Ettepaneku edastamine

Kliimaministeerium

Suur-Ameerika 1

10122, Tallinn

Meie: 28.02.24 nr 1-6/2024-014-1

E-post: [email protected]

Koopia:

Justiitsministeerium, e-post: [email protected]

Ettepanekud lennundusseaduse ja lennujaamatasude arvestamise metoodika

muutmiseks

Lennundusseaduse 1 (LennS) 82. peatükk „Lennujaamatasud ja -teenused suurima reisijate

arvuga lennujaamas“ jõustus 07.11.2011. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 29.11.2012

määrus nr 74 „Lennujaamatasude arvestamise metoodika“ 2 (edaspidi Metoodika) jõustus

07.12.2012. Seega on tänaseks päevaks möödunud piisavalt aega, et on võimalik anda ülevaade

ja analüüsida LennS-is ja Metoodikas sätestatud lennujaamatasude regulatsiooni rakendamisel

tõstatunud küsimusi ning tuua välja ettepanekud nende lahendamiseks ja regulatsiooni

tervikuna tõhusamaks muutmiseks.

Järgnevalt kajastatakse tõstatunud küsimusi teemade kaupa.

Teema 1. Lennujaamatasude määrade põhjendatuse kontrolli taotlemise tähtaeg

LennS § 506 reguleerib lennujaamatasude muutmist ja § 507 reguleerib vaidluste lahendamist

uute tasumäärade kehtestamisel.

Täpsemalt sätestab LennS § 506 lg 3 järgmist: „Lennujaama haldaja esitab oma otsuse uute

tasumäärade kohta lennujaama kasutajatele ja avalikustab selle oma veebilehel kaks kuud enne

uute tasumäärade kavandatavat jõustumist. Kui lennujaama haldaja ja lennujaama kasutajad

ei ole uutes tasumäärades kokkuleppele jõudnud, peab lennujaama haldaja lennujaama

kasutajate seisukohtade arvestamata jätmist lennujaama kasutajatele kirjalikult põhjendama.“

LennS § 507 lg 1 sätestab, et: „Kui lennujaama haldaja ja lennujaama kasutajad ei ole uutes

tasumäärades kokkuleppele jõudnud, võivad nii lennujaama haldaja kui ka lennujaama

kasutajad pöörduda Konkurentsiameti poole taotlusega analüüsida tasumäärade muutmise

põhjendatust. Taotluse esitaja peab taotluses oma seisukohti põhjendama ja lisama taotlusele

oma seisukohti tõendavad dokumendid.“

Kuigi LennS § 506 lg 3 kohaselt esitab lennujaama haldaja oma otsuse uute tasumäärade kohta

lennujaama kasutajatele ja avalikustab selle oma veebilehel kaks kuud enne uute tasumäärade

kavandatavat jõustumist, ei tulene ülaltoodud õiguslikest alustest otseselt tähtaega, mille

jooksul on vaidluste korral lennujaama haldajal ja lennujaama kasutajatel võimalik pöörduda

Konkurentsiameti poole taotlusega analüüsida tasumäärade muutmise põhjendatust. Sellises

1 Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/130062023032. 2 Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/104122012003.

2 (6)

olukorras võivad nii lennujaama haldaja kui ka lennujaama kasutajad pöörduda vastava

taotlusega ameti poole endale sobival hetkel, mis võib aga ohtu seada lennujaamatasude

muutmise protsessi eesmärgipärasuse ja efektiivsuse.

Lähtudes eeltoodust, teeb Konkurentsiamet ettepaneku täiendada LennS § 507 lg 1 sõnastust

järgmiselt:

„(1) Kui lennujaama haldaja ja lennujaama kasutajad ei ole uutes tasumäärades kokkuleppele

jõudnud, võivad nii lennujaama haldaja kui ka lennujaama kasutajad pöörduda 30 päeva

jooksul pärast lennujaama haldaja poolt uute tasumäärade otsuse avalikustamist

Konkurentsiameti poole taotlusega analüüsida tasumäärade muutmise põhjendatust. Taotluse

esitaja peab taotluses oma seisukohti põhjendama ja lisama taotlusele oma seisukohti

tõendavad dokumendid.“

Põhjendus: Lennujaamatasude määrade muutmise põhjendatuse analüüsi taotluse esitamise

nõudmine teatud tähtajaks on isikule koormav, sest vähendab oluliselt tema vabadust pöörduda

