Vaideotsus

Kose Vallavalitsus 22.05.2024 nr 11.2-8/24/506 [email protected]

Hariduse tn 1

Kose alevik

75101, Harju maakond

VAIDEOTSUS

Tuginedes riigihalduse ministri 26.02.2020 määruse nr 7 „Kohaliku omavalitsuse hoonete

energiatõhusaks muutmiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja kord“ (edaspidi meetme

määrus) §-le 21 ning haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) §-le 73 ja 85 punktile 4, Riigi

Tugiteenuste Keskus (edaspidi ka RTK või rakendusüksus või vaide lahendaja)

otsustab:

1. jätta rahuldamata Kose Vallavalitsuse vaie rakendusüksuse 13.03.2024 otsusele

finantskorrektsiooni tegemise ning taotluse vastavaks tunnistamise ja rahuldamise otsuse

muutmise kohta nr 11.2-8/24/189;

2. täiendada rakendusüksuse 13.03.2024 otsuse nr 11.2-8/24/189 põhjendava osa punkte 1.3

ja 1.4 käesoleva vaideotsuse põhjendustega;

3. muuta rakendusüksuse 13.03.2024 otsusega nr 11.2-8/24/189 Kose Vallavalitsuse projektis

nr Kliima.2.01.21-0239 „Oru Põhikooli energiatõhususe suurendamine“ esitatud

riigihanke nr 253909 “Oru Põhikooli rekonstrueerimine“ kuludele kohaldatud

finantskorrektsiooni määra ning rakendada finantskorrektsiooni määrana 5%;

4. muuta rakendusüksuse 13.03.2024 otsuse nr 11.2-8/24/189 resolutsiooni järgnevalt:

„1. lugeda projekti "Oru Põhikooli energiatõhususe suurendamine“ raames

mitteabikõlblikuks kuluks 48 100 eurot, millest toetus moodustab 22 500 eurot ja

omafinantseering 25 600 eurot;

2. vähendada projekti eelarvet tegevuses nr 2 „Ehitamine (sh omanikujärelevalve)“

mitteabikõlblikku kulu 48 100 euro võrra;

3. muuta 19.07.2021 taotluse vastavaks tunnistamise ja rahuldamise otsuse nr 11.2-8/0898

punkte 3, 4 ja 5 alljärgnevalt:

4.1. „3. Projekti abikõlblikud kogukulud on 913 900 eurot.“;

4.2. „4. Toetuse määr on 46,78 protsenti projekti abikõlblikest kuludest ja maksimaalne

suurus 427 500 eurot.“;

4.3. „5. Omafinantseeringu minimaalne määr on 53,22 protsenti projekti abikõlblikest

kuludest ja suurus vähemalt 486 400 eurot.“.“.

Käesoleva vaideotsusega mitte nõustumisel võib esitada kaebuse halduskohtule

halduskohtumenetluse seadustiku § 47 lõike 2 kohaselt 30 päeva jooksul vaideotsuse teatavaks

tegemisest arvates.

1. Vaide läbivaatamise alus ning vaide esitaja taotlus

1.1. HMS § 73 ja meetme määruse § 21 alusel vaatas RTK läbi Kose Vallavalitsuse (edaspidi ka

toetuse saaja või vaide esitaja või hankija) 14.04.2024 esitatud vaide RTK 13.03.2024 otsusele

finantskorrektsiooni tegemise ning taotluse vastavaks tunnistamise ja rahuldamise otsuse

muutmise kohta nr 11.2-8/24/189(edaspidi FKO või vaidlustatud otsus või otsus) projektis nr

Kliima.2.01.21-0239 „Oru Põhikooli energiatõhususe suurendamine“ (edaspidi projekt).

1.2. Vaide esitaja taotleb vaides FKO kehtetuks tunnistamist.

2. Asjaolud

2.1. Toetuse saaja viis avatud hankemenetlusena läbi riigihanke nr 253909 “Oru Põhikooli

rekonstrueerimine“ (edaspidi hange; hanketeade avaldatud 31.08.2022), mille tulemusel sõlmiti

edukaks tunnistatud pakkujaga hankeleping maksumusega 1 207 714,35 eurot.

