4
2) Võimalus jätta kohaldamisalast välja määratud tagasimaksega deebetkaartide vormis
krediidilepingud: a) mida pakub krediidi- või makseasutus; b) mille kohaselt tuleb krediit tagasi
maksta 40 päeva jooksul ning c) mis on intressivabad ja mille puhul kohaldatakse üksnes
makseteenuse osutamisega seotud piiratud tasusid (art 2(5));
3) Võimalus kohaldada krediidilepingute suhtes, mis käsitlevad tasumise edasilükkamist või
tagasimaksmise meetodeid juhul, kui tarbijal on esialgse krediidilepingu puhul juba tekkinud
või tõenäoliselt tekib makseviivitus piiratud arvu sätteid (artikleid 1, 2, 3, 7, 8, 11, 19 ja 20,
artikli 21 lõike 1 esimese lõigu punkte a–h, l ja r, artikli 21 lõiget 3 ning artikleid 23, 25, 28–
38 ja 40–50), võimaldades mitte kohaldada muu hulgas näiteks krediidivõimelisuse hindamist,
kui täidetud on järgmised tingimused:
a. selline kokkulepe aitaks tõenäoliselt vältida tarbija makseviivitusega seotud
kohtumenetlust;
b. tarbijale ei kohaldata sellise kokkuleppe sõlmimisel esialgse krediidilepinguga
võrreldes halvemaid tingimusi.
Kehtivas direktiivis on ette nähtud samasugune valikuvõimalus (kehtiva direktiivi art 2(6)), kuid
selle üle võtmisel otsustati seda mitte kasutada.
4) Võimalus teatud krediidilepingute puhul mitte kohaldada direktiivis kindlaks määratud piiratud
hulka sätteid, mis on seotud reklaami, lepingueelse teabe ja lepinguteabega (täpsemalt
direktiivi artikli 8 lõike 3 punkte d, e ja f, artikli 10 lõiget 5, artikli 11 lõiget 4 ning artikli 21 lõiget
3), et vältida krediidiandjate tarbetut koormust, võttes arvesse turu eripära ja selliste
krediidilepingute eriomadusi. Sellisteks krediidilepinguteks on direktiivi kohaselt: 1)
kogusummas vähem kui 200 eurost krediiti käsitlevad krediidilepingud; 2) krediit, mis on antud
intressivabalt ja muude tasudeta ning üksnes tarbija makstavate piiratud tasudega maksete
hilinemise korral; 3) krediit, mis tuleb tagasi maksta kolme kuu jooksul ja mille eest nõutakse
kõigest väheolulisi tasusid (art 2(8)).
Küsimused:
d) Kas arvelduskonto jäägi ületamise korral tuleks teie hinnangul sätestada kohustus hinnata
tarbija krediidivõimelisust?
e) Kas peate vajalikuks direktiivis sätestatud tingimustel määratud tagasimaksega
deebetkaartide osas direktiivi kohaldamisest erandi kehtestamist?
f) Kas leiate, et alla 200-euroste krediidilepingute, intressivabade krediidilepingute ning
krediidilepingutute, mille kohaselt tuleb krediit tagasi maksta kolme kuu jooksul ja mille eest
nõutakse kõigest väheolulisi tasusid, tuleks kohaldada piiratud regulatsiooni seoses reklaami,
lepingueelse teabe ja lepinguteabega?
Reklaam (art 7, 8)
Direktiivi artikkel 8 lõike 8 kohaselt võivad liikmeriigid keelata muu hulgas selliste krediiditoodete
reklaamimise, milles a) rõhutatakse krediidi saamise lihtsust või kiirust; b) märgitakse, et allahindluse
tingimuseks on krediidi võtmine; c) pakutakse krediidi osamaksete tasumiseks rohkem kui
kolmekuulist ajapikendust.
Kehtiv reklaamiseadus (RekS) sätestab kindla kataloogi teabest, mida võib ja tuleb esitada reklaamis,
millega teavitatakse valmisolekust anda tarbijakrediiti või vahendada tarbijakrediidilepinguid (RekS §
29 lg 3). Reklaam, millega teavitatakse valmisolekust anda tarbijakrediiti või vahendada
tarbijakrediidilepinguid, peab olema vastutustundlik ning tasakaalustatud. Reklaam ei tohi jätta muljet,
et tarbijakrediidi võtmine on riskivaba ja lihtne võimalus finantsprobleemide lahendamiseks, ega
kallutada tarbijaid läbimõtlematule laenuvõtmisele (RekS § 29 lg 7). Samuti on RekS kohaselt keelatud
reklaam tele- või raadioprogrammis, millega teavitatakse valmisolekust anda tarbija käsutusse
krediidilepingu alusel rahasumma või vahendada selliseid lepinguid (RekS § 29 lg 7).
Küsimus: