Esmaabijuhendi, elektrivirnastaja ohutusjuhendi ja kahvelkäru ohutusjuhendi kinnitamine

KÄSKKIRI

22.05.2024 nr 9

Esmaabijuhendi, elektrivirnastaja ohutusjuhendi ja

kahvelkäru ohutusjuhendi kinnitamine

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 12.11.2021 käskkirjaga nr 225 kinnitatud „Riigi Info- ja

Kommunikatsioonitehnoloogia Keskuse põhimäärus“ § 13 lg 1 punkti 7 ning töötervishoiu ja tööohutuse

seaduse § 13 lg 1 p 14 alusel

1. kinnitan Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskuse esmaabijuhendi (Lisa1),

elektrivirnastaja ohutusjuhendi (Lisa 2) ja kahvelkäru ohutusjuhendi (Lisa 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Ergo Tars

direktor

1 / 10

KINNITATUD

direktori 22.05.2024 käskkirjaga nr 9

Lisa 1

ESMAABIJUHEND

1. Sissejuhatus

Igal aastal saab Eestis tööõnnetuse tagajärjel kannatada tuhandeid inimesi. Viimasel kümnel aastal on

surmajuhtumite arv püsinud 15 ringis, raske tervisekahjustuse on saanud 1000 inimest aastas, kergemate

tööõnnetuste arv jääb 4000 piiresse. Surmaga ja raskete tervisekahjustustega lõppenud tööõnnetuste

juurdlus on selgitanud välja, et enamikul juhtumitel ei ole kannatanutele osatud anda õiget esmaabi.

Esmaabi korraldamine asutuses on reguleeritud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse §13² alusel, mis

kehtestab tööandjale järgmised kohustused:

 kindlustada esmaabivahendite olemasolu töökohtadel ja ruum, kus vajadusel saab anda esmaabi

ja hoida kannatanut arstiabi saabumiseni;

 paigutada esmaabivahendid nõuetekohaselt märgistatud ja kergesti juurdepääsetavasse kohta;

 paigutada esmaabivahendite lähedusse nähtavale kohale juhendmaterjalid esmaabi andmise

viisidest (plakatid, brošüürid jm näitlikud materjalid);

 määrata isik, kes vastutab esmaabivahendite korrashoiu eest;

 paigutada nähtavale kohale trükitult andmed töötajate kohta, kes oskavad anda esmaabi;

 selgitada töötajatele, kuidas toimida tööõnnetuse korral, milliseid abivahendeid sel puhul

kasutada, kust neid on võimalik saada ning kelle poole ja kuhu pöörduda esmaabi saamiseks;

 tagada tööõnnetuse või töötaja haigestumise puhul esmaabivahendite kättesaadavus, esmaabi

andmine kohapeal selleks koolitatud töötaja poolt, operatiivne sidevõimalus ettevõtteväliste

teenistustega (ühtne number 112) ja vigastatu või haigestunu toimetamine kas tervishoiuasutusse

või koju (vastavalt arsti korraldusele).

2. Esmaabi eesmärk

Esmaabi eesmärk on päästa kannatanu elu õnnetuskohal, vältida tema seisundi halvenemist ja hoolitseda

asjatundliku lisaabi saamise eest. Vigastatud töötaja või äkkhaigestunu vajab kohest abi. Igaüks meist

oskab teha midagi vigastatu abistamiseks, abist ilmajätmine võib kannatanu seisundit oluliselt

halvendada.

3. Esmaabi andmine

Iga töötaja peab tundma tegutsemispõhimõtteid, mis on vajalikud kannatanu tõhusaks abistamiseks

õnnetuskohal, ning hoolitsema asjatundliku lisaabi saamise eest (kutsuma struktuuriüksustes

määratud esmaabiandaja ning vajadusel ka kiirabi). Pea meeles, et esmaabiandja peab tegutsema

rahulikult ja sihipäraselt.

4. Hädaabi kutsumine

ÜHTNE ÜLEEUROOPALINE HÄDAABINUMBER (KIIRABI, POLITSEI, PÄÄSTEAMET):

112

Ütle võimalikult täpselt:

 mis juhtus;

 kus juhtus (täpne aadress või sündmuse asukoha kirjeldus);

2 / 10

 kellega juhtus (kannatanute arv).

Ära katkesta kõnet enne, kui dispetšer on selleks loa andnud!

5. Õnnetuskoha ülevaatus

Kõigepealt tuleb vaadata üle õnnetuskoht ja selgitada välja:

 kas on midagi, mis ohustab vigastamata kaastöötajaid või kannatanuid (süttimise, elektrilöögi

vms oht);

 mitu inimest on saanud vigastada.

