konkreetsest krediiditootest ja/või kliendigrupist tulenevaid erisusi jmt. See siiski ei tähenda, et krediidiandja ei peaks tarbijalt küsima tema krediidivõimelisuse hindamiseks asjakohast teavet, sh kulutuste suurusi, mida tarbija teeb majapidamisele.

Krediidiandja peab kindlaks tegema, kas tema poolt krediidivõimelisuse hindamisel kasutatav üldkohaldatav määr katab reaalselt tarbija majapidamiskuludeks tehtavad kulutused. Teatud juhtudel võivad tarbija kulutused majapidamisele olla suuremad, kui krediidiandja poolt määratud üldkohaldatav määr. Juhul, kui tarbija tehtavad kulutused majapidamisele on suuremad, kui krediidiandja poolt kasutatav üldkohaldatav määr, tuleks arvestada krediidivõimelisuse hindamisel tarbija poolt esitatud suurema summaga. Krediidiandja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kindlaks teha tarbija reaalne majanduslik olukord välja selgitamaks, kas tarbija igakuised sissetulekud võimaldavad tal tasuda nii varasemalt võetud kohustusi, katta igapäevaseid majapidamiskulusid ja tagasi maksta taotletavat krediiti.
☐ Krediidiandja on küsinud tarbijalt tema ülalpeetavate arvu
Krediidiandja on kohustatud koguma tarbijalt olulisi ja asjakohaseid andmeid tema krediidivõimelisuse hindamise läbiviimiseks. Mida rohkem ülalpeetavaid, seda suuremad on proportsionaalselt rahasummad, mis kuluvad majapidamisele (vaata ka TlnRnKo 08.11.2021, 2-20-106661, p 54, TrtRnKo 19.05.2023, 2-21-142816, p 8 ja TrtRnKo 19.12.2022, 2-21-129359, p 14).
☐ Krediidiandja on kontrollinud tarbija esitatud teavet ülalpeetavate kohta
Krediidiandjal on võimalik tarbija ülalpeetavate arv tuvastada kasutades rahvastikuregistrit ja/või kontrollides tarbija arvelduskonto väljavõtet (vaata ka TrtRKo 19.12.2022, 2-21-129359
, pp 14 ja 15).
☐ Krediidiandja on arvestanud majapidamiskulude hindamisel tarbija ülalpeetava(-te)ga8
Ülalpeetavate arv on oluline näitaja, millega tuleb tarbija krediidivõimelisuse hindamisel arvestada, kuna kulud ülalpeetavatele võivad moodustada tarbija regulaarsest sissetulekust märkimisväärse osa. (Vaata ka TrtRnKo 19.12.2022, 2-21-129359, p 14).

4.5. Varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju (KAVS § 49 lõige 1 punkt 5 ja KAVS § 49 lõige 2 punkt 3)

☐ Krediidiandja on arvestanud tarbija varasemate maksekohustuste ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemisega
Tarbija peab olema suuteline täitma ka kõiki varem võetud finantskohustusi ning seda ka kõrgema intressi tingimustes ilma vajaduseta võtta selleks täiendavaid krediite.

Mõistlikult tuleb arvestada võimalikke negatiivseid tulevikustsenaariume, millest üks on nt intressi suurenemine, krediidisumma suurenemine intressimaksete võrra, krediidi tagastamise lõpptähtpäeval tasumisele kuuluva krediidisumma suurust vms.

Kuidas krediidiandja vastavat asjaolu arvestab on üldjoontes tema otsustada. Mitmed krediidiandjad on kehtestanud puhvrid, mis katavad võimalikud muutuste mõju.
(asjakohasel juhul)
☐ Krediidiandja on arvestanud võimaliku kulude suurenemisega, mis tuleneb vajadusest tagada muude võlgade tasumine, mille käendajaks tarbija on
Juhul, kui tarbija on sõlminud käenduslepingu peab krediidiandja arvestama, et tarbija võib olla kohustatud ühel hetkel põhivõlgniku kohustust täitma.

Kuidas krediidiandja vastavat asjaolu arvestab on üldjoontes tema otsustada.
(asjakohasel juhul)
☐ Krediidiandja on arvestanud võimaliku osamakse suuruse suurenemisega, mis tuleneb fikseerimata intressimäära tõusust (KAVS § 49 lg 2 p 3)
Krediidiandja peab krediidivõimelisuse hindamisel arvestama, et tulenevalt intressimäära muutusest võivad lepingust tulenevad osamaksed suureneda.

Kuidas krediidiandja vastavat asjaolu arvestab on üldjoontes tema otsustada. Mitmed krediidiandjad on kehtestanud puhvrid, mis katavad võimalikud muutuste mõju.

