Alushariduse ja lapsehoiu seaduse eelnõu

1

EELNÕU

7.02.2024

Alushariduse seadus

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Reguleerimisala ja eesmärk

(1) Käesolev seadus sätestab alushariduse korraldamise alused, isikute õigused ja kohustused

alushariduse kättesaadavuse tagamisel ja alushariduse omandamise toetamisel, munitsipaal- ja

eralasteaia (edaspidi koos lasteaed) ning munitsipaal- ja eralastehoiu (edaspidi koos lastehoid)

tegevuse, rahastamise ja järelevalve alused.

(2) Käesoleva seaduse eesmärk on toetada kuni seitsmeaastaste laste arengut ja alushariduse

omandamist.

§ 2. Kohaldamisala

(1) Käesolevas seaduses sätestatud õigusi ja kohustusi kohaldatakse lasteaiale ja lastehoiule

olenemata nende omandivormist, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.

(2) Käesolevat seadust kohaldatakse ühe asutusena tegutsevale eralasteaiale ja -

üldhariduskoolile niivõrd, kuivõrd erakooliseadus ei sätesta teisiti.

(3) Lasteaed ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatud üldhariduskool võivad

tegutseda ühe asutusena. Ühe asutusena tegutseva lasteaia ja põhikooli puhul kohaldatakse

lasteaiaosale käesolevas seaduses sätestatut ning põhikooliosale põhikooli- ja

gümnaasiumiseaduses sätestatut. Ühe asutusena tegutseva lasteaia ja üldhariduskooli direktoril

on käesolevast seadusest ning põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest tulenev pädevus.

(4) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse

sätteid, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.

§ 3. Lastehoid ja lasteaed ning õpi- ja kasvukeskkonna nõuded

(1) Lastehoid on alushariduse riikliku õppekava alusel alushariduse omandamist võimaldav

haridusasutus, kus turvalises, eakohases, mängulises ja arendavas kasvukeskkonnas hoitakse

kuni seitsmeaastaseid lapsi ja toetatakse nende üldoskuste arengut. Seejuures luuakse kuni

kolmeaastase lapse arengu soodustamisel eeldused alushariduse omandamiseks lasteaias ning

kolme- kuni seitsmeaastase lapse arengu soodustamisel toetatakse perekonda eelduste loomisel

põhihariduse omandamiseks ja edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus.

(2) Lasteaed on alushariduse riikliku õppekava alusel alushariduse omandamist võimaldav

õppeasutus, kus turvalises, eakohases, mängulises ja arendavas õpi- ja kasvukeskkonnas

toetatakse kolme- kuni seitsmeaastaste laste üldoskuste arengut ning selliste teadmiste, oskuste

ja hoiakute kujunemist, mis loovad eeldused põhihariduse omandamiseks ja edukaks

edasijõudmiseks igapäevaelus.

(3) Lasteaia tegutsemise vormid on:

2

1) lasteaed;

2) lasteaed, milles on lastehoiu rühm või rühmad.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 sätestatud lasteaia puhul kohaldatakse lastehoiu

osale käesolevas seaduses lastehoiu kohta sätestatut ja lasteaia osale käesolevas seaduses

lasteaia kohta sätestatut, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisustega.

(5) Munitsipaal- ja eralasteaia pidaja (edaspidi koos lasteaia pidaja), munitsipaal- ja

eralastehoiu pidaja (edaspidi koos lastehoiu pidaja), lasteaed, lastehoid ja lapse vanem või

eestkostja (edaspidi vanem) vastutavad ühiselt käesoleva seaduse eesmärgi täitmise eest.

(6) Lastehoiu ja lasteaia õpi- ja kasvukeskkonna nõuded lapse arengu toetamiseks, tervise

kaitseks ning õppe- ja kasvatustegevuse turvaliseks ja ohutuks korraldamiseks vajalike

tingimuste loomiseks kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

§ 4. Alushariduse kättesaadavus

(1) Kohaliku omavalitsuse üksus tagab kõigile pooleteise- kuni kolmeaastastele lastele, kelle

elukoht on selle omavalitsuse territooriumil ja kelle vanem on avaldanud soovi lastehoiukohta

kasutada, võimaluse käia oma territooriumil asuvas lastehoius ning kõigile kolme- kuni

seitsmeaastastele lastele, kelle elukoht on selle omavalitsuse territooriumil ja kelle vanem on

avaldanud soovi lasteaiakohta kasutada, võimaluse käia oma territooriumil asuvas lasteaias.

(2) Käesoleva seaduse tähenduses käsitatakse lapse elukohana Eesti rahvastikuregistrisse

kantud elukohta. Last, kelle elukohta ei saa Eesti rahvastikuregistris registreerida sellesse

kohaliku omavalitsuse üksusesse, mille territooriumil laps tegelikult elab, käsitatakse

elukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksuse elanikuna.

(3) Käesoleva seaduse tähenduses loetakse asendushooldusel viibiva lapse elukohaks

hoolduspere elukoht või perekodu või asenduskodu tegevuskoht.

(4) Kui lapse koolikohustuse täitmise algus on põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 9 lõikes 3

nimetatud juhul ühe õppeaasta võrra edasi lükatud, on kohaliku omavalitsuse üksus kohustatud

tagama lapsele võimaluse käia nimetatud perioodil vanema soovil samas lasteaias.

(5) Kohaliku omavalitsuse üksus võib lastehoiukoha tagada munitsipaal- või eralastehoius ning

lasteaiakoha munitsipaal- või eralasteaias. Lapsele lastehoiukoha ja lasteaiakoha võimaldamise

ülesande täitmiseks võib kohaliku omavalitsuse üksus anda haldusakti või sõlmida

halduslepingu halduskoostöö seaduses sätestatud korras. Teise kohaliku omavalitsuse üksusega

halduslepingu sõlmimisel ei kohaldata halduskoostöö seaduse §-s 13 sätestatut.

(6) Kohaliku omavalitsuse üksus teeb vanemale kättesaadavaks teabe kohaliku omavalitsuse

territooriumil pakutavatest lastehoiu- ja lasteaiakohtadest.

(7) Lasteaia pidaja kehtestab lasteaeda vastuvõtu ja sealt väljaarvamise korra, arvestades

käesolevas seaduses sätestatut. Kord avalikustatakse lasteaia pidaja või lasteaia veebilehel.

Lastehoiu pidaja kehtestab lastehoidu vastuvõtu ja sealt väljaarvamise korra, arvestades

käesolevas seaduses sätestatut. Kord avalikustatakse lastehoiu pidaja või lastehoiu veebilehel.

(8) Lasteaed või lasteaia pidaja ning lastehoid või lastehoiu pidaja kannab Eesti hariduse

infosüsteemi (edaspidi hariduse infosüsteem) andmed lasteaias ja lastehoius käivate laste kohta.

3

§ 5. Lastehoiukoha ja lasteaiakoha taotlemine kohaliku omavalitsuse üksuselt

(1) Pooleteise- kuni kolmeaastasele lapsele lastehoiukoha saamiseks ning kolme- kuni

seitsmeaastasele lapsele lasteaiakoha saamiseks esitab vanem kohaliku omavalitsuse üksusele

taotluse. Taotluses tuleb märkida koha kasutamise soovitud algusaeg ja soovitud lastehoid või

lasteaed tegevuskoha täpsusega. Vanemal on õigus esitada mitu eelistust, kohaliku

omavalitsuse üksus peab neid arvestama.

(2) Kui taotluses märgitud lastehoius või lasteaias ei ole vanema soovitud algusajal vabu kohti,

arvestab kohaliku omavalitsuse üksus lapse lastehoidu ja lasteaeda vastuvõtmist otsustades

esmajärjekorras elukoha lähedust lastehoiule või lasteaiale.

(3) Kohaliku omavalitsuse üksus lahendab vanema taotluse ja teeb kahe kuu jooksul taotluse

esitamisest otsuse lapse lastehoidu või lasteaeda vastuvõtmise kohta.

§ 6. Elukoha lähedus

Käesolevas seaduses tähendab elukoha lähedus:

1) lapse elukohale lähimat lastehoidu või lasteaeda;

2) lastehoidu või lasteaeda, kuhu jõutakse jalgsi kuni 30 minutiga.

2. peatükk

Lasteaed

1. jagu

Alushariduse omandamise toetamine

§ 7. Õppekava

(1) Alushariduse riikliku õppekava, mis näeb ette alushariduse standardi, kehtestab Vabariigi

Valitsus määrusega.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud alushariduse riiklikus õppekavas sätestatakse:

1) lasteaia ja lastehoiu õppekava koostamise põhimõtted;

2) alushariduse alusväärtused;

3) õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid ja põhimõtted;

4) õpikäsituse ning õpi- ja kasvukeskkonna kujundamise põhimõtted;

5) kolmeaastase ja kuue- kuni seitsmeaastase lapse eeldatavad üldoskused;

6) valdkondade õppe- ja kasvatustegevuse põhimõtted ning kuue- kuni seitsmeaastase lapse

eeldatavad arengutulemused;

7) lapse arengu hindamise ja toetamise põhimõtted.

(3) Õppe- ja kasvatustegevus lasteaias võib toimuda rahvusvahelise bakalaureuseõppe

organisatsiooni (International Baccalaureate Organization) õppekava ja Euroopa koolide

põhikirja konventsiooni alusel väljatöötatud õppekava kohaselt põhikooli- ja

gümnaasiumiseaduse §-s 16 sätestatud korras.

(4) Alushariduse riikliku õppekava alusel koostab lasteaed laste arengu ja alushariduse

omandamise toetamiseks lasteaia õppekava. Lasteaed lähtub õppe- ja kasvatustegevuse

korraldamisel ja läbiviimisel lasteaia õppekavast.

4

(5) Lasteaia õppekava ja selle muudatused kinnitab direktor, olles kuulanud ära hoolekogu

arvamuse ning saanud õppe- ja kasvatustegevusega seotud töötajate heakskiidu. Lasteaia

õppekava avalikustatakse lasteaia või lasteaia pidaja veebilehel.

(6) Lasteaed kannab hariduse infosüsteemi alushariduse riikliku õppekava läbinud lapse

koolivalmiduskaardi, mis on koostatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õppekava

alusel.

§ 8. Õppe- ja kasvatustegevuse keel

(1) Munitsipaallasteaias toimub õppe- ja kasvatustegevus eesti keeles.

(2) Kurdi või kuulmislangusega lapse õppe- ja kasvatustegevuses võib peale eesti keele

kasutada eesti viipekeelt ja viibeldud eesti keelt.

(3) Haridusliku erivajadusega lapse õppe- ja kasvatustegevuses võib vanema kirjalikul

nõusolekul peale eesti keele või selle asemel kasutada eesti keelest erinevat keelt, kui põhikooli-

ja gümnaasiumiseaduse §-s 47 nimetatud kooliväline nõustamismeeskond on lapsele tõhustatud

toe või eritoe rakendamise soovitust andes leidnud, et eestikeelne õppe- ja kasvatustegevus ei

ole lapse arengu eripära tõttu talle jõukohane.

(4) Eralasteaed määrab õppekeele eralasteaia põhikirjas. Eralasteaias, kus õppe- ja

kasvatustegevus ei toimu eesti keeles, tagatakse eesti keele õpe alushariduse riikliku õppekava

alusel, välja arvatud eralasteaias, mis tegutseb rahvusvahelise bakalaureuseõppe

organisatsiooni õppekava ja Euroopa koolide põhikirja konventsiooni alusel väljatöötatud

õppekava kohaselt.

§ 9. Õppeaasta

Õppeaasta algab 1. septembril ja kestab 31. augustini.

§ 10. Rühma moodustamise alused

(1) Lasteaia direktor moodustab iga lapse vajadusi ja heaolu arvestades lasteaiarühmad.

(2) Laste piirarv lasteaiarühmas on 20.

(3) Lasteaias, kus on lastehoiurühm, võib direktor moodustada liitrühma, milles on lastehoiu

pooleteise- kuni kolmeaastased ja lasteaia kolme- kuni seitsmeaastased lapsed. Liitrühmas võib

olla kuni 18 last.

(4) Rühmas, kus on tõhustatud tuge või erituge saav laps, on laste piirarv väiksem kui teistes

rühmades, arvestades, et üks haridusliku erivajadusega laps täidab kolm kohta.

(5) Lapse heaolu ja arengu toetamiseks võib lasteaias moodustada väiksemaid rühmi.

Haridusliku erivajadusega lapsele sobiva suurusega rühma moodustamisel tuleb järgida

koolivälise nõustamismeeskonna soovitust või käesoleva seaduse § 14 lõikes 1 sätestatud juhul

puude raskusastme tuvastamise otsust.

5

(6) Lasteaia pidaja võib erandjuhul ja direktori ettepanekul, mille kohta on arvamust avaldanud

hoolekogu, suurendada käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud rühma piirarvu kuni nelja lapse

võrra ning lõikes 3 sätestatud rühma piirarvu kuni kahe lapse võrra.

(7) Otsus suurendada rühma piirarvu tuleb teha iga rühma kohta eraldi, arvestades iga lapse

vajadusi ja heaolu.

§ 11. Rühma töökorraldus

(1) Igas lasteaiarühmas töötab vähemalt üks täistööajaga õpetaja ning kogu rühma tööaja

jooksul on tagatud õpetaja või abiõpetaja kuni kümne lapse kohta. Liitrühmas töötab vähemalt

üks täistööajaga õpetaja ning kogu rühma tööaja jooksul on tagatud õpetaja, abiõpetaja või

lapsehoidja kuni üheksa lapse kohta.

(2) Rühmas, milles on suurendatud käesoleva seaduse § 10 lõikes 2 sätestatud laste piirarvu, on

kogu rühma tööaja jooksul tagatud õpetaja või abiõpetaja kuni kaheteistkümne lapse kohta.

Rühmas, milles on suurendatud käesoleva seaduse § 10 lõikes 3 sätestatud laste piirarvu, on

kogu rühma tööaja jooksul tagatud õpetaja või abiõpetaja kuni kümne lapse kohta.

§ 12. Lapse arengu toetamine

(1) Lasteaed lähtub õppe- ja kasvatustegevuse korraldamisel kaasava hariduse põhimõtetest.

Lapse individuaalsest vajadusest lähtudes korraldatakse lapsele õpetajate, tugispetsialistide,

abiõpetajate ja teiste spetsialistide koostöös võimetekohane õpe ja vajalik tugi.

(2) Tugiteenuste tagamiseks loob võimalused lasteaia pidaja ja teenuse osutamist korraldab

direktor. Kohaliku omavalitsuse üksusele teiste õigusaktide alusel antud tugiteenuste

korraldamisega seotud ülesandeid tuleb täita viisil, mis tagab alushariduse omandamise iga

lapse individuaalseid vajadusi ja võimeid arvestades.

(3) Lapse arengu toetamiseks määrab direktor tugiteenuste koordineerija, kelle ülesanne on

korraldada lasteaiasisest meeskonnatööd, mida on vaja õppe ja arengu toetamiseks, ning

koordineerida lasteaiavälises võrgustikutöös osalemist. Lasteaia direktori võib tugiteenuste

koordineerijaks määrata lasteaia pidaja.

(4) Tugiteenuste koordineerija toetab ja juhendab õpetajat lapse esmase toe kavandamisel,

nõustab vanemaid ning teeb õpetajale ja direktorile ettepanekuid edaspidiseks pedagoogiliseks

tööks, lasteaias pakutavate lapse arengut toetavate meetmete rakendamiseks või lisauuringute

tegemiseks ning põhikooli ülemineku toetamiseks.

(5) Õpetajad jälgivad ja hindavad lapse arengut ja toimetulekut lasteaias ning kohandavad õppe-

ja kasvatustegevust lapse individuaalsete vajaduste ja võimete järgi. Lapse arengu hindamisel

ja toetamisel lähtutakse alushariduse riiklikus õppekavas sätestatud põhimõtetest.

(6) Vajaduse korral tagatakse lapsele lasteaias põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 37 lõike 3

alusel kehtestatud tugispetsialistide teenuse kirjeldusele ja teenuse rakendamise korrale vastav

eripedagoogi, logopeedi või muu tugispetsialisti (edaspidi koos tugispetsialistid) teenus.

(7) Kui ilmneb lapse andekus, pakuvad õpetajad või teised spetsialistid talle lasteaias vajaduse

korral täiendavat juhendamist.

6

(8) Lasteaed kannab andmed osutatud tugiteenuse ja teenuse osutaja kohta hariduse

infosüsteemi. Lapse elukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksusel on lapsele ja perele vajalike

tugiteenuste tagamiseks õigus töödelda hariduse infosüsteemi andmeid.

§ 13. Lapsele vajaliku toe väljaselgitamine ja rakendamine

(1) Lapsel on õigus saada tema vajadustele vastavat tuge vajaduse tuvastamise hetkest. Vajadus

tuvastatakse lasteaiale sellekohaste objektiivsete andmete saabumise või koolivälise

nõustamismeeskonna soovituse andmisega. Lapsele vajaliku toe väljaselgitamisel ja tagamisel

on lasteaed kohustatud looma eeldused koostööks vanemaga.

(2) Kui lapsel ilmneb vajadus saada tuge, teavitab lasteaed sellest vanemat ja korraldab lapse

pedagoogilis-psühholoogilise hindamise. Vajaduse korral tehakse koostööd teiste valdkondade

spetsialistidega ja soovitatakse lisauuringuid.

(3) Lapsele, kellel on kohanemisraskusi või tekib mahajäämus eeldatavate arengutulemuste

saavutamisel, pakub lasteaed üldist tuge, mis kujutab endast õpetaja pakutavat individuaalset

lisajuhendamist, tugispetsialisti teenust ja vajaduse korral õpet individuaalselt või alarühmas.

(4) Vajaduse korral koostavad rühma õpetajad koostöös abiõpetajate, tugispetsialistide ja

vanemaga lapsele alushariduse riikliku õppekava alusel individuaalse arenduskava.

(5) Kui lasteaia tagatud üldine tugi ei anna lapse arenguks soovitud tulemusi, teeb tugiteenuste

koordineerija vanemale ettepaneku pöörduda koolivälise nõustamismeeskonna poole.

(6) Kooliväline nõustamismeeskond annab lapse arengu toetamiseks ning õppe- ja

kasvatustegevuse korraldamiseks soovituse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 47 lõike 4

alusel kehtestatud korras.

(7) Koolivälise nõustamismeeskonna soovitus kantakse hariduse infosüsteemi pärast seda, kui

vanem on andnud nõusoleku soovitust rakendada. Nõusolek esitatakse kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis.

§ 14. Tõhustatud toe ja eritoe rakendamine

(1) Koolivälise nõustamismeeskonna soovitusel ja vanema nõusolekul rakendab lasteaed

tõhustatud tuge või erituge. Koolivälise nõustamismeeskonna soovitus ei ole eritoe või

tõhustatud toe rakendamisel nõutav, kui lapsel on diagnoositud mõni igal ööpäeval või ööpäev

läbi kõrvalabi vajadust põhjustav terviseseisund ja tuvastatud puude raskusaste. Last, kellele

rakendatakse tõhustatud tuge või erituge, käsitatakse haridusliku erivajadusega lapsena.

(2) Tõhustatud tuge rakendatakse lapsele, kes oma arengu eripära tõttu vajab:

1) vähemalt üht tugispetsialisti teenust,

2) spetsiifilist õppe- ja kasvatustegevuse korraldust, keskkonda, metoodikat või vahendeid ning

3) individuaalset lisatuge rühmas või õpet kuni 12 lapsega rühmas.

(3) Erituge rakendatakse lapsele, kes oma arengu eripära tõttu vajab:

1) mitut tugispetsialisti teenust,

2) kohandusi mitmes käesoleva paragrahvi lõike 13 punktis 2 nimetatud valdkonnas ning

3) pidevat individuaalset lisatuge rühmas või õpet kuni kuue lapsega rühmas.

7

(4) Haridusliku erivajadusega lapse hindamise, testimise ja uuringute tulemused, samuti

õpetajate tähelepanekud, tugispetsialistide ja koolivälise nõustamismeeskonna antud

soovitused, kohandused õppes, rakendatud tugimeetmed ja hinnang nende tulemuslikkuse

kohta märgitakse lapse individuaalsele arenduskavasse.

(5) Vähemalt korra õppeaastas ja siis, kui koolivälise nõustamismeeskonna määratud toe

rakendamise tähtaeg on lõppemas, hindab tugiteenuste koordineerija koostöös õpetajate ja

tugispetsialistidega soovitatud toe rakendamise mõju ning teeb direktorile ettepanekud

edasiseks tegevuseks.

(6) Tõhustatud toe ja eritoe rakendamiseks on lasteaial õigus toe rakendamiseks vajalikus

mahus ja ulatuses töödelda teise lasteaia ja koolivälise nõustamismeeskonna poolt hariduse

infosüsteemi kantud andmeid koolivälise nõustamismeeskonna soovituse ning tuge saavale

lapsele rakendatud tugimeetmete kohta.

§ 15. Lapse lasteaiast väljaarvamine

(1) Laps arvatakse lasteaiast välja:

1) kui vanem on lasteaiale esitanud sellekohase taotluse;

2) kui laps asub täitma koolikohustust;

3) kui lapsel puuduvad Eesti elukoha andmed, välja arvatud juhul, kui lasteaiale on teada, et

laps viibib Eestis ning vanem on lasteaiale esitanud kinnituse, et soovib lasteaiakohta jätkuvalt

kasutada;

4) lapse surma korral.

(2) Eralasteaial on lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud lapse lasteaiast väljaarvamise

alustele õigus arvata laps lasteaiast välja osalustasu pikaajalise võlgnevuse tõttu.

(3) Lapse lasteaiast väljaarvamise otsuse teeb direktor, arvestades käesolevas paragrahvis

sätestatut.

2. jagu

Lasteaia tegevuse korraldamise alused

§ 16. Lasteaia tegevuse korraldamine

(1) Lasteaia tegevust võib korraldada munitsipaal- või eralasteaias. Munitsipaallasteaia pidaja

on kohaliku omavalitsuse üksus ja eralasteaia pidaja on eraõiguslik juriidiline isik. Lasteaed

asutatakse lasteaia pidaja otsusega.

(2) Lasteaial on põhimäärus või põhikiri, milles sätestatakse vähemalt lasteaia asukoht ja

tegevuskohad, nimetus, struktuur ning õppekeel või õppekeeled. Lasteaia põhimäärus või

põhikiri kehtestatakse ja seda muudetakse lasteaia pidaja kehtestatud korras.

(3) Eralasteaia tegevuse korraldamise ja alushariduse pakkumise õigus antakse käesolevas

seaduses sätestatud korras tegevusloaga.

(4) Lasteaia pidaja otsusel võib lasteaed tegutseda ühe asutusena mitmes tegevuskohas. Sellisel

juhul peab tema tegevus vastama käesolevas seaduses sätestatud nõuetele kõikides

tegevuskohtades.

§ 17. Lasteaia ümberkorraldamine

8

(1) Lasteaed korraldatakse ümber lasteaia pidaja otsuse alusel. Lasteaia ümberkorraldamise

otsus tehakse arvestusega, et sellest tuleb teavitada Haridus- ja Teadusministeeriumi, lasteaeda

ja vanemaid viis kuud enne õppeaasta algust.

(2) Lasteaedade ümberkorraldamine toimub järgmiselt:

1) lasteaiad ühendatakse üheks lasteaiaks, kusjuures ühendatavad lasteaiad lõpetavad tegevuse

ja nende baasil moodustatakse uus lasteaed;

2) lasteaed liidetakse teise lasteaiaga ja liidetav lasteaed lõpetab tegevuse;

3) lasteaed jaotatakse vähemalt kaheks lasteaiaks ja jagunev lasteaed lõpetab tegevuse;

4) lasteaed eraldatakse teisest lasteaiast, selle tulemusena asutatakse uus lasteaed ja säilib

esialgne lasteaed.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1, 3 ja 4 sätestatud juhtudel taotletakse

ümberkorraldamise tulemusel asutatud uuele eralasteaiale tegevusluba.

(4) Ühe asutusena tegutseva lasteaia ja üldhariduskooli ümberkorraldamisel, kooli pidamise

üleandmisel ja tegevuse lõpetamisel kohaldatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses

sätestatut.

§ 18. Lasteaia kodukord

(1) Direktor koostab koostöös töötajatega kodukorra. Kodukorras sätestatakse laste ja lasteaia

töötajate vaimset ja füüsilist turvalisust ohustavate olukordade ennetamise, neile reageerimise,

juhtumitest teavitamise ja nende lahendamise kord.

(2) Kodukorra kehtestab direktor, olles kuulanud ära hoolekogu arvamuse. Lasteaia kodukord

on lastele, vanematele ja lasteaia töötajatele täitmiseks kohustuslik ning see avalikustatakse

lasteaia või lasteaia pidaja veebilehel.

§ 19. Lasteaia arengukava ja sisehindamine

(1) Lasteaia järjepideva arengu tagamiseks koostab lasteaia direktor koostöös lasteaia töötajate,

lasteaia pidaja ja hoolekoguga lasteaia arengukava. Arengukava tehakse vähemalt kolmeks

aastaks. Arengukava koostamisel arvestatakse sisehindamise tulemustes esile toodud

tugevustega ja parendamist vajavate valdkondadega ning riskianalüüsi tulemustega.

(2) Direktor viib koostöös töötajatega läbi lasteaia sisehindamist. Sisehindamine on pidev

protsess, mille eesmärk on tagada laste arengut toetavad tingimused ja lasteaia järjepidev areng.

Lasteaia sisehindamise korra kehtestab direktor, olles kuulanud ära hoolekogu arvamuse.

(3) Lasteaia pidaja kinnitab lasteaia arengukava ja loob võimalused arengukava eesmärke täita.

Arengukava täitmise eest vastutab lasteaia direktor.

(4) Lasteaia arengukava avalikustatakse lasteaia või lasteaia pidaja veebilehel.

3. jagu

Munitsipaallasteaia pidamine

§ 20. Nõuded kohaliku omavalitsuse üksusele ja tema peetavale lasteaiale

9

(1) Kohaliku omavalitsuse üksus tagab tema peetava lasteaia vastavuse kõigile käesolevas

seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides munitsipaallasteaiale sätestatud nõuetele.

(2) Kohaliku omavalitsuse üksus on kohustatud Haridus- ja Teadusministeeriumi nõudel

lõpetama munitsipaallasteaia tegevuse, kui:

1) haldusjärelevalve teostamisel on tuvastatud, et lasteaia või kohaliku omavalitsuse üksuse

tegevus on vastuolus käesoleva seaduse või teiste õigusaktidega ning lasteaed ja kohaliku

omavalitsuse üksus ei ole ettenähtud tähtajaks ja korras täitnud haldusjärelevalveorgani

ettekirjutust;

2) kohaliku omavalitsuse üksus ei ole ettenähtud tähtajaks ja korras täitnud riikliku

järelevalveorgani ettekirjutust;

3) lasteaed ei ole ühe aasta jooksul pärast käesoleva seaduse §-s 21 sätestatud teavitust

alustanud lasteaias õppe- ja kasvatustegevust või on rohkem kui üheks õppeaastaks lasteaia

tegevuse peatanud.

§ 21. Haridus- ja Teadusministeeriumi teavitamine

(1) Kohaliku omavalitsuse üksus teavitab Haridus- ja Teadusministeeriumi vähemalt viis kuud

enne õppe- ja kasvatustegevuse algust otsusest asutada lasteaed, see ümber korraldada, selle

tegevus peatada või lõpetada.

(2) Haridus- ja Teadusministeerium kannab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsused

hariduse infosüsteemi.

4. jagu

Tegevusluba

§ 22. Tegevusloa taotlemine

(1) Tegevusluba annab eralasteaia pidajale õiguse pakkuda alusharidust kindlas tegevuskohas.

Tegevusloa taotluse lahendab Haridus- ja Teadusministeerium. Tegevusloa taotlus tuleb esitada

Haridus- ja Teadusministeeriumile hiljemalt viis kuud enne õppe- ja kasvatustegevuse algust.

(2) Tegevusluba antakse eralasteaia pidajale, kui ta on esitanud taotluse ning täitnud järgmised

nõuded:

1) lasteaia pidaja tagab lasteaia kestlikkuse, sealhulgas piisava rahastuse;

2) lasteaias on lasteaia õppekavas määratud õppe- ja kasvatustegevuse eesmärkide täitmiseks

piisaval arvul kvalifikatsiooninõuetele vastavaid töötajaid;

3) lasteaia pidaja on kehtestanud käesolevas seaduse § 16 lõikes 2 sätestatud nõuetele vastava

põhikirja;

4) lasteaial on käesoleva seaduse § 7 lõikes 4 sätestatud nõuetele vastav õppekava;

5) lasteaial on tegevuseks vajalikud ruumid, hooned, maa-ala ja sisustus, mis vastavad

käesoleva seaduse § 3 lõike 6 alusel kehtestatud õpi- ja kasvukeskkonna ning

tuleohutusnõuetele;

6) lasteaia pidaja tagab kõikide käesolevas seaduses eralasteaia pidajale ja eralasteaiale

sätestatud nõuete täitmise.

(3) Kui lasteaias on hoiurühm, peab lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud nõuetele:

1) lasteaia õppekava sisaldama käesoleva seaduse § 36 lõikes 2 sätestatud nõuetele vastavat

lastehoiu õppekava;

2) lasteaia pidaja tagama kõikide käesolevas seaduses eralastehoiu pidajale ja eralastehoiule

sätestatud nõuete täitmise, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisustega.

10

(4) Tegevusloa taotlusele lisatakse:

1) lasteaia asutamise otsus;

2) arengukava, mis sisaldab andmeid lasteaia tegevuse kestlikkuse kohta käesolevas seaduses

sätestatud ülesannete täitmisel, sealhulgas andmed piisava rahastuse olemasolu või saamise

allika kohta, samuti eralasteaia pidaja suutlikkuse kohta tagada kõikide käesolevas seaduses

eralasteaia pidajale ja eralasteaiale sätestatud nõuete täitmine;

3) eralasteaia pidaja kinnitus, et ta tagab lasteaias läbiviidava õppe- ja kasvatustegevuse mahust

lähtudes piisava arvu kvalifikatsiooninõuetele vastavaid töötajaid lasteaia õppekavas määratud

õppe- ja kasvatustegevuse eesmärkide täitmiseks;

4) eralasteaia pidaja kinnitus, et ta tagab kõikide käesolevas seaduses eralasteaia pidajale ja

lasteaiale sätestatud nõuete täitmise;

5) lasteaia põhikiri;

6) lasteaia õppekava;

7) pädevate asutuste hinnang, mis kinnitab õpi- ja kasvukeskkonnaks kavandatavate ruumide,

hoonete, maa-ala ja sisustuse vastavust käesoleva seaduse § 3 lõike 6 alusel kehtestatud õpi- ja

kasvukeskkonna ning tuleohutusnõuetele.

(5) Haridus- ja Teadusministeeriumil on õigus nõuda lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 4

esitatule täiendavaid dokumente, andmeid või teavet, mis tõendavad käesoleva paragrahvi

lõigetes 2 ja 3 sätestatud asjaolusid.

§ 23. Tegevusloa andmine ja muutmine

(1) Haridus- ja Teadusministeerium otsustab tegevusloa andmise või muutmise kahe kuu

jooksul alates taotluse esitamisest. Tegevusloa muutmise alus on tegevuskoha muutmine või

lisamine.

(2) Haridus- ja Teadusministeerium keeldub tegevusloa andmisest või selle muutmisest, kui

tegevusloa andmise või muutmise taotlus või taotlusele lisatud dokumendid ei ole kooskõlas

käesolevas seaduses või teistes õigusaktides sätestatud nõuetega või lasteaia pidaja ei ole

tõendanud käesoleva seaduse § 22 lõikes 2 nimetatud asjaolusid. Kui taotleja ei ole tõendanud

§ 22 lõikes 2 sätestatud nõuete täitmist kõigis tegevuskohtades, on Haridus- ja

Teadusministeeriumil õigus anda tegevusluba või seda muuta vaid nendes tegevuskohtades

tegutsemiseks, kus § 22 lõikes 2 sätestatud nõuete täitmine on tõendatud.

(3) Kui lasteaia pidaja muudab lasteaia tegevuskohta pärast tegevusloa saamist, on ta

kohustatud esitama hariduse infosüsteemi kaudu tegevusloa muutmise taotluse hiljemalt kaks

kuud enne muudatuse tegemist. Lasteaia pidaja peab esitama käesoleva seaduse § 22 lõike 4

punktides 3 ja 7 nimetatud dokumendid, andmed või teabe.

(4) Haridus- ja Teadusministeerium teeb käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud otsused

teatavaks taotluses esitatud e-posti aadressi kaudu. Lasteaia andmed kantakse hariduse

infosüsteemi.

§ 24. Tegevusloa kehtetuks tunnistamine

(1) Haridus- ja Teadusministeerium võib tegevusloa kehtetuks tunnistada, kui:

1) riiklik järelevalveorgan on tuvastanud, et lasteaia või lasteaia pidaja tegevus on vastuolus

käesoleva seaduse või teiste õigusaktidega;

2) lasteaed või lasteaia pidaja ei ole ettenähtud tähtajaks ja korras täitnud riikliku

järelevalveorgani ettekirjutust;

11

3) lasteaed ei ole ühe aasta jooksul pärast tegevusloa andmist tegevust alustanud, on rohkem

kui üheks õppeaastaks tegevuse peatanud või on tegevuse lõpetanud;

4) lasteaias ei ole lasteaia õppekavas määratud õppe- ja kasvatustegevuse eesmärkide täitmiseks

piisaval arvul kvalifikatsiooninõuetele vastavaid töötajaid;

5) riiklik järelevalveorgan teeb Haridus- ja Teadusministeeriumile ettepaneku tunnistada

tegevusluba kehtetuks.

(2) Lasteaia pidaja teavitab lasteaia tegevuse lõpetamise otsusest Haridus- ja

Teadusministeeriumi, vanemaid ning lapse elukohajärgset kohaliku omavalitsuse üksust

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt viis kuud enne tegevuse lõpetamise

kuupäeva. Kui lasteaed ei ole ühe aasta jooksul pärast tegevusloa saamist tegevust alustanud,

teavitab lasteaia pidaja sellest Haridus- ja Teadusministeeriumi ning oma tegevuskoha kohaliku

omavalitsuse üksust viie tööpäeva jooksul pärast aasta möödumist tegevusloa andmisest.

(3) Haridus- ja Teadusministeerium teeb tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsuse teatavaks

hariduse infosüsteemi esitatud e-posti aadressi kaudu.

5. jagu

Lasteaia juhtimine

§ 25. Lasteaia juhtimine

(1) Lasteaia tegevust juhib direktor, kelle ülesanne on tagada käesolevas seaduses sätestatud

õppe- ja kasvatustegevuse korraldusega seotud ülesannete ja lasteaia õppekava täitmine ning

töötajate ja ressursside otstarbekas ja tulemuslik juhtimine koostöös õppe- ja

kasvatustegevusega seotud töötajate ja hoolekoguga. Direktor annab kord aastas hoolekogule

ülevaate lasteaia õppe- ja kasvatustegevusest.

(2) Lasteaia pidaja võib luua õppealajuhataja ametikoha lasteaia õppekava rakendamise ning

õpi- ja kasvukeskkonna nõuete tagamise, sealhulgas õpetajate ja abiõpetajate või teiste töötajate

professionaalsuse toetamise ja täienduskoolituse ning vanematega koostöö korraldamisega

seotud ülesannete täitmiseks.

(3) Direktoril on õigus sõlmida, muuta ja lõpetada töötajatega töölepinguid töölepingu seaduses

sätestatud korras, arvestades käesoleva seaduse §-des 27 ja 37 sätestatud erisusi.

(4) Munitsipaallasteaia direktori ametikohale korraldatakse avalik konkurss. Konkursi kuulutab

välja ja selle läbiviimise korra kehtestab kohaliku omavalitsuse üksus. Konkursi läbiviimisesse

kaasatakse hoolekogu liikmed vastavalt käesoleva seaduse § 26 lõike 5 punktile 6. Töölepingu

direktoriga sõlmib, seda muudab ja selle ütleb üles kohaliku omavalitsuse üksus.

(5) Eralasteaia pidaja loob eralasteaias kollegiaalse juhtorgani, kellele kohaldatakse käesolevas

seaduses hoolekogu kohta sätestatut.

§ 26. Hoolekogu

(1) Hoolekogu on alaliselt tegutsev organ, kelle ülesanne on vanemate, lasteaia töötajate ja

lasteaia pidaja koostöös suunata, planeerida ja jälgida õppe- ja kasvatustegevust ning luua õppe-

ja kasvatustegevuseks paremaid tingimusi.

12

(2) Hoolekogusse kuuluvad vanemate esindajad, kes moodustavad hoolekogu koosseisu

enamuse, õpetajate esindaja ja lasteaia pidaja esindaja. Vanemate esindajad ei pea moodustama

hoolekogu enamust, kui lasteaias on vähem kui kolm rühma.

(3) Hoolekogu moodustatakse ja selle töökord kehtestatakse lasteaia pidaja kehtestatud korras

ning avalikustatakse lasteaia pidaja või lasteaia veebilehel.

(4) Ühe asutusena tegutseva lasteaia ja põhikooli hoolekogu õigused ja kohustused tulenevad

käesolevast seadusest ning põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest. Hoolekogu moodustatakse ja

selle töökord kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 73 lõike 1 alusel kehtestatud

korras.

(5) Hoolekogu täidab järgmisi ülesandeid:

1) avaldab arvamust lasteaia õppekava kohta;

2) avaldab arvamust lasteaia kodukorra kohta;

3) avaldab arvamust õpetaja, tugispetsialistide ja õppealajuhataja ametikohtade täitmiseks

korraldatava konkursi läbiviimise korra kohta;

4) avaldab arvamust lasteaia sisehindamise korra kohta;

5) osaleb lasteaia arengukava koostamisel;

6) munitsipaallasteaia puhul osaleb endi hulgast valitud liikme kaudu direktori ametikohale

korraldatud konkursi läbiviimises, kusjuures valitud liige ei või olla lasteaia pidaja esindaja;

7) avaldab arvamust munitsipaallasteaia eelarveprojekti taotluse kohta;

8) teeb ettepanekuid direktorile ja lasteaia pidajale lastele soodsa õpi- ja kasvukeskkonna

tagamiseks;

9) munitsipaallasteaia puhul avaldab arvamust toidukulu päevamaksumuse kohta;

10) täidab teisi seadusega või seaduse alusel antud õigusaktidega talle pandud ülesandeid ning

teeb lasteaiale või lasteaia pidajale ettepanekuid lasteaiaga seotud küsimuste paremaks

lahendamiseks.

(6) Hoolekogul on õigus saada direktorilt ja lasteaia pidajalt oma ülesannete täitmiseks

vajalikku teavet.

(7) Hoolekogu töövorm on koosolek. Hoolekogu koosolekud protokollitakse. Protokollide

säilitamise ja avalikustamise tingimused ja kord kehtestatakse hoolekogu töökorras.

6. jagu

Töötajad

§ 27. Lasteaia töötajad

(1) Õppe- ja kasvatustegevusega seotud töötajad on rühmaõpetaja, muusikaõpetaja,

liikumisõpetaja (käesolevas seaduses nimetatud koos õpetaja), direktor, õppealajuhataja,

abiõpetaja ja tugispetsialistid. Lasteaia pidaja võib käesolevas seaduses sätestatud ülesannete

täitmiseks täiendavaid ametikohti luua.

(2) Lasteaia pidaja tagab, et lasteaia töötajate üldarv ja kvalifikatsiooninõuetele vastavate

töötajate arv on nende läbiviidava õppe- ja kasvatustegevuse mahust lähtudes piisav

alushariduse riiklikus õppekavas määratud õppe- ja kasvatustegevuse eesmärkide täitmiseks

ning lapse üldoskuste ja eeldatavate arengutulemuste saavutamiseks.

13

(3) Direktor korraldab õpetaja, tugispetsialistide ja õppealajuhataja ametikohtadele avaliku

konkursi. Konkursi korra ja tingimused koostab ja kinnitab direktor, olles kuulanud ära

hoolekogu arvamuse.

(4) Kui õpetaja ametikohale korraldatud konkursil ei leita kvalifikatsiooninõuetele vastavat

õpetajat, võib direktor sõlmida tähtajalise töölepingu kuni üheks aastaks isikuga, kellel on

vähemalt keskharidus, kelle kvalifikatsioon ja pedagoogiline kompetentsus on piisavad, et

tagada lasteaia õppekavas määratud õppe- ja kasvatustegevuse eesmärkide täitmine ning lapse

üldoskuste ja arengu eeldatavate tulemuste saavutamine, ja kelle eesti keele oskus vastab

keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele.

(5) Kui abiõpetaja ametikohale ei leita kvalifikatsiooninõuetele vastavat abiõpetajat, võib

direktor sõlmida tähtajalise töölepingu kuni üheks aastaks isikuga, kellel on vähemalt

keskharidus ja sobivad isikuomadused, et toetada alushariduse riiklikus õppekavas määratud

õppe- ja kasvatustegevuse eesmärkide täitmist ning lapse üldoskuste ja eeldatavate

arengutulemuste saavutamist, ja kelle eesti keele oskus vastab keeleseaduses ja selle alusel

kehtestatud nõuetele.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhul korraldab direktor ühe aasta jooksul uue

avaliku konkursi.

(7) Lasteaia tugispetsialistidel on õigus taotleda tugispetsialisti lähtetoetust põhikooli- ja

gümnaasiumiseaduse §-s 771 sätestatud tingimustel ja korras.

(8) Lasteaed või lasteaia pidaja kannab hariduse infosüsteemi andmed käesoleva paragrahvi

lõike 1 esimeses lauses sätestatud lasteaia töötajate ja töösuhete, sealhulgas töötajate

omandatud kvalifikatsiooni kohta.

§ 28. Õpetaja ja abiõpetaja

(1) Õppe- ja kasvatustegevust viivad lasteaias läbi õpetajad ja abiõpetajad, kelle põhiülesanne

on toetada iga lapse arengut ja alushariduse omandamist. Õpetajal on õppe- ja

kasvatustegevuses juhtiv ja abiõpetajal õpetajat abistav roll.

(2) Õpetaja ja abiõpetaja arendavad järjepidevalt oma kutseoskusi. Lasteaia pidaja loob

võimalused õpetajate ja abiõpetajate kutseoskuste arendamiseks ja eripedagoogiliste

kompetentside omandamiseks käesoleva paragrahvi lõikes 1 ja käesoleva seaduse § 12 lõikes 1

sätestatud eesmärkide täitmiseks.

§ 29. Kvalifikatsiooninõuded

(1) Lasteaia direktori kvalifikatsiooninõuded on magistrikraad või sellele vastav

kvalifikatsioon, pedagoogilised ja juhtimiskompetentsid ning eesti keele oskus vastavalt

keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele.

(2) Lasteaia õppealajuhataja kvalifikatsiooninõuded on kõrgharidus, pedagoogilised ja

juhtimiskompetentsid ning eesti keele oskus vastavalt keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud

nõuetele.

(3) Lasteaia õpetaja kvalifikatsiooninõuded on kõrgharidus ja õpetaja kutse ning eesti keele

oskus vastavalt keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele või kõrgharidus,

14

pedagoogilised kompetentsid ning eesti keele oskus vastavalt keeleseaduses ja selle alusel

kehtestatud nõuetele.

(4) Rühmas, kus on erituge või tõhustatud tuge saav laps, on õpetajal lisaks käesoleva

paragrahvi lõikes 3 nimetatud kvalifikatsiooninõuetele nõutavad eripedagoogilised

kompetentsid.

(5) Lasteaia abiõpetaja kvalifikatsiooninõuded on vähemalt keskharidus ja lapsehoidja kutse

ning eesti keele oskus vastavalt keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele või vähemalt

keskharidus ja pedagoogilised kompetentsid ning eesti keele oskus vastavalt keeleseaduses ja

selle alusel kehtestatud nõuetele.

(6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud õpetaja pedagoogilised kompetentsid

kirjeldatakse õpetaja kutsestandardis, käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud abiõpetaja

pedagoogilised kompetentsid kirjeldatakse lapsehoidja kutsestandardis.

(7) Tugispetsialistidele kohaldatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 741 lõigetes 7–10

sätestatud kvalifikatsiooninõudeid.

(8) Käesolevas paragrahvis nimetatud kompetentside olemasolu hindab tööandja.

(9) Välisriigis õpetaja, abiõpetaja või tugispetsialisti kutsekvalifikatsiooni omandanud isiku

kutsekvalifikatsiooni tunnustamisel lähtutakse välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise

seadusega kehtestatud tingimustest ja korrast. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise

seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud pädev asutus on Haridus- ja Teadusministeerium.

3. peatükk

Õigused ja kohustused

lastehoius ja lasteaias

§ 30. Lapse õigused

Lapsel on õigus tema heaolu ja arengut toetavale ning soodustavale õpi- ja kasvukeskkonnale.

Lapsel on õigus väljendada oma arvamust ning sellega peab vastavalt lapse vanusele ja arengule

arvestama.

§ 31. Vanema õigused ja kohustused

(1) Vanemal on õigus:

1) saada käesolevas seaduses sätestatud korras lastehoiult ja lasteaialt tuge lapse arengu ning

tema alushariduse omandamise toetamisel;

2) saada lastehoiult ja lasteaialt teavet õppe- ja kasvatustegevuse korralduse kohta;

3) osaleda käesolevas seaduses sätestatud korras lasteaia hoolekogu töös;

4) teha lastehoiule ja lasteaiale ettepanekuid õppe- ja kasvatustegevuse korraldamiseks.

(2) Vanemal on kohustus:

1) esitada lastehoiule ja lasteaiale oma kontaktandmed ning teavitada nende muutustest;

2) teha lastehoiuga ja lasteaiaga koostööd lapse arengu toetamiseks ning lapsele tugiteenuste

võimaldamiseks;

3) pöörduda lastehoiu ja lasteaia ettepanekul koolivälise nõustamismeeskonna poole;

4) tagada lapse arenguks ja alushariduse omandamiseks soodsad tingimused ja katta sellega

kaasnevat kulu, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi;

15

5) teavitada kirjalikult lastehoiu pidajat või lastehoidu ja lasteaia direktorit lapse

terviseseisundist tulenevatest eritingimustest, mille alusel kohandatakse võimaluste piires lapse

päevakava, õpi- ja kasvukeskkonda ning õppe- ja kasvatustegevust;

6) teha koostööd lastehoiuga või lasteaiaga käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud

õigusaktides sätestatud tingimustel ja korras.

§ 32. Lastehoiu, lasteaia ja nende pidaja õigused ning kohustused

(1) Lastehoiul, lasteaial ja nende pidajal on õigus:

1) korraldada lastehoiu ja lasteaia vahelist koostööd ning koostööd kogukonna, põhikooli ja

muude asutustega;

2) pöörduda vanema poole tema käesolevas seaduses sätestatud kohustuste täitmise tagamiseks

ja rakendada teisi laste õiguste kaitsega seotud meetmeid.

(2) Lastehoiu pidajal ja lasteaia pidajal on kohustus tagada lastele kvaliteetne alusharidus ning

turvaline õpi- ja kasvukeskkond.

(3) Lastehoiul ja lasteaial on kohustus:

1) teavitada vanemaid õppe- ja kasvatustegevuse korraldusest;

2) jälgida regulaarselt lapse terviklikku arengut ning anda vanematele sellekohast tagasisidet;

3) pakkuda lapsele käesolevas seaduses sätestatud korras tuge ning anda vajaduse korral esmast

abi;

4) nõustada vanemaid lapse arengu ja alushariduse küsimustes.

4. peatükk

Lapsehoid

§ 33. Lapsehoiu korraldamine

(1) Lapsehoidu võib korraldada munitsipaal- või eralastehoius. Munitsipaallastehoiu pidaja on

kohaliku omavalitsuse üksus. Eralastehoiu pidaja on eraõiguslik juriidiline isik või füüsilisest

isikust ettevõtja.

(2) Lastehoid asutatakse lastehoiu pidaja otsusega. Eralapsehoiu korraldamise õigus antakse

käesolevas seaduses sätestatud korras tegevusloaga. Lastehoid võib tegutseda ühe asutusena

mitmes tegevuskohas, sellisel juhul peab tema tegevus vastama käesolevas seaduses sätestatud

nõuetele kõikides tegevuskohtades.

(3) Lastehoid kutsub vanematega tehtava koostöö edendamiseks vähemalt kaks korda aastas

kokku vanemate koosoleku.

§ 34. Rühma töökorraldus

(1) Lastehoiurühma tööaja jooksul on tagatud lapsehoidja iga viie lapse kohta kuni

kolmeaastaste laste puhul ja iga kümne lapse kohta üle kolmeaastaste laste puhul.

Lastehoiurühmas võib olla kuni 15 last.

(2) Kui lastehoiurühmas töötab vähemalt üks täistööajaga õpetaja, on kogu rühma tööaja

jooksul tagatud õpetaja, abiõpetaja või lapsehoidja iga kaheksa lapse kohta kuni kolmeaastaste

laste puhul ja iga kümne lapse kohta üle kolmeaastaste laste ning lastehoiu rühmas võib olla

kuni 16 last.

16

§ 35. Lastehoiu kasvatustegevuse keel

(1) Lastehoiu kasvatustegevus toimub eesti keeles.

(2) Kurdi või kuulmislangusega lapse kasvatuskeele puhul kohaldatakse käesoleva seaduse § 8

lõikes 2 sätestatut.

(3) Lapse puhul, kellel on diagnoositud mõni igal ööpäeval või ööpäev läbi kõrvalabi vajadust

põhjustav terviseseisund ja tuvastatud puude raskusaste, võib vanema kirjalikul nõusolekul

eesti keele kõrval või asemel kasutada eesti keelest erinevat keelt.

§ 36. Lastehoiu õppekava

(1) Lapse üldoskuste arengu toetamiseks koostab lastehoid alushariduse riikliku õppekava

alusel lastehoiu õppekava. Lastehoiu õppekava kinnitab lastehoiu pidaja. Lastehoid lähtub

kasvatustegevuse korraldamisel ja läbiviimisel õppekavast. Lastehoiu õppekava

avalikustatakse lastehoiu või lastehoiu pidaja veebilehel.

(2) Lastehoiu õppekavas esitatakse:

1) lastehoiu eripära ja kasvatustegevuse eesmärgid;

2) lapse üldoskuste toetamise põhimõtted ja korraldus, sealhulgas kasvatustegevuse põhimõtted

ja korraldus;

3) lapse arengu hindamise põhimõtted ja korraldus;

4) vanematega koostöö põhimõtted ja korraldus;

5) õppekava uuendamise ja täiendamise kord.

§ 37. Kasvatustegevusega seotud töötajad lastehoius

(1) Kasvatustegevusega seotud töötajad on lapsehoidja, õpetaja, abiõpetaja ja tugispetsialistid.

(2) Lastehoiu pidaja korraldab õpetaja ja tugispetsialistide ametikohtadele avaliku konkursi.

Konkursi läbiviimise korra ja tingimused koostab ja kinnitab lastehoiu pidaja.

(3) Kui õpetaja ametikohale korraldatud konkursil ei leita kvalifikatsiooninõuetele vastavat

õpetajat, võib lastehoiu pidaja sõlmida tähtajalise töölepingu kuni üheks aastaks isikuga, kellel

on vähemalt keskharidus, kelle kvalifikatsioon ja pedagoogiline kompetentsus on piisavad, et

tagada lastehoiu õppekavas määratud kasvatustegevuse eesmärkide täitmine ja lapse üldoskuste

saavutamine, ning kelle eesti keele oskus vastab keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud

nõuetele. Sellisel juhul korraldab lastehoiu pidaja ühe aasta jooksul uue avaliku konkursi.

(4) Kui abiõpetaja ametikoha täitmiseks ei leita kvalifikatsiooninõuetele vastavat abiõpetajat,

võib lastehoiu pidaja sõlmida tähtajalise töölepingu kuni üheks aastaks isikuga, kellel on

vähemalt keskharidus ja sobivad isikuomadused, et toetada lastehoiu õppekavas määratud

kasvatustegevuse eesmärkide täitmist ja lapse üldoskuste saavutamist, ning kelle eesti keele

oskus vastab keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele.

(5) Kui lapsehoidja ametikoha täitmiseks ei leita kvalifikatsiooninõuetele vastavat lapsehoidjat,

võib lastehoiu pidaja sõlmida tähtajalise töölepingu kuni üheks aastaks isikuga, kellel on

vähemalt keskharidus ja sobivad isikuomadused, et toetada lastehoiu õppekavas määratud

kasvatustegevuse eesmärkide täitmist ja lapse üldoskuste saavutamist, ning kelle eesti keele

oskus vastab keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele.

17

(6) Lastehoiu tugispetsialistidel on õigus taotleda tugispetsialisti lähtetoetust põhikooli- ja

gümnaasiumiseaduse §-s 771 sätestatud tingimustel ja korras.

(7) Lastehoid või lastehoiu pidaja kannab hariduse infosüsteemi andmed lastehoius töötavate

õpetajate, lapsehoidjate, abiõpetajate ja tugispetsialistide ning töösuhete, sealhulgas töötajate

omandatud kvalifikatsiooni kohta.

(8) Lasteaias, milles on lastehoiurühm, on lasteaia direktoril käesolevas paragrahvis lastehoiu

pidajale ja lastehoiule antud pädevus.

§ 38. Kvalifikatsiooninõuded

(1) Lapsehoidja kvalifikatsiooninõuded on vähemalt keskharidus ja 4. taseme lapsehoidja kutse

ning eesti keele oskus vastavalt keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele.

(2) Kui lapsehoidja töötab lastehoiurühmas, kus on laps, kellel on diagnoositud mõni igal

ööpäeval või ööpäev läbi kõrvalabi vajadust põhjustav terviseseisund ja tuvastatud puude

raskusaste, on lapsehoidja kvalifikatsiooninõuded vähemalt keskharidus ja 5. taseme

lapsehoidja kutse ning eesti keele oskus vastavalt keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud

nõuetele.

(3) Välisriigis lapsehoidja kutsekvalifikatsiooni omandanud isiku kutsekvalifikatsiooni

tunnustamisel lähtutakse välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seadusega kehtestatud

tingimustest ja korrast. Sama seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud pädev asutus on Haridus- ja

Teadusministeerium.

(4) Õpetaja, abiõpetaja ja tugispetsialistide kvalifikatsiooninõuded on sätestatud käesoleva

seaduse §-s 29.

§ 39. Lapse arengu toetamine lastehoius

(1) Lapsehoidja, õpetaja ja abiõpetaja jälgivad ja hindavad lapse arengut ja toimetulekut

lastehoius ning kohandavad kasvatustegevust lapse individuaalsete vajaduste ja võimete järgi.

Lapse arengu hindamisel ja toetamisel lähtutakse lastehoiu õppekavas kirjeldatud põhimõtetest.

(2) Lastehoius hindab laste kõne arengut vähemalt üks kord aastas logopeed või eripedagoog.

(3) Vajaduse korral tagatakse lapsele lastehoius eripedagoogi, logopeedi või muu

tugispetsialisti teenus, mis vastab põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 37 lõike 3 alusel

kehtestatud tugispetsialistide teenuse kirjeldusele ja teenuse rakendamise korrale.

Tugispetsialistide teenuste osutamiseks loob võimalused lastehoiu pidaja ja teenuse osutamist

korraldab lastehoid.

(4) Eralastehoius käivale lapsele, kellele kohaliku omavalitsuse üksus on võimaldanud

lastehoiukoha käesoleva seaduse § 4 alusel, tagab käesoleva paragrahvi lõikes 3 kirjeldatud

tugispetsialistide teenuste osutamise võimalused kohaliku omavalitsuse üksus.

(5) Lastehoid või lastehoiu pidaja kannab osutatud tugiteenuse ja teenuse osutaja andmed

hariduse infosüsteemi.

§ 40. Lapse lastehoiust väljaarvamine

18

(1) Laps arvatakse lastehoiust välja:

1) kui vanem on lastehoiule esitanud sellekohase taotluse;

2) kui laps hakkab kasutama lasteaiakohta või asub täitma koolikohustust;

3) kui lapsel puuduvad Eesti elukoha andmed, välja arvatud juhul, kui lastehoiule on teada, et

laps viibib Eestis ning vanem on lastehoiule esitanud kinnituse, et soovib lastehoiukohta

jätkuvalt kasutada;

4) lapse surma korral.

(2) Eralastehoiul on lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud lapse lastehoiust

väljaarvamise alustele, õigus arvata laps lastehoiust välja lastehoiuteenuse tasu pikaajalise

võlgnevuse tõttu.

§ 41. Munitsipaallastehoiu pidamine

(1) Kohaliku omavalitsuse üksus tagab, et tema peetav lastehoid vastab kõigile käesolevas

seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides munitsipaallastehoiule sätestatud nõuetele.

(2) Kohaliku omavalitsuse üksus on kohustatud Haridus- ja Teadusministeeriumi nõudel

lõpetama munitsipaallastehoiu tegevuse, kui:

1) haldusjärelevalve teostamisel on tuvastatud, et lastehoiu või kohaliku omavalitsuse üksuse

tegevus on vastuolus käesoleva seaduse või teiste õigusaktidega ning ettenähtud tähtajaks ja

korras ei ole täidetud järelevalveorgani ettekirjutust;

2) kohaliku omavalitsuse üksus ei ole ettenähtud tähtajaks ja korras täitnud riikliku

järelevalveorgani ettekirjutust;

3) lastehoid ei ole ühe aasta jooksul pärast käesoleva seaduse §-s 42 sätestatud teavitust

alustanud lastehoius kasvatustegevust või kohaliku omavalitsuse üksus on rohkem kui üheks

aastaks lastehoiu tegevuse peatanud.

§ 42. Haridus- ja Teadusministeeriumi teavitamine

(1) Kohaliku omavalitsuse üksus teavitab Haridus- ja Teadusministeeriumi vähemalt kaks kuud

enne munitsipaallastehoiu tegevuse algust otsusest asutada lastehoid.

(2) Munitsipaallastehoiu tegevuskoha muutmisest teavitab kohaliku omavalitsuse üksus

Haridus- ja Teadusministeeriumi vähemalt kaks kuud enne tegevuskoha muutmist.

(3) Kohaliku omavalitsuse üksus teavitab munitsipaallastehoiu tegevuse lõpetamise või

peatamise otsusest Haridus- ja Teadusministeeriumi ning vanemaid kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis vähemalt viis kuud enne tegevuse lõpetamise kuupäeva.

(4) Haridus- ja Teadusministeerium kannab käesoleva paragrahvi lõigetes 1−3 nimetatud

otsused hariduse infosüsteemi.

§ 43. Tegevusloa taotlemine

(1) Tegevusluba annab eraõiguslikule juriidilisele isikule või füüsilisest isikust ettevõtjale

õiguse pakkuda lapsehoidu kindlas tegevuskohas. Tegevusloa taotluse lahendab Haridus- ja

Teadusministeerium. Tegevusloa taotlus tuleb esitada Haridus- ja Teadusministeeriumile

hiljemalt viis kuud enne lastehoiu tegevuse algust.

(2) Tegevusluba antakse, kui isik on täitnud järgmised nõuded:

19

1) isik tagab eralastehoiu kestlikkuse, sealhulgas piisava rahastuse;

2) lastehoius töötab käesoleva seaduse §-s 34 nõutav arv kvalifikatsiooninõuetele vastavaid

töötajaid, et tagada kavandatava arvu ja vanuses laste hoidmine ja nende arengu toetamine;

3) isik tagab kõikide käesolevas seaduses lastehoiu pidajale ja lastehoiule kehtestatud nõuete

täitmise;

4) lastehoiul on käesoleva seaduse §-s 36 sätestatud nõuetele vastav õppekava;

5) lastehoiul on tegevuseks vajalikud ruumid, hooned, maa-ala ja piisav sisustus, mis vastavad

käesoleva seaduse § 3 lõike 6 alusel kehtestatud õpi- ja kasvukeskkonna ning

tuleohutusnõuetele;

6) käesoleva lõike punktis 5 nimetatud ruumid, hooned, maa-ala ja sisustus võimaldavad hoida

kavandatud arvu lapsi.

(3) Tegevusloa saamiseks esitatakse lisaks taotlusele ja majandustegevuse seadustiku üldosa

seaduses sätestatule:

1) andmed, et lastehoiu pidajal on võimekus tagada lastehoiu kestlikkus, sealhulgas piisav

rahastus;

2) lastehoiu pidaja kinnitus selle kohta, et ta tagab lastehoius piisavalt kasvatustegevusega

seotud töötajaid kavandatava arvu ja vanuses laste hoidmiseks ja nende arengu toetamiseks,

ning lastehoiu pidaja kinnitus selle kohta, et ta tagab kõikide käesolevas seaduses lastehoiu

pidajale ja lastehoiule sätestatud nõuete täitmise;

3) pädevate asutuste hinnang, et tegevuskohaks kavandatavad ruumid, hooned, maa-ala ja

sisustus vastavad käesoleva seaduse § 3 lõike 6 alusel kehtestatud õpi- ja kasvukeskkonna ning

tuleohutusnõuetele ning et nimetatud ruumid, hooned, maa-ala ja sisustus võimaldavad hoida

kavandatud arvu lapsi;

4) kui lastehoiu tegevus on eluruumides, siis eluruumi kasutava täisealise isiku tervisetõend

nakkushaiguste suhtes tervisekontrolli läbimise kohta;

5) lastehoiu õppekava.

(4) Haridus- ja Teadusministeeriumil on õigus nõuda lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3

sätestatule täiendavaid dokumente, andmeid või teavet, mis tõendavad lõikes 2 sätestatud

asjaolusid.

§ 44. Tegevusloa andmine ja muutmine

(1) Haridus- ja Teadusministeerium otsustab tegevusloa andmise või muutmise kahe kuu

jooksul pärast taotluse esitamist. Tegevusloa muutmine on tegevuskoha muutmine või lisamine.

(2) Haridus- ja Teadusministeerium keeldub tegevusloa andmisest või selle muutmisest, kui

tegevusloa saamise või muutmise taotlus või taotlusele lisatud dokumendid ei ole kooskõlas

käesolevas seaduses või teistes õigusaktides sätestatud nõuetega või lastehoiu pidaja ei ole

tõendanud käesoleva seaduse § 43 lõikes 2 nimetatud asjaolusid. Kui taotleja ei ole tõendanud

§ 43 lõikes 2 sätestatud nõuete täitmist kõigis tegevuskohtades, on Haridus- ja

Teadusministeeriumil õigus anda tegevusluba või seda muuta vaid nendes tegevuskohtades

tegutsemiseks, kus § 43 lõikes 2 sätestatud nõuete täitmine on tõendatud.

(3) Kui lastehoiu pidaja muudab pärast tegevusloa saamist tegevuskohta, on ta kohustatud

esitama Haridus- ja Teadusministeeriumile tegevuskoha muutmise taotluse hiljemalt kaks kuud

enne muudatuse tegemist. Lastehoiu pidaja peab selleks esitama tegevusloa muutmise taotluse

ning käesoleva seaduse § 43 lõike 3 punktides 2, 3, 4 ja 6 nimetatud dokumendid, andmed ja

teabe.

20

(4) Haridus- ja Teadusministeerium teeb käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud otsused

teatavaks taotluses esitatud e-posti aadressi kaudu. Lastehoiu andmed kantakse hariduse

infosüsteemi.

§ 45. Tegevusloa kehtetuks tunnistamine

(1) Haridus- ja Teadusministeerium võib lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses

sätestatud alustel tegevusloa kehtetuks tunnistamisele selle kehtetuks tunnistada, kui:

1) riikliku järelevalve teostamisel tuvastatakse, et lastehoiu või lastehoiu pidaja tegevus on

vastuolus käesoleva seaduse või teiste õigusaktidega;

2) lastehoiu pidaja ei ole ettenähtud tähtajaks ja korras täitnud riikliku järelevalveorgani

ettekirjutust;

3) kvalifikatsiooninõuetele vastavate töötajate arv ei ole vastavuses käesoleva seaduse § 34

sätestatud nõudega;

4) riiklik järelevalveorgan teeb Haridus- ja Teadusministeeriumile ettepaneku tegevusluba

kehtetuks tunnistada;

5) lastehoid ei ole ühe aasta jooksul pärast tegevusloa andmist tegevust alustanud või on rohkem

kui üheks aastaks lastehoiu tegevuse peatanud.

(2) Lastehoiu pidaja teavitab lastehoiu tegevuse lõpetamise otsusest Haridus- ja

Teadusministeeriumi, vanemaid ning lapse elukohajärgset kohaliku omavalitsuse üksust

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis hiljemalt viis kuud enne tegevuse lõpetamise

kuupäeva. Kui lastehoid ei ole ühe aasta jooksul pärast tegevusloa saamist tegevust alustanud,

teavitab lastehoiu pidaja sellest Haridus- ja Teadusministeeriumi ning oma tegevuskoha

kohaliku omavalitsuse üksust viie tööpäeva jooksul pärast aasta möödumist tegevusloa

andmisest.

(3) Haridus- ja Teadusministeerium teeb tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsuse teatavaks

hariduse infosüsteemi esitatud e-posti aadressi kaudu.

5. peatükk

Lastehoiu ja lasteaia rahastamine

§ 46. Munitsipaallastehoiu ja -lasteaia rahastamine

(1) Munitsipaallasteaeda ja -lastehoidu rahastatakse kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest.

(2) Kooskõlas riigieelarve seadusega antakse riigieelarvest kohaliku omavalitsuse üksusele

toetust käesoleva seaduse § 28 lõikes 1 ja § 37 lõikes 1 nimetatud õpetajate täienduskoolituseks,

eesti keele õppeks ja õpetajate tööjõukuludeks. Kohaliku omavalitsuse üksus võib toetust

kasutada ka tugispetsialistide tööjõukulude katmiseks või tugiteenuste kättesaadavuse

tagamiseks.

(3) Kohaliku omavalitsuse üksusele antava õpetajate tööjõukulude toetuse arvestamise aluseks

on eelmisel kalendriaastal õpetaja töötasu alammäära suurendamisega kaasnenud lisakulude

osaliseks katmiseks eraldatud toetus. Õpetajate tööjõukulude toetuse ülejäänud vahendite

jaotuse aluseks on munitsipaal- ja eralasteaedades ning munitsipaal- ja eralastehoidudes käivate

pooleteise- kuni kolmeaastaste laste arv elukoha järgi.

(4) Osalustasu lastehoius ja lasteaias ühe lapse kohta ei või ületada 20 protsenti töölepingu

seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäärast. Lapse toidukulu katab vanem.