Konkurentsiameti kui haldusorgani poole isikule sobival hetkel, mistõttu peab piirang olema

kehtestatud seadusega või selle alusel. Samuti peab tähtaeg olema vajalik ja mõistlik

(proportsionaalne). Võttes analoogia korras aluseks haldusmenetluses ja

halduskohtumenetluses sätestatud vaidlustamistähtajad, on Konkurentsiameti hinnangul

taotluse esitamise tähtaeg 30 päeva piisav, et lennujaama kasutajad saaksid anda uute

lennujaamatasude otsusele igakülgse hinnangu, otsustamaks, kas nimetatud otsusega rikutakse

nende õigusi või mitte. Samuti omab vastava taotluse esitamise tähtaja sätestamine positiivset

mõju ka lennujaama haldaja tegevusele, kuna selliselt on lennujaamatasude muutmise protsess

paremini orienteeritud eesmärgipärasuse ja efektiivsuse tagamisele.

Teema 2. Mõistlik ärikasum (Metoodika § 5 lg 7)

Metoodika § 5 lg 7 sätestab järgmist: „Lennujaamateenuste mõistlik ärikasum arvutatakse

lennujaamateenuste osutamiseks kasutatava põhivara ja käibevara alusel.

Lennujaamatasudesse lülitatav mõistlik ärikasum kujuneb alljärgnevalt:

ÄK = ÄKnorm x (Pv + KK),

kus:

ÄK on lennujaamateenuse mõistlik ärikasum;

ÄKnorm on ärikasumi norm, mis võrdub käesoleva määruse alusel arvutatud WACC-iga;

Pv on lennujaamateenuse osutamiseks kasutatava põhivara soetusmaksumus lennujaamatasu

määramisele eelneva majandusaasta lõpu seisuga, millest on maha arvatud allahindlused;

KK on käibekapital.“

Eeltoodust nähtuvalt on lennujaamateenuste mõistliku ärikasumi kujunemise valemi üheks

komponendiks lennujaamateenuse osutamiseks kasutatava põhivara soetusmaksumus

lennujaamatasu määramisele eelneva majandusaasta lõpu seisuga, millest on maha arvatud

allahindlused. Põhivara soetusmaksumus on põhivarasse selle omandamisel paigutatud raha

väärtus. Kuna aga varad aja jooksul kuluvad ehk amortiseeruvad, ei jää vara väärtus ajas

võrdseks selle soetusmaksumusega. Kuna aga põhivara jääkmaksumus on põhivarasse

konkreetsel ajahetkel paigutatud raha väärtus, oleks täpsem, kui mõistliku ärikasumi

kujunemise valemi komponent oleks põhivara jääkmaksumus. Jääkmaksumuse mõistet

kasutatakse ka kõikides teistes majandusregulatsioonile alluvates valdkondades (elekter, gaas,

soojus, vesi, raudtee ja post).

3 (6)

Lähtudes eeltoodust, teeb Konkurentsiamet ettepaneku muuta Metoodika § 5 lg 7 sõnastust

järgmiselt:

„(7) Lennujaamateenuste mõistlik ärikasum arvutatakse lennujaamateenuste osutamiseks

kasutatava põhivara ja käibevara alusel. Lennujaamatasudesse lülitatav mõistlik ärikasum

kujuneb alljärgnevalt:

ÄK = ÄKnorm x (Pv + KK),

kus:

ÄK on lennujaamateenuse mõistlik ärikasum;

ÄKnorm on ärikasumi norm, mis võrdub käesoleva määruse alusel arvutatud WACC-iga;

Pv on lennujaamateenuse osutamiseks kasutatava põhivara jääkmaksumus soetusmaksumus

lennujaamatasu määramisele eelneva majandusaasta lõpu seisuga, millest on maha arvatud

allahindlused;

KK on käibekapital.“

Teema 3. Lennujaamatasude arvutamine (Metoodika § 6 lg-d 2 ja 3)

Metoodika § 6 lg 3 sätestab, et: Lennujaamatasu arvutatakse lähtuvalt järgnevast valemist:

=

[ä

;

;

]

kus:

tasun on lennujaamatasu;

Tlubatudn on vastava lennujaamateenuse lubatud müügitulu;

mn on vastava lennujaamateenuse ühikute arv arvestusperioodil.