4.6. Krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist (KAVS § 49 lõige 1 punkt 6)

(asjakohasel juhul)
☐ Krediidiandja on arvestanud tarbija võimaliku sissetuleku alanemisega pärast pensioniiga või töölepingu lõppemist, kui krediidileping kehtib pärast seda aega
Tarbijate puhul, kelle lepingu lõpptähtaeg ulatub nende pensioniikka, peab krediidiandja krediidivõimelisuse hindamisel arvestama tarbija võimaliku sissetuleku alanemisega pärast pensioniiga või töölepingu lõppemist.

(asjakohasel juhul)
☐Krediidiandja on arvestanud, et tarbija võtab arvelduskontolt igakuiselt suuri summasid sularahas välja9
Võib viidata kohutustele, mida tarbija soovib varjata.
(asjakohasel juhul)
☐ Krediidiandja on arvestanud, et tarbija arvelduskontole tehakse suurtes summades sularaha sissemakseid
Sularaha sissemaksed võivad viidata kohustustele, mida tarbija soovib varjata (nt laenud eraisikutelt).

Sularaha sissemakseid tohi arvestada tarbija sissetulekute hulka, kui selle päritolu ei ole tõendatud (nt töölepinguga) (vaata ka TlnRKo 16.03.2023, 2-18-15885, p 15.2.2.).
(asjakohasel juhul)
☐ Krediidiandja on palunud tarbijal kontrolliks esitada kõikide arvelduskontode väljavõtted
Ei piisa, kui krediidiandja palub esitada kontrolliks üksnes selle arvelduskonto väljavõtte, millelt tarbija enim arveldusi teeb. Juhul, kui tarbija kasutab mitut arvelduskontot tehingute tegemiseks, tuleb krediidiandjal kontrollida kõiki täieliku ülevaate saamiseks. Asjakohasel juhul tuleb paluda esitada ka nende arvelduskontode väljavõtted, mis on tarbijale avatud makseasutustes.

Üheks peamiseks viisiks, kuidas tarbijad oma kohustuste suurusi krediidiandja eest varjavad on kasutades erinevaid arvelduskontosid.
(asjakohasel juhul)
☐ Krediidiandja on arvestanud tarbija arvelduskontolt nähtuvaid kanded, mis viitavad võimalikule sõltuvussuhtele
Krediidiandja ei pea andma hinnangut sellele, kas tarbijal võib olla sõltuvus või mitte, kuid seejuures peab krediidiandja arvestama, et tarbijale ei tohiks krediiti väljastada, kui on mõistlikult võimalik järeldada, et seda raha kasutatakse sõltuvuse rahuldamiseks (sh alkohol, narkootikumid, videomängud, arvutimängud, ostlemine jne).
(asjakohasel juhul)
☐ Krediidiandja on arvestanud tarbija arvelduskontolt nähtuvaid kanded hasartmängukorraldaja(-te)le10
Hasartmängude mängimine on selline tarbija poolne tegevus, mis võib omada olulist mõju tarbija maksekäitumisele, mistõttu peaks krediidiandja sellise asjaoluga krediidivõimelisuse hindamisel arvestama.

Eriti oluline on arvestada asjaolu siis, kui tarbija kulutab hasartmängude mängimiseks arvestatava osa oma sissetulekust, teeb seda regulaarselt või pidevas kasvavas trendis.

Krediidiandja ei pea andma hinnangut sellele, kas tarbija võib olla hasartmängusõltlane või mitte, kuid seejuures peab krediidiandja arvestama, et tarbijale ei tohiks krediiti väljastada, kui on mõistlikult võimalik järeldada, et seda raha kasutatakse hasartmängude mängimiseks.

Krediidiandja peab kehtestama sise-eeskirjas konkreetse metoodika, kuidas hasartmängude mängimisega krediidivõimelisuse hindamisel arvestatakse (nt suhtarv sissetulekust, mis on krediidiandja jaoks aktsepteeritav vms).
(asjakohasel juhul)
☐ Krediidiandja on arvestanud, et tarbija arvelduskonto väljavõttelt nähtuvad kanded erinevate makseteenuse pakkujate kaudu ning on palunud tarbijalt selgitusi nende sisu kohta
Makseteenuse pakkujad pakuvad e-rahakoti teenuseid, mida kasutatakse online kasiinodes sissemaksete tegemiseks. Kui tarbija rakendab panga ja online kasiino vahele elektroonilise rahakoti, ei ole arvelduskonto väljavõttelt näha, milleks raha kasutatakse. Seega tarbija vaatest on e-rahakoti eeliseks võimalus tagada maksete tegemisel anonüümsus.