21

(5) Kohaliku omavalitsuse üksus kehtestab munitsipaallasteaia ja -lastehoiu osalustasu ja

toidukulu päevamaksumuse, mis võib olla diferentseeritud sõltuvalt laste arvust perekonnas,

sotsiaalmajanduslikust taustast või muudest asjaoludest. Enne toidukulu päevamaksumuse

kehtestamist tuleb ära kuulata hoolekogu arvamus.

(6) Munitsipaallasteaia- ja -lastehoiukoha tagamisel teise kohaliku omavalitsuse üksuse

munitsipaallasteaias või -lastehoius käesoleva seaduse §-s 4 sätestatud korras lepivad kohaliku

omavalitsuse üksused kokku koha maksumusega seotud kulu tasumise korras.

§ 47. Eralastehoiu ja -lasteaia rahastamine

(1) Eralastehoiu pidaja tagab eralastehoiu rahastamise. Eralastehoiul on oma eelarve, mille

kinnitab eralasteaia pidaja. Eralasteaia pidaja tagab eralasteaia rahastamise. Eralasteaial on oma

eelarve, mille kinnitab pidaja.

(2) Munitsipaallastehoiukoha tagamisel eralastehoius ja munitsipaallasteaiakoha tagamisel

eralasteaias käesoleva seaduse §-s 4 sätestatud korras kohaldatakse eralastehoiu ja -lasteaia

rahastamisele käesoleva seaduse § 46 sätestatut arvestusega, et osalustasu ei või olla suurem

kui munitsipaallastehoius ja -lasteaias.

(3) Kohaliku omavalitsuse üksus kehtestab eralastehoiu ja -lasteaia toetamise tingimused ja

korra, arvestades käesolevas seaduses sätestatut.

6. peatükk

Järelevalve teostamine

§ 48. Teenistusliku, riikliku ja haldusjärelevalve teostamine

(1) Teenistuslikku järelevalvet munitsipaallasteaia ja -lastehoiu tegevuse õiguspärasuse ja

otstarbekuse üle teostab kohaliku omavalitsuse üksus.

(2) Haldusjärelevalvet munitsipaallastehoiu, -lasteaia ja tema pidaja tegevuse õiguspärasuse üle

ning riiklikku järelevalvet eralasteaia, -lastehoiu ja tema pidaja tegevuse õiguspärasuse üle

eesmärgiga tagada lapse arengu toetamine, alushariduse kättesaadavus ja sellele võrdsetel

alustel juurdepääs, õppe- ja kasvatustegevuse korraldamine ja kvaliteet teostab Haridus- ja

Teadusministeerium.

(3) Kui riikliku või haldusjärelevalve käigus on tuvastatud direktori, õppealajuhataja, õpetaja,

tugispetsialisti, abiõpetaja või lapsehoidja mittevastavus kvalifikatsiooninõuetes ettenähtud

eesti keele oskuse nõudele, on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud järelevalveasutusel

õigus teha ettekirjutus:

1) ametikoha täitmiseks isikuga, kes vastab kvalifikatsiooninõuetes ettenähtud eesti keele

oskuse nõudele; 2) töölepingu lõpetamiseks isikuga, kes ei vasta kvalifikatsiooninõuetes ettenähtud eesti keele

oskuse nõudele.

(4) Riiklikku ja haldusjärelevalvet käesoleva seaduse § 3 lõikes 6 alusel kehtestatud lastehoiu

ja lasteaia õpi- ja kasvukeskkonna nõuetes sätestatud terviseohutuse nõuete üle teostab

Terviseamet.

§ 49. Riikliku järelevalve erimeetmed

22

Korrakaitseorgan võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve tegemiseks

kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 49, 50, 51, 52 ja 53 sätestatud riikliku

järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

7. peatükk

Rakendussätted

1. jagu

Üleminekusätted ja järelhindamine

§ 50. Koolitus- ja tegevuslubade kehtivus

(1) Eralasteaia pidajatele erakooliseaduse alusel enne 2025. aasta 1. jaanuari väljastatud

tegevusload loetakse alates 2025. aasta 1. jaanuarist tegevuslubadeks, mis on antud käesoleva

seaduse alusel.

(2) Munitsipaallasteaia pidajatele koolieelse lasteasutuse seaduse alusel enne 2025. aasta 1.

jaanuari väljastatud koolitusload ja munitsipaallastehoiu pidajatele sotsiaalhoolekande seaduse

alusel enne 2025. aasta 1. jaanuari väljastatud tegevusload loetakse alates 2025. aasta 1.

jaanuarist kehtetuks.

§ 51. Lasteaia tegevuse vastavusse viimine käesoleva seaduse nõuetega

(1) Kui koolieelse lasteasutuse seaduse või erakooliseaduse alusel tegutseva lasteaia tegevus ei

vasta käesolevas seaduses sätestatud lasteaia nõuetele, on pidaja kohustatud viima tegevuse

nõuetega vastavusse viivitamata, kuid hiljemalt 2026. aasta 31. augustiks.

(2) Lasteaia pidaja on kohustatud hiljemalt 2026. aasta 31. augustiks teavitama Haridus- ja

Teadusministeeriumi lasteaia tegevuskohtadest hariduse infosüsteemi kaudu.

§ 52. Tegevusloa ja koolitusloa taotluse menetlemine

Enne 2025. aasta 1. jaanuari erakooliseaduse alusel esitatud tegevusloa taotlusi ja koolieelse

lasteasutuse seaduse alusel esitatud koolitusloa taotlusi menetletakse taotluse esitamise ajal

kehtinud tingimustel ja korras.

§ 53. Lapsehoiuteenuse ümberkorraldamine lastehoiuks

(1) Eraõiguslik juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja, kellel on kehtiv lapsehoiuteenuse

tegevusluba, on kohustatud hiljemalt 2025. aasta 1. märtsiks esitama Sotsiaalkindlustusametile

kirjaliku avalduse, milles märgib, kas ta jätkab majandustegevust käesoleva seaduse alusel

lastehoiu pidajana või sotsiaalhoolekande seaduse alusel suure hooldus- ja abivajadusega lapse

hoiuteenuse osutajana. Kui isik ei esita Sotsiaalkindlustusametile majandustegevuse jätkamise

avaldust, tunnistab Sotsiaalkindlustusamet tegevusloa 2026. aasta 1. septembrist

sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud korras kehtetuks.

(2) Kohaliku omavalitsuse üksus, kellel on kehtiv lapsehoiuteenuse tegevusluba, on kohustatud

hiljemalt 2025. aasta 1. märtsiks esitama Sotsiaalkindlustusametile kirjaliku avalduse, milles

märgib, kas ta jätkab lastehoiu pidamist käesoleva seaduse alusel lastehoiu pidajana või

sotsiaalhoolekande seaduse alusel suure hooldus- ja abivajadusega lapse hoiuteenuse osutajana.

Kui kohaliku omavalitsuse üksus ei esita Sotsiaalkindlustusametile käesoleva lõike esimeses

lauses nimetatud avaldust, tunnistab Sotsiaalkindlustusamet tegevusloa 2026. aasta 1.

septembrist sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud korras kehtetuks.

23

(3) Kui eraõiguslik juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja on esitanud

Sotsiaalkindlustusametile käesoleva paragrahvi lõike 1 kohase avalduse, et ta jätkab

majandustegevust käesoleva seaduse alusel lastehoiu pidajana, kehtib talle sotsiaalhoolekande

seaduse alusel väljastatud lapsehoiuteenuse tegevusluba kuni 2026. aasta 1. septembrini või

kuni käesoleva paragrahvi lõikes 9 sätestatud korras lapsehoiuteenuse tegevusloa lugemiseni

käesoleva seaduse § 43 alusel antud tegevusloaks.

(4) Kui kohaliku omavalitsuse üksus on esitanud Sotsiaalkindlustusametile käesoleva

paragrahvi lõike 2 kohase avalduse, et ta jätkab lastehoiu pidamist käesoleva seaduse alusel

lastehoiu pidajana, kehtib talle sotsiaalhoolekande seaduse alusel väljastatud lapsehoiuteenuse

tegevusluba kuni 2026. aasta 1. septembrini.

(5) Isiku suhtes, kes on esitanud Sotsiaalkindlustusametile käesoleva paragrahvi lõike 1 kohase

avalduse majandustegevuse jätkamiseks suure hooldus- ja abivajadusega lapse hoiuteenuse

osutajana, kohaldatakse sotsiaalhoolekande seaduse § 1607 lõikes 2 sätestatut.

(6) Enne 2025. aasta 1. jaanuari sotsiaalhoolekande seaduse alusel lapsehoiuteenuse

osutamiseks esitatud tegevusloa taotlusi menetleb Sotsiaalkindlustusamet taotluse esitamise

ajal kehtinud tingimustel ja korras, arvestades käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 3 ja 5 sätestatut.

(7) Kui isik on esitanud Sotsiaalkindlustusametile käesoleva paragrahvi lõike 1 kohase

avalduse, et ta jätkab majandustegevust või lastehoiu pidamist käesoleva seaduse alusel

lastehoiu pidajana, siis alates 2025. aasta 1. märtsist korraldab lapsehoiuteenuse osutamise

tegevusloaga ja lastehoiu pidamisega seotud õigusi ja kohustusi Sotsiaalkindlustusameti asemel

Haridus- ja Teadusministeerium. Haridus- ja Teadusministeerium kohaldab lastehoiu pidaja

tegevusele sotsiaalhoolekande seadust, mis kehtis kuni 2024. aasta 31. detsembrini. Kui

lastehoiu pidaja tegevusluba loetakse enne 2026. aasta 1. septembrit käesoleva paragrahvi

lõikes 9 sätestatud korras käesoleva seaduse § 43 alusel antud tegevusloaks või tunnistatakse

kohaliku omavalitsuse üksusele väljastatud tegevusluba kehtetuks ning tehakse hariduse

infosüsteemi märge lastehoiu pidamise jätkamise kohta, siis kohaldatakse lastehoiu pidaja

tegevusele edaspidi käesolevat seadust.

(8) Kuni 2024. aasta 31. detsembrini sotsiaalhoolekande seaduse § 452 lõike 2 alusel

lapsehoiuteenuse osutamise kohta antud haldusaktid või sõlmitud halduslepingud, mis on

seotud käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmisega, kehtivad edasi, kui nad vastavad

käesolevas seaduses sätestatud nõuetele või kuni eraõiguslikust juriidilisest isikust või

füüsilisest isikust ettevõtjast teenuseosutaja lapsehoiuteenuse tegevusloa kehtivuse

lõppemiseni. Kuni 2024. aasta 31. detsembrini sotsiaalhoolekande seaduse § 452 lõike 4 alusel

lapsehoiuteenuse osutamiseks antud haldusaktid või sõlmitud halduslepingud tuleb viia

kooskõlla käesoleva seadusega hiljemalt 2025. aasta 1. septembriks.

(9) Isik, kes jätkab majandustegevust lastehoiu pidajana, on kohustatud viima oma tegevuse

vastavusse käesolevas seaduses lastehoiu pidajale sätestatud nõuetega viivitamata, kuid

hiljemalt 2026. aasta 31. augustiks. Kui lastehoiu pidaja on oma tegevuse nõuetega vastavusse

viinud, teavitab ta sellest viie tööpäeva jooksul, kuid hiljemalt 2026. aasta 31. augustiks

Haridus- ja Teadusministeeriumi hariduse infosüsteemi kaudu. Pärast teavituse esitamist

loetakse eraõiguslikule juriidilisele isikule või füüsilisest isikust ettevõtjale sotsiaalhoolekande

seaduse alusel väljastatud lapsehoiuteenuse tegevusluba käesoleva seaduse § 43 alusel

väljastatud tegevusloaks, kohalikule omavalitsuse üksusele väljastatud tegevusluba

tunnistatakse kehtetuks ning hariduse infosüsteemi tehakse lastehoiu pidamise jätkamise

märge.

24

(10) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud juhul kannab majandustegevuse registri vastutav

töötleja hiljemalt 2025. aasta 1. märtsil majandustegevuse registrist hariduse infosüsteemi üle

lõigetes 3 ja 4 sätestatud lapsehoiuteenuse osutajate esindusõigusega isikute andmed ja

järgmised tegevuslubade andmed:

1) tegevusloa üldandmed;

2) lastehoiu pidaja andmed;

3) lastehoiu kontaktandmed;

4) lapsehoidjate hariduse, kutsetunnistuse, esmaabikoolituse läbimist tõendava dokumendi ja

tervisetõendi olemasolu andmed;

5) lastehoius töötavate lapsehoidjate arv;

6) laste piirarv lastehoius.

§ 54. Kvalifikatsiooninõuetega seotud üleminekuperiood

(1) Käesolevas seaduses direktorile sätestatud magistrikraadi või sellele vastava

kvalifikatsiooni nõuet ei kohaldata kuni 2028. aasta 31. augustini direktori suhtes, kes töötas

enne käesoleva seaduse jõustumist direktorina.

(2) Käesolevas seaduses sätestatud kvalifikatsiooninõudeid ei kohaldata õpetaja suhtes, kes

enne 2025. aasta 1. jaanuari töötas koolieelses lasteasutuses õpetajana, vastates või olles loetud

vastavaks enne 2025. aasta 1. jaanuari oma ametikohal töötamiseks esitatud

kvalifikatsiooninõuetele.

(3) Käesolevas seaduses abiõpetajale sätestatud kvalifikatsiooninõudeid, välja arvatud eesti

keele oskuse nõuet, ei kohaldata kuni 2028. aasta 31. augustini abiõpetaja suhtes, kes töötas

enne käesoleva seaduse jõustumist õpetajat abistava töötajana.

(4) Käesolevas seaduses lapsehoidjale sätestatud kvalifikatsiooninõudeid, välja arvatud eesti

keele oskuse nõuet, ei kohaldata kuni 2028. aasta 31. augustini lapsehoidja suhtes, kes töötas

enne käesoleva seaduse jõustumist lapsehoidjana.

§ 55. Lastehoiu õppekava koostamise tähtaeg

Lastehoiu pidaja peab koostama õppekava käesoleva seaduse §-s 36 sätestatud korras hiljemalt

2025. aasta 31. augustiks.

§ 56. Hoolekogu töökorra kehtestamise tähtaeg

Lasteaia pidaja on kohustatud kehtestama hoolekogu töökorra hiljemalt 2025. aasta 31.

märtsiks.

§ 57. Lapse lasteaeda ja lastehoidu vastuvõtu ja sealt väljaarvamise korra kehtestamise

tähtaeg

(1) Lasteaia pidaja on kohustatud kehtestama lapse lasteaeda vastuvõtu ja sealt väljaarvamise

korra hiljemalt 2025. aasta 31. märtsiks.

(2) Lastehoiu pidaja on kohustatud kehtestama lapse lastehoidu vastuvõtu ja sealt väljaarvamise

korra hiljemalt 2025. aasta 31. märtsiks.

§ 58. Järelhindamine

25

Haridus- ja Teadusministeerium analüüsib hiljemalt 2031. aastal lasteaedade ja

lapsehoiuteenuse üheks alushariduse süsteemiks ühendamise tulemuslikkust, lastele pakutavate

tugiteenuste korralduse muutmise ning lasteaia ja lastehoiu töötajatele täiendavate

kvalifikatsiooninõuete kehtestamise mõju.

2. jagu

Seaduste muutmine ja kehtetuks tunnistamine

§ 59. Alkoholiseaduse muutmine

Alkoholiseaduse § 41 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) lastehoid, lasteaed, noorsootööasutus, noorteühing, huvikool, noorte püsilaager ja noorte

projektlaager ning põhikool, gümnaasium ja kutseõppeasutus, välja arvatud käesoleva seaduse

§ 40 lõike 1 punktides 9 ja 10 sätestatud juhul;“.

§ 60. Avaliku teabe seaduse muutmine

Avaliku teabe seaduse § 32 lõike 6 punktis 2 asendatakse tekstiosa „koolieelsetele

lasteasutustele“ tekstiosaga „lasteaedadele ja lastehoidudele“.

§ 61. Avaliku teenistuse seaduse muutmine

Avaliku teenistuse seaduse § 45 lõike 4 punktis 4 asendatakse tekstiosa „koolieelse lasteasutuse

tasu“ tekstiosaga „lasteaia- või lastehoiutasu“.

§ 62. Eesti Vabariigi haridusseaduse muutmine

Eesti Vabariigi haridusseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „koolieelsed lasteasutused“ tekstiosaga

„lastehoiud, lasteaiad“;

2) paragrahvi 14 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Alusharidus on üldoskuste, teadmiste ja hoiakute kogum, mis loob eeldused põhihariduse

omandamiseks.“;

3) paragrahv 24 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

㤠24. Lasteaiad

(1) Alushariduse omandab koolikohustuslikust east noorem laps lasteaias või kodus.

(2) Lapse vanemal ja lasteaial või lasteaia pidajal on lapse alushariduse omandamise toetamisel

ühine vastutus.

(3) Lasteaia õigusliku seisundi kehtestab alushariduse seadus.“;

4) paragrahvi 30 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

“(2) Eralastehoiud, eralasteaiad ja erakoolid alluvad neid asutanud juriidilisele või füüsilisele

isikule.”;

5) paragrahvi 366 lõike 1 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„5) võimaldada õppe- ja haridusasutustes toimuva õppe- ja kasvatustegevuse välishindamist;”;

6) paragrahvi 366 lõike 22 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

26

„1) õppijate, õpetajate, lapsehoidjate ja akadeemiliste töötajate kohta;”;

7) paragrahvi 366 lõige 31 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(31) Eesti hariduse infosüsteemi kaudu avalikustatakse lastehoidude, lasteaedade, põhikoolide,

gümnaasiumide, kutseõppeasutuste ja täienduskoolitusasutuste tegevusnäitajad.“.

§ 63. Erakooliseaduse muutmine

Erakooliseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõike 2 punktid 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) lasteaed, mis tegutseb alushariduse seaduse alusel;

2) lasteaed ja üldhariduskool, mis tegutsevad ühe asutusena;“;

2) paragrahvi 54 lõike 2 punkt 81 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 55 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 6 lõike 1 punkt 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„8) õppekorralduse alused, lasteaedade puhul alushariduse seaduse, põhikooli ja gümnaasiumi

puhul põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse õppekorralduse üldnõuetest lähtudes;“;

5) paragrahvi 11 lõike 4 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks;

6) paragrahvi 11 lõike 4 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) ühe asutusena tegutseva lasteaia ja üldhariduskooli puhul – lasteaia osas alushariduse

riiklikule õppekavale ning üldhariduskooli osas põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse alusel

kehtestatud vastava riikliku õppekavaga kehtestatud kooliastmete pädevustele ja ainete

õpitulemustele;“;

7) paragrahvi 13 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Õpilasel on õppeaasta jooksul vähemalt kaheksa nädalat koolivaheaega. Käesolevat sätet

ei kohaldata huvikoolile.“;

8) paragrahvi 21 lõike 2 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;

9) paragrahvi 22 lõige 11 tunnistatakse kehtetuks;

10) paragrahvi 23 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Põhikooli, gümnaasiumi ja kutseõppeasutuse sisehindamine toimub vastava riigi- või

munitsipaalõppeasutuse tegevust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras.“;

11) seadust täiendatakse §‑ga 46 järgmises sõnastuses:

„§ 46. Koolieelse lasteasutuse tegevusloa taotluste ja seni väljastatud tegevuslubade

kehtivus

(1) Enne 2025. aasta 1. jaanuari koolieelse lasteasutuse õppe läbiviimiseks esitatud tegevusloa

taotlusi menetletakse taotluse esitamise ajal kehtinud tingimustel ja korras. Nimetatud

tegevuslubadele ja alushariduse võimaldamisele kohaldatakse alushariduse seaduse §‑des

37−39 sätestatut.”.

§ 64. Hasartmänguseaduse muutmine

27

Hasartmänguseaduse § 37 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „koolieelse lasteasutuse“ tekstiosaga

„lastehoiu, lasteaia“.

§ 65. Huvikooli seaduse muutmine

Huvikooli seaduse § 1 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Käesolevat seadust ei kohaldata alushariduse riikliku õppekava alusel läbiviidavale õppe-

ja kasvatustegevusele, millele laienevad alushariduse seaduse sätted.“.

§ 66. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmine

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „koolieelsete

lasteasutuste“ tekstiosaga „lastehoidude, lasteaedade“.

§ 67. Koolieelse lasteasutuse seaduse kehtetuks tunnistamine

Koolieelse lasteasutuse seadus tunnistatakse kehtetuks.

§ 68. Korrakaitseseaduse muutmine

Korrakaitseseaduse § 55 lõike 1 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„5) tarbida alkoholi ühissõidukipeatuses, teeliikluses osalevas avalikus kasutuses olevas

ühissõidukis, lastehoiu, lasteaia, põhikooli, gümnaasiumi, kutseõppeasutuse, huvikooli,

noortelaagri, tervishoiuteenuse osutaja ja hoolekandeasutuse ehitises ja territooriumil või selle

osas õppe- ja kasvatustegevuse või tervishoiuteenuse osutamise ajal, samuti lastele suunatud

avalikul kogunemisel;“.

§ 69. Liiklusseaduse muutmine

Liiklusseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 punkt 261 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„261) lasterühm on lastehoiulaste, lasteaialaste ja põhikooli esimese kooliastme õpilaste

rühm;“;

2) paragrahvi 4 lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) lastehoiud, lasteaiad, põhikoolid, gümnaasiumid, kutseõppeasutused, huvikoolid või muud

pädevad asutused.“;

3) paragrahvi 149 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „koolieelsed lasteasutused“ tekstiosaga

„lasteaiad“.

§ 70. Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse muutmine

Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 13 lõike 1 punktis 3 asendatakse tekstiosa “õpetajad ja lasteasutuse” tekstiosaga

“õpetajad, lastehoiu ja lasteaia”;

28

2) paragrahvi 28 lõike 2 punktis 2 asendatakse tekstiosa „koole ning lasteasutusi“ tekstiosaga

„koole, lastehoidusid ja lasteaedasid“ ning lõikes 4 asendatakse tekstiosa „lasteasutuse“

tekstiosaga „lastehoiu, lasteaia“.

§ 71. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmine

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seaduse tekstis asendatakse läbivalt sõna „lasteasutus“ sõnaga „lasteaed“ sobivas käändes;

2) paragrahvi 2 lõike 3 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) lasteaed ja põhikool, mis tegutsevad ühe asutusena;“;

3) paragrahvi 2 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Ühe asutusena tegutseva üldhariduskooli ja lasteaia puhul kohaldatakse lasteaia osale

alushariduse seadust ja üldhariduskooli osale käesolevat seadust. Ühe asutusena tegutseva

üldhariduskooli ja lasteaia direktoril on käesolevast seadusest ning alushariduse seadusest

tulenev pädevus.“;

4) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud koolivalmiduse hindamisele peab vald või

linn lähtuma koolivalmiduse ja tugiteenuste osutamise andmetest, mis on alushariduse seaduse

alusel kantud Eesti Hariduse Infosüsteemi (edaspidi hariduse infosüsteem).“;

5) paragrahvi 10 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „Eesti Hariduse Infosüsteemi (edaspidi hariduse

infosüsteemi)” tekstiosaga „hariduse infosüsteemi”;

6) paragrahvi 32 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) tasemetööde, ühtsete põhikooli lõpueksamite, riigieksamite, põhikooli või gümnaasiumi

lõpueksamit asendavate rahvusvaheliselt tunnustatud võõrkeeleeksamite, riiklike testide ja

küsitluste ning teiste üldpädevuste, valdkonnapädevuste, läbivate teemade ja teiste

õpitulemuste hindamisvahendite ning alushariduse seaduses sätestatud lapse arengu ja

koolivalmiduse hindamise vahendite (edaspidi testide) ettevalmistamist;“.

7) paragrahvi 63 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Koolitusluba annab vallale või linnale õiguse koolitusloal märgitud haridustasemetel või

põhikooli kooliastmetel koolitustegevuse korraldamiseks vastavas koolis. Käesoleva seaduse §

2 lõike 3 punktis 2 nimetatud haridustaseme puhul kohaldatakse alushariduse seaduses

sätestatud erisusi munitsipaallasteaia pidamiseks. Koolitusloa andmise otsustab valdkonna eest

vastutav minister.”;

8) paragrahvi 771 lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) töötab vähemalt 0,5 ametikohaga koolis logopeedina, eripedagoogina, koolipsühholoogina

või sotsiaalpedagoogina, kusjuures 0,5 ametikoha hulka loetakse ka samal ajal töötamine

lasteaias, lastehoius või kutseõppeasutuses tugispetsialistina;”.

§ 72. Rahvatervise seaduse muutmine

Rahvatervise seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 7 lõike 2 punkt 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

29

„11) põhikoolide ja gümnaasiumide maa-alale, hoonetele, ruumidele, sisustusele, sisekliimale

ja korrashoiule.“;

2) paragrahvi 8 lõike 2 punktis 4 asendatakse tekstiosa „koolieelsetes lasteasutuses“ tekstiosaga

„lasteaedades“;

3) paragrahvi 8 lõike 2 punkt 6 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 8 lõike 2 punktist 81 jäetakse välja sõnad „lapsehoiuteenus ja“;

5) paragrahvi 12 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks.

§ 73. Reklaamiseaduse muutmine

Reklaamiseaduse paragrahvi 8 lõikes 5, paragrahvi 27 lõike 7 punktis 1, paragrahvi 292 lõike 6

punktis 1, lõike 7 punktis 1 ja lõikes 8 asendatakse tekstiosa „koolieelse lasteasutuse“

tekstiosaga „lastehoiu, lasteaia“.

§ 74. Riigilõivuseaduse muutmine

Riigilõivuseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 44 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutus, kohtuasutus, notar, kohtutäitur ja pankrotihaldur on

vabastatud riigilõivu tasumisest arhiiviteatise väljastamise eest.”;

2) paragrahvi 53 pealkirjas asendatakse sõnad „koolieelse lasteasutuse seaduse“ sõnadega

„alushariduse seaduse“;

3) paragrahvi 53 lõike 1 punktis 1 asendatakse sõna „alushariduse“ sõnaga „lasteaia“;

4) paragrahvi 53 lõiget 1 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:

„11) lastehoiu puhul 32 eurot;“;

5) paragrahvi 2861 pealkirjas ja tekstis asendatakse sõna „Lapsehoiuteenuse“ sõnadega „Suure

hooldus- ja abivajadusega lapse hoiuteenuse“;

6) paragrahvi 346 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Arhiiviteatise väljastamise eest tasutakse riigilõivu 25 eurot ja välisesinduses 40 eurot.”.

§ 75. Sotsiaalhoolekande seaduse muutmine

Sotsiaalhoolekande seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seaduse 2. peatüki 2. jao 11. jaotis muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„11. jaotis

Suure hooldus- ja abivajadusega lapse hoiuteenus

§ 451. Suure hooldus- ja abivajadusega lapse hoiuteenuse eesmärk ja sihtgrupp

30

(1) Suure hooldus- ja abivajadusega lapse hoiuteenuse (edaspidi hoiuteenus) eesmärk on

vähendada suure hooldus- ja abivajadusega last kasvatava isiku hoolduskoormust, soodustada

tema toimetulekut või töötamist ning toetada lapse heaolu ja arengut.

(2) Suure hooldus- ja abivajadusega laps on lastekaitseseaduse tähenduses abivajav laps, kes

vajab oma vaimse või füüsilise tervise seisundi tõttu eakohasega võrreldes keskmisest enam

hooldust, järelevalvet ja muud tuge.

(3) Hoiuteenust osutatakse haridusasutuse õppe- ja kasvatustegevuse välisel ajal.

(4) Lapsel on õigus saada hoiuteenust kuni 19-aastaseks saamiseni. Põhikoolis, gümnaasiumis

või kutseõppe tasemeõppes õppival või Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatava riigiasutuse

statsionaarse õppega täienduskoolituse kursuse nimekirja arvatud keskhariduseta lapsele

tagatakse hoiuteenus jooksva õppeaasta või täienduskoolituse kursuse lõppemiseni või õpilase

kooli või täienduskoolituse kursuse nimekirjast väljaarvamiseni.

§ 452. Kohaliku omavalitsuse üksuse kohustused

(1) Kohaliku omavalitsuse üksus peab hindama suure hooldus- ja abivajadusega lapse ja teda

kasvatava isiku abivajadust, et selgitada välja hoiuteenuse vajadus ja maht.

(2) Kohaliku omavalitsuse üksus koostab koostöös teenust saava isiku ja teenuseosutajaga

teenuse osutamise haldusakti või halduslepingu, määrates selles kindlaks hoiuteenuse

vajadusest tulenevad toimingud ja teenuse osutamiseks olulised tingimused, milleks on

vähemalt teenuse osutamise maht, aeg ja koht.

(3) Kohaliku omavalitsuse üksus võib hoiuteenuse rahastamiseks kasutada käesoleva seaduse

§ 156 lõikes 31 sätestatud vahendeid.

§ 453. Nõuded hoiuteenusele

(1) Teenuse osutamisel tagab teenuseosutaja lapse hooldamise, arendamise ja turvalisuse.

(2) Teenust vahetult osutav isik (edaspidi lapsehoidja) võib hoida korraga kuni viit last, kaasa

arvatud lapsehoidja enda samal ajal hooldamist vajavad isikud.

(3) Kui hoiuteenust osutatakse väljaspool hoiuteenust saava lapse eluruume, peavad:

1) ruumid vastama rahvatervise seaduse § 8 lõike 2 punkti 9 alusel kehtestatud

tervisekaitsenõuetele;

2) ruumid ja ruumide evakuatsiooniteed vastama ehitusseadustiku § 11 lõike 4 alusel

kehtestatud nõuetele.

(4) Teenuse osutamise täpsemad nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 454. Nõuded lapsehoidjale

(1) Lapsehoidja:

1) peab omama vähemalt kesk- või kutseharidust ja kutseseaduse alusel antud lapsehoidja kutset

või

2) peab omama vähemalt kesk- või kutseharidust, töökogemust lastega ja lapsehoidja

kutsestandardiga kooskõlas olevaid tööks sobivaid isikuomadusi, mida hindab tööandja;

3) hooldusõigust ei tohi olla perekonnaseaduses sätestatud alustel ära võetud või piiratud;

31

4) peab olema läbinud esmaabikoolituse viimase 24 kuu jooksul, seejuures esmakordselt

vähemalt 16-tunnise esmaabikoolituse ning teadmiste uuendamiseks 8-tunnise koolituse;

5) peab läbima korrapärase tervisekontrolli nakkushaiguste suhtes, sealhulgas iga kahe aasta

järel kopsude röntgenuuringu, ja tal peab olema nakkushaiguste kontrollimise kohta perearsti

väljastatud tervisetõend.

(2) Lapsehoidjana võib tegutseda ka välisriigi kutsekvalifikatsiooni omandanud isik, kui tema

kutsekvalifikatsiooni on tunnustatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse

kohaselt. Sama seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud pädev asutus on Sotsiaalkindlustusamet.“;

2) paragrahvi 151 punktis 1 ja § 152 lõigetes 4 ja 5 asendatakse sõna „lapsehoiuteenus“

sõnadega „suure hooldus- ja abivajadusega lapse hoiuteenus“ sobivas käändes;

3) seaduse 9. peatüki 1. jagu täiendatakse §‑ga 1607 järgmises sõnastuses:

„§ 1607. Lapsehoiuteenuse ümberkorraldamine suure hooldus- ja abivajadusega lapse

hoiuteenuseks

(1) Isik, kellele Sotsiaalkindlustusamet on väljastanud sotsiaalhoolekande seaduse § 151 punkti

1 alusel lapsehoiuteenuse tegevusloa, on kohustatud hiljemalt 2025. aasta 1. märtsiks teavitama

kirjalikult Sotsiaalkindlustusametit, kas ta jätkab majandustegevust käesoleva seaduse alusel

suure hooldus- ja abivajadusega lapse hoiuteenuse osutajana või alushariduse seaduse alusel

lapsehoiu pidajana. Kui isik ei teavita majandustegevuse jätkamisest, tunnistab

Sotsiaalkindlustusamet tegevusloa kehtetuks 2026. aasta 1. septembrist.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel suure hooldus- ja abivajadusega lapse hoiuteenuse

osutamiseks majandustegevuse jätkamise teate esitanud isiku tegevusluba kehtib, kui isiku

majandustegevus vastab käesoleva seaduse alates 2025. aasta 1. jaanuarist kehtiva redaktsiooni

nõuetele. Isik, kes jätkab suure hooldus- ja abivajadusega lapse hoiuteenuse osutamist, on

kohustatud viima oma majandustegevuse käesoleva seaduse alates 2025. aasta 1. jaanuarist

kehtiva redaktsiooni nõuetega vastavusse hiljemalt 2026. aasta 31. augustiks. Kui isik ei ole

nimetatud tähtajaks oma majandustegevust käesoleva seaduse nõuetega vastavusse viinud,

lõpeb tema tegevusloa kehtivus 2026. aasta 1. septembril.

(3) Kui isiku majandustegevus vastab käesoleva seaduse nõuetele, loetakse lapsehoiuteenuse

osutamise tegevusluba suure hooldus- ja abivajadusega lapse hoiuteenuse osutamise

tegevusloaks.

(4) Kuni 2026. aasta 31. augustini käesoleva seaduse kuni 2024. aasta 31. detsembrini kehtinud

redaktsiooni § 452 lõike 2 alusel lapsehoiuteenuse osutamise kohta antud haldusaktid või

sõlmitud halduslepingud, mis on seotud käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmisega,

kehtivad edasi, kui nad vastavad käesolevas seaduses sätestatud nõuetele või kuni

teenuseosutaja lapsehoiuteenuse tegevusloa kehtivuse lõppemiseni. Kuni 2026. aasta 31.

augustini käesoleva seaduse kuni 2024. aasta 31. detsembrini kehtinud redaktsiooni § 452 lõike

4 alusel lapsehoiuteenuse osutamiseks antud haldusaktid või sõlmitud halduslepingud tuleb viia

käesoleva seadusega kooskõlla hiljemalt 2026. aasta 1. septembriks.”.

§ 76. Toiduseaduse muutmine

Toiduseaduse § 8 lõike 1 punktis 12 asendatakse tekstiosa „koolieelne lasteasutus“ tekstiosaga

„lasteaed“.

§ 77. Tubakaseaduse muutmine

32

Tubakaseaduse § 22 lõike 1 punktis 2 ja § 29 lõike 1 punktis 2 asendatakse tekstiosa „koolieelne

lasteasutus“ tekstiosaga „lastehoid, lasteaed“ sobivas käändes.

§ 78. Tulumaksuseaduse muutmine

Tulumaksuseaduse § 26 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Koolituskuludeks on riigi või kohaliku omavalitsuse haridusasutuses, avalik-õiguslikus

ülikoolis, sellises eralastehoius, eralasteaias ja erakoolis, millel on asjaomase õppekava kohta

tegevusluba, registreering Eesti Hariduse Infosüsteemis või õigus kõrgharidustaseme õpet läbi

viia, ning eelloetletutega samaväärses välismaa õppeasutuses õppimise või nende õppeasutuste

korraldatavatel tasulistel kursustel õppimise, lastehoius kasvatustegevuses osalemise eest

tasutud dokumentaalselt tõendatud kulud. Tulust ei arvata maha koolituskulu, mille isik on

teinud § 19 lõike 5 või 6 alusel tulumaksuga mittemaksustatava sihtotstarbelise stipendiumi

arvel või mille eest ta on saanud hüvitist § 13 lõike 3 punkti 17 või § 19 lõike 3 punkti 16

kohaselt.”.

§ 79. Välisteenistuse seaduse muutmine

Välisteenistuse seaduse § 65 lõike 1 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„4) kaasasoleva lapse lastehoiu- või lasteaiatasu või lapsehoidja palk;“.

3. jagu

Seaduse jõustumine

§ 80. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2025. aasta 1. jaanuaril.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, ..... .................... 2024

Algatab Vabariigi Valitsus

..... ....................... 2024

(allkirjastatud digitaalselt)

Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740

Justiitsministeerium

7.02.2024 nr 8-1/23/5602-25

Seaduseelnõu esitamine kooskõlastamiseks

Esitame kooskõlastamiseks alushariduse seaduse eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik

tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie

kooskõlastust hiljemalt 22. veebruariks 2024.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristina Kallas

minister

Lisad:

1. Eelnõu;

2. Seletuskiri;

3. Seletuskirja Lisa 1_rakendusaktide kavandid

4. Seletuskirja Lisa 2_kooskõlastustabel

Kristel Möller

735 0102

[email protected]

1

Alushariduse seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Alushariduse seaduse eelnõu (edaspidi ka eelnõu) asendab koolieelse lasteasutuse seaduse

(edaspidi ka KELS) ning sätestab alushariduse korraldamise alused, isikute õigused ja

kohustused alushariduse kättesaadavuse tagamisel ja alushariduse omandamise toetamisel,

munitsipaal- ja eralasteaia (edaspidi koos lasteaed) ning munitsipaal- ja eralastehoiu (edaspidi

koos lastehoid) tegevuse, rahastamise ja järelevalve alused.

Eelnõu loob alused kehtiva lasteaedade ja lastehoidude süsteemi uuendamiseks ning senisest

suurema sidususe alushariduse lõpptaseme ja põhihariduse lähtetaseme vahel. Sidususe

suurendamiseks ühtlustatakse lapse toevajaduse hindamise ja tugiteenuste määramise alused.

Täpsemalt reguleeritakse ka lapse arengu ja koolivalmidusega seotud olulise teabe liikumist

kahe haridustaseme vahel. Seni on pooleteise- kuni seitsmeaastaste laste haridusasutusteks

olnud lasteaiad ja sotsiaalteenusena lastehoiud. Kirjeldatud laste arengu toetamise süsteemi

regulatsioon on killustunud haridus-, sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna õigusaktide vahel. Eelnõu

eesmärk on kehtestada lasteaiale ja lapsehoiule senisest ühetaolisem raamistik. Muudatuse abil

vähendatakse õigusliku regulatsiooni mahtu ning luuakse terviklik alushariduse süsteem.

Eelnõu koostamise eesmärk on seada sisse süsteem, mis lähtub laste ja perede vajadustest ning

loob kvaliteetsed tingimused laste arengu toetamiseks. Muudatus toob kaasa seniste

lastehoidude ja lastesõimede nõuete ühtlustamise ja integreerimine ühetaoliseks teenuseks.

Kõigile kuni kolmeaastastele lastele tagatakse lastehoius eakohane arengu toetamine ja

kvaliteetne kasvatustegevus alushariduse riiklikule õppekavale tuginedes, luues lapse arengu

soodustamisel eeldused alushariduse omandamiseks lasteaias. Muudatuse eesmärk on

võimaldada kõigile väikelastele, kelle vanemad soovivad peale vanemapuhkust tööle minna,

kvaliteetset hoidu ja alushariduse omandamise toetamist.

Eelnõuga täpsustatakse kohaliku omavalitsuse üksuse õigusi ja kohustusi lasteaia- või

lastehoiukoha tagamisel, seejuures eelkõige lapse ja pere vajadusi silmas pidades. Kohaliku

omavalitsuse üksuse ülesanne on tagada alushariduse kättesaadavus. Eelnõu toetab kohaliku

omavalitsuse üksuse ja erasektori koostööd lastehoiu- ja lasteaiakohtade tagamisel. Kohaliku

omavalitsuse üksus võib lastehoiukoha tagada munitsipaal- või eralastehoius ning lasteaiakoha

munitsipaal- või eralasteaias.

Eelnõuga ei muudeta lapse alushariduse omandamise toetamise aluseid lasteaias ‒ sarnaselt

senise koolieelse lasteasutuse seadusega koostab iga lasteaed riikliku õppekava alusel oma

õppekava. Lastehoid peab eelnõu kohaselt edaspidi koostama alushariduse riiklikku alusel

lastehoiu õppekava laste üldoskuste arengu toetamiseks. Nagu praeguses lastesõimes ja

sõimerühmas, toetatakse edaspidi lastehoius kuni kolmeaastaste laste üldoskuste arengut.

Võrreldes kehtiva koolieelse riikliku õppekavaga sätestatakse alushariduse riiklikus õppekavas

lisaks 6‒7aastase lapse eeldatavatele üldoskustele ka kolmeaastase lapse eeldatavad

üldoskused.

Alushariduse riiklik õppekava on käesoleva eelnõu rakendusakt, mille kehtestab Vabariigi

Valitsus määrusega. Alushariduse riikliku õppekava väljatöötamisel on lähtutud kehtivast

2

koolieelse lasteasutuste riiklikust õppekavast. Alushariduse riiklik õppekava on laste arengu

toetamise aluseks kogu alushariduse omandamise vältel nii lastehoius kui lasteaias.

Eelnõuga muudetakse lasteaiarühma moodustamise aluseid. Samuti kehtestatakse lastehoiule

rühma moodustamise kohustus ja laste piirarv rühmas. Täpsustatakse ka õigusi ja kohustusi

alushariduse süsteemis osalemisel. Rakendusaktides kehtestatud nõuded lähtuvad põhimõttest,

et õpi- ja kasvukeskkond ning õppe- ja kasvatuskorraldus peavad olema laste tervisele ohutu,

tervist edendav ja lapse arengut toetama.

Senist koolieelse lasteasutuse koolitusloa ja tegevusloa taotlemise süsteemi muudetakse

kohaliku omavalitsuse üksuse osas. Muudatuse kohaselt on kohaliku omavalitsuse üksusel

võimalik luua lastehoidusid ja lasteaedasid ilma selleks Haridus- ja Teadusministeeriumilt luba

taotlemata. Senised eraõiguslikust juriidilisest isikust ettevõtjast ja füüsilisest isikust ettevõtjast

lasteaia pidajad ja lapsehoiuteenuse osutajad peavad taotlema tegevusluba, mille väljastab

Haridus- ja Teadusministeerium.

Muudetakse lasteaia juhtimise korraldust ning täpsustatakse direktori ja õppealajuhataja

ülesandeid. Sisehindamist saab edaspidi läbi viia paindlikumalt, kuna enam ei kehtestata

sisehindamise nõustamise tingimusi ja korda.

Eelnõuga ei tehta sisulisi muudatusi alushariduse rahastamise süsteemis. Eelnõu kohaselt

toimub munitsipaallasteaia- ja lastehoiu rahastamine kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest ja

selles osalevad ka vanemad.

Eelnõu sätestab olulisemate nõuete rakendamiseks üleminekutähtajad. Eelnõu järgi jõustub

alushariduse seadus 1. jaanuaril 2025. aastal.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja koostasid Haridus- ja Teadusministeeriumi üldharidus- ja noortepoliitika

asekantsler Liina Põld ([email protected], telefon 735 4050), alushariduse valdkonna juht

Maila Rajamets ([email protected], telefon 735 066), alushariduse valdkonna juht Triin

Rass (teenistussuhe peatunud), peaekspert Tiina Peterson (teenistusest lahkunud),

õiguspoliitika osakonna juhataja Raina Loom ([email protected], telefon 735 0187),

õigusloome valdkonna juht Indrek Kilk ([email protected], telefon 735 0144) ja õigusnõunik

Kristel Möller ([email protected], telefon 735 0102).

Eelnõu koostamisel on osalenud Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler Kristi Vinter-

Nemvalts ([email protected], telefon 735 4080), eestikeelsele õppele ülemineku

juht Ingar Dubolazov ([email protected], telefon 735 0189), kaasava hariduse valdkonna

nõunik Piret Liba ([email protected], telefon 735 0136), järelevalve valdkonna juht Elen Ruus

([email protected], telefon 735 0104 ja üldhariduse peaekspert Salle Andresson

([email protected], telefon 735 0145), andmeteenuste juht (EHIS) Margus Kärner

([email protected], telefon 735 0570) ja peaekspert Marko Mölder

([email protected], telefon 735 0143), juhtivanalüütik Priit Laanoja (teenistusest

lahkunud) ja juhtivanalüütik Kristel Vaher ([email protected], telefon 735 0268), Haridus-

ja Noorteameti õppenõustamisteenuste osakonna (Rajaleidja) juhataja Tiina Kütt

([email protected], telefon 5699 7548).

3

Eelnõu väljatöötamisse kaasati Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi,

Rahandusministeeriumi, Siseministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Sotsiaalkindlustusameti,

Terviseameti, Tervise Arengu Instituudi ja Päästeameti esindajad. Lisaks osalesid eelnõu

koostamises Eesti Koolijuhtide Ühendus, Eesti Lastekaitse Liit, Eesti Õpetajate Liit, Eesti

Alushariduse Juhtide Ühendus, Eesti Eralasteaedade Ühendus, Eesti Haridustöötajate Liit, Eesti

Lasteaednike Liit, MTÜ Hea Algus, Eesti Lastevanemate Liit, Eesti Linnade ja Valdade Liit,

Eesti Lastehoidude Liit, Eesti Eripedagoogide Liit ning Eesti Logopeedide Ühing.

2018. aasta septembris moodustati käesoleva seaduse ajakohastamise töörühm. Töörühma

kuulusid alushariduse strateegiliste partnerite esindajad, kellega koos arutati läbi eelnõu

struktuur ja põhimõtted ning kes andsid tagasisidet eelnõu rakendatavuse ja sellega seotud

riskide kohta. Samuti kavandati koostöös töörühma liikmetega eelnõu rakendamiseks vajalikke

tegevusi. Eelnõu põhimõtteliste lahenduste väljatöötamisel lähtuti 2018. aasta detsembrist

2019. aasta detsembrini toimunud töörühma koosolekute materjalidest, mida täiendati eelnõu

koostamise käigus.

18. detsembril 2020 esitati käesolev seaduse eelnõu EISi avalikule kooskõlastamisele.

Huvirühmadelt ja partneritelt laekunud muudatusettepanekute läbitöötamiseks moodustati 10.

märtsi 2021 kantsleri käskkirjaga nr 1.1-3/21/45 käesoleva seaduse eelnõu ettepanekute

läbitöötamise töörühm. Töörühma ülesanne oli eelnõu aluspõhimõtetest ja kooskõlastuse

tagasisidest lähtudes kokku leppida ja esitada eelnõu uuendatud sõnastusettepanekud. Lisaks

Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Haridus- ja Noorteameti ekspertidele olid töörühma

kaasatud kohaliku omavalitsuse üksuste, lasteaedade, lastehoidude, tugispetsialistide ja

lapsevanemate ühenduste esindajad ning Sotsiaalministeeriumi ja Rahandusministeeriumi

esindajad. Lisaks kohtuti koduste laste arengu toetamise küsimuses Eesti Perearstide Seltsi

juhatuse esinaisega.

06.05.2021 – 10.06.2021 toimunud töörühma kohtumistel arutati järgmisi eelnõu

sõlmküsimusi: alushariduse kättesaadavus ja lapse õigus alusharidusele, osaliste vastutus,

tugiteenuste pakkumine, iga lapse arengu toetamine, lasteaia õppekeele sätted, kodus

alusharidust omandavate laste arengu hindamine ja arenguvestluse põhimõtted, töötajate

kvalifikatsiooni ja koosseisu nõuded, ühtne lasteaedade süsteem, alushariduse riikliku

õppekava ja lasteaiarühma moodustamise alused, lasteaia õpi- ja kasvukeskkonna nõuded,

lasteaia juhtimise ja tegevuse korraldus, Eesti hariduse infosüsteemi (edaspidi ka EHIS või

hariduse infosüsteem) sätted ning alushariduse kvaliteedi hindamine. Töörühma nõupidamiste

tulemuste põhjal täiendati eelnõu ja seletuskirja. 03.01.2022 – 24.01.2022 toimus eelnõu 2.

avalik kooskõlastus EISis. 08.03.2022 – 18.03.2022 kooskõlastati eelnõu

Justiitsministeeriumiga. 31.03.2022 esitati eelnõu Vabariigi Valitsusele. 07.04.2022 esitati

eelnõu Riigikogule. 01.06.2022 lükkas Riigikogu Vabariigi Valitsuse poolt algatatud

alushariduse ja lapsehoiu seaduse eelnõu tagasi. Kuna Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi

2022–2023 kohaselt oli prioriteediks eestikeelsele õppele üleminek, mis hõlmas ka koolieelse

lasteasutuse seaduse muutmist, jäi alushariduse ja lapsehoiu seaduse eelnõu ootele. Vabariigi

President kuulutas 19.12.2022 otsusega nr 227 välja põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning

teiste seaduste muutmise seaduse (eestikeelsele õppele üleminek). Käesoleva eelnõu menetluse

ajakava kohaselt kavandatakse see esitada Vabariigi Valitsusele märtsis 2024, eelnõu pealkirja

on muudetud – alushariduse seadus.

Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollisid Haridus- ja Teadusministeeriumi õigus- ja

personalipoliitika osakonna juhataja Raina Loom ([email protected], telefon 735 0187),

õigusloome valdkonna juht Indrek Kilk ([email protected], telefon 735 0144) ja õigusnõunik

4

Kristel Möller ([email protected], 735 0102). Eelnõu on keeleliselt toimetanud Haridus- ja

Teadusministeeriumi analüüsivaldkonna nõunik Inga Kukk ([email protected], 7354 027) ja

seletuskirja on keeleliselt toimetanud Liina Teder (Wiedemanni Tõlkebüroo OÜ,

[email protected], telefon 6 130 662).

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga. Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse

2023–2027 tegevusprogrammi punktiga 4.1.9: vaatame üle senise hariduslike erivajadustega

(HEV) laste õppekorralduse ja tugiteenuste põhimõtted ning otsime võimalusi, kuidas

tugevdada kaasava hariduse korraldamist.

Eelnõuga esitatakse uus alushariduse seaduse terviktekst, mis asendab 18. veebruaril 1999. a

vastu võetud koolieelse lasteasutuse seaduse. Lähtudes Vabariigi Valitsuse kehtestatud hea

õigusloome ja normitehnika eeskirja § 1 lõikest 1 eelnes eelnõu koostamisele

väljatöötamiskavatsuse koostamine,1 mis sisaldas normitehnika eeskirja kohast probleemide

analüüsi ja mõjude hindamist.

Eelnõuga muudetakse järgmisi seadusi ja nende redaktsioone:

1) alkoholiseadus – RT I, 28.09.2023, 1;

2) avaliku teabe seadus – 07.03.2023 RT, 11;

3) avaliku teenistuse seadus – RT I, 07.07.2023, 21;

4) Eesti Vabariigi haridusseadus –RT I, 15.03.2022, 4;

5) erakooliseadus –RT I, 28.12.2022, 43;

6) hasartmänguseadus – RT I, 21.11.2020, 5;

7) huvikooli seadus – RT I, 04.07.2017, 36;

8) kohaliku omavalituse korralduse seadus – RT I, 30.06.2023, 28;

9) korrakaitseseadus – RT, I, 14.03.2023, 29;

10) lastekaitseseadus – RT I, 06.01.2023, 15;

11) liiklusseadus – RT I, 22.12.2023, 5;

12) nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus – RT I, 11.03.2023, 72;

13) põhikooli- ja gümnaasiumiseadus – RT I, 11.03.2023, 79;

14) rahvatervise seadus – RT I, 03.02.2023, 7;

15) reklaamiseadus – RT I, 27.02.2022, 5;

16) riigilõivuseadus – RT I, 30.12.2023, 10;

17) sotsiaalhoolekandeseadus – RT I, 14.12.2023, 4;

18) toiduseadus – RT I, RT I, 17.11.2021, 20;

19) tubakaseadus – RT I, 07.03.2023, 20;

20) tulumaksuseadus – RT I, 21.11.2023, 8;

21) välisteenistuse seadus – RT I, 06.07.2023, 122.

Ülalnimetatud seadustes tehakse muudatusi seoses termini „koolieelne lasteasutus“

muutmisega terminiks „lasteaed” ning lisatakse mõiste „lastehoid”. Rahvatervise seaduses ja

tulumaksuseaduses tehakse sisulisi muudatusi seoses lapsehoiuteenuse ja lasteaia

sõimerühmade omavahel sidumisega ning seoses sellega seniste lastehoidude muutmisega

haridussüsteemi osaks. Eelnõu on kooskõlas õigusloome vähendamise kavaga, sest seaduse

vastuvõtmisel tunnistatakse kehtetuks 12 rakendusakti, mis asendatakse kolme rakendusaktiga

1 Kättesaadav eelnõude infosüsteemist https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e952b7b7-2553-44c8-

af78-ca883fcc3d41.

5

ja reguleeritakse seaduses üldisemalt. Koolieelse lasteasutuse seadus (RT I 1999, 27, 387)

tunnistatakse kehtetuks.

Eelnõu vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu poolthäälteenamust, sest eelnõuga muudetavate

seaduste hulgas ei ole Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi ka PS) § 104 lõikes 2 loetletud

seadusi, mille vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu koosseisu häälteenamust. Eelnõu ei ole seotud

Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.

2. Eelnõu eesmärk

Eelnõu üks eesmärk lähtub PS §-st 37, mis sätestab, et igaühel on õigus haridusele ning teine

eesmärk on aidata peredel ühitada oma töö- ja pereelu. Selleks, et tagada alushariduse

kättesaadavus, peavad kohaliku omavalitsuse üksused ülal vajalikul arvul lasteaedu ja -hoide,

et pooleteise- kuni kolmeaastased lapsed saaksid vanema soovil käia lastehoius ja kolme- kuni

seitsmeaastased lapsed lasteaias. Ka eraõiguslikud juriidilised isikud võivad seaduse alusel

pidada eralasteaedu ja -hoide. Kohaliku omavalitsuse üksus võib täita oma avalik-õiguslikku

ülesannet eralasteaia ja –lastehoiu kaudu. Kuna vanemal on õigus valida, kas tema laps

omandab alushariduse kodus või alusharidust pakkuvas lasteasutuses, siis eelnõu näeb lisaks

kohaliku omavaliku omavalitsuse üksuse poolt pakutavale lastehoiu- (pooleteise- kuni

kolmeaastased lapsed) ja lasteaia (kolme- kuni seitsmeaastased lapsed) kasutamise õigusele,

võimaluse kasutada kuni lapse kooliminemiseni lastehoiu teenust. Sellise võimaluse pakkumise

kohustust kohaliku omavalitsuse üksusel ei ole. Vastavalt nõudlusele saavad teenust pakkuda

eralastehoidude pidajad. Lastehoid on alushariduse omandamist võimaldav haridusasutus, kus

hoitakse kuni seitsmeaastaseid lapsi ja toetatakse nende üldoskuste arengut. Seejuures luuakse

kuni kolmeaastase lapse arengu soodustamisel eeldused alushariduse omandamiseks lasteaias

ning kolme- kuni seitsmeaastase lapse arengu soodustamisel toetatakse perekonda eelduste

loomisel põhihariduse omandamiseks ja edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus. Lasteaed on

alushariduse omandamist võimaldav õppeasutus, kus toetatakse kolme kuni seitsmeaastaste

laste üldoskuste arengut ning selliste teadmiste ja hoiakute kujunemist, mis loovad eeldused

põhihariduse omandamiseks. Vanem, lastehoid ja lasteaed ning lastehoiu- ja lasteaia pidajad

vastutavad ühiselt lapse alushariduse omandamise toetamise eest. Alushariduse võimaldamine

on riigi järelevalve all.

Eelnõuga kehtestatakse valdkonnale ühetaoline õiguslik raamistik, mis vähendab õigusliku

regulatsiooni mahtu ja võimaldab süsteemile terviklikumalt läheneda. Muudatuse tulemusena

tagatakse alushariduse ühtlasem kvaliteet.

Alushariduse valdkonna strateegiline alusdokument on Eesti haridusvaldkonna arengukava

2021‒20352, mille eesmärk on tagada valikurohked ja kättesaadavad õpivõimalused ning sujuv

liikumine haridustasemete ja -liikide vahel. Eesti üldhariduses peavad seega olema tagatud

mitmekesised võimalused iga lapse arenguks. Uue alushariduse seadusega muudetakse

lasteaedade ja -hoidude korralduse süsteem sidusaks ning toetatakse eelkooliealiste laste

arengut ja alushariduse omandamist.

Vanemate ja alushariduse professionaalide poolt laste kognitiivse, keelelise, sotsiaal-

emotsionaalse ja füüsilise arengu toetamine eelkoolieas on väga oluline, sest see on alus

edaspidiseks edukaks toimetulekuks koolis ja igapäevaelus.3 Seega on põhjendatud, et lapse

2 Haridus- ja Teadusministeerium. (2021). Eesti haridusvaldkonna arengukava 2021‒2035. 3 OECD, 2020. Early Learning and Child Well-being: A Study of Five-year-Olds in England, Estonia, and the

United States.

6

arengut toetatakse ja talle tagatakse heatasemeline alusharidus alates võimalikult varajasest

lapseeast.

Euroopa Nõukogu 8. detsembri 2022. aasta soovituses, mis käsitleb alusharidust ja lapsehoidu

seatakse Barcelona eesmärgid 2030. aastaks: 1) vähemalt 45% alla 3-aastastest lastest peaks

osalema lastehoius, 2) vähemalt 96% lastest vanuses 3 eluaastast kuni kohustusliku

põhihariduse alustamiseni peaks osalema alushariduses ja lapsehoius. Soovituses innustatakse

liikmesriike parandama alushariduse ja lapsehoiu kättesaadavust, taskukohasust ja kvaliteeti,

võttes arvesse riiklikke olusid, et hõlbustada naiste osalemist tööturul ning edendada laste ja

eelkõige haavatavas olukorras või ebasoodsates oludes pärit laste sotsiaalset ja kognitiivset

arengut ning haridusalast edu. Soovitus käsitleb lisaks alushariduse ja lapsehoiu valdkonna

eesmärkidele osalemise kestust; ebasoodsatest oludes pärit, puuetega, individuaalsete

vajadustega või hariduslike erivajadustega laste kaasamist; kvaliteeti; territoriaalset jaotust;

taskukohasust; kättesaadavust; täiendavaid teenuseid ja koolivälist hooldust; teadlikkust

õigustest; töötajate töötingimusi ja oskusi; soolise palgalõhe kaotamist; juhtimist ja andmete

kogumist, rakendamist, seiret ja hindamist.4

Eesti Statistikaameti 1. jaanuari 2023.a seisuga on alla kolmeaastaste laste osalusprotsent

alushariduses ja lapsehoius 41% ja kolmeaastaste kuni kooliminekueas laste osalus 90,8%.

Eesti haridusvaldkonna arengukavas 2021‒2035 on seatud eesmärgiks, et õpivõimalused on

valikuterohked ja kättesaadavad ning haridussüsteem võimaldab sujuvat liikumist

haridustasemete ja -liikide vahel. Selleks tagatakse kvaliteetset haridust pakkuv, kaasav ja

kestlik õppeasutuste võrk; paindlikud õpivõimalused, kvaliteetse hariduse kättesaadavus ja

toetatud õpe ning kvaliteetne eestikeelne ja eesti keele õpe. Kohalikul omavalitsusel tuleb

tagada alushariduse omandamise võimalus lähtuvalt lapse ja pere vajdusest. Oluline on tõsta

lastehoidude ja lasteaedade pidajate võimekust lapse erivajadust varakult märgata ja pakkuda

koolieelses eas lastele kvaliteetseid tugiteenuseid, rakendada alushariduse kvaliteedi hindamise

raamistikku ja tõsta võimekust pakkuda alushariduses kvaliteetset eesti keele õpet.5

Käesoleva eelnõu eesmärgi täitmiseks muudetakse sotsiaalhoolekande seaduses reguleeritud

lapsehoiuteenus edaspidi haridussüsteemi osaks ja tuuakse üle käesolevasse seadusesse.

Sotsiaalhoolekande seadus jääb reguleerima suure hooldus- ja abivajadusega lapse hoiuteenust

sotsiaalteenusena, mille eesmärk on vähendada last kasvatava isiku hoolduskoormust,

soodustada tema toimetulekut või töötamist ning toetada lapse heaolu ja arengut. Lastehoius

saavad kasvatustegevust läbi viivateks töötajateks olla kvalifikatsiooninõuetele vastavad

lapsehoidja, õpetaja ja abiõpetaja. Lastehoius töötava õpetaja tööaja, puhkuse ja töötasu osas

kohalduvad samad rakendusaktid, mis lasteaias töötavale õpetajale.

Käesoleva eelnõuga muudetakse paindlikumaks lasteaiarühma moodustamise alused.

Võrreldes kehtiva seadusega sõnastatakse selgemalt, millised on lapse, vanema ning lasteaia ja

lastehoiu pidaja õigused ja kohustused. Paindlikumaks muudetakse ka arengukava koostamise

ja sisehindamise korraldamise põhimõtteid. Et anda vanematele parem võimalus rääkida kaasa

lasteaia tegevuse korralduses, on võrreldes kehtiva KELSiga täiendatud lasteaia hoolekogu

rolli. Eralapsehoiuteenuse osutajad, kes jätkavad käesoleva seaduse alusel lastehoiu pidajana,

tegutsevad edasi neile varem väljastatud ja kehtivate tegevuslubade alusel ning viivad enda

tegevuse vastavusse alushariduse seaduse ja selle alusle antud õigusaktidega (nt õpi- ja

4 Council Recommendation of 8 December 2022 on early childhood education and care: the Barcelona targets

for 2030 2022/C 484/01 Publications Office (europa.eu). 5 Vabariigi Valitsus. 2021. Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035.

7

kasvukeskkonna nõuded, alushariduse riiklik õppekava). Edaspidi taotlevad uued lastehoiu

pidajad tegevusluba Haridus- ja Teadusministeeriumilt.

Eelnõuga ei muudeta rahastamise aluseid, kuid muudetakse rahastamissätteid rakendajatele

selgemaks. Vastutus tugiteenuste rahastamise eest jääb lastehoiu ja lasteaia pidajale, kes tagab

lapsele vajaduse korral lasteaias tasuta vähemalt eripedagoogi, logopeedi või muu tugiteenuse

ning lasteaias tõhustatud toe ja eritoe rakendamise. Tugispetsialistide teenuse ning tõhustatud

toe ja eritoe rakendamist korraldab lasteaia direktor. Munitsipaallastehoius või eralastehoius,

mille kaudu kohaliku omavalitsuse võimaldab pooleteise- kuni kolmeaastasele lapsele hoidu,

peab lastehoius käivale lapsele tugiteenuse tagama ja seda rahastama kohaliku omavalitsuse

üksus. Teenuse osutamist korraldab lastehoid. Riigieelarvest eraldatakse kohaliku omavalitsuse

üksusele toetust õpetajate ja juhtide täienduskoolituseks, eesti keele õppeks ja õpetajate

tööjõukuludeks. Kohaliku omavalitsuse üksus võib õpetajate tööjõukuludeks eraldatavat toetust

muu hulgas kasutada ka tugispetsialistide tööjõukulude katmiseks või tugiteenuste tagamiseks.

Lisaks eraldatakse eelnõu alusel toetust lasteaia ja lastehoiu tugispetsialistide lähtetoetuseks.

Seaduses on sätestatud üleminekuperiood, mis võimaldab sujuvalt uuele regulatsioonile üle

minna. Kõiki sisulisi muudatusi on seletuskirjas edaspidi täpsemalt selgitatud.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kaheksast peatükist ja 80 paragrahvist.

Esimene peatükk sätestab seaduse üldsätted, teine peatükk sätestab alushariduse omandamise

toetamise regulatsiooni lasteaias, kolmas peatükk sätestab õigused ja kohustused lastehoius ja

lasteaias, neljas peatükk sätestab lapsehoiu korralduse reeglid, viies peatükk sätestab lastehoiu

ja lasteaia rahastamise põhimõtted, kuues peatükk sätestab järelevalve teostamise ning

seitsmendas peatükis on seaduse ülemineku, -rakendus- ja jõustumissätted.

1. peatükk. Üldsätted

Eelnõu 1. peatükis sätestatakse üldsätted.

Võrreldes kehtiva koolieelse lasteasutuse seadusega jäetakse üldsätetest välja alushariduse

korraldamise alused, mille regulatsioon on sätestatud teistes peatükkides.

§ 1. Reguleerimisala ja eesmärk

Eelnõu § 1 lõikes 1 sõnastatakse alushariduse seaduse reguleerimisala, milleks on alushariduse

ja lapsehoiu korraldamise alused, isikute õigused ja kohustused alushariduse kättesaadavuse

tagamisel ja alushariduse omandamise toetamisel, munitsipaal- ja eralasteaia (edaspidi koos

lasteaed) ning munitsipaal- ja eralastehoiu (edaspidi koos lastehoid) tegevuse, rahastamise ja

järelevalve alused. Kehtivas KELSis ei ole reguleerimisala esitatud, sest seaduse koostamise

ajal puudus selleks otsene vajadus.

Eelnõusse on kodifitseeritud alushariduse ning koolieelsete lasteasutuste ja lapsehoiuteenuse

pakkumisega seotud õigusnorme teistest õigusaktidest. Sellega soovitakse vähendada

õigusnormide killustatust, mis on seni muutnud nende rakendamise keeruliseks. Edaspidi on

lasteaia ja lastehoiu tegevuse korraldusega seotud õigusnormid reguleeritud alushariduse

seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides.

8

Eelnõu § 1 lõikes 2 sõnastatakse alushariduse seaduse eesmärk, milleks on toetada kuni

seitsmeaastaste laste arengut ja alushariduse omandamist. Eesmärk lähtub PS §-st 37, mis

sätestab, et igaühel on õigus haridusele. Lapse arengu ja alushariduse toetamine lastehoius või

lasteaias aitab omakorda peredel ühitada oma töö- ja pereelu. Kui seaduse rakendamisel tekib

küsimusi seoses seaduse tõlgendamisega, tuleb lähtuda seaduse eesmärgist. Seaduse sätet

tõlgendatakse koos seaduse teiste sätetega, lähtudes seaduse sõnastusest, mõttest ja eesmärgist.

Näiteks on vanemal, lasteaial, lastehoiul, munitsipaal- ja eralasteaia pidajal ning munitsipaal-

ja eralastehoiu pidajal käesoleva seaduse eesmärgi täitmisel ühine vastutus. See tähendab, et

ühise vastutuse põhimõtet kohaldatakse lapse arengu ja alushariduse omandamise toetamise

tagamisel, kui laps käib lastehoius või lasteaias.

Eelnõu reguleerib lapse arengu toetamise võimaldamist lastehoius alates sünnist kuni

kohustusliku koolieani ja lasteaias alates kolmeaastasest kuni kohustusliku koolieani.

Alushariduse definitsioon tuleb Eesti Vabariigi haridusseadusest ja see hõlmab ka

lastehoidusid– alusharidus on üldoskuste, teadmiste ja hoiakute kogum, mis loob eeldused

põhihariduse omandamiseks. Kui lasteaias omandatakse alusharidus ehk omandatakse eeldatav

kogum, siis lastehoius toetatakse alushariduse omandamist, sest üldjuhul liigub kolmeaastane

laps hoiust edasi alusharidust omandama lasteaeda. Alushariduse võib laps omandada ka kodus

või lastehoius kuni koolini, sellisel juhul lapsevanema teadlikult valikul, sest siis võib olla perel

mõnevõrra suurem roll alushariduse omandamise toetamisel, sest lastehoiule kui

haridusasutusele ei kohaldu samad nõuded nagu lasteaiale kui õppeasutusele. Vt alushariduse

omandamist võimaldavate asutuste kohta eelnõu § 3 lõigete 1, 2 ja 3 selgitust.

§ 2. Kohaldamisala

Eelnõu §-ga 2 sätestatakse kohaldamisala.

Kehtivas KELSis ei ole kohaldamisala kehtestatud. Käesolevas sättes nimetatakse isikud, kelle

suhtes kavandatavat regulatsiooni seaduses sätestatud erisustega kohaldatakse. Erinevalt

kehtivast õigusest kohaldub eelnõu regulatsioon ka lastehoidudele.

Eelnõu § 2 lõige 1 sätestab, et käesolevas seaduses sätestatud õigusi ja kohustusi kohaldatakse

lasteaiale ja lastehoiule olenemata nende omandivormist, arvestades käesolevas seaduses

sätestatud erisusi.

Sarnase sisuga õigusnorm kehtib KELS §-s 4 üksnes munitsipaallasteaia tegevusele. Kuivõrd

eelnõu eesmärk on ühtlustada munitsipaal- ja eralasteaia tegevus ning reguleerida see ühes

seaduses, siis laiendatakse kohaldamisala mõlemale institutsioonile sõltumata lasteaia

omandivormist. Samuti kohaldatakse käesolevas seaduses sätestatud õigusi ja kohustusi

lastehoiule sõltumata omandivormist, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.

Eelnõu § 2 lõige 2 sätestab, et käesolevat seadust kohaldatakse ühe asutusena tegutsevale

eralasteaiale ja -üldhariduskoolile niivõrd, kuivõrd erakooliseadus ei sätesta teisiti. Tegemist

on erandiga eralasteaed-üldhariduskoolile, sest erapõhikooli ja eragümnaasiumi reguleerivad

sätted asuvad endiselt erakooliseaduses ja nende suhtes on vaja teha erand.

Eelnõu § 2 lõige 3 sätestab, et lasteaed ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatud

üldhariduskool võivad tegutseda ühe asutusena. Ühe asutusena tegutseva lasteaia ja põhikooli

puhul kohaldatakse lasteaiaosale käesolevas seaduses sätestatut ning põhikooliosale põhikooli-

9

ja gümnaasiumiseaduses sätestatut. Ühe asutusena tegutseva lasteaia ja üldhariduskooli

direktoril on käesolevast seadusest ning põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest tulenev pädevus.

Lasteaed-põhikool on kooli tegutsemise vorm. Lasteaed-põhikooli puhul on regulatsioon

jaotatud käesoleva seaduse ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse vahel.

Eelnõu § 2 lõige 4 sätestab, et käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse

haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.

Nii tuleb näiteks kohaliku omavalitsuse üksusel järgida lastehoiu- ja lasteaiakoha taotluse

menetlemisel haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesolevas seaduses sätestatud

erisusi. Näiteks on käesolevas seaduses reguleeritud menetlustähtaeg. Haldusmenetlus on

üksikisikut puudutav protsess haldusasutuses. Haldusasutusteks (haldusorganeiks) loetakse

kõiki riigi täitevvõimu ja kohalike omavalitsuste asutusi, samuti avalik-õiguslikke juriidilisi

isikuid ja avalikke ülesandeid täitvaid eraisikuid.

§ 3. Lastehoid ja lasteaed ning õpi- ja kasvukeskkonna nõuded

Alushariduse mõiste sätestatakse Eesti Vabariigi haridusseaduses. Alusharidus on üldoskuste,

teadmiste ja hoiakute kogum, mis loob eeldused põhihariduse omandamiseks. Põhihariduse

omandamise eeldused ehk selleks vajalike üldoskuste, teadmiste ja hoiakute kogumi, saavutab

laps koolieaks. Alushariduse omandamist alustab laps kodust, edasi on võimalik lastehoius ja

siis lasteaias kuni kooliminekuni. Käesolevas paragrahvis on määratletud lastehoiu ja lasteaia

mõiste.

Eelnõu § 3 lõikes 1 sätestatakse, et lastehoid on alushariduse riikliku õppekava alusel

alushariduse omandamist võimaldav haridusasutus, kus turvalises, eakohases, mängulises ja

arendavas kasvukeskkonnas hoitakse kuni seitsmeaastaseid lapsi ja toetatakse nende üldoskuste

arengut. Seejuures luuakse kuni kolmeaastase lapse arengu soodustamisel eeldused

alushariduse omandamiseks lasteaias ning kolme- kuni seitsmeaastase lapse arengu

soodustamisel toetatakse perekonda eelduste loomisel põhihariduse omandamiseks ja edukaks

edasijõudmiseks igapäevaelus. Lastehoius toetatakse kuni seitsmeaastaste laste üldoskuste

arengut (mängu-, tunnetus- ja õpioskuste, sotsiaalsete ja eneseregulatsiooni oskused). Lapse

arengu toetamist rõhutatakse ka OECD rahvusvahelises alushariduse uuringus International

Early Learning and Child Well-being Study (IELS), mille tulemustele tuginedes tagab

üldoskuste toetamine head eeldused edasiseks edukaks haridusteeks.6 Kuigi kohaliku

omavalitsuse üksuse ülesanne on võimaldada lastehoiu koht pooleteise- kuni kolmeaastasele

lapsele, et edasi võimaldada alushariduse omandandamine lasteaias, sätestab eelnõu

regulatsiooniteenuse pakkumiseks ka kuni seitsmeaastastele lastele ehk kuni lapse

kooliminekuni. Selle eesmärk on jätta lapsevanemale suurem õigus otsustada, millisel viisil

tema laps alushariduse omandab – kodus, lasteaias või lastehoius.

Alushariduse omandamise toetamiseks peab lastehoiu pidaja koostama alushariduse riikliku

õppekava alusel lastehoiu õppekava. Lastehoid lähtub oma tegevuse korraldamisel ja

läbiviimisel lastehoiu õppekavast. Seejuures tuleb kuni kolmeaastase lapse arengu

soodustamisel luua eeldused alushariduse omandamiseks lasteaias ning kolme- kuni

seitsmeaastase lapse arengu soodustamisel toetatakse perekonda eelduste loomisel

6 OECD, 2020. Early Learning and Child Well-being: A Study of Five-year-Olds in England, Estonia, and the

United States.

10

põhihariduse omandamiseks ja edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus. Riiklik õppekava

kirjeldab kolmeaastase lapse eeldatavad tulemused üldoskustes, mida lastehoid peab õppekava

koostamisel arvestama. Need väljatoodud oskused omandab laps lastehoius ja need on

eelduseks lapse valdkondlike oskuste arendamiseks lasteaias. Näiteks kui kolmaastane oskab

väljendada end kõnes teistele arusaadavalt ja osaleb vestluses, suudab keskenduda lühikeste

lugude jälgimisele, leiab võrdluse alusel objektides ühiseid ja erinevaid tunnuseid ja rühmitab

objekte ühe tunnuse alusel, siis on ta on juba kahes valdkonnas (keel ja kõne, matemaatika)

eeldusoskused omandanud. Kindlasti vajavad lastehoiud tuge õppekava teadlikul koostamisel

ja selle rakendamisel, aga meil on olemas suurepärased lasteaiad, kes saavad oma kogemust

jagada, et meil oleks üks ühistel alustel toimiv alusharidus. Lapsehoidja soodustab ja toetab

mängu kaudu ja valdkondi lõimides lapse tunnetus-, õpi-, mängu-, sotsiaalsete ja enesekohaste

oskuste kujunemist, lähtudes lapse individuaalsusest ja vanusest. Lastehoius, nagu ka lasteaias

ei toimu tegevus õppetundidena, vaid õpitakse läbi lapse juhitud loova ja vaba mängu ning

igapäevaste tegevuste käigus.

Eelnõu § 3 lõige 2 sätestab, et lasteaed on alushariduse riikliku õppekava alusel alushariduse

omandamist võimaldav õppeasutus, kus eakohases, turvalises, mängulises ja arendavas õpi- ja

kasvukeskkonnas toetatakse kolme- kuni seitsmeaastaste laste üldoskuste arengut ning selliste

teadmiste ja hoiakute kujunemist, mis loovad eeldused põhihariduse omandamiseks ja edukaks

edasijõudmiseks igapäevaelus.

Lasteaed on alusharidust võimaldav õppeasutus. Lasteaed võimaldab alushariduse omandamist

alushariduse riikliku õppekava alusel. Alushariduse riiklikus õppekavas sätestatakse õppe- ja

kasvatustegevuse eesmärgid, põhimõtted ning lapse eeldatavad üldoskused ja arengutulemused.

Toetades alushariduse omandamist, saab luua eeldused põhihariduse omandamiseks. Sarnane

loogika on haridusseaduses teiste haridusastmete puhul, mille puhul põhi- või keskharidus on

seotud õigusega omandada kõrgem haridus. Käesoleva paragrahvi regulatsiooniga ei seata

alusharidust põhihariduse omandamise eeltingimuseks, vaid luuakse eeldused paremaks

põhihariduse omandamiseks.

Kolmeaastane laps käesoleva lõike tähenduses on laps, kes on saanud enne käimasoleva aasta

1. oktoobrit kolmeaastaseks.

Eelnõu § 3 lõige 3 sätestab, et lasteaia tegutsemise vormid on 1) lasteaed ning 2) lasteaed,

milles on lastehoiu rühm või rühmad.

Kehtiva KELS § 5 lõike 1 punktides 1 ja 2 on sätestatud koolieelse lasteasutuse liigid, mis laste

vanust arvestades on 1) lastesõim - kuni kolmeaastastele lastele ja 2) lasteaed – kuni

seitsmeaastastele lastele. KELS §-s 6 on sätestatud rühmade moodustamine lastesõimes ja

lasteaias. Lastesõime rühmas (sõimerühm) on kuni kolmeaastased lapsed. Lasteaia rühmad

jagunevad vanuseliselt 1) kolme- kuni kuueaastased lapsed ja 2) kuue- kuni seitsmeaastased

lapsed ja lapsed, kelle koolikohustuse täitmise alustamine on edasi lükatud. Lisaks võib

moodustada liitrühma, kus on sõime- ja lasteaiarühmaealised lapsed.

Ülalkirjeldatud loogikat silmas pidades on kehtestatud käesoleva sätte regulatsioon. Kuna

käesolevas eelnõus on koolieelseteks lasteasutusteks lastehoid ja lasteaed, siis sarnaselt kehtiva

regulatsiooniga on võimalik tegutseda lasteaiana, milles on lastehoiurühm(ad).

11

Täna antakse kuni seitsmeaastastele lastele lasteaiateenuse pakkumiseks tegevus- või

koolitusloaga õigus kõikide koolieelse lasteasutuse liikide pidamiseks, mis tähendab nii

lastesõime, lasteaeaia, kui erilasteaia pidamise luba. Käesolev eelnõu näeb ette, et eraettevõtjal

tuleb taotleda tegevusluba iga koolieelse lasteasutuse liigi kohta eraldi, mis tähendab

tegevusluba lastehoiu pidamiseks (kehtiva KELSi tähenduses lastesõim) ja tegevusluba lasteaia

pidamiseks (kehtiva KELSi tähenduse lasteaed). Kui lasteaias nähakse ette lastehoiurühm, siis

on tegemist lasteaia tegutsemise vormiga (vt ka eelnõu § 22 selgitust). Samad põhimõtted

kehtivad ka kohaliku omavalitsuse üksuse puhul selle erisusega, et kohaliku omavalitsuse

üksusele ei ole lastehoiu ja lasteaia pidamine loakohustuslik. Säte annab õiguse ühes asutuses

ja ühe juhtimise all pakkuda lasteaia- ja lapsehoiuteenust. Ka lapsevanema ja lapse vaatest on

hea, kui mõlemad teenused on kättesaadavad ühes asutuses ja ühes tegutsemiskohas. See

võimaldab lapse kasvades sujuvamalt ja keskkonda oluliselt vahetamata liikuda edasi järgmise

vanusegrupi rühma.

Eelnõu § 3 lõige 4 sätestab, et lasteaia puhul, milles on lastehoiurühm või -rühmad,

kohaldatakse lastehoiu osale käesolevas seaduses lastehoiu kohta sätestatut ja lasteaia osale

käesolevas seaduses lasteaia kohta sätestatut, arvestades käesolevas seaduses sätestatud

erisustega. Ka kehtivas KELSis tuleb lasteasutuse sõimerühmas arvestada sõimerühmale

kehtestatud nõuetega ning lasteaias veidi teistsuguste nõuetega, seda eelkõige õppe- ja

kasvatustegevuse läbiviimise osas. Eelnõus on nõuded lastehoiule mõnevõrra erinevad nõuetest

lasteaiale, kuid mõlemad teenused saab kenasti ühe juhtimise all ühes asutuses korraldada.

Eelnõu § 3 lõige 5 sätestab, et munitsipaal- ja eralasteaia pidaja (edaspidi koos lasteaia pidaja),

munitsipaal- ja eralastehoiu pidaja (edaspidi koos lastehoiu pidaja), lasteaed, lastehoid ja lapse

vanem või eestkostja (edaspidi vanem) vastutavad ühiselt käesoleva seaduse eesmärgi täitmise

eest.

Eelnõu kohaselt on alushariduse omandamine lapse ja vanema jaoks vabatahtlik. Vanema

otsusel võib laps alusharidust omandada ka kodus. Vanema vastutuse sõnastamisega ei muudeta

kehtivate õigusaktide põhimõtteid. Vanem vastutab lapse alushariduses osalemise eest ja osaleb

selle rahastamisel. PS §-s 37 sätestatud põhiseaduslik kohustus tagada alushariduse

kättesaadavus, on tehtud ülesandeks kohaliku omavalitsuse üksusele, kes on ühtlasi vanema

põhiline partner käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmisel. Kui laps käib lasteaias, on

käesoleva seaduse eesmärgi täitmisel ühine vastutus vanemal, lasteaial ja lasteaia pidajal. Kui

laps käib lastehoius, vastutavad käesoleva seaduse eesmärgi täitmise eest ühiselt vanem,

lastehoid ja lastehoiu pidaja.

Eelnõu § 3 lõige 6 sätestab, et lastehoiu ja lasteaia õpi- ja kasvukeskkonna nõuded lapse arengu

toetamiseks, tervise kaitseks ning õppe- ja kasvatustegevuse turvaliseks ja ohutuks

korraldamiseks vajalike tingimuste loomiseks kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

Võrreldes kehtiva KELS § 11 lõike 2 punktis 2 sätestatuga, mille kohaselt kehtestab Vabariigi

Valitsus tervisekaitsenõuded koolieelse lasteasutuse maa-alale, hoonetele, ruumidele,

sisustusele, sisekliimale ja korrashoiule, keskendub sättes viidatud määrus edaspidi lapse

arenguks ja õppekava rakendamiseks vajalike tingimuste loomisele. Vabariigi Valitsuse

määruse rakendusakti kavand on esitatud käesoleva eelnõu seletuskirja lisas.

Kehtiva õiguse kohaselt on lasteaiad ja lastehoiud kohustatud täitma järgmistest õigusaktidest

tulenevaid tervisekaitsenõudeid:

12

1. Vabariigi Valitsuse 06.10.2011 määrus nr 131 „Tervisekaitsenõuded koolieelse lasteasutuse

maa-alale, hoonetele, ruumidele, sisustusele, sisekliimale ja korrashoiule“.

2. Sotsiaalministri 15.01.2008 määrus nr 8 „Tervisekaitsenõuded toitlustamisele koolieelses

lasteasutuses ja koolis“.

3. Sotsiaalministri 24.09.2010 määrus nr 61 „Tervisekaitsenõuded koolieelses lasteasutuses

tervise edendamisele ja päevakavale“.

4. Sotsiaalministri 13.02.2016 määrus nr 411 „Tervisekaitsenõuded lapsehoiuteenusele”

Ülalnimetatud määrustes sätestatud nõuded on mõnel puhul ebamõistlikud või liiga detailsed,

samuti ei ole rakendamise perioodil tekkinud selget arusaama, mis on teatud nõuete eesmärk.

Lisaks ei ole eespool nimetatud määrustega mõistlik dubleerida juba ehitusseadustikus või

teistes seadustes sätestatud nõudeid (näiteks ehitisele esitatavad nõuded ja tuleohutusnõuded),

mis kehtivad neile viitamata.

Õpi- ja kasvukeskkonna nõuete väljatöötamisse kaasati Sotsiaalministeeriumi tervisevaldkonna

esindajaid, Terviseameti ja Tervise Arengu Instituudi esindajad ning lasteaia pidajad ja

alushariduse korraldamisega seotud isikud. Käesoleva seaduse alusel kehtestatavad õpi- ja

kasvukeskkonna nõuded sisaldavad edaspidi rahvatervishoiu seaduse eelnõuga analoogseid

nõudeid, mille kohaselt õpi- ja kasvukeskkond ning õppe- ja kasvatuskorraldus (sätestatud

alushariduse riiklikus õppekavas) peab olema laste tervisele ohutu ja seda toetama.

Uue lastehoiu ja lasteaia õpi- ja kasvukeskkonna nõuete määrusega ei muudeta nõudeid kehtiva

regulatsiooniga võrreldes rangemaks, kuid säilitatud on põhimõte, mille kohaselt peab pidaja

järjepidevalt jälgima asutuse õpi- ja kasvukeskkonda ning võtma kasutusele meetmed nõuete

tagamiseks. Määruses on endiselt nõuded, mis on kõige olulisemad lapse arengu toetamiseks ja

turvalise füüsilise keskkonna tagamiseks. Seni kehtivad määrused muutuvad käesoleva eelnõu

rakendussätetega kehtetuks, vt täpsemalt käesoleva seletuskirja punkti 9.3.

§ 4. Alushariduse kättesaadavus

Eelnõu §-ga 4 kehtestatakse alushariduse kättesaadavusega seotud sätted.

Kohaliku omavalitsuse üksuse pädevusse kuuluvate ülesannete määratlemisel on eelnõus

lähtutud subsidiaarsuse põhimõttest, mille kohaselt antakse ülesannete täitmine nendele

üksustele, kes on selleks kõige sobivamad. Alus-, põhi- ja huvihariduse puhul on oluline, et

neid ülesandeid täidetakse kogukonnale ja lapse kodule võimalikult lähedal. Lähimuspõhimõtet

järgides on kohaliku omavalitsuse üksus lasteaedade ja lastehoidude pidajaks lähim ja sobivaim

tasand. Ülesande täitmiseks on kohaliku omavalitsuse üksusele jäetud lai otsustuspädevus ja

kaalutlusruum.

Alushariduse võimaldamine on kehtivas KELSis ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses

(edaspidi ka KOKS) sätestatud kohaliku omavalitsuse üksuse kohustusena. KOKS § 6 lõige 2

käsitleb koolieelse lasteasutuse ülalpidamist vallas või linnas kohaliku omavalitsuse üksuse

tuumikpädevusse kuuluva ülesandena. Kehtiv KELS § 10 lg 1 kohustab valla- või linnavalitsust

looma kõigile pooleteise- kuni seitsmeaastastele lastele, kelle elukoht on selle valla või linna

haldusterritooriumil ja kelle vanemad seda soovivad, võimaluse käia teeninduspiirkonna

lasteasutuses. Teeninduspiirkonna mõistest käesolevas eelnõus loobutakse, kuid ei muudeta

põhimõtteid, mille kohaselt lastehoiu ja lasteaia kättesaadavuse tagab kohaliku omavalitsuse

üksus, lähtudes seejuures kohaliku kogukonna vajadustest ja tegutsedes kohalike elanike

13

huvides. Selle avalik-õigusliku ülesande täitmise tingimused ja kord sätestatakse käesolevas

eelnõus.

Käesolevas paragrahvis sisalduvad sätted lubavad kohaliku omavalitsuse üksusel võimaldada

lasteaia- ja lastehoiukoha eralasteaia ja eralastehoiu kaudu. Eralasteaia ja -lastehoiu teenus

muutub sellisel juhul avalik-õiguslikuks teenuseks.

Eelnõu § 4 lõige 1 sätestab, et kohaliku omavalitsuse üksus tagab kõigile pooleteise- kuni

kolmeaastastele lastele, kelle elukoht on selle omavalitsuse territooriumil ja kelle vanem on

avaldanud soovi lastehoiukohta kasutada, võimaluse käia oma territooriumil asuvas lastehoius

ning kõigile kolme- kuni seitsmeaastastele lastele, kelle elukoht on selle omavalitsuse

territooriumil ja kelle vanem on avaldanud soovi lasteaiakohta kasutada, võimaluse käia oma

territooriumil asuvas lasteaias.

Võrreldes kehtiva KELS § 10 lõike 1 sätestatuga ei muutu kohaliku omavalitsuse ülesande

olemus tagada pooleteise- kuni seitsmeaastastele lastele võimalus alushariduse omandamiseks.

Eelnõu kohaselt tuleb kuni kolmeaastastele lapsele võimaldada selleks koht lastehoius ja alates

kolmeaastastele koht lasteaias (kehtiva õiguse kohaselt vastavalt lastesõimes ja lasteaias).

Õigus lasteaiakohale on lapsel, kes on saanud enne käimasoleva aasta 1. oktoobrit

kolmeaastaseks.

Kohaliku omavalitsuse üksuse ülesanne on tagada eelkooliealisele lapsele võimalus käia

lastehoius ja lasteaias. Kohaliku omavalitsuse üksus peab käesoleva lõike alusel tagama

lastehoiukoha kõikidele pooleteise- kuni kolmeaastastele ja lasteaiakoha kõikidele kolme- kuni

seitsmeaastastele lastele, kelle elukoht on selle kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil ja

kelle vanemad seda soovivad. Kohaliku omavalitsuse üksus peab koha tagama oma

territooriumil. Kohaliku omavalitsuse üksuse kohustus on tagada teenus enda territooriumil,

mitte teise omavalitse territooriumil. Vanemal on õigus esitada mitu eelistust ja kui üks eelistus

on teise kohaliku omavalitsuse territooriumil, siis saab elukohajärgne kohaliku omavalitsuse

üksus arvestada, kas see on võimalik. Eelnõu sätestab reegli, et kohapakkumisest ei saa

kohaliku omavalitsuse üksus loobuda ja pakkumisel tuleb arvesse võtta lapsevanema eelistusi

ja kui see võimalik ei ole, siis lähtuda kohapakkumisel elukohaläheduse põhimõttest. Vanema

sooviavaldus on oluline, sest valikul omandada alusharidus lastehoius ja lasteaias, on otsustav

sõna vanemal. Kuigi eelnõu kasutab sõna „vanemad“, tuleb selle all mõelda kõiki lapse

seaduslikke esindajaid.

Kohaliku omavalitsuse üksuse kohustuse sidumine lapse pooleteiseaastaseks saamisega on

põhjendatud, kuivõrd lapse sünnist kuni tema pooleteiseaastaseks saamiseni on vanemal

riikliku vanemahüvitisega loodud võimalus katkestada töötamine ja jääda

lapsehoolduspuhkusele. Kuigi vanemahüvitiste ja puhkuste süsteemi muudatuste jõustumisega

2020. aasta 1. juulist muutus süsteem vanema jaoks paindlikumaks, ei muuda see kohaliku

omavalitsuse üksuse kohustusi. Kui vanem otsustab enne lapse pooleteiseaastaseks saamist

tööle asuda ja sellega kaasneb talle kulu seoses lastehoiu kohatasuga, tuleb see vanemal endal

täies ulatuses katta. Eelnõu kohaselt ei ole kohaliku omavalitsuse üksus kohustatud tagama

lapsele lastehoiu kohta enne lapse poolteiseaastaseks saamist ja selle tagamata jätmisega ei

rikuta isiku õigusi. Alates lapse pooleteiseaastaseks saamisest peab kohaliku omavalitsuse

üksus vanema taotlusel tagama lapsele lastehoiukoha.

Võrreldes kehtiva KELSiga on seaduse sõnastust ka kättesaadavuse osas täpsustatud ja jäetud

välja teeninduspiirkonna mõiste. Edaspidi on teeninduspiirkonna sisuline mõte ümber

14

sõnastatud elukoha läheduse põhimõttega. Eelnõu määratleb elukoha läheduse §-s 7 (vt eelnõu

§ 7 selgitust).

Eelnõu § 4 lõikes 2 sätestatakse, et käesoleva seaduse tähenduses käsitatakse lapse elukohana

Eesti rahvastikuregistrisse kantud elukohta. Last, kelle elukohta ei saa Eesti rahvastikuregistris

registreerida sellesse kohaliku omavalitsuse üksusesse, mille territooriumil laps tegelikult elab,

käsitatakse elukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksuse elanikuna.

Ka kehtiv KELS § 10 lõige 3 näeb ette ülesande täitmisel rahvastikuregistri kandest lähtumise.

Samas on igal lapsel on õigus omandada alusharidust omavalitsusüksuses, kus ta tegelikult elab

ning kanne rahvastikuregistris ei tohiks olla selle takistuseks. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse

(edaspidi TsÜS) §-st 15 tulenevalt ja rahvastikuregistri seaduse alusel kantakse reeglina lapse

elukoht registrisse vähemalt ühe tema vanema juurde, erandid tuleb taotleda. Käesoleva lõike

teises lauses antakse õigus saada lasteaia- ja hoiukoht ka siis, kui vanemal puudub võimalus

lapse elukoha registreerimiseks Eesti rahvastikuregistris, kuid lapse elukoht TsÜS §-de 14 ja

15 tähenduses asub selle kohaliku omavalitsuse territooriumil.

Kuivõrd isik saab olla registreeritud ühte kohalikku omavalitsusse, kuid lapsel võib olla mitu

tegelikku elukohta (nt vanema töö ja/või jagatud hooldusõiguse tõttu) või teine vanem ei anna

nõusolekut rahvastikuregistri kande muutmiseks, on vajalik tagada, et laps saaks siiski käia

selle omavalitsuse lasteaias, kus ta tegelikult elab. Jagatud hooldusõiguse puhul võib see

tähendada, et laps elabki võrdselt kahes omavalitsuses. Sellisel juhul peavad kohaliku

omavalitsuse üksused kokku leppima lasteaiakoha tagamisega seotud tingimustes ja sellega

kaasnevate kulude katmises.

Kui vanem esitab taotluse lasteaiakoha saamiseks, kontrollib kohaliku omavalitsuse üksus

rahvastikuregistrist lapse elukohta andmeid. Kui need puuduvad või ei ühti antud kohaliku

omavalitsusega, siis saab kohaliku omavalitsuse üksus paluda vanemal selgitada, et miks lapse

elukohta pole rahvastikuregistris (mille andmete õigsust eeldatakse) või miks vanem väidab, et

lapse elukoht on selles kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil, kus lastaiakohta

taotletakse. Lapsele tuleb tagada võimalus käia tema tegeliku elukoha järgses lastehoius ja

lasteaias. Kui laps tegelikult elab selle omavalitsuse territooriumil, siis lähtutakse

kohapakkumisel lapse alalisest elukohast TsÜSi mõttes.

Eelnõu § 4 lõikes 3 sätestatakse, et asendushooldusel viibiva lapse elukohaks käesoleva

seaduse tähenduses loetakse hoolduspere elukoht või perekodu või asenduskodu tegevuskoht.

Sätet ei ole võrreldes kehtiva KELSiga muudetud. Vanemliku hoolitsuseta lastele tuleb tagada

võimalus käia tegeliku elukoha järgses lasteaias.

Eelnõu § 4 lõikes 4 sätestatakse, et kui lapse koolikohustuse täitmise algus on põhikooli- ja

gümnaasiumiseaduse § 9 lõikes 3 nimetatud juhul ühe õppeaasta võrra edasi lükatud, on

kohaliku omavalitsuse üksus kohustatud tagama lapsele võimaluse käia nimetatud perioodil

vanema soovil samas lasteaias. Võrreldes kehtiva KELS § 10 lõikega 2 jäetakse regulatsiooni

sõnastusest välja rühmaliigid, mida edaspidi käesolevas eelnõus ei käsitleta. Samuti on lisatud

kriteerium, et vanema soovil peab tagama lapsele võimaluse käia edasi samas lasteaias, kus laps

viimati alusharidust omandas. Selline tingimus on oluline lapse huvides.

Eelnõu § 4 lõige 5 annab võrreldes kehtiva KELSiga kohaliku omavalitsuse üksusele sõnaselge

õiguse tagada lastehoiukoha ka eralastehoius ning lasteaiakoha eralasteaias. Lisaks sätestatakse

samas lõikes, et lapsele lastehoiukoha ja lasteaiakoha võimaldamise ülesande täitmiseks võib

15

kohaliku omavalitsuse üksus anda haldusakti või sõlmida halduslepingu halduskoostöö

seaduses sätestatud korras. Teise kohaliku omavalitsuse üksusega halduslepingu sõlmimisel ei

kohaldata halduskoostöö seaduse §-s 13 sätestatut.

Kirjeldatud korraldus on paindlik ja arvestab kohaliku omavalitsuse üksuse võimalustega ja

vanema soovidega. Põhiseaduse § 3 lõikest 1 tuleneb lisaks riigivõimu tegevuse legaalsuse

nõudele eeldus, et riigivõim, sh kohaliku omavalitsuse üksus, täidab oma ülesandeid üldjuhul

ise. Eelnõu lähtub sellest põhimõttest, kuid arvestades kohaliku omavalitsuse üksuse võimalusi

ja ressurssi, on teatavatel juhtudel mõistlik osta teenus sisse erasektorilt. Teenuse tagajaks jääb

sellisel juhul endiselt kohaliku omavalitsuse üksus. Erasektorilt teenuse sisse ostmisel peab

kohaliku omavalitsuse üksus olema kindel, et ka eralastehoid- ja lasteaed tagab teenuse

kvaliteedi. Seepärast tuleks eralastehoiu- ja eralasteaia rahastamisel arvestada kõiki

alushariduse teenuse kulukomponente (nt palgakulu, õppevahendite kulu, kinnisvara

komponent) ja muud seonduvad kulud), mis võimaldavad pakkuda seadusest lähtuvat

kvaliteetset alushariduse teenust.

Sätte teises lauses lauses lisatakse volitusnorm halduslepingute sõlmimiseks, kui kohaliku

omavalitsuse üksus peab seda vajalikuks lastehoiukoha ja lasteaiakoha võimaldamise ülesande

täitmiseks. Halduskoostöö seaduse (edaspidi HKTS) § 3 lõige 2 sätestab, et kohalik omavalitsus

võib talle seadusega pandud haldusülesannet volitada täitma seaduse alusel antud haldusaktiga

või seaduse alusel HKTS-s sätestatud tingimustel ja korras sõlmitud halduslepinguga. Niisiis

on haldusakti andmiseks ja halduslepingu sõlmimiseks vaja vastavat volitust seaduses. Kehtivas

KELSis ei ole sätestatud HKTS § 3 lõikes 2 nõutud õiguslikku alust, mis lubaks kohaliku

omavalitsuse üksusel füüsilist või teist juriidilist isikut volitada teenust pakkuma haldusakti või

halduslepinguga. Eelnõus see õiguslik alus sätestatakse. HKTS § 13 lõikes 1 on sätestatud, et

isikuga haldusülesande täitmiseks volitamise halduslepingu sõlmimisel juhindutakse

riigihangete seaduses teenuste hankelepingu sõlmimise tingimustest ja riigihanke läbiviimise

korrast, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi. Kehtiv seadus ei näe ette erisuse

tegemist ka juhul, kui mõni kohaliku omavalitsuse üksus tahab volitada teist kohaliku

omavalitsuse üksust. Kohalik omavalitsus on põhiseaduslik avalik-õiguslik organisatsioon,

kelle tegevuse alused ja eesmärgid tulenevad Euroopa kohaliku omavalitsuse hartast,

põhiseadusest ja teistest seadustest. On ebamõistlik nõuda, et kohaliku omavalitsuse üksus peab

teisele kohaliku omavalituse üksusele haldusülesande täita andmisel hakkama korraldama

riigihanget, seega on käesoleva lõike kolmandasse lausesse on lisatud ka erisus.

Eelnõu § 4 lõikes 6 sätestatakse kohaliku omavalitsuse üksuse kohustus teha vanemale

kättesaadavaks teave kohaliku omavalitsuse territooriumil pakutavatest lastehoiu- ja

lasteaiakohtadest. Selle info kättesaadavaks tegemise all mõeldakse proaktiivset ja avalikku

infot, mille alusel on vanemal võimalik langetada otsus lasteaia- või lastehoiukoha osas.

Vanemale lasteaia- ja lastehoiukohtadest info kättesaadavaks tegemise all mõeldakse

proaktiivset ja avalikku infot, mille alusel on vanemal võimalik lasteaia- või lastehoiukoha osas

teha valik kohaliku omavalitsuse üksuselt koha taotlemiseks. Seega tuleb teatavaks teha info

kõikide lastehoidude ja lasteaedade kohta, milles kohaliku omavalitsuse üksus oma ülesannet

täidab (nii munitsipaal- kui eraasutused).

Eelnõu § 4 lõike 7 järgi tuleb kohaliku omavalitsuse üksusel kehtestada laste lastehoidu ja

lasteaeda vastuvõtu ja sealt väljaarvamise kord või korrad ning need avalikustada kohaliku

omavalitsuse üksuse või lastehoiu või lasteaia veebilehel. Sama nõue on samas lõikes

kehtestatud ka erapidajale.

16

Volitus ei anna õigust kehtestada piiranguid vastuvõtmiseks või täiendavaid aluseid

väljaarvamiseks võrreldes seaduses sätestatud alustega. Kohaliku omavalitsuse üksusel ei ole

õigust reguleerida lasteaiakoha tagamise sisulisi tingimusi teisiti, kui on ette nähtud seaduses.

Õigus on kehtestada vastuvõtmise ja väljaarvamise menetluskord. Korra all tuleb seega mõista

seda, kuidas toimub taotluse esitamine koha saamiseks, kuidas taotlusi menetletakse ja muid

tehnilisi küsimusi, mis puudutavad lastehoiukoha ja lasteaiakoha pakkumist, vastuvõtmist ja

väljaarvamist. Eralastehoiu- ja lasteaia pidajal on lubatud kehtestada väljaarvamise tingimusena

lisaks ka kohatasu pikaajaline võlgnevus (vt eelnõu § 15 lõike 2 ja 40 lõike 2 selgitusi).

Eelnõu § 4 lõikes 8 sätestatakse, et lasteaed või lasteaia pidaja ning lastehoid või lastehoiu

pidaja kannab Eesti hariduse infosüsteemi andmed lasteaias käivate laste kohta.

Tegemist ei ole lasteaedade jaoks uue ülesandega, sest lasteaias osalevate laste andmeid

edastatakse hariduse infosüsteemi ka kehtiva KELSi alusel. Kehtiva sotsiaalhoolekande

seaduse alusel tegutsevad lastehoiud on seni sotsiaalhoolekande seaduse alusel kandnud

lastehoius osalevate laste arvu Sotsiaalministeeriumi S-Veebi. Edaspidi kannavad need

lastehoiud või nende pidajad lastehoius käivate laste andmed hariduse infosüsteemi. Info laste

arvu kohta on oluline eralastehoiu ja eralasteaia pidamise tegevusloa taotluse lahendamisel ning

munitsipaalhoidude- ja aedade pidamisel nõuetele vastavuse kontrollimiseks (nt turvalisus,

tervisekaitsenõuded, piisaval arvul töötajate tagamine). Kuna lastehoid on alushariduse riikliku

õppekava alusel alushariduse omandamist toetav asutus, siis on vajalik lapse arengut toetada

ühtses süsteemis ja selle eesmärgi täitmiseks lisandub lastehoiupidajale või lastehoiule

kohustus kanda infosüsteemi lisaks lastehoius käivate laste arvule ka lapse toevajadus, kui see

on määratletud ning rakendatud tugimeetmed ja tugiteenuse osutaja. Meetmete valikul tehakse

koostööd lapsevanemaga. Lapse arengu hindamise protsess tuleb kavandada koostöös lapse ja

tema vanemaga. Tegevus peab olema lapse, tema perekonna ja teiste lapse jaoks oluliste isikute

jaoks võimalikult selge ja läbipaistev. Pooltevaheline koostöö on protsessis määrava tähtsusega.

Hea kontakti ja usaldussuhte loomine perega on edasise eduka koostöö alus. Kui laps vajab

toimetuleku parandamisel pikaajalist ja mitmekülgset abi, mis hõlmab ka vajadust

koordineerida mitme organisatsiooni koostööd, siis peab info liikuma kiiresti ja täpselt. Kui

laps siirdub lastehoiust lasteaeda, saavad õpetajad ennast kiiresti kurssi viia hariduse

infosüsteemis märgitud toevajaduse ja rakendatud meetmetega ning lapse arengut otsekohe ja

süsteemselt toetama hakata. Arvestada tuleb, et isikuandmeid võib koguda vaid ulatuses, mis

on vajalik määratletud eesmärkide saavutamiseks.

§ 5. Lastehoiukoha ja lasteaiakoha taotlemine kohaliku omavalitsuse üksuselt

Lastehoiukohta ja lasteaiakohta peavad saama kasutada kõik lapsed, kelle vanemad seda

soovivad. Kuigi nii lastehoius kui lasteaias käimine on vabatahtlik (haridusseaduse § 24 lõige

1), tuleb siiski arvestada, et lapse lastehoius või lasteaias käimine on tema tervikliku arengu

seisukohalt oluline, samuti aitab teenuse kättesaadavus vanematel töö- ja pereelu ühitada.

Eelnõu §-s 5 sätestatakse, kuidas taotleda lastehoiukohta ja lasteaiakohta ning kuidas

otsustatakse koha pakkumine. Vanem võib samal ajal esitada nii lastehoiukoha kui ka

lasteaiakoha taotluse. Taotlus lahendatakse arvestusega, et kohaliku omavalitsuse üksuse

ülesanne on võimaldada vanema soovil pooleteise- kuni kolmeaastasele lastehoiukoht ning

kolme- kuni seitsmeaastasele lapsele lasteaiakoht. Eelnõu § 3 lõike 1 kohaselt on lastehoius

võimalik pakkuda teenust kuni 7-aastastele lastele. Kolme- kuni seitsmeaastaste laste hoid ei

liigitu lasteaiateenuse alla. Selles vanuses lapsele tuleb kohaliku omavalitsuse üksusel tagada

17

lasteaiakoht (munitsipaal- või eralasteaias). Kui vanem soovib siiski kasutada lapsehoiuteenust

kuni lapse kooliminekuni ja kohaliku omavalitsuse üksus on nõus seda toetama, on see vanema

ja kohaliku omavalitsuse üksuse kokkuleppel võimalik. Vabatahtliku toetuse maksmisel on

kohalikul omavalitsuse üksusel lai kaalutlusõigus: igal vallal ja linnal on õigus ise otsustada,

kas ja mis tingimustel toetust maksta.7

Eelnõu § 5 lõike 1 pooleteise- kuni kolmeaastasele lapsele lastehoiukoha saamiseks ning

kolme- kuni seitsmeaastasele lapsele lasteaiakoha saamiseks esitab vanem kohaliku

omavalitsuse üksusele taotluse. Taotluses tuleb märkida koha kasutamise soovitud algusaeg ja

soovitud lastehoid või lasteaed tegevuskoha täpsusega. Vanemal on õigus esitada mitu eelistust,

kohaliku omavalitsuse üksus peab neid arvestama. Vanema taotlus on vajalik, sest kohaliku

omavalitsuse üksusel on kohustus tagada võimalus käia lastehoius või lasteaias, kui vanem on

avaldanud selleks soovi ning vanemal on õigus otsustada, millises konkreetses lastehoius ja

lasteaias ta kohta vajab. Eelnõu § 4 lõike 6 kohaselt teeb kohaliku omavalitsuse üksus teatavaks

oma territooriumil pakutavad lastehoiu- ja lasteaiakohad (nt avaldab need veebilehel). See

tähendab, et teave sisaldab vähemalt kõiki neid lastehoidusid ja lasteaedasid (sh erahoidusid ja

-aedasid), milles kohaliku omavalitsuse üksus oma avalik-õiguslikku ülesannet täidab. Selliselt

on vanemale teada, millised lasteaiad ja hoiud kuuluvad kohaliku omavalitsuse võrgustikku

koha tagamise ülesande täitmisel ja selleinfo alusel on vanemal võimalik lasteaia- või

lastehoiukoha osas otsus langetada. Lapsevanemal on õigus valida, millises lastehoius ja

lasteaias ta kohta vajab ning kohustust ei ole eelistada munitsipaallasteaeda või -hoidu

eralasteaiale või -hoiule või vastupidi. Omavalitsus ei saa kohustada lapsevanemat valima kas

kindlat munitsipaallasteaeda või eralasteaeda. Vanemal on õigus valida lähtuvalt pere

vajadusest koht ja koha kasutamise algusaeg. Seepärast tuleb vanema esitatavas taotluses

märkida koha kasutamise soovitud algusaeg ja soovitud lastehoid või lasteaed tegevuskoha

täpsusega. Vanemal on õigus esitada ka mitu kohaeelistust, sellisel puhul peab kohaliku

omavalitsuse üksus vanema eelistustega arvestama. Võrreldes kehtiva KELSiga on vanemal

õigus valida omavalitsuse alushariduse võrgustikus olevatest lasteaedadest ja lastehoidudest,

millises lastehoius või lasteaias ta kohta soovib. Kuna lastehoid ja lasteaed võivad tegutseda

asutusena mitmes tegevuskohas, siis peab lapsevanem saama kasutada oma õigust märkida

konkreetse lastehoiu või lasteaia tegevuskoht, kuhu ta lapse vastuvõtmist soovib. Selle info

alusel on vanemal võimalik lasteaia- või lastehoiukoha osas otsus langetada.

Eelnõu § 5 lõige 2 sätestab, et kui taotluses märgitud lastehoius või lasteaias ei ole vanema

soovitud algusajal vabu kohti, arvestab kohaliku omavalitsuse üksus lapse lastehoidu ja

lasteaeda vastuvõtmist otsustades esmajärjekorras elukoha lähedust lastehoiule või lasteaiale.

Kehtiv KELS ei võimalda vanemal nõuda lasteaiakohta konkreetses lasteaias, vaid

teeninduspiirkonna lasteaias. KELS annab omavalitsustele laia kaalumisruumi, kuidas

teeninduspiirkondi määrata ja lasteaiakohtade jagamine korraldada. Seadus ei keela

teeninduspiirkonnaks kehtestada kogu kohaliku omavalitsuse territooriumi. Õiguskantsler ja

kohtud on korduvalt leidnud, et lasteaiateenus peab olema ka tegelikult, sh ka asupaiga poolest

kättesaadav. Kehtivas õigusruumis on selles küsimuses esinenud probleeme. Käesolevas

eelnõus kaotatakse teeninduspiirkonna mõiste ja nähakse ette, et vanem saab valida lapse ja

pere jaoks kõige sobivama lasteaia, nt töölemineku teel või töökoha lähedal või lapse elukoha

või vanavanemate elukoha lähedal. Kõnealuses paragrahvis on lisaks sätestatud, et kui vanema

soovitud lasteaias ei ole vabu kohti vanema soovitud algusajal, peab omavalitsus arvestama

lapse elukoha lähedust lasteaiale. Eelnõu määratleb elukoha läheduse §-s 6.

7 Riigikohtu 8. märtsi 2011 otsus nr 3-4-1-11-10, p 61.

18

Vanemal on õigus valida, millises konkreetses lastehoius või lasteaias ta kohta soovib. Kuna

lasteaed või lasteaed võib tegutseda asutusena mitmes tegevuskohas, siis tuleb lapsevanemal

enda õiguste huvides märkida soovitud lastehoid või lasteaed tegevuskoha täpsusega. Vanem

võib esitada ka mitu eelistust, millega kohaliku omavalitsuse üksus siis peab arvestama. Esmalt

tuleb arvestada esimest eelistust, kui see ei ole võimalik, siis teist eelistust, kui see ei ole

võimalik, siis kolmandat eelistust. Vanema valiku hõlbustamiseks sätestab eelnõu § 4 lõige 6,

et kohaliku omavalitsuse üksus teeb vanemale kättesaadavaks teabe kohaliku omavalitsuse

territooriumil pakutavatest lastehoiu- ja lasteaiakohtadest.

Eelnõu § 5 lõike 3 kohaselt lahendab kohaliku omavalitsuse üksus vanema taotluse ja teeb kahe

kuu jooksul taotluse esitamisest otsuse lapse lastehoidu või lasteaeda vastuvõtmise kohta.

Vanema taotluse esitamisega algab haldusmenetlus. Haldusmenetlus lõpeb haldusakti

andmisega – lasteaiakoha pakkumisega või koha pakkumisest keeldumisega. Haldusakti

nõuded sätestab haldusmenetluse seadus. HMS § 5 lõige 4 sätestab, et menetlustoimingud

tehakse viivituseta, kuid mitte hiljem kui seaduses või määruses sätestatud tähtaja jooksul. On

oluline, et eelnõu näeb ette kahekuulise menetlustähtaja, mille jooksul peab kohaliku

omavalitsuse üksus otsustama lapsele lasteaiakoha pakkumise vanema taotluse alusel. See

tähendab, et kohaliku omavalitsuse üksus peab käesolevas lõikes sätestatud menetlustähtaja

jooksul andma haldusakti, lähtudes vanema taotlusest. Praeguseks on olemas piisav

kohtupraktika, mis kinnitab, et arvestades lasteaiakohtade prognoosimist ja kohtade arvu

suurendamiseks kuluvat aega, on kohapakkumise menetluse mõistlik tähtaeg umbes kaks kuud,

vahel lühemgi. Selle menetlustähtaja puhul tuleb arvestada muuhulgas ka sellega, et

lapsevanemad saaksid töö- ja pereelu ühitada. Vanema esitatud taotluse alusel kohaliku

omavalitsuse üksus: 1) hindab, kas isik on õigustatud lastehoiu- või lasteaiakohta saama ja kas

kohaliku omavalitsuse üksusel on kohustus taotlejale kohta pakkuda (eelnõu §-s 4 sätestatud

alused); 2) kui isik on õigustatud koha saama ja kohaliku omavalitsuse üksus kohustatud koha

pakkuma, siis tuleb lapsevanema taotlusest lähtudes haldusaktis määrata, millisest ajast ja

millisesse lastehoiu või lasteaeda laps vastu võetakse; 3) kui isik on õigustatud kohta saama

(1,5-7aastane laps), kuid taotluse saanud kohaliku omavalitsuse üksus ei ole kohustatud talle

lasteaiakohta pakkuma (lapse rahvastikuregistrijärgne elukoht on teises omavalitsuses), siis on

omavalitsusel kaalutlusotsuse alusel õigus teha kohapakkumisest keelduv haldusakt (näiteks

vabu kohti ei ole) või taotlus siiski rahuldada ehk teha kohapakkumine (näiteks on vabu kohti);

kui lapse elukohakanne rahvastikuregistris ei ole selle kohaliku omavalitsuse üksuses, kuid laps

tegelikult elab selles omavalitsuses (näiteks jagatud vanemluse puhul või teine vanem ei anna

nõusolekut kande muutmiseks või laps elab hoopis koos vanaemaga, kuid rahvastikuregistri

kanne ema või isa elukohajärgne), siis lähtutakse lapse alalisest elukohast TsÜSi mõttes.

§ 6. Elukoha lähedus

Eelnõu §-s 6 määratletakse elukoha lähedus käesoleva seaduse tähenduses.

Eelnõu § 6 kohaselt on elukoha lähedus käesoleva seaduse tähenduses lapse elukohale esimene

lähim lastehoid ja lasteaed või lastehoid ja lasteaed, kuhu jalgsi jõudmiseks ei tohi kuluda

rohkem kui 30 minutit.

Sättes peetakse silmas koduuksest lasteaia ukseni jõudmise teekonda. Elukoha läheduse

määratlus lähtub lapse elukohale lähimast lasteaiast. Kehtiva regulatsiooni alusel on paljudel

juhtudel pakkunud kohaliku omavalitsuse üksus lastehoiu või lasteaiakohta pere hinnangul

kodust ebamõistlikul kaugusel, mis tähendab, et pakutud koht ei ole kindlasti elukohale esimene

19

lähim lasteaed. Ebamõistlikult kauge asukoha tõttu on pidanud vanemad neile pakutud kohast

loobuma. Kehtiv seadus ei anna vanemale õigust saada kohta elukohale kõige lähemal asuvasse

lastehoidu ja lasteaeda. Eelnõuga on koha tagamise regulatsiooni muudetud eesmärgil, et

lastehoiu- ja lasteaiateenus oleks perele päriselt kättesaadav. Seetõttu saab just vanem

otsustada, millisesse lastehoidu ja lasteaeda ta lapsele kohta vajab. Vanem ei pruugi kohta

vajada kodu lähedal. Kui aga vanema eelistuses ei ole vabu kohti, siis tuleb võimaldada koht

lastehoius ja lasteaias, mis asub pere elukohale kõige lähemal. Tuleb silmas pidada, et päev

lastehoius ja lasteaias, mille sisse arvestatakse ka hoidu ja lasteaeda minek ja tagasi koju kuluv

aeg, ei oleks lapse jaoks ülemäära pikk ja väsitav.

Kui pere asub teadliku valikuna elama keskustest olulisel määral eemale, oleks ülemäärane

nõuda kohaliku omavalitsuse üksuselt pere elukoha vahetusse lähedusse lastehoiu või lasteaia

rajamist. Sellisel juhul on pere elukoha lähedane lasteaed/lastehoid lapse elukohale esimene

lähim lasteaed/lastehoid, mis võib iseenesest asuda mitmete kilomeetrite kaugusel. Küll aga,

kui pere kolib elama piirkonda, kus alushariduse taristu on juba olemas, siis tal tekib

õiguspärane ootus, et ta saab seda ka vajaduse tekkides kasutada. Seejuures tuleb kohaliku

omavalitsuse üksusel korraldada alushariduse taristu vastavalt oma elanike elukohtadele.

Teekonna pikkuse arvestamisel tuleb lähtuda mõistlikkuse põhimõttest. Jalgsitee kriteerium

kohaldub juhul, kui pere elab piirkonnas, kus lasteaiavõrk on sedavõrd tihe, et lähimasse

lasteaeda jõuab igal juhul 30 minuti jooksul.

Kui tegemist on piirkonnaga, kus lapse elukoht on lähemal teisele kohaliku omavalitsuse üksuse

lasteaiale, on saaks sõltumata kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumist pakkuda

lasteaiakohta lapse elukohale lähimas lasteaias, kui see võimalik on (vabade kohtade

olemasolus, sest teise omavalitsuse ülesanne on võimaldada koht esmalt enda elanikele).

Sellisel juhul peaksid kohaliku omavalitsuse üksused saavutama kokkuleppe kulude katmise

asjus. Põhimõte lähtub eeldusest, et kõik avalikud teenused peavad asuma isikutele võimalikult

lähedal. Kuna avalikud teenused on kõikide õigustatud isikute jaoks ühetaolised, peavad

kohaliku omavalitsuse üksused oma ülesannete täitmisel otsustama, kas või kuidas

lasteaiakohaga kaasnev kulu kaetakse, laskumata seejuures bürokraatlikesse vaidlustesse.

Avalike teenuste rahastamise allikad ja toetuse jaotamise põhimõtted on kohaliku omavalitsuse

üksustes ühetaolised.

2. peatükk. Lasteaed

Eelnõu 2. peatükki on koondatud alushariduse omandamise toetamise regulatsioon lasteaias.

Peatüki 1. jaos sätestatakse üldised alused (õppekava, -keel, -aasta, rühma moodustamise

aluseid ning õpi- ja kasvukeskkonna nõudeid, lapse arengu toetamine, lapsele vajaliku toe

väljaselgitamine ja rakendamine ning huvitegevuse korraldus). Peatüki 2. jaos on sätestatud

lasteaia tegevuse korralduse aluseid. Peatüki 3. jaos on sätestatud munitsipaallasteaia pidamise

nõudeid. Peatüki 4. jaos on sätestatud tegevusloa regulatsioon eralasteaia pidajale. Peatüki 5.

jaos on sätestatud lasteaia juhtimine. Peatüki 6. jaos on sätestatud lasteaia töötajatega seonduv.

§ 7. Õppekava

Eelnõu §-ga 7 sätestatakse alushariduse riikliku õppekava regulatsioon.

Alusharidus on elukestva õppimise aluseks ning alushariduses osalemine ühtlustab erineva

koduse ja piirkondliku taustaga laste edasisi haridusvõimalusi. Alushariduse kvaliteedi määrab

riiklik õppekava, mis kehtestab alusharidusele riikliku standardi.

20

Eelnõu § 7 lõige 1 sätestab, et alushariduse riikliku õppekava, mis näeb ette alushariduse

standardi, kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

Eelnõu § 7 lõike 2 kohaselt sätestatakse alushariduse riiklikus õppekavas lasteaia ja lastehoiu

õppekava koostamise põhimõtted, alushariduse alusväärtused, õppe- ja kasvatustegevuse

eesmärgid ja põhimõtted, õpikäsituse ning õpi- ja kasvukeskkonna kujundamise põhimõtted,

kolmeaastase ning kuue- kuni seitsmeaastase lapse eeldatavad üldoskused, valdkondade õppe-

ja kasvatustegevuse põhimõtted ning kuue- kuni seitsmeaastase lapse eeldatavad

arengutulemused ning lapse arengu hindamise ja toetamise põhimõtted.

Õppe- ja kasvatusprotsessi kvaliteeti mõjutab riiklik õppekava, mis eeldab lasteaia töötajate

koostööd laste, kolleegide ja vanematega. Riiklik õppekava või haridusjuhised

eelkooliperioodiks on lisaks Eestile kehtestatud Austrias, Hispaanias, Horvaatias, Iirimaal,

Islandil, Leedus, Luksemburgis, Lätis, Maltal, Norras, Rootsis, Rumeenias, Saksamaal,

Soomes, Taanis ja Ühendkuningriigis.8

Euroopa riikides väärtustatakse laste kognitiivse, sotsiaalse, emotsionaalse, füüsilise ja

keelelise arengu toetamist ning ollakse seisukohal, et hästi tasakaalustatud alusharidus toetab

laste heaolu ja positiivse minapildi kujunemist. Alushariduses on oluline laste aktiivne

osalemine õppe- ja kasvatusprotsessis, mängu kaudu õppimine, laste arengu jälgimine ja

erivajaduste toetamine.

Võrreldes kehtiva KELS § 16 lõikega 2 on volitusnormi sõnastust täpsustatud ja alushariduse

riiklikus õppekavas sätestatakse edaspidi ka kolmeaastase lapse eeldatavad üldoskused.

Eelnõu § 7 lõike 3 kohaselt võib lasteaias toimuda õppe- ja kasvatustegevus rahvusvahelise

bakalaureuseõppe organisatsiooni (International Baccalaureate Organization) õppekava ja

Euroopa koolide põhikirja konventsiooni alusel väljatöötatud õppekava kohaselt põhikooli- ja

gümnaasiumiseaduse §-s 16 sätestatud korras.

Kõnealune regulatsioon on sõnastatud PGSis sätestatule tuginedes. Erisus kehtib lasteaedadele,

kus õppetööd viiakse läbi rahvusvaheliselt tunnustatud alushariduse õppekava alusel ‒

rahvusvahelise bakalaureuseõpe organisatsiooni poolt välja töötatud International

Baccalaureate (IB) õppekava ja Euroopa Koolide põhikirja konventsiooni alusel välja töötatud

European Baccalaureate (EB) õppekava alusel.

IB on eraõigusliku juriidilise isiku poolt pakutav õppekava. EB osas on riik allkirjastanud

konventsioonid9, mille kohaselt ei tee riik takistusi EB haridusele.

Kuna Eestis tegutsevad juba täna rahvusvahelist IB õppekava järgivad lasteaiad (Tallinna

Euroopa Kooli, Eesti Rahvusvahelise Kooli ja Tartu Rahvusvahelise Kooli lasteaiad), kus

õppekeeleks on inglise ja/või prantsuse keel, on põhjendatud sellekohase erisuse loomine

alushariduse seaduses sarnaselt PGS §-s 16 sätestatule. Lasteaeda puudutab kõige rohkem

õppekeelega seonduv.

8 European Commission, EACEA, Eurydice. (2019). Key Data on Early Childhood Education and Care in Europe

– 2019 Edition. Eurydice Report. Luxembourg: Publications Office of the European Union.

9 Vt https://www.eursc.eu/en/Office/official-texts/basic-texts/et.

21

Eelnõu § 7 lõike 4 kohaselt tuleb lasteaias koostada alushariduse riikliku õppekava alusel laste

arengu ja alushariduse omandamise toetamiseks lasteaia õppekava. Lasteaed lähtub õppe- ja

kasvatustegevuse korraldamisel ja läbiviimisel lasteaia õppekavast.

Võrreldes kehtiva KELS § 16 lõikega 1 on käesolevas sättes sõnastust täpsustatud. Lasteaia

õppekavas kajastatakse kõiki olulisi õppe- ja kasvatustegevuse korraldamise ja läbiviimisega

seotud põhimõtteid. Lasteaia õppekava koostamisel lähtub lasteaia meeskond lasteaia eripärast

(nt Johannes Käisi pedagoogikast, Hea Alguse metoodikast, Montessori pedagoogikast,

waldorfpedagoogikast, Reggio Emilia pedagoogikast, varajase keeleõppe, keelekümbluse,

uurimusliku, ettevõtlus- ja õuesõppe põhimõtetest).

Eelnõu § 7 lõige 5 sätestab, et lasteaia õppekava ja selle muudatused kinnitab direktor, olles

kuulanud ära hoolekogu arvamuse ning saanud õppe- ja kasvatustegevusega seotud töötajate

heakskiidu. Lasteaia õppekava avalikustatakse lasteaia või lasteaia pidaja veebilehel. Võrreldes

kehtiva KELS § 16 lõikega 3 on sätte sõnastust täpsustatud. Lisatud on kohustus avalikustada

õppekava veebilehel, et see oleks vanematele kättesaadav igal ajal.

Eelnõu § 7 lõike 6 alusel kannab lasteaed hariduse infosüsteemi alushariduse riikliku õppekava

läbinud lapse koolivalmiduskaardi, mis on koostatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud

õppekava alusel.

Kehtiva regulatsiooni järgi on põhikooli pidajad kehtestanud PGSi alusel kooli vastuvõtu ja

koolist väljaarvamise korra, mille kohaselt peab vanem esitama koolile lasteaia poolt

väljastatud koolivalmiduskaardi. Eelnõus sätestatud uue regulatsiooni järgi tuleb lasteaial

kanda koolivalmiduskaart edaspidi EHISesse. Sätte eesmärgiks on võimaldada

koolivalmiduskaardi liikumine lasteaiast kooli ning suurendada seeläbi alus- ja põhihariduse

sidusust. Lisaks on kavandatava regulatsiooni eesmärk, et põhikooli õppima asumisel

arvestataks senisest enam lapse koolivalmidusega ja tugiteenuste vajadusega. Kirjeldatud

regulatsiooniga seoses on täpsustatud ka koolikohustusliku isiku regulatsiooni PGS §-s 9.

Koolivalmiduskaart on ka praegu õppe- ja kasvatustegevuse alane kohustuslik dokument, mille

vormi peab lasteaed kehtestama. Eelnõu vormi kehtestamise kohustust ei sätesta. See

võimaldab koostada koolivalmiduskaardi täpselt sellises mahus, nagu lasteaed seda vajalikuks

peab, arvestades alushariduse riiklikus õppekavas sätestatut: koolivalmiduskaardil kirjeldatakse

lapse oskused ja tulemused üldoskuste ning õppe- ja kasvatustegevuste valdkondades.

Koolivalmidus on kogum kognitiivseid, sotsiaalseid ja füüsilisi oskusi, mis aitavad lapsel üle

minna mänguliselt põhitegevuselt formaalsele õppimisele. Kuna viimane eeldab päris kindlasti

kognitiivset valmisolekut, on oht, et koolivalmiduses nähaksegi põhiliselt kognitiivseid oskusi,

mis peegelduvad selles, kuivõrd oskab laps lugeda, arvutada või kirjutada. Siiski ei ole need

oskused ainsad, mida koolis vaja läheb ja nii on väga oluline lapse tervis ja füüsiline suutlikkus

pikalt pingis istuda ja kooliteed käia nagu ka lapse sotsiaalsed oskused - teha koostööd võõra

täiskasvanuga, alluda juhistele, mida jagatakse tervele klassile, suhelda klassitäie võõraste

lastega jne. Sõltuvalt sellest, kas õpetaja käsitleb koolivalmiduse hindamist lasteaias läbiviidava

pideva hindamise loogilise lõpphinnanguna või hindab ta lapse koolivalmidust vajalike oskuste

olemasoluna, valib ta ka meetodi ja tulemuste kirjeldamise vormi. Tänapäeva koolivalmiduse

mõistes on küll tähtis koht sellel, kui valmis on laps kooliks, kuid samavõrra tähtis on see,

kuidas koolieelne õpetus on last kooliks ette valmistanud ning kuidas kool toetab lapse

kohanemist uute õppimistingimustega. Seega, lapse valmisolek sõltub küll tema võimetest, kuid

võimete realiseerumine sõltub omakorda keskkonnast. Selleks, et iga laps oleks märgatud ja

22

juba esimesel kooliaastal ning kool saaks pidada silmas iga lapse vajadusi, on infosillaks

koolivalmiduskaart. Nagu mainitud, on ainult üks osa kognitiivsetel oskustel, kuid lapse heaolu

klassis sõltub võibolla hoopis sellest, et tema esimene õpetaja teab, et laps kardab teiste ees

esineda või mõjutab teda mingi muu asjaolu suuremas kollektiivis.

§ 8. Õppe- ja kasvatustegevuse keel

Eelnõu §-s 8 sätestatakse õppe- ja kasvatustegevuse keel. See on keel, milles toimub õppe- ja

kasvatustegevus õppekava alusel.

Eelnõu § 8 lõike 1 kohaselt toimub munitsipaallasteaias õppe- ja kasvatustegevus eesti keeles.

1. septembril 2024. aastal jõustub KELSi muudatus, milles võrreldes varasema KELS §-s 8

sätestatuga, muutub regulatsiooni sõnastus ning sätestatakse üheselt, et lasteaias toimub õppe-

ja kasvatustegevus eesti keeles ja keele osas erandit teha ei lubata. Lisaks annab muudatus

viipekeele ja viibeldud eesti keele kasutamise võimaluse ja erisused õpe- ja kasvatuskeele

kasutamisel erivajaduse lapse osas. Käesolevas eelnõus ei muudeta 12. detsembril 2022. aastal

vastu võetud ja 1. septembril 2024. aastal jõustuva KELS § 8 sisu.

Kuna kehtiva KELSi kohaselt lähevad lasteaiad eestikeelsele õppe- ja kasvatustegevusele üle

juba 1. septembril 2024, siis erinevalt kehtivast KELSist ei anna käesolev eelnõu valla- või

linnavolikogule õigust taotleda Vabariigi Valitsuselt luba muus keeles toimuvaks õppe- ja

kasvatustegevuseks lasteaias või selle rühmas. Juba praegu peaksid kõik lasteaiad tegelema

ettevalmistustega, et parimal moel minna üle eestikeelsele õppe- ja kasvatustegevusele. Sel

põhjusel ei ole pärast 1. septembrit 2024 erandi taotlemine eestikeelsele õppele ülemineku

edasilükkamiseks kasulik lasteaiale ega ka seal käivatele lastele.

Eelnõu § 8 lõike 2 kohaselt võib kurdi või kuulmislangusega lapse õppe- ja kasvatustegevuses

peale eesti keele kasutada eesti viipekeelt ja viibeldud eesti keelt. Suhtlemise, lapse kasvatamise

ja tema õpetamise peamiseks vahendiks on keel. Enamik inimestest kasutab auditiiv-verbaalset

keelt. Kuid inimesele, kes ei kuule, on suhtlemine auditiiv-verbaalse keele kaudu kas võimatu

või raskendatud. Seetõttu on neil ajalooliselt välja kujunenud kuulmise puudumist arvestavad

visuaal-motoorne keel (viipekeel). Sättega tunnustatakse eesti viipekeelt ja viibeldud eesti keelt

lasteaia õppe- ja kasvatustegevuse keelena. Keeleseaduse § 3 lõige 2 sätestab, et Eesti viipekeel

on iseseisev keel ning viibeldud eesti keel on eesti keele esinemiskuju. Viipekeel on kurtide

emakeel ja selle õppimiseks ei piisa ainult selle kasutamisest koduses suhtlemisel. Seda tuleb

süstemaatiliselt õppida nii, nagu õpitakse kõiki teisi keeli. Samuti on viipekeele õppimine

soovitatav implanteeritud lastele. Säte puudutab kuulmislangusega lapsi, kelle esimene keel on

eesti viipekeel ja kes lisaks õpivad kirjalikku eesti keelt, samuti kurte lapsi, kelle kuulmist ei

ole võimalik korrigeerida kuuldeaparaadi või sisekõrvaimplantaadiga vms ja kes ei ole

võimelised auditiiv-verbaalset keelt kuulma ega eesti keelt õppima. Sellest tulenevalt võib

õppe- ja kasvatustegevust läbi viia eesti keele kõrval või lisaks eesti keelele eesti viipekeeles

või viibeldud eesti keeles.

Eelnõu § 8 lõige 3 sätestab, et haridusliku erivajadusega lapse õppe- ja kasvatustegevuses võib

vanema kirjalikul nõusolekul peale eesti keele või selle asemel kasutada eesti keelest erinevat

keelt, kui põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-s 47 nimetatud kooliväline nõustamismeeskond

on haridusliku erivajadusega lapse arendamiseks vajalike tingimuste rakendamise soovitust

andes leidnud, et eestikeelne õppe- ja kasvatustegevus ei ole lapse arengu eripära tõttu talle

jõukohane. Ainult sellisel juhul ja vanema kirjalikul nõusolekul võib lasteaias rakendada sellele

23

lapsele õppe- ja kasvatustegevust eesti keelest erinevas keeles. Kuna selget piiri toe liigi või

konkreetsete diagnooside alusel ei saa luua, on koolivälisel nõustamismeeskonnal tõhustatud ja

eritoe vajaduse soovitust andes õigus hinnata ka seda, kas eestikeelne õppe- ja kasvatustegevus

on või ei ole lapse arengu eripära tõttu lapsele jõukohane. Käesoleva sätte rakendamine peaks

lähtuma põhimõtetest: vähimaks vajalikuks ajaks, vähimas vajalikus ulatuses. Seejuures peab

olema pidev püüdlus kasutada õppe- ja kasvatustöö läbiviimisel siiski riigikeelt või saavutada

lapse suurim võimalik sõnavara ja keelekasutuskogemus. Kui haridusliku erivajadusega lapsele

rakendatakse õppe- ja kasvatustegevust lapse emakeeles, siis tuleks võimaldada lapsele ka

kõrvaline abi, sest vastasel juhul võib osutuda võimatuks rakendada eestikeelses rühmas

konkreetselt selle lapse puhul õppe- ja kasvatustegevust tema emakeeles.

Eelnõu § 8 lõike 4 kohaselt võib eralasteaed määrata õppe- ja kasvatuskeele erakooliseaduse §

15 lõike 1 alusel. Eralasteaias, kus eesti keel ei ole õppe- ja kasvatustegevuse keeleks, tuleb

tagada eesti keele õpe alushariduse riikliku õppekava alusel, et luua eeldused põhihariduse

omandamiseks eesti keeles. Regulatsiooni võrreldes kehtivaga ei muudeta. Nimetatud

kohustust ei ole eralasteaial, mis tegutseb rahvusvahelise bakalaureuseõppe organisatsiooni

õppekava ja Euroopa koolide põhikirja konventsiooni alusel väljatöötatud õppekava kohaselt.

Erakooliseaduse (edaspidi ka EraKS) § 15 lõikes 1 sätestatakse, et eralasteaia õppekeel

määratakse eralasteaia põhikirjas. Käesolevas eelnõus ei piirata võimalusi luua

vähemusrahvustele eraldi lasteaedu. Põhiseadusest tulenevate õiguste alusel (nt

ettevõtlusvabadus) valib õppeasutus vähemusrahvuse õppeasutuses õppekeele.

§ 9. Õppeaasta

Eelnõu § 9 sätestab regulatsiooni õppeaasta kohta. Õppeaasta algab 1. septembril ja kestab 31.

augustini. Võrreldes kehtiva KELS §-ga 161 täpsustatakse regulatsiooni sõnastust selle sisu

muutmata. Eelkõige on antud säte oluline pidajatele rühmade komplekteerimisel ning õppe- ja

kasvatustegevuse kavandamisel. Õppe- ja kasvatustegevust korraldatakse kogu õppeaasta

vältel. Kohaliku omavalitsuse üksus peab tagama haridusteenuse kogu õppeaasta jooksul.

§ 10. Lasteaiarühma moodustamise alused

Eelnõu §-s 10 sätestatakse lasteaiarühma moodustamise alused.

Võrreldes kehtiva KELS §-ga 6 ei määratleta seaduses edaspidi rühmaliike (erirühm,

sobitusrühm), vaid sõnastatakse rühmade moodustamise üldised põhimõtted. Lisaks

sätestatakse lasteaia õpi- ja kasvukeskkonna nõuded, millest tuleb rühmade moodustamisel

lähtuda. Eelnõu eesmärk on luua õpi- ja kasvutingimused, mis soodustavad laste õppimist ja

arenemist ning on kooskõlas rahvusvahelise praktikaga. Laste arengut ei soodusta ja toeta

üksnes õpe, vaid ka õpi- ja kasvukeskkond, milles laps viibib. Rahvusvaheliste uuringute põhjal

saab väita, et lapse areng on individuaalne, kuid paremad õpi- ja kasvutingimused loovad lastele

soodsamad arenguvõimalused. Keskkond peab seega toetama lapse kasvamist ja arengut.10

Eelnõu § 10 lõige 1 sätestab, et lasteaia direktor moodustab iga lapse vajadusi ja heaolu

arvestades lasteaiarühmad.

10 European Commission, EACEA, Eurydice. (2019). Key Data on Early Childhood Education and Care in Europe

– 2019 Edition. Eurydice Report. Luxembourg: Publications Office of the European Union.

24

Võrreldes kehtiva KELS § 6 lõikega 1 on rühmade moodustamise sätet täiendatud, et rühmade

moodustamisel tuleb arvesse võtta iga lapse vajadusi ja heaolu. Rühmade moodustamise otsuse

tegemise pädevus on lasteaia direktoril. Rühmaliike vanuseti, sh kehtivas KELS § 7 lõike 2

punktides 1‒6 kirjeldatud erirühmi, eelnõuga ei sätestata. Muudatus võimaldab pidajal senisest

paindlikumalt rühmasid moodustada, pidades seejuures silmas iga lapse vajadusi. Lapse heaolu

kohta on erinevaid teooriad ja võib öelda, et levinumad neist toovad välja viis peamist heaolu

dimensiooni: füüsilise, psühholoogilise ja emotsionaalse, sotsiaalse, kognitiivse ja haridusliku

ning majandusliku heaolu. Lasteaias tuleb arvestada, et lapsel oleks hea olla. Heaolu on

mitmesuguste vastastikuste protsesside tulem. Rühmade moodustamisel ei ole oluline neid

kuidagi kategoriseerida, oluline on, et laps saaks olla keskkonnas, mis talle sobib. On kiirem ja

kergem moodus arvestada tõhustatud- või erituge saav laps kolme lapse eest rühmas, kus ta

käib, mitte hakata moodustama sobitusrühma. On oluline, et vajadusel oleks lapse kõrval teda

tegevustes toetav tugiisik. Samas on lastaia juhil koostöös pidajaga võimalik moodustada ka

väiksemaid rühmi, nagu on kirjeldatud eelnõus § 14 lõikes 2 ja 3.

Eelnõu § 10 lõige 2 sätestab, et laste piirarv lasteaiarühmas on 20.

Sättega reguleeritakse rühma registreeritud nimestikuline laste piirarv. Rühma registreeritud

laste hulka loetakse teiste hulgas osaajaga lasteaiakohta kasutavad lapsed. Õpi- ja

kasvukeskkonna nõuetes sätestatud tingimused peavad olema tagatud kõikidele rühma

registreeritud laste osas. Lasteaiarühma on võimalik moodustada 3-4aastaste lastele, 5-6aastaste

lastele, 6-7aastastele lastele ning lastele, kelle koolikohustuse täitmine on edasi lükatud.

Lasteaiarühmas võivad olla ka 3-7aastased lapsed koos. Euroopa Liidu liikmesriikide

lasteaedade rühmades (tinglikult on võetud võrdluse aluseks 4-aastaste laste rühmad) on

maksimaalselt 20 – 25 last. Vähem kui 20 last on vaid Sloveenia ja Malta lasteaiarühmades.11

Eelnõu § 10 lõige 3 lubab lasteaias, kus on lastehoiurühm, moodustada liitrühma, milles on

lastehoiu pooleteise- kuni kolmeaastased ja lasteaia kolme- kuni seitsmeaastased lapsed.

Liitrühmas võib olla kuni 18 last.. Sellised on näiteks kehtiva KELSi alusel juba moodustatud

liitrühmad, mida ei pea eelnõu kohaselt ümber korraldama vaatamata sellele, et eelnõu kohaselt

on alla kolmeaastaste osa lastehoid (kehtiva KELSi tähenduses lastesõim) ning üle

kolmeaastaste laste osas lasteaed (nagu ka kehtiva KELSi tähenduses). Kuna liitrühma võib

moodustada ühe asutusena tegutsev lasteaed ja lastehoid ning tegemist on lasteaia vormiga, siis

kohaldatakse liitrühma osas käesolevas seaduses lasteaiale ja lasteaia pidajale kehtestatud

nõudeid. Vajadust moodustada liitrühmi on seni nähtud eelkõige siis, kui lasteaed on väga väike

ning ei ole mõistlik hoida eri vanuses lapsi eraldi eri rühmades või kui pered on selleks soovi

avaldanud. Eelnõu koostajad leiavad, et selline vajadus on jätkuv. Lasteaia pidaja, kellele on

väljastatud lasteaiateenuse pakkumise tegevusluba ja kes võib avada lastehoiurühmad., võib

oma lasteaias moodustada liitrühma Kuna kohaliku omavalitsuse üksus ei pea enam

koolitusluba taotlema, siis võib ta luua lasteaeda lastehoiu rühmad käesoleva seaduse nõudeid

järgides ning vajaduse korral moodustada ka liitrühmi. Käesoleva lõike kohaselt kohaldatakse

liitrühmale kõiki lasteaia sätteid. Seega tuleb vastavaid nõudeid järgida nii lasteaiarühma kui

ka liitrühma moodustades. Liitrühmas peab, nagu lasteaiarühmaski, töötama vähemalt üks

täistööajaga õpetaja.

Praktikas nimetatakse liitrühma ka pererühmaks, sest koos on eri vanuses lapsed – nagu

peredes, ja tihti pannakse ka eri vanuses õed-vennad koos ühte liitrühma. Töö liitrühmas nõuab

õpetajalt ja abiõpetajalt rohkem oskusi töötada väikeste gruppidega ning tegevuste

11 Eurydice, 2019 (viide 10).

25

ettevalmistamist, et pakkuda eri vanuses lastele jõukohaseid ja arendavaid tegevusi.

Liitrühmade tugevuseks on õpetajad nimetanud aga eelkõige seda, et nooremad lapsed haaravad

ja omandavad paljusid oskusi ning tarkusi, mida vanematele lastele õpetatakse, nende kõrvalt

justkui möödaminnes ja raskusteta. Vanemad lapsed õpivad aga endast noorematega suhtlema,

nendega arvestama ning neid märkama ja aitama, tänu millele areneb neil hästi empaatiavõime.

Liitrühmas ei ole uutel mudilastel sel moel raske kohaneda – suuremad lapsed julgustavad ja

kutsuvad mängima.

Hariduse infosüsteemi 2022/2023 õppeaasta (edaspidi õa.) andmetel oli lasteaedades 721

liitrühma 12110 lapsega.

Eelnõu § 10 lõige 4 sätestab, et rühmas, kus on tõhustatud tuge või erituge saav laps, on laste

piirarv väiksem kui teistes rühmades, arvestades, et üks haridusliku erivajadusega laps täidab

kolm kohta. Eelnõu kohaselt pakutakse lasteaias lapsele tema individuaalsetest võimetest ja

vajadustest lähtuvalt üldist, tõhustatud või erituge. Tõhustatud ja eritugi väljendub eelkõige

lapse vajadustele sobiva kollektiivi suuruses ning erivajadusest tulenevate õppe- ja

kasvatusprotsessi spetsiifiliste kohanduste ulatuses. Haridusliku erivajadusega laps lasteaias

võib vajada kas väiksemat kollektiivi või individuaalset lisatuge rühmas. Üldjuhul õpib

tõhustatud tuge saav laps kuni 12 lapsega rühmas ja erituge saav laps kuni kuue lapsega rühmas.

Individuaalse lisatoega võivad nad olla kaasatud ka suuremasse rühma. Soovituse haridusliku

erivajadusega lapsele sobiva suurusega rühma ja individuaalse lisatoe tagamiseks teeb üldiselt

kooliväline nõustamismeeskond. Soovitus ei ole nõue laste puhul, kellel on diagnoositud mõni

igal ööpäeval või öö päev läbi kõrvalabi vajadust põhjustav terviseseisund ja tuvastatud puude

raskusaste ning lasteaiale on edastatud sellekohased objektiivsed andmed (nt puudeotsus,

koostatud rehabilitatsiooniplaan või tugiteenuste vajadust kirjeldav arsti väljastatud

terviseseisundi hinnang). Sellisel juhul tuleb lapsele sobiva suurusega rühma moodustamisel

järgida puude raskusastme tuvastamise otsust.

Eelnõu § 10 lõike 5 kohaselt võib lapse heaolu ja arengu toetamiseks moodustada lasteaias

väiksemaid rühmi. Haridusliku erivajadusega lapsele sobiva suurusega rühma moodustamisel

tuleb järgida koolivälise nõustamismeeskonna soovitust või käesoleva seaduse § 14 lõikes 1

sätestatud juhul puude raskusastme tuvastamise otsust.

Nõustamismeeskonna soovitusi rühmade moodustamiseks on eelnõu kohaselt vaja arvestada

üksnes siis, kui tegemist on tõhustatud või erituge vajava lapsega, kelle puhul kooliväline

nõustamismeeskond on andnud soovituse viia õppe- ja kasvatustegevust läbi väiksemas

kollektiivis (vt eelnõu § 14 lõiked 2 ja 3).

Kui lapsel on diagnoositud mõni ööpäev läbi kõrvalabi vajadust põhjustav terviseseisund ja

tuvastatud puude raskusaste, siis võib lapsele sobiva suurusega rühma moodustamisel (eelnõu

§ 14 lõiked 2 ja 3) lähtuda puude raskusastme otsusest või tugiteenuste vajadust kirjeldavast

terviseseisundi hinnangust.

Eelnõu § 10 lõikes 6 sätestatud juhul võib laste arvu rühmas suurendada. Lasteaia pidaja võib

erandjuhul ja direktori ettepanekul, mille kohta on arvamust avaldanud hoolekogu, suurendada

käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud rühma piirarvu kuni nelja lapse võrra ning lõikes 3

sätestatud rühma piirarvu kuni kahe lapse võrra.

Regulatsioon sarnaneb KELS § 7 lõikes 11 sätestatule, mille kohaselt võib hoolekogu

ettepanekul, lapse arenguks vajalike tingimuste olemasolul, laste arvu rühmas ajutiselt

suurendada. Eelnõu kohaselt teeb ettepaneku laste arvu suurendamiseks direktor, kuulates

26

eelnevalt ära hoolekogu arvamuse. Sättega luuakse võimalus erandjuhtudel laste arvu rühmas

suurendada, kui on täidetud kõik lapse arenguks vajalikud tingimused – tagatud tugiteenuste

võimekus ning kooskõla õpi- ja kasvukeskkonna nõuetega. Erandlik vajadus peab olema igal

juhul põhjendatud. Erandjuht ei saa olla üldine kohapuudus, sest kohaliku omavalitsuse

ülesanne on kohad tagada selliselt, et puudust ei teki, seega kohtade vajadus peab olema

ettenähtav. Teiseks peab erandjuht olema ajutise iseloomuga, näiteks ajaliselt piiritletud

vajaduse katmiseks. Liitrühma osas on suurendamise õigus lasteaia pidajal, sest liitrühma saab

moodustada lasteaias, kus on õigus moodustada ka lastehoiurühmasid, mis on lasteaia

tegutsemise vorm. Vt ka käesoleva paragrahvi lõike 7 selgitust.

Eelnõu § 10 lõikes 7 sätestatakse, et otsus suurendada rühma piirarvu tuleb teha iga rühma

kohta eraldi, arvestades iga lapse vajadusi ja heaolu. Sätte kohaselt tuleb rühma piirarvu

suurendamise otsuse puhul kaaluda iga lapse vajadusi ja heaolu ning hinnata, kas siis, kui rühma

laste piirarvu suurendatakse, on see kooskõlas õpi- ja kasvukeskkonna nõuete ja

tugiteenusevajadusega. Regulatsioonis sätestatud otsus tehakse vaid erandjuhul ning iga rühma

koosseisu kohta eraldi – kuni järgmise komplekteerimiseni. Otsus rühma suurendada ei saa olla

püsiv ning seda ei saa käsitada eeldusena arenduste ning investeeringute planeerimisel ja

lasteaiavõrgu kavandamisel. Laste arvu ei saa suurendada lasteaia kõikides rühmades

ühekordse otsusena ja seda näiteks ka tulevikus moodustatavate rühmade osas. Kui rühm

senises koosseisus lõpetab, siis varasem suurendamise otsus ei kohaldu enam uutele rühmadele

ning vajadusel tuleb teha uus otsus. Ka liitrühma koosseisu oluline muutumine loetakse

eeltoodud tähenduses koosseisu lõpetamiseks. Näiteks, kui lasteaia rühma Sipsikute kohta tehti

rühma suurendamise otsus 2023. aasta kevadel, sest rühma moodustamisel vajasid lisaks üldise

piirarvu jagu vastuvõetud lastele veel kaks last kohta selles rühmas. Suurendamise otsus

tähendab seda, et kui sellesama Sipsikute rühma koosseisust arvatakse lapsi välja 2024. aasta

kevadel, siis rühm selles koosseisus lõpetab tegevuse, moodustatakse uus koosseis (vabanenud

kohtadele võetakse uued lapsed – nn rühma komplekteerimine) ning 2024. aasta sügisel

registreeritud uute laste koosseisuga Sipsikute rühmale eelmise Sipsikute rühma suurendamise

otsus ei kehti.

Hoolekogu rolli osas rühmade suurendamise otsustamisel on võrreldes kehtiva KELSiga

oluliselt nõuet leevendanud. Hoolekogu arvamuse ärakuulamine, kui oluline

kontrollmehhanism, vältimaks omavalitsuse liiga vaba otsustusõigust, on põhjendatud ja ei too

võrreldes kehtiva KELSiga kaasa kindlasti juurde täiendavat koormust.

§ 11. Rühma töökorraldus

Eelnõu §-s 11 sätestatakse lasteaiarühma töökorralduse ehk laste ja töötajate kohustuslikud

suhtarvud kogu rühma tööaja jooksul.

Eelnõu § 11 lõige 1 sätestab, et igas lasteaiarühmas töötab vähemalt üks täistööajaga õpetaja

ning kogu rühma tööaja jooksul on tagatud õpetaja või abiõpetaja kuni kümne lapse kohta.

Liitrühmas töötab vähemalt üks täistööajaga õpetaja ning kogu rühma tööaja jooksul on tagatud

õpetaja, abiõpetaja või lapsehoidja kuni üheksa lapse kohta. Ka kehtiva KELS § 20 lõikes 6 on

sätestatud samasugune töötajate ja laste suhtarvust lähtuv töökorralduse nõue. Rühmade

moodustamise kontekstis ei ole suhtarvude näol seega tegemist uue regulatsiooniga. Suhtarvude

sätestamisel lähtutakse tõendatud põhimõttest, et mida vähem on lapsi õpetaja ja abiõpetaja

kohta, seda enam jagub õpetajal ja abiõpetajal aega märgata iga lapse vajadusi ja talle

individuaalselt läheneda. Liitrühma puhul on lisatud, et abiõpetaja asemel või kõrval võib

27

rühmas töötada ka lapsehoidja. See lisandus on tehtud lastehoiu töötajate koosseisu arvesse

võttes (eelnõu § 34 lõige 1). Regulatsioonis kehtestatud suhtarvudega tagatakse optimaalne

laste ja täiskasvanute suhe kogu rühma tööaja jooksul, et kujundada laste jaoks turvaline õpi-

ja kasvukeskkond. Lasteaiarühmades (tinglikult on võetud võrdluse aluseks nelja-aastaste laste

rühmad) on lapsi töötaja kohta enamikus riikides maksimaalselt 20 ja enam, alla kümne lapse

Iirimaal, Norras, Soomes, Šotimaal ja Ungaris.12

Vähemalt üks täistööajaga õpetaja peab töötama igas lasteaiarühmas. Kui lasteaias on

moodustatud lastehoiurühmad (lasteaia tegutsemise vorm), siis kohaldatakse lasteaia osale

lasteaia kohta sätestatut ja lastehoiu osale lastehoiu kohta sätestatud. See tähendab, et sellise

lasteaia puhul ei pea lastehoiurühmas olema täistööajaga õpetaja, kuid kui soovitakse

moodustada liitrühm, siis see on lubatud vaid siis, kui liitrühmas töötab üks täistööajaga õpetaja.

Eelnõu § 11 lõike 2 kohaselt peab lasteaiarühmas, milles on laste piirarvu suurendatud, on kogu

rühma tööaja jooksul tagatud õpetaja või abiõpetaja kuni kaheteistkümne lapse kohta.

Liitrühmas, milles on suurendatud laste piirarvu, on kogu rühma tööaja jooksul tagatud õpetaja

või abiõpetaja kuni 10 lapse kohta. Sättes kirjeldatakse õpetaja, abiõpetaja ja laste suhtarve

olukorras, kui rühma on registreeritud käesoleva seaduse § 10 lõike 2 ja lõike 3 kohaselt lubatud

maksimumarv lapsi. Sättega tagatakse laste ja täiskasvanute optimaalne suhtarv, mis võimaldab

toetada kõikide laste arengut ning korraldada õppe- ja kasvatustööd nii individuaalselt kui ka

alarühmas, st väiksemates gruppides. Sarnast suhtarvude põhimõtet on rakendatud ka kehtiva

KELS § 20 lõikes 6.

§ 12. Lapse arengu toetamine

Eelnõu § 12 sätestab lapse arengu toetamise põhimõtted lasteaias.

Lapse arengu toetamise ning lapsele vajaliku toe väljaselgitamise ja rakendamise korraldus

lähtub kogu üldhariduses haridustasemest sõltumata ühtsetest põhimõtetest. Seepärast

viidatakse eelnõus seoses lapse arengu toetamise põhimõtete ja tugiteenuste tagamisega läbivalt

PGSile, kus need on reguleeritud. Kooskõlas hea õigusloome ja normitehnika eeskirjaga ei

taasesitata seaduseelnõus teise seaduse sätet, vaid viidatakse sellele (HÕNTE § 28 lg 1). Lisaks

akti mahu suurendamisele, vähendaks samade regulatsioonide korduv kehtestamine mitmes

aktis õiguse süsteemsust ning muudaks keerulisemaks ja töömahukamaks ka aktide muutmise.

Seepärast muudetakse PGSis sätestatud regulatsioon viite abil käesoleva seaduseelnõu osaks.

PGSis on kehtestatud tugispetsialistide teenuse kirjeldus ja teenuse rakendamise kord (PGS §

37 lg 3), tugispetsialistide kvalifikatsiooninõuded (PGS § 74 lg 5) ning tugispetsialistide

lähtetoetuse tingimused ja kord (PGS § 771). Kirjeldatud praktika on kasutusel ka kehtivas

KELSis, kus § 6 lõikes 6 viidatakse erivajadusega lapse vastuvõtmisel sobitus- või erirühma

koolivälise nõustamismeeskonna otsusele, koolivälise nõustamismeeskonna soovituste

andmise tingimused ja kord on aga kehtestatud PGS §-s 47. Lapse arengu toetamise, toe

väljaselgitamise ja rakendamise korralduse haridustasemete ülene ühtlustamine toetab lapse

sujuvat üleminekut ühelt haridusastmelt teisele ning tagab senisest suurema sidususe alus- ja

põhihariduse vahel.

Eelnõu § 12 lõige 1 sätestab, et lasteaed lähtub õppe- ja kasvatustegevuse korraldamisel

kaasava hariduse põhimõtetest. Lapse individuaalsest vajadusest lähtudes tagatakse talle

12 Eurydice, 2019 (viide 10).

28

õpetajate, tugispetsialistide, abiõpetajate ja teiste spetsialistide koostöös võimetekohane õpe ja

vajalik tugi.

Eelnõus sätestatud kaasava hariduse põhimõtete kohaselt on kõikidel lastel õigus saada

kvaliteetset haridust ja vajalikku tuge. Kaasav haridus on inimõigusi arvestav ja heale

haridusele ligipääsu võimaldav lähenemisviis, kus lapsed tajuvad sotsiaalset integratsiooni ja

kuuluvustunnet laiemas sotsiaalses võrgustikus, hoolimata nende erivajadusest. Kaasamine

saavutatakse laste aktiivse mõtestatud osaluse ja personaalse lähenemise kaudu, arvestades iga

lapse täielikku potentsiaali. Lihtsamalt öeldes lähtub kaasava hariduse kontseptsioon

põhimõttest, et igal lapsel on õigus saada temale vajalikul viisil kohandatud õpet võimalikult

tavapärases keskkonnas. Lasteaias on lapsele vajaliku toe pakkumisel oluline last ümbritsevate

täiskasvanute omavaheline koostöö.

Kaasav haridus ei ole toevajadusega lapse mehhaaniline paigutamine temale mittesobivasse

keskkonda või toevajaduse sisuline ignoreerimine. Õppe- ja kasvatustegevuse korraldus peab

muutuma lapse vajaduste muutumisel ‒ kohane õppe- ja kasvatustegevuse korraldus liigub

lapse vajaduste muutumisel ning tavapärasest erinevat õppe- ja kasvatustegevuse sisu ning

korraldust rakendatakse lapse vajadustest lähtuvalt vähimaks vajalikuks ajaks. Õigus kaasavale

haridusele on hariduspõhiõiguse suurusjärku kuuluv õigus ning selle õiguse riive peab olema

alati põhjendatud lapse vajadustest lähtuvalt.

Eelnõu § 12 lõike 2 kohaselt vastutab tugiteenuste tagamise eest lasteaias pidaja. Tugiteenuste

osutamist korraldab direktor. Kohaliku omavalitsuse üksusele teiste õigusaktide alusel antud

tugiteenuste korraldamisega seotud ülesandeid tuleb täita viisil, mis tagab alushariduse

omandamise iga lapse individuaalseid vajadusi ja võimeid arvestades.

Eesmärk on sätestada tugiteenuste tagamise eest vastutav institutsioon, kelleks on

munitsipaallasteaias kohaliku omavalitsuse üksus ja eralasteaias eralasteaia pidaja. Pidaja ja

direktori vastustust ja rolli tugiteenuste pakkumisel ei ole võrreldes kehtiva KELSiga sisuliselt

muudetud. Kui vanem ei saa oma lapsele käesolevas eelnõus sätestatud tuge, on tal võimalik

pöörduda lasteaia pidaja poole. Lasteaia pidaja võib olukorra hindamiseks kaasata eksperte.

Mõiste „tugiteenused“ hõlmab nii PGS § 37 lõike 3 alusel kirjeldatud tugispetsialistide

(eripedagoog, logopeed, sotsiaalpedagoog, koolipsühholoog) kui ka teiste last õppe- ja

kasvatustegevustes abistavate spetsialistide teenust. Samuti tugispetsialistide teenuste ja

tugimeetmete rakendamist haridusliku erivajadusega lapsele.

Võrreldes kehtiva KELS § 14 lõikega 2 on täpsustatud regulatsiooni sõnastust. Eelnõu kohaselt

tuleb lapsele tugiteenuseid pakkuda eelkõige lasteaias. Mis ei tähenda, et tugispetsialistid

peavad töötama lasteaia koosseisus. Kohaliku omavalitsuse üksused peavad korraldama oma

tugiteenuste võrgu selliselt, et vajalik tugi oleks kõigile lasteaias käivatele lastele kättesaadav

kas lasteaias või esmatasandi teenuskeskuses töötavate tugispetsialistide või teenuse kaudu.

Tugiteenuste reformi tulemusena on võimalik, et tugiteenuseid pakutakse ühes kohaliku

omavalitsuse üksuse haridus- ja sotsiaalkeskuses, kus on kättesaadavad ka muud asjakohased

teenused. Kuivõrd kohaliku omavalitsuse üksused on oma teenuste pakkumisel õigusaktides

sätestatud ulatuses autonoomsed, on võimalik tugiteenuseid sisuliselt korraldada selliselt, et

tagatakse käesolevas seaduses sätestatud eesmärkide täitmine.

Käesoleva lõike teises lauses on sätestatud, et kohaliku omavalitsuse üksusele teiste õigusaktide

alusel antud tugiteenuste korraldamisega seotud ülesandeid tuleb täita viisil, mis tagab

29

alushariduse omandamise iga lapse individuaalseid vajadusi ja võimeid arvestades. Eesmärk on

suunata kohaliku omavalitsuse üksusi oma avalike teenuste korraldust eelkooliealiste laste osas

läbi mõtlema, et need toimiksid tõhusalt. Lisaks põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatud

ülesannete, millele käesolev eelnõu viitab, on kohaliku omavalitsuse üksusel võimalik kaaluda

lapse arengu toetamisel, kas laps vajab alushariduse omandamisel tugiteenusena hoopis mõnda

sotsiaalteenust sotsiaalhoolekande seaduse alusel (nt tugiisik).

Tugiteenuse üle järelevalve teostamisel on Haridus- ja Teadusministeeriumil õigus kasutada

kõiki meetmeid, mis on talle järelevalveorganina antud (nt ettekirjutus, sunniraha jmt). Haridus-

ja Teadusministeeriumil on hariduse infosüsteemi kaudu ülevaade lasteaias tegelikult pakutud

tugiteenustest.

Eelnõu § 12 lõikes 3 sätestatakse, et lapse arengu toetamiseks määrab direktor tugiteenuste

koordineerija, kelle ülesanne on korraldada lasteaiasisest meeskonnatööd, mida on vaja õppe ja

arengu toetamiseks, ning koordineerida lasteaiavälises võrgustikutöös osalemist. Lasteaia

direktori võib tugiteenuste koordineerijaks määrata lasteaia pidaja.

Kehtiva koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava kohaselt on lapse arengu toetamine

lasteasutuses meeskonnatöö, mille toimimise eest vastutab lasteasutuse juht. eelnõu täpsustab

senist regulatsiooni, andes direktorile õiguse määrata tugiteenuste osutamisega seotud

meeskonnatöö korraldamiseks ning võrgustikutöö koordineerimiseks vastav töötaja. Lasteaia

direktoril õigus valida selleks tööks sobivaim töötaja. Seda rolli võib täita üks lasteaias

töötavatest tugispetsialistidest, õppealajuhataja või muu nimetatud ametikohale sobiv töötaja.

Kuna mõnel juhul on mõistlik, kui tugiteenuse koordineerija ülesandeid täidab direktor (näiteks

väike lasteaed), kuid direktor ei saa iseennast määrata, siis sätestatakse, et direktori saab

tugiteenuste koordineerijaks määrata pidaja. Tugiteenuste koordineerija näol on tegemist

samade ülesannetega inimesega, keda PGSis nimetatakse haridusliku erivajadusega õpilase

õppe koordineerijaks. Nimetame antud töökohustustega inimese alushariduses tugiteenuste

koordineerijaks põhjusel, et alushariduse jaoks on PGSis kasutusel olev termin mõnevõrra

ebatäpne ja samas ka piirav. Lasteaias koordineeritakse ennekõike tugiteenuseid, mitte õpet

ning seda mitte ainult haridusliku erivajadusega lapsele. Lisaks on lasteaias kasutusel termin

laps, mitte õpilane. Tugiteenuste koordineerija on uus roll alushariduses, kuid see ei eelda

täiendava ametikoha loomist lasteaias. Tegelikkuses paljudes lasteaedades juba täidab mõni

töötaja seda rolli ja on loodud ka ametikohad. Tugiteenuste koordineerija seaduses sätestatud

ülesannete täitmiseks on lasteaia direktoril õigus valida selleks tööks sobivaim töötaja.

Tugiteenuste koordineerija rolli võib täita üks lasteaias töötavatest tugispetsialistidest,

õppealajuhataja või muu sobiv töötaja. Tugiteenuste koordineerijaks võib olla ka direktor. Kuna

direktor ei saa ise ennast määrata, antakse sättes see õigus lasteaia pidajale. Lasteaia pidaja võib

tugiteenuste koordineerijaks määrata direktori.

Regulatsiooni eesmärk on muuta juhtimine, koordineerimine ja koostöö lapse arengu toetamisel

vanemate ja lasteaiasiseste ning -väliste spetsialistide vahel efektiivsemaks. Tugiteenuste

koordineerija juhib lasteaiasiseste ja -väliste spetsialistide võrgustiku tööd, eriti siis, kui on vaja

kaasata näiteks kohaliku omavalitsuse üksuse teisi asutusi. Muudatus tuleneb vajadusest juhtida

süsteemselt lapse individuaalse arengu jälgimist ja toetamist ning võimaldada hästi toimivat

ning koordineeritud meeskonnatööd lasteaias.

PGS § 46 lõige 2 sätestab samal eesmärgil ja samade ülesannetega ametikoha koolis,

nimetusega „haridusliku erivajadusega lapse õppe koordineerija”. Ühe asutusena tegutseva

lasteaia ja kooli (PGS § 2 lõige 3 punkt 2, eelnõu § 16 lõige 5) puhul kohaldatakse lasteaia osale

30

koolieelse lasteasutuse seadust ning üldhariduskooli osale käesolevat seadust (PGS § 2 lõige 5,

eelnõu § 68 punktid 2 ja 3). Seega tuleb ühe asutusena tegutsevas lasteaias ja koolis luua

ametikoht, mis kahes seaduses kannab küll erinevat nimetust, kuid mille sisu on sama. See ei

tohiks iseenesest tekitada arusaamatusi või on risk arusaamatusteks pigem vähene. HEVKO on

küll üsna juurdunud termin selle ametikoha nimetamiseks, samas on üha enam hakatud

praktikas juba kasutama mõnevõrra sümpaatsemat ja ametikoha sisu paremini edasi andvat

„tugiteenuste koordineerija” nimetust. Oluline on, et nii kooli kui lasteaia „haridusliku

erivajadusega lapse õppe koordineerija”/„tugiteenuste koordineerija” täidavad samasisulisi

ülesandeid – üks lasteaias, teine koolis ning ühe asutusena tegutseva lasteaia ja kooli puhul on

võimalik seega sõnastada selle ametikoha nimetus kas PGSi või alushariduse seaduse järgi ning

seda ülesannet saab täita üks töötaja.

Eelnõu § 12 lõige 4 avab tugiteenuste koordineerija ülesannete sisu. Sätte kohaselt toetab ja

juhendab ta õpetajat lapse esmase toe kavandamisel, nõustab vanemaid ning teeb õpetajale ja

direktorile ettepanekuid edaspidiseks pedagoogiliseks tööks, lasteaias pakutavate lapse arengut

toetavate meetmete rakendamiseks või lisauuringute tegemiseks ja põhikooli ülemineku

toetamiseks.

Eelnõu § 12 lõikes 5 sätestatakse, et õpetajad jälgivad ja hindavad lapse arengut ja toimetulekut

lasteaias ning kohandavad õppe- ja kasvatustegevust lapse individuaalsete vajaduste ja võimete

järgi. Lapse arengu hindamisel ja toetamisel lähtutakse alushariduse riiklikus õppekavas

sätestatud põhimõtetest. Sätte kohaselt peab lapse arengu jälgimisel ja hindamisel läbivalt

silmas pidama lapse individuaalseid võimeid ja vajadusi ning võtma arvesse ka hariduse

infosüsteemis kajastuvaid andmeid, tagamaks lapsele võimetekohased õppe- ja

kasvatustegevused.

Eelnõu § 12 lõike 6 sätestatakse, et vajaduse korral tagatakse lapsele lasteaias põhikooli- ja

gümnaasiumiseaduse § 37 lõike 3 alusel kehtestatud tugispetsialistide teenuse kirjeldusele ja

teenuse rakendamise korrale vastav eripedagoogi, logopeedi või muu tugispetsialisti (edaspidi

koos tugispetsialistid) teenus.

Võrreldes kehtiva KELSiga, mis sätestab, et lapsele tagatakse lasteaias vajaduse korral

logopeedi ja eripedagoogi või muu tugiteenus, on eelnõus täpsustatud muu tugiteenuse sisu.

Eelnõu kohaselt peab tugispetsialistide teenus ka lasteaias vastama PGS § 37 lõike 3 alusel

kehtestatud tugispetsialistide teenuse kirjeldusele ja teenuse rakendamise korrale. Muudatus on

kooskõlas Riigikontrolli tugiteenuste auditi soovitustega soodustada tugiteenuste terviklikku

tagamist lasteaedades ja koolides. Lasteaia ja kooli tugispetsialistidele ühtsete

kvalifikatsiooninõuete ja teenuse standardite kehtestamine tagab teenuse ühtlase kvaliteedi

üldhariduse erinevatel tasemetel ning võimaldab kohaliku omavalitsuse üksusel

tugispetsialistide ressurssi asutuste vahel paindlikult jagada. Sarnaselt PGSiga võimaldab

eelnõu tugispetsialistide teenuse tagamiseks võtta tugispetsialist lasteaeda tööle või korraldada

teenus muul viisil. Lasteaia pidajal on kohustus tagada teenuse kättesaadavus. See tähendab

eelkõige teenuse rahastamist (vajaduse korral spetsialisti lasteaeda töölevõtmist või teenuse

ostmist teenusepakkujalt). Direktoril on kohustus teenust igapäevaselt korraldada.

Eelnõu § 12 lõikes 7 sätestatakse, et kui ilmneb lapse andekus, pakuvad õpetajad või teised

spetsialistid talle lasteaias vajaduse korral täiendavat juhendamist. Säte on oluline, tagamaks

täiendav juhendamine ja individuaalne lähenemine ka andekale lapsele, kelle võimete ja

potentsiaali arendamine ja toetamine on oluline juba alushariduses, kuna nii toetatakse lapse

edasist edukat toimetulekut ka järgmistel haridustasemetel.

31

Eelnõu § 12 lõike 8 alusel kannab lasteaed andmed osutatud tugiteenuse ja teenuse osutaja

kohta hariduse infosüsteemi. Lapse elukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksusel on lapsele ja

perele vajalike tugiteenuste tagamiseks õigus töödelda hariduse infosüsteemi andmeid. Sätte

eesmärk on info liikumist hõlbustades parandada lapse ja pere vajadustele vastava ja õigeaegse

teenuse kättesaadavust.

§ 13. Lapsele vajaliku toe väljaselgitamine ja rakendamine

Eelnõu § 13 reguleerib lapsele vajaliku toe väljaselgitamist ja rakendamist lasteaias.

Käesoleva seaduseelnõuga on kavas ühtlustada toe väljaselgitamine ja rakendamine alus- ja

põhihariduses. Eelnõu kohaselt tagab lasteaed lähtuvalt lapse toe vajadusest lapsele üldise toe,

tõhustatud toe või eritoe. Toevajaduse ilmnemisel osutab lasteaed lapsele üldist tuge. Lapse

igakülgse arengu toetamine on lasteaia tavapärase töö igapäevane ja oluline osa. Mõnikord

erinevad lapsed võimetelt, taustalt ja isiksuseomadustelt sedavõrd, et nende arenguvajadusi on

keeruline rahuldada harjumuspärasel viisil või tavakeskkonnas. Siis peab lasteaed lapsele

sobiva õpi- ja kasvukeskkonna tagamisel alati lähtuma lapse vajadustest. Soovituse tõhustatud

toe või eritoe rakendamiseks annab kooliväline nõustamismeeskond. Eelnõu kohaselt on

tõhustatud toe või eritoe rakendamine õigustatud ka muude objektiivsete andmete olemasolul,

nt kui lapsel on eelnevalt tuvastatud puude raskusaste, koostatud rehabilitatsiooniplaan või

tugiteenuste vajadust kirjeldav arsti väljastatud terviseseisundi hinnang.

Eelnõu § 13 lõikes 1 sätestatakse, et lapsel on õigus saada tema vajadustele vastavat tuge

vajaduse tuvastamise hetkest. Vajadus tuvastatakse lasteaiale sellekohaste objektiivsete

andmete saabumise või koolivälise nõustamismeeskonna soovituse andmisega. Lapsele

vajaliku toe väljaselgitamisel ja tagamisel on lasteaed kohustatud looma eeldused koostööks

vanemaga. Säte rõhutab lapse õigust saada tema vajadustele vastavat tuge kohe, olenemata

sellest, kas üldse või millise aja möödudes annab soovituse kooliväline nõustamismeeskond.

Koolivälise nõustamismeeskonna soovituse kõrval võivad muudeks objektiivseteks andmeteks

tõhustatud toe ja eritoe vajaduse tuvastamisel olla puude raskusastme otsus või

rehabilitatsiooniplaan või tugiteenuste vajadust kirjeldav arsti antud tervisseisundi hinnang.

Koostöö osas vanemaga on ootus, et lasteaed on konsulteerib lapsele vajaliku toe

väljaselgitamisel ja tagamisel vanemaga.

Eelnõu § 13 lõikes 2 sätestatakse, et kui lapsel ilmneb vajadus saada tuge, teavitab lasteaed

sellest vanemat ja korraldab lapse pedagoogilis-psühholoogilise hindamise. Vajaduse korral

tehakse koostööd teiste valdkondade spetsialistidega ja soovitatakse lisauuringuid. Säte

reguleerib olukorda, kui lasteaias käival lapsel ilmneb vajadus saada tuge. Sarnaselt on esmase

toe vajaduse hindamine reguleeritud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 46 lõikes 4.

Tavapäraselt tugineb pedagoogilis-psühholoogiline hindamine lapse arenguliste vajaduste ja

lähima arengutsooni perspektiivi kirjeldamisele, hõlmates lapse kasvatuse ja õpetamisega

seonduvaid ning lapse arengu psühholoogilisi aspekte. Õpetajad ja kaasatud tugispetsialistid

hindavad vastavalt oma ettevalmistusele lapse arengut ja võimeid, aktiivsust, tähelepanu,

püüdlikkust, suhtumist õppe- ja kasvatustegevustesse, õpioskusi, töövõimet, õppe- ja

kasvatustegevustes osalemist, õpioskuste rakendamise tasandit, isiksuse jooni, suhtlemisviise,

käitumist, emotsionaalset seisundit, tunnetusprotsesse (taju, tähelepanu, mõtlemine) ja

32

motivatsiooni.13 Kui vanem juba esitab nt puudeotsuse, rehabilitatsiooniplaani või tugiteenuste

vajadust kirjeldava arsti väljastatud terviseseisundi hinnangu (lapsel on diagnoositud mõni igal

ööpäeval või ööpäev läbi kõrvalabi vajadust põhjustav terviseseisund ja tuvastatud puude

raskusaste), siis tegemist on objektiivsete andmetega, mille alusel on lasteaial õigus rakendada

tõhustatud tuge või erituge. Sellisel juhul on vanem juba teadlik tõhustatud toe või eritoe

rakendamise vajadusest ja ilmselt on pedagoogilis-psühholoogiline hindamine ka juba läbi

viidud.

Eelnõu § 13 lõikes 3 sätestatakse, et lapsele, kellel on kohanemisraskusi või tekib mahajäämus

eeldatavate arengutulemuste saavutamisel, pakub lasteaed üldist tuge, mis kujutab endast

õpetaja pakutavat individuaalset lisajuhendamist, tugispetsialisti teenust ja vajaduse korral õpet

individuaalselt või alarühmas. Toevajaduse ilmnemisel osutab lasteaed lapsele üldist tuge.

Lapse igakülgse arengu toetamine on lasteaia tavapärase töö igapäevane ja oluline osa.

Alarühma mõiste tuleneb riiklikust õppekavas kirjeldatud füüsilise keskkonna kujundamise

põhimõttest. Sättes kirjeldatud juhul viidatakse soovitusele korraldada õppe- ja

kasvatustegevust lapse toetamiseks väiksemates gruppides.

Eelnõu § 13 lõikes 4 sätestatakse, et vajaduse korral koostavad rühma õpetajad koostöös

abiõpetajate, tugispetsialistide ja vanemaga lapsele alushariduse riikliku õppekava alusel

individuaalse arenduskava. Alushariduse riiklikus õppekavas sätestatakse lapse individuaalse

arenduskava koostamise alused. Individuaalne arenduskav (IAK) on dokument, milles seatakse

lapsele individuaalsed eesmärgid ja lepitakse koostöös vanema, õpetaja ja tugispetsialistidega

kokku tegevustes, kuidas seatud eesmärke saavutatakse. IAK koostatakse lapsele kindlaks

ajavahemikuks ja neis valdkondades, milles lapse areng vajab toetamist, ehk lapse areng erineb

eeldatavast eakohasest tasemest, s.o eakaaslaste keskmisest tasemest. Vähemalt üks kord

õppeaastas tehakse meeskonnatööna kokkuvõte individuaalse arenduskava rakendumisest,

arengukeskkonna sobilikkusest ning lapse edasistest vajadustest. Täpsemad nõuded IAK

koostamisele kehtestatakse alushariduse riiklikkus õppekavas. Lisaks sätestab eelnõu

paragrahvi 14 lõige 5, et haridusliku erivajadusega lapse hindamise, testimise ja uuringute

tulemused, samuti õpetajate tähelepanekud, tugispetsialistide ja koolivälise

nõustamismeeskonna antud soovitused, kohandused õppes, rakendatud tugimeetmed ja hinnang

nende tulemuslikkuse kohta märgitakse lapse IAKsse.

Eelnõu § 13 lõikes 5 sätestatakse, et kui lasteaia tagatud üldine tugi ei anna lapse arenguks

soovitud tulemusi, teeb tugiteenuste koordineerija vanemale ettepaneku pöörduda koolivälise

nõustamismeeskonna poole. Regulatsioon näeb ette, et kui lasteaia pakutav tugi (nt

individuaalne lisajuhendamine, tugispetsialisti(de) teenus, muudatused õppe- ja

kasvatustegevuse korralduses) või rühmakeskkond ei osutu piisavaks, et tagada lapse arengus

soovitud tulemusi, tehakse vanemale ettepanek pöörduda koolivälise nõustamismeeskonna

poole.

Eelnõu § 13 lõikes 6 sätestatakse, et kooliväline nõustamismeeskond annab lapse arengu

toetamiseks ning õppe- ja kasvatustegevuse korraldamiseks soovituse põhikooli- ja

gümnaasiumiseaduse § 47 lõike 4 alusel kehtestatud korras. Täna on koolivälise

nõustamismeeskonna pädevuses anda soovitusi erivajadusega lapse sobitus- või erirühma

vastuvõtmiseks ja sobitus- või erirühmas lapse arendamiseks vajalike tingimuste

rakendamiseks (KELS § 6 lg 5 ja 6). Eelnõu regulatsiooniga asendub tänane sobitus- või

13 Vt selle kohta ka abimaterjal koolidele: https://harno.ee/sites/default/files/documents/2022-

01/Koolitootajad%20jms%20toetav%20s%C3%BCsteemne%20lahenemine_abimaterjal_kujundatud.pdf.

33

erirühma soovitus soovitusega tõhustatud toe või eritoe rakendamiseks. Kooliväline

nõustamismeeskond annab lasteaiale ja vanemale soovitusi lapse arengu toetamiseks, õppe- ja

kasvatuse korraldamiseks ning tugiteenuste rakendamiseks. Haridus- ja teadusministri

08.02.2018 määrusega nr 2 “Koolivälisele nõustamismeeskonnale soovituse andmiseks

esitatavate andmete loetelu, taotluse esitamise ning koolivälise nõustamismeeskonna soovituse

andmise tingimused ja kord” on kehtestatud kehtestatakse koolivälisele nõustamismeeskonnale

soovituse andmiseks esitatavate andmete loetelu, taotluse esitamise ning nõustamismeeskonna

soovituse andmise tingimused ja kord. Soovituse andmise menetlemisel tuleb spetsialistidel

järgida teabe avalikustamise reegleid ja isikuandmete töötlemise põhimõtteid.

Eelnõu § 13 lõikes 7 sätestatakse, et koolivälise nõustamismeeskonna soovitus kantakse

hariduse infosüsteemi pärast seda, kui vanem on andnud nõusoleku soovitust rakendada.

Nõusolek esitatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

Sätte kohaselt on tõhustatud või eritoe rakendamiseks lisaks koolivälise nõustamismeeskonna

soovitusele vaja vanema nõusolekut. Tunnistades vanemate põhiseaduslikku õigust ja kohustust

kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest, rakendatakse tõhustatud ja erituge vanema

nõusolekul. Vanema nõusolek koolivälisele nõustamismeeskonnale soovituse rakendamiseks

peab olema esitatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. See tähendab, et vanem võib

soovi korral edastada ka nõusolekut väljendava e-kirja. Koolivälise nõustamismeeskonna

soovitused saavad hariduse infosüsteemis lasteaiale nähtavaks alles pärast vanema nõusolekut

seetõttu, et lasteaial pole vastava soovitusega enne seda, kui puudub nõusolek seda rakendada,

midagi teha. Vastupidine olukord oleks vastuolus ka isikuandmete kaitse üldmäärusest

tulenevate isikuandmete töötlemise põhimõtetega (kindlasti eesmärgikohasuse ning

minimaalsuse põhimõttega). Olukorras, kus vanema tegevus või tegevusetus rikub lapse õigust

tema heaolu ja arengu toetamisele, teavitab lasteaed kohaliku omavalitsuse üksust abivajavast

lapsest. Kohaliku omavalitsuse üksus rakendab seejärel vajaduse korral meetmeid lapse õiguste

kaitsmiseks. Eelnõu kohaselt on oluline tagada lapsele tugi ja arengu toetamine.

§ 14. Tõhustatud toe ja eritoe rakendamine

Käesoleva eelnõuga on kavas ühtlustada nii üldise toe, kui tõhustatud toe ja eritoe

väljaselgitamine ja rakendamine alus- ja põhihariduses. Sarnaselt PGSiga kaotatakse

käesolevas seaduses jäik erirühmade jaotus ja nende täituvuse piirnormid ning luuakse senisest

paindlikumad võimalused iga lapse arengu toetamiseks. Seejuures lähtutakse ennekõike lapse

toevajadusest, mitte meditsiinilisest diagnoosist. Kehtivas KELSis sätestatud

nõustamismeeskonna poolt tehtavaid otsuseid sobitus- või erirühma vastuvõtmiseks

käsitletakse käesolevas eelnõus edaspidi soovitustena tõhustatud või eritoe rakendamiseks.

Tõhustatud ja eritugi väljendub eelkõige lapsele sobiva kollektiivi suuruses ning erivajadusest

tulenevate õppe- ja kasvatusprotsessi spetsiifiliste kohanduste ulatuses. Soovituse toe

rakendamiseks annab kooliväline nõustamismeeskond. Eelnõu kohaselt on toe rakendamine

õigustatud ka muude objektiivsete andmete olemasolul, nt kui lapsel on eelnevalt tuvastatud

puude raskusaste, koostatud rehabilitatsiooniplaan või tugiteenuste vajadust kirjeldav arsti

väljastatud terviseseisundi hinnang.

Sarnaselt PGSiga kaotatakse käesolevas seaduses jäik erirühmade jaotus ja nende täituvuse

piirnormid ning luuakse senisest paindlikumad võimalused iga lapse arengu toetamiseks.

Seejuures lähtutakse ennekõike lapse toevajadusest, mitte meditsiinilisest diagnoosist. Kehtivas

KELSis sätestatud nõustamismeeskonna poolt tehtavaid otsuseid sobitus- või erirühma

vastuvõtmiseks käsitletakse käesolevas eelnõus edaspidi soovitustena tõhustatud või eritoe

34

rakendamiseks. Tõhustatud ja eritugi väljendub eelkõige lapsele sobiva kollektiivi suuruses

ning erivajadusest tulenevate õppe- ja kasvatusprotsessi spetsiifiliste kohanduste ulatuses.

Sarnaselt PGSiga on eelnõu kohaselt tõhustatud tuge vajava lapse puhul rühma suuruseks kuni

12 last ja erituge vajava lapse puhul kuni kuus last. Samas ei pruugi erivajadusega laps tingimata

vajada sellise laste arvuga rührühma. Sellisel juhul võib lapsele pakkuda individuaalset lisatuge

ka tavapärase koosseisuga rühmas. Lapse heaolu ja arengu toetamiseks võib lasteaias

moodustada väiksemaid rühmi. Eelnõu § 10 lõike 5 kohaselt tuleb haridusliku erivajadusega

lapsele sobiva suurusega rühma moodustamisel järgida koolivälise nõustamismeeskonna

soovitust või käesoleva seaduse § 14 lõikes 1 sätestatud juhul puude raskusastme tuvastamise

otsust. Kui haridusliku erivajadusega laps on nn tavarühmas, siis tuleb arvestada eelnõu § 10

lõikes 4 sätestatuga, mille kohaselt rühmas, kus on tõhustatud tuge või erituge saav laps, on

laste piirarv väiksem kui teistes rühmades, arvestades, et üks haridusliku erivajadusega laps

täidab kolm kohta.

Eelnõu § 14 lõikes 1 sätestatakse, et koolivälise nõustamismeeskonna soovitusel ja vanema

nõusolekul rakendab lasteaed tõhustatud tuge või erituge. Koolivälise nõustamismeeskonna

soovitus ei ole eritoe või tõhustatud toe rakendamisel nõutav, kui lapsel on diagnoositud mõni

igal ööpäeval või ööpäev läbi kõrvalabi vajadust põhjustav terviseseisund ja tuvastatud puude

raskusaste. Last, kellele rakendatakse tõhustatud tuge või erituge, käsitatakse haridusliku

erivajadusega lapsena.

Sätte kohaselt on tõhustatud või eritoe rakendamiseks lisaks koolivälise nõustamismeeskonna

soovitusele vaja vanema nõusolekut. Tunnistades vanemate põhiseaduslikku õigust ja kohustust

kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest, rakendatakse tõhustatud ja erituge vanema

nõusolekul. Vanema nõusolek koolivälisele nõustamismeeskonnale soovituse rakendamiseks

peab olema esitatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. See tähendab, et vanem võib

soovi korral edastada ka nõusolekut väljendava e-kirja. Kui vanem keeldub lapsele tõhustatud

toe või eritoe rakendamist ja see vanema otsust kahjustab last, siis on lastehoiul, lasteaial ja

pidajal õigus pöörduda vanema poole tema käesolevas seaduses sätestatud kohustuste täitmise

tagamiseks ja rakendada teisi laste õiguste kaitsega seotud meetmeid. Kui vanema tegevus või

tegevusetus rikub lapse õigust heaolule ja arengu toetamisele, on lasteaial õigus teavitada

abivajavast lapsest kohaliku omavalitsuse üksust, kes omakorda rakendab vajaduse korral

meetmeid (lastekaitseseaduse kohaselt) lapse õiguste kaitsmiseks.

Kui üldjuhul rakendab lasteaed tõhustatud tuge või erituge koolivälise nõustamismeeskonna

soovitusel, siis erandina on lubatud tõhustatud või erituge rakendada ilma koolivälise

nõustamismeeskonna soovituseta laste puhul, kelle toevajadus tema muutumatu tervisseisundi

tõttu on ilmselge. Kuid ka sellisel juhul on toe rakendamine lubatud vaid vanema nõusolekul.

Erandi mõte on säästa keeruliste diagnoosidega lapsi ja nende vanemaid täiendavast

haldusmenetlusest, kui lapsel on diagnoositud mõni igal ööpäeval või ööpäev läbi kõrvalabi

vajadust põhjustav terviseseisund ja tuvastatud puude raskusaste. Sellisel juhul võib pidaja

lähtuda sobiva toe planeerimisel puude raskusastme otsusest (sh rehabilitatsiooniplaanis välja

toodud tugispetsialistide vajadusest) või arsti koostatud tugiteenuste vajadust kirjeldavast

terviseseisundi hinnangust. Sügav puue on lapse anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise

struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, millest tingituna vajab laps pidevat

kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet ööpäev läbi. Raske puue on lapse anatoomilise,

füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, millest tingituna

vajab laps kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet igal ööpäeval.

35

Eelnõu § 14 lõikes 2 sätestatakse, et tõhustatud tuge rakendatakse lapsele, kes oma arengu

eripära tõttu vajab:

1) vähemalt üht tugispetsialisti teenust,

2) spetsiifilist õppe- ja kasvatustegevuse korraldust, keskkonda, metoodikat või vahendeid ning

3) individuaalset lisatuge rühmas või õpet kuni 12 lapsega rühmas.

Käesoleva sättega kirjeldatakse, millised tingimused peab lasteaed tagama lapsele, kellele

rakendatakse koolivälise nõustamismeeskonna soovitusel tõhustatud tuge. Punktides 1-3

tingimused on esitatu loeteluna, ehk: tõhustatud toe rakendamisel vajab laps vähemalt üht

tugispetsialisti teenust, spetsiifilist õppe- ja kasvatustegevuse korraldust, keskkonda,

metoodikat või vahendeid ning individuaalset lisatuge rühmas või õpet kuni 12 lapsega rühmas.

Eelnõu § 14 lõikes 3 sätestatakse, et erituge rakendatakse lapsele, kes oma arengu eripära tõttu

vajab:

1) mitut tugispetsialisti teenust,

2) kohandusi mitmes käesoleva paragrahvi lõike 13 punktis 2 nimetatud valdkonnas ning

3) pidevat individuaalset lisatuge rühmas või õpet kuni kuue lapsega rühmas.

Käesoleva sättega kirjeldatakse, millised tingimused peab lasteaed tagama lapsele, kellele

rakendatakse koolivälise nõustamismeeskonna soovitusel erituge. Punktides 1-3 tingimused on

esitatud loeteluna.

Eelnõu § 14 lõikes 4 sätestatakse, et haridusliku erivajadusega lapse hindamise, testimise ja

uuringute tulemused, samuti õpetajate tähelepanekud, tugispetsialistide ja koolivälise

nõustamismeeskonna antud soovitused, kohandused õppes, rakendatud tugimeetmed ja hinnang

nende tulemuslikkuse kohta märgitakse lapse individuaalsele arenduskavasse. Käesolev säte

näeb ette, et haridusliku erivajadusega lapse arengu jälgimise dokumenteerimise kohaks on

lapse individuaalne arenduskava. Sättes viidatud tugimeetmed hõlmavad endas nii

tugispetsialistide teenuseid kui ka kohandusi õppe- ja kasvatustegevuses.

Eelnõu § 14 lõikes 5 sätestatakse, et vähemalt korra õppeaastas ja siis, kui koolivälise

nõustamismeeskonna määratud toe rakendamise tähtaeg on lõppemas, hindab tugiteenuste

koordineerija koostöös õpetajate ja tugispetsialistidega soovitatud toe rakendamise mõju ning

teeb direktorile ettepanekud edasiseks tegevuseks. Sätte eesmärk on kehtestada põhimõte, et

toe rakendamise mõju lapse arengule peab regulaarselt hindama ja analüüsima. Hindamised on

aluseks edasise toe rakendamisel ja tegevuse kavandamisel.

Eelnõu § 14 lõike 6 kohaselt on lasteaial tõhustatud toe ja eritoe rakendamiseks õigus toe

rakendamiseks vajalikus mahus ja ulatuses töödelda teise lasteaia ja koolivälise

nõustamismeeskonna poolt hariduse infosüsteemi kantud andmeid koolivälise

nõustamismeeskonna soovituse ning tuge saavale lapsele rakendatud tugimeetmete kohta.

Kui tavapäraselt lapse lasteaia vahetamisel sisestab lasteaed uuesti lapse kohta EHISesse

andmed ehk avab lapse osas nö uue kausta, siis on ülesande täitmiseks rakendada lapsele

tõhustatud tuge või erituge, on lasteaial õigus vaadata ja kasutada ka neid andmeid, mida

eelmine lastehoid ja lasteaed on lapse kohta EHISesse sisestanud (siin olulisena – eelmises

lasteaias rakendatud meetmed) või mille on sisestanud EHISesse kooliväline

nõustamismeeskond (varasemad otsused). Selline vajadus on seletatav asjaoluga, et lapsele

võib eelmises lasteaias käimise ajal olla antud tõhustatud toe või eritoe soovitus, mille

rakendamine peab jätkuma (kui lapsevanem seda soovib) edasi ka uues lasteaias. Seetõttu on

36

uuel lasteaial vajalik saada andmeid nii soovituse enda kui ka varasemate meetmete kohta.

Andmete töötlemise alus on sellisel juhul lapsevanema nõusolek, sest eelnõu § 13 lõike 7

kohaselt võib tõhustatud tuge ja erituge rakendada vaid lapsevanema nõusolekul. Seega saab

ka EHISesse kantud andmeid töödelda vaid toe rakendamiseks ehk vanema nõusolekul.

§ 15. Lapse lasteaiast väljaarvamine

Eelnõu §-s 15 sätestatakse arusaadavuse ja õigusselguse huvides sõnaselgelt lapse lasteaiast

väljaarvamise alused. Riigikogu menetluses on koolieelse lasteasutuse seaduse,

kutseõppeasutuse seaduse ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seadus (231 SE).

Nimetatud eelnõu sätestab täiendava aluse üldhariduskoolist õpilase väljaarvamiseks, samuti

sätestatakse seaduse tasemel alused õpilase kutseõppeasutusest väljaarvamiseks ja lapse

koolieelsest lasteasutusest väljaarvamiseks. Käesolev säte on seotud KELSi muudatusega.

Eelnõu § 15 lõike 1 kohaselt võib lapse lasteaiast välja arvata:

1) kui vanem on lasteaiale esitanud sellekohase taotluse;

2) kui laps asub täitma koolikohustust;

3 kui lapsel puuduvad Eesti elukoha andmed, välja arvatud juhul, kui lasteaiale on teada, et laps

viibib Eestis ning vanem on lasteaiale esitanud kinnituse et soovib lasteaiakohta jätkuvalt

kasutada;

4) lapse surma korral.

1) kui vanem on lasteaiale esitanud sellekohase taotluse. Vastuvõtt lasteaeda sõltub

lapsevanema soovist, mida väljendatakse taotlust esitades. Seega on üsna selge, et ka

väljaarvamise soovi saab vanem väljendada taotlust või avaldust esitades.

2) kui laps asub täitma koolikohustust. PGS § 9 lõike 2 kohaselt on koolikohustuslik isik

(sealhulgas välisriigi kodakondsusega või määratlemata kodakondsusega isik, välja arvatud

Eesti Vabariiki akrediteeritud välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni esindaja laps, kelle

elukoht on Eestis), kes on saanud enne käimasoleva aasta 1. oktoobrit seitsmeaastaseks. Seega

peab üldjuhul käimasoleva aasta 1. oktoobriks seitsmeaastaseks saanud laps minema lasteaiast

edasi (üldharidus)kooli põhiharidust omandama. Eelnõu § 4 lõige 7 sätestab, et kui lapse

koolikohustuse täitmise algus on põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 9 lõikes 3 nimetatud

juhul ühe õppeaasta võrra edasi lükatud, on kohaliku omavalitsuse üksus kohustatud tagama

lapsele võimaluse käia nimetatud perioodil lasteaias.

3) kui lapsel puuduvad Eesti elukoha andmed, välja arvatud juhul, kui lasteaiale on teada, et

laps viibib Eestis ning vanem on lasteaiale esitanud kinnituse, et jätkab selles lasteaias koha

kasutamist. Elukoha andmed võivad puududa nt seetõttu, et kohaliku omavalitsuse üksus on

omal algatusel lõpetanud elukoha andmete kehtivuse (vt rahvastikuregistri seaduse § 871).

Lisaks sellele võivad isiku elukohaandmed puududa rahvastikuregistrist seetõttu, et isiku

elamisluba on kehtetuks tunnistatud (vt rahvastikuregistri seaduse § 38 lõige 2). Et isiku Eesti

elukoha andmete puudumine rahvastikuregistris oleks aluse või põhjusena lapse lasteaiast

väljaarvamiseks küllaltki lai, puudutades paljusid isikuid, siis on eelnõu sättesse lisatud täiend

„välja arvatud juhul, kui lasteasutusele on teada, et laps viibib Eestis ning lapsevanem on

lasteasutusele kinnitanud selle lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevuses osalemise jätkamist“.

Sellega välistatakse, et ainuüksi siis, kui isiku Eesti elukoha andmed puuduvad, arvatakse laps

lasteasutusest välja. Lapse ja tema vanema elukoha andmete seisu rahvastikuregistris seirab

kohalik omavalitsus, mille haldusterritooriumil laps elab. Isiku Eesti elukoha andmete

puudumise tuvastamisel saab kohaliku omavalitsuse üksus tema enda peetavat lasteaeda

teavitada, kui tegemist on selles lasteaias käiva lapsega. Kui lasteaiale on teada, et laps viibib

Eestis, kuigi tema Eesti elukoha andmed rahvastikuregistrist puuduvad, võtab lasteaed

37

(kontaktandmete olemasolul) lapse vanemaga ühendust ning selgitab välja edaspidised plaanid

(kas laps jätkab lasteaias käimist või mitte). Kui vanem ei kinnita lasteaiakoha kasutamise

jätkamise soovi (nt põhjusel, et Eestist lahkutakse jäädavalt), kuid sellele vaatamata jätab

esitamata taotluse laps lasteaiast välja arvata (mis saaks olla lapse lasteaiast väljaarvamise alus),

siis arvab lasteaia direktor lapse lasteaiast välja punkti 3 alusel. Samamoodi toimib lasteaia

direktor ka siis, kui lasteaed ei saa teavet lapse viibimise kohta Eestis.

4) lapse surma korral. Vajalikuks ei saa pidada, et lapse surma korral esitab vanem eraldi

taotluse lapse lasteaiast väljaarvamiseks. Antud väljaarvamise alus ei välista vanema taotluse

esitamist, kuid lapse lasteaiast väljaarvamine tema surma korral peaks olema seaduses eraldi

alusena ette nähtud. Seda näiteks olukordadeks, kus vanem avaldust esitada ei saa (vanem

puudub või on ka ise surnud).

Kui eelnõu 231 SE seadusena vastu võetakse, siis eelduslikult jõustuvad vastavad muudatused

KELSis enne käesoleva seaduse vastuvõtmist. Sellisel juhul võrreldes KELSis sätestatuga

regulatsiooni ei muudeta. Seega tuleb eelnõu 231 SE menetlust jälgida..

Eelnõu § 15 lõige 2 annab eralasteaiale õiguse arvata laps lasteaiast välja osalustasu pikaajalise

võlgnevuse tõttu. Seega kuigi käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt kohaldatakse eralasteaiast

väljaarvamisele samu tingimusi nagu munitsipaallasteaiast väljaarvamisele, siis võrreldes

kohaliku omavalitsuse üksuse õigusega lapse lasteaiast väljaarvamiseks, on eralasteaia pidajal

õigus kehtestada täiendava väljaarvamise alusena pikaajaline osalustasu võlgnevus (vt selle

kohta ka eelnõu § 40 lõike 2 selgitust). Lapse lasteaiast väljaarvamise alused ei saa tulla

kohakasutamise lepingust, vaid need tuleb eraldi kehtestada ning lepinguga ei saa ette näha

täiendavaid väljaarvamise aluseid.

Eelnõu § 15 lõike 3 kohaselt teeb lapse lasteaiast väljaarvamise otsuse direktor, arvestades

käesolevas paragrahvis sätestatut. Tegemist on haldusaktiga haldusmenetluse seaduse

tähenduses.

§ 16. Lasteaia tegevuse korraldamine

Eelnõu §-s 16 sätestatakse lasteaia tegevuse korraldamise üldised alused.

Eelnõu § 16 lõike 1 kohaselt võib lasteaia tegevust korraldada munitsipaal- või eralasteaias.

Munitsipaallasteaia pidaja on kohaliku omavalitsuse üksus ja eralasteaia pidaja on eraõiguslik

juriidiline isik. Lasteaed asutatakse lasteaia pidaja otsusega.

Võrreldes kehtiva KELS § 4 lõikega 1 on regulatsiooni sõnastust täpsustatud. Sätte eesmärk on

piiritleda, mil viisil võib käesolevas seaduses sätestatud korras alusharidust lasteaias

võimaldada. Lasteaia omandivormist sõltuvalt erineb lasteaedade tegevuse õiguslik vorm.

Munitsipaallasteaia pidaja tegevuse aluspõhimõtted tulenevad PS §-st 37, mis tähendab, et

munitsipaallasteaed täidab avalikku ülesannet. Avalikku ülesannet võib aga täita ka

eraõiguslikus vormis. Eralasteaia teenus muutub avalikuks ülesandeks siis, kui seda pakutakse

avalik-õigusliku isiku seadusest tuleneva kohustuse täitmiseks.

Lasteaiakoha andmine otsustatakse haldusmenetluses, sellega kaasneb kohaliku omavalitsuse

üksusele riigivõimu volitus ning sellisel juhul on kohaliku omavalitsuse üksuse ja vanema vahel

avalik-õiguslik suhe. Seega kui lasteaiakoha taotluse lahendamise menetluses leiab isik, et

rikutud on tema õigusi, saab ta esitada kaebuse halduskohtusse. Kohaliku omavalitsuse üksuse

ja vanema vahel ei ole avalik-õiguslikku suhet aga siis, kui vanem on lasteaiakoha saanud ning

lasteaed pakub alushariduse andmiseks ja lastehoiu funktsiooni täitmiseks lasteaiateenust.

38

Lasteaed täidab lasteaiateenust pakkudes küll avalikku ülesannet, kuid sellega ei kaasne

riigivõimu volitusi. Kui isik leiab, et lasteaiakoha kasutamisel on tema õigusi rikutud, saab ta

esitada hagi maakohtusse.

Munitsipaallasteaed asutatakse kohaliku omavalitsuse üksuse otsusega ja eralasteaed

eraõigusliku juriidilise isiku otsusega, lähtudes tema omandivormist. Eralasteaia asutamise

otsuse tegemiseks ei näe õigusaktid ette otsuse tegemise vormi. Munitsipaallasteaia asutamise

otsuse tegemiseks on ette nähtud kord kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses (edaspidi ka

KOKS). KOKS § 35 lõike 2 kohaselt otsustab valla või linna ametiasutuse hallatava asutuse

(munitsipaallasteaia) asutamise ja selle tegevuse lõpetamise volikogu. Hallatava asutuse

põhimäärus, struktuur ja koosseis kinnitatakse ja neid muudetakse volikogu poolt kehtestatud

korras. Valla või linna ametiasutus ja ametiasutuse hallatav asutus registreeritakse riigi ja

kohaliku omavalitsuse asutuste registris.

Eelnõu § 16 lõige 2 sätestab, et lasteaial on põhimäärus või põhikiri, milles sätestatakse

vähemalt lasteaia asukoht ja tegevuskohad, nimetus, struktuur ning õppekeel või õppekeeled.

Lasteaia põhimäärus või põhikiri kehtestatakse ja seda muudetakse lasteaia pidaja kehtestatud

korras.

Kehtestatud põhimäärus või põhikiri on üks tegevusloa taotlemise, munitsipaallasteaia puhul

tegevuse eeldusi. Mõisted põhimäärus ja põhikiri tulenevad kehtivatest seadustest, vastavalt

KELS-ist ja ErakS-st, samuti Eesti Vabariigi haridusseadusest, mille § 19 sätestab, et

haridusasutuse õigusliku seisundi kehtestavad õigusaktid ja tema põhikiri või põhimäärus.

Võrreldes kehtiva KELS §-ga 9 on eelnõu sellest sättest välja jäetud kohustus reguleerida

põhimääruses seda, mis on edaspidi sätestatud seaduse tasemel. Näiteks on edaspidi seaduses

sätestatud direktori pädevus ja tema ülesanded, samuti hoolekogu pädevus ja ülesanded.

Eelnõu § 15 lõikes 2 nimetatud lasteaia kui asutuse põhimäärust ja põhikirja tuleb eristada

eralasteaia pidaja kui juriidilise isiku põhikirjast. Niisamuti tuleb munitsipaallasteaia kui

asutuse põhimäärust eristada valla või linna kui lasteaia pidaja põhimäärusest. Eralasteaia

pidaja kui juriidilise isiku põhikirja sisu ja muutmist reguleerib äriseadustik ja selline põhikiri

kantakse äriregistrisse. Valla või linna kui avalik-õigusliku juriidilise isiku põhimääruse sisu ja

muutmist reguleerib kohaliku omavalitsuse korralduse seadus ja see kehtestatakse valla või

linna volikogu määrusega. Käesolevas lõikes sätestatud põhimäärus ja põhikiri reguleerib

lasteaia kui asutuse tegevusi.

Eelnõu § 16 lõige 3 sätestab, et eralasteaia tegevuse korraldamise ja alushariduse pakkumise

õigus antakse käesolevas seaduses sätestatud korras tegevusloaga.Nii on ka kehtiva õiguse

järgi, kuid lõige on vajalik rõhutamaks selguse huvides eralasteaia tegevuse lubatavuse

õiguslikku alust võrreldes munitsipaallasteaia tegevuse korraldamisega, sest viimase puhul ei

ole vaja tegevusluba (vt lähemalt eelnõu 3. jao selgitust).

Tegevusluba annab eralasteaia pidajale õiguse pakkuda alusharidust. Pidaja jaoks tähendab

tegevusloa saamine majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (edaspidi ka MSÜS) § 16

tähenduses loakohutuse täitmist. Ilma tegevusloata ei tohi õppe- ja kasvatustegevust läbi viia.

Kui sisuline tegevus vastab lasteaia tegevuse tunnustele, kuid puudub tegevusluba, on tegemist

ebaseadusliku majandustegevusega karistusseadustiku (edaspidi ka KarS) § 372 tähenduses.

Tegevusluba ja selle taotlemist on täpsemalt selgitatud seletuskirja § 22 juures. Koolituslubade

ja tegevuslubade üleminekusätteid on selgitatud eelnõu rakendussätete juures.

39

Eelnõu § 16 lõige 4 sätestab, et lasteaia pidaja otsusel võib lasteaed tegutseda ühe asutusena

mitmes tegevuskohas. Sellisel juhul peab tema tegevus vastama käesolevas seaduses sätestatud

nõuetele kõikides tegevuskohtades.

Regulatsiooni eesmärk on tagada lasteaia tegevuse korraldamiseks ja juhtimiseks piisav

paindlikkus. Ühe asutusena mitmes tegevuskohas tegutseva lasteaia puhul on õiguslikult

tegemist ühe lasteaiaga (juriidilise isikuga). Regulatsiooni kohaselt võib lasteaia pidaja

olemasolevaid lasteaedu üheks asutuseks konsolideerida. Säte kehtib ka tulevikus asutavate

lasteaedade suhtes. Nii võib mitmes tegevuskohas tegutseval lasteaial olla üks direktor ja

näiteks tegevuskohtades üksnes õppealajuhataja.

§ 17. Lasteaia ümberkorraldamine

Eelnõu § 17 lõigete 1–3 sõnastus on üle toodud kehtiva KELS § 33 lõigetest 1, 2 ja 4. Kehtiva

KELSi ülejäänud lasteaia ümberkorraldamist ja -kujundamist reguleerivad sätted on

käesolevast eelnõust välja jäetud, sest need on kaetud käesolevas paragrahvis sätestatuga.

Ühtlasi on käesolevast eelnõust välja jäetud ka lasteaia ümberkujundamise korraldus, mis

reguleeris eri liiki lasteaedade ümberkujundamist. Neid sätteid käesolevas eelnõus ei

reguleerita, sest eelnõuga ei kehtestata lasteaedade eri liike.

Kehtiva KELS § 33 lõige 4 eeldab, et lasteaia ümberkorraldamise või ümberkujundamise

tulemusena tuleb igal juhul taotleda koolitusluba (käesoleva seaduse tähenduses tegevusluba).

Käesoleva paragrahvi lõikes 4 on PGS § 80 lõike 6 regulatsiooni arvesse võttes sätestatud, et

kui ümberkorraldamisel lasteaiad ühendatakse (ühendatavad lasteaiad lõpetavad tegevuse ja

nende baasil moodustatakse uus lasteaed), jagatakse või eraldatakse, tuleb eralasteaial

tegevusluba taotleda ümberkorralduse tulemusel asutatud uuele lasteaiale. Lasteaedade liitmisel

(liidetav lasteaed lõpetab oma tegevuse) tegevusluba taotleda vaja ei ole. Selline regulatsioon

vähendab tegevusloa taotlemise kohustusi.

Eelnõu § 17 lõikes 4 sätestatakse, et ühe asutusena tegutseva lasteaia ja üldhariduskooli

ümberkorraldamisel, kooli pidamise üleandmisel ja tegevuse lõpetamisel kohaldatakse

põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatut. Võrreldes kehtiva KELS §-ga 33 on

regulatsiooni muudetud ja viidatud põhikooli- ja gümnaasiumi regulatsioonile, mis on

sätestatud täpsemalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-des 80 ja 81.

§ 18. Lasteaia kodukord

Eelnõu § 18 lõikes 1 sätestatakse, et direktor koostab koostöös töötajatega kodukorra.

Kodukorras sätestatakse laste ja lasteaia töötajate vaimset ja füüsilist turvalisust ohustavate

olukordade ennetamise, neile reageerimise, juhtumitest teavitamise ja nende lahendamise kord.

Erinevalt kehtiva KELS §-st 92 käsitletakse lasteaia kodukorda käesolevas peatükis, sest

kodukord on seotud lasteaia tegevuse korraldamisega. Lasteaia töötajad osalevad kodukorra

koostamisel.

Eelnõu § 18 lõikes 2 sätestatakse, et kodukorra kehtestab direktor, olles kuulanud ära

hoolekogu arvamuse. Lasteaia kodukord on lastele, vanematele ja lasteaia töötajatele täitmiseks

kohustuslik ning see avalikustatakse lasteaia või lasteaia pidaja veebilehel.

40

Enne kodukorra kehtestamist kuulab direktor ära hoolekogu arvamuse. Kuna kodukord on

lastele, vanematele ja lasteaia töötajatele täitmiseks kohustuslik, tuleb see avalikustada lasteaia

või pidaja veebilehel.

§ 19. Lasteaia arengukava ja sisehindamine

Eelnõu §-s 19 sätestatakse lasteaia arengukava põhimõtted.

Võrreldes kehtiva KELS §-ga 91 on regulatsiooni muudetud paindlikumaks. Eelnõu lähtub

põhimõttest, et arengukava ja sisehindamise süsteem peavad olema omavahel paremini

sidustatud ning sisehindamine peab olema seotud arengukava eesmärkidega. Sisehindamise

tulemused võimaldavad teha asjakohaseid ja tõenduspõhiseid järeldusi, mis on omakorda

aluseks uute arengukava eesmärkide seadmisele. Arengukava koostades tuleks läbi mõelda,

kellelt ja kui tihti tagasisidet küsida ning milliseid meetodeid arengukava eesmärkide ja

tegevuste hindamiseks kasutada.

Eelnõu § 19 lõike 1 kohaselt koostab lasteaia direktori lasteaia järjepideva arengu tagamiseks

arengukava ja seda koostöös lasteaia töötajate, lasteaia pidaja ja hoolekoguga lasteaia

arengukava. Arengukava tehakse vähemalt kolmeks aastaks. Arengukava koostamisel

arvestatakse sisehindamise tulemustes esile toodud tugevustega ja parendamist vajavate

valdkondadega ning riskianalüüsi tulemustega. Võrreldes kehtiva KELS § 91 lõigetega 1 ja 2

on regulatsiooni muudetud kompaktsemaks, jättes välja loetelu valdkondadest, mis peavad

olema arengukavas kehtestatud. Kirjeldatud lähenemine on sarnane PGS § 67 lõikes 1

sätestatuga. Võrreldes kehtiva KELS § 91 lõikega 21 jäetakse välja mõiste „arengukava

tegevuskava“ ning lisatakse kohustus arvestada arengukava koostamisel riskianalüüsi

tulemustega.

Eelnõu § 19 lõikes 2 sätestatakse, et direktor viib koostöös töötajatega läbi lasteaia

sisehindamist. Sisehindamine on pidev protsess, mille eesmärk on tagada laste arengut toetavad

tingimused ja lasteaia järjepidev areng. Lasteaia sisehindamise korra kehtestab direktor, olles

kuulanud ära hoolekogu arvamuse.

Direktor viib koostöös töötajatega läbi lasteaia sisehindamist enda kehtestatud korra alusel.

Enne korra kehtestamist tuleb ära kuulata hoolekogu arvamus. Sisehindamine on pidev

protsess, mille eesmärk on tagada laste arengut toetavad tingimused ja lasteaia järjepidev

areng.Sisehindamine on arengukava eesmärkide täitmise seire instrument ja oluline abivahend

lasteaia pideva arengu tõenduspõhiseks jälgimiseks, analüüsimiseks ja hindamiseks.

Arengueesmärgid on protsessiülesed ja on seotud oluliste kvaliteedijuhtimise valdkondadega

(strateegiline juhtimine ja eestvedamine, personalijuhtimine, koostöö huvirühmadega,

ressursside juhtimine ja õppekasvatusprotsess). Sisehindamine aitab lasteaial ja lasteaia pidajal

mõista, millisel tasemel parasjagu ollakse ja kuhu soovitakse jõuda ning millised tegevus- ja

tulemusnäitajad väljendavad liikumist seatud sihtide poole. Eesmärk on leida organisatsiooni

tugevused ja parendamist vajavad valdkonnad. Sisehindamine on ka lasteaia juhi töövahend

lasteaia arengu suunamisel. Eksperdid on teinud ettepaneku, et sisehindamine peaks olema

kooskõlas tegeliku praktikaga. Sisehindamise korraldamiseks tuleb lasteaia direktoril välja

töötada kord, mille alusel analüüsi ja hindamist tõhusalt läbi viia. Nimetatud korras peaks

sätestama, mida, millal ja kuidas analüüsitakse ja hinnatakse.

41

Selleks, et arengukava koostamisel võtta aluseks eelmisest perioodist tehtud järeldused, on

soovitav koostada sisehindamise aruanne arengukava kehtivuse viimasel aastal ja võtta see

aluseks uue arengukava koostamisel.

Eelnõu § 19 lõike 3 kohaselt kinnitab lasteaia pidaja lasteaia arengukava ja loob võimalused

arengukava eesmärkide täitmiseks. Arengukava täitmise eest vastutab lasteaia direktor.

Eelnõu kohaselt tagab pidaja võimalused, sh vajalikud ressursid, arengukava eesmärkide

täitmiseks. Vastutus arengukavas sätesatud eesmärkide täitmisel lasub lasteaia direktoril, kellel

on piisav pädevus asutuse arengu- ja tegevuseesmärkide püstitamiseks ning nende

saavutamiseks vajaminevate ressursside ja tegevuste planeerimiseks. Pidaja toetab arengukavas

seatud tegevuseesmärkide täitmist, tagades selleks vajalikud vahendid ja luues vastavad

võimalused.

Eelnõu § 19 lõige 4 sätestab, et lasteaia arengukava avalikustatakse lasteaia või tema pidaja

veebilehel. Võrreldes kehtiva KELS § 91 lõikega 4 on regulatsiooni täiendatud nii, et lasteaia

arengukava võib avalikustada lisaks lasteaia veebilehele ka pidaja veebilehel.

§ 20. Nõuded kohaliku omavalitsuse üksusele ja tema peetavale lasteaiale

Eelnõu 3. jaos sätestatakse munitsipaallasteaia pidamise nõuded. Kehtiva regulatsiooni kohaselt

peavad kõik alustavad õppeasutused sõltumata sellest, kas tegemist on era- või

munitsipaalõppeasutusega, taotlema Haridus- ja Teadusministeeriumilt luba õppe läbiviimiseks

vähemalt viis kuud enne õppeaasta algust. Eraõppeasutustele väljastatavaid lube õppe

läbiviimiseks nimetatakse tegevuslubadeks tulenevalt majandustegevuse seadustiku üldosa

seaduse § 16 lõikest 2 ning erakooliseaduse § 5 lõikest 2. Munitsipaalõppeasutustele

väljastatavaid lube nimetatakse koolituslubadeks. Tegemist on peamiselt terminoloogilise

erinevusega, sisu mõttes väljastatakse luba õppe läbiviimiseks era- ja

munitsipaalõppeasutustele samadel alustel. Kehtivas õiguses toimub õppeasutustele nii esmase

tähtajalise kui ka hilisema tähtajatu koolitus- või tegevusloa väljastamine eelkõige dokumentide

kontrollimise põhjal.

Pärast haldusreformi, mille käigus toimusid Eestis 2017. aastal kohalike omavalitsuste

vabatahtlikud ühinemised, on munitsipaalõppeasutuste pidaja ehk kohaliku omavalitsuse

üksuste roll haridusmaastikul oluliselt muutunud. Lisaks näeb põhiseaduse § 154 lõige 1 ette,

et riik peab austama kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõigust, mille põhisisuks on kaitsta

kohaliku omavalitsuse otsustus- ja valikudiskretsiooni kohaliku elu küsimuste lahendamisel.

Põhiseaduse § 37 paneb kohalikule omavalitsusele ülesande ülal pidada vajalikul arvul

õppeasutusi, et teha haridus kättesaadavaks. Ka Justiitsministeerium on Haridus- ja

Teadusministeeriumile esitanud oma seisukoha, et riigi poolt koolituslubade väljastamise

süsteem ei arvesta eeltoodud enesekorraldusõigusega ning asjaoluga, et kuna hariduse

võimaldamine on juba põhiseadusest tulenevalt kohaliku omavalitsuse ülesanne, siis ei ole

selline loamenetluse regulatsioon vastavuses Eesti õigusruumi üldise loogikaga. Ülesande

täitmist, mille kohustus on kohaliku omavalitsuse üksusele pandud seadusega, ei saa piirata

tegevusloa regulatsiooniga. Kohaliku omavalitsuse üksused täidavad seadusega pandud

kohustust lähtuvalt enesekorraldusõigusest ning nad ei peaks vajama lapsehoiu või lasteaia

loomiseks Haridus- ja Teadusministeeriumilt luba.

Eelnõu § 20 lõikes 1 sätestatakse, et kohaliku omavalitsuse üksus tagab tema peetava lasteaia

vastavuse kõigile käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides

42

munitsipaallasteaiale sätestatud nõuetele. Nõuetele vastavuse näidisloetelu, mis ei ole

ammendav: 1) lastaias töötab piisaval arvul õppe- ja kasvatustegevusega seotud töötajaid (§ §

27 ja § 11) 4) 2) töötajad vastavad kvalifikatsiooninõuetele (§ 29) 3) koostatud on õppekava,

mille alusel toimub õppe- ja kasvatustegevus (§ 8), kodukord (§ 18) ja arengukava (§ 19) need

veebilehel avalikustatud 4) hooned, ruumid, maa-ala ja sisustus vastavad õpi- ja

kasvukeskkonna ja tuleohutusnõuetele (§ 3 lõige 6) 4) õppe- ja kasvatustegevus on eestikeelne

5) lastele on vajadusel tagatud tugiteenused 6) täidetud on rühma piirarvu nõue ning igas

rühmas töötab vähemalt üks täistööajaga õpetaja vajalikul ning vajalikul arvul abiõpetajaid (§

10 ja 11).

Kohaliku omavalitsuse üksus ei pea taotlema Haridus- ja Teadusministeeriumilt koolitusluba

ja seega ei teosta ministeerium munitsipaallasteaia asutamisel eelkontrolli. Eelnõu kõnealune

regulatsioon on sätestatud selliselt, et omavalitsusüksuse lasteaedade ja ka lastehoidude kohta

kehtivad nõuded on sätestatud seaduses ja nende nõuete täitmise üle teostab Haridus- ja

Teadusministeerium järelevalvet pärast seda, kui lasteaed on asutatud. Eraõigusliku juriidilise

isiku puhul kehtib majandustegevuse seadustiku üldosa seadusele vastav tegevusloa menetlus,

nagu see on eelnõus ette nähtud (eelnõu § 22).

Eelnõu § 20 lõikes 2 sätestatakse, millistel juhtudel on Haridus- ja Teadusministeeriumil õigus

nõuda ja kohaliku omavalitsuse üksus kohustatud Haridus- ja Teadusministeeriumi nõudel

lõpetama munitsipaallasteaia tegevuse. PS § 37 lõike 2 esimene lause sätestab, et hariduse

kättesaadavaks tegemise eesmärgil peavad riik ja kohalikud omavalitsuse üksused ülal pidama

vajalikul arvul õppeasutusi. Viidatud kohustus hõlmab ka lasteaedasid, nagu see ülesanne on

sätestatud käesolevas eelnõus. Kohaliku omavalitsuse üksus ei pea selle ülesande täitmiseks

taotlema Haridus- ja Teadusministeeriumilt luba ning seega ei teosta ministeerium ka kohaliku

omavalitsuse üksuse asutatava lasteaia osas eelkontrolli. Hariduse andmine on riigi järelevalve

all. Kohaliku omavalitsuse asutatav ja peetav lasteaed peab vastama kõigile käesolevas eelnõus

sätestatud nõuetele. Ministeerium teostab selles osas haldusjärelevalvet. Kui haldusjärelevalve

ja riiklikku järelevalve käigus selgub seaduse nõuete rikkumine, misjärel tehakse ettekirjutus,

kuid lasteaed ja kohaliku omavalitsuse üksus ei täida ettenähtud tähtajaks ja korras ettekirjutust,

on Haridus- ja Teadusministeeriumil õigus nõuda munitsipaallasteaia tegevuse lõpetamist ja

selle nõude täitmine on kohaliku omavalitsuse üksusele kohustuslik. Selline meede on

haldusjärelevalve, riiklikku järelevalve ja nende käigus kohaldavate sunnimehhanismide kõrval

vajalik, et kaitsta teiste isikute, eelkõige haavatava grupi - laste turvalisust ja heaolu ning õigust

kvaliteetsele alusharidusele olukorras, kus kohaliku omavalitsuse üksus ei järgi seaduses

sätestatud nõudeid vaatamata haldusjärelevalve ja riiklikku järelevalve käigus tehtavatele

ettekirjutustele puuduste kõrvaldamiseks ja seadusest juhindumiseks.

§ 21. Haridus- ja Teadusministeeriumi teavitamine

Eelnõu §-s 21 sätestatakse kohaliku omavalitsuse üksuse kohustus teavitada Haridus- ja

Teadusministeeriumi lasteaia teenuse pakkumise alustamisest. Lasteaed peab vastama eelnõus

lasteaiale sätestatud nõuetele. Haridus- ja Teadusministeeriumil on õigus nende nõuete täitmise

üle haldusjärelevalvet teostada. Kohaliku omavalitsuse üksus teavitab Haridus- ja

Teadusministeeriumi vähemalt viis kuud enne õppe- ja kasvatustegevuse algust otsusest

asutada lasteaed, see ümber korraldada või selle tegevus lõpetada või peatada. Haridus- ja

Teadusministeerium kannab teavituses nimetatud otsused hariduse infosüsteemi. Seejärel on

Haridus- ja Teadusministeeriumil õigus teostada järelevalvet käesolevas seaduseelnõus

sätestatud korras.

43

§ 22. Tegevusloa taotlemine

Eelnõu §-s 22 sätestatakse eralasteaia tegevusloa taotlemise regulatsioon.

Kehtivas KELSis on sätestatud koolitusloa taotlemise tingimused munitsipaallasteaedadele ja

erakooliseaduses on sätestatud tegevusloa taotlemise tingimused eralasteaedadele. Nimetatud

loaregulatsioonide süsteem muutub munitsipaallasteaedade osas. Eralasteaia pidajad peavad ka

edaspidi taotlema alushariduse pakkumiseks tegevusluba.

Majandustegevusega alustamise lubamisest sõltub isiku juurdepääs majandustegevusele, seega

on alustamispiirangute puhul tegu PS §-de 29 ja 31 kaitseala tugevaima riive vormiga. PS § 31

kaitseala on ettevõtlusvabadus, mis on seotud ja kattub osaliselt PS §-s 29 sätestatud õigusega

valida tegevusala, elukutset ja töökohta.

Põhiseaduse § 37 lõikest 5 tulenevalt on hariduse andmine riigi järelevalve all. Seega tuleb riigil

kehtestada teatud kvaliteedinõuded ning nende nõuete järgimist kontrollida.

Tegevusloa taotluse menetlus ja järelevalve menetlus on omavahel tihedalt seotud. Eelnõus

sätestatud loataotluse regulatsiooni ülesanne on võimaldada Haridus- ja Teadusministeeriumil

majandustegevuse üle eelkontrolli teostada, sest eesmärk on tagada enne majandustegevusega

alustamist majandustegevuse esemeline sobivus selleks, et kaitsta teiste isikute, eelkõige

haavatava grupi isikute huve – laste turvalisust ja heaolu ning õigust kvaliteetsele

alusharidusele. Seetõttu on ettevõtja tegevus allutatud rangemale regulatsioonile ja

järelevalvele. Eeltoodu alusel leiavad eelnõu koostajad, et majandustegevuse alustamise puhul

ettenähtud piirangu kehtestamisel on leitud avaliku ja erahuvi vahel õiglane tasakaal, piirangud

on üheselt mõistetavad, selged ja piiritletud ning riivavad õiguseid ja vabadusi minimaalselt.

Eelnõu § 21 lõige 1 sätestab, et tegevusluba annab eralasteaia pidajale õiguse pakkuda

alusharidust kindlas tegevuskohas. Tegevusloa taotluse lahendab Haridus- ja

Teadusministeerium. Tegevusloa saamise taotlus tuleb esitada Haridus- ja

Teadusministeeriumile hiljemalt viis kuud enne õppe- ja kasvatustegevuse algust.

Võrreldes kehtiva õigusega ei ole alushariduse andmist võimaldava loa taotlemise protsessi

muudetud. Käesoleva regulatsiooniga sätestatakse sarnaselt seni kehtinud taotlemise korrale, et

tegevusloataotlus tuleb Haridus- ja Teadusministeeriumile esitada vähemalt viis kuud enne

õppe- ja kasvatustegevuse algust. Tähtaja eesmärk on tagada, et pidajal oleks vajaduse korral

võimalik kõrvaldada taotluses esinevad puudused enne kavandatud tegevuse algust ja esitada

Haridus- ja Teadusministeeriumile täiendavad materjalid. Tähtajaga tagatakse muu hulgas

õiguskindlus ka vanematele. Käesoleva seaduse alusel antud tegevusluba võimaldab pakkuda

vaid alusharidust.

Tegevusluba kindlas tegevuskohas tähendab pidajale õigust pakkuda alusharidust ühes või

mitmes tegevuskohas. Tegevuskoht tähendab aadressi Ehitusregistri tähenduses. See tähendab,

et alusharidust võib pakkuda vaid nendes tegevuskohtades aadressi täpsusega, mis on

tegevusloal märgitud.

Eelnõu § 22 lõige 2 sätestab, et tegevusluba antakse eralasteaia pidajale, kui ta on esitanud

taotluse ning täitnud järgmised nõuded:

1) lasteaia pidaja tagab lasteaia kestlikkuse, sealhulgas piisava rahastuse;

44

2) lasteaias on lasteaia õppekavas määratud õppe- ja kasvatustegevuse eesmärkide täitmiseks

piisaval arvul kvalifikatsiooninõuetele vastavaid töötajaid;

3) lasteaia pidaja on kehtestanud käesolevas seaduse § 16 lõikes 2 sätestatud nõuetele vastava

põhikirja;

4) lasteaial on käesoleva seaduse § 7 lõikes 4 sätestatud nõuetele vastav õppekava;

5) lasteaial on tegevuseks vajalikud ruumid, hooned, maa-ala ja sisustus, mis vastavad õpi- ja

kasvukeskkonna ning tuleohutusnõuetele;

6) lasteaia pidaja tagab kõikide käesolevas seaduses eralasteaia pidajale ja eralasteaiale

sätestatud nõuete täitmise.

Võrreldes kehtiva KELSiga on eelnõud täiendatud ja lisatud on tegevusloa kontrolliese.

Kõnealune kontrolliese on loodud kehtiva erakooliseaduse, koolieelse lasteasutuse seaduse

ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse regulatsioone ning Haridus- ja Teadusministeeriumi

praktikas esinenud olukordi arvestades.

Kehtivas õiguses ei ole kontrollieset nii täpselt määratletud. Kehtiv KELS sätestab loetelu

dokumentidest, mis lasteaia pidaja peab koolitusloa saamiseks Haridus- ja

Teadusministeeriumile esitama, kuid seadusega ei reguleerita sisulisi nõudeid, mis peavad

olema täidetud enne tegevuse alustamist tegevusluba taotledes. Tagamaks, et pidaja on

suuteline täitma kõik sisulised nõuded, millega garanteeritakse laste õiguste kaitse loodavas

lasteaias, on oluline käesolevas eelnõus kehtestada õiguslik alus nõuete täitmise

kontrollimiseks.

Alustavale lasteaiale nõuete kehtestamisel on arvestatud asjaoluga, et taotlus tegevusloa

saamiseks tuleb esitada vähemalt viis kuud enne tegevuse kavandatavat algust. Tegevusloa

andmisel on oluline veenduda, et lasteaia pidajal on võimekus täita kõiki õigusaktides sätestatud

nõudeid, sh suudetakse garanteerida kõik vajalikud ressursid ja täita kõik kehtestatud nõuded

lasteaia tegevusega alustamiseks ja lasteaia edaspidise töö korraldamiseks. Seejuures ei ole

oluline tõendada mitte ainult piisavate finantsressursside olemasolu, vaid ka võimekust tagada

nõuetele vastav tööjõud ja ruumid.

Eelnõu sätestab, et alustaval lasteaial peab olema kolm alusdokumenti: arengukava, põhikiri ja

lasteaia õppekava. Tegemist on lasteaia tegevust reguleerivate alusdokumentidega, mis

annavad ülevaate pidaja plaanidest ja lasteaia kavandatavast sisulisest tegevusest. Et tagada

plaanitava tegevuse vastavus õigusaktides sätestatud nõuetele, on oluline nende dokumentide

nõuetele vastavust ka kontrollida.

Eelnõu kohaselt peab eralasteaia pidaja lasteaiale tegevusloa taotlemisel tõendama, et lasteaial

on tegevuseks vajalikud ruumid, hooned, maa-ala ja piisav sisustus, mis vastavad õppe- ja

kasvatustegevuse nõuetes sätestatule. Lisaks peavad pädevad organid olema kinnitanud, et need

vastavad nõuetele. Nõude eesmärk on enne tegevusloa andmist veenduda, et lastele on tagatud

ohutu ja arendav keskkond. Pidaja peab tagama piisavad rahalised vahendid ning

kvalifikatsiooninõuetele vastava personali. Tegemist on nõudega, mille puhul ei piisa üksnes

kestlikkuse tõendamisest, vaid olemas peab olema kogu vajalik õppemateriaalne baas.

Eelnõu § 22 lõige 3 sätestab, et kui lasteaias on hoiurühm, peab lisaks käesoleva paragrahvi

lõikes 2 sätestatud nõuetele:

1) lasteaia õppekava sisaldama käesoleva seaduse § 36 lõikes 2 sätestatud nõuetele vastavat

lastehoiu õppekava;

45

2) lasteaia pidaja tagama kõikide käesolevas seaduses eralastehoiu pidajale ja eralastehoiule

sätestatud nõuete täitmise, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisustega.

Kui lasteaias on hoiurühm, siis on tegemist on lasteaia tegutsemise vormiga, mille lastehoiu

osale kohaldatakse käesolevas seaduses lastehoiu kohta sätestatut ja lasteaia osale käesolevas

seaduses lasteaia kohta sätestatut, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisustega, siis

esitatakse käesolevas lõikes vastavalt täiendavad kontrolliesemed lastehoiu osale.

Eelnõu § 22 lõige 4 sätestab, et tegevusloa taotlusele lisatakse:

1) lasteaia asutamise otsus;

2) arengukava, mis sisaldab andmeid lasteaia tegevuse kestlikkuse kohta käesolevas seaduses

sätestatud ülesannete täitmisel, sealhulgas andmed piisava rahastuse olemasolu või saamise

allika kohta, samuti eralasteaia pidaja suutlikkuse kohta tagada kõikide käesolevas seaduses

eralasteaia pidajale ja eralasteaiale sätestatud nõuete täitmine;

3) eralasteaia pidaja kinnitus, et ta tagab lasteaias läbiviidava õppe- ja kasvatustegevuse mahust

lähtudes piisava arvu kvalifikatsiooninõuetele vastavaid töötajaid lasteaia õppekavas määratud

õppe- ja kasvatustegevuse eesmärkide täitmiseks;

4)eralasteaia pidaja kinnitus, et ta tagab kõikide käesolevas seaduses eralasteaia pidajale ja

lasteaiale sätestatud nõuete täitmise;

5) lasteaia põhikiri;

6) lasteaia õppekava;

7) pädevate asutuste hinnang, mis kinnitab õpi- ja kasvukeskkonnaks kavandatavate ruumide,

hoonete, maa-ala ja sisustuse vastavust käesoleva seaduse § 3 lõike 6 alusel kehtestatud õpi- ja

kasvukeskkonna ning tuleohutusnõuetele.

Sätte eesmärk on esitada avatud loetelu dokumentidest, millega on üldjuhul võimalik tõendada

kontrollieseme asjaolude olemasolu. See loob alustavate lasteaedade ning nende pidajate jaoks

suurema õigusselguse. Õigusselguse ja -kindluse tagamiseks on oluline sätestada, kuidas

Haridus- ja Teadusministeerium käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 esitatud nõuete täitmist

kontrollib. Selleks on sätestatud tegevusloa taotlemiseks vajalike dokumentide, andmete ja

teabe loetelu.

Eelnõu § 22 lõige 5 sätestab, et Haridus- ja Teadusministeeriumil on lisaks käesoleva

paragrahvi lõikes 4 esitatule õigus nõuda täiendavaid dokumente, andmeid või teavet, mis

tõendavad käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud asjaolusid.

Säte on oluline, sest erandjuhtudel ei pruugi kontrolliese saada loetelus toodud dokumentidega

tõendatud. Seetõttu on Haridus- ja Teadusministeeriumile jäetud õigus nõuda lisatõendeid.

Käesolev lõige lähtub haldusmenetluse loogikast ja ka taotluse esitaja huvidest, sest juhul, kui

on jäänud esitamata mõned olulised dokumendid või on dokumendid puudustega, ei ole see

iseenesest alus tegevusloa andmisest keelduda, kuna menetlejal on õigus haldusakti andmiseks

vajalikke dokumente juurde küsida ja anda võimalus puudused kõrvaldada.

§ 23. Tegevusloa andmine ja muutmine

Eelnõu §-s 23 sätestatakse tegevusloa andmise ja muutmise regulatsioon ning võrreldes kehtiva

KELSi ja erakooli seadusega puudutab see vaid eralasteaia pidajaid.

46

Eelnõu § 23 lõike 1 kohaselt otsustab Haridus- ja Teadusministeerium tegevusloa andmise või

muutmise kahe kuu jooksul alates taotluse esitamisest. Tegevusloa muutmise alus on

tegevuskoha muutmine või lisamine.

Võrreldes kehtiva KELS § 12 lõikega 5 ja EraKS § 54 lõikega 6 on regulatsiooni täiendatud,

täpsustades tegevusloa muutmise tingimusi. Eelnõu kohaselt peab Haridus- ja

Teadusministeeriumile tegevusloa muutmise taotluse esitama, kui muutub lasteaia tegevuskoht

või senistele tegevuskohtadele lisandub uus tegevuskoht. Tegevusloa muutmise taotlust ei tule

esitada väiksema mahuga muudatuste puhul, nt õpetajate muutumise ja õppekava uuendamise

korral.

Eelnõu § 23 lõige 2 sätestab, et Haridus- ja Teadusministeerium keeldub tegevusloa andmisest

või selle muutmisest, kui tegevusloa andmise või muutmise taotlus või taotlusele lisatud

dokumendid ei ole kooskõlas käesolevas seaduses või teistes õigusaktides sätestatud nõuetega

või lasteaia pidaja ei ole tõendanud käesoleva seaduse § 22 lõikes 2 nimetatud asjaolusid. Kui

taotleja ei ole tõendanud § 22 lõikes 2 sätestatud nõuete täitmist kõigis tegevuskohtades, on

Haridus- ja Teadusministeeriumil õigus anda tegevusluba või seda muuta vaid nendes

tegevuskohtades tegutsemiseks, kus § 22 lõikes 2 sätestatud nõuete täitmine on tõendatud.

Tegevusloa andmisel ja muutmisel hindab Haridus- ja Teadusministeeriumi, kas eelnõu § 22

lõikes 2 sätestatud nõuded on täidetud. Haridus- ja Teadusministeerium keeldub tegevusloa

andmisest ja muutmisest, kui tegevusloa andmise või muutmise taotlus või sellele lisatud

dokumendid ei ole kooskõlas eelnõus või teistes õigusaktides sätestatud nõuetega või pidaja ei

ole tõendanud eelnõu § 22 lõikest 2 tulenevate nõuete täitmist. See tähendab, et tegevusluba ei

anta või ei muudeta, kui pidaja ei ole lasteaia tegevuse alustamiseks või muutmiseks seatud

ühte või mitut sisulist nõuet täitnud või ei ole nende täitmise tõendamiseks vajalikke

dokumente. Seejuures kohalduvad menetlusele haldusmenetluse seaduses sätestatud nõuded.

Eelnõu § 23 lõige 3 sätestab, et kui lasteaia pidaja muudab lasteaia tegevuskohta pärast

tegevusloa saamist, on ta kohustatud esitama hariduse infosüsteemi kaudu tegevusloa muutmise

taotluse hiljemalt kaks kuud enne muudatuse tegemist. Lasteaia pidaja peab esitama käesoleva

seaduse § 22 lõike 4 punktides 3 ja 7 nimetatud dokumendid, andmed või teabe

See regulatsioon on vajalik, kuivõrd eralasteaedade tegevuse eripära tõttu pakutakse

eralasteaias lasteaiateenust nt perede vajadusest ja eralasteaia pidajate majanduslikust

võimekusest lähtudes sageli mitmes tegevuskohas ja tegevuskohti muudetakse paindlikumalt.

Seejuures on oluline tagada, et lasteaedade tegevus vastaks eelnõus sätestatud tingimustele igas

tegevuskohas. Uue tegevuskoha lisandumisel ei anta lasteaiale uut tegevusluba, vaid kantakse

hariduse infosüsteemi andmed uue tegevuskoha kohta. Uues tegevuskohas võib alustada

tegevust, kui andmed on kantud hariduse infosüsteemi, st Haridus- ja Teadusministeerium on

hariduse infosüsteemi kaudu sellekohase otsuse teatavaks teinud. Lisaks reguleerib säte ka

olukorda, kus lasteaia pidaja soovib lasteaia tegevuskohta muuta. Tegevusluba antakse pidajale

lasteaia konkreetse tegevuskoha jaoks ja tegevuskoht märgitakse tegevusloa andmisel. Seega

tuleb ka tegevuskoha muutmisel taotleda tegevusloa muutmist.

Regulatsiooni on vaja, sest lasteaia laiendamisel või tegevuskohtade muutumisel muutub

lasteaia õpi- ja kasvukeskkond ning võivad muutuda ka lasteaia kontekst ja eripära. See

omakorda võib kaasa tuua vajaduse muuta lasteaia põhikirja ja õppekava. Lisaks saab eeldada,

et uues tegevuskohas hakkab vähemalt osaliselt tööle uus personal. Eeltoodust nähtub, et

47

sellises olukorras võivad muutuda sisuliselt kõik lasteaia tegutsemise aluseks olnud asjaolud ja

seetõttu võib olla vaja neid uuesti tõendada.

Muu hulgas tähendab see, et Haridus- ja Teadusministeeriumile tuleb taotluse esitamisel

tegevusloa muutmiseks, tuleb esitada § 22 lõike 4 punktides 3 ja 7 nimetatud teave.

Eelnõu § 23 lõike 4 kohaselt teeb Haridus- ja Teadusministeerium käesoleva paragrahvi

lõigetes 1 ja 2 nimetatud otsused teatavaks taotluses esitatud e-posti aadressi kaudu. Lasteaia

andmed kantakse hariduse infosüsteemi.

HMS § 62 lõike 1 kohaselt tehakse haldusakt üldjuhul teatavaks vabas vormis, kuid haldusaktid,

millel on isikule koormav mõju (nt tegevusloa andmisest keeldumine, tegevusloa kehtetuks

tunnistamine), tehakse HMS § 62 lõike 2 kohaselt teatavaks kättetoimetamisega HMS 1.

peatüki 7. jaos sätestatud korras. Kättetoimetamise hetkest hakkab isiku jaoks kulgema

menetlus- või kaebetähtaeg, mistõttu on oluline, et haldusorganil oleks võimalik tõendada, et

isik on kättetoimetamist eeldava dokumendi kätte saanud ja tal on seeläbi tekkinud reaalne

võimalus dokumendi sisuga tutvuda. HMS § 27 lõige 2 näeb ette, millal saab elektrooniliselt

edastatud dokumendi kättetoimetatuks lugeda. Käesoleval juhul loetakse otsused

kättetoimetatuks, kui adressaat on kinnitanud elektrooniliselt edastatud dokumendi kättesaamist

(HKS § 27 lõike 2 punkt 2).

§ 24. Tegevusloa kehtetuks tunnistamine

Eelnõu §-ga 24 sätestatakse tegevusloa kehtetuks tunnistamise regulatsioon. Võrreldes kehtiva

KELSi ja erakooliseadusega on käesolevas eelnõus koolitus- ja tegevusloa kehtetuks

tunnistamine asendatud vaid eralasteaiale antud tegevusloa kehtetuks tunnistamisega.

Eelnõu § 24 lõike 1 kohaselt võib Haridus- ja Teadusministeerium tegevusloa kehtetuks

tunnistada, kui esineb vähemalt üks käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–5 nimetatud

alustest. Võrreldes kehtiva KELSi ja erakooliseadusega on käesolevas eelnõus regulatsiooni

sõnastust ja kehtetuks tunnistamise aluseid täpsustatud.

Eelnõu § 24 lõige 2 sätestab, et lasteaia pidaja teavitab lasteaia tegevuse lõpetamise otsusest

Haridus- ja Teadusministeeriumi, vanemaid ning lapse elukohajärgset kohaliku omavalitsuse

üksust kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt viis kuud enne tegevuse

lõpetamise kuupäeva. Kui lasteaed ei ole ühe aasta jooksul pärast tegevusloa saamist tegevust

alustanud, teavitab lasteaia pidaja sellest Haridus- ja Teadusministeeriumi ning oma

tegevuskoha kohaliku omavalitsuse üksust viie tööpäeva jooksul pärast aasta möödumist

tegevusloa andmisest.

Eelnõu § 24 lõike 3 kohaselt teeb Haridus- ja Teadusministeerium tegevusloa kehtetuks

tunnistamise otsuse teatavaks hariduse infosüsteemi esitatud e-posti aadressi kaudu.

Käesoleval juhul loetakse otsus kättetoimetatuks, kui adressaat on kinnitanud elektrooniliselt

edastatud dokumendi kättesaamist (HKS § 27 lõike 2 punkt 2). Vt ka eelnõu § 23 lõike 4

selgitust.

§ 25. Lasteaia juhtimine

Eelnõu §-ga 25 sätestatakse lasteaia juhtimise regulatsioon.

48

Erinevalt kehtiva KELS §-st 21 sätestatakse lasteaia juhtimises täiendavaid sisulisi muudatusi,

mis tulenevad lasteaia tegevuskohast ja lasteaia pidaja pädevusest.

Eelnõu § 25 lõike 1 kohaselt juhib lasteaia tegevust direktor, kelle ülesanne on tagada

käesolevas seaduses sätestatud õppe- ja kasvatustegevuse korraldusega seotud ülesannete ja

lasteaia õppekava täitmine ning töötajate ja ressursside otstarbekas ja tulemuslik juhtimine

koostöös õppe- ja kasvatustegevusega seotud töötajate ja hoolekoguga. Direktor annab kord

aastas hoolekogule ülevaate lasteaia õppe- ja kasvatustegevusest. Võrreldes kehtiva KELSiga

on regulatsiooni täiendatud ja lisatud, et direktor vastutab õppekava täitmise eest. Direktoril

peab eelnõuga kehtestatud ülesannete täitmiseks olema piisav juhtimispädevus, keeleoskus ja

kvalifikatsioon (eelnõu § 29 lõige 1). Sarnaselt KELS § 21 lõikega 4 sätestab eelnõu direktorile

kohustuse anda kord aastas hoolekogule ülevaade lasteaia õppe- ja kasvatustegevusest ning

majandamisest. Kuna hoolekogus on ka lasteaia pidaja esindaja, on välja jäetud nõue anda

ülevaade ka lasteaia pidajale. Haridus- ja Teaduministeerium on seadnud haridusvaldkonna

arengukavas aastateks 2021‒2035 sihiks, et haridusasutusi juhiksid pädevad ja motiveeritud

juhid. Ootused haridusasutuste juhtidele on kokku lepitud haridusasutuse juhi

kompetentsimudelis14. Kompetentsimudel on soovituslik alus juhtide värbamisel, nende

professionaalse arengu toetamisel, töö tulemuslikkuse ja kutseoskuste hindamisel ja

tunnustamisel. Eelnõus lähtutakse põhimõttest, et haridusasutuse juht on aktiivne õppija, kes

planeerib, juhib ja hindab oma õppimist, töö tulemuslikkust ja professionaalset arengut.

Lasteaia pidaja loob direktorile õppimise ja enesetäiendamise võimalused ning tagab direktorile

töölepingu seadusest tulenevad õigused. Pidaja annab direktorile tagasisidet lasteaia juhtimise

kohta ning koostöös määratletakse direktori professionaalse arengu vajadused. Direktor peab

tegema lasteaiaga seotud ülesannete täitmisel koostööd hoolekoguga.

Eelnõu § 25 lõige 2 sätestab, et lasteaia pidaja võib luua õppealajuhataja ametikoha lasteaia

õppekava rakendamise ning õpi- ja kasvukeskkonna tagamise, sealhulgas õpetajate ja

abiõpetajate või teiste töötajate professionaalsuse toetamise ja täienduskoolitusega ning

vanematega koostöö korraldamisega seotud ülesannete täitmiseks.

Erinevalt kehtiva haridus- ja teadusministri 11. septembri 2015. aasta määruse nr 42

„Koolieelse lasteasutuse personali miinimumkoosseis“ § 2 lõikest 2, ei pea lasteaias olema

õppealajuhataja ametikohta. Kui õppealajuhataja ametikohta ei looda, täidab lõikes kirjeldatud

ülesandeid lasteaia direktor.

Kui lasteaial on mitu tegevuskohta, võib lasteaia pidaja luua igale tegevuskohale

õppealajuhataja ametikoha. Lasteaia pidaja otsustada on, kas lõikes 2 nimetatud ülesandeid

tegevuskohtades täidab direktor või luuakse nende täitmiseks õppealajuhataja ametikoht.

Võttes arvesse tegevuskohtade arvu ja nende asukohti, saab õppealajuhataja toetada õppe- ja

kasvatustöö korraldusega seotud ülesannete ning juhtimisülesannete täitmist lasteaias. Eesmärk

on hoida lasteaia tegutsemisvõrk optimaalsena ja pikemas perspektiivis hoida kokku ka lasteaia

juhtimiskulusid.

Eelnõu § 25 lõige 3 sätestab, et direktoril on õigus sõlmida, muuta ja lõpetada töötajatega

töölepinguid töölepingu seaduses sätestatud korras, arvestades käesoleva seaduse §-des 27 ja

37 sätestatud erisusi.

14 Haridusasutuse juhi kompetentsimudel.

49

Võrreldes kehtiva KELS § 20 lõikega 4 on täpsustatud töölepingute sõlmimise ja lõpetamise

õigust lähtudes töölepingu seadusest. Välja on jäetud töölepingu ülesütlemise õigus, sest see

kuulub töölepingu seaduse regulatsiooni hulka. Samas peab direktor arvestama erisusi, mis on

seotud ametikohale konkursi korraldamise ja töötajate kvalifikatsiooninõuetega. Konkreetses

sättes direktorile antud õigus ei välista lasteaia pidaja õigust töölepinguid sõlmida.

Eelnõu § 25 lõike 4 kohaselt korraldatakse munitsipaallasteaia direktori ametikohale avalik

konkurss. Konkursi kuulutab välja ja selle läbiviimise korra kehtestab kohaliku omavalituse

üksus. Konkursi läbiviimisesse kaasatakse hoolekogu liikmed vastavalt käesoleva seaduse § 26

lõike 5 punktile 6. Töölepingu direktoriga sõlmib, seda muudab ja selle ütleb üles kohaliku

omavalitsuse üksus. Võrreldes kehtiva KELS § 21 lõikega 5 on regulatsiooni sõnastust

täpsustatud ja eelnõuga sätestatakse kohustus kaasata hoolekogu liige direktori valimise

protsessi. Eesmärk on suurendada hoolekogu rolli lasteaia juhtimist puudutavate otsuste

langetamisel.

Eralasteaia direktoriga sõlmitakse tööleping töölepingu seaduses sätestatud korras. Kui

eralasteaia juhatuse liige on samal ajal eralasteaia direktor, saab ka temaga sõlmida töölepingu

direktori ametikoha täitmiseks. Äriühingu juhatuse liige võib samas ettevõttes töölepingu alusel

töötada, kuid ainult tingimusel, et tehtav töö ei hõlma juhatuse liikme funktsiooni ja kohustuste

täimist. See tähendab, et juhatuse liikmel saab lisaks juhatuse liikme funktsiooni täitmisele olla

ettevõttega ka töölepinguline suhe, kui ta täidab muid ülesandeid, mis ei kattu juhatuse liikme

kohustustega. Eralasteaia direktori ametikoha täitmiseks ei ole avaliku konkurssi nõuet.

Töölepingu direktoriga sõlmib eraõigusliku juriidilise isiku seaduslik esindaja. Eralasteaia

direktori kvalifikatsioon peab vastama käesoleva paragrahvi lõikes sätestatud

kvalifikatsiooninõuetele.

Eelnõu § 25 lõike 5 kohaselt loob eralasteaia pidaja kollegiaalse juhtorgani, kellele

kohaldatakse käesolevas seaduses hoolekogu kohta sätestatut.

Eralasteaia pidaja peab looma juhtorgani, kellel on hoolekogu õigused ja kohustused. Kuivõrd

eralasteaia pidaja näol on tegemist eraõigusliku juriidilise isikuga, valib juhtorgani nimetuse

eralasteaia pidaja, nt võib eralasteaia juhtorgan kanda nõukogu või kolleegiumi nimetust.

Regulatsiooniga ühtlustatakse hoolekogu ülesanded lasteaia omandivormist sõltumata.

Lasteaiateenust osutatakse haavatavale sihtrühmale – lastele ning tegemist on avaliku

teenusega. Avalik teenus on iga ülesanne, mille suhtes eksisteerib avalik huvi või mis teenib

üldist heaolu.15 Seega on hoolekogu nõude kehtestamine ka eralasteaedadele õigustatud.

Hoolekogu ülesanne on j vanemate, lasteaia töötajate ja lasteaia pidaja koostöös suunata,

planeerida ja jälgida õppe- ja kasvatustegevust ning luua õppe- ja kasvatustegevuseks paremaid

tingimusi. (vt eelnõu § 26). Võrreldes kehtiva õigusega ei ole eralasteaia hoolekogul edaspidi

äriühingu juhtimisega seotud ülesandeid erakooliseaduse tähenduses. Näiteks ei ole hoolekogul

pädevust esitada erakooli pidajale kinnitamiseks erakooli põhikirja muutmise ettepanekuid,

samuti ei tegele hoolekogu eelarve, majandusaasta aruande ja vahearuannete küsimuste

arutamisega. Hoolekogu kui juhtorgani pädevus on käesoleva eelnõu kohaselt seotud ainult

õppe- ja kasvatustegevuse küsimustega.

§ 26. Hoolekogu

Eelnõu §-s 26 sätestatakse hoolekogu puudutav regulatsioon.

15 Vt ka N. Parrest. Segadus mõistetes seoses avaliku võimu ülesannetega. Juridica 10/2014, lk 735.

50

Hoolekogu on lasteaia juures alaliselt tegutsev organ, kuhu kuuluvad kõik lasteaia tegevuse

korraldamisega seotud oluliste huvigruppide esindajad, et teha koostööd lapse arenguks

vajalike tingimuste tagamiseks. Seega võiks hoolekogul olla oma ülesannete täitmiseks ‒

lasteaia tegevuse suunamiseks, koostöö korraldamiseks ja arvamuse avaldamiseks,

ettepanekute tegemiseks ‒ piisav suutlikkus ja hea ülevaade lasteaia tegevusest. Hoolekogu

kaudu tagatakse vanemate aktiivne osalemine lasteaia tegevuse korraldamise ja juhtimisega

seotud otsustusprosessides. Hoolekogu on oluline ühenduslüli lasteaia, kogukonna ja pidaja ja

teiste huvigruppide vahel.

Eelnõu § 26 lõike 1 kohaselt on hoolekogu on alaliselt tegutsev organ, kelle ülesanne on

vanemate, lasteaia töötajate ja lasteaia pidaja koostöös suunata, planeerida ja jälgida õppe- ja

kasvatustegevust ning luua õppe- ja kasvatustegevuseks paremaid tingimusi. Võrreldes kehtiva

KELS § 24 lõikega 1 ei ole hoolekogu rolli sisuliselt muudetud, küll on ajakohastatud ülesande

sõnastust.

Eelnõu § 26 lõike 2 kohaselt kuuluvad hoolekogusse vanemate esindajad, kes moodustavad

hoolekogu koosseisu enamuse, õpetajate esindaja ja lasteaia pidaja esindaja. Vanemate

esindajad ei pea moodustama hoolekogu enamust, kui lasteaias on vähem kui kolm rühma.

Hoolekogu moodustamise juures on oluline silmas pidada, et vanemate esindajad peavad

moodustama enamuse. Enamuse nõudmine ei ole mõistlik, kui lasteaias on vähem kui kolm

rühma, sest sellisel juhul tuleks ühest rühmast valida vähemalt kaks esindajat, samas ei anna

selline rühma esindus esindajate seisukohtadele rohkem kaalu, kui rühma vanemaid esindab

üks esindaja.

Eelnõu § 26 lõikega 3 sätestatakse, et hoolekogu moodustatakse ja selle töökord kehtestatakse

lasteaia pidaja kehtestatud korras ning avalikustatakse lasteaia pidaja või lasteaia veebilehel.

Säte volitab kehtestama hoolekogu moodustamise ja töö korra. Erinevalt kehtiva KELS § 9

lõike 1 punktist 5, mille järgi hoolekogu moodustamise ja liikmete valimise kord kehtestatakse

lasteaia põhimääruses, kehtestatakse see edaspidi lasteaia pidaja kehtestatud korras.

Lasteaia pidaja kehtestab korra, kuidas hoolekogu moodustatakse ja selle töökord

kehtestatakse, lähtudes käesolevas seaduses sätestatust. Lasteaia pidaja kehtestatud korrast

lähtuvalt kehtestab lasteaed hoolekogu moodustamise ja töö korra. Kuna pidajal võib olla mitu

lasteaeda, suurematel valdadel või linnadel väga palju lasteaedasid ning hoolekogu osaleb

lasteaia juhtimises, siis on otstarbekas ja mõistlik, et ühe pidaja eri lasteaedades tegutsevad

hoolekogud sarnastel alustel ja seepärast kehtestab pidaja hoolekogu moodustamise ja töö korra

kehtestamiseks ühtsed reeglid.

Eelnõu § 26 lõikes 4 sätestatakse, et ühe asutusena tegutseva lasteaia ja põhikooli hoolekogu

õigused ja kohustused tulenevad käesolevast seadusest ning põhikooli- ja

gümnaasiumiseadusest. Hoolekogu moodustatakse ja selle töö kord kehtestatakse põhikooli- ja

gümnaasiumiseaduse § 73 lõike 1 alusel kehtestatud korras.

Lasteaed ja põhikool, mis tegutsevad ühe asutusena, on PGS § 3 lõike 3 punkti 2 kohaselt

põhikooli tegutsemise vorm. Ühe asutusena tegutseva põhikooli ja lasteaia puhul kohaldatakse

lasteaia osale käesolevat seadust ja põhikooli osale PGSi. Seetõttu sätestatakse käesolevas

eelnõus, et ühe asutusena tegutseva lasteaia ja põhikooli hoolekogul on mõlemast seadusest

51

tulenevad õigused ja kohustused. Kuna tegemist on põhikooli tegutsemise vormiga,

moodustatakse lasteaed-põhikooli hoolekogu PGSis sätestatud korras.

Eelnõu 26 lõikes 5 sätestatakse hoolekogu ülesanded. Sätte kohaselt täidab hoolekogu järgmisi

ülesanded:

1) avaldab arvamust lasteaia õppekava kohta;

2) avaldab arvamust lasteaia kodukorra kohta;

3) avaldab arvamust õpetaja, tugispetsialistide ja õppealajuhataja ametikohtade täitmiseks

korraldatava konkursi läbiviimise korra kohta;

4) avaldab arvamust lasteaia sisehindamise korra kohta;

5) osaleb lasteaia arengukava koostamisel;

6) munitsipaallasteaia puhul osaleb endi hulgast valitud liikme kaudu direktori ametikohale

korraldatud konkursi läbiviimises, kusjuures valitud liige ei või olla lasteaia pidaja esindaja;

7) avaldab arvamust munitsipaallasteaia eelarveprojekti taotluse kohta;

8) teeb ettepanekuid direktorile ja lasteaia pidajale lastele soodsa õpi- ja kasvukeskkonna

tagamiseks;

9) munitsipaallasteaia puhul avaldab arvamust toidukulu päevamaksumuse kohta;

10) täidab teisi seadusega või seaduse alusel antud õigusaktidega talle pandud ülesandeid ning

teeb lasteaiale või lasteaia pidajale ettepanekuid lasteaiaga seotud küsimuste paremaks

lahendamiseks.

Võrreldes kehtiva KELS § 24 lõikega 3 on ülesandeid täpsustatud ja neid lisatud. Käesoleva

eelnõu eesmärk on suurendada hoolekogu rolli lasteaia tegevuse korraldamisel. Hoolekogu

avaldab arvamust olulistes õppe- ja kasvatustegevusega seotud küsimustes ning hoolekogul on

õigus teha direktorile ja lasteaia pidajale ettepanekuid lastele soodsa õpi- ja kasvukeskkonna

tagamiseks. Hoolekogu osaleb liikmete seast valitud esindaja kaudu lasteaia direktori konkursi

korraldamisel. Samuti osaleb hoolekogu lasteaia arengukava koostamisel. Käesoleva lõike

punktis 10 sätestatud teised ülesanded tulenevad praegu alushariduse riiklikust õppekavast.

Eelnõu § 26 lõike 6 kohaselt on hoolekogul õigus saada direktorilt ja lasteaia pidajalt oma

ülesannete täitmiseks vajalikku teavet. Võrreldes kehtiva KELS § 24 lõikega 4 ei ole

regulatsiooni muudetud. Sätte eesmärk on tagada hoolekogule oma ülesannete täitmiseks piisav

teave.

Eelnõu § 26 lõige 7 sätestab, et hoolekogu töövorm on koosolek. Hoolekogu koosolekud

protokollitakse. Protokollide säilitamise ja avalikustamise tingimused ning kord kehtestatakse

hoolekogu töökorras.

Erinevalt kehtiva KELS §-st 24 on eelnõus sätestatud, et hoolekogu protokollid säilitatakse ning

avalikustatakse hoolekogu moodustamise ja töö korras kehtestatud tingimustel ning korras.

Avalikustamise nõue lähtub avatud juhtimise põhimõttest ja tagab kogukonnale ülevaate

hoolekogu koostööst lasteaia ja lasteaia pidajaga ning aitab hinnata, kuidas on arvestatud

hoolekogu poolt esitatud ettepanekute, soovituste või arvamustega. Sätte eesmärk on

suurendada hoolekogu rolli, tagada hoolekogule senisest enam võimalusi juhtida probleemidele

tähelepanu ja toetada vanemaid lasteaia sisulistes tegevustes kaasa rääkimisel. Kõige selle

juures tuleb silmas pidada isikuandmete kaitset. See tähendab, et vajaduse korral (nt

isikuandmed, või andmed, mis võimaldavad isiku tuvastada) tuleb protokollides sisalduvatele

andmetele kehtestada juurdepääsupiirang ja selles ulatuses protokolle avaldada ei tohi. Samuti

ei tohi sellisel juhul protokolli jagada ka vanematele e-posti kaudu vms. Protokolli

52

avalikustades saab jätta välja tekstiosa, millele on juurdepääsupiirang kehtestatud, ja selle kohta

tehakse vastav märge, et oleks aru saada, miks osa teksti ei ole kättesaadavaks tehtud.

§ 27. Lasteaia töötajad

Eelnõu §-s 27 sätestatakse lasteaia töötajad, keda kehtiva KELS §-s 20 on käsitletud

personalina.

Lastekaitseseaduse (LasteKS) §-s 20 on sätestatud lapsega töötava isikuna töötamise piirangud.

Lapsega töötava isikuna ei tohi tegutseda isik, keda on karistatud või kellele on kohaldatud

sundravi karistusseadustiku §-s 89–93, 95–112, 113, 114, 116, 1181, 133–1333, 141–1451, 175–

179 või 187 sätestatud kuriteo eest, mille karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri

seaduse kohaselt kustutatud või mille karistusandmed on karistusregistrist kustutatud ja kantud

karistusregistri arhiivi. Eelnimetatud piirangut kohaldatakse ka isikule, keda on karistatud enne

karistusseadustiku jõustumist tegude eest, mis on kvalifitseeritud kriminaalkoodeksi § 100–

102, 115–117, § 118 lõike 2, § 200, 2003, 202, 2022, 2024 või § 2026 lõike 3 punkti 1 või 2 järgi,

samuti isikule, keda on karistatud välisriigis toime pandud samaväärsete kuritegude eest.

Lapsega töötava isikuna ei tohi tegutseda ka isik, keda on karistatud või kellele on kohaldatud

sundravi karistusseadustiku §-s 118, 1191, 121, 122, 125, § 134 lõike 2 punktis 2, §-s 135, § 136

lõikes 2, § 1381 lõike 2 punktis 2, § 140 lõikes 2, §-s 1531, 171–174, 180–182, 1821, 185, § 195

lõike 2 punktis 2, §-s 200, 214, § 215 lõikes 3, §-s 237–2373, 244, 246, § 251 lõike 3 punktis 3,

§-s 263, § 266 lõike 2 punktis 2, §-s 274, 2901, 291, 302, 303, 312, 322, 323, § 327 lõikes 3, §-

s 403–405 või 435 sätestatud süüteo eest, mille karistusandmed ei ole karistusregistrist

karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud.

LasteKS §-s 20 kehtestatud lastega töötamise piirangu üldine eesmärk on kaitsta laste

isikupuutumatust (PS § 20) ning tagada nende turvaline ja vägivallavaba areng.

LasteKS § 18 kohaselt on lastega töötav inimene töös või kutsetegevuses lapsega vahetult

kokku puutuv inimene, lisaks vabatahtlikus tegevuses, asendusteenistuses teenimisel,

tööturuteenuste pakkumisel või praktikandina lapsega vahetult kokku puutuv inimene Lastega

töötamise piirangu tagamiseks peab lastega töötav organisatsioon tegema kindlaks, kas töötaja

sobib ametisse. Karistusregistri seaduse § 20 lg 1 punkti 9 järgi on päringu tegemise õigus

lastega töötava inimese võtmisel alaealistega seotud tööle seadusega sätestatud nõetele

vastavuse kontrollimiseks. Taustakontrolli tegemiseks on kolm võimalust: www.e-toimik.ee,

Automaatselt x-tee teenuse kaudu ning [email protected] meili teel päringu tegemine (vt

nende kohta lähemalt https://www.rik.ee/et/karistusregister/lastega-tootamise-piirangu-

kontrollimine või https://www.just.ee/kontrollitausta). Seega lastega töötava inimese tausta

kontrollimiseks peab tööandja esitama karistusregistrile päringu. Kui tööle kandideeriv inimene

on elanud või töötanud mõnes muus Euroopa Liidu riigis, tuleb andmeid tema karistatuse kohta

küsida läbi Euroopa Karistusregistri (CRIS) riigist, kus ta on viibinud. Samas juhtudel, kui mõni

liikmesriik (nt kolmas riik, kes ECRIS-e süsteemi ei kuulu) andmeid ei väljasta, peab isik ise

esitama vastava riigi tõendi selle kohta, et tal piirangut kaasa toovat karistust ei ole.

Tööandja peab regulaarselt kontrollima kõiki töötajaid ja veenduma, et neid ei ole karistatud

töötamise vältel. LasteKS § 20 lõike 3 järgi tuleb regulaarset kontrolli teha vähemalt korra

aastas alates 1. jaanuarist 2023. Lastega töötamise ebaseadusliku võimaldamise eest

karistatakse asutust rahatrahviga (KarS § 1791).

53

Tegevusloa andmisel ja järelevalve läbiviimise jälgib Haridus- ja Teadusministeeriumil

LasteKS §-s 20 sätestatud nõuetest kinnipidamist.

Eelnõu § 27 lõike 1 kohaselt on õppe- ja kasvatustegevusega seotud töötajad rühmaõpetaja,

muusikaõpetaja, liikumisõpetaja (käesolevas seaduses nimetatud koos õpetaja), direktor,

õppealajuhataja, abiõpetaja ja tugispetsialistid. Lasteaia pidaja võib käesolevas seaduses

sätestatud ülesannete täitmiseks täiendavaid ametikohti luua.

Erinevalt kehtiva KELS § 20 lõikest 1 ei sätesta käesolev eelnõu ametikohtade lõikes mõisteid

„pedagoog“, „tervishoiutöötaja“ ning „lasteasutuse majandamist tagavad ja õpetajaid abistavad

töötajad“. Eelnõu kehtestab õppe- ja kasvatustegevusega seotud töötajatena rühmaõpetaja,

muusikaõpetaja, liikumisõpetaja, abiõpetaja ja tugispetsialistide ametikohad.

Tervishoiutöötajat ja lasteaia majandamist tagavaid töötajaid eelnõus ei käsitleta, sest nemad ei

ole käesoleva seaduse tähenduses õppe- ja kasvatustegevusega seotud töötajad.

Tervishoiutöötaja regulatsioon ja pädevus tulenevad tervisevaldkonna õigusaktidest ning neid

ei muudeta. Erinevalt kehtivast KELSist ei kehtestata käesolevas eelnõus lasteaia personali

miinimumkoosseisu, sest otsustuspädevus töötajate koosseisu määramisel on eelnõu kohaselt

lasteaia pidajal, kes võib luua täiendavaid ametikohti käesolevas seaduses sätestatud ülesannete

täitmiseks (nt tugispetsialist või õppealajuhataja). Nimetatud isikutele laienevad ka

haridustöötajate sotsiaalsed garantiid (nt puhkuseõigus).