Metoodika § 6 lg 2 sätestab, et: „Lubatud müügitulu jagatakse erinevate lennujaamateenuste

vahel lähtuvalt arvestusperioodi erinevate lennujaamateenuste tulu proportsioonist kogu

osutatud lennujaamateenuste tulusse järgmise võrrandi alusel:

Tlubatud = ∑Tlubatudn

kus:

Tlubatudn on vastava lennujaamateenuse lubatud müügitulu.“

Konkurentsiameti hinnangul tekitavad Metoodika § 6 lg-d 2 ja 3 segadust, mistõttu teeb amet

ettepaneku kustutada Metoodikast § 6 lg 2, et likvideerida Metoodika § 6 lg-te 2 ja 3

omavaheline vastuolu.

Põhjendus: Metoodika § 6 lg 3 kohaselt saadakse lennujaamatasu vastava lennujaamateenuse

lubatud müügitulu jagamisel vastava lennujaamateenuse ühikute arvuga arvestusperioodil.

Selleks, et saada teada vastava lennujaamateenuse lubatud müügitulu, võetakse Metoodika

kohaselt aluseks Metoodika § 6 lg-s 2 toodu. See tähendab, et arvestusperioodiks prognoositav

lubatud müügitulu jagatakse erinevate lennujaamateenuste vahel lähtuvalt arvestusperioodi

erinevate lennujaamateenuste tulu proportsioonist kogu osutatud lennujaamateenuste tulusse.

Kuid selleks, et leida erinevate lennujaamateenuste tulusid, tuleb prognoosida arvestusperioodil

osutatavate lennujaamateenuste kogused ning korrutada need arvestusperioodil rakendada

soovitavate vastavate lennujaamatasudega. Kuid eelnevast selgus, et kõik toodud tegevused on

vajalikud selleks, et lennujaamatasusid alles arvutada. Seega kokkuvõtvalt tekib olukord, kus

arvestusperioodi lennujaamatasu arvutamiseks on vaja teada arvestusperioodil prognoosi

kohaselt saadavat lennujaamateenuse tulu ja osutatavat mahtu, kuid lennujaamateenuse

4 (6)

nimetatud tulu leidmiseks peab olema teada arvestusperioodi lennujaamatasu, mida korrutada

arvestusperioodil prognoosi kohaselt osutatava lennujaamateenuse kogusega. Metoodika § 6

lg-tes 2 ja 3 sätestatu kohaselt ei ole mõlema eelmainitud komponendi

(arvestusperioodi lennujaamateenuse tulu ja lennujaamatasu) üheaegselt teadmine võimalik.

Teema 4. WACC-i arvutamine (Metoodika § 5 lg 1)

Metoodika § 5 lg 1 sätestab järgmist: „WACC leitakse alljärgnevalt:

kus:

re on omakapitali kaalutud keskmine hind (%);

rd on võlakapitali (intressi kandvate kohustuste) kaalutud keskmine hind (%);

E on omakapitali rahaline maht;

D on võõrkapitali (intressi kandvate kohustuste) rahaline maht.“

Konkurentsiameti juhendi nimetusega „Juhend kaalutud keskmise kapitali hinna arvutamiseks“

kohaselt kasutab amet kaalutud keskmise kapitali hinna (edaspidi WACC – Weighted Average

Cost of Capital) arvutamisel järgmist valemit:

kus:

ke on omakapitali hind (%);

kd on võlakapitali (nimetatakse ka laenu- või võõrkapital) hind (%);

OK on regulaatori poolt määratud omakapitali osakaal (%);

VK on regulaatori poolt määratud võlakapitali osakaal (%);

VK+OK on võla- ja omakapitali osakaalud kokku (%).“

Eeltoodust nähtuvalt erinevad Metoodikas ja Konkurentsiameti juhendis toodud WACC-i

arvutamise valemid.

Seega teeb Konkurentsiamet ettepaneku asendada Metoodika § 5 lg-s 1 toodud WACC-i

arvutamise valem ameti juhendis toodud valemiga. Selliselt oleks tagatud, et lennujaamatasude

arvutamisel oleks WACC-i arvutamine kooskõlas ka teistes sektorites kasutatava WACC-i

arvutamise põhimõtetega.

Põhjendus: Nimelt peavad hinnaregulatsiooni eesmärgist tulenevalt WACC-id olema

kujundatud põhjendatud tasemel. Mida kõrgem on WACC, seda suurem on teenuste hinnas

kajastuv põhjendatud tulukuse näitaja ja seda kõrgemaks kujuneb müüdava teenuse hind

tarbijatele.