6. Kannatanu teadvuseloleku kontroll

Kannatanu teadvuse kontrollimiseks kõneta teda. Küsi ta nime ja mille üle ta kaebab. Teadvusel inimene

vastab küsimustele, teadvuseta inimene küsimustele ei vasta. Raskes seisundis ja teadvuseta kannatanu

pane lamama küliliasendisse. Mahajahtumise vältimiseks kata kannatanu soojalt, võimalusel isoleeri

külmast pinnast.

6.1. Teadvuseta inimese hingamise kontrollimine

 kõrvaga kuuled hingamist;

 põsega tunned õhu liikumist;

 silmaga näed, kas kannatanu rindkere liigub hingamise taktis.

Norskav, lõrisev hingamine tähendab osaliselt suletud hingamisteid. Ava hingamisteed kas rulli

keeratud riideesemete vm turja alla panemisega või haige küliliasendisse keeramisega.

NB! Üksikud kramplikud ja harvad sissehingamised ei tarvitse tähendada hingamist, vaid kaasuvad

südameseiskumisele. Kontrolli pulssi!

Teadvuseta inimene, kes hingab, aseta küliliasendisse. Küliliasendis vajub keel oma raskuse tõttu

ette ja hingamisteed püsivad avatuna.

6.2. Kunstlik hingamine, südamemassaaž, elustamine

Teadvuseta kannatanul, kes ei hinga, tuleb tagada avatud hingamisteed.

Suletud hingamisteed Avatud hingamisteed

3 / 10

Kui kannatanu ei hinga, tuleb teostada suust suhu hingamist. Suust suhu hingamist võib teostada

üksnes sellekohase väljaõppe saanud töötaja või muu vastavate teadmistega isik. Kasutada tuleb

spetsiaalse klapiga hingamiskilet.

Suust suhu hingamisel:

 vabasta kannatanu hingamisteed ja vajadusel puhasta suuõõs võõrkehadest (hambaproteesid,

oksemassid jm);

 sulge sõrmedega kannatanu nina. Haara huultega täielikult kannatanu suu ja puhu õhku kannatanu

kopsudesse. Kontrolli pulssi. Kui pulss on olemas, jätka puhumist sagedusega 12—16 korda

minutis.

Pulssi kontrolli unearterilt. Kui pulss on tunda, siis kannatanu süda töötab.

Kui pulssi tunda ei ole, tuleb viivitamatult alustada südamemassaažiga! Masseerimiseks aseta oma

käed rinnaku keskmisele kolmandikule, hoides küünarliigesed sirged.

Masseerida tuleb rütmiliste tõugetega 100—120 korda minutis. NB! Kannatanu peab lamama kõval

pinnal!

Elustamine: vahekord 2 hingamist ja 15 südamemassaaži.

Kui kiirabi eeldatav tulekuaeg on rohkem kui 10 minutit või kui kannatanu on sinust suurem, on

soovitatav elustamisvahekord 2 hingamist ja 30 südamemassaaži. Oluline on jätkata efektiivselt kiirabi

saabumiseni või selgelt palpeeritava pulsi ja hingamise tekkimiseni.

7. Minestamine

Minestamine on õige esmaabi andmise korral kiiresti mööduv teadvusekaotus, mis on põhjustatud

veresoonte toonuse ajutisest vähenemisest. Põhjused: palavus, pikaajaline seismine, negatiivsed

emotsioonid jne.

Tegutsemine minestamise korral:

 aseta kannatanu pikali;

4 / 10

 tõsta ta jalad üles;

 pritsi näole külma vett.

Ära hoia minestanud isikut istuvas asendis või püsti. Kui kannatanu ei tule teadvusele, kutsu

kiirabi (hädaabinumber 112).

8. Verejooks

Kui kannatanul on suur verejooks haavadest (väline verejooks), tuleb see koheselt peatada kõigi

käepäraste vahenditega. Seejärel kontrollida, kas kannatanu on teadvusel, kas ta hingamisteed on vabad,

kas ta hingab ja kas on tunda pulssi.

Arteriaalne verejooks – veri pritsib haavast rõhu all ja on helepunane.

Venoosne verejooks – veri valgub haavast ja on tumepunane.