2.2. Rakendusüksus tuvastas hanke kontrollimisel, et hankija on seadnud pakkuja tehnilise ja

kutsealase pädevuse kontrollimiseks ebaproportsionaalse kvalifitseerimise tingimuse, kuna

nõudis, et pakkuja peab olema märgitud kolmes riigihankes peatöövõtjana. Rakendusüksuse

hinnangul on hankija sellega rikkunud riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 3 punktides 1-3 ja 5

sätestatud üldpõhimõtteid ning § 98 lõiget 1.

2.3. Eeltoodud põhjustel luges rakendusüksus FKO-s mitteabikõlblikuks 10% hankega seotud

kuludest, s.o 96 200 eurot, millest toetus moodustab 45 000 eurot ning toetuse saaja

omafinantseering 51 200 eurot, ning vähendas mitteabikõlbliku kulu ulatuses projekti eelarvet.

Sellega seoses muudeti ka taotluse vastavaks tunnistamise ja rahuldamise otsust.

3. Vaide põhjendused

Vaide esitaja kordab osaliselt vaidlustatud otsuse andmisele eelnenud järelevalve menetluses antud

seisukohti ning leiab, et FKO ei vasta seadusele ega ole põhjendatud. Muu hulgas on vaide esitaja

seisukohal, et:

3.1. FKO tehti ebaõige kvalifikatsiooni alusel. Otsuses on viidatud, et toetuse saaja on seadnud

ebaproportsionaalse ja piirava kvalifitseerimise tingimuse. Seega tohib rikkumise

kvalifitseerimine toimuda ainult RHS § 98 lõige 1 teise lause alusel, mis nõuab kvalifitseerimise

tingimuse vastavust ja proportsionaalsust, st sätestab nõuded tingimusele. Hankija kohustuseks on

peale pakkumuste avamist pakkujate võrdne kohtlemine seatud tingimuse raamides. Kõiki isikuid,

kellele anti võimalus hankes osaleda, koheldi võrdselt. Rakendusüksus ei ole ebavõrdselt koheldud

isikut nimeliselt välja toonud. Otsuses viidatud RHS § 3 punktid 1-3 ja 5 reguleerivad aga hanke

korraldamise üldpõhimõtteid ja annavad nõuded hankija käitumisele. Hankija hinnangul ei ole

otsuses ette heidetud, et tingimus ei ole riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalne RHS § 3

punkti 2 järgi. RHS § 3 punkt 2 ja § 98 lõige 1 ei kattu erineva reguleerimisala tõttu. Ühtlasi on

otsuses ette heidetud piirava tingimuse seadmist, mille mõistet RHS ei tunne. Hankija on

seisukohal, et mõjutusvahendit on rakendatud ebaõige kvalifikatsiooni pinnalt, mistõttu on otsus

HMS kohaselt tühine.

3.2. Vaidlustatud otsuses ei ole järgitud õigusaktide nõudeid ega head haldust. Otsusega rikuti

põhiseaduse § 154 sätteid kohaliku omavalitsuse suveräänsusest, sest kuigi kohalikud

omavalitsused tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt, on otsuses etteheidete tegemisel kasutatud

õigusaktide sätestatud koosseisuliste asjaolude asemel oletusi ning mitteõigusallikaid. Otsuses

puudub korrektne numeratsioon, mis raskendas vaidlustamist ning võimaldas jätta osadele hankija

väidetele vastamata (sh toetuse saaja 01.02.2024 kirjas esitatule), millega mh on rikutud toetuse

saaja ärakuulamisõigust. Samuti oli varasemalt sama hanke osas läbitud rakendusüksuse juures

eelnõustamine, milles vaidlusaluse tingimuse õiguspärasust kahtluse alla ei seatud.