Mõistliku ärikasumi arvutamine monopoolse teenuse hinnakomponendina on vajalik, et vältida

olukorda, kus monopoolne ettevõtja võiks teenida teenuse müügist ülikasumit. Mõistliku

ärikasumi suurust mõõdetakse regulaatori poolt lubatud tulunormi ehk WACC-i kaudu ning

selle alusel toimub eriseadustes nimetatud müüdava teenuse/kauba hinda lülitatava põhjendatud

tulukuse arvutamine. Kasumi piiramine lubatud tulunormiga lähtub asjaolust, et turul puudub

konkurents, mis turumajanduslikul teel kujundaks teenuse/kauba turuhinna ja mõistliku

kasumi. Konkurentsi puudumise tõttu on üldjuhul madalad ka reguleeritavate ettevõtjate

äririskid.

5 (6)

Teema 5. Mõistete ühtlustamine

LennS § 505 lg 1 kohaselt on lennujaamatasud (kokkuvõtvalt) tasud lennujaamateenuste eest.

LennS 505 lg 3 järgi peab lennujaama haldaja oma raamatupidamises pidama eraldi tulude ja

kulude arvestust lennujaamateenuste ja enda muu tegevuse kohta. Lennujaamateenuste ja

muu tegevuse kulude ja tulude eristamise põhimõtted määratleb lennujaama haldaja oma

raamatupidamise sise-eeskirjas iga lennujaamateenuse kohta eraldi. Kulude ja tulude

eristamise põhimõtted peavad olema objektiivselt põhjendatud ja võimaldama hinnata, kas

lennujaamatasud on mõistlikus vahekorras lennujaamateenuste väärtusega. LennS § 505 lg 4

sedastab, et kulud omistatakse sellele teenusele, mis on põhjustanud nende kulude tekkimise.

Metoodika § 2 p-s 1 on lennujaamatasud defineeritud kui tasud teenuste eest, mida lennujaama

kasutajatele pakub lennujaama haldaja ja mis on seotud õhusõiduki maandumise, õhku

tõusmise ja parkimisega, lennujaama valgustamise, reisijate ja kauba käitlemise ning

lennundusjulgestusega. Metoodika § 3 lg 1 järgi (kokkuvõtvalt) lennujaamatasud arvestatakse

lähtudes teenuse põhjendatud kogukuludest. Metoodika § 3 lg 2 ls 2 sätestab, et kulude

omistamise protsessis peab kulud omistama nendele teenustele, mis on põhjustanud nende

kulude tekkimise. Samuti on Metoodika § 3 lg-s 3 märgitud (kokkuvõtvalt), et lennujaama

haldaja on kohustatud pidama eraldi arvestust iga lennujaamateenusega seotud tulude ja

kulude kohta. Metoodika § 3 lg-s 9 toodud valemis on komponentideks nt lennujaamateenuse

proportsionaalne osa üldkuludest (ÜP), lennujaamateenuse osutamise otsekulud (I) ning teiste

lennujaamateenuste ja muu äritegevusega seotud otsekulud (V).

Eeltoodust nähtub, et LennS-i 82. peatükis ja Metoodikas käsitatakse lennujaamateenuseid nii

kogumis kui üksikuna. Kui seadusandja eesmärk on olnud siiski käsitada lennujaamateenuseid

ühtse tervikuna ja eristada neid lennujaama haldaja muust äritegevusest, teeb Konkurentsiamet

ettepaneku ühtlustada LennS-i 82. peatükis ja Metoodikas lennujaamateenuseid puudutavad

mõisted, kasutades läbivalt mõistet „lennujaamateenused“.

Teema 6. Konkurentsiameti seisukoht AS-i Tallinna Lennujaam poolt

odavlennufirmadele eraldi lennujaamatasude määrade kehtestamise osas

AS-i Tallinna Lennujaam strateegiliseks eesmärgiks on lennuliikluse hoidmine ja

suurendamine – selle eelduseks on atraktiivse hinnataseme hoidmine lennufirmadele. Ka uute

tasumäärade väljatöötamisel on üheks eesmärgiks tagada Tallinna lennujaama kui sihtkoha

jätkuv atraktiivsus (konkurentsivõime) lennufirmade jaoks. Lähtudes eeltoodust – kas oleks

põhjendatud Tallinna lennujaama kui sihtkoha atraktiivsuse tõstmine läbi eraldi

lennujaamatasude määrade kehtestamise odavlennufirmadele ehk firmadele, kes eelistavad

sihtkohtadena madalamate lennujaamatasudega lennujaamu?