Tegutsemine verejooksu korral:

 pane kannatanu lamama;

 vajadusel eemalda ettevaatlikult riided, et leida haav;

 peata verejooks. Selleks aseta veritsevale haavale puhas (võimalusel steriilne) side (riidetükk)

ning suru sellega haavale. Ära puuduta paljaste kätega kannatanu verd (kasuta kilekotti või

kindaid!);

 arteriaalse verejookusu korral tuleb haava piirkonda toitvad veresooned kinni suruda. Veresoonte

sõrmedega sulgemisel suruda (suru ühtlaselt ja tugevalt 5—10 min) veresoont haavast kõrgemal

(südame pool) vastu luud;

 kui verejooks on kontrolli all, seo haav kindlalt, kuid mitte liiga pingule kinni;

 tee jäsemete haavale rõhkside. Rõhksidet tehes kasuta teist sidemerulli haavale surve

tekitamiseks;

 kui verejooks on käest või jalast, tõsta jäse südame tasapinnast kõrgemale. Kui kannatanu on

kahvatu, külm, higine või loid, aseta kannatanu lamama, nii et jalad oleksid peast kõrgemale

tõstetud;

 mahajahtumise vältimiseks kata kannatanu soojalt;

 hoolitse, et kannatanu ei läheks šokki;

 kui verejooks jätkub: leia koht arteri kinnisurumiseks verejooksukoha ning südame vahel.

Vajuta ühe käega tugevasti kokkusurumispunktile, samal ajal jätkates kokkusurumist haavale.

Saada keegi kiirabi kutsuma.

5 / 10

Rindkerehaavade puhul – kui ei ole kaela- või seljatraumat, aseta kannatanu poolistuvasse asendisse.

Kui kannatanu kaotab teadvuse, asetada ta lamama vigastatud küljele, eeldusel, et seal pole võõrkeha.

Mida ei tohi teha

Ära eemalda sidet, mille oled juba haavale pannud. Vajadusel lisa sidemekihte peale juurde. Ära aseta

žgutti, peata verejooks survesidemega. Žgutt teeb kasu asemel vaid kahju, kuna tekib venoosne pais ja

verejooks haavast hoopis suureneb. Ära tõsta veritsevat jäset üles, kui esineb luumurd. Ära pane

kannatanut lamama pea alaspidi, kui esineb peavigastus. Ära eemalda kunagi haavast seal kinniolevaid

esemeid. Fikseeri need kindlalt, et vigastus suuremaks ei kujuneks. Võimalusel ära sellist haiget liiguta,

vaid oota kohapeal meditsiiniabi saabumist. Ära vala midagi haavale. Ära ürita sõrmega kontrollida, kui

sügav haav on.

8.1. Ninaverejooks

Tegutsemine ninaverejooksu korral:

 pane kannatanu kergelt ettepoole kallutatult istuma;

 suru ninatiivad kokku luulise osa alt ninaseljal. Hoia niimoodi tugevat survet avaldades vähemalt

10 minutit. Samaaegselt võib ninajuurele ja kuklale asetada külma kompressi;

 kui ei suuda ninaverejooksu peatada, kutsu kiirabi või transpordi kannatanu haiglasse

Mida ei tohi teha:

Ära pane haiget lamama selili – veri valgub ninaneelu ning neelatakse alla makku, mis võib

põhjustada okseärritust ning kannatanu võib hakata oksendama.

9. Põrutus, venitus, nikastus

Tunnused: järsk valu kahjustatud liigese piirkonnas, liigutused valusad, kuid võimalikud, mõne tunniga

tekib turse, hiljem traumeeritud kohale ka nahaalune verevalum.

Tegutsemine põrutuse, venituse ja nikastuse korral:

 aseta kohe kahjustatud liigese piirkonda midagi külma;

 tõsta kahjustatud jäse üles;

 seo kinni elastiksidemega.

10. Nihestus

Tunnused: tugev valu liigese piirkonnas, liigutused võimatud, liiges deformeerunud, jäse ebanormaalse

nurga all.

Tegutsemine nihestuse korral:

 aseta nihestatud piirkonda midagi jahedat;

 transpordi kannatanu lähimasse haiglasse;

 kutsu kiirabi, kui tegemist on puusaliigese nihestusega või kui valu on nii tugev, et haige on

kaetud külma higiga.

Mida ei tohi teha:

Ära anna haigele pärast traumat süüa või juua. Ära ürita liigest ise paigaldada.

11. Luumurrud

Kinnine luumurd – murru kohal puudub haav.

6 / 10

Lahtine luumurd – murru piirkonnas on haav, võivad paista luuotsad.

Luumurdude korral tekib verekaotus. Kinniste luumurdude korral kudede vahel, lahtiste luumurdude

korral ka väline verejooks.

Tunnused: jäse on ebaloomulikus asendis, väga tugev valu, võivad lisanduda šokisümptomid.

Luumurru korral võtab kannatanu ise enda jaoks kõige mugavama asendi.