3.3. Toetuse saaja on seisukohal, et hanke läbiviimisel järgiti nii RHS § 3 üldpõhimõtteid, sh

toetust ei kasutatud väljaspool hankelepingut või ebaotstarbekalt, st toetuse andmise eesmärk

täideti ning seatud tingimus vastas RHS § 98 lõikele 1. Hankijal seadis tingimuse lubatava

kaalutlusõiguse alusel kontrollimaks pakkuja sobivust tegeleda lepingu täitmiseks vajaliku

kutsetööga ja tema majanduslikule ja finantsseisundile ning tehnilisele ja kutsealasele pädevusele.

Tingimuse seadmine oli hankija hinnangul põhjendatud, sest vaidlusaluses tingimuses

referentsobjektina nimetatud avalikke hooneid ehitatakse valdavalt riigihangete tulemusel.

Rakendusüksusel puudub pädevus hankija kaalutlusi kontrollida. Isegi kui kaalutlusviga

tuvastatakse, siis ei saa sellele tuginedes rakendada mõjutusvahendit.

3.4. Samas on hankija seisukohal, et pakkuja võimekus täita lepingut ei ole esmatähtis küsimus,

sest RHS § 98 lõige 1 teine lause ei seo tingimuse mõistet pakkuja võimekusega ning hankija ei

ole sellega kaalutlusotsuse tegemisel arvestanud.

3.5. Vaidlustatud otsuse joonealune viide nr 5 RHS § 185 rakendamiseks on põhjendamatult sätet

laiendav, sest kõnealuses sättes on antud vaidlustaja mõiste, mida on defineeritud läbi „riigihankes

osalemisest huvitatud ettevõtja“. Seega kui ettevõtja ei ole vaidlustust esitanud, siis ei ole ta

vaidlustaja ehk riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtja.

3.6. FKO-s on välja toodud kahju tekkimine EL eelarvele, aga ei selgu kui suures ulatuses tekkis

kahju EL eelarvele ning ei selgu, millised dokumendis on fikseeritud EL eelarvele kahju tekkimine

või selle võimalus.

4. RTK seisukohad

4.1. Vastavalt HMS §-le 83 kontrollitakse vaiet läbi vaadates haldusakti andmise õiguspärasust ja

otstarbekust. HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani

poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne,

kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.

4.2. Meetme määruse § 17 esimese lause kohaselt on toetuse saaja kohustatud projekti ellu viima

vastavalt esitatud taotlusele, taotluse rahuldamise otsusele ja õigusaktidele. Meetme määruse § 19

lg 1 p 3 sätestab, et taotluse rahuldamise otsust võib muuta ja toetust tagasi nõuda juhul, kui toetuse

saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses või õigusaktides sätestatut. Meetme määruse § 19 lg 2

täpsustab, et kui toetuse saaja on rikkunud seoses hangete läbiviimisega talle samas määruses

kehtestatud kohustusi, nõutakse sõltuvalt rikkumise raskusest tagasi 10, 25, 50 või 100%

hankelepingule eraldatud toetusest. Seega annab meetme määrus rakendusüksusele õiguse toetuse

tagasinõudmiseks olukorras, kus toetuse saaja ei ole täitnud õigusaktides, sh RHS-s sätestatut. Kui

toetuse saaja on hankija, nagu antud juhul Kose Vallavalitsus on, siis on tal kohustus järgida RHS-

s sätestatud nõudeid tulenevalt RHS-st endast. Seda kohustust meetme määrusega ei muudeta.

4.3. Projekti rahastamise otsus on soodustav haldusakt, mille osas on määruseandja ette näinud, et

soodustuse täies mahus saamiseks tuleb järgida õigusaktides sätestatud nõudeid. Kui toetuse saaja

ei järgi RHS-s sätestatud nõudeid, siis on HMS § 66 lg 2 punkti 3 ning meetme määruse § 19 lg 1

punkti 3 ja lõike 2 kohaselt rakendusüksusele jäetud õigus soodustuse vähendamiseks toetuse

tagasinõudmise kaudu. Soodustuse saamiseks ettenähtud nõuete eiramise tõttu alusetult saadud

soodustuse tagastamise kohustus ei ole sanktsioon toetuse saajale, vaid tagajärg sellele, et on

tuvastatud, et toetuse saaja ei ole järginud kõiki soodustuse saamiseks ettenähtud tingimusi,

mistõttu on saadud soodustus osaliselt alusetu. HMS § 69 lõikest 1 lähtuvalt tuleb alusetult saadud

soodustus toetuse saajal tagastada või hüvitada eraõiguses alusetu rikastumise kohta kehtivate

sätete kohaselt.