Sättes öeldakse sõnaselgelt, et lasteaia töötajate koosseisu kuuluvad õpetajatena ka liikumis- ja

muusikaõpetaja, kes kindlustavad riiklikus õppekavas sätestatud valdkondades muusika ja

liikumine lapse arengu eeldatavate tulemuste saavutamise. Arengu eeldatavate tulemuste

saavutamine vastavas valdkonnas eeldab professionaalselt ja järjepidevalt suunatud muusika-

ja liikumistegevuste toimumist. Niisiis ei ole muusika- ja liikumisõpetaja ametikoht lasteaias,

aga ka lapsehoius ka edaspidi senisest vähem tähtis.

Eelnõu § 27 lõike 2 kohaselt tagab lasteaia pidaja, et lasteaia töötajate üldarv ja

kvalifikatsiooninõuetele vastavate töötajate arv on nende läbiviidava õppe- ja kasvatustegevuse

mahust lähtudes piisav alushariduse riiklikus õppekavas määratud õppe- ja kasvatustegevuse

eesmärkide täitmiseks ning lapse üldoskuste ja eeldatavate arengutulemuste saavutamiseks.

Regulatsiooniga tagatakse, et lasteaia töötajate üldarv ja kvalifikatsiooninõuetele vastavate

töötajate arv lasteaias võimaldab saavutada lapsel alushariduse riiklikus õppekavas sätestatud

üldoskused ja eeldatavad arengutulemused kõikides õppe- ja kasvatustegevuse valdkondades.

Sättes pannakse pidajale sõnaselge kohustus tagada vajalik töötajate üldarv ja

kvalifikatsiooninõuetele vastavate töötajate arv ja vastutus selle kohustuse täitmise eest lasub

pidajal. Haridus- ja Teadusministeerium võib tunnistada eralasteaia tegevusloa kehtetuks ning

nõuda munitsipaallasteaia tegevuse lõpetamist, kui kvalifikatsiooninõuetele vastavate töötajate

arv ei ole nende läbiviidava õppe- ja kasvatustegevuse mahust lähtudes piisav lasteaia

õppekavas määratud õppe- ja kasvatustegevuse eesmärkide täitmiseks ning lapse üldoskuste ja

eeldatavate arengutulemuste saavutamiseks. Munitsipaallasteaia- ja eralasteaia pidajale on

õigus teha kohustuse täitmiseks ettekirjutus ning kui seda ei täideta, määrata sunniraha kuni

9600 eurot (korrakaitseseaduse § 23) – ka korduvalt, kuni ettekirjutus on täidetud.

Eelnõu § 27 lõigetes 3 kuni 7 reguleeritakse õppealajuhataja, õpetajate ja tugispetsiaistide

ametikohtade täitmise korraldamise reeglid. Munitsipaallasteaia direktori ametikoha täitmiseks

kehtestab konkursi läbiviimise korra ja korraldab avaliku konkursi kohaliku omavalitsuse

üksus. Avaliku konkursi korraldamise nõue lähtub õigluse ja läbipaistvuse ning vaba

54

juurdepääsu põhimõtetest. Esmalt on oluline, et töökuulutused oleksid kõigile sobiva taustaga

potentsiaalsetele kandidaatidele kättesaadavad ühtemoodi ning igal töölesoovijal on võimalik

samadel alustel kandideerida ja valituks osutuda. Vaba juurdepääsu põhimõte peab tekitama

avalikkuses huvi selle vastu, et ametikohad oleks täidetud parimate kvalifitseeritud isikutega.

Avaliku konkursi nõue nendele ametikohtadele kehtib ka praegu.

Eelnõu § 27 lõikes 3 sätestatakse, et direktor korraldab õpetaja, tugispetsialistide ja

õppealajuhatajaametikohtadele avaliku konkursi. Konkursi korra ja tingimused koostab ja

kinnitab direktor, olles kuulanud ära hoolekogu arvamuse. Võrreldes kehtiva KELS § 22 lõikes

4 sätestatuga ei ole nõudeid muudetud.

Eelnõu § 27 lõikes 4 sätestatakse, et kui õpetaja ametikohale korraldatud konkursil ei leita

kvalifikatsiooninõuetele vastavat õpetajat, võib direktor sõlmida tähtajalise töölepingu kuni

üheks aastaks isikuga, kellel on vähemalt keskharidus, kelle kvalifikatsioon ja pedagoogiline

kompetentsus on piisavad, et tagada lasteaia õppekavas määratud õppe- ja kasvatustegevuse

eesmärkide täitmine ning lapse üldoskuste ja arengu eeldatavate tulemuste saavutamine, ja kelle

eesti keele oskus vastab keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele.

Kehtiva KELS § 22 lõikes 4 sätestatud põhimõtet ei muudeta. Nii eelnõu kui KELS ei nõua

avaliku konkursi korraldamist abiõpetaja (KELSis õpetajat abistav töötaja) ametikoha

täitmiseks. Võrreldes eelnõuga ei ole KELSis õpetajat abistavale töötajale kehtestatud

kvalifikatsiooninõudeid ning KELS ei ütle sõnaselgelt, et tegemist on õppe- ja

kasvatustegevusega seotud isikuga. Kuigi eelnõu sätestab selgelt abiõpetaja rolli, ootused

sellele ja olulisuse ning abiõpetajale kehtestatakse kvalifikatsiooninõudeid, ei pea ka eelnõu

kohaselt abiõpetaja ametikohale avalikku konkurssi korraldama. Selle eesmärk on jätta

asutusele õigus leida võimalikult ökonoomse menetlusega kompetentne töötaja. See, kas

abiõpetaja ametikohale konkurss korraldada, sõltub sellest, kuidas asutus sisemiselt on

otsustanud. Praktikas enamaltjaolt siiski korraldatakse avalik konkurss. Konkursinõude

sätestamata jätmine tähendab lasteaia direktori õigust teha otsustusi lähtudes asutuse

vajaduspõhisusest ning asutusele on jäetud kandidaatide otsimise korraldamisel lai

otsustusruum. Igal juhul peab kandidaatide otsimine, valimine ja nõuetele vastavuse hindamine

lähtuma ametikoha vajadusest. Antud kaalutlusõigust tuleb teostada konkreetselt

juhtumipõhiselt õiglase otsuse tegemiseks. Siinkohal on oluline, et lasteaia lõppotsus abiõpetaja

värbamisel oleks nii subjektiivselt kui ka objektiivselt erapooletu. See väldib otsuse tegemisel

asutuse suva kohaldumist ja jõudmist ebaratsionaalse otsuseni, mis võib põhjustada isikute

ebavõrdset kohtlemist. PS § 29 lõikes 1 tagatud õigus valida tegevusala ja elukutset viitavad

inimese püsivamale töisele valikule – nt otsus olla elukutselt abiõpetaja. Selle põhiseadusest

tuleneva õiguse eesmärk ei ole aga isikule garanteerida õigust saada soovitud ametikohale

valituks, vaid annab võimaluse ametisse kandideerimiseks. Kui asutus järgib töötaja otsimisel

ja värbamisel kirjeldatud põhimõtteid, siis võrreldes õpetajatega, kelle leidmiseks peab avaliku

konkursi korraldama, on abiõpetajate ebavõrdne kohtlemine ametisse kandideerimise

võimaluse andmise osas minimaalne, sest asutuse huvi leida võimalikult ökonoomse

menetlusega kompetentne töötaja, on antud ametikoha täitmise osas suurema kaaluga.

Eelnõu § 27 lõikes 5 sätestatakse, et kui abiõpetaja ametikohale ei leita kvalifikatsiooninõuetele

vastavat abiõpetajat, võib direktor sõlmida tähtajalise töölepingu kuni üheks aastaks isikuga,

kellel on vähemalt keskharidus ja kellel on sobivad isikuomadused, et toetada alushariduse

riiklikus õppekavas määratud õppe- ja kasvatustegevuse eesmärkide täitmist ning lapse

üldoskuste ja eeldatavate arengutulemuste saavutamist, ja kelle eesti keele oskus vastab

keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele. Tegemist on uue regulatsiooniga. Kehtivas

55

KELSis ei ole abiõpetajatele kvalifikatsiooninõudeid kehtestatud, mistõttu seni ole olnud

vajadust kehtestada tähtajalise töölepingu sõlmimisega seotud regulatsiooni. Kuivõrd eelnõu

kohaselt on abiõpetaja kvalifikatsiooninõueteks keskharidus ja lapsehoidja kutse või

pedagoogiline pädevus, nähakse eelnõus ette ajutine paindlikkus töölepingu sõlmimiseks

olukorras, kui kvalifitseeritud töötajat ei õnnestu leida.

Eelnõu § 27 lõige 6 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhul korraldab

direktor ühe aasta jooksul uue avaliku konkursi.KELSi regulatsiooni selles osas ei muudeta.

Eelnõu § 27 lõige 7 sätestab, et lasteaia tugispetsialistil on õigus taotleda tugispetsialisti

lähtetoetust põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-s 771 sätestatud tingimustel ja korras.

01.09.2023 jõustus KELS § 14 lõige 21, milles sätestatakse lasteaia tugispetsialistile õigus

taotleda tugispetsialisti lähtetoetust põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-s 771 sätestatud

tingimustel ja korras. Käesolevas sättes ei muudeta lähtetoetuse taotlemise õigust ega tingimusi.

Kuna tugispetsialistidelt nõutav kvalifikatsioon on sama nii üldhariduskoolides,

kutseõppeasutustes kui ka lasteaedades, on õiglane laiendada lähtetoetuse taotlemise õigust ka

lasteaedades töötavatele tugispetsialistidele. Aprillis 2021. a Vabariigi Valitsusele esitatud ja

heakskiidetud ettepanekud erivajadustega laste tugisüsteemide korrastamiseks hõlmasid mh

lisatähelepanu pööramist lapse erivajaduse märkamisele imiku- ja väikelapseeas ning lisatoe

suunamist alusharidusse, et oleks võimalik abivajadust kiiremini märgata ja sellele reageerida.

Vajadust tagada tugiteenuste olemasolu lasteaedades ja koolides on rõhutanud ka Riigikontroll

2020. a hariduse tugiteenuste auditi aruandes. Lähtetoetuse laiendamist tugispetsialistidele ning

selle sätestamist alushariduse seaduses toetas ka Vabariigi Valitsuse ning Eesti Linnade ja

Valdade Liidu vaheline 2021. a eelarve läbirääkimiste töörühm.

Kuna käesoleva seaduse eelnõu sätestab alushariduse korraldamise alused, mis integreeritakse

ühiseks süsteemiks, tuleb laiendada tugispetsialisti lähtetoetuse taotlemise võimalust ka

lastehoidudes töötavatele tugispetsialistidele, sest muudatuse kohaselt on lastehoiud ka senised

lasteaedade sõimerühmad. Tugispetsialistide töötamine pooleteise- kuni kolmeaastase lapse

arengu seisukohalt äärmiselt oluline. Kõige kiiremad muutused lapse arengus toimuvad just

esimesel kolmel eluaastal. Ka lapsehoidjad, õpetajad ja abiõpetajad võivad vajada lapse arengu

toetamisel tugispetsialisti tuge. Tugispetsialisti lähtetoetus ei peaks olema sõltuvuses sellest,

missuguses vanuses lastega ta töötab. Praktikas tegutsevad senised sõimerühad (eelnõu

tähenduses lastehoiurühmad) ja lasteaiad pigem edasi ühe asutusena. Hariduse infosüsteemi

2022/2023 õa. andmete alusel on koolieelsetes lasteasutustes (pooleteise- kuni seitsmeaastaseid

lapsed) ja munitsipaallastehoidudes (pooleteise- kuni kolmeaastased lapsed) 394 logopeedi ja

278 eripedagoogi. Hariduse infosüsteemis ei kajastu era lapsehoiuteenuse osutajate

tugispetsialistide andmed.

2023. aasta jooksul on esitatud 38 taotlust. Ühtki lasteaia taotlust veel menetlusse jõudnud ei

ole. Kokku on aastatel 2018–2022 lähtetoetust makstud 163 tugispetsialistile: 2018. a – 24;

2019. a – 29; 2020. a. – 27; 2021. a – 43; 2022. a – 40.

Eelnõu § 27 lõige 8 sätestab, et lasteaed või lasteaia pidaja kannab hariduse infosüsteemi

andmed käesoleva paragrahvi lõike 1 esimeses lauses sätestatud lasteaia töötajate ja töösuhete,

sealhulgas töötajate omandatud kvalifikatsiooni kohta.

Tegemist ei ole lasteaedade jaoks uue ülesandega. Neid andmeid edastatakse ka kehtiva korra

kohaselt hariduse infosüsteemi, lisandub abiõpetaja kohta andmete kandmine. Kui lasteaia

pidaja otsustab tugiteenuseid sisse osta, siis tuleb ka lasteaiale teenust pakkuvate

tugispetsialistide andmed hariduse infosüsteemi kanda.

56

§ 28. Õpetaja ja abiõpetaja

Eelnõu §-s 28 sätestatakse õpetaja ja abiõpetaja ülesanded ja kvalifikatsiooninõuded.

Eelnõu 28 lõike 1 kohaselt viivad lasteaias õppe- ja kasvatustegevust läbi õpetajad ja

abiõpetajad, kelle põhiülesanne on toetada iga lapse arengut ja alushariduse omandamist,

Õpetajal on õppe- ja kasvatustegevuses juhtiv ja abiõpetajal õpetajat abistav roll.

Kehtiva KELS § 22 alusel käsitatakse õpetajaid ja õpetajaid abistavaid töötajaid (eelnõus

abiõpetajad) pedagoogidena. Sellist sõnastust käesolevas eelnõus enam ei kasutata ja mõiste

„pedagoog“ on läbivalt asendatud mõistetega „õpetaja“ ja „abiõpetaja“.

Eelnõu § 28 lõikes 2 sätestatakse, et õpetaja ja abiõpetaja arendavad järjepidevalt oma

kutseoskusi. Lasteaia pidaja loob võimalused õpetajate ja abiõpetajate kutseoskuste

arendamiseks ja eripedagoogiliste kompetentside omandamiseks käesoleva paragrahvi lõikes 1

ja käesoleva seaduse § 12 lõikes 1 sätestatud eesmärkide täitmiseks.

Eelnõu sätestab olulise nõudena, et õpetaja ja abiõpetaja arendavad järjepidevalt oma

kutseoskusi ja võimalused selleks loob pidaja. Pidaja pädevuses on hinnata ja planeerida

haridustöötajate koolituseks eraldatavaid ressursse, et tagada töötajate professionaalsus ning

kvaliteetse alushariduse kättesaadavus kohalikul tasandil. Õpetaja ja abiõpetaja analüüsivad ja

hindavad oma tööd ja koolitusvajadust regulaarselt ning kavandavad selle põhjal

enesetäiendamist. Õpetaja kutseoskuste ja eripedagoogiliste kompetentside omandamisel ja

arendamisel lähtutakse lähtutakse õpetaja kutsestandardi tasemetest 6, 7 ja 8 ning abiõpetaja

kompetentside ja eripedagoogiliste kompetentside puhul lapsehoidja kutsestandardi tasemetest

4 ja 5.

§ 29. Kvalifikatsiooninõuded

Eelnõu §-s 29 kehtestatakse lasteaia töötajate kvalifikatsiooninõuded. 22. detsembril 2022

vastu võetud ja 1. septembril 2024 jõustuvas KELS muudatuses on kvalifikatsiooninõuded

kehtestatud §-s 221. Muudatuste kohaselt saavad kvalifikatsiooninõuete osaks eesti keele oskus

vastavalt keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele. Võrreldes nimetatud

kvalifikatsiooninõuetega muudetakse eelnõuga lisaks direktori ja abiõpetaja

kvalifikatsiooninõudeid.

Vt ka seletuskirja punktis 7.1 esitatud põhiseaduspärasuse analüüsi.

Eelnõu § 29 lõikes 1 kehtestatakse kvalifikatsiooninõuded lasteaia direktorile. Erinevalt

kehtiva KELS § 221 lõikest 1 on käesolevas eelnõus direktorile senise kõrgharidusnõude asemel

kehtestatud magistrikraadi nõue. Täpsemalt on direktori kvalifikatsiooninõuded magistrikraad

või sellele vastav kvalifikatsioon ning pedagoogilised ja juhtimiskompetentsid. Pedagoogilised

kompetentsid on kirjeldatud õpetaja kutsestandardis. Direktori haridusnõude tõstmine tuleneb

vajadusest parandada lasteaedade juhtimiskvaliteeti ja ühtlustada tasemehariduse nõue

üldharidussüsteemis. Kõrgem tasemeharidus ja järjepidev juhtimiskompetentside arendamine

aitab luua alushariduse omandamiseks õpi- ja kasvukeskkonna, kus iga lapse areng on toetatud.

Lasteaia pidaja hindab direktori pedagoogilisi kompetentse õpetaja kutsestandardi alusel ja

juhtimiskompetentse haridusasutuse juhi kompetentsimudeli alusel. Õppealajuhataja

57

kompetentse hinnatakse samadel alustel. Direktori ja õppealajuhataja juhtimiskompetentse

hinnatakse järgmistes valdkondades: organisatsiooni arengu juhtimine, õppekeskkonna

kujundamine, personalijuhtimine, ressursside juhtimine ja enesejuhtimine.

Kvalifikatsiooninõuetele vastavust ja nimetatud kompetentside olemasolu hindab tööandja.

Eelnõu § 29 lõikes 2 sätestatakse lasteaia õppealajuhataja kvalifikatsiooninõuded. Lasteaia

õppealajuhataja kvalifikatsiooninõuded on kõrgharidus, pedagoogilised ja

juhtimiskompetentsid ning eesti keele oskus vastavalt keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud

nõuetele. Võrreldes kehtiva KELS § 221 lõikes 2 sätestatuga ei muudeta õppealajuhatajale

esitatud kvalifikatsiooninõudeid. Eelnõu lähtub üldhariduskooliga samast põhimõttest, et

õppealajuhatajal on õpetajaga sama haridustaseme nõue. Üldhariduskoolis on selleks

magistrikraad, lasteaias kõrgharidus. Õppealajuhataja pedagoogiliste kompetentside ja

juhtimiskompetentside hindamise osas vt käesoleva paragrahvi lõike 1 selgituse juures.

Eelnõu § 29 lõikes 3 sätestatakse õpetaja kvalifikatsiooninõuded, milleks on kõrgharidus ja

õpetaja kutse ning eesti keele oskus vastavalt keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele

või kõrgharidus, pedagoogilised kompetentsid ning eesti keele oskus vastavalt keeleseaduses ja

selle alusel kehtestatud nõuetele. Õpetaja kutse saadakse ülikoolis pärast lasteaiaõpetajate

esmaõppe õppekava läbimist või kutset andva organi juures pärast õpetaja kutsestandardis

kirjeldatud pedagoogiliste kompetentside tõendamist. Õpetaja vastavust

kvalifikatsiooninõuetele, sealhulgas nimetatud kompetentside olemasolu hindab tööandja.

Võrreldes 01.09.2023 jõustunud KELS § 221 lõikega 4 lisatakse käesolevas eelnõus õpetaja

kvalifikatsiooninõudele õpetaja kutse nõue. Lasteaias võib töötada õpetaja, kes vastab õpetaja

kutsestandardi 6. taseme nõuetele. Kutse taotlemisel kutse andja juures väljastatakse kutse

taotlejale kutsetunnistus, mis tõendab tema pedagoogiliste kompetentside vastavust

kutsestandardis kehtestatud nõuetele. Kui isikul on muu kõrgharidus ja puudub kutsetunnistus,

mida väljastab kutset andev organ, peab isik lasteaias õpetajana tööle asumiseks tööandjale

tõendama pedagoogiliste kompetentside vastavust õpetaja kutsestandardi tasemele 6.

Pedagoogilisi kompetentse on võimalik omandada eelkõige täienduskoolituse ja töökogemuse

kaudu. Nimetatud asjaolusid arvesse võttes hindab tööandja kandideerija pedagoogiliste

kompetentside vastavust õpetaja kutsestandardi 6. tasemele.

Eelnõu 29 lõikes 4 sätestatakse, et rühmas, kus on erituge või tõhustatud tuge saav laps, on

õpetajal lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kvalifikatsiooninõuetele nõutavad

eripedagoogilised kompetentsid. Võrreldes 01.09.2023 jõustunud KELS § 221 lõikes 5

sätestatuga, mille kohaselt on lasteaia erirühma ja sobitusrühma õpetaja kvalifikatsiooninõuded

kõrgharidus, eripedagoogilised kompetentsid ja pedagoogilised kompetentsid ning nõutud eesti

keele oskus, ei muudeta põhimõtet, et haridusliku erivajadusega laste arengu toetamisel on

õpetajal vajalikud eripedagoogilised kompetentsid. Õpetaja kutsestandardi 6. tasemes on

läbivalt järgitud kaasava hariduse põhimõtteid. Samuti on nimetatud kutsestandardis

kehtestatud valitava tööosana hariduslike erivajadustega õppija toetamine, mille all käsitletakse

õpetaja teadlikkust kaasava hariduse rakendamise põhimõtetest, õppe kohandamist ja

nõustamist. Õpetajal on võimalik kutset taotleda õpetaja kutsestandardi 6. tasemes kehtestatud

pedagoogiliste ja eripedagoogiliste kompetentside olemasolu tõestamiseks. Kutse taotlemisel

hindab taotleja kompetentse kutsekomisjon. Kui õpetajal puudub kutse, hindab õpetaja

eripedagoogiliste kompetentside olemasolu tööandja kutsestandardi 6. taseme alusel.

Eelnõu § 29 lõikes 5 kehtestatakse abiõpetaja kvalifikatsiooninõuded - vähemalt keskharidus

ja lapsehoidja kutse ning eesti keele oskus vastavalt keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud

nõuetele või vähemalt keskharidus ja pedagoogilised kompetentsid ning eesti keele oskus

58

vastavalt keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele. Erinevalt kehtivas KELSist, on

eelnõus sätestatud abiõpetaja kvalifikatsiooninõuded. Õppe- ja kasvatustegevus lasteaias on

kvaliteetsem, kui rühmas toetab laste arengut lisaks õpetajale ka kvalifitseeritud abiõpetaja.

Sarnaselt Eestiga töötavad pooltes Euroopa riikides eelkooliealiste lastega lisaks õpetajatele ka

abiõpetajad. Lasteaia töökorraldus eeldab rühmameeskonna omavahelist väga head koostööd,

sest see toetab õppe- ja kasvatustegevuste läbiviimist. Lasteaedades, kus on õpetaja kõrvale

loodud abiõpetajate ametikohad, tajuvad õpetajad enda juhtivat rolli meeskonnas ning lastele

on piisava kvalifitseeritud personali ja efektiivse töökorralduse tulemusena tagatud võimalused

kogu lasteaiapäeva vältel ka väiksemates gruppides (alagruppides) või individuaalselt mängida

ja õppida. Abiõpetaja vastavust kvalifikatsiooninõuetele, sealhulgas nimetatud kompetentside

olemasolu hindab tööandja. Lapsehoidja kutse saadakse kutset andva organi juures pärast

lapsehoidja kutsestandardis kirjeldatud pedagoogiliste kompetentside tõendamist. Kutset andev

organ väljastab kutsetunnistuse, mis tõendab isiku kompetentsuse vastavust kutsestandardis

kehtestatud nõuetele. Kutsetunnistus on tähtajatu.

Eelnõu § 29 lõikes 6 on sätestatud, et õpetajate pedagoogilised kompetentsid kirjeldatakse

õpetaja kutsestandardis ja abiõpetaja pedagoogilised kompetentsid kirjeldatakse lapsehoidja

kutsestandardis. See tähendab, et kui isikul õpetaja kutset ei ole, saab ta kutsestandardis

kirjeldatud pedagoogiliste kompetentside olemasolu tõendada tööandjale. Pedagoogilisi

kompetentse on võimalik omandada eelkõige täienduskoolituse ja töökogemuse kaudu.

Nimetatud asjaolusid arvesse võttes hindab tööandja kandideerija pedagoogiliste

kompetentside vastavust õpetaja kutsestandardi 6. tasemele. Kutsestandardites kirjeldatakse

pädevusnõudeid ehk edukaks pedagoogitööks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit.

Ei ole otstarbekas neid pädevusnõudeid seadusse ümber sõnastada. Käesolev lõige reguleerib

seega küsimust, mille alusel tuleb õpetaja pedagoogilisi oskusi hinnata, kui õpetajal ei ole

õpetaja kutset. Lõike järgi on selleks õpetaja kutsestandard 6. tase. Kutseseaduse § 5 lõige 1

sätestab, et kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse kutsetegevust ning esitatakse

kompetentsusnõuded. Täpselt sama kehtib ka abiõpetaja puhul. Kui abiõpetajal ei ole

lapsehoidja kutset, hindab tööandja abiõpetaja pedagoogiliste oskuste vastavust lapsehoidja

kutsestandardi 4. taseme alusel.

Eelnõu § 29 lõikes 7 sätestatakse, et tugispetsialistidele kohaldatakse põhikooli- ja

gümnaasiumiseaduse § 741 lõigetes 7-10 sätestatud kvalifikatsiooninõudeid. KELS §-s 221

sätestatud logopeedile ja eripedagoogile kehtestatud kvalifikatsiooninõuded ei muutu.

Käesoleva eelnõu kohaselt tuleb vajaduse korral tagada lapsele lasteaias eripedagoogi ja

logopeedi või muu tugispetsialisti teenus, mis vastab põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 37

lõike 3 alusel kehtestatud tugispetsialistide teenuse kirjeldusele ja teenuse rakendamise korrale.

Seega kogu teenuse kirjeldust, korda ja teenuse osutajate kvalifikatsiooninõudeid reguleerib

põhikooli- ja gümnaasiumiseadus ning dubleerimise vältimiseks viidatakse ka

kvalifikatsiooninõuete osas PGSi vastavale sättele.

Eelnõu § 29 lõikes 8 sätestatakse, et käesolevas paragrahvis nimetatud kompetentside

olemasolu hindab tööandja. Vt käesoleva paragrahvi lõigete 1-6 selgitust.

Eelnõu § 29 lõikes 9 sätestatakse, et välisriigis õpetaja, abiõpetaja või tugispetsialisti

kutsekvalifikatsiooni omandanud isiku kutsekvalifikatsiooni tunnustamisel lähtutakse välisriigi

kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seadusega kehtestatud tingimustest ja korrast. Välisriigi

kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud pädev asutus on Haridus- ja

Teadusministeerium. Võrreldes kehtiva KELS § 22 lõikega 8 rakendatakse regulatsiooni lisaks

õpetajatele ka abiõpetajatele ning tugispetsialistidele.

59

3. peatükk. Õigused ja kohustused lastehoius ja lasteaias

Eelnõu 3. peatükk sätestab lapse, vanema ning lastehoiu ja lasteaia pidaja õigused ja

kohustused alushariduse süsteemis. Võrreldes kehtiva KELS §-dega 17 ja 18 on täpsustatud

laste ja vanemate õigusi ja kohustusi ning lisatud lasteaia ning lastehoiu pidaja õigused ja

kohustused.

§ 30. Lapse õigused

Eelnõu §-s 30 sõnastatakse lapse õigused kogu alushariduse süsteemis.

Lapsel on õigus tema heaolu ja arengut toetavale ning soodustavale õpi- ja kasvukeskkonnale.

Lapsel on õigus väljendada oma arvamust ning sellega peab vastavalt lapse vanusele ja arengule

arvestama.

Võrreldes kehtiva KELS §-s 17 sätestatuga on sõnastust täpsustatud ja eelnõusse on lisatud

lapse õigus väljendada oma arvamust. See tähendab, et lapse arvamust tuleb küsida ja lähtuda

lapse huvist otsuste tegemisel. Lastekaitseseaduse § 36 kohaselt on lasteaia ülesanne tagada

lapsele võimalus esitada arvamusi ja kaebusi, samuti luua tingimused, et laps saaks oma

seadusest tulenevaid õigusi kasutada. Lisaks kehtivad lapse osas kõik teised rahvusvahelistest

lepingutest ja siseriiklikust õigusest tulenevaid õigused ja kohustused. Lapse õiguste

sätestamine on kooskõlas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni lapse õiguste konventsiooni ja

selle lisaprotokollidega ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta ja teiste asjakohaste

õigusaktidega.

Lapse õiguste tagamiseks peab õpi- ja kasvukeskkond väärtustama last ja toetama tema arengut.

Lapsi on oluline kuulata ja toetada nende aktiivset õppimist ja kasvamist. Laste arvamusega

arvestamiseks on lasteaedades ja lastehoidudes kasutusel sisehindamise vahendid, mille kaudu

selgitatakse välja laste rahulolu lasteaiaga ja lastehoiuga. Kirjeldatud sisehindamise raames

kaardistatakse laste arvamusi lasteaia õppe- ja kasvatustegevuste kohta ja tehakse kindlaks, mis

lastele meeldib ja mis põhjustab raskusi. Laste arvamused ja ideed on õpetajatele oluline sisend

õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ja hindamisel. Otsuseid vastu võttes ja tegevusi

planeerides tuleb arvestada lapse huvidega. Lapse huvidega arvestamine tähendab muu hulgas

lapse ärakuulamist ja lapse arvamusega arvestamist. Lapse arvamust ei tule arvestada, kui see

kahjustab lapse arengut ja heaolu.

§ 31. Vanema õigused ja kohustused

Eelnõu §-s 31 sätestatakse vanema õigused ja kohustused.

Võrreldes kehtiva KELS §-ga 12 ning sotsiaalhoolekande seadusest tulenevate põhimõtetega

lapsehoiuteenuse pakkumisel, on vanema õiguste ja kohustuste sisu muudetud.

Eelnõu § 31 lõike 1 kohaselt on vanemal õigus saada käesolevas seaduses sätestatud korras

lastehoiult ja lasteaialt tuge lapse arengu ja tema alushariduse omandamise toetamisel, saada

lastehoiult ja lasteaialt teavet õppe- ja kasvatustegevuse korralduse kohta, osaleda käesolevas

seaduses sätestatud korras lasteaia hoolekogu töös ning teha lastehoiule ja lasteaiale

ettepanekuid õppe- ja kasvatustegevuse korraldamiseks.

60

Vanema õiguste ja kohustuste sisu on võrreldes kehtiva KELSiga ja SHS-ga täpsustatud ja

muudetud käesoleva eelnõu regulatsioonidele vastavaks. Senisest KELSi sõnastusest on välja

jäetud vanema õigusi puudutavad sätted, mis tulenevad teistest õigusaktidest või ka käesoleva

eelnõu teistest sätetest. Näiteks on teabe saamise õigus sätestatud avaliku teabe seadusega ja

käesolevas eelnõus on sätestatud vanemate õigus saada lapsele lastehoiu- ja lasteaiakoht.

Eelnõu § 31 lõige 2 sätestab, et vanemal on kohustus esitada lastehoiule ja lasteaiale oma

kontaktandmed ning teavitada nende muutustest; teha lastehoiuga ja lasteaiaga koostööd lapse

arengu toetamiseks ning lapsele tugiteenuste võimaldamiseks; pöörduda lastehoiu ja lasteaia

ettepanekul koolivälise nõustamismeeskonna poole; tagada lapse arenguks ja alushariduse

omandamiseks soodsad tingimused ja katta sellega kaasnevat kulu, arvestades käesolevas

seaduses sätestatud erisusi; teavitada kirjalikult lastehoiu pidajat või lastehoidu ja lasteaia

direktorit lapse terviseseisundist tulenevatest eritingimustest, mille alusel kohandatakse

võimaluste piires lapse päevakava, õpi- ja kasvukeskkonda ning õppe- ja kasvatustegevust; teha

koostööd lastehoiuga või lasteaiaga käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides

sätestatud tingimustel ja korras.

Koostöö kohustus tuleneb ka alushariduse riikliku õppekavast. Õppe- ja kasvatustegevuse

eesmärk lapse mitmekülgne ja järjepideva arengu toetamine kodu ja lastehoiu/lasteaia koostöös.

Lasteaia õppe- ja kasvatustegevuse raames toetatakse lapse üldoskuste (mängu-, tunnetus- ja

õpioskuste, sotsiaalsete ja eneseregulatsiooni oskuste) ning valdkondlike (keel ja kõne, mina ja

keskkond, matemaatika, kunst, liikumine ja muusika) oskuste kujunemist ja arengut. Lisaks

sõnastatakse eelnõus vanema kohustus teavitada lasteaia direktorit ja lastehoiu pidajat/

lastehoidu (vastavalt millist teenust laps kasutab), kirjalikult lapse terviseseisundist tulenevatest

eritingimustest. Lasteaia direktori teavitamine lapse terviseseisundist tulenevatest

eritingimustest ei ole lapsevanema jaoks uus nõue. Lapse tervise eritingimustest teavitamise

nõue on kehtestatud sotsiaalministri 24.09.2010. a määruse nr 61 „Tervisekaitsenõuded

koolieelses lasteasutuses tervise edendamisele ja päevakavale“ § 7 lõikes 2, mille kohaselt

teavitab vanem lasteasutuse direktorit kirjalikult lapse terviseseisundist tulenevatest

eritingimustest, mille alusel personal kohandab võimaluse korral rühma päevakava,

kasvukeskkonda ning õppe- ja kasvatustegevuse korraldust.

Regulatsioon on oluline lapse heaolu ja tervisekaitse tagamiseks ning arengu toetamiseks.

Vanem on kohustatud teavitama lapse terviserikkest või võimalikust nakkusohust, mis võib

ohustada teisi lapsi või last ennast. Kui vanem lapse terviseseisundist tulenevatest

eritingimustest ei teavita, ei saa asutus võtta vastustust võimalike tervisekahjude eest. Kui

vanem on terviseriskist teavitanud, peab asutus võtma kasutusele kõik meetmed, mis aitavad

vähendada võimalikku tervisekahju lastele. Lasteaial tuleb arvestada just terviseseisundist

tulenevate eritingimustega. Väärtuspõhiste eritingimustega arvestamine (taimetoit, veganlus

jm) saab toimuda kokkuleppel ja võimalusel.

Lasteaia direktor ja lastehoiu pidaja või lastehoid, kellele andmed antakse, peab jälgima, et

isikuandmete töötlemisel ei ületataks seadusega ette nähtud piire, st andmetöötlus peab olema

kooskõlas järgmiste isikuandmete töötlemise põhimõtetega: seaduslikkus, eesmärgikohasus,

kvaliteet, õigsus, säilitamine ja turvalisus. Andmetöötluse puhul, mida seaduse volitusnorm ei

61

hõlma, peab lapsevanem andma nõusoleku. Nõusolek peab vastama ELi isikuandmete kaitse

üldmääruses16 sätestatud nõuetele.

§ 32. Lastehoiu, lasteaia ja nende pidaja õigused ning kohustused

Eelnõu §-s 32 sätestatakse lastehoiu, lasteaia ja nende pidaja õigused ning kohustused.

Eelnõu § 32 lõike 1 kohaselt on lastehoiul, lasteaial ja nende pidajal õigus korraldada lastehoiu

ja lasteaia vahelist koostööd ning koostööd kogukonnaga, põhikooliga ja muude asutustega;

pöörduda vanema poole tema käesolevas seaduses sätestatud kohustuste täitmise tagamiseks ja

rakendada teisi laste õiguste kaitsega seotud meetmeid.

Rahvusvaheliselt on peetud oluliseks lasteaia ja lastehoiu pidaja ning lasteaia ja lastehoiu

omavahelist head koostööd ning koostööd kogukonnaga ja teiste asutustega, sest see aitab kaasa

alushariduse kättesaadavuse ja kvaliteedi tagamisele. Seetõttu on kohane kehtestada käesolevas

eelnõus kohustus korraldada koostööd omavahel, kogukonna, kooli ja muude asutustega.

Lapse huvides ja tema õiguste tagamiseks on lasteaial, lastehoiul ja pidajal õigus pöörduda

vanema poole, et tagada käesolevas seaduses sätestatud kohustuste täitmine vanema poolt,

näiteks kui vanem ei pea kinni lasteaia kodukorrast või ei tee koostööd lapse arengu

toetamiseks. Kui vanema tegevus või tegevusetus rikub lapse õigust heaolule ja arengu

toetamisele, teavitab lasteaed abivajavast lapsest kohaliku omavalitsuse üksust, kes rakendab

vajaduse korral meetmeid lapse õiguste kaitsmiseks.

Eelnõu § 32 lõige 2 sätestab, et lastehoiu pidajal ja lasteaia pidajal on kohustus tagada turvaline

õpi- ja kasvukeskkond ja lastele kvaliteetse alushariduse kättesaadavus.

Lastehoid ja lasteaed sõltuvad oma ülesannete täitmisel pidajast, kes vastutab alushariduse

kättesaadavuse tagamise eest. Seetõttu peab pidaja tagama lastehoiule ja lasteaiale ressursid ja

toe kvaliteetse alushariduse pakkumisega seotud ülesannete täitmiseks, nt eraldama

tugiteenusteks vajalikud vahendid või lahendama riskianalüüsiga välja selgitatud probleemid.

Käesoleva sätte eesmärk on rõhutada, et alushariduse kättesaadavuse ja kvaliteedi eest

vastutavad lastehoiu ja lasteaia pidajad. See rõhuasetus on oluline, sest praktikas pöördutakse

lasteaiaga seotud olme- või kommunikatsiooniprobleemide korral sageli Haridus- ja

Teadusministeeriumi poole, kuigi tegelikult saab lahendused välja pakkuda pidaja kohalikul

tasandil. Alles olukorras, kui pidaja oma kohustusi ei täida ning on tekkinud õigusaktides

sätestatud nõuete rikkumine, on asjakohane pöörduda Haridus- ja Teadusministeeriumi poole,

kes algatab järelevalvemenetluse.

Eelnõu § 30 lõike 3 kohaselt on lastehoiul ja lasteaial kohustus teavitada vanemaid õppe- ja

kasvatustegevuse korraldusest; jälgida regulaarselt lapse terviklikku arengut ning anda

vanematele sellekohast tagasisidet; pakkuda lapsele käesolevas seaduses sätestatud korras tuge

ning anda vajaduse korral esmast abi; nõustada vanemaid lapse arengu ja alushariduse

küsimustes.

Kehtivas KELSis kajastuvad eelnõus sõnastatud õigused osaliselt § 20 lõikes 3 ja § 22 lõigetes

2 ja 3, milles käsitletakse lasteaia personali ja pedagoogide ülesandeid. Sotsiaalhoolekande

16 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta

isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise

kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus).

62

seaduses sellist regulatsiooni ei ole. Õppe- ja kasvatustegevuse korraldusest teavitamine

tähendab, et vastav info peab olema vanemale regulaarselt kättesaadav ja vanem võib neis

küsimustes pöörduda lastehoiu ja lasteaia poole.

Eelnõu kohaselt tuleb nii lastehoius kui lasteaias regulaarselt jälgida lapse terviklikku arengut

ja anda vanematele selle kohta tagasisidet. Samuti tuleb lapsele pakkuda käesolevas seaduses

sätestatud korras tuge ning anda vajadusel esmast abi. Viimane tähendab ühtlasi töötajate

koolitamist, nõustamist või selleks vajalike töötajate tagamist. Regulatsiooni sõnastamisel on

lähtutud kehtiva KELS §-st 14 ja sotsiaalministri 24. septembri 2010. a määruse nr 61

„Tervisekaitsenõuded koolieelses lasteasutuses tervise edendamisele ja päevakavale“ § 6

lõikest 3.

Lastehoiul ja lasteaial lasub kohustus nõustada vanemaid lapse arengu ja alushariduse

küsimustes.

Kuivõrd pidaja teostab oma õigusi ja kohustusi lastehoiu ja lasteaia kaudu, saavad lastehoid ja

lasteaed ülalkirjeldatud kohustuste täitmisel teha koostööd pidajaga. Oluline on, et loetletud

kohustused ontäidetud kvaliteetselt. Vanem võib loetletud küsimustes pöörduda nii lasteaia kui

otse pidaja poole.

4. peatükk. Lapsehoid

Eelnõu 4. peatükis sätestatakse lapsehoiu korraldamise alused, kasvatustegevust läbiviivad

töötajad, lapsehoidja kvalifikatsiooninõuded, lapsele tugiteenuste tagamine,

munitsipaallastehoiu pidamine ja eralastehoiu tegevusloa regulatsioon.

Kehtivas õigusruumis on lapsehoiuteenus sotsiaalhoolekande seaduse alusel korraldatud

sotsiaalteenus, mille sihtgrupid on lapsevanemad, laste eestkostjad ja lastele perekonnas

hooldamise teenuse pakkujad ning teenust saavad lapsed. Piiratud ei ole laste vanust, st

lapsehoiuteenust võib vajaduse korral saada kuni 18-aastane laps. Eelkõige on sellisel juhul

tegemist suure hooldus- ja abivajadusega lapse hoiuteenusega.

Selliselt reguleeritud lastehoiu kasutamine alla kolmeaastaste laste hoiuvõimalusena on

enamasti lasteaiakohtade puuduse tõttu kasvanud. Ühelt poolt on oluline lastehoiukoha

olemasolu, teiselt poolt on oluline lastehoiukoha vastavus lapsevanema ja lapse vajadustele.

Eelnõu eesmärki silmas pidades tuleb alushariduse võimaldamiseks luua ühtne süsteem, mis

lähtub lapse ja pere vajadusest, tagab kvaliteetsed tingimused iga lapse arengu toetamiseks ning

kujundab ühtlase alushariduse taseme. Selleks tuuakse seni sotsiaalhoolekande seaduse

reguleerimisalas olnud lastehoiud haridussüsteemi osaks. Alushariduse seaduse eesmärk on

toetada kuni seitsmeaastase lapse arengut ja alushariduse omandamist. Käesoleva eelnõuga

muudetava EV haridusseaduse kohaselt on lastehoid haridusasutus,, kus alushariduse

õigusruumis ja riiklikult kehtestatud alushariduse standardi alusel toetatakse lapse alushariduse

omandamist läbi üldoskuste arengu toetamise. Seejuures luuakse kuni kolmeaastase lapse

arengu soodustamisel eeldused alushariduse omandamiseks lasteaias ning kolme- kuni

seitsmeaastase lapse arengu soodustamisel toetatakse perekonda eelduste loomisel

põhihariduse omandamiseks ja edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus.

Teine olulisem muudatus, mille käesolev eelnõu kaasa toob on, et kirjeldatud lastehoidu,

KELSis reguleeritud lastesõime ning lasteaia sõimerühma käsitletakse edaspidi sama

teenusena, rõhutades regulatsiooniga eelkõige kvaliteetset ning läbimõeldud teenust, mis on

63

lapsevanema jaoks kättesaadav, mugav ja paindlik ning toetab lapse eakohast arengut ning mis

on samal ajal kohaliku omavalitsuse üksuse võimekusele vastav ülesanne. Euroopa Nõukogu

soovitused kvaliteetse alushariduse ja lapsehoiuteenuse pakkumiseks sätestavad, et alusharidus

peab olema lapsekeskne, individuaalne, lapse iga ja individuaalsust arvestav ning pere kaasav.

Euroopa sotsiaalõiguste samba 11. põhimõttes on sätestatud, et kõikidel lastel on õigus

kvaliteetsele ja taskukohasele alusharidusele ja lapsehoiule. Alushariduse kättesaadavus on

Eestis väga pikka aega olnud probleemiks mitmetes suurtes kohaliku omavalitsuse üksustes just

pooleteise- kuni kolmeaastaste laste puhul. Vanemal ei ole sel juhul võimalik naasta tööle ja

lapsel ei ole võimalik alustada teed alushariduse omandamisel väljaspool kodu. Kuni

kolmeaastaste lastele alushariduse teenuse ühetaoliseks muutmisega on püütud leida

alushariduse kättesaadavuse, kvaliteedi ja nõuete mõistlik tasakaal, et teenus päriselt

kättesaadavaks teha. Selle vanuserühma seniste lapsehoiuteenuse osutajate kaasamine

haridussüsteemi ning neile alusharidust võimaldavale haridusasutusele kohaste nõuete

kehtestamine, peaks kättesaadavuse probleemi lahendama. Alates kolmeaastastest lastest peab

kohaliku omavalitsuse üksus tagama võimaluse omandada alusharidust lasteaias. Eelnõuga

tehtava muutmise eesmärk on, et kõik Eestis elavad lapsed saaksid vanema soovil kvaliteetset

alusharidust väljaspool kodu (lastehoius ja lasteaias). Eestis on detsentraliseeritud ja ühtne

haridussüsteem, kus vastutus on jagatud lapsevanemate, lasteaia, kohaliku omavalitsuse

üksuste ja riigi vahel. Haridus- ja Teadusministeerium vastutab riiklike õppekavade,

haridusstandardite ja järelevalve eest ning kohaliku omavalitsuse üksused alushariduse

kättesaadavuse eest.

Riigikohus17 ja õiguskantsler18 on juhtinud Haridus- ja Teadusministeeriumi tähelepanu

lasteaiakohtade puudusele ja sellele, et alushariduse kättesaadavuse eest vastutavad nii riik kui

ka omavalitsusüksused. Neil mõlemal lasub kohustus leida probleemile süsteemne lahendus,

mis võimaldab lastel saada alusharidust ning aitab peredel ühitada oma töö- ja pereelu.

Perekonnal on kanda kõige olulisem osa lapse kasvatajana. Nii nagu sätestab kehtiv KELS,

toetab ka eelnõus sätestatud lastehoid lapse perekonda, soodustades lapse kasvamist ja

arenemist. Lastehoius kohaneb laps kodust erineva keskkonnaga ja kogukonnas toimetulekuga.

Alla kolmeaastase lapse kasvatustegevuse üldeesmärk on tagada lapse heaolu ning

mitmekülgne ja järjepidev areng koostöös koduga. See tähendab lapse kehalise, vaimse,

sotsiaalse ja emotsionaalse arengu toetamist. Alla kolmeaastane laps ei vaja tihedat päeva, mis

on täis pikitud õppetegevusi. Vastupidi, väike laps kasvab mängides ning vajab seejuures

täiskasvanu teadlikku suunamist ja turvalist kasvukeskkonda, väikest kollektiivi ja turvalist

täiskasvanut. Alates kolmandast eluaastast on kohane keskenduda lapse arengu toetamisele

selliselt, et ta omandaks põhiharidustasemel õppe alustamiseks vajalikud teadmised ja oskused.

Eeltoodut aluseks võttes ühildatakse eelnõuga alla kolmeaastaste laste lastesõimed

(reguleeritud kehtivas KELSis) ja lastehoiud (reguleeritud kehtivas SHS-s) lastehoidudeks ning

lastehoiule kehtestatakse vajalikud kvaliteedinõuded. Võrreldes kehtiva koolieelse lasteasutuse

riikliku õppekavaga sätestatakse alushariduse riikliku õppekava eelnõus kolmeaastase lapse

üldoskuste eeldatavad tulemused, mis on aluseks lapse arengu toetamisel lastehoius. Muudetav

alushariduse ja lapsehoiu süsteem, mis on koondatud ühte seadusesse ning millele on

kehtestatud kvaliteediraamistik lapse arengust lähtuvalt, tagab lapsele tema eakohase arengu

toetamise ja alushariduse omandamise toetamise. Lastehoiu ülesanne on lapse üldoskuste

arengu toetamisel luua lapsele kasvamiseks soodne ümbrus, ümbritseda laps tähelepanuga ja

lasta lapsel tegutseda. Seejuures luuakse kuni kolmeaastase lapse arengu soodustamisel

17 Riigikohtu 6. veebruari 2023 otsus nr 5-22-10. 18 Õiguskantsleri aastaülevaade 2022/2023.

64

eeldused alushariduse omandamiseks lasteaias ning kolme- kuni seitsmeaastase lapse arengu

soodustamisel toetatakse perekonda eelduste loomisel põhihariduse omandamiseks ja edukaks

edasijõudmiseks igapäevaelus. Tähelepanu on pööratud ka varajasele märkamisele ja vajalike

tugiteenuste tagamisele.

Eelnõu paneb kohaliku omavalitsuse üksusele kohustuse tagada pooleteise- kuni

kolmeaastastele lastele lastehoid. Samas reguleerib eelnõu kuni seitsmeaastastele lastele

lastehoiu korraldamise nõudeid. Selle eesmärk on eelkõige võimaldada õiguslik alus ja

kvaliteediraamistik eraturul pakutavale lapsehoiuteenusele, kui turg seda nõuab, et

lapsevanematel oleks võimalik valida oma eelkooliealisele lapsele sobiv teenus – lasteaed või

lastehoid. Kohaliku omavalitsuse üksuse kohustus on pakkuda lapsevanema soovil lastehoidu

pooleteise- kuni kolmeaastastele lastele. Erahoiu pidaja võib asutada lastehoiu lastele vanuses

0-7aastased ning sellisel juhul on tegemist loakohustusliku majandustegevusega ning pidaja

tegevus peab vastama käesolevas seaduses lastehoiule esitatud nõuetele.

Lastehoid, erinevalt lasteaiast, ei ole õppeastutus ning lastehoiu tegevusele jäävad seetõttu

kehtima erisused. Näiteks peab lastehoius töötama lapsehoidja, lasteaias aga õpetaja. Samas

tõstetakse teisi nõudeid märkimisväärselt (uute nõuetena näiteks tugiteenuste tagamine, lapse

arengu toetamine alushariduse riiklikku õppekava alusel koostatud lastehoiu õppekava alusel).

Eesti Lastehoidude Liit viis 2023 kevadel läbi küsitluse, milles küsimustele vastas 47 tegutsevat

lastehoidu. Juba praegu, ilma et lastehoidudele oleks kehtestatud haridusasutuse

kvaliteedinõudeid, pakuvad nad teenust, mis toetab alushariduse omandamist. Muusika- ja

liikumistegevused toimuvad üks või kaks korda nädalas tervelt 75% vastanud hoidudest.

Nädala- ja kuuplaani kasutab 64% vastanud hoidudest. Riiklikust õppekavast ja lapsehoidja

kutsestandardist lähtub oma tegevuste planeerimisel 66% lastehoidudest. Kõigil töötajatel on

kutsetunnistus 20% hoidudest, enam kui pooltel 28% hoidudest. Seega teevad hoiud praegu

rohkem, kui neilt oodatakse. See näitab igati valmisolekut tulla sotsiaalvaldkonnast üle

alushariduse süsteemi.

Nagu märgitud, ei pea lastehoius töötama õpetaja, vaid nõutud on vähemalt

kvalifikatsiooninõuetele vastav lapsehoidja, samas toetab eelnõu õpetaja töötamist lastehoius.

Lastehoius töötaval õpetajal on õigus pikemale puhkusele, õpetaja töötasule ja lühendatud

täistööajale samasugustel alustel, nagu lasteaias töötaval õpetajal. Need õigused sätestatakse

rakendusaktides sarnaselt lasteaias töötava õpetajaga.

Arvestades, et paljudes senistes sõimerühmades töötavad õpetajad, siis ei pea neid asendama

lapsehoidjatega, kuna regulatsioon ei nõua taolist asendamist. Sellisel juhul saavad rühmas

edasi töötada õpetaja(d) ja abiõpetaja(d). Õpetaja töötamine hoiurühmas on vajalik ka

töökorralduse juures, kui töötajad liiguvad lastega koos sõimerühmast edasi lasteaiarühma ja

nii kuni kooliminekuni sellises asutuses, kus töötavad nii hoiu- kui lasteaiarühmad. See tagab

järjepidevuse ja hea koostöö lastevanematega, kellega ollakse kontaktis lastehoiu algusest kuni

lasteaia lõpetamiseni.

Nii nagu lasteaias, tuleb ka lastehoius jälgida lapse arengut ja osata märgata lapse erivajadust,

tema arengut toetada ning vajaduse korral tagada tugispetsialisti teenus. Suure hooldus- ja

abivajadusega lapse hoiuteenust jääb reguleerima sotsiaalhoolekande seadus.

65

Eestis on ka käesoleva eelnõu kohaselt alushariduse riiklik õppekava laste arengu toetamise

aluseks kogu lastehoiu- ja lasteaiaperioodi vältel. Vaid kolmandikus Euroopa riikides ei ole alla

kolmeaastastele lastele kehtestatud hariduslikke eesmärke.

Eurydice (2022) võrdlusuuringu „Structural indicators for monitoring education and training

systems in Europe”19 väheneb nende riikide hulk, kus alla 3-aastastele lastele ei ole kehtestatud

hariduslikke eesmärke. Näiteks on haridussuunised alla 3-aastastele lastele esmakordselt

kehtestatud Belgias (Flaami) ja Prantsusmaal. Belgias (Flaami) rakendatakse alates 2015–2016.

aastast soovituslikku pedagoogilist raamistikku imikutele ja väikelastele (alla 2,5-aastased)

lastehoiuasutuste jaoks. 2017. aastal võttis Prantsusmaa vastu riikliku alushariduse ja lapsehoiu

kvaliteedi raamistiku alla kolmeaastastele lastele. See soovituslik dokument sätestab lapse

turvalise arengu peamised põhimõtted ja väärtused ning annab mõningaid haridusalaseid

juhiseid. Portugalis koostatakse alushariduse ja lapsehoiu haridussuuniseid alla kolmeaastastele

lastele. Itaalias anti 2022. aasta alguses välja riiklikud suunised alla kolmeaastastele lastele

mõeldud haridusteenuste kohta. Kõigile alushariduse ja lapsehoiu asutustele võimaldatakse

ühist pedagoogilist- ja juhtimiskoolitust. Itaalias toimub ulatuslik alushariduse ja lapsehoiu

süsteemi ümberkorraldamine. Loodud on integreeritud alushariduse ja lapsehoiu süsteem alates

sünnist kuni kuuenda eluaastani, et parandada alushariduse ja lapsehoiu kvaliteeti, tõhusust ja

teenuseosutajate arvu kogu riigis. Iirimaa, Itaalia, Malta ja Soome on tõstnud või kavandavad

tõsta miinimum kvalifikatsiooninõuet kõigile või suurele osale lastega töötavatest töötajatest.

Eelnõu lastehoidu puudutav regulatsioon lähtub eelkõige kehtivas KELSi lastesõime ja

sõimerühma puudutavast regulatsioonist ning osalt sotsiaalhoolekande seaduse regulatsioonist.

Erinevalt KELS § 10 lõikest 1 ei ole lapsehoid käesolevas eelnõus piiritletud lapse konkreetse

vanusega (poolteist kuni kolm eluaastat). Lastehoid võib pakkuda teenust kuni

seitsmeaastastele lastele. Kohaliku omavalitsuse ülesanne on võimaldada vanema soovile

pooleteise- kuni kolmeaastasele lapsele koht lastehoius. Alates lapse kolmeaastaseks saamisest

peab kohaliku omavalitsuse üksus tagama lapsele lasteaiakoha, kus õpe keskendub lapsele

kooliminekuks vajalikete teadmiste ja oskuste andmisele.

§ 33. Lapsehoiu korraldamine

Eelnõu §-s 33 sätestatakse lapsehoiu korraldamise alused.

1. jaanuaril 2018 kehtestati praegu sotsiaalhoolekande seaduse alusel tegutsevatele

lastehoidudele SHS § 3 lõike 2 alusel kvaliteedipõhimõtted. Teenuseosutaja peab teenust

osutades lähtuma üldtunnustatud kvaliteedipõhimõtetest: isikukesksus, teenuse võimestav

iseloom, tulemustele orienteeritus, vajaduspõhine lähenemine, terviklik lähenemine, isiku

õiguste kaitse, kaasamine, töötaja pädevus ja eetika ning organisatsiooni hea töökorraldus ja

kvaliteetne juhtimine. Need kvaliteedijuhised on abivahend ja ühtsete arusaamade kujundamise

alus lapsehoiuteenuse rahastajatele, korraldajatele, teenuseosutajatele ning teenuste

kasutajatele. Käesolevas eelnõus sätestatud regulatsioon hoidude kohta arvestab arvesse ka

nimetatud kvaliteedijuhises kirjeldatut.20

Eelnõu § 33 lõige 1 sätestab, et lapsehoidu võib korraldada munitsipaal- või eralastehoius.

Munitsipaallastehoiu pidaja on kohaliku omavalitsuse üksus. Eralastehoiu pidaja on eraõiguslik

juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja.

19 Kättesaadav: https://eurydice.eacea.ec.europa.eu/publications/structural-indicators-monitoring-education-and-

training-systems-europe-2022. 20 Lapsehoiuteenuse kvaliteedijuhis.

66

Lastehoid on asutus, mille pidaja saab olla avalik-õiguslik või eraõiguslik juriidiline isik või

füüsilisest isikust ettevõtja. Kehtiva sotsiaalhoolekande seaduse järgi on lapsehoiuteenuste

pakkumine kohaliku omavalitsuse üksuse ülesanne, mille ta võib anda üle juriidilisele isikule

või füüsilisest isikust ettevõtjale. Eelnõu järgi on kohaliku omavalitsuse ülesanne võimaldada

lastehoidu pooleteise- kuni kolmeaastastele lastele. Ülesande täitmiseks võib ta pidada

lastehoidu ise või osta teenust eraettevõtjalt.

Eelnõu § 33 lõige 2 sätestab, et lastehoid asutatakse lastehoiu pidaja otsusega. Eralapsehoiu

korraldamise õigus antakse käesolevas seaduses sätestatud korras tegevusloaga. Lastehoid võib

tegutseda ühe asutusena mitmes tegevuskohas. Sellisel juhul peab tema tegevus vastama

käesolevas seaduses sätestatud nõuetele kõikides tegevuskohtades.

Munitsipaallastehoid asutatakse kohaliku omavalitsuse üksuse otsusega ning eralastehoid

eraõigusliku juriidilise isiku otsusega. Eralastehoiu asutamise otsuse tegemiseks ei näe

õigusaktid ette otsuse vormi. Munitsipaallastehoiu asutamise otsuse tegemiseks on ette nähtud

kord KOKS § 35 lõikes 2. Lastehoid peab vastama nõuetele kõikides oma tegevuskohtades.

Sellisel juhul peavad igas tegevuskohas olema täidetud kõik käesolevas seaduses sätestatud

nõuded. Nõuded lastehoiu ehitisele, maa-alale ja ruumidele ning tervisekaitsenõuded, kehtestab

Vabariigi Valitsus määrusega käesoleva eelnõu § 3 lõike 6 alusel (lastehoiu ja lasteaia õpi- ja

kasvukeskkonna nõuded).

Eelnõu § 33 lõikes 3 sätestatakse, et lastehoid kutsub vanematega tehtava koostöö

edendamiseks vähemalt kaks korda aastas kokku vanemate koosoleku. Kuna lastehoius ei ole

hoolekogu moodustamise kohustust, sätestatakse siin lõikes lastehoiu ja vanemate koostöö

koordineerimise vormina koosolek. Selline koosolek tuleb kokku kutsuda vähemalt üks kord

aastas arvestusega, et iga vanem saaks osaleda vähemalt ühel koosolekul. Eelnõu § 31 lõike 1

punktide 2 ja 4 kohaselt on vanemal õigus saada lastehoiult teavet õppe- ja kasvatustegevuse

korralduse kohta ja teha lastehoiule ja lasteaiale ettepanekuid õppe- ja kasvatustegevuse

korraldamiseks. Eelnõu § 32 lõike 3 punkti 1 kohaselt on lastehoiul kohustus teavitada

vanemaid õppe- ja kasvatustegevuse korraldusest.

Lastevanemate osaluse tähtsus lapse hariduses on äärmiselt oluline ja uurimuste tulemused

kinnitavad selle olulisust kõikidel hariduse tasemetel. Välja on toodud, et mida tihedamalt on

vanem oma lapse haridusega seotud, seda suuremat positiivset mõju see lapse arengule ja

haridusele avaldab. Oluline on koostöö sisserändajate perekondadega ja puuetega õppijate

peredega, see aitab lastel kollektiivi sisse elada ja hoiurühma töötajal paremini mõista iga lapse

individuaalsust, et toetada last just temale sobival viisil. Lapsevanematele tuleb anda võimalus

kasvukeskkonna ja lastehoiu õppekava küsimustes kaasa rääkida. Koostöö aluseks on

partnerlus, milles mõlemad pooled püüavad anda parima. Eestis tehtud uurimuses on leitud, et

just koosolek on enim kasutatav ning ka vanemate poolt enim soovitud koostöövorm. Samas

uuringus on kasutatavate koostöövormidena nimetatud veel arenguvestlusi, avatud uste päevi,

ühisüritusi ja väljasõite ning lapsevanemate ühenduses osalemist. Lastehoiu kohustus on esitada

oma õppekavas lapsevanematega tehtava koostöö põhimõtted ja korraldus; koosolek annabki

võimaluse kokku leppida, millises vormis koostööd tehakse. Eeldatavasti suureneb kaasamise

tulemusel ka lapsevanemate osalus kokkulepitud tegevustes.21

21 Lukk, K. (2008). Kodu ja kooli koostöö strukturaalsest, funktsionaalsest ning sotsiaalsest aspektist.

Doktoriväitekiri. Tallinna Ülikool.

67

§ 34. Rühma töökorraldus

Kehtiva SHS § 453 lõigete 2 ja 3 järgi võib lapsehoidja hoida korraga kuni viis alla kolmeaastast

last ning kuni kümme üle kolmeaastast last. Kehtiva KELS § 29 lõike 6 kohaselt peab

sõimerühmas olema kogu rühma tööaja jooksul õpetaja või õpetajat abistav töötaja kuni seitsme

lapse kohta ning lasteaiarühmas kuni kümne lapse kohta.

Eelnõu § 34 lõikes 1 sätestatakse, et lastehoiurühma tööaja jooksul on tagatud lapsehoidja iga

viie lapse kohta kuni kolmeaastaste laste puhul ja iga kümne lapse kohta üle kolmeaastaste laste

puhul. Lastehoiurühmas võib olla kuni 15 last.

Lastehoius, kus töötavad lapsehoidjad, ei muutu senised laste ja täiskasvanute suhtarvu nõuded.

Lastehoius ei olnud varasemalt rühma piirarv reguleeritud. Kuna süsteem ühtlustatakse, siis on

vajalik hoiurühma piirarvu kehtestamine, mis tuleneb lapsehoidjate senisest lapse- täiskasvanu

suhtarvust ja lähtutakse senisest laste arvust sõimerühmades. Laste piirarv hoiurühmas on 15,

olenemata laste vanusest. Selline piirarv võimaldab kolmel lapshoidjal toetada iga lapse arengut

ja läheneda individuaalselt, arvestades laste vanust.

Kui lapsehoiu rühmas on näiteks seitse alla kolmeaastast last ja kaheksa üle kolmeaastast last,

siis: esmalt, laste vanust tuleb arvestada rühma komplekteerimise hetkest, mitte igakuiselt

töötajate ja laste suhtarvu ümber arvutada. Lapse liitumisel rühmaga perioodi (õppeaasta)

keskel, arvestatakse tema hetkevanust. Käsitletava 7 + 8 näite puhul tuleb otsus langetada iga

lapse heaolu ja vajadusi arvestades. Rühma suurus võib olla kuni 15 last, mitte rohkem. Et

näitena toodud rühmas on alla kolmeaastasi lapsi üle viie, siis peab seal olema kolm

lapsehoidjat. Kui aga rühmas on kokku vähem kui 15 last (nt seitse alla kolmeaastast ja viis üle

kolmeaastast), tuleb lähtuda sellest, et kümne alla kolmeaastase lapse kohta peaks olema kaks

lapsehoidjat. Kui lapsi on üle kümne, on nõutav ka kolmas töötaja. Selles näites ei loe asjaolu,

et mõned neist kümnest lapsest (kahe lapsehoidja kohta), on vanemad kui kolmeaastased.

Eelnõu § 34 lõikes 2 sätestatakse, et kui lastehoiurühmas töötab vähemalt üks täistööajaga

õpetaja, on kogu rühma tööaja jooksul tagatud õpetaja, abiõpetaja või lapsehoidja iga kaheksa

lapse kohta kuni kolmeaastaste laste puhul ja iga kümne lapse kohta üle kolmeaastaste laste

ning lastehoiu rühmas võib olla kuni 16 last.

Kui lastehoiurühmas töötab vähemalt üks täistööajaga õpetaja, siis lähtub käesolevas lõikes

sätestatud suhtarvude nõue kehtiva KELS § 7 lõikes 11 ja § 20 lõikes 6 teises lauses sätestatud

suhtarvudest. See võimaldab praegustes lasteaedade sõimerümades jätkata praeguse personali

töökorraldusega - rühmas kaks õpetajat ja üks õpetajat abistav töötaja või üks õpetaja ja kaks

õpetajat abistavat töötajat (abiõpetajat/assistenti). Õpetaja töötamine hoiurühmas lisab rühma

kõrgharidusega spetsialisti, kes on pädev juhtima tööprotsesse (vt seda põhimõtet lasteaia osas

eelnõu § 28 lõikes 1). Kui lastehoius töötavad ainult lapsehoidjad, siis peab olema kuni

kolmeaastaste laste puhul tagatud lapsehoidja iga viie lapse kohta. Seega eelnõu kohaselt saab

suhtarv kuni 8 alla kolmeaastast last täiskasvanu kohta tekkida vaid juhul, kui selles hoiurühmas

töötab täistööajaga õpetaja. Lastehoiu rühma laste ja töötajate suhtarve tuleb vaadata kooskõlas

rühma suuruse ja lahtiolekuajaga. Lastehoiu rühm on enamasti avatud 10 – 12 tundi päevas.

Sellisel juhul ei ole võimalik, et lastehoius töötab vaid üks õpetaja ka juhul, kui rühmas on

näiteks vaid 8 last. Ka lastehoius on õpetaja tööaeg 35 tundi nädalas, so 7 tundi päevas, millest

enamasti vaid 6 tundi moodustab töö lastega ning ülejäänud aeg kasvatustegevusi

ettevalmistavateks tegevusteks. Kaheksa kuni kolmeaastast last saab ja võib hoida üks õpetaja

juhul, kui lastehoid on avatud kuni 5 tundi viiel päeval nädalas. Lastehoiu rühmas tuleb töö

68

korraldada viisil, kus laste turvalisuse ja arengu toetamiseks on tagatud rühmapersonali kattuv

tööaeg.

§ 35. Lastehoiu kasvatustegevuse keel

Eelnõu lähtub lastehoiu kasvatuskeele puhul samadest põhimõtetest nagu lasteaia õppe- ja

kasvatustuskeele puhul. Vt ka eelnõu § 8 lõigete 1, 2 ja 3 selgitust.

Eelnõu § 35 lõikes 1 sätestatakse, et lastehoiu kasvatustegevus toimub eesti keeles. Erinevalt

eralasteaiast, kus võib määrata õppe- ja kasvatustegevuse keeleks eesti keelest erineva keele, ei

laiene see õigus eralastehoiule. Seega tuleb lastehoius õpetada ja kasvatada eesti keeles –

olenemata lastehoiu omandivormist.