Tegutsemine luumurru korral:

 lahtiste luumurdude korral kata haav puhta sideme või riidega;

 ära kunagi lahasta suurte toruluude murdusid (õlavars, säär, reis);

 aseta luumurru piirkonda midagi külma;

 küünarvarreluumurru korral aseta käsi kolmnurkrätikusse ja transpordi kannatanu lähimasse

raviasutusse;

 jalaluumurru korral pane kannatanu lamama. Hoia vigastatud koht oma käte abil liikumatuna

kiirabi saabumiseni;

 roideluumurru korral tekib valu hingamisel, katsumisel. Seo rindkere tugevasti kinni.

Transpordi kannatanu lähimasse raviasutusse või kutsu kiirabi;

 muljumise korral (pärast raskuse alt vabastamist) seo jäse tugevasti kinni ja aseta sellele külm

kompress (vähendab valu, piirab verevalumite ja turse teket).

11.1. Lülisamba kaelaosa murd

Tegutsemine lülisamba kaelaosa murru korral:

 lülisamba kaelaosa murru kahtlusel liiguta kannatanut nii vähe ja ettevaatlikult kui võimalik;

 juhul kui ei ole vältimatut vajadust (näiteks väljatoomine põlevast autost või veest päästmine),

ära kannatanut liiguta;

 oota kiirabi saabumist;

 rahusta kannatanut ja keela tal pead kallutada;

 kannatanut transporditakse seliliasendis kanderaamil või alusel.

Tegutsemine lülisambamurru korral:

 juhul kui kahtlustad lülisambamurdu, liiguta kannatanut nii vähe ja ettevaatlikult kui vähegi

võimalik;

 oota kiirabi saabumist õnnetuskohale;

 kannatanu tuleb tõsta ettevaatlikult transpordialusele, soovitatavalt vaakummadratsile, millel ta

transporditakse haiglasse;

7 / 10

 abistajaid peaks olema mitu, üks toetab pead ja kaela ning teised keha. Tõstmise ja transportimise

ajal ei tohi lülisamba asend muutuda.

12. Pea-, kaela- ja seljatraumad

Peaga vastu kõva pinda kukkudes, samuti löögi korral pähe, tekib ajupõrutus. Löök vastu pead võib

kahjustada ajukudet. Tekkiv teadvusekadu võib kesta tunde, päevi või jäädagi püsima. Pärast teadvuse

taastumist võivad jääda püsima mitmesuguse astmega ajutalitluse häired. Mida pikem on

teadvusekaotus, seda raskem on trauma. Pärast teadvuse taastumist kaebab haige peavalu ja iiveldust,

sageli oksendab.

Tegutsemine ajupõrutuse korral:

 pane kannatanu püsivasse küliliasendisse;

 jälgi hingamist ja pulssi;

 kontrolli teadvusetaset;

 ole ettevaatlik oksendamise tagajärjel tekkiva hingamisteede sulguse suhtes;

 kutsu kiirabi.

Ajuvapustuse tunnused: mitmesugused teadvusehäired kuni püsiva kaotuseni välja, peavalu, iiveldus,

nägemis- ja tasakaaluhäired. Ajuvapustuse korral esinev teadvusekadu on lühiajaline. Peavalu ja

iiveldus võivad püsida mitu päeva. Teadvusekaoga kaasneb tavaliselt lühiajaline mälukaotus.

Tegutsemine ajuvapustuse korral (juhul kui kannatanu on kaotanud teadvuse kasvõi lühikeseks

ajaks):

 pane kannatanu lamama küliliasendisse;

 kutsu kiirabi.

Kaela- ja seljatraumad võivad tekkida trepist kukkumisel, kõrgusest kukkumisel, tugevast löögist

seljapiirkonda, autoavarii jms trauma tagajärjel.

Kindlad selgroovigastuse tunnused: mõne kehaosa tundetus, nõrkus, liikumatus, surin jäsemetes. Kui

kannatanul tekkis eelnevalt kirjeldatud mehhanismiga trauma, käsitletakse teda kui selgrootraumaga

kannatanut.

Tegutsemine kaela- ja seljatrauma korral:

 võimalusel aseta kaelalahas;

 anna traumaasend „ühe tüki printsiibil“ — pea, õlad ja vaagen liiguvad ühes tasapinnas;

 kutsu kiirabi.

13. Elektriõnnetused

Elektriga juhtuvate tööõnnetuste põhjuseks on tavaliselt vigaste elektriseadmete hoolimatu käsitsemine.

Elektrilöögi tagajärje raskus sõltub elektrivoolu pingest ja voolutugevusest. Kõige ohtlikum on

vahelduvvool 220 V.