Lisaks e-rahakotile kasutatakse kasiino sisse- ja väljamaksete tegemiseks makseplatvorme, mille vahendusel on võimalik oma arvelduskontolt kanda raha üle kasiino kontole. Teenus erineb e-rahakottidest peaasjalikult selle tõttu, et luua/avada ei tule eraldiseisvat kasutajakontot.

Juhul, kui krediidiandjale nähtuvad arvelduskonto väljavõttelt maksed hasartmängukorraldajatele või vastupidi väljamaksed hasartmängukorraldajatelt ja täiendavalt kanded eelnimetatud makseteenusepakkujate vahendusel, tuleks krediidiandjal tarbijalt uurida, milles arvelduskonto väljavõttelt nähtuvad kanded seisnevad.
(asjakohasel juhul)
☐ Krediidiandja on arvestanud, et tarbija ei ole krediidi tavakasutaja
Krediidi jätkusuutliku teenindamise seisukohast on oluline, et hinnataks muu hulgas asjaolu, kui tihti erinevad krediidiandjad tarbijale krediidi väljamakseid teostavad. Krediidiandja peab arvestama tarbija üldist finantsolukorda ja seda, kas näiteks oleks tarbija võlanõustamisse suunamine sobivam, kui täiendav laenamine.

Eluline näide ühe tarbija arvelduskontole laekunud erinevate krediidiandjate väljamaksetest:
• 06.02.2023 - 100 EUR
• 13.03.2023 - 1600 EUR
• 26.03.2023 - 1400 EUR
• 08.04.2023 - 25 EUR
• 22.04.2023 - 50 EUR
• 22.04.2023 - 106 EUR
• 21.05.2023 - 50 EUR
• 21.05.2023 - 77 EUR
• 01.06.2023 - 25 EUR
• 10.06.2023 - 76 EUR
• 04.07.2023 - 15 EUR
• 06.07.2023 - 30 EUR
• 07.07.2023 - 44 EUR
• 17.07.2023 - 1000 EUR

Tarbijale ei tohi krediiti väljastada, kui on mõistlik järeldada, et tema sissetulekutest ei piisa kõikide tema kohustuste kandmiseks ja viimane kasutab krediiti sissetuleku allikana selleks, et katta igapäevaseid kulutusi ja/või tasuda olemasolevaid finantskohustusi (vaata ka TlnRKo 16.03.2023, 2-18-15885, p 15.2.3.).

4.7. Sõlmitava tarbijakrediidilepingu tingimused, sealhulgas võetava rahalise kohustuse suurus (KAVS § 49 lõige 1 punkt 7)

☐ Krediidiandja on arvestanud krediidi tähtaega

(asjakohasel juhul)
☐ Krediidiandja on arvestanud krediidi eesmärki


4.8. Krediidisumma ja krediidi tagatisvara suhe ning krediidi põhiosa ja intressimakse ning tarbija sissetuleku suhe (KAVS § 49 lõige 2 punkt 1)

☐ Krediidi põhiosa ja intressimakse ning tarbija sissetuleku suhe vastab krediidiandja poolt sise-eeskirjades kehtestatud piirmääradele11
Mikrojärelevalve vaatest on krediidi põhiosa ja intressimakse ning tarbija sissetuleku suhe otseselt seotud laenuvõtjate tagasimaksevõimega ja mõjutab laenuvõlgnevuste tekkimist. Makrojärelevalve vaatest suurendab suhtarv majapidamiste vastupanuvõimet majanduslanguse suhtes, lisaks piirab laenukasvu ja majapidamiste võlga majandustõusu ajal.

Krediidiandjad on kohustatud oma sise-eeskirjaga kindlaks määrama krediidi põhiosa ja intressimakse ning tarbija sissetuleku suhte. Krediidiandja ei tohi tarbijale krediiti väljastades ületada kehtestatud suhtarvu. Krediidi põhiosa ja intressimakse ning tarbija sissetuleku suhet on võimalik väljendada erinevalt:
DTI (debt-to-income) – taotleja koguvõla ja tema aasta netotulu suhe;
DSTI (debt-service-to-income) – taotleja igakuiste tagasimaksete summa ja igakuise netosissetuleku suhe.

KAVS seaduseelnõu seletuskirja (RT I, 19.03.2015, 4 - jõust. 29.03.2015) kohaselt on silmas peetud eeskätt DSTI kehtestamise kohustust, kuid arvestades, et seaduse tekst jätab tõlgendamise ruumi, on mõlemad lahendused lubatud.