Nõudlus kvaliteetse eestikeelse hariduse järele on viimastel aastatel kasvanud. Eesti on üle

minemas eestikeelsele haridusele, alustades alusharidusest – kõik lasteaiad peavad olema alates

2024. aasta 1. septembrist eestikeelsed. Mitmes keeles haridussüsteemi pidada on ebamõistlik,

sest Eesti riik ei valmista ette vene või muus keeles õpetajaid ega arenda vene- või muukeelset

õppevara, mis kokkuvõttes ei taga pakutava hariduse kvaliteeti.

Tuleb liikuda ühtse Eesti alushariduse poole. Sätte eesmärk on, et ka lastehoidudes saavad koos

osaleda erineva keele- ja/või kultuuritaustaga lapsed, kellele tagatakse nüüdisaegse õpikäsituse

põhimõtetest lähtuv eestikeelne kasvatus, mis toetab tema eneseteostust ühiskonnas,

väärtustades samas lapse kultuurilist identiteeti. See tähendab, et sõltumata kodukeelest ja

kultuuritaustast, ollakse ühises keeleruumis. Selline lähenemine suurendab ühiskonna sidusust

ja vähendab pikas perspektiivis ka sotsiaalmajanduslikku segregatsiooni. Eestikeelsete perede

lapsed õpivad muust rahvusest lastega koos tegutsema ning muu kodukeelega lapsed õpivad

hästi ära ka eesti keele. Lasteaias ja lastehoius arvestatakse lapse mitmekeelusega tema arengu

toetamisel ja asjakohaste metoodikate valimisel.

Eelnõu § 35 lõikes 2 sätestatakse, et kurdi- või kuulmislangusega lapse kasvatuskeele puhul

kohaldatakse käesoleva seaduse § 8 lõikes 2 sätestatut. Sättega tunnustatakse eesti viipekeelt ja

viibeldud eesti keelt ka lastehoiu kasvatustegevuse keelena. Keeleseaduse § 3 lõige 2 sätestab,

et Eesti viipekeel on iseseisev keel ning viibeldud eesti keel on eesti keele esinemiskuju. Säte

puudutab kuulmislangusega lapsi, kelle esimeseks keeleks on eesti viipekeel, samuti kurte lapsi,

kelle kuulmist ei ole võimalik korrigeerida kuuldeaparaadi või sisekõrvaimplantaadiga vms ja

kes ei ole võimelised auditiiv-verbaalset keelt kuulma ega eesti keelt õppima. Sellest tulenevalt

võib kasvatustegevuses kasutada eesti keele kõrval või lisaks eesti viipekeelt või viibeldud eesti

keelt.

Eelnõu § 35 lõikes 2 sätestatakse, et lapse puhul, kellel on diagnoositud mõni igal ööpäeval või

ööpäev läbi kõrvalabi vajadust põhjustav terviseseisund ja tuvastatud puude raskusaste, võib

vanema kirjalikul nõusolekul eesti keele kõrval või asemel kasutada eesti keelest erinevat keelt.

. Kuna kooli ja lasteaia puhul on seadusandja möönnud vajadust teatud tingimustel lapse arengu

eripärast tulenevalt lubada erisusi õppe- ja kasvatuskeele osas, siis selline erisus lubatakse ka

alla kolmeaastaste laste puhul.

§ 36. Lastehoiu õppekava

Käesolevas paragrahvis sätestatakse lastehoiu pidajale nõue koostada lapse üldoskuste arengu

toetamiseks alushariduse riikliku õppekava alusel lastehoiu õppekava (vt selle mõiste valiku

69

põhjenduse kohta seletuskirja punkti 5). Lapse arengut toetades tuleb arvestada tema

eeldatavate arengutulemustega ja sellest lähtuvalt kavandatakse ka igapäevategevused, mis

ongi eelduste loomine järgmisele haridusastmele – lasteaeda – minekuks. Need mitmesugused

tegevused (sh laulu- ja liikumismängud jpm) rikastavad lapse keelekasutust, tutvustavad talle

näiteks ka matemaatikat ja arendavad muidki oskusi. Kunst, muusika ja liikumine on meie

igapäevaelu osa, mis lõimitakse tegevustesse. Näiteks on kolmeaastase lapse mänguoskuste

eeldatav tulemus, et ta suudab järgida lihtsamaid mängureegleid. Selleks peab lapsehoidja

lastega mängima ja laps aru saama, kuidas mingit mängu mängitakse ja mida temalt just selles

mängus oodatakse.

Eelnõu § 36 lõikes 1 sätestatakse, et lapse üldoskuste arengu toetamiseks koostab lastehoid

alushariduse riikliku õppekava alusel lastehoiu õppekava. Lastehoiu õppekava kinnitab

lastehoiu pidaja. Lastehoid lähtub kasvatustegevuse korraldamisel ja läbiviimisel õppekavast.

Lastehoiu õppekava avalikustatakse lastehoiu või lastehoiu pidaja veebilehel.

Tegemist on lastehoiu pidajale esitatava uue nõudega. Nõue on seotud asjaoluga, et käesoleva

eelnõuga liidetakse seni sotsiaalhoolekande seaduse reguleerimisalas olnud lastehoiud

haridussüsteemiga ning lastehoidd on edaspidi haridusasutus, mis toetab lapse alushariduse

omandamist. Säte paneb lastehoiule kohustuse koostada õppekava ja toetada lapse üldoskuste

arengut. Võttes arvesse lastehoidude tegevuse eripära, lapsehoidjatele esitatavaid nõudmisi ja

laste vanust, on põhjendatud nõuda lastehoius lapse üldoskuste arengu sihipärast toetamist.

Eelnõu § 3 lõike 1 teises lause kohaselt luuakse kuni kolmeaastase lapse arengu soodustamisel

eeldused alushariduse omandamiseks lasteaias ning kolme- kuni seitsmeaastase lapse arengu

soodustamisel toetatakse perekonda eelduste loomisel põhihariduse omandamiseks ja edukaks

edasijõudmiseks igapäevaelus.

Alushariduse riiklik õppekava sätestab kolme- ja seitsmeaastaste laste eeldatavad üldoskused

neljas valdkonnas: mänguoskused, tunnetus- ja õpioskused, eneseregulatsiooni oskused ning

sotsiaalsed oskused. Alushariduse riiklikus õppekavas kirjeldatud eeldatavad üldoskused on

aluseks lapse üldoskuste arengu toetamisel lastehoius. Alushariduse riikliku õppekava alusel

koostab lastehoiu pidaja õppekava, milles kirjeldab lapse üldoskuste toetamise põhimõtteid ja

korraldust.

Eelnõu § 36 lõikes 2 sätestatakse lastehoiu õppekava nõuded. Lastehoiu õppekavas esitatakse

lastehoiu eripära ja eesmärgid, lapse üldoskuste toetamise põhimõtted ja korraldus, sealhulgas

kasvatustegevuse põhimõtted ja korraldus, lapse arengu hindamise põhimõtted ja korraldus,

vanematega koostöö põhimõtted ja korraldus ning õppekava uuendamise ja täiendamise kord.

Lastehoiud loovad lapse üldoskuste arengu toetamisega vundamendi lapse edasiseks

alushariduse omandamiseks lasteaias või lapsevanema valikul omandab laps kuni

kooliminemiseni alushariduse kodu ja lastehoiu koostöös (vt ka haridusseaduse § 24 lõige 1).

§ 37. Kasvatustegevusega seotud töötajad lastehoius

Käesolevas paragrahvis nimetatakse lastehoius kasvatustegevust läbiviivad töötajad, nende

kvalifikatsiooninõuded ning ametikohtade täitmise korraldus. Lastehoiu pidaja peab

kindlustama, et lastehoius töötab piisav hulk lapsehoidjaid või/ja õpetajaid, abiõpetajad, et

tagada laste turvalisus, nende hoid ja arengutugi käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud

nõuete kohaselt.

70

Eelnõu § 37 lõikes 1 sätestatakse, et lastehoius on kasvatustegevusega seotud töötajad

lapsehoidja, õpetaja, abiõpetaja ja tugispetsialistid. Kehtiva sotsiaalhoolekande seaduse alusel

tegutsevates lastehoidudes ei pea olema õpetajat. Kehtiva koolieelse lasteasutuse seaduse alusel

tegutsevates lastesõimedes peab olema igas rühmas õpetaja. Regulatsioon võimaldabjätkata

lastehoidude ja lastesõimede töötajate töökorraldust endisel viisil, teiselt poolt on seadusandjal

ootus, et ka senistes lastehoidudes töötaksid edaspidi ka õpetajad. Kuigi töö sisu on sama, on

õpetaja lapsehoidjast kõrgema pedagoogilise kvalifikatsiooniga, tal peab olema kõrgharidus,

ülikoolis alushariduse erialal õppides on teda süvendatumalt koolitatud järgima laste arenguga

seotud vajadusi, nende huve ja potentsiaali ning tuvastama võimalikke arenguprobleeme ja

õpiraskusi, mis annab oskuse laste arengut aktiivsemalt toetada. Lastehoius töötaval õpetajal on

õigus pikemale puhkusele, õpetaja töötasule ja lühendatud täistööajale samasugustel alustel,

nagu lasteaias töötaval õpetajal. Need õigused sätestatakse rakendusaktides sarnaselt lasteaias

töötava õpetajaga. Kui rühmas töötab täistööajaga õpetaja, saab selles rühmas töötada ka

abiõpetaja. Lastehoius on kasvatustegevusega seotud töötajateks ka tugispetsialistid.

Lastehoius ei pea olema direktorit või õppealajuhatajat. Kui tegemist on lasteaiaga, milles on

sõimerühmad (lasteaia tegutsemise vorm), siis on lasteaia direktor ja õppealajuhataja

kasvatustegevusega seotud töötajaks ka hoiurühmade puhul.

Eelnõu § 37 lõikes 2 sätestatakse, et lastehoiu pidaja korraldab õpetaja ja tugispetsialistide

ametikohtadele avaliku konkursi. Konkursi läbiviimise korra ja tingimused koostab ja kinnitab

lastehoiu pidaja. Avaliku konkursi nõue on samasugune, nagu lasteaias. Vt eelnõu § 27 lõigete

3 ja 4 selgitust. Käesoleva paragrahvi lõikes 8 antakse konkursi korraldamise ja läbiviimise

korra koostamise pädevus lasteaia direktorile, kui tegemist on lasteaiaga, milles on

lastehoiurühmas.

Lapsehoidja ja abiõpetaja ametikoha täitmiseks ei pea avalikku konkurssi korraldama. Vt selle

kohta eelnõu § 27 lõikes 4 toodud selgitust.

Eelnõu § 37 lõikes 3 sätestatakse, et kui õpetaja ametikohale korraldatud konkursil ei leita

kvalifikatsiooninõuetele vastavat õpetajat, võib lastehoiu pidaja sõlmida tähtajalise töölepingu

kuni üheks aastaks isikuga, kellel on vähemalt keskharidus, kelle kvalifikatsioon ja

pedagoogiline kompetentsus on piisavad, et tagada lastehoiu õppekavas määratud

kasvatustegevuse eesmärkide täitmine ja lapse üldoskuste saavutamine, ning kelle eesti keele

oskus vastab keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele. Sellisel juhul korraldab

lastehoiu pidaja ühe aasta jooksul uue avaliku konkursi.

Kehtiva KELS § 22 lõigetes 41 ja 42 sätestatud põhimõtet ei muudeta. Nõue kehtib ka

eralastehoiule. Kui isik on võetud tööle tähtajalise töölepinguga kuni üheks aastaks, sest ei

vastanud kvalifikatsiooninõuetele, tuleb selle aja jooksul leida kvalifikatsiooninõuetele vastav

töötaja, korraldades selleks konkursi.

Eelnõu § 37 lõikes 4 sätestatakse, et kui abiõpetaja ametikoha täitmiseks ei leita

kvalifikatsiooninõuetele vastavat abiõpetajat, võib lastehoiu pidaja sõlmida tähtajalise

töölepingu kuni üheks aastaks isikuga, kellel on vähemalt keskharidus ja sobivad

isikuomadused, et toetada lastehoiu õppekavas määratud kasvatustegevuse eesmärkide täitmist

ja lapse üldoskuste saavutamist, ning kelle eesti keele oskus vastab keeleseaduses ja selle alusel

kehtestatud nõuetele. Tegemist on uue regulatsiooniga, mis lähtub kehtiva KELS § 22 lõigetes

41 ja 42 sätestatud põhimõttest. Kuna seni ei ole abiõpetajatele kvalifikatsiooninõudeid

kehtestatud, on puudunud ka vajadus tähtajalise töölepingu sõlmimisega seotud regulatsiooni

sätestada.

71

Eelnõu § 37 lõikes 5 sätestatakse, et kui lapsehoidja ametikoha täitmiseks ei leita

kvalifikatsiooninõuetele vastavat lapsehoidjat, võib lastehoiu pidaja sõlmida tähtajalise

töölepingu kuni üheks aastaks isikuga, kellel on vähemalt keskharidus ja sobivad

isikuomadused, et toetada lastehoiu õppekavas määratud kasvatustegevuse eesmärkide täitmist

ja lapse üldoskuste saavutamist, ning kelle eesti keele oskus vastab keeleseaduses ja selle alusel

kehtestatud nõuetele. Tegemist on uue regulatsiooniga. Kuna lapsehoidjale kehtestatakse

kvalifikatsiooninõudena kutse olemasolu, siis juhuks, kui kvalifikatsiooninõuetele vastavat

lapsehoidjat ei leita, kuid kandidaat vastab käesolevas lõikes esitatud nõuetele, siis nähakse ette

õigus sõlmida selle isikuga tähtajaline tööleping kuni üheks aastaks.

Eelnõu § 37 lõikes 6 sätestatakse, et lastehoiu tugispetsialistidel on õigus taotleda

tugispetsialisti lähtetoetust põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-s 771 sätestatud tingimustel ja

korras. Tugispetsialistid on eripedagoog ja logopeed või muu tugispetsialist, kelle teenus vastab

põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 37 lõike 3 alusel kehtestatud tugispetsialistide teenuse

kirjeldusele ja teenuse rakendamise korrale. Nii nagu lasteaias ja koolis esmakordselt tööle

asuval tugispetsialistil, on ka lastehoiu tugispetsialistil õigus taotleda tugispetsialisti

lähtetoetust. Juhul, kui tööandja on sama, kui koolis/lasteaias/lastehoius töötamise korral

(kohalik omavalitsus), tööd tehakse kohaliku omavalitsuse koolis/lasteaias/lastehoius

(töötegemise koht) ning tööfunktsioon on samuti kirjelduse järgi hariduse tugispetsialistina

tehtav töö (haridus- ja teadusministri 21.02.2018. a määruse nr 4 „Tugispetsialistide teenuse

kirjeldus ja teenuse rakendamise kord“ alusel), siis saab ka tugikeskuste juures töötavale

tugispetsialistile lähtetoetust maksta, mõistagi kõigi teiste toetuse andmiseks vajalike

tingimuste täitmisel (nt vähemalt 0,5 koormusega töötamine jne).

Eelnõu § 37 lõikes 7 sätestatakse, et lastehoid või lastehoiu pidaja kannab hariduse

infosüsteemi andmed lastehoius töötavate õpetajate, lapsehoidjate, abiõpetajate ja

tugispetsialistide ning töösuhete, sealhulgas töötajate omandatud kvalifikatsiooni kohta.

Tegemist ei ole uue nõudega lastehoiu pidajale, kes tegutsevad praegu sotsiaalhoolekande

alusel. Sama nõue tuleneb kehtivast sotsiaalhoolekandeseadusest, mille alusel kantakse andmed

praegu Sotsiaalministeeriumi peetavasse S-veebi. Edaspidi tuleb andmed kanda Haridus- ja

Teadusministeeriumi peetavasse Eesti hariduse infosüsteemi. Nõue ei ole võõras ka lasteaia

sõimerühmadele, kellele tuleneb vastavate andmete kandmise kohustus hariduse infosüsteemi

kehtivast koolieelse lasteasutuse seadusest.

Eelnõu § 37 lõikes 8 sätestatakse, et lasteaias, milles on lastehoiurühm, on lasteaia direktoril

käesolevas paragrahvis lastehoiu pidajale ja lastehoiule antud pädevus. Lasteaed, milles on

hoiurühm, on lasteaia tegutsemise vorm. Sellisel juhul on lasteaia direktoril lastehoiu osas

samasugune pädevus, nagu on lasteaia osas.

§ 38. Kvalifikatsiooninõuded

Käesolevas paragrahvis sätestatakse lapsehoidja kvalifikatsiooninõuded ning viidatakse, et

millises käesoleva eelnõu paragrahvis on sätestatud teiste lastehoius kasvatustegevusega seotud

töötajate kvalifikatsiooninõuded. Lastehoiu pidajal tuleb luua võimalused kasvatustegevusega

seotud töötajate kutseoskuste arendamiseks. Töölepingu seaduse § 28 lõike 2 punkt 5 kohaselt

on tööandja kohustatud tagama töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks tööandja

ettevõtte huvidest lähtuva koolituse ning kandma koolituskulud ja maksma koolituse ajal

keskmist töötasu. Töölepingu seaduse § 25 lõike 2 punkt 4 kohaselt on töötaja kohustus osaleda

oma tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks koolitusel.

72

Eelnõu § 38 lõikes 1 sätestatakse, et lapsehoidja kvalifikatsiooninõuded on vähemalt

keskharidus ja 4. taseme lapsehoidja kutse ning eesti keele oskus vastavalt keeleseaduses ja

selle alusel kehtestatud nõuetele. Võrreldes kehtivas sotsiaalhoolekande seaduses sätestatuga

on lapsehoidja kvalifikatsiooninõudeid käesoleva eelnõuga rangemaks muudetud. Lisaks on ka

lapsehoidja kvalifikatsiooninõude osa eesti keele oskuse nõue, mis tähendab, et lapsehoidja

eesti keele oskus peab vastama keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele (vt lähemalt

käesoleva seletuskirja p 7.1. Kutsealasid reguleerivate õigusnormide vastuvõtmisele eelnev

proportsionaalsuse kontroll).

Kehtiv sotsiaalhoolekande seadus sätestab lapsehoidjana tegutsemise eeldusena nõude, et isik

peab olema läbinud vähemalt 16-tunnise esmaabikoolituse viimase 36 kuu jooksul. Lastega

vahetult töötavatel isikutel peavad olema oskused anda lastele esmast abi. Käesoleva eelnõu §

32 lõike 3 punktis 3 sätestatakse kohustus anda vajadusel esmast abi ning käesoleva eelnõu § 3

lõike 6 alusel kehtestatavas Vabariigi Valitsuse määruses „Lasteaia ja lastehoiu õpi- ja

kasvukeskkonna nõuded“, sätestatakse esmaabi andmise oskuse nõue.

Lapsehoidja kutse saadakse kutset andva organi juures pärast lapsehoidjana töötamiseks

vajalike pedagoogiliste kompetentside tõendamist. Lapsehoidja pedagoogilised kompetentsid

on kirjeldatud lapsehoidja kutsestandardis. Lapsehoidja kutsetunnistus eeldab vähemalt

keskharidust ja lapsehoiualaseid teadmisi. Kutsestandard näeb ette ka teadmisi erivajadusega

laste hoidmisest. Kutsetunnistuse taotleja peab tunnistuse saamiseks sooritama eksami.

Kutsetunnistust omavate lapsehoidjate kohta kantakse andmed kutseregistrisse. Kutsetunnustus

on tähtajatu.

Tööandja hindab, kas isik vastab kvalifikatsiooninõuetele ehk kas isikul on lapsehoidja kutse,

et töötada lastehoius lapsehoidjana või vastab isik õpetajale esitatud kvalifikatsiooninõuetele,

et töötada lastehoius õpetajana.

Kui üldjuhul on lapsehoidja kvalifikatsiooninõudeks vähemalt keskharidus ja lapsehoidja kutse

4. tase, siis juhul, kui lapsehoidja töötab lastehoiu rühmas, kus on laps, kellel on diagnoositud

mõni igal ööpäeval või ööpäev läbi kõrvalabi vajadust põhjustav terviseseisund ja tuvastatud

puude raskusaste, on lapsehoidja kvalifikatsiooninõuded vähemalt keskharidus ja lapsehoidja

5. taseme kutse ning eesti keele oskus vastavalt keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud

nõuetele. Eelkõige on selline nõue vajalik eripedagoogiliste kompetentside olemasolu vajaduse

tõttu ning lapsehoidja 5. taseme kutse annab lapsehoidjale vajalikud kompetentsid. Tuleb silmas

pidada, et kuni kolmeaastaste lastega rühmas võib töötada ainult lapsehoidja (lasteaia rühmas

töötab vähemalt üks õpetaja), mistõttu peab kirjeldatud juhul olema tema eripedagoogilised

kompetentsid omandatud veelgi süvendatumalt, kui seda näeb ette lapsehoidja 4. taseme kutse

õppekava.

Eelnõu § 38 lõikes 2 sätestatakse, et kui lapsehoidja töötab lastehoiurühmas, kus on laps, kellel

on diagnoositud mõni igal ööpäeval või ööpäev läbi kõrvalabi vajadust põhjustav terviseseisund

ja tuvastatud puude raskusaste, on lapsehoidja kvalifikatsiooninõuded vähemalt keskharidus ja

5. taseme lapsehoidja kutse ning eesti keele oskus vastavalt keeleseaduses ja selle alusel

kehtestatud nõuetele.

Kui lapsehoidja töötab lastehoiurühmas, kus on laps, kellel on diagnoositud mõni igal ööpäeval

või ööpäev läbi kõrvalabi vajadust põhjustav terviseseisund ja tuvastatud puude raskusaste, on

73

lapsehoidja kvalifikatsiooninõuded vähemalt keskharidus ja lapsehoidja 5. taseme kutse ning

eesti keele oskus vastavalt keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele.

Eelnõu § 38 lõikes 3 sätestatakse, et välisriigis lapsehoidja kutsekvalifikatsiooni omandanud

isiku kutsekvalifikatsiooni tunnustamisel lähtutakse välisriigi kutsekvalifikatsiooni

tunnustamise seadusega kehtestatud tingimustest ja korrast. Sama seaduse § 7 lõikes 2

sätestatud pädev asutus on Haridus- ja Teadusministeerium.

Eelnõu § 38 lõikes 4 sätestatakse, et õpetaja, abiõpetaja ja tugispetsialistide

kvalifikatsiooninõuded on sätestatud käesoleva seaduse §-s 29. Lastehoius töötavale õpetajale,

abiõpetajale ja tugispetsialistidele kehtivad samad kvalifikatsiooninõuded, mis on kehtestatud

lasteaias töötavale õpetajale, abiõpetajale ja tugispetsialistidele (vt lähemalt § 29 selgitust).

Lasteaed, milles on lastehoiurühmad on lasteaia tegutsemise vorm, mistõttu ei ole lastehoiu

peatükis vaja viidata direktorile ja õppealajuhatajale kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele.

§ 39. Lapse arengu toetamine lastehoius

Käesoleva eelnõu eesmärk on toetada kuni seitsmeaastase lapse arengut ja alushariduse

omandamist. Igal lapsel on õigus turvalisele lapsepõlvele ja tema vajadustele vastavatele

arengutingimustele. Last, kelle heaolu on ohustatud, tuleb märgata võimalikult varakult – et ta

saaks õigel ajal asjakohast abi. Esmane vastutus lapse õiguste ja heaolu tagamise eest on lapse

vanemal. Riigi ja kohaliku omavalitsuse ametiasutused ja nende ametiisikud ning avalik-

õiguslikud ja eraõiguslikud juriidilised isikud peavad vastavalt oma pädevusele toetama lapse

vanemat lapse õiguste ja heaolu tagamisel.

Üldine põhimõte on, et tugiteenused tagab lastehoiu pidaja ja korraldab lastehoid. Kuna

lastehoiu võimaluse tagamine on kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslik ülesanne, siis juhul, kui

kohaliku omavalitsuse üksus täidab oma ülesannet eralastehoiu kaudu, peab lapsele vajalike

tugispetsialistide teenused tagama kohaliku omavalitsuse üksus ja lastehoid korraldab

tugiteenuse pakkumise.

Tugispetsialistide tagamine ja teenuse korraldamine peab olema lapse, tema perekonna ja teiste

lapse jaoks oluliste isikute jaoks võimalikult selge ja läbipaistev. Pooltevaheline koostöö on

protsessis määrava tähtsusega.

Eelnõu § 39 lõikes 1 sätestatakse, et lapsehoidja, õpetaja ja abiõpetaja jälgivad ja hindavad

lapse arengut ja toimetulekut lastehoius ning kohandavad kasvatustegevust lapse

individuaalsete vajaduste ja võimete järgi. Lapse arengu hindamisel ja toetamisel lähtutakse

lastehoiu õppekavas kirjeldatud põhimõtetest. Lapse arengu hindamisel ja toetamisel lähtutakse

lastehoiu õppekavas kirjeldatud põhimõtetest.

Lapse arengu jälgimine ja hindamine on oluline lapse eripära mõistmiseks, lapsele vajaliku toe

väljaselgitamiseks, arengu ja positiivse enesehinnangu toetamiseks ning kasvatustegevuse

kavandamiseks koostöös lapse ja vanemaga. Sätte kohaselt peab lapse arengu jälgimisel ja

hindamisel läbivalt silmas pidama lapse individuaalseid võimeid ja vajadusi ning võtma arvesse

ka hariduse infosüsteemis kajastuvaid andmeid, et tagada lapsele võimetekohased

kasvatustegevused.

Lapsehoidja kutseoskuste seas on oluline oskus oma tööd eesmärgistada, lähtudes laste

vajadustest ja heaolust. Tegevusi kavandades ja ellu viies lähtub lapsehoidja lapse arengust ja

74

sellele seatud eesmärkidest koostöös vanemaga. Vajaduse korral on ta pädev tegema muudatusi

lapse päevakavas, kasvukeskkonnas ja tegevustes.

Eelnõu § 39 lõikes 2 sätestatakse, et l Lastehoius hindab laste kõne arengut vähemalt üks kord

aastas logopeed või eripedagoog.

Õpetaja ja lapsehoidja kutseoskus ja ülesanne on toetada lapse kõne arengut mitmesuguste

tegevustega, kuid neil puudub selline erialane kõneravi ettevalmistus, mis on olemas

logopeedil.22 Seepärast on väga oluline, et vähemalt üks kord aastas hindab lastehoiu laste kõne

arengut logopeed või eripedagoog arvestusega, et kõigi lastehoiu laste kõne areng oleks

hinnatud. Kõne arengu hindamise korraldab lastehoid, tagab pidaja. Munitsipaallastehoius ja

eralastehoius, mille kaudu kohaliku omavalitsuse üksus lastehoiukohta võimaldab, tagab

teenuse kohaliku omavalitsuse üksus. Teenuse korraldamise kohustus on lastehoiul. Kui

logopeed tuvastab lapsele kõneravi vajaduse, tuleb tugiteenus tasuta võimaldada käesolevas

paragrahvis sätestatud korras.

Eelnõu § 39 lõikes 3 sätestatakse, et vajaduse korral tagatakse lapsele lastehoius eripedagoogi,

logopeedi või muu tugispetsialisti teenus, mis vastab põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 37

lõike 3 alusel kehtestatud tugispetsialistide teenuse kirjeldusele ja teenuse rakendamise korrale.

Tugispetsialistide teenuste osutamiseks loob võimalused lastehoiu pidaja ja teenuse osutamist

korraldab lastehoid.

Lapsele vajaliku toe rakendamine lähtub põhimõttest, et vajaduse korral tuleb lapsele lastehoius

tagada tasuta tugispetsialisti teenus ning et selle eest vastutab lastehoiu pidaja. Kohaliku

omavalitsuse üksusel ei ole kohustust tagada lapsele tugiteenuseid eralastehoius, mille kaudu

ta oma avalik-õiguslikku ülesannet (võimaldada hoiukoht) ei täida. Kuna eraettevõtjad võivad

turul tegutseda kohaliku omavalitsuse rahastusest sõltumata, peavad nad sellisel juhul tagama

lastehoius vajalikud tugiteenused ise, sest tegemist on avaliku loakohustusliku teenusega, mis

peab vastama kõigile seaduses sätestatud nõuetele.

Lapsele vajalike tugiteenuste tagamist võib korraldada ka koostöös erasektori

teenuseosutajatega ja/või läbi esmatasandi tugiteenuste keskuses, spetsialist ei pea tingimata

töötama lastehoius.

Eelnõu § 39 lõikes 4 eralastehoius käivale lapsele, kellele kohaliku omavalitsuse üksus on

võimaldanud lastehoiukoha käesoleva seaduse § 4 alusel, tagab käesoleva paragrahvi lõikes 3

kirjeldatud tugispetsialistide teenuste osutamise võimalused kohaliku omavalitsuse üksus.

Selline põhimõte kehtib ka praegu. Kehtiv KELS sätestab kohaliku omavalitsuse üksusele

samasuguse kohustuse lasteaiakoha asendamisel lastehoiu kohaga. Eelnõu kohaselt või

kohaliku omavalitsuse üksus lastehoiukoha tagada ka eralastehoiu kaudu ning sellisel juhul jääb

kohaliku omavalitsuse kohustuseks vajadusel tagada lapsele selles lastehoius tasuta

tugispetsialisti teenus.

Eelnõu § 39 lõikes 5 sätestatakse, et lastehoid või lastehoiu pidaja kannab osutatud tugiteenuse

ja teenuse osutaja andmed hariduse infosüsteemi. Et tagada lapsele ja perele vajalikke

22

vt Tartu Ülikooli õppekava „Eripedagoogika ja logopeedia“; S. H. Ebbels jt, „Evidence‐based pathways to

intervention for children with language disorders. International Journal of Language & Communication

Disorders“, järelduste viimane lõik, lk 5).

75

tugiteenuseid, on lapse elukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksusel õigus töödelda hariduse

infosüsteemi andmeid.

Sätte eesmärk on info liikumist hõlbustades parandada lapse ja pere vajadustele vastava ja

õigeaegse teenuse kättesaadavust. Lapse elukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksusel on

lapsele ja perele vajalike tugiteenuste tagamiseks õigus töödelda hariduse infosüsteemi

andmeid. Lapse arengut on vaja toetada alushariduse ühtses süsteemis ja sellel eesmärgil on

sätestatud nõue kanda hariduse infosüsteemi andmed lapsele pakutud tugiteenuste kohta.

Haridus- ja Teadusministeeriumil on hariduse infosüsteemi kaudu ülevaade lastehoius

tegelikult pakutud tugiteenustest ning võimalus hinnata, kas lapsele on vajadusel tugiteenuseid

pakutud.

§ 40. Lapse lastehoiust väljaarvamine

Vt ka käesoleva eelnõu § 15 lõigete 1 ja 2 selgitust.

Eelnõu § 40 lõikes 1 sätestatakse lapse lastehoiust väljaarvamise alused, mis on samad

lasteaiast väljaarvamise alustega. Väljaarvamise tingimused kohalduvad nii munitsipaal- kui

eralastehoiule.

Kehtivas sotsiaalhoolekande seaduses ei ole väljaarvamise aluseid sätestatud. Kehtivas

koolieelse lasteasutuse seaduses on alused tuletatavad (§ 10 lõike 1 esimene lause –

lapsevanema soovil, § 6 lõike 3 punkt 2 ja § 10 lõige 2 tuletatav – laps asub täitma

koolikohustust).

Lapse lastehoiust väljaarvamise alused ei saa tulla kohakasutamise lepingust, vaid need tuleb

eraldi kehtestada ning lepinguga ei saa ette näha täiendavaid väljaarvamise aluseid. Käesoleva

eelnõu § 4 lõigete 9 ja 10 kohaselt kehtestab kohaliku omavalitsuse üksus

munitsipaallastehoidu- ja lasteaeda vastuvõtu ja sealt väljaarvamise korra ning eralasteaia

pidaja kehtestab eralasteaeda vastuvõtu ja sealt väljaarvamise korra. Kohaliku omavalitsuse

üksus ei tohi kehtestada seaduses sätestatule täiendavaid tingimusi. Eralastehoiu pidaja võib

kehtestada vaid käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud täiendava väljaarvamise tingimuse.

Eelnõu § 40 lõikes 2 sätestatakse, et eralastehoiul on lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1

sätestatud lapse lastehoiust väljaarvamise alustele, õigus arvata laps lastehoiust välja

lastehoiuteenuse tasu pikaajalise võlgnevuse tõttu. Ehkki käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt

kohaldatakse eralastehoiust väljaarvamisele samu tingimusi kui munitsipaallastehoiust

väljaarvamisele, on eralasteaia pidajal (võrreldes kohaliku omavalitsuse üksusega) õigus

kehtestada täiendava väljaarvamise aluseks pikaajaline võlgnevus lapsehoiuteenuse eest.

Mõiste “pikaajaline ” on seadusandja teadlik valik eraettevõtja õiguste ja lapse õiguste vahel

tasakaalu leidmiseks. Sätte sõnastus annab lastehoiule õiguse otsustada, millal on võlgnevus

olnud sedavõrd pikaaegne, et on põhjus lapse lastehoiust väljaarvamiseks. Kuigi ühelt poolt

kaitseb säte teenuse osutajat, on teiselt poolt tegemist lapse õigusi riivava säte olukorras, kui

tema vanemad ei ole tulnud toime kohustusega tasuda lastehoiu teenuse eest. Seepärast tuleks

lastehoiul võimalusel eelistada teisi õiguskaitsevahendeid võlgnevuse nõudes ning lapse

väljaarvamine oleks pigem viimane vahend enda õiguste kaitseks.

§ 41. Munitsipaallastehoiu pidamine

Eelnõu §-s 41 sätestatakse munitsipaallastehoiu pidamise regulatsioon.

76

Vt selgitusi munitsipaallasteaia pidamise kohta (eelnõu §-d 20 ja 21). Munitsipaallastehoiu

pidamise regulatsioon lähtub samadest põhimõtetest.

Eelnõu § 41 lõikes 1 sätestatakse nõuded munitsipaallastehoiu pidamiseks. Kohaliku

omavalitsuse üksus tagab, et tema peetav lastehoid vastab kõigile käesolevas seaduses ja selle

alusel kehtestatud õigusaktides munitsipaallastehoiule sätestatud nõuetele. Näiteks: 1)

lastehoius töötab piisaval arvul lapsehoidjaid (§ 34) 2) töötajad vastavad

kvalifikatsiooninõuetele (§ 38) 3) koostatud on õppekava ja veebilehel avaldatud (§ 36), 4)

hooned, ruumid, maa-ala ja sisustus vastavad õpi- ja kasvukeskkonna ja tuleohutusnõuetele (§

3 lõige 6) 4) kasvatustegevus on eestikeelne 5) lastele on vajadusel tagatud tugiteenused 6)

täidetud on rühma piirarvu nõue ja rühmas töötab vajalikul arvul lapsehoidjaid (§ 34).

Kohaliku omavalitsuse üksus ei pea taotlema Haridus- ja Teadusministeeriumilt tegevusluba ja

seega ei teosta ministeerium munitsipaallastehoiu asutamisel eelkontrolli. Omavalitsusüksuse

lastehoidude kohta kehtivad nõuded on sätestatud seaduses ja nende nõuete täitmise üle teostab

Haridus- ja Teadusministeerium järelevalvet pärast seda, kui lasteaed on asutatud.

Eelnõu § 41 lõikes 2 sätestatakse, et kohaliku omavalitsuse üksus on kohustatud Haridus- ja

Teadusministeeriumi nõudel lõpetama munitsipaallastehoiu tegevuse, kui:

1) haldusjärelevalve teostamisel on tuvastatud, et lastehoiu või kohaliku omavalitsuse üksuse

tegevus on vastuolus käesoleva seaduse või teiste õigusaktidega ning ettenähtud tähtajaks ja

korras ei ole täidetud järelevalveorgani ettekirjutust;

2) kohaliku omavalitsuse üksus ei ole ettenähtud tähtajaks ja korras täitnud riikliku

järelevalveorgani ettekirjutust;

3) lastehoid ei ole ühe aasta jooksul pärast käesoleva seaduse §-s 42 sätestatud teavitust

alustanud lastehoius kasvatustegevust või kohaliku omavalitsuse üksus on rohkem kui üheks

aastaks lastehoiu tegevuse peatanud.

Vt käesoleva eelnõu § 20 lõike 2 selgitust.

§ 42. Haridus- ja Teadusministeeriumi teavitamine

Eelnõu § 42 lõikes 1 sätestatakse kohaliku omavalitsuse üksusele kohustus teavitada Haridus-

ja Teadusministeeriumit otsustest asutada lastehoid. Alustav lastehoid peab vastama eelnõus

lastehoiule sätestatud nõuetele. Kohaliku omavalitsuse üksus teavitab Haridus- ja

Teadusministeeriumi vähemalt kaks kuud enne kasvatustegevuse algust otsusest asutada

lastehoid. Teavitamiseks vorminõuet ei sätestata. Teavitusest peab nähtuma, millal lastehoiu

tegevusega alustatakse. Teavitamise tähtaeg on vajalik, et vajadusel saab Haridus- ja

Teadusministeerium kohaliku omavalitsuse üksust nõustada, et asutatav lastehoid vastaks

seaduses sätestatud nõuetele. Pärast teavituses märgitud lastehoiu tegevuse alustamist on

Haridus- ja Teadusministeeriumil õigus teostada asutatud lastehoiu ja pidaja üle

haldusjärelevalvet käesolevas seaduses sätestatud korras ja tingimustel.

Eelnõu § 42 lõike 2 kohaselt peab kohaliku omavalitsuse üksus teavitama Haridus- ja

Teadusministeeriumi lastehoiu tegevuskoha muutmisest kaks kuud enne tegevuskoha

muutmist. On oluline, et lastehoiu tegevus vastaks eelnõus sätestatud tingimustele igas

tegevuskohas. Kuna Haridus- ja Teadusministeerium teostab ka munitsipaallastehoiu ja pidaja

üle haldusjärelevalvet, peab ministeeriumil olema info lastehoidude kõigist tegevuskohtadest.

77

Eelnõu § 42 lõikes 3 sätestatakse kohaliku omavalitsuse üksusele teavitamiskohustus juhul, kui

munitsipaallastehoiu tegevus otsustatakse lõpetada või tegevus peatada. Teavitamine peab

toimuma kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt viis kuud enne tegevuse

lõpetamise või tegevuse peatamise kuupäeva.

Eelnõu § 42 lõike 4 kohaselt kannab Haridus- ja Teadusministeerium teavituses nimetatud

otsused hariduse infosüsteemi. Seejärel on Haridus- ja Teadusministeeriumil õigus teostada

järelevalvet käesolevas seaduseelnõus sätestatud korras.

§ 43. Tegevusloa taotlemine

Eelnõu §-s 43 sätestatakse eralastehoiu tegevusloa taotlemise regulatsioon. Ettevõtjal peab

olema lastehoiu pidamiseks tegevusluba.

Regulatsioon on sarnane eralasteaia tegevusloa taotlemise regulatsiooniga. Muud

eraisikutevahelised kokkulepped lapse hoidmisel ei ole käesoleva seaduse tähenduses

loakohustusega. Majandustegevuse seadustiku üldosa seadus jaotab majandustegevuse

sisuliselt vabaks ja loareservatsiooniga majandustegevuseks. Eristamise aluseks on ettevõtja

vaatenurk: majandustegevus on üldjuhul vaba ja seda tohib alustada igal ajal (MSÜS § 4 lg 1),

loareservatsiooniga majandustegevus on aga erand nimetatud vabaduse suhtes (MSÜS § 4 lg

2), selle alustamise eeldus on loakohustuse täitmine ja majandustegevuse alustamine on kuni

loa saamiseni keelatud. Lastehoiu pidamine on eraõiguslikule juriidilisele isikule ja füüsilisest

isikust ettevõtjale loakohustusega majandustegevus. Lastehoid viib ellu alushariduse eesmärke

ning toetab lapse alushariduse omandamist.

Eelnõu § 43 lõige 1 sätestab, et tegevusluba annab isikule õiguse pakkuda lapsehoidu kindlas

tegevuskohas. Tegevusloa taotluse lahendab Haridus- ja Teadusministeerium. Tegevusloa

taotlus tuleb esitada Haridus- ja Teadusministeeriumile hiljemalt viis kuud enne lastehoiu

tegevuse algust.

Eelnõu alusel antud tegevusluba annab juriidilisele isikule või füüsilisest isikust ettevõtjale

õiguse tegutseda lastehoiu pidajana. Sättes on reguleeritud nõue, et tegevusloa taotlus tuleb

Haridus- ja Teadusministeeriumile esitada vähemalt viis kuud enne tegevuse algust. Vastava

tähtaja eesmärk on tagada, et isikul oleks võimalik kõrvaldada taotluses esinevad puudused

enne kavandatud tegevuse algust ning esitada Haridus- ja Teadusministeeriumile vajalikud

täiendavad materjalid. Näiteks kui lastehoiu pidaja on kavandanud lastehoiu tegevuse alguse 1.

septembriks, tuleb taotlus esitada hiljemalt 1. aprillil. Viiekuuline tähtaeg võimaldab Haridus-

ja Teadusministeeriumil anda pidajale võimalike puuduste kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja.

Tegevusluba kindlas tegevuskohas tähendab pidajale õigust pakkuda lastehoidu ühes või

mitmes tegevuskohas. Tegevuskoht tähendab aadressi Ehitusregistri tähenduses. Tegevusloale

märgitakse tegevuskoht või tegevuskohad. Ühe tegevusloaga saab anda õiguse tegutseda

vastavas tegevuskohas või tegevuskohtades. Kui tegevuskoht muutub, tuleb taotleda tegevusloa

muutmist.

Eelnõu § 43 lõike 2 kohaselt antakse tegevusluba, kui isik on täitnud järgmised nõuded:

1) isik tagab eralastehoiu kestlikkuse, sealhulgas piisava rahastuse;

2) lastehoius töötab käesoleva seaduse §-s 34 nõutav arv kvalifikatsiooninõuetele vastavaid

töötajaid, et tagada kavandatava arvu ja vanuses laste hoidmine ja nende arengu toetamine;

78

3) isik tagab kõikide käesolevas seaduses lastehoiu pidajale ja lastehoiule kehtestatud nõuete

täitmise;

4) lastehoiul on käesoleva seaduse §-s 36 sätestatud nõuetele vastav õppekava;

5) lastehoiul on tegevuseks vajalikud ruumid, hooned, maa-ala ja piisav sisustus, mis vastavad

käesoleva seaduse § 3 lõike 6 alusel kehtestatud õpi- ja kasvukeskkonna ning

tuleohutusnõuetele;

6) käesoleva lõike punktis 5 nimetatud ruumid, hooned, maa-ala ja sisustus võimaldavad hoida

kavandatud arvu lapsi.

Võrreldes sotsiaalhoolekande seadusega ei ole käesolevas eelnõus tegevusloa kontrolleset

rangemaks muudetud. Välja on jäetud nõuded, mis tulenevad teistest õigusaktidest, nt lastega

töötamise piirangu kontrollimine, sest tegevusloa taotlemise ajal ei ole veel asutusel töötajais.

Lastega töötamise piirangu tagamiseks peab lastega töötav organisatsioon tegema kindlaks, kas

töötaja sobib ametisse Käesoleva eelnõuga lisandub lastehoiu õppekava koostamise nõue.

Tegevusloa saamiseks peavad olema täidetud kõik sättes loetletud nõuded. Õppekava

koostamise osas on eelnõus ette nähtud üleminekuaeg.

Eelnõu § 43 lõike 3 kohaselt esitatakse tegevusloa saamiseks lisaks taotlusele ja

majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule:

1) andmed, et lastehoiu pidajal on võimekus tagada lastehoiu kestlikkus, sealhulgas piisav

rahastus;

2) lastehoiu pidaja kinnitus selle kohta, et ta tagab lastehoius piisavalt kasvatustegevusega

seotud töötajaid kavandatava arvu ja vanuses laste hoidmiseks ja nende arengu toetamiseks,

ning lastehoiu pidaja kinnitus selle kohta, et ta tagab kõikide käesolevas seaduses lastehoiu

pidajale ja lastehoiule sätestatud nõuete täitmise;

3) pädevate asutuste hinnang, et tegevuskohaks kavandatavad ruumid, hooned, maa-ala ja

sisustus vastavad käesoleva seaduse § 3 lõike 6 alusel kehtestatud õpi- ja kasvukeskkonna ning

tuleohutusnõuetele ning et nimetatud ruumid, hooned, maa-ala ja sisustus võimaldavad hoida

kavandatud arvu lapsi;

4) kui lastehoiu tegevus on eluruumides, siis eluruumi kasutava täisealise isiku tervisetõend

nakkushaiguste suhtes tervisekontrolli läbimise kohta;

5) lastehoiu õppekava.

Sättes on esitatud loetelu, mille alusel Haridus- ja Teadusministeerium kontrollieseme täitmist

kontrollib ja mille täitmise tuvastamine on tegevusloa andmise eeldus. Loetelu on lahtine.

Haridus- ja Teadusministeerium hindab tegevusloa taotlust menetledes kõiki esitatud

dokumente, andmeid ja teavet.

Eelnõu § 43 lõige 4 sätestab, et Haridus- ja Teadusministeeriumil on õigus nõuda lisaks

käesoleva paragrahvi lõikes 3 esitatule täiendavaid dokumente, andmeid või teavet, mis

tõendavad lõikes 2 sätestatud asjaolusid.

Kontrollieseme tõendamiseks ei sätestata ammendavat dokumentide, teabe või andmete loetelu,

sest kuigi tõendamiskohustus lasub tegevusloa taotlejal, ei pruugi ta taotlust esitades olla

lisanud sellele kogu vajalikku teavet. Kui tegevusloa andmise menetluses ilmnevad täiendavad

asjaolud, mis vajavad selgitamist ja tõendamist, annab käesolev lõige Haridus- ja

Teadusministeeriumile õiguse nõuda taotlejalt täiendavate dokumentide, andmete või teabe

esitamist.

79

§ 44. Tegevusloa andmine ja muutmine

Eelnõu § 44 reguleerib eralastehoiu pidajale tegevusloa andmist ja muutmist. Menetlus

sarnaneb lasteaedadele tegevusloa andmise menetlusega.

Eelnõu § 44 lõige 1 sätestab, et Haridus- ja Teadusministeerium otsustab tegevusloa andmise

või muutmise kahe kuu jooksul pärast taotluse esitamist. Tegevusloa muutmine on tegevuskoha

muutmine või lisamine.

Kehtiva sotsiaalhoolekande seaduse alusel lahendatakse taotlus 30 kalendripäeva jooksul alates

taotluse esitamisest. Samas majandustegevuse üldosa seaduse alusel võib

sotsiaalkindlustusamet peatada taotluse lahendamise tähtaja kuni puuduse kõrvaldamiseni, kuid

mitte kauemaks kui 30 päevaks, kui taotlust menetledes selgub, et tegevusloa taotlemiseks

vajalikud nõuded ei ole täidetud. Seega ei erine käesoleva eelnõuga kehtestatud lastehoiu

tegevusloa menetluse pikkus senisest.

Eelnõu § 44 lõige 2 sätestab, et Haridus- ja Teadusministeerium keeldub tegevusloa andmisest

või selle muutmisest, kui tegevusloa saamise või muutmise taotlus või taotlusele lisatud

dokumendid ei ole kooskõlas käesolevas seaduses või teistes õigusaktides sätestatud nõuetega

või lastehoiu pidaja ei ole tõendanud käesoleva seaduse § 43 lõikes 2 nimetatud asjaolusid. Kui

taotleja ei ole tõendanud § 43 lõikes 2 sätestatud nõuete täitmist kõigis tegevuskohtades, on

Haridus- ja Teadusministeeriumil õigus anda tegevusluba või seda muuta vaid nendes

tegevuskohtades tegutsemiseks, kus § 43 lõikes 2 sätestatud nõuete täitmine on tõendatud.

Tegevusloa andmisel ja muutmisel hindab Haridus- ja Teadusministeeriumi, kas eelnõu § 44

lõike 2 nõuded on täidetud. Lõikes nimetatud „teistes õigusaktides sätestatud nõuetega“

tähendab näiteks lastekaitseseaduses sätestatud lastega töötamise piirangu kontrollimist, aga

vajadusel ka vastavuse hindamist põhiseadusega (nt on kavandatud kasutada pedagoogikat, mis

on vastuolus põhiseadusega). Tegevusluba ei anta või ei muudeta, kui lastehoiu pidaja ei ole

üht või mitut lastehoiu tegevuse alustamiseks või muutmiseks seatud sisulist nõuet täitnud või

ei ole nende täitmise tõendamiseks esitanud õigusaktides sätestatud ja nõuetekohaselt koostatud

dokumente. Menetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduses sätestatud nõudeid.

Eelnõu § 44 lõige 3 sätestab, et kui lastehoiu pidaja muudab pärast tegevusloa andmist

tegevuskohta, on ta kohustatud esitama hariduse infosüsteemi kaudu tegevuskoha muutmise

taotluse hiljemalt kaks kuud enne muudatuse tegemist. Lastehoiu pidaja peab selleks esitama

tegevusloa muutmise taotluse käesoleva seaduse § 43 lõikes 3 punktides 2, 3, 4 ja 6 nimetatud

dokumendid, andmed ja teabe.

Säte reguleerib tegevuskoha muutmisega seotud kohustuslikku menetlust. Tegevusluba antakse

lastehoiu pidajale konkreetse tegevuskoha jaoks ja tegevuskoht märgitakse ka tegevusloal. See

tähendab, et kui tegevuskoht muutub, tuleb taotleda ka tegevusloa muutmist ning ühtlasi esitada

Haridus- ja Teadusministeeriumile uue tegevuskoha kohta kõik § 43 lõikes 3 nimetatud

dokumendid, andmed või teave. Lastehoid peab vastama kõikides oma tegevuskohtades

eelnõus sätestatud nõuetele. Kehtiva sotsiaalhoolekande seaduse kohaselt tuleb tegevuskoha

muutustest teavitada sotsiaalkindlustusametit vähemalt 30 päeva enne kavandatavat muutust.

Eelnõus sätestatakse vähemalt kahekuuline etteteatamise tähtaeg. Eesmärk on anda piisavalt

aega menetluseks ja tegevuse nõuetele vastavusse viimiseks. Sättega kehtestatakse erisus

üldisele tegevusloa taotlemisele, mille kohaselt ei anta tegevuskohtade muutmisega lastehoiule

uut tegevusluba, vaid kantakse hariduse infosüsteemi andmed muudetud tegevuskoha kohta.

80

Uues tegevuskohas võib alustada tegevust, kui andmed on kantud hariduse infosüsteemi, st

Haridus- ja Teadusministeerium on hariduse infosüsteemi kaudu otsuse teatavaks teinud.

Eelnõu § 44 lõige 4 sätestab, et Haridus- ja Teadusministeerium teeb käesoleva paragrahvi

lõigetes 1 ja 2 nimetatud otsused teatavaks taotluses esitatud e-posti aadressi kaudu. Lastehoiu

andmed kantakse hariduse infosüsteemi.

Säte reguleerib tegevusloa andmist või sellest keeldumist käsitlevate haldusaktide

teatavakstegemise vormi. Käesoleval juhul loetakse otsus kättetoimetatuks, kui adressaat on

kinnitanud elektrooniliselt edastatud dokumendi kättesaamist (HKS § 27 lõike 2 punkt 2). Vt

ka eelnõu § 23 lõike 4 selgitust.

§ 45. Tegevusloa kehtetuks tunnistamine

Eelnõu §-s 45 sätestatakse lastehoiu tegevusloa kehtetuks tunnistamise alused. Kehtetuks

tunnistamise alused lähtuvad samadest põhimõtetest lasteaia tegevusloa kehtetuks tunnistamise

alustega.

Eelnõu § 45 lõige 1 alusel võib Haridus- ja Teadusministeerium lisaks majandustegevuse

seadustiku üldosa seaduses sätestatud alustele tegevusloa kehtetuks tunnistamisele selle

kehtetuks tunnistada, kui:

1) riikliku järelevalve teostamisel tuvastatakse, et lastehoiu või lastehoiu pidaja tegevus on

vastuolus käesoleva seaduse või teiste õigusaktidega;

2) lastehoiu pidaja ei ole ettenähtud tähtajaks ja korras täitnud riikliku järelevalveorgani

ettekirjutust;

3) kvalifikatsiooninõuetele vastavate töötajate arv ei ole vastavuses käesoleva seaduse § 34

sätestatud nõudega;

4) riiklik järelevalveorgan teeb Haridus- ja Teadusministeeriumile ettepaneku tegevusluba

kehtetuks tunnistada;

5) lastehoid ei ole ühe aasta jooksul pärast tegevusloa andmist tegevust alustanud või on rohkem

kui üheks aastaks lastehoiu tegevuse peatanud.

Regulatsioon sarnaneb eralasteaia tegevusloa kehtetuks tunnistamise alustega, mida on

selgitatud eelnõu § 24 juures.

Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse kohaselt muutub tegevusluba kehtetuks, kui

tähtaegsena väljastatud tegevusloa tähtaeg on möödunud või kui füüsilisest isikust ettevõtja

sureb ning juriidilisest isikust ettevõtja likvideeritakse, ümber kujundatakse, ühineb või

jaguneb, v.a tegevusloa üleandmise puhul.

Eelnõu § 45 lõike 2 kohaselt teavitab lastehoiu pidaja lastehoiu tegevuse lõpetamise otsusest

Haridus- ja Teadusministeeriumi, vanemaid ning lapse elukohajärgset kohaliku omavalitsuse

üksust kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis hiljemalt viis kuud enne tegevuse

lõpetamise kuupäeva. Kui lastehoid ei ole ühe aasta jooksul pärast tegevusloa saamist tegevust

alustanud, teavitab lastehoiu pidaja sellest Haridus- ja Teadusministeeriumi ning oma

tegevuskoha kohaliku omavalitsuse üksust viie tööpäeva jooksul pärast aasta möödumist

tegevusloa andmist.

81

Eelnõu § 45 lõike 3 alusel teeb Haridus- ja Teadusministeerium tegevusloa kehtetuks

tunnistamise otsuse teatavaks hariduse infosüsteemi esitatud e-posti aadressi kaudu.

Käesoleval juhul loetakse otsus kättetoimetatuks, kui adressaat on kinnitanud elektrooniliselt

edastatud dokumendi kättesaamist (HKS § 27 lõike 2 punkt 2). Vt ka eelnõu § 23 lõike 4

selgitust.

5. peatükk. Lastehoiu ja lasteaia rahastamine

Eelnõu 6. peatükis sätestatakse lastehoiu ja lasteaia rahastamise põhimõtted. Võrreldes KELS

§-ga 27 on regulatsiooni muudetud ka eralasteaedade ja -hoidude osas.

§ 46. Munitsipaallastehoiu ja -lasteaia rahastamine

Eelnõu §-s 46 tuuakse võrreldes KELS §-ga 27 eelnõusse üle munitsipaallasteaia rahastamise

sätted, välja arvatud rahastamise regulatsioonid kehtiva KELS § 27 lõigetes 11–16, mis on

kehtestatud 2008. aastal riikliku programmi „Igale lapsele lasteaiakoht“ rakendamiseks ja mis

peatati 2009. aastal. Seetõttu ei ole nende sätete uuesti kehtestamine enam asjakohane.

Eelnõu § 46 lõikes 1 sätestatakse, et munitsipaallastehoidu- ja lasteaeda rahastatakse kohaliku

omavalitsuse üksuse eelarvest. Võrreldes kehtiva KELS § 27 lõikega 1 on täpsustatud, et

lasteaia tulu koosneb üksnes kohaliku omavalitsuse üksuse saadavast rahast, kuna lapsevanema

kaetav osa, annetused jms laekuvad täielikult kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse. Kuna

käesolev eelnõu reguleerib ka munitsipaallastehoidude ülesannet ja korraldust, sätestatakse seni

sotsiaalhoolekande seaduses munitsipaallastehoiu rahastamine edaspidi käesolevas seaduses.

Eelnõu § 46 lõige 2 sätestab, et kooskõlas riigieelarve seadusega antakse riigieelarvest kohaliku

omavalitsuse üksusele toetust käesoleva seaduse § 28 lõikes 1 ja § 37 lõikes 1 nimetatud

õpetajate täienduskoolituseks, eesti keele õppeks ja õpetajate tööjõukuludeks. Kohaliku

omavalitsuse üksus võib toetust kasutada ka tugispetsialistide tööjõukulude katmiseks või

tugiteenuste kättesaadavuse tagamiseks. Võrreldes kehtiva KELSiga on riiklikult toetatud

valdkonnad käesolevas eelnõus koondatud ühte lõikesse ja sisulisi muudatusi valdkondade

rahastamise osas ei tehta.

Eelnõu § 46 lõige 3 sätestab, et kohaliku omavalitsuse üksusele antava õpetajate tööjõukulude

toetuse arvestamise aluseks on eelmisel kalendriaastal lasteaias töötava õpetaja ja lastehoius

töötava õpetaja töötasu alammäära suurendamisega kaasnenud lisakulude osaliseks katmiseks

eraldatud toetus. Õpetajate tööjõukulude toetuse ülejäänud vahendite jaotuse aluseks on

munitsipaal- ja eralasteaedades õppivate laste arv elukoha järgi.

Alushariduse õpetajate, see tähendab nii lasteaedades kui lastehoidudes töötavate õpetajate

tööjõukulude toetus eraldatakse Vabariigi Valitsuse 06.02.2015. a määruse nr 16 „Riigieelarve

seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja

kasutamise tingimused ja kord“ § 12 alusel. Toetuse eesmärk on motiveerida kohaliku

omavalitsuse üksusi alushariduses töötavate õpetajate töötasu alammäära tõstma. Toetuseks

jaotatakse alates aastast 2024 kokku 16 miljonit eurot aastas. Lisaks õpetajate töötasu

suurendamisele võib kohaliku omavalitsuse üksus toetust kasutada tugiteenuste kättesaadavuse

tagamiseks ja tugispetsialistide töötasuks. Võrreldes kehtiva KELSiga ei pea kohaliku

omavalitsuse üksus kuni kolmeaastaste laste rühmas (lastehoiurühm) õpetajate ametikohti

82

juurde looma või kaotama. Kolme- kuni seitsmeaastaste lasteaiarühmas kehtivad õpetajate osas

samad nõuded.

Kehtiva korra alusel eraldatakse kohaliku omavalitsuse üksusele toetust juhul, kui kohaliku

omavalitsuse üksuse otsusel on lasteaiaõpetaja töötasu alammäär vähemalt 90% ning

magistrikraadiga või sellega võrdsustatud haridusega lasteaiaõpetajal vähemalt 100%

üldhariduskooli õpetaja töötasu alammäärast toetuse saamise aastal. Kohaliku omavalitsuse

üksus võib toetust kasutada lasteaiaõpetajate, lastehoiuõpetajate ja tugispetsialistide

tööjõukulude katmiseks või tugiteenuste kättesaadavuse tagamiseks. Kohaliku omavalitsuse

üksus esitab andmed lasteaiaõpetajate ja lastehoiuõpetajate kinnitatud töötasu alammäära kohta

Haridus- ja Teadusministeeriumile hiljemalt toetuse andmise aasta 30. jaanuariks.

2020. aasta algusest jõustunud riigieelarve seaduse § 48 lõige 3 näeb ette, et toetusfondi

jaotamise aluseks olevad arvnäitajad ja nende arvestamise alused sätestatakse seadusega.

Arvnäitajate väärtused määratakse riigieelarvega. Sisuliselt tähendab see, et alushariduses

töötavate õpetajate tööjõukulude toetuse eraldamise põhimõtted on kirjeldatud käesoleva

seaduse eelnõus.

Lasteaia ja lastehoiu õpetajate tööjõukulude toetuse moodustab eelmisel kalendriaastal

lasteaiaõpetaja töötasu alammäära suurendamisega kaasnenud lisakulude osaliseks katmiseks

eraldatud toetuse (tasandustoetus) ja lapsepõhise toetuse summa, mida jaotatakse

proportsionaalselt vastavalt munitsipaal- ja eralasteaedades õppivate lasteaia ja lastehoiu laste

arvule. Tasandustoetust arvestatakse eelmise kalendriaastaga samas summas. Ülejäänud

vahendid jaotatakse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel proportsionaalselt munitsipaal- ja

eralasteaedades ning munitsipaal- ja erahoidudes käivate eelkooliealiste laste arvuga, kelle

elukoht on selle valla või linna territooriumil eelneva aasta 10. novembri seisuga. Toetust

saavad ka kohaliku omavalitsuse üksused, kus lasteaeda ja lastehoidu ei ole. Kohaliku

omavalitsuse üksus võib käesoleva eelnõu alusel pakkuda lasteaiakohti ja lastehoiukohti ka

eralasteaedades ning eralastehoidudes. Samuti võib kohaliku omavalitsuse üksus teha lasteaia

ja lastehoiu koha tagamisel koostööd teise omavalitsusüksusega.

Eelnõu § 46 lõike 4 kohaselt ei või lastehoius ja lasteaias vanema osalustasu ühe lapse kohta

ületada 20 protsenti Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast. Lapse toidukulu

katab vanem. Võrreldes kehtiva KELS § 27 lõikega 3 lapsevanema osalustasu piirmäära ei

muudeta. Sarnaselt kehtiva KELS § 27 lõikele 2 lisatakse, et lapse toidukulu katab vanem. Sama

põhimõte on sätestatud ka SHS §-st 452 ja KELS § 10 lõikest 1. Ka eelnõus tähendab see, et kui

kohaliku omavalitsuse üksus võimaldab lasteaiakoha või lastehoiukoha eralasteaias- või hoius,

siis vanema osalustasu ei tohi olla kallim, kui see on munitsipaallasteaias või -hoius.

Eelnõu § 46 lõige 5 kohaselt Kehtestab kohaliku omavalitsuse üksus kehtestab

munitsipaallasteaia ja -lastehoiu osalustasu ja toidukulu päevamaksumuse, mis võib olla

diferentseeritud sõltuvalt laste arvust perekonnas, sotsiaalmajanduslikust taustast või muudest

asjaoludest. Enne toidukulu päevamaksumuse kehtestamist tuleb ära kuulata hoolekogu

arvamus. Võrreldes kehtiva KELS § 27 lõikega 4 on täpsustatud vanema osalustasu ja toidukulu

maksumuse diferentseerimise alused. Võrreldes kehtiva KELSiga, võimaldab regulatsioon

kohaliku omavalitsuse üksuse otsusel vabastada vanemad osalustasu ja toidukulu maksmisest,

kui kohaliku omavalitsuse üksus on selleks oma eelarves vahendid kavandanud. Enne toidukulu

maksumuse kehtestamist tuleb ära kuulata hoolekogu arvamus. Nimetatud nõuet on võrreldes

kehtiva KELSiga ajakohastatud, leevendatud ja lihtsustatud. Nimelt KELS § 24 lõike 3 punkti

83

5 kohaselt otsustab hoolekogu lapse toidukulu päevamaksumuse. Kuna toidukulu tasub vanem,

siis peab jääma hoolekogule õigus selles küsimuses kaasa rääkida.

Koolieelsete lasteasutuste pidamine ja võimaluste loomine alushariduse omandamiseks on

kohalike omavalitsuste pädevuses. Lähimuspõhimõttest tulenevalt saavad kohalikud

omavalitsused kehtiva seaduse alusel otsustamisel lähtuda piirkondlikest eripäradest ja perede

erinevatest vajadustest. Kuivõrd vanema osalustasu suurus võib piirata isiku võimalust kasutada

talle seadusega antud õigust saada alusharidust lasteaias, tuleb vanema osalustasu kehtestamisel

silmas pidada proportsionaalsuse põhimõtet (PS § 11). Ka sätestab põhiseadus kohustuse

arvestada laste kaitse põhimõttega (PS § 27 lg 4, § 28 lg 4), mis koosmõjus sotsiaalriigi

põhimõtte (sh sellest tuleneva võrdsete võimaluste tagamise ideega, PS § 10) ja

võrdsuspõhiõigusega (PS § 12) tähendab kohustust kanda hoolt selle eest, et ligipääs laste

alusharidusele on tagatud ka majanduslikes raskustes peredele. Eelnõu järgi on võimalik

vanema osalustasu või toidukulu suurust vastavalt vajadusele diferentseerida, lähtudes

seejuures omavalitsuses elavate perede sotsiaalmajanduslikust olukorrast, laste arvust peres,

kogukonna tehtud valikutest teenuse kättesaadavuse ja kvaliteedi vahel või muudest

asjaoludest, nt ujula olemasolust lasteaias. Centari 2021. a valminud alushariduse ja lapsehoiu

uuringu andmetel moodustab vanemate omaosalus lasteaiakoha tegelikust maksumusest

ca13%. Seejuures on lasteaedade kogukulu kasvanud kiiremini kui hinnad üldiselt. Eelnõu

toetab kohalike omavalitsuste senist lähenemist vanematele osalustasusoodustuste tegemisel.

Eesmärk on anda kohaliku omavalitsuse üksusele tasu kehtestamisel ulatuslik kaalutlusõigus:

tasu võib jätta üldse küsimata, tasu suurus on piiratud seaduses sätestatud ülempiiriga, samuti

võib tasu olenevalt elulistest asjaoludest diferentseerida, kusjuures arvesse tulla võivad asjaolud

pole seadusega piiratud. Selline regulatsioon annab kohalikule omavalitsusele paindliku

võimaluse arvestada isikute tegelike vajaduste ja eluliste asjaoludega. Kuigi kaalutlusõigus on

suur, on kohatasu ülempiir seotud 20%-ga alampalgast tagamaks, et tasu oleks taskukohane ka

madalama sissetulekuga peredele. Kohalike omavalitsuste otsustusvabadusele seab raamid ka

kohustus arvestada tasu suuruse kehtestamisel põhiõigustega ja põhiseadusest tulenevate

põhimõtetega.

Eelnõu § 46 lõikes 6 sätestatakse, et munitsipaallasteaia- ja -lastehoiukoha tagamisel teise

kohaliku omavalitsuse üksuse munitsipaallasteaias või -lastehoius käesoleva seaduse §-s 4

sätestatud korras lepivad kohaliku omavalitsuse üksused kokku koha maksumusega seotud kulu

tasumise korras. Eelnõuga kaotatakse kohaliku omavalitsuse üksuste omavaheline arvlemise

kohustus juhul, kui tema haldusterritooriumil elav laps käib teise valla või linna poolt peetavas

lasteaias. Eelnõu kohaselt on valdadel ja linnadel võimalik iseseisvalt kokku leppida

lasteaiakoha tegevuskulude katmises osalemise korras. Näiteks on kulude katmine kohane

olukorras, kus KOV ei ole ise taganud oma haldusterritooriumil elavale lapsele võimalust

omandada alusharidust tema poolt peetavas lasteaias (pole kohti) või kui KOV on ise

otsustanud, et see on vajalik hariduse kättesaadavuse tagamiseks (näiteks on teises KOVis asuv

lasteaed perele kättesaadavam asukoha mõttes).