Tunnused: lihasevalu, juhtmetesse kinnijäämine, põletus, teadvusekadu, südameseiskus, hingamise

lakkamine.

13.1. Ohutusnõuded abistajale

Ohver on pinge all niikaua, kuni ta on seotud vooluringiga. Appitõttaja peab alati hoolitsema oma

ohutuse eest.

8 / 10

Tuleb pidada meeles, et:

 niisked riided, niiske maapind ja niiske keskkond juhivad hästi elektrit;

 kummikindad ja -jalatsid on head kaitsevahendid;

 kuiv puu, kuiv riie ja näiteks kuiv ajaleht on keskmiste omadustega isolaatorid.

Kannatanu võib eemale tõmmata ka teda riietest haarates. Vältida kokkupuudet kannatanu katmata

kehaosadega.

Sammupinge tekib ka madalpinge puhul ja see on kuiva maa korral 5 meetrit, märja maa korral poole

rohkem. Kannatanu eraldamiseks kuni 1000 V pingega voolujuhtmetest tuleb kasutada elektrivoolu

mittejuhtivat eset – lauajuppi, keppi vms.

Tegutsemine elektritrauma puhul:

 veendu, et kannatanu pole vooluringis;

 kui vooluring on katkestatud, kontrolli hingamist ja pulssi, nende puudumise korral alusta

viivitamatult elustamist (südamemassaaž ning suust suhu hingamine);

 kui kannatanu on teadvusel, taga talle rahu, pane lamama;

 nahakahjustused kata puhta sidemega, millele aseta külm kott;

 kutsu kiirabi.

14. Võõrkeha hingamisteedes

Tunnused: kannatanu ei ole suuteline köhima, rääkima ega hingama, tal tekib lämbumistunne ja

surmahirm, ta haarab käega kõrist kinni, nahk ja eriti huuled muutuvad kiiresti sinakaks, kannatanu

kaotab peagi teadvuse.

Tegutsemine võõrkeha hingamisteedesse sattumise puhul:

 juhul kui kannatanu on veel teadvusel, sunni teda köhima;

 kui köhimine ei õnnestu, tuleb esmalt proovida Heimlichi võtet:

o löö käega abaluude vahel mitmelöögiliste seeriatena. Löögid on tõhusamad, kui painutada

kannatanu ülakeha ette alla, nii et pea oleks vöökohast madalamal;

o aseta oma käed kannatanu selja tagant ümber tema ülakõhu;

o suru üks käsi rusikasse ja haara teise käega sellest või käerandmest;

o tõmba käsivartega jõuliselt vahelihast taha-üles 2–3 (kuni 6) korda. Tee seda mitu korda.

Seda võtet võid kasutada ka selili lamaval teadvuseta inimesel: asetu põlvili üle kannatanu

jalgade. Hoia käsivarred sirged ja aseta teineteise peal olevad käelabad kannatanu ülakõhu

keskkohta. Suru järsult ja jõuliselt sisse-üles keskjoonesuunas. Tee seda mitu korda.

NB! VÕTET EI TOHI KASUTADA RASEDATEL NAISTEL JA IMIKUTEL!

9 / 10

Seni kui kannatanu on teadvusel ja köhib, saab ta oma võõrkeha ise välja köhida. Ärge lööge teda

vastu selga!

15. Silmavigastused

Silmadega juhtuvad õnnetused on enamasti rasked, nende tagajärjeks võivad olla nägemishäired või

isegi nägemise kaotus. Esmaabi andmisel raskete silmavigastuste korral on oluline silmamunade

liikumise vähendamiseks katta sidemega mõlemad silmad. Silmaliigutused toimuvad üheaegselt ja kui

terve silm jätta katmata, hakkab vigastatud silm vaatamise ajal liikuma koos tervega. See võib

halvendada vigastatud silma seisundit. Silmavigastusega kannatanu pannakse transportimise ajal

lamama.

15.1. Puru silmas

Silma sattunud puru põhjustab hõõrdumistunde, mille tagajärjel tekib pisaravoolus. Hõõrdumistunne on

tugev isegi siis, kui puru on silmas vaevaltmärgatav. Vahel esinevad kaebused isegi tagantjärele.

Tegutsemine silma sattunud puru korral:

 silma ei tohi hõõruda;

 puru eemaldamiseks loputa silma jooksvas või puhtas vees ning samal ajal pilguta silma;

 pärast loputamist otsi silma pinnalt või lau alt puru;

 juhul kui puru on jäänud kinni, jäta selle eemaldamine arstile.