4.4. Vaide lahendaja märgib siinkohal täpsustuseks juurde, et kui üldjuhul nõutakse toetus tagasi

konkreetsete mitteabikõlblike kulude ulatuses, siis meetme määruse § 17 esimeses lauses

ettenähtud õigusaktide nõuete rikkumise korral selliseid konkreetseid mitteabikõlblikke kulusid

tavapäraselt tuvastada ei ole võimalik ning alusetult saadud soodustuse suurus on üksnes

hinnanguline, mistõttu määratakse alusetult saadud soodustuse suurus rakendusüksuse

kaalutlusõiguse alusel lähtuvalt projektile kohalduvatest õigusaktidest ning arvestades juhtumi

asjaolusid ja rikkumise eeldatavat mõju projekti abikõlblikele kuludele ja riigieelarvele (edaspidi

finantsmõju), millest antud juhul konkreetset toetusmeedet rahastatakse. Sellest tingituna nõutakse

RHS nõuete rikkumise korral toetus tagasi protsendimäära kaudu rikkumisega hõlmatud

abikõlblikest kuludest projektis, s.o kohaldatakse finantskorrektsiooni.

4.5. Antud juhul on rakendusüksus kohaldanud finantskorrektsiooni seetõttu, et on tuvastanud

toetuse saaja läbiviidud hankes põhjendamatu kvalifitseerimistingimuse seadmise, mistõttu on

rakendusüksuse hinnangul rikutud RHS § 3 punktides 1-3 ja 5 sätestatud üldpõhimõtteid ning §

98 lõiget 1. Tingimus, mille üle vaidlus käib, on hanke andmetest nähtuvalt kehtestatud RHS §

101 lg 1 punkti 1 alusel pakkuja tehnilise ja kutsealase suutlikkuse kvalifitseerimistingimusena

järgmises sõnastuses: „Pakkuja peab viimase 60 kuu jooksul olema teostanud ja nõuetekohaselt

lõpetanud käesoleva hanke väljakuulutamise ajaks vähemalt kolm avalikult kasutatava hoone või

selle osa, suletud netopind vähemalt 2000 m², ehitus- või rekonstrueerimistööd. Pakkuja peab

olema märgitud kolmes riigihankes peatöövõtja.“. Rakendusüksuse etteheidetav rikkumine

seisneb selles, et hankija nõudis pakkujatelt konkreetselt riigihanke kogemust. Seega esmalt tuleb

lahendada küsimus, kas RHS lubab pakkujatelt varasema riigihanke kogemuse nõudmist.

4.6. RHS-s puudub säte, mis otsesõnu keelaks hankijal nõuda pakkujalt varasemate

riigihankelepingute täitmist. Rakendusüksus on ette heitnud RHS § 3 punktide 1-3 ja 5 ning § 98

lõike 1 rikkumist ning rikkumise esinemise põhjendamisel viidanud lisaks ka RHS § 98 lõikele 3

ja § 101 lg 1 punktile 1. Vaide lahendaja hinnangul on rakendusüksus viidanud õigesti

asjakohastele RHS sätetele ning leiab, et kõnealustest sätetest saab tuletada varasema riigihanke

kogemuse nõudmise keeldu.

4.7. RHS § 98 lg 1 esimene lause sätestab, et hankija võib kontrollida pakkuja sobivust tegeleda

hankelepingu täitmiseks vajaliku kutsetööga ja kehtestada kvalifitseerimise tingimused tema

majanduslikule ja finantsseisundile ning tehnilisele ja kutsealasele pädevusele. Kõnealuse sätte

eesmärgiks on tagada, et hankijal oleks võimalik valida lepingupartneriks ettevõtja, kes on

võimeline hankelepingut edukalt täitma, st et pakkuja sobiks hankelepingust tulenevat tööd täitma,

ning teisalt, et kõigil võimekatel ettevõtjatel oleks võimalik hankelepingule konkureerida.