§ 47. Eralasteaia ja -lastehoiu rahastamine

Eelnõu § 47 sätestab eralasteaia ja -lastehoiu rahastamise põhimõtted, mis on eralasteaedade

osas reguleeritud erakooliseaduses ja mida seni KELSis ei ole käsitletud. Kuivõrd eralasteaiaga

seotud regulatsioon on üle toodud käesolevasse eelnõusse, on asjakohane käesolevas eelnõus

kehtestada ka eralasteaia rahastamise põhimõtted.

84

Eelnõu § 47 lõige 1 sätestab, et eralastehoiu pidaja tagab eralastehoiu rahastamise.

Eralastehoiul on oma eelarve, mille kinnitab eralasteaia pidaja. Eralasteaia pidaja tagab

eralasteaia rahastamise. Eralastehoiul ja eralasteaial on oma eelarve, mille kinnitab pidaja.

Sätte eesmärk on sõnastada põhimõte, et eralasteaed, mis tegutseb erahuvides tagab oma

tegevuse rahastuse õppemaksu või teiste tulude kaudu. Kohaliku omavalitsuse üksus võib

eralasteaeda rahastada, kui ta peab seda vajalikuks. Eralastehoiu pidaja tagab eralastehoiu

rahastamise. Võrreldes kehtiva sotsiaalhoolekande seadusega ei ole rahastamispõhimõtet

muudetud. Kohaliku omavalitsuse üksus rahastab eralastehoidu samadel põhimõtetel ja alustel,

nagu eralasteaeda.

Eelnõu § 47 lõikes 2 sätestatakse, et munitsipaallastehoiu koha tagamisel eralastehoiu kaudu

ja munitsipaallasteaia koha tagamisel eralasteaia kaudu käesoleva seaduse §-s 4 sätestatud

korras kohaldatakse eralastehoiu ja -lasteaia rahastamisele käesoleva seaduse § 46 lõigetes 4 ja

5 sätestatut arvestusega, et vanema osalustasu ei või olla suurem kui see on

munitsipaallastehoius ja -lasteaias. Kohaliku omavalitsuse üksus rahastab eralasteaeda

käesolevas eelnõus sätestatud korras, kui tal endal ei ole pakkuda lastehoiu- või lasteaiakohta

ja ta täidab oma kohustust erapidaja kaudu. Samal põhimõttel arveldab kohaliku omavalitsuse

üksus teise kohaliku omavalitsuse üksusega.

Silmas tuleb pidada, et vanema PS § 37 lõikest 3 tulenev õigus öelda otsustav sõna oma lapsele

antava hariduse valikul ei anna talle õigust nõuda, et kohaliku omavalitsuse üksus rahastaks

lapse käimist vanema poolt lapsele valitud eralasteaias või- hoius, kui lapsele on tagatud

nõuetekohase lastehoid ja lasteaed omavalitsuse poolt.23 Ehk et vanem ei saa nõuda, et kohaliku

omavalitsuse üksus kataks eralasteaia ja -hoiud kulud, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei paku

lastehoiu- ja lasteaiateenust vanema valitud eralastehoiu- või lasteaia kaudu ja vanem ei ole

kohaliku omavalitsuse üksuselt kohta taotlenud.

Kohaliku omavalitsuse üksus peab kindlustama vanemate võrdse kohtlemise kõikides

lastehoiu- ka lasteaiakoha tagamise ning lastehoiu- ja lasteaia tegevuse korraldusega seotud

aspektides. See tähendab, et ka siis, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei paku kohta mitte enda

hallatavas lasteaias, vaid eralasteaias, peab vanem olema võrdselt koheldud munitsipaallasteaia

kohta kasutava vanemaga. Sellise lahenduse kasutamine tähendab, et lasteaiakoha tagamise

kohustus on ikkagi kohaliku omavalitsuse üksusel, kuid munitsipaallasteaia asemel antakse

koht eralasteaias.

Eelnõu § 47 lõige 3 sätestab, et kohaliku omavalitsuse üksus kehtestab eralastehoiu ja

eralasteaia toetamise tingimused ja korra, arvestades käesolevas seaduses sätestatut. Kehtiva

EraKS § 22 lõike 11 kohaselt võib koolieelses lasteasutuses töötavate õpetajate palgad ja

õppevahendite soetamise kulud katta valla- või linnaeelarve vahenditest KELSis sätestatud

alustel. Võrreldes kehtiva erakooliseadusega on sätet üldistatud.

6. peatükk. Järelevalve teostamine

Eelnõu 6. peatükis reguleeritakse riikliku ja haldusjärelevalve teostamine ja riikliku

järelevalve erimeetmed, mis on kehtestatud ka kehtivas KELSis.

23 Riigikohtu 9. novembri 2017 otsus nr 5-17-8, punkt 64.

85

§ 48. Teenistusliku, riikliku ja haldusjärelevalve teostamine

Eelnõu §-s 48 sätestatakse teenistusliku, riikliku ja haldusjärelevalve teostamine, mis on

kehtestatud kehtiva KELS §-s 28 ja EraKS §-s 23.

Eelnõu § 48 lõike 1 alusel teostab kohaliku omavalitsuse üksus teenistuslikku järelevalvet

munitsipaallasteaia ja -lastehoiu tegevuse õiguspärasuse ja otstarbekuse üle. Võrreldes kehtiva

KELSiga on eelnõus sätestatud kohaliku omavalitsuse üksuse poolt teostatava teenistusliku

järelevalve läbiviimine, mis tuleneb kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest.

Teenistuslikku järelevalvet teostab kohaliku omavalitsuse üksus eelkõige lasteaia töötajate

tegevuse üle. Tegemist ei ole sisuliselt uue ülesandega. Kohaliku omavalitsuse üksus peab

tagama, et tema lasteaia ja lastehoiu tegevus oleks õiguspärane ja otstarbekas ning vastav avalik

teenus oleks kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil tagatud.

Eelnõu § 48 lõike 2 kohaselt teostab Haridus- ja Teadusministeerium haldusjärelevalvet

munitsipaallastehoiu ja -lasteaia ja tema pidaja ning riiklikku järelevalvet eralastehoiu ja

eralasteaia ja tema pidaja tegevuse õiguspärasuse üle, et tagada lapse arengu toetamine,

alushariduse kättesaadavus ja sellele võrdsetel alustel juurdepääs, õppe- ja kasvatustegevuse

korraldamine ning selle kvaliteet.

Võrreldes kehtiva KELS § 28 lõikega 1 ei ole regulatsiooni muudetud. Haridus- ja

Teadusministeerium teostab järelevalvet pidajate tegevuse õiguspärasuse, kuid mitte

otstarbekuse üle. Järelevalve eesmärk on tagada lapse arengu toetamine, alushariduse

kättesaadavus ja võrdne juurdepääs alusharidusele ning õppe- ja kasvatustegevuse korraldamise

kvaliteet.

Alusharidusele võrdsetel alustel juurdepääsu tagamise all mõeldakse käesolevas eelnõus

eelkõige eelnõu §-s 4 (alushariduse kättesaadavus) sätestatut koostoimes PS §-st 12 tuleneva

võrdsuspõhiõigusega. Alusharidusele juurdepääsu tagamisel ei tohi kedagi PS §-s 12 esitatud

tunnuste alusel diskrimineerida. Samas on seejuures arvestatud, et füüsiline juurdepääs ei saa

kunagi olla kõigile võrdne: mõned pered elavad lasteaedade/lastehoidude läheduses, mõned

kaugemal, mistõttu on juurdepääs lasteaiale/lastehoiule erinev. Kirjeldatud olukord ei kujuta

alati endast alusharidusele võrdsetel alustel juurdepääsu õiguse riivet.

Õppe- ja kasvatustegevuse korraldamise üle teostatava järelevalve käigus hinnatakse

alushariduse riiklikus õppekavas ja eelnõus sätestatud nõuete rakendamist.

Eelnõu § 48 lõikes 3 sätestatakse, et kui riikliku või haldusjärelevalve käigus on tuvastatud

direktori, õppealajuhataja, õpetaja, tugispetsialisti, abiõpetaja või lapsehoidja mittevastavus

kvalifikatsiooninõuetes ettenähtud eesti keele oskuse nõudele, on käesoleva paragrahvi lõikes

1 nimetatud järelevalveasutusel õigus teha ettekirjutus:

1) ametikoha täitmiseks isikuga, kes vastab kvalifikatsiooninõuetes ettenähtud eesti keele

oskuse nõudele;

2) töölepingu lõpetamiseks isikuga, kes ei vasta kvalifikatsiooninõuetes ettenähtud eesti keele

oskuse nõudele.

Võrreldes kehtiva KELS § 31 lõikes 31 sätestatuga, ei ole järelevalve tulemuse kirjeldust

muudetud. Haridus- ja Teadusministeeriumi pädevuses on kontrollida muu hulgas lasteaia ja

lastehoiu õppe- ja kasvatustegevuse keelenõuete täitmist, sisuliselt kontrollida ka töötajate eesti

keele oskust kui kvalifikatsiooninõuete osa (eestikeelsele õppele üleminekul on määrav tähtsus

86

sellel, et õppe- ja kasvatustegevuse läbiviija ka ise oskab õppe- ja kasvatustegevuse läbiviimise

keelt). Säte võimaldab järelevalveorganil kaalutlusõigust rakendades teha sunnirahaga tagatud

ettekirjutus, et nõuda asutuselt riiklikult kehtestatud kvalifikatsiooninõuetega ametikoha

täitmist sellele ametikohale vastava kvalifikatsiooniga isikuga. Eesmärk on saavutada olukord,

kus riiklikult kehtestatud kvalifikatsiooninõuetega ametikohti täidavad isikud, kelle

kvalifikatsioon nendele nõuetele ka tegelikkuses vastab. Selleks on vaja, et järelevalveorganil

oleks võimalik nõuda, et asutus muudaks olukorda, kus isik töötab ametikohal, millele on

sätestatud kvalifikatsiooninõuded, kuid see isik ei täida neid nõudeid.

Eelnõu § 48 lõike 4 kohaselt teostab riiklikku ja haldusjärelevalvet käesoleva seaduse § 3 lõikes

6 alusel kehtestatud lastehoiu ja lasteaia õpi- ja kasvukeskkonna nõuetes sätestatud

terviseohutuse nõuete üle Terviseamet.

Munitsipaallasteaedade ja -hoidude osas teostatakse haldusjärelevalvet ning eralasteaedade ja -

hoidude osas riiklikku järelevalvet. Sõltuvalt omandivormist kohaldatakse

järelevalvemenetluse läbiviimisel meetmeid, mis on sätestatud korrakaitseseaduse, Vabariigi

Valitsuse seaduses (edaspidi VVS) või käesolevas eelnõus. 1. augustil 2023 jõustus KELS § 36

lõike 6 muudatus, mis sätestab, et kui lasteasutuse pidaja ei täida ettekirjutust hoiatuses

märgitud tähtaja jooksul, siis võib järelevalveorgan rakendada sunniraha asendustäitmise ja

sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on 9600 eurot. Käesolevas eelnõus

sunniraha määra ei sätestata, sest sunniraha ülemmäära sätestamiseks eriseaduses puudub

vajadus, kui see ei näe ette erisust korrakaitseseaduse § 28 lõikes 2 sätestatud sunniraha

igakordse kohaldamise ülemmäärast, mis on samuti 9600 eurot. Eelnõus ei ole kavandatud näha

ette erisust. Ettekirjutuse täitmata jätmise korral on asendustäitmise ja sunniraha seaduses

sätestatud korras rakendatava sunniraha ülemmäär 9600 eurot. Kuigi seadus määrab kindlaks

sunniraha ülemmäära ja haldusorganil on võimalik sunniraha rakendada alati väiksemas

määras. Haldusorgan peab sunniraha rakendades silmas pidama, et seda ei tohi rakendada

karistusena. Haldusorgan peab valima sunnivahendi, mis isikut võimalikult vähe kahjustades

sunnib teda ettekirjutust täitma.24 Proportsionaalsuse hindamisel võib arvesse võtta ka

ettekirjutuse olulisust, rikkumise asjaolusid ja isiku majanduslikku seisundit.25 Üldine riikliku

ja haldusjärelevalve sunniraha maksimaalne määr on korrakaitseseaduse § 28 ja Vabariigi

Valitsuse seaduse § 751 lõike 4 järgi 9600 eurot. Päästeamet rakendab tuleohutuse seaduses ette

nähtud sunniraha määra, milleks on 3200 eurot.

Alates aastast 2017, mil riikliku järelevalvet koolieelsete lasteasutuste üle hakkas teostama

Haridus- ja Teadusministeerium, on kolm korda rakendatud sunniraha kohaliku omavalitsuse

üksusele, seda lasteaiakoha tagamata jätmise eest. Järelevalves rakendatakse mõjutusmeetmeid

järkjärguliselt, ehk siis esmalt ettekirjutused, viidates õiendi kinnitamisel sellele, et kui

ettekirjutusi ei täideta, on võimalik rakendada sunniraha. Vajadusel rakendatakse sunniraha.

Kõige viimane mõjutusmeede on tegevusloa kehtetuks tunnistamine, munitsipaallasteaia- ja

lastehoiu puhul nõue tegevus lõpetada.

§ 49. Riikliku järelevalve erimeetmed

Eelnõu §-ga 49 sätestatakse, et korrakaitseorgan võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku

järelevalve tegemiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 49, 50, 51, 52 ja 53

sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

24 Asendustäitmise ja sunniraha seaduse § 3 lg 2 ja 3; Riigikohtu Üldkogu 17. detsembri 2013 määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-4-13, p 42. 25 Riigikohtu 22. aprilli 2015 otsus nr 3-3-1-72-14, p 27.

87

Riikliku järelevalve teostamise pädevus peab tulema seadusest (VVS § 72 lg 1). Riikliku

järelevalve teostamise üldmeetmed tulevad otse korrakaitseseadusest ning erimeetmed tuleb

konkreetselt vastavale korrakaitseorganile anda eriseadusega.26 Eelnõu §-s 35 sätestatakse

viitega korrakaitseseaduse erimeetmeid sisaldavatele paragrahvidele, milliseid erimeetmeid

võib korrakaitseorgan riikliku järelevalve tegemisel kohaldada. Eelnõus sätestatud

korrakaitseseaduse erimeetmeid kohaldatakse üksnes riikliku järelevalve tegemisel, mitte

tegevusloa väljastamise menetluses.

Õiguste ja vabaduste piirangutena ehk isiku nõusolekuta on järelevalve teostaja toimingud

lubatavad asjaolude tuvastamiseks, asja õigeks lahendamiseks vajalike andmete ja tõendite

saamiseks ning riikliku järelevalvemenetluse tagamiseks. Isik peab neid taluma. Erimeetmete

valik peab olema tõhus, proportsionaalne ja hoiatav. Sellisteks on järgmised

korrakaitseseaduses sätestatud volitused:

1) korrakaitseseaduse § 30. Küsitlemine ja dokumentide nõudmine;

2) korrakaitseseaduse § 31. Kutse ja sundtoomine;

3) korrakaitseseaduse § 32. Isikusamasuse tuvastamine;

4) korrakaitseseaduse § 49. Vallasasja läbivaatus;

5) korrakaitseseaduse § 50. Valdusesse sisenemine;

6) korrakaitseseaduse § 51. Valduse läbivaatus;

7) korrakaitseseaduse § 52. Vallasasja hoiulevõtmine;

8) korrakaitseseaduse § 53. Hoiule võetud vallasasja müümine või hävitamine.

1) Küsitlemine ja dokumentide nõudmise õigus on vajalik, et nõuda dokumentide esitamist ja

küsitleda järelevalvatava asutuse töötajaid. Küsitlemise ja dokumentide nõudmisega on

järelevalve teostajal võimalik saada talle vajalikku teavet.

2) Kutse ja sundtoomine – kui on teada, et isikul on asjaolude tuvastamiseks olulisi andmeid,

kuid isikut muul moel kätte ei saa, teda küsitleda ja temalt dokumente nõuda ei ole võimalik,

võib järelevalve teostaja kutsuda isiku oma vastavasse ametiruumi. Küsitlemine peabki

toimuma ametiruumis, kui mujal ei ole seda võimalik teha. Selleks tuleb järelevalvatavale saata

kutse. Riikliku järelevalve teostaja kutse puhul teostab sundtoomist ametiabi korras politsei

(KorS § 31 lg 5).

3) Isikusamasuse tuvastamise õigus on vajalik, et riikliku järelevalve teostaja võiks isiku

teadmisel, kehtiva isikut tõendava dokumendi alusel või muul õiguspärasel viisil tuvastada

isikusamasuse. Praktikas võib järelevalvemenetluses esineda olukordi, kus on vaja veenduda

isikusamasuses. Kui nt lasteaia või lastehoiu pidaja juhatuse liige väidab, et ta on keegi teine

ega tea, kus juhatuse liige on, on põhjust tema isikusamasust kontrollida. Vahel tuleb tuvastada

lapsevanema isikusamasus.

4) Vallasasja läbivaatuse õigus on vajalik, sest tulemuslikuks järelevalveks on järelevalve

teostajal vaja vallasasju (kaustad, dokumendid vm) meeleliselt või tehnilise vahendi abil

kontrollida. Läbivaatamise käigus vaadeldakse näiteks, kas õppe- ja kasvatustegevuse

materjalid vastavad õppekavale jne.

5) Valdusesse sisenemine – valdusesse sisenemine eelneb valduse läbivaatusele, aga võib olla

ka iseseisvalt vajalik. Ametnikul on õigus ruumi siseneda. Kui järelevalvatav ei tee koostööd ja

kui tekib n-ö kohapealseks kontrolli vajadus, on järelevalve teostajal õigus siseneda isiku

nõusolekuta tema valduses olevale piiratud või tähistatud kinnisasjale, ehitisse, või ruumi (nt

tehnilisse ruumi, kabinetti vms). See võib olla vajalik näiteks siis, kui on kahtlus, kas vastav

26 M. Laaring, S. Pars, H. Kranich, jt. Korrakaitseseadus. Kommenteeritud väljaanne, Sisekaitseakadeemia 2017,

lk 88.

88

ruum on kooskõlas õpi- ja kasvukeskkonna nõuetega. Järelevalve teostajal on õigus avada uksi

ja väravaid ning kõrvaldada muid takistusi.

6) Valduse läbivaatuse volitus annab järelevalve teostajale õiguse vaadata valdaja nõusolekuta

läbi tema valduses olev piiratud või tähistatud kinnisasi, ehitis või ruum, sh vaadata läbi seal

asuv asi, avada uksi ja väravaid ning kõrvaldada muid takistusi. See võib olla vajalik, et hinnata,

kas nii ruumide, sisustuse kui ka maa-ala puhul on täidetud kõik õpi- ja kasvukeskkonna ning

tervisekaitse- ja tuleohutusnõuded, et oleks tagatud laste ja töötajate ohutus ja turvalisus.

Valdusesse sisenemine ja valduse läbivaatus hõlmavad ka õigust külastada lasteaeda või

lastehoidu ja osaleda erinevate juhtorganite koosolekutel.

7) Vallasasja hoiulevõtmine – eelkõige võib olla tarvis hoiule võtta teavet kandvad dokumendid

või tehnilised seadmed (USB jms), kui neis sisalduvat infot on vaja säilitada, töödelda või kui

esineb oht, et järelevalvatav võib need hävitada. Hoiule võtmine võib olla vajalik, et võtta

vallasasjaga seotud proove, teostada selle mõõtmisi või teha ekspertiisi. Seega siis, kui tekib

praktiline vajadus vallasasi kaasa võtta, võib järelevalve teostaja seda teha. Pärast tõendi

saamist tuleb vallasasi viivitamatult tagastada.

8) Hoiule võetud vallasasja müümine või hävitamine. Hoiule võetud vallasasja hävitamine on

meede, mida rakendatakse juhul, kui hoiule võetud vallasasja ei ole võimalik tagastada, see on

riknev või asja ei ole võimalik tagastada õigustatud isikule ühe aasta jooksul arvates hoiule

võtmise päevast – ilma, et see tooks samal ajal korrakaitseorganile kaasa vajaduse asi uuesti

hoiule võtta. See meede on vajalik, sest kui menetlus lõpetatakse, tuleb otsustada, mida teha

hoiule võetud vallasasjaga – eset ei saa jätta igaveseks järelevalve teostaja kätte hoiule jätta.

Kui seda ei ole võimalik tagastada, tuleb sellega midagi ette võtta, Näiteks võib tekkida vajadus

kohaldada meedet, kui lasteaia või lastehoiu tegevuse lõpetamisel on küsimuseks toimingud

asutuse arhiiviga.

Riikliku järelevalve menetluses tuleb järgida selliseid haldusmenetluse põhimõtteid nagu

proportsionaalsus ja otstarbekus, ühtlasi tuleb riiklikku järelevalvet kohaldades tagada isikute

õiguste kaitse ja inimväärikus, selgitada kohaldatavaid meetmeid ja teha vajaduse korral

koostööd teiste korrakaitseorganitega. Kõikidel nendel juhtudel, kui menetlustoiminguid

füüsiliselt takistatakse või segatakse, võib järelevalve teostaja kaasata politsei, et rakendada

vahetut sundi.

Haridus- ja Teadusministeeriumil on õigus teostada riiklikku järelevalvet eralasteaia,

eralastehoiu ja tema pidaja tegevuse õiguspärasuse üle, et tagada lapse arengu toetamine,

turvalisus, alushariduse kättesaadavus ja sellele võrdsetel alustel juurdepääs, õppe- ja

kasvatustegevuse korraldamine ning selle kvaliteet. Terviseametil on õigus teostada riiklikku

järelevalvet lasteaia õpi- ja kasvukeskkonna nõuetes sätestatud terviseohutuse nõuete üle

riskianalüüsi alusel. Päästeametil on õigus teostada riiklikku järelevalvet tuleohutusnõuete üle

tuleohutuse seaduse ja ehitusseadustiku alusel.

7. peatükk. Rakendussätted

Eelnõu 7. peatükiga sätestatakse seaduse ülemineku- ja rakendussätted ning jõustumissäte.

§ 50. Koolitus- ja tegevuslubade kehtivus

Eelnõu §-s 50 reguleeritakse lasteaedade koolitus- ja tegevuslubade kehtivust.

89

Eelnõu § 50 lõige 1 sätestab, et eralasteaia pidajatele erakooliseaduse alusel enne 1. jaanuari

2025 väljastatud tegevusload loetakse alates 1. jaanuarist 2025 tegevuslubadeks, mis on antud

käesoleva seaduse alusel.

Sätte eesmärk on säilitada välja antud tegevuslubade kehtivus.

Eelnõu § 50 lõige 2 sätestab, et munitsipaallasteaia pidajatele koolieelse lasteasutuse seaduse

alusel enne 1. jaanuari 2025 väljastatud koolitusload ja munitsipaallastehoiu pidajatele

sotsiaalhoolekande seaduse alusel enne 1. jaanuari 2025 väljastatud tegevusload loetakse alates

1. jaanuarist 2025 kehtetuks.

Koolitusloa nõude kehtestamine kohaliku omavalitsuse üksusele on vastuolus

omavalitsusüksuse enesekorraldusõigusega. Lasteaedade ja lastehoidude puhul on kohaliku

omavalitsuse üksusele pandud käesoleva eelnõuga kohustus neid asutusi pidada ning eelnõu

näeb ette kindlad tingimused, millele asutused ja nende pakutav teenus peavad vastama.

Käesoleva eelnõu alusel täidab kohaliku omavalitsuse üksus oma seadusejärgset kohustust

seaduses kindlaks määratud nõuetest lähtuvalt ning selle tegevuse üle teostab Haridus- ja

Teadusministeerium järelevalvet. Seega ei ole vaja kohaliku omavalitsusele üksusel luba

lastehoiu ja lasteaia pidamiseks, ning olemasolevad loetakse kehtetuks.

§ 51. Lasteaia tegevuse vastavusse viimine käesoleva seaduse nõuetele

Eelnõu § 51 lõikes 1 sätestatakse, et kui koolieelse lasteasutuse seaduse või erakooliseaduse

alusel tegutseva lasteaia tegevus ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele, on lasteaia

pidaja kohustatud viima tegevuse nõuetega vastavusse viivitamata, kuid hiljemalt 2026. aasta

31. augustiks.

Muudatuse kohaselt peavad lasteaia pidaja ja direktor tagama hiljemalt 2026. aasta 31.

augustiks lasteaia tegevuse vastavusse viimise käesolevas eelnõus sätestatud nõuetega. Eelnõu

§-s 54 on sätestatud töötajate kvalifikatsiooni puudutav üleminekuperiood, mille kohaselt

ümberkorraldusteks on aega kolm aastat käesoleva eelnõu jõustumisest alates. Kui tegutseva

lasteaia tegevuse mittevastavus ilmneb mõnel muul alusel kui eelpool kirjeldatud sätted,

rakendub käesolevas lõikes sätestatud üleminekuperiood alates seaduse jõustumisest.

Kehtiva KELS § 6 lõigete 2 ja 3 kohaselt on lasteaias: 1) sõimerühmad kuni kolmeaastastele

lastele ja 2) lasteaiarühmad kolme- kuni seitsmeaastastele lastele. Eelnõu kohaselt on kohaliku

omavalitsuse üksuse kohustus tagada pooleteise- kuni kolmeaastastele lastele lastehoid ja

kolme- kuni seitsmeaastastele lastele lasteaed. Seega eelnõu kohaselt ei pakuta alla

kolmeaastastele mitte lasteaiateenust, vaid käesolevas eelnõus sätestatud nõuetele vastavat

lastehoidu. Kehtiva KELSi ja erakooliseaduse alusel tegutsevad lastesõimed ja need lasteaiad,

milles on sõimerühmad kuni kolmeaastastele lastele, peavad oma tegevuse neis rühmades viima

vastavusse käesoleva seaduses lastehoiule kehtestatud nõuetega. Kui lasteaias on liitrühm, siis

tuleb ka liitrühma tegevus viia vastavusse käesoleva seaduse nõuetega.

Seega seni eralasteaiale antud tegevuslubade lugemine tegevuslubadeks, mis on antud

käesoleva seaduse alusel tähendab õigust võimaldada ka edaspidi pooleteise- kuni

kolmeaastastele lastehoiuteenust lasteaia lastehoiurühmas ning kolme- kuni seitsmeaastastele

lasteaiateenust lasteaiarühmas. Eelnõu § 3 lõike 3 punkti 2 kohaselt on tegemist lasteaia

tegutsemise vormiga, kus lasteaias on lastehoiurühmad. Kuni kolmeaastaste laste rühmades

tuleb kasvatustegevuse alusdokumendiks koostada eelnõus nõutud lastehoiu õppekava.

90

Personali koosseisu vaja muuta ei ole, kui need vastavad praegu kehtivale koolieelse

lasteasutuse seaduse nõuetele. Arvestada tuleb sellega, et edaspidi võib olla laste arv

lastehoiurühmas kuni 15 last (kui seal töötab vähemalt kolm lapsehoidjat) või kuni 16 last (kui

rühmas töötab vähemalt üks täistööajaga õpetaja ning lapsehoidja või abiõpetaja). Nagu

praeguses sõimerühmas, toetatakse eelnõu kohaselt lasteaias olevas lastehoiurühmas kuni

kolmeaastaste laste üldoskuste arengut alushariduse riikliku õppekava alusel koostatud

lastehoiu õppekavale tuginedes.

Eelnõu § 51 lõike 2 kohaselt on lasteaia pidaja kohustatud hiljemalt 2026. aasta 31. augustiks

Haridus- ja Teadusministeeriumi teavitama lasteaia tegevuskohadest.

Kuivõrd võrreldes seni kehtinud õigusega on käesoleva seaduseelnõu tähenduses võimalik

lasteaia tegevust piiritleda tegevuskohtade järgi, tuleb Haridus- ja Teadusministeeriumi sellest

käesolevas lõikes nimetatud tähtaja jooksul teavitada.

§ 52. Tegevusloa ja koolitusloa taotluse menetlemine

Eelnõu § 52 kohaselt menetletakse enne 2025. aasta 1. jaanuari erakooli seaduse alusel esitatud

tegevusloa taotlusi ja koolieelse lasteasutuse seaduse alusel esitatud koolitusloa taotlusi taotluse

esitamise ajal kehtinud tingimustel ja korras.

Kui haldusmenetluse kestel muutuvad menetlusnormid, tuleb kohaldada menetluse alguses

kehtinud norme. Sätte eesmärk on reguleerida olukorda, kus vahetult enne käesoleva seaduse

jõustumist on esitatud taotlus tegevusloa saamiseks seni kehtinud õiguse alusel. Kuigi

menetlusele kohaldatakse seni kehtinud õigust, peavad need asutused pärast seaduse jõustumist

vastama käesolevas eelnõus sätestatud nõuetele. Mittevastavuse korral tuleb lasteaia tegevus

viia käesoleva seadusega vastavusse eelnõu § 51 lõikes 1 sätestatud üleminekuperioodi jooksul.

§ 53. Lapsehoiuteenuse ümberkorraldamine lastehoiuks

Eelnõu §-s 53 reguleerib seni sotsiaalhoolekande seaduse alusel tegutsevate lapsehoiuteenuse

osutajate ümberkorraldamist käesoleva eelnõu alusel tegutsevateks lastehoidudeks.

Täiendavate nõuete puhul kehtestatakse üleminekuperiood.

Eelnõu § 53 lõikes 1 sätestatakse, eraõiguslik juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja,

kellel on kehtiv lapsehoiuteenuse tegevusluba, on kohustatud hiljemalt 2025. aasta 1. märtsiks

esitama Sotsiaalkindlustusametile kirjaliku avalduse, milles märgib, kas ta jätkab

majandustegevust käesoleva seaduse alusel lastehoiu pidajana või sotsiaalhoolekande seaduse

alusel suure hooldus- ja abivajadusega lapse hoiuteenuse osutajana. Kui isik ei esita

Sotsiaalkindlustusametile majandustegevuse jätkamise avaldust, tunnistab

Sotsiaalkindlustusamet tegevusloa 2026. aasta 1. septembrist sotsiaalhoolekande seaduses

sätestatud korras kehtetuks.

Arvestades käesoleva seaduseelnõu eesmärke, tuuakse lapsehoiuteenuse regulatsioon üle

alushariduse süsteemi. Seni sotsiaalhoolekande seaduse alusel tegutsenud lapsehoiuteenuste

osutajad peavad hindama oma majandustegevuse perspektiivi ja tegema oma tegevusest

lähtudes otsuse, kas hakata edaspidi tegutsema käesoleva eelnõu alusel lastehoidudena või

pakkuda sotsiaalhoolekande seaduse alusel suure hooldus- ja abivajadusega lapse hoiuteenust.

Sellest otsusest tuleb Sotsiaalkindlustusametit teavitada kirjaliku avalduse vormis.

91

Sätte eesmärk on seaduse jõustumise järel välja selgitada, kas senised lapsehoiuteenuse

osutajad hakkavad kuuluma haridus- või sotsiaalvaldkonda ning kumma valdkonna

ministeerium ja valitsusasutused nende eest vastutavad.

Kirjaliku avalduse nõue tähendab, et see peab olema kas paberil või digitaalselt allkirjastatud

ning edastatud Sotsiaalkindlustusametile kas paberkandjal või elektrooniliselt. Oluline on ka

sättes määratud tähtpäev, s.o hiljemalt 1. märts 2025. Samuti sätestatakse lapsehoiuteenuse

osutajate tegevuslubade kehtivustähtaeg juhuks, kui senine lapsehoiuteenuse osutaja ei esita

Sotsiaalkindlustusametile avaldust majandustegevuse jätkamiseks. Sellisel juhul tunnistab

Sotsiaalkindlustusamet tegevusloa kehtetuks 2026. aasta 1. septembril. Kuna

Sotsiaalkindlustusamet on lapsehoiuteenuse osutajatele tegevusload väljastanud, on tema ka

pädev nimetatud haldusaktid kehtetuks tunnistama.

Eelnõu § 53 lõikes 2 sätestatakse, et kohaliku omavalitsuse üksus, kellel on kehtiv

lapsehoiuteenuse tegevusluba, on kohustatud hiljemalt 2025. aasta 1. märtsiks esitama

Sotsiaalkindlustusametile kirjaliku avalduse, milles märgib, kas ta jätkab lastehoiu pidamist

käesoleva seaduse alusel lastehoiu pidajana või sotsiaalhoolekande seaduse alusel suure

hooldus- ja abivajadusega lapse hoiuteenuse osutajana. Kui kohaliku omavalitsuse üksus ei

esita Sotsiaalkindlustusametile käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud avaldust, tunnistab

Sotsiaalkindlustusamet tegevusloa 2026. aasta 1. septembrist sotsiaalhoolekande seaduses

sätestatud korras kehtetuks.

Seni tuli kohaliku omavalitsuse üksusel taotleda lapsehoiuteenuse osutaja tegevusluba

sotsiaalhoolekande seaduse alusel Sotsiaalkindlustusametilt. Tegevusluba hõlmab nii

lastehoidu pooleteise- kuni kolmeaastastele lastele kui lapsehoiuteenust raske või sügava

puudega lapsele. Käesolevas seaduses sätestatud ülesande täitmiseks on kohaliku omavalitsuse

üksusel õigus pidada vajalikul arvul lastehoidusid pooleteise- kuni kolmeaastastele lastele ja

selleks ei ole vaja tegevusluba. Edaspidi sotsiaalhoolekande seaduse regulatsiooni jääva suure

hooldus- ja abivajadusega lapse hoiuteenuseks on vajalik tegevusluba. Kui kohaliku

omavalitsuse üksus ei esita Sotsiaalkindlustusametile nõutud avaldust, tunnistab

Sotsiaalkindlustusamet tegevusloa kehtetuks. Sees tähendab, et kohaliku omavalitsuse üksusel

ei ole seejärel õigust pakkuda suure hooldus- ja abivajadusega lapse hoiuteenust.

Eelnõu § 53 lõikes 3 sätestatakse, et kui eraõiguslik juriidiline isik või füüsilisest isikust

ettevõtja on esitanud Sotsiaalkindlustusametile käesoleva paragrahvi lõike 1 kohase avalduse,

et ta jätkab majandustegevust käesoleva seaduse alusel lastehoiu pidajana, kehtib talle

sotsiaalhoolekande seaduse alusel väljastatud lapsehoiuteenuse tegevusluba kuni 2026. aasta 1.

septembrini või kuni käesoleva paragrahvi lõikes 9 sätestatud korras lapsehoiuteenuse

tegevusloa lugemiseni käesoleva seaduse § 43 alusel antud tegevusloaks.

Sätte eesmärk on säilitada väljaantud tegevuslubade kehtivus, kui isik jätkab tegevust

alushariduse seaduse alusel. Sotsiaalhoolekande seaduse § 151 punkti 1 alusel peab

lapsehoiuteenuse osutajal olema tegevusluba. Tegevusluba hõlmab kehtiva õiguse kohaselt

lapsehoiuteenust ning raske ja sügava puudega lapse hoiuteenust. Alates käesoleva

seaduseelnõu jõustumisest hakkab kuni seitsmeaastaste laste hoidu reguleerima alushariduse

seadus ning sotsiaalhoolekande seadus jääb reguleerima suure hooldus- ja abivajadusega

lapsehoiuteenust. Kui isik ei esita Sotsiaalkindlustusametile käesoleva paragrahvi lõikes 1

nõutud avaldust, siis eeldatakse, et ta on otsustanud vabatahtlikult lõpetada loakohustusega

lapsehoiuteenuse pakkumise. Kui teenuseosutaja ei pea oma teenust perspektiivikaks, on tal

õigus majandustegevus lõpetada. Sellisel juhul võib ta edasi tegutseda võlaõigusliku

92

teenuseosutaja vabaturupõhimõttel, kui tema tegevus ei ole vastuolus teiste õigusaktidega või

mõnes õigusaktis ei ole sätestatud sellisele tegevusele loakohustust. Riikliku või

haldusjärelevalve kaudu tagatakse, et teenuseosutajad täidavad loakohustust. Kui tegevus

sisuliselt siiski vastab lastehoiu pidaja tegevusele või suure hooldus- ja abivajava lapse

hoiuteenusele või muule teenusele, mille suhtes kehtib loakohustus, peab teenuseosutaja

esitama tegevusloa taotluse kas Haridus- ja Teadusministeeriumile või Sotsiaalministeeriumile.

Valdkonna eest vastutavad ministeeriumid teavitavad turuosalisi kavandatavatest muudatustest

aegsasti.

Eelnõu § 53 lõige 4 sätestab, et kui kohaliku omavalitsuse üksus on esitanud

Sotsiaalkindlustusametile käesoleva paragrahvi lõike 2 kohase avalduse, et ta jätkab lastehoiu

pidamist käesoleva seaduse alusel lastehoiu pidajana, kehtib talle sotsiaalhoolekande seaduse

alusel väljastatud lapsehoiuteenuse tegevusluba kuni 2026. aasta 1. septembrini.

Sätte eesmärk on säilitada ka kohaliku omavalitsuse üksusele välja antud tegevuslubade

kehtivus, kui kohaliku omavalitsuse üksus jätkab tegevust alushariduse seaduse alusel. Vt

käesoleva paragrahvi lõike 9 selgitust.

Eelnõu § 53 lõige 5 sätestab, et isiku suhtes, kes on esitanud Sotsiaalkindlustusametile

käesoleva paragrahvi lõike 1 kohase avalduse majandustegevuse jätkamiseks suure hooldus- ja

abivajadusega lapse hoiuteenuse osutajana, kohaldatakse sotsiaalhoolekande seaduse § 1607

lõikes 2 sätestatut.

Alates käesoleva seaduseelnõu jõustumisest jääb sotsiaalhoolekande seadus reguleerima suure

hooldus- ja abivajadusega lapse hoiuteenust ning alushariduse seadus selle ei kohaldu. Suure

hooldus- ja abivajadusega lapse hoiuteenuse osutajana majandustegevuse jätkamist käsitleva

avalduse esitanud isiku tegevusluba kehtib, kui isiku majandustegevus vastab

sotsiaalhoolekande seaduse nõuetele. Isik, kes jätkab suure hooldus- ja abivajadusega lapse

hoiuteenuse osutajana, on kohustatud viima oma majandustegevuse sotsiaalhoolekande seaduse

nõuetega vastavusse. hiljemalt 2026. aasta 31. augustiks. Kui ta ei ole nimetatud tähtajaks oma

majandustegevust sotsiaalhoolekande seaduse nõuetega vastavusse viinud, lõpeb tema

tegevusloa kehtivus alates 2026. aasta 1. septembrist.

Eelnõu § 53 lõige 6 sätestab, et enne 2025. aasta 1. jaanuari sotsiaalhoolekande seaduse alusel

lapsehoiuteenuse pakkumise tegevusloa taotlusi menetleb Sotsiaalkindlustusamet taotluse

esitamise ajal kehtinud tingimustel ja korras, arvestades käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 3 ja 5

sätestatut.

Sätte eesmärk on reguleerida olukorda, kus vahetult enne käesoleva seaduse jõustumist on

esitatud seni kehtinud õiguse alusel taotlus lapsehoiuteenuse saamiseks. Kui tegevusloa taotluse

menetlemise kestel menetlusnormid muutuvad, tuleb kohaldada menetluse alguses kehtinud

norme. Arvestades, et loa taotleja saab õiguse tegutseda ühe või teise seaduse alusel, tuleb tal

Sotsiaalkindlustusametile teada anda, kas ta soovib tegutseda edaspidi alushariduse seaduse

alusel lastehoiu pidajana või sotsiaalhoolekande seaduse alusel suure hooldus- ja abivajaduse

lapse hoiuteenuse osutajana. Kuigi loa taotlemise menetlusele kohaldatakse seni kehtinud

õigust, peavad asutused, kes soovivad tegutseda lastehoiu pidajana, pärast seaduse jõustumist

vastama käesolevas eelnõus sätestatud nõuetele. Mittevastavuse korral kehtib lastehoiu pidajale

kolmeaastane üleminekuperiood, et oma tegevus käesolevas eelnõus sätestatud tingimustega

vastavusse viia.

93

Eelnõu § 53 lõige 7 sätestab, et kui isik on esitanud Sotsiaalkindlustusametile käesoleva

paragrahvi lõike 1 kohase avalduse, et ta jätkab majandustegevust või lastehoiu pidamist

käesoleva seaduse alusel lastehoiu pidajana, siis alates 2025. aasta 1. märtsist korraldab

lapsehoiuteenuse osutamise tegevusloaga ja lastehoiu pidamisega seotud õigusi ja kohustusi

Sotsiaalkindlustusameti asemel Haridus- ja Teadusministeerium. Haridus- ja

Teadusministeerium kohaldab lastehoiu pidaja tegevusele sotsiaalhoolekande seadust, mis

kehtis kuni 2024. aasta 31. detsembrini. Kui lastehoiu pidaja tegevusluba loetakse enne 2026.

aasta 1. septembrit käesoleva paragrahvi lõikes 9 sätestatud korras käesoleva seaduse § 43

alusel antud tegevusloaks või tunnistatakse kohaliku omavalitsuse üksusele väljastatud

tegevusluba kehtetuks ning tehakse hariduse infosüsteemi märge lastehoiu pidamise jätkamise

kohta, siis kohaldatakse lastehoiu pidaja tegevusele edaspidi käesolevat seadust.

Sätte eesmärk on kehtestada regulatsioon pädeva järelevalveorgani ja kohaldatava õiguse

suhtes. Haridus- ja Teadusministeerium asub Sotsiaalkindlustusameti asemele ning täidab

tegevusloaga seotud õigusi ja kohustusi. Samuti sätestab seadus, millist seaduse redaktsiooni

kohaldatakse. Kuni lapsehoiuteenuse osutaja tegevusluba ei ole loetud tegevusloaks käesoleva

seaduse § 43 tähenduses, kohaldatakse tegevusele seni kehtinud õigust. Haridus- ja

Teadusministeerium korraldab edaspidi kõiki seni antud tegevuslubadega seotud õigusi ja

kohustusi. Õiguste ja kohustuste korraldamise all peetakse silmas järelevalve teostamist,

tegevuslubade taotluste lahendamist, tegevuslubade muutmist ja kehtetuks tunnistamist.

Ministeeriumil on ülesanne tagada alushariduse kestlikkus kõige laiemas mõttes ning selle

eesmärgi nimel on tal õigus kasutada kõiki talle õigusaktidega antud õigusi ja kohustusi.

Tegevusloa õiguspärasuse hindamisel lähtutakse selle andmise ajal kehtinud õiguslikust ja

faktilisest olukorrast. Õiguspärase ootuse põhimõttest tulenevalt ei saa pärast tegevusloa

andmist seadustes tehtud muudatused mõjutada tegevusloa õiguspärasust. Haridussüsteemi

ületulevatele lastehoidudele on käesoleva paragrahvi lõikes 3 antud üleminekuaeg viia oma

tegevus vastavusse käesoleva seaduse nõuetega.

Eelnõu § 53 lõige 8 sätestab, et kuni 2024. aasta 31. detsembrini sotsiaalhoolekande seaduse §

452 lõike 2 alusel lapsehoiuteenuse osutamise kohta antud haldusaktid või sõlmitud

halduslepingud, mis on seotud käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmisega, kehtivad

edasi, kui nad vastavad käesolevas seaduses sätestatud nõuetele või kuni eraõiguslikust

juriidilisest isikust või füüsilisest isikust ettevõtjast teenuseosutaja lapsehoiuteenuse tegevusloa

kehtivuse lõppemiseni. Kuni 2024. aasta 31. detsembrini sotsiaalhoolekande seaduse § 452

lõike 4 alusel lapsehoiuteenuse osutamiseks antud haldusaktid või sõlmitud halduslepingud

tuleb viia kooskõlla käesoleva seadusega hiljemalt 2025. aasta 1. septembriks.

Sätte kohaselt jäävad kehtima sellised haldusaktid või -lepingud, mis on seotud lasteaiakoha

tagamisega KELSi tähenduses. Haldusaktide ja halduslepingute kehtivuse tähtaeg on seotud

lastehoiu tegutsemise õigusega. Käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmisega seotud

haldusaktid või sõlmitud halduslepingud kehtivad seega edasi, kui nad vastavad käesolevas

seaduses sätestatud nõuetele, või kuni lapsehoiuteenuse tegevusloa kehtivuse lõppemiseni.

Lauseosaga „kui need vastavad käesolevas seaduses sätestatud nõuetele“ säilitatakse selliste

haldusaktide või halduslepingute kehtivus, mis on sõlmitud seni kehtinud õiguse alusel, ning

kohaliku omavalitsuse üksused ei pea hakkama sõlmima uusi haldusakte või -lepinguid

käesoleva seaduse alusel, kuid need tuleb viia käesoleva seadusega kooskõlla hiljemalt 2025.

aasta 1. septembriks.

94

See tähendab, et kohaliku omavalitsuse üksused peavad vanad lepingud ühe aasta jooksul

käesoleva seadusega kooskõlla viima. See võimaldab osalistel nimetatud haldusaktid

või -lepingud ühe korra üle vaadata ja sisulisi nõudeid kontrollida. Kohaliku omavalitsuse

üksused peavad seejuures hindama lepingute sisu ja tegevuse vastavust õigusaktides sätestatud

nõuetele. Kuivõrd nimetatud haldusaktid või halduslepingud on koostatud kohaliku

omavalitsuse üksuse poolt, on omavalitsusüksusel ka pädevus neid käesolevas seaduses

sätestatut arvestades muuta. Sätte eesmärk on tagada, et haldusaktid ja halduslepingud viiakse

uue õigusega kooskõlla, et pooltel on piisav aeg uue õigusliku korraldusega harjumiseks ning

et sõlmitud õiguslikud suhted vastaksid tegelikele nõuetele. Seda on vaja ka teenust saava isiku

jaoks, sest vaidluste korral oleks muutmata haldusakt või haldusleping seadusega vastuolus.

Eelnõu § 53 lõige 9 sätestab, et isik, kes jätkab majandustegevust lastehoiu pidajana, on

kohustatud viima oma tegevuse vastavusse käesolevas seaduses lastehoiu pidajale sätestatud

nõuetega viivitamata, kuid hiljemalt 2026. aasta 31. augustiks. Kui lastehoiu pidaja on oma

tegevuse nõuetega vastavusse viinud, teavitab ta sellest viie tööpäeva jooksul, kuid hiljemalt

2026. aasta 31. augustiks Haridus- ja Teadusministeeriumi hariduse infosüsteemi kaudu. Pärast

teavituse esitamist loetakse eraõiguslikule juriidilisele isikule või füüsilisest isikust ettevõtjale

sotsiaalhoolekande seaduse alusel väljastatud lapsehoiuteenuse tegevusluba käesoleva seaduse

§ 43 alusel väljastatud tegevusloaks, kohalikule omavalitsuse üksusele väljastatud tegevusluba

tunnistatakse kehtetuks ning hariduse infosüsteemi tehakse lastehoiu pidamise jätkamise

märge. Alates järgmisest päevast muutuvad sotsiaalhoolekande seaduse alusel väljastatud

tegevusload kehtetuks. Kui lastehoiu pidaja on viinud oma tegevuse nõuetele vastavaks, tuleb

tal sellest Haridus- ja Teadusministeeriumile teatada esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 2026.

aasta 31. augustiks. Teavitus tuleb esitada hariduse infosüsteemi kaudu. Alates teavituse

esitamisest loetakse lastehoiu pidaja seni kehtinud tegevusluba tegevusloaks, mis on antud

käesoleva seaduse § 43 alusel.

Eelnõu § 53 lõige 10 sätestab, käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud juhul kannab

majandustegevuse registri vastutav töötleja hiljemalt 2025. aasta 1. märtsil majandustegevuse

registrist hariduse infosüsteemi üle lõigetes 3 ja 4 sätestatud lapsehoiuteenuse osutajate

esindusõigusega isikute andmed ja järgmised tegevuslubade andmed:

1) tegevusloa üldandmed;

2) lastehoiu pidaja andmed;

3) lastehoiu kontaktandmed;

4) lapsehoidjate hariduse, kutsetunnistuse, esmaabikoolituse läbimist tõendava dokumendi ja

tervisetõendi olemasolu andmed;

5) lastehoius töötavate lapsehoidjate arv;

6) laste piirarv lastehoius.

Kui isik on esitanud Sotsiaalkindlustusametile käesoleva paragrahvi lõigete 2 ja 3 kohaselt

avalduse, et jätkab majandustegevust käesoleva seaduse alusel lastehoiu pidajana, kehtib isiku

tegevusluba kuni 2026. aasta 1. septembrini või loetakse käesoleva paragrahvi lõikes 9

sätestatud korras tegevusloaks, mis on antud käesoleva seaduse § 43 alusel. Praegu asuvad

lapsehoiuteenuse osutajate tegevusload majandustegevuse registris. Majandustegevuse registri

vastutav töötleja on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Eesti hariduse infosüsteemi

vastutav töötleja on Haridus- ja Teadusministeerium. Alates 2025. aasta 1. märtsist täidab

lapsehoiuteenuse osutajate tegevusloaga seotud õigusi ja kohustusi Sotsiaalkindlustusameti

asemel Haridus- ja Teadusministeerium. Seetõttu on vaja tuua Haridus- ja Teadusministeeriumi

vastutusalasse ületulevate lapsehoiuteenuste tegevuslubade andmed hariduse infosüsteemi,

mille vastutav töötleja on Haridus- ja Teadusministeerium. Majandustegevuse registrist tuuakse

95

hariduse infosüsteemi järgmised andmed: 1) tegevusloa üldandmed: tegevusloa number,

tegevusala, kehtivuse algus, kehtivuse lõpp, otsuse number, otsuse kuupäev, muutmise

kuupäev, loa väljaandja, EMTAK kood ja nimetus, taotluse esitanud isik, kinnitamise kuupäev,

päästeameti tõend ruumide tuleohutusnõuetele vastavuse kohta; 2) lastehoiu pidaja andmed:

nimi, registrikood; 3) lastehoiu kontaktandmed: telefon, mobiil, e-post, veebileht, aadress. 4)

4) lapsehoidjate hariduse, kutsetunnistuse, esmaabikoolituse läbimist tõendava dokumendi ja

tervisetõendi olemasolu andmed: nimi, telefon, e-post; haridus: õppekava, lõpetamise aeg,

dokumendi nimetus, dokumendi number, väljaandmise koht, õppeasutus, õppeasutuse

registrikood; kutsetunnistuse number; esmaabi koolituse läbiviimist tõendav dokumendi

andmed: number, väljaandmise kuupäev, väljaandja, väljaandmise koht. 5) Lisaks kantakse üle

andmed lastehoius töötavate lapsehoidjate arvu ja laste piirarvu kohta lastehoius. Kui

eralastehoiu tegevuskoht muutub, peab lastehoiu pidaja taotlema ka tegevusloa muutmist ning

ühtlasi esitama uue tegevuskoha kohta kõik § 43 lõike 3 punktides 2, 3, 4 ja 6 nimetatud

dokumendid, andmed või teave. Kohaliku omavalitsuse üksusel on tegevuskoha muutmisel

teavitamiskohustus eelnõu § 42 lõike 2 kohaselt.

Majandustegevuse registrist ülekantavate andmete hulgas on sätestatud ka esindusõigusega

isiku andmed. Esindusõigusega isiku andmete ülekandmise eesmärk on tagada seni

majandustegevuse registri kasutusõigusega isikutele edaspidi juurdepääs EHISesse ilma, et isik

peaks seda taotlema. Kui esindusõigusega isikute andmed kantakse üle, tähendab see, et nad

tehakse automaatselt EHISe kasutajateks ja neid teavitatakse sellest. Registrite pidamisel

kaitstakse isikuandmeid avaliku teabe seaduses ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses

(isikuandmete kaitse üldmäärus) sätestatud korras. See nõue kehtib ka isikute andmete ühest

registrist teise ülekandmisel.

§ 54. Kvalifikatsiooninõuetest tulenev üleminekuperiood

Eelnõu §-ga 54 sätestatakse üleminekuperiood kvalifikatsiooninõuete nõuete täitmiseks.

Kuivõrd käesolevas eelnõus on võrreldes KELSiga sätestatud kõrgemad

kvalifikatsiooninõuded, on põhjendatav piisava üleminekuperioodi kehtestamine.

Eelnõu § 54 lõikes 1 sätestatakse, et käesolevas eelnõus sätestatud magistrikraadi nõuet ei

kohaldata kuni 2028. aasta 31. augustini direktori suhtes, kes töötas enne käesoleva seaduse

jõustumist direktori. Üleminekukorraldus sätestatakse üksnes haridustaseme osas.

Eelnõu § 54 lõikes 2 sätestatakse, et käesolevas seaduses sätestatud kvalifikatsiooninõudeid ei

kohaldata õpetaja suhtes, kes enne 2025. aasta 1. jaanuari töötas koolieelses lasteasutuses

õpetajana, vastates või olles loetud vastavaks enne 2025. aasta 1. jaanuari oma ametikohal

töötamiseks esitatud kvalifikatsiooninõuetele. Seega õpetaja kvalifikatsiooninõuetele vastavaks

loetakse ka need praegu töötavad õpetajad, kes on enne 2013. a septembrit omandanud

pedagoogilise keskerihariduse. Eesti keele oskuse nõuet rakendatakse kvalifikatsiooninõudena

kõikidele õpetajatele alates 2024. aasta 1. augustist. Kui õpetaja eesti keele oskus ei vasta eesti

keele nõudele käesoleva seaduseelnõu jõustumisel, siis järelikult ei kohaldu tema suhtes ka

käesoleva paragrahvi lõige 2. Käesolevat lõiget kohaldatakse ka lastehoius töötava õpetaja

suhtes.

Eelnõu § 54 lõikes 3 sätestatakse, et käesolevas seaduses abiõpetajale sätestatud

kvalifikatsiooninõudeid, välja arvatud eesti keele oskuse nõuet, ei kohaldata kuni 2028. aasta

31. augustini abiõpetaja suhtes, kes töötas enne käesoleva seaduse jõustumist õpetajat abistava

töötajana. Käesoleva eelnõu tähenduses abiõpetaja on KELSi tähenduses õpetajat abistav

96

töötaja. Kui sättes nimetatud tähtaeg on möödas, ei vasta isik enam kvalifikatsiooninõuetele ja

tal puudub õigus lasteaias ja lastehoius abiõpetaja ametikohal töötada. Abiõpetajal võib olla nii

vastav kutse kui ka vähemalt keskharidus ja vajalikud pedagoogilised kompetentsid. Praegu

töötavad õpetajat abistavad töötajad eelduslikult vastavad sätestatud kvalifikatsiooninõuetele,

kusjuures tööandja peab abiõpetaja pädevust hindama. Ka praegu kehtib õpetajat abistavale

töötajale keelenõue, mis aga ei kuulu kvalifikatsiooninõuete hulka. Abiõpetajale ei anta

üleminekuperioodi omandada keel nõutaval tasemel. Põhjus on selles, et praktikas on

Keeleamet käsitlenud eesti keele oskuse nõuet kontrollides õpetajat abistavat töötajat kui

abistavat laadi tööülesandeid täitvat töötajat ning sellest tulenevalt rakendanud neile Vabariigi

Valitsuse määruse ”Ametniku, töötaja ja füüsilisest isikust ettevõtja eesti keele oskuse ja

kasutamise nõuded” § 6 punktis 1 sätestatud nõuet (A2-tase). Selline käsitlus on mõnevõrra

küsitav, arvestades õpetajat abistava töötaja rolli õppe- ja kasvatustegevuses, kuid, et praktika

on selline olnud, siis ühelt poolt ei ole käesoleval hetkel koheselt alust nõuda abiõpetajatelt

kõrgemat eesti keele oskust, kui A2-tase ning teiselt poolt pole põhjust anda täiendavat aega

sellise keelenõudega vastavusse viimiseks. See keelenõue kehtib ka täna ja on madalaim nõue.

Eelnõu § 54 lõige 4 sätestab, et käesolevas seaduses lapsehoidjale sätestatud

kvalifikatsiooninõudeid, välja arvatud eesti keele oskuse nõuet, ei kohaldata kuni 2028. aasta

31. augustini lapsehoidja suhtes, kes töötas enne käesoleva seaduse jõustumist lapsehoidjana.

Sättega antakse töötavatele lapsehoidjale üleminekuaeg eelnõus sätestatud

kvalifikatsiooninõuetega vastavusse viimiseks. Eesti keele nõude puhul ei anta üleminekuaega,

sest eesti keele oskuse nõue kehtib lapsehoidjale keeleseaduse ja selle alusel kehtestatud

määruse alusel ka praegu – see on B2 ning sellel tasemel keeleoskus on üks lapsehoidja

kutsetunnistuse saamise tingimusi.

§ 55. Lastehoiu õppekava koostamise tähtaeg

Eelnõu § 55 kohaselt on lastehoiu pidaja kohustatud koostama õppekava käesoleva seaduse §-

s 36 sätestatud korras hiljemalt 2025. aasta 31. märtsiks. Õppekava koostamiseks jäetakse

lastehoiule aega enam kui üks aasta.

§ 56. Hoolekogu töökorra kehtestamise tähtaeg

Eelnõu §-ga 56 sätestatakse hoolekogu töökorra kehtestamise tähtaeg. Säte on vajalik, et anda

lasteaia pidajatele aega kehtivate kordade eelnõus sätestatuga vastavusse viimiseks. Lasteaia

pidaja on kohustatud korra kehtestama hiljemalt 2025. aasta 31. märtsiks.

§ 57. Lapse lastehoidu ja lasteaeda vastuvõtu ning sealt väljaarvamise korra

kehtestamise tähtaeg

Eelnõu § 57 lõigetes 1 ja 2 sätestatakse laste lasteaeda vastuvõtu ja sealt väljaarvamise korra

kehtestamise tähtaeg. Samuti laste lastehoidu vastuvõtu ja sealt väljaarvamise korra

kehtestamise tähtaeg. Säte on vajalik, et anda pidajatele aega kehtestada käesoleva seaduse

alusel kord laste lasteaeda vastuvõtmiseks ja väljaarvamiseks. Pidajad on kohustatud korra

kehtestama hiljemalt 2025. aasta 31. märtsiks.

§ 58. Järelhindamine

97

Eelnõu §-s 58 nähakse ette järelhindamine eelnõu rakendamise kohta. Haridus- ja

Teadusministeerium analüüsib hiljemalt 2031. aastal lasteaedade ja lapsehoiuteenuse üheks

alushariduse süsteemiks ühendamise tulemuslikkust, lastele pakutavate tugiteenuste korralduse

muutmise ning lasteaia ja lastehoiu töötajatele täiendavate kvalifikatsiooninõuete kehtestamise

mõju.

Eelnõu §-s 58 nimetatud mõjude järelhindamine on vajalik selleks, et mõista, kas kehtestatud

normid on täitnud oma eesmärki. Järelhindamise analüüsis vaadeldakse ajavahemikku

01.01.2025–31.12.2030 ja võrreldakse seda varasema perioodiga. Järelhindamisel tuginetakse

hariduse infosüsteemi andmetele ja muudele asjakohastele allikatele. Arvestades, et muudatuse

mõju avaldub pikema aja vältel, teeb Haridus- ja Teadusministeerium järelhindamise hiljemalt

2031. aasta lõpuks. Järelhindamise tulemusest peaks selguma kehtestatud muudatuse

rakendamise mõju ja põhjendatus alushariduse kättesaadavuse ja alushariduse kvaliteedi

tagamise osas.

4. Seaduste muutmine ja kehtetuks tunnistamine

§ 59. Alkoholiseaduse muutmine

Eelnõu §-ga 59 muudetakse alkoholiseadust. Alkoholiseaduse § 41 lõike 1 punktis 1

asendatakse mõiste „koolieelne lasteasutus“ mõistega „lasteaed“ ja lisatakse mõiste

“lastehoid”.

§ 60. Avaliku teabe seaduse muutmine

Eelnõu §-ga 60 muudetakse avaliku teabe seaduse § 32 lõike 6 punkti 2, milles asendatakse

mõiste „koolieelsetele lasteasutustele“ mõistega „lasteaedadele“ ja lisatakse mõiste

„lastehoidudele”.

§ 61. Avaliku teenistuse seaduse muutmine

Eelnõu §-ga 61 muudetakse avaliku teenistuse seadust. Avaliku teenistuse seaduse § 45 lõike

4 punktis 4 asendatakse tekstiosa „koolieelse lasteasutuse tasu” tekstiosaga mõistega „lasteaia-

ja lastehoiutasu“.

§ 62. Eesti Vabariigi haridusseaduse muutmine

Eelnõu §-ga 62 muudetakse Eesti Vabariigi haridusseadust.

Punktiga 1 asendatakse tekstiosa „koolieelne lasteasutus“ tekstiosaga „lastehoid, lasteaed“. See

tähendab, et ka lastehoid on haridusasutus. Lasteaed on õppeasutus. Punktiga 2 täpsustatakse

alushariduse mõistet, mis lähtub käesolevast eelnõust. Alusharidus on üldoskuste, teadmiste ja

hoiakute kogum, mis loob eeldused põhihariduse omandamiseks.

Puntiga 3 tehakse muudatused haridusseaduse § 24 lõigetes 1‒3ning sätestatakse, et

alushariduse omandab koolikohustuslikust east noorem laps alushariduse seaduses sätestatud

tingimustel lasteaias või kodus. Lapse vanem ja lasteaed või lasteaia pidaja vastutavad ühiselt

lapse alushariduse omandamise toetamise eest. Lasteaia õigusliku seisundi kehtestab

alushariduseseadus. Võrreldes kehtiva seaduse § 24 lõikega 1 sätestatakse täpsem vastutuse

jaotus haridusvaldkonna üldseaduses. Kehtiv õigus selles sättes on eksitav ja on praktikas

tekitanud probleeme, sest lapse alushariduse võimaldamine ei ole üksnes vanema vastutus..

98

Eelnõu kohaselt toetatakse lapse alushariduse omandamis ka lastehoius, seda alushariduse

riikliku õppekava alusel. HaS § 14 uue teksti kohaselt on alusharidus üldoskuste, teadmiste ja

hoiakute kogum, mis loob eeldused põhihariduse omandamiseks. Seega alushariduse (kui

üldoskuste, teadmiste ja hoiakute kogumi) omandab laps koolikohustuslikuks eaks, et jätkata

siis põhihariduse omandamist koolis. HaS § 24 lõike 1 kohaselt omandab koolikohustuslikust

east noorem laps alushariduse lasteaias või kodus. See tähendab eelkõige, et kuna Eestis ei ole

alusharidus kohustuslik haridus, siis laps ei pea käima lasteaias ja võib omandada alushariduse

ka kodus. Kuigi alusharidus ei ole kohustuslik, peavad olema loodud võimalused kõigile lastele,

kelle vanemad seda soovivad ja vajavad – selleks näeb eelnõu §-s 4 kohaliku omavalitsuse

üksusele ülesande võimaldada lapsevanema soovil lastehoiu- või lasteaiakoht. Nii lastehoius

kui lasteaias toetatakse lapse alushariduse omandamist. Seega läbi vanema valikute vastutab

lapse alushariduse omandamise eest ka vanem. Kui vanema valik on lasteaed, siis saab laps

omandada alushariduse lasteaias ja alushariduse omandamise eest vastutavad lasteaed ja vanem

ühiselt (vt ka eelnõu § 3 lõige 5). Laps saab alushariduse omandada ka kodus ja sellisel juhul

vastutab vanem lapse alushariduse omandamise eest. Enne lasteaeda minemist lastehoius käiv

laps omandab alusharidust mahus, et jätkata selle omandamist lasteaias või vanema valikul

omandada alusharidust edasi kodus või lastehoius. Kui vanem on otsustanud, et ta ei soovi oma

3-7aastast last lasteaeda panna, kuid vajab siiski tuge töö- ja pereelu ühendamisel või eelistab

muul põhjusel lastehoidu (näiteks sobib see lapsele paremini kui lasteaed), võimaldab eelnõu

kasutada kohta lastehoius kuni lapse kooliealiseks saamiseni. Võrreldes lasteaiaga, omandab 3-

7aastane laps sellisel juhul alusharidust kodu ja lastehoiu koostöös, kus lastehoiul on eelkõige

perekonda toetav roll. Kui 3-7aastane laps omandab alusharidust lasteaia asemel kodus, võib

talle alusharidust anda alushariduse riikliku õppekava alusel, kus on sätestatud 6-7-aastase lapse

eeldatavad tulemused õppe- ja kasvatustegevuse valdkondades. Samas pole õppekava järgimine

kodustele lastele kohustuslik ning valiku õppe ja kasvatuse osas teeb lapsevanem. Selle valiku

hulka kuulub ka 3-7aastasele lapsele lasteaia asemel lastehoiu kasutamise võimalus, kus

alushariduse riikliku õppekava alusel toetatakse lapse üldoskuste arengut ja seeläbi

alushariduse omandamist. Haridusseaduse tähenduses omandab laps sellisel juhul alushariduse

kodus.

Punktiga 4 muudetakse haridusseaduse § 30 lõike 2 sõnastust, milles sätestatakse

haridusasutuste alluvus. Kuna eelnõu muudatuste kohaselt ei ole edaspidi lasteaed

erakooliseaduse tähenduses “erakool”, muudetakse lõike 2 sõnastust - eralastehoiud,

eralasteaiad ja erakoolid alluvad neid asutanud juriidilisele või füüsilisele isikule

Punktiga 5muudetakse haridusseaduse § 366 lõike 1 punkti 5 sõnastust ja sätestatakse, et

andmekogu üks eesmärk on võimaldada õppe- ja haridusasutuse õppe- ja kasvatustegevuse

välishindamist. Tehtava muudatuse eesmärk on laiendada välishindamise valdkonda

haridusasutusteni.

Punktiga 6 lisatakse haridusseaduse § 366 lõike 22 punkti 1 lapsehoidjad, sest lastehoiud

hakkavad tegutsema haridusvaldkonnas ja ka lapsehoidjate andmeid töödeldakse edaspidi

hariduse infosüsteemis. Samas punktis ajakohastatakse mõiste „õppejõud“ ja see asendatakse

mõistega „akadeemiline töötaja“.

Punktiga 7 täiendatakse haridusseaduse § 366 lõiget 31 asendatakse sõnad koolieelsete

lasteasutuste sõnaga lasteaedade ning sätte sõnastus muudetakse selliselt, et hariduse

infosüsteemi kaudu avalikustatakse sättes nimetatud õppeasutuste tegevusnäitajad.

99