16. Põletused

Tegutsemine põletuse korral:

 päästa inimene ja kustuta põlevad riided näiteks teki või vaibaga. Kustutamise ajal käsi tal olla

pikali, selleks et leegid ei põletaks kaela ega nägu;

 juhul kui sinu oma riided põlevad, kustuta need maas pööreldes või leekide summutamisega;

 jahuta kohe põlenud piirkonda jooksva vee all või vees hoides. Otsene jahutamine on riiete

eemaldamisest tähtsam. Väikesi põletusi võib jahutada pikemat aega, sest see leevendab valu;

 tee põletushaavale puhas side;

 kutsu kiirabi.

Kaitse põlenut mahajahtumise eest (ka suvel). Juhul kui teadvusel kannatanul on hingamine

raskendatud, aseta ta poolistuvasse asendisse. Teadvuse kaotanud kannatanu aseta püsivasse

küliliasendisse.

Mida ei tohi teha: ära kasuta salve, õlisid, kreeme ning ära ava ville.

17. Krambid

Tegutsemine krampide korral:

 krampidega inimest kinni hoida ei tohi, pead tuleb kaitsta vigastamise eest;

 krampides inimesele ei panda midagi suhu;

10 / 10

 pärast krambihoogu pane kannatanu küliliasendisse;

 juhul kui haige ei toibu 10 minuti jooksul, kutsu kiirabi.

18. Šokk

Šokk on organismi eluohtlik haigusseisund, mis on tingitud ringleva verehulga absoluutsest või

suhtelisest vähenemisest.

Põhjused: verekaotus (väline, sisemine, luumurdudesse), valu, allergia, põletus, südametalituse häired,

Tunnused: pulss on kiire (mida kiirem ja nõrgem, seda raskem on šokk), nahk on kahvatu, kaetud külma

higiga, kannatanu algul rahutu, hiljem teadvushäired, hingamine sage, võivad esineda janu ja iiveldus.

Tegutsemine šokki korral:

 aseta kannatanu lamama, tõsta jalad üles. Laste puhul võib üles tõsta ka käed;

 kata kannatanu soojalt;

 rahusta kannatanut;

 kutsu kiirabi.

KINNITATUD

direktori 22.05.2024 käskkirjaga nr 9

Lisa 2

ELEKTRIVIRNASTAJA OHUTUSJUHEND

VÕIMALIKUD OHUD INIMESELE JA NÕUDED TÖÖKESKKONNALE

 Teisaldatava eseme kukkumine töötaja peale.

 Oht liikuvatest osadest: mast, ketid, kahvel, rattad.

 Elektrilöögioht aku laadimisel.

 Aku plahvatusoht: söövitav vedelik.

 Akudest ja elektrivoolust tingitud tulekahju- ja plahvatusoht.

 Tasakaalu kadu ebastabiilsete või libisevate koormate tõttu.

 Pööramine lubamatult suurel kiirusel.

 Ülestõstetud koormaga liikumine (masina ümberkukkumine, tasakaalu kaotamine koormal jms).

 Sõit küljele väljaulatuva koormaga (nt külgnihkeseadme abil).

 Töövahendiga tohib töötada ainult vastava väljaõppe ja juhised saanud isikud, kes:

- on läbinud töövahendi kasutuselevõttu, käitamist ja hooldust (kontroll, hooldus) käsitleva

väljaõppe;

 - on hoolikalt tutvunud kasutusjuhendiga.

 Virnastaja tõstevõime on kirjutatud virnastaja peale. Ära tõsta lubatust suuremat raskust.

 Ohutusnõuete rikkumine võib põhjustada õnnetuse.

KEELATUD TEGEVUSED

 Keelatud on kasutada töövõtteid, mis kiirendavad küll tehnoloogilisi operatsioone, kuid toovad

kaasa ohutusnõuete rikkumise.

 Keelatud on kasutada töövahendit väljaõppeta isikutel.

 Keelatud on kasutada töövahendit muul viisil, kui selle kasutusjuhendis ette nähtud ja

kirjeldatud.

 Keelatud on kasutada töövahendit ilma iga töö jaoks ettenähtud kaitsevahenditeta või

kõrvaldada nende osi.

 Keelatud on lahti võtta fikseeritud või liikuvaid katteid ning neutraliseerida kaitselüliteid.

 Keelatud on kasutada töövahendit, kui seda ümbritsev ala ei ole tasane, hooldatud ning

puhastatud lahtisest prügist ja tootmisjääkidest.

 Keelatud on teha töövahendi juures muudatusi.

 Keelatud on kasutada virnastajat inimeste transpordiks või tõstmiseks.

 Keelatud on tõsta alust ühe kahvliharuga.