AS Tallinna Lennujaam on vastanud, et on olemas teised võimalused Tallinna lennujaama kui

sihtkoha atraktiivsuse tõstmiseks. Üheks variandiks on liinitoetusprogramm. LennS § 505 lg

6 sätestab, et lennujaamatasudele kohaldatakse LennS § 59 lg-s 3 allahindluste tegemise kohta

sätestatut ning sama paragrahvi lõikeid 4–8, 10, 12 ja 13. LennS § 59 lg 3 ls 2 näeb ette, et

allahindluste tegemisel peab […] arvestama, et tasude suurus ja allahindluse tingimused peavad

olema selgelt kindlaks määratud ja kehtima kõigile kehtestatud tingimustele vastavatele teenuse

kasutajatele ning olema avalikustatud.

Võttes arvesse eeltoodut, ei näe LennS ette sätteid, mis kohustaks lennujaama haldajat

allahindluseid rakendama. Liinitoetusprogrammide rakendamine on olnud AS-i Tallinna

Lennujaam äriline otsus, mis lähtub muuhulgas AS-i Tallinna Lennujaam omaniku ootustest.

Samuti ei näe LennS ette piiranguid allahindluste suuruse osas. Liinitoetusprogrammist

saadavatest hüvedest on võimalik osa saada igal lennujaama kasutajal, kelle liinid vastavaid

tingimusi täidavad. Seejuures ei ole liinitoetusprogrammist saadavate hüvede puhul tegemist

garanteeritud õigusega ning liinitoetusprogrammist saadavate hüvede puhul ei ole tegemist

lennujaamatasudega. AS Tallinna Lennujaam on lennujaama kasutajatele, kes täidavad

6 (6)

liinitoetusprogrammiga ette nähtud tingimusi, lubanud soodustusi kuni poolte vahel sõlmitud

lepingu lõpuni.

AS-il Tallinna Lennujaam on liinitoetusprogrammi kehtestamiseks vaja eelnevalt läbi viia

erainvestori test (MEO). Liinitoetusprogramm eeldab kasumlikkuse analüüsi läbiviimist, mis

tugineb kehtestatud lennujaamatasudele. AS Tallinna Lennujaam peab tegutsema müügi- ja

turundusalase koostöö tegemisel „turuinvestorina“ (market economy operator principle), st nii,

et kõnealune müügi- ja turunduskoostöö suurendab lennujaama kasumlikkust (incremental

profitability) ja see on tõendatud ex ante erainvestori testiga. See peab olema kooskõlas riigiabi

reeglitega.

Teiseks variandiks on lennufirmadele erinevate lennujaamatasude määrade kehtestamine

juhul, kui lennufirmadele lennujaama haldaja poolt osutatavate teenuste kvaliteet ja hind

on erinevad. Näiteks, kui üks lennufirma soovib oma kliente teenindada lennujaama

terminalist, kus on olemas reisijate teenindamiseks kõik vajalik, ja teine sellisest hoonest, kust

on võimalik lennata näiteks ainult käsipagasiga (hoones ei ole ära antava pagasi vastuvõtmiseks

vajalikke teeninduslaudu ega pagasisorteerimise süsteemi), siis sellisel juhul oleks võimalik

neile lennufirmadele kehtestada erinevad lennujaamatasude määrad. Siiski, sellisel juhul tuleb

vastavat võimalust pakkuda kõigile lennufirmadele, mitte ainult odavlennufirmadele, et oleks

tagatud lennufirmade võrdne kohtlemine.

AS-i Tallinna Lennujaam puhul tuleb eeldada tema turgu valitsevat seisundit, mistõttu kohustub

viimane hoiduma konkurentsiseaduse § 16 p 3 kohaselt tehingutest, millega võrdväärsete

kokkulepete korral pakutakse või rakendatakse erinevatele äripartneritele erinevaid tingimusi,

pannes mõned neist sellega ebasoodsasse konkurentsiolukorda. Kui erinevad tingimused on

objektiivselt põhjendatavad, siis need üldjuhul keelatud ei ole.

LennS-i ja Metoodika muudatusettepanekutega seonduvalt on Konkurentsiameti kontaktisik

regulatsiooniteenistuse õigusosakonna jurist Karl Jaak Rebane (telefon: 667 2424;

e-post: [email protected]).

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Külli Haab

Regulatsiooniteenistuse juhataja-peadirektori asetäitja

Karl Jaak Rebane 667 2424

[email protected]