2 (3)
Võttes aluseks ehitusseadustiku, planeerimisseaduse ja Transpordiameti põhimääruse esitame
seisukohad planeeringute koostamiseks järgnevalt.
1. Avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha ja liikluskorralduse üldiste põhimõtete
määramine.
1.1. Planeeritavat ala läbib riigitee nr 1 Tallinn-Narva. Riigitee keskmine ööpäevane
liiklussagedus on lõiguti erinev, asukohas ligikaudu 4894 autot/ööpäevas. Teelõigul
algatati Vabariigi Valitsuse 23.03.2022 korraldusega nr 97 „Riigitee 1 Haljala ja Kukruse
vahelise teelõigu 2+2 ristlõikega maantee riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju
strateegilise hindamise algatamine“ (edaspidi riigi eriplaneering). Asukoha eelvaliku
etapis määratakse 2+2 ristlõikega maanteele vajaliku trassikoridori asukoht. Tuuleparkide
planeeringust huvitatud isikul tuleb arvestada, et riigi eriplaneeringu realiseerumisel
muutub oluliselt põhimaantee ja ümberkaudsete teede liikluslahendus.
1.2. Tuuleparkide planeeringute lahenduse väljatöötamisel teha tihedat koostööd
Rahandusministeeriumi ja Transpordiametiga, et planeeritav lahendus oleks kooskõlas
riigi eriplaneeringuga.
1.3. Planeeringu lahenduse eesmärgiks on muuhulgas liikluskorralduse põhimõtete
määramine. Asukoha eelvaliku tegemisel tuleb analüüsida olemasoleva teedevõrgustiku
piisavust juurdepääsude tagamisel, määrata planeeringualal perspektiivsete kohalike teede
üldised asukohad ja nende ristumiskohad riigiteedega ning oluliselt ümberehitatavad
riigitee lõigud või ristmikud (nende olemasolul).
1.4. Määrata riigiteede liikluskorralduse ja ümberehituse vajadus seoses eri- ja ehitusaegsete
veostega.
1.5. Arvestada, et Transpordiamet riigiteede omanikuna ei võta tuuleparkide
arendustegevusest tingitud uute teelõikude rajamise ja riigiteede ümberehitamise
kohustust, kui riigiteede võrgustiku arengu seisukohalt selleks vajadus puudub.
2. Planeeringuala kruntide hoonestusala ja ehitusõiguse määramine
2.1. Planeeringus käsitleda kõrgematele planeeringutele vastavust, sh arvestada Lääne-Viru
maakonnaplaneeringu 2030+ joonisel nr 1 „Toimepiirkonnad, ühendused ja
taristu“ kujutatud oluliselt muudetava teelõiguga. Planeeringulahendus siduda kontaktalas
paiknevate teiste planeeringute ja teeprojektide lahendustega ning riigitee nr 1 Haljala ja
Kukruse vahelise teelõigu eriplaneeringuga.
2.2. Kavandatavate või ümberehitatavate riigiteede puhul rakendame üldiselt põhimõtet, et
tuulikute kaugust tuleb arvestada trassikoridori servast. Riigi eriplaneeringuga hakatakse
alles lahendama põhimaantee nr 1 trassi ning liiklussõlmede paiknemist. Trassi asukoht
täpsustub tulevikus.
2.3. Elektrituulikute ja tuuleparkide kavandamisel arvestada, et elektrituulik ei tohi avalikult
kasutatavatele teedele (sõltumata nende funktsioonist, liigist, klassist ja lubatud
sõidukiirusest) paikneda lähemal kui 1,5x(H+D) (sealjuures H = tuuliku masti kõrgus ja
D = rootori e. tiiviku diameeter).
Väikese kasutusega (liiklussagedus alla 100 auto/ööpäevas) avalikult kasutatavate teede
(mh väiksemad kõrvalmaanteed) puhul võib põhjendatud juhtudel riskianalüüsile
tuginedes ja teeomaniku nõusolekul lubada planeeringus elektrituulikuid teele lähemale,
kuid mitte lähemale kui tuuliku kogukõrgus (H + 0,5D).
2.4. Planeeritava tuulikupargi eriplaneeringualadel ei ole puutumust ühegi lennuvälja
lähiümbruse, lennuvälja kaitsevööndi ega piirangupindadega, seega lennunduse vaatest