 Talvel õues töötades peab töökoht olema puhastatud jääst ja lumest.

 Pimeduse saabumisel, kui juurdepääsuteed laadimise ja kauba vastuvõtukohtadele ei ole

küllaldaselt valgustatud, peab virnastaja kasutaja katkestama töö.

ENNE TÖÖ ALUSTAMIST

 Enne virnastaja kasutamist tuleb kontrollida selle tehnoseisundit.

 Rikke korral (eriti rattapiduri, tõstemehhanismi, hädaseiskamisnupu rike) ei tohi virnastajat

kasutada.

 Kui virnastaja lekib (õli, akuvedelik), ei tohi virnastajat kasutada.

 Kui virnastaja rattad on ebaühtlaselt kulunud, tuleb enne kasutamist lasta paigaldada uued rattad.

Ebaühtlaselt sõitvad rattad tekitavad lasti ebastabiilsust.

 Akukate peab olema suletud.

 Rullikud peavad olema kaetud nähtava määrdekihiga.

NÕUTUD ISIKUKAITSEVAHENDID

 Kindad.

 Turvasaapad terasest otste ja kummitaldadega.

 Tööriided.

 Kiiver (teostades tõsteid peast kõrgemal).

 Kaitseprillid (tegeledes akujuhtmete ühendamise ja eemaldamisega).

2 / 3

TÖÖ AJAL

 Väldi seina ja virnastaja vahele jäämist. Virnastaja käepide on varustatud avarii-stopp nupuga,

mis seiskab seadme – kontrolli selle seisukorda regulaarselt.

 Virnastaja rikke korral, mis on juhile ja ümbritsevatele inimestele ohtlik, tuleb töö viivitamatult

katkestada, teatada sellest töölõigu juhile ja anda virnastaja remonti.

 Liikumisteel olevaid jalakäijaid tuleb hoiatada. Kui jalakäijad ei lahku teelt, tuleb liikumine

peatada.

 Pöörangutel, nurga tagant väljumisel, kitsastes kohtades tuleb liikuda aeglaselt.

 Kui on vaja katkestada töö, kas või lühikeseks ajaks, tuleb tõsteplatvorm alla lasta ja võti

elektrilukust välja võtta.

 Ei tohi vedada lasti, kui see sulgeb väljavaate teele.

 Alustage liikumist sujuvalt. Kiire juhtsanga pööramine on ohtlik. Vältige juhtseadmete järsku

liigutamist.

 Kasutage mõlemat kätt juhtkäepideme opereerimiseks. Liikumissuuna muutumisel jälgige oma

jalgu.

 Inimeste vedu virnastajal on keelatud. Inimeste tõstmine virnastajaga on keelatud. Samuti ei tohi

ise viibida virnastajal ja samal ajal sellega sõita.

 Riiulitest ning sisse- ja väljapääsudest möödasõidul tuleb hoida nendega ohutut kaugust.

 Tõstekahvlid tuleb lasti alla juhtida ettevaatlikult, ilma järskude löökide ja tõugeteta. Pärast seda

tuleb tõsteplatvorm tõsta küllaldasele kõrgusele, nii et sõidu ajal lasti alumise osa ja põranda

vahe oleks vähemalt 50 mm.

 Lasti ei tohi vedada pakendis, mis pole korras. Pakendit tohib täis lastida kuni selle servade

kõrguseni.

 Õiged töövõtted:

 Seadme pidurdamine:

3 / 3

 Pakendita lasti vedamisel tuleb jälgida, et last oleks kindlalt paigutatud platvormile ega puutuks

kokku sõiduteega.

 Ei tohi vedada lasti, mis ületab masina tõstevõime, ega rebida maapinna külge külmunud või

põranda külge kinnitatud lasti.

 Juhul kui liikumisteel juhtuvad olema redelid või muud ajutised rajatised, milledel asuvad

inimesed, tuleb neist mööduda vähemalt 1 m kauguselt.

 Virnastajat ei tohi peatada kaldpinnal.

 Koorma stabiilsuse tagamiseks veenduge, et koorem on balansis ja kahvliharudele

keskmestatud, kahvliharud peavad olema piisavalt koorma alla libistatud.

PÄRAST TÖÖD

 Vaadata virnastaja üle, kinnitada lahti tulnud lõtvunud poldid, puhastada masin mustusest.

 Akuliitmikku ja virnastaja pistmikku võib ühendada ja lahti ühendada ainult siis, kui virnastaja

on välja lülitatud.

 Riketest teatada otsesele juhile. Korras masin paigutada selleks ettenähtud kohta.

 Tööriided ja kasutusel olnud isikukaitsevahendid paigutada selleks ettenähtud kohta.

s

KINNITATUD

direktori 22.05.2024 käskkirjaga nr 9

Lisa 3

OHUTUSJUHEND KAHVELKÄRU

VÕIMALIKUD OHUD INIMESTELE JA NÕUDED TÖÖKESKKONNALE

 Raskuste käsitsi teisaldamisel vale tõstetehnika kasutamine.

 Liiga suure raskuse teisaldamisel vms juhtumi korral tekkida võiv lihasrebend.

 Teisaldatava eseme kukkumine töötaja peale.

KEELATUD TEGEVUSED

 Keelatud on kahvelkäruga kõrgemalt tasapinnalt madalamale liikumine (eriti kui tegemist on

kõrge ja ebastabiilse laadungi teisaldamisega), kui selleks puudub vastav kaldtee.

 Keelatud on tõsta alust ühe kahvliharuga.

ENNE TÖÖ ALUSTAMIST

 Kui kahvelkäru ei ole pikka aega kasutatud, võib selle hüdraulikasüsteemis olla õhku. Õhu

eemaldamiseks süsteemist toimi järgmiselt:

 vajuta käepidet ja tee samal ajal 4—6 kiiret pumpamisliigutust;

 vabasta käepide;

 korda eelnevat seni, kuni tõstmine töötab normaalselt.

 Kontrolli, et kõik rattad on terved ja pöörlevad vabalt.

 Kontrolli, et kahvli otsarattad on terved.

 Vaata üle põrandapinna korrasolek, millel kahvelkäruga töötama asud. Veendu, et sellel ei oleks

maha valgunud vett, õli ega ka muid vedelikke.

NÕUTUD ISIKUKAITSEVAHENDID

 Kindad.

 Turvasaapad terasest otste ja kummitaldadega.

 Tööriided.

TÖÖ AJAL

 Kahvelkäru tõstevõime on kirjas käepideme sangal.

 Kahvelkäru korrasolekut tuleb kulumise vähendamiseks kontrollida iga päev.

 Kahvelkäruga tohib transportida ainult kaubaaluseid.

 Keelatud on kahvelkäruga ise sõita või transportida inimesi.

Kaubaaluste tõstmine:

 veendu, et alus, mida tõstma hakkad, on terve;

 lükka kahvlid lõpuni aluse alla;

 kahvelkäru kerel olev kleebis näitab, kuidas koormat tõsta ja liigutada;

 tõstmiseks tee käepidemega pumpamisliigutusi;

 kauba tõstmisel mitte ületada tootja- või maaletoojapoolses dokumentatsioonis määratud

tõstejõudu;

 kui võimalik, väldi raskuste teisaldamist kaldteel.

Kaubaaluste transportimine:

 veendu, et teele ei jääks ette takistusi (nende olemasolul eemalda need enne transportimise

alustamist);

 liikuda võib kahvelkäruga nii seda käepidemest enda järel tõmmates kui ka enda ees lükates;

 aluse transportimisel ära kiirusta;

 kahvelkäru koos alusega pöörates ole ettevaatlik, jälgi, et pööramiseks oleks piisavalt ruumi

(läheduses ei oleks teisi kaubaaluseid, mis võiksid puruneda);

 kahvelkäruga alust transportides jälgi, et sa ei ohustaks teisi kaastöötajaid;

 vii alus soovitud kohta;

 vajadusel palu lisaabijõudu teisaldatava laadungi toestamiseks külgedelt ja juhtudel, kui lasti

suuruse tõttu ei ole liikumisteed näha.

Kaubaaluste allalaskmine:

 enne aluse allalaskmist veendu, et läheduses ei oleks kaastöötajaid, keda see võiks ohustada;

 veendu, et miski ei takistaks aluse allalaskmist;

2 / 2

 alust alla lastes ära seisa alusele liiga lähedal (oht, jalg võib jääda aluse alla);

 lase alus alla käepideme sangal olevale kangile vajutades;

 ära lase alust liiga kiiresti alla (kiirelt alla lastes võib õrnem kaup alusel puruneda).

PÄRAST TÖÖD

 Kontrolli üle kõik rattad ja võllid, kuna nende vahele võivad jääda nöörid, kiled, traadid jms,

mis võib põhjustada rataste kinnikiilumist.

 Pane kahvelkäru korralikult ära, jättes sang üles, et vältida komistamisohtu, ning langetades

kahvlid.

 Ära jäta kahvelkäru sinna, kus see võiks segada teiste aluste transportimist või töökaaslaste

liikumist.

 Ära jäta kahvelkäru aluste alla.