Rakendusüksus leidis õigesti, et asjaolu, kas varasemad lepingud on täidetud riigihanke tulemusel

sõlmitud lepingute raames või mitte (nt avaliku sektori või erasektori tellijale), ei saa mõjutada

pakkuja võimekust täita hankelepingut nõuetekohaselt. Riigihankeleping on üksnes seaduses

reguleeritud menetluse tulemusel sõlmitud leping, milles ettenähtud tööde teostamisel ei ole erisusi

võrreldes erasektoriga sõlmitud lepingutes ettenähtud töödega, mida ei ole tellitud riigihangete

tulemusel. See, millise menetluse tulemusel on lepinguni jõutud, ei saa mõjutada lepingu täitmise

tulemuslikkust. Seega ei näita pakkuja olek peatöövõtjana riigihangetes, st riigihankelepingute

olemasolu, pakkuja suutlikkust hankes soovitud töid teostada, mistõttu on tegemist lubamatu

kvalifitseerimistingimusega RHS § 98 lõike 1 esimese lause kohaselt.

4.8. RHS § 98 lõike 1 teise lause kohaselt peavad kvalifitseerimise tingimused vastama

hankelepingu esemeks olevate asjade, teenuste või ehitustööde olemusele, kogusele ja otstarbele

ning olema nendega proportsionaalsed. Nagu rakendusüksus on FKO-s õigesti märkinud, peab

proportsionaalne tingimus samaaegselt olema kohane ja vajalik. Kohane on tingimus juhul, kui

selle alusel saab hinnata pakkuja võimet hankelepingut nõuetekohaselt täita, ning vajalik on

tingimus juhul, kui tingimusega soovitud tulemust ei ole võimalik saavutada mõne sobiva, ent

vähemkoormava meetmega. Nagu vaide lahendaja eelmises punktis märkis, ei näita

riigihankelepingute olemasolu pakkuja võimet hankelepingut nõuetekohaselt täita, mistõttu ei ole

tegemist kohase tingimusega. Tingimuse vajalikkust ei ole siinkohal vajalik edasi analüüsida,

kuivõrd ainuüksi ebakohase tingimuse tõttu ei ole vaidlusalune kvalifitseerimistingimus

proportsionaalne.

4.9. Rakendusüksuse viide RHS § 98 lõikele 3 on samuti asjakohane, sest kuigi selle sätte

sõnastuse järgi ei või hankija jätta kvalifitseerimata pakkujat juhul, kui pakkuja on esitanud

varasema kogemuse tõendamiseks lepingud, mis ei ole sõlmitud riigihanke tulemusena, tuleb selle

sättega arvestada juba kvalifitseerimistingimuse kehtestamisel, sest kõnealune säte näitab selgelt,

et riigihankes osalemine ei eelda varasemate lepingute olemasolu.

4.10. Konkreetsel juhtumil kehtestas hankija vaidlusaluse tingimuse RHS § 101 lg 1 punkti 1

alusel. Viidatud säte näeb ette, et pakkuja tehnilise ja kutsealase pädevuse kvalifitseerimise

tingimustele vastavuse kontrollimiseks võib hankija nõuda vastavalt hankelepingu alusel

ostetavate ehitustööde olemusele, kogusele ja kasutusviisile nimekirja hankija kindlaksmääratud

tunnustele vastavate olulisemate ehitustööde lepingutest, mis on täidetud riigihanke algamisele

eelneva 60 kuu jooksul, ja tõendeid selle kohta, et tööd tehti nõuetekohaselt. See säte annab

hankijale ette ammendava valiku, mida võib pakkuja tehnilise ja kutsealase pädevuse näitamiseks

nõuda ning hankija peab selliste tingimuste seadmisel lähtuma kitsalt RHS §-s 101 lubatust.

Hankijal on kaalutlusõigus otsustamaks, kas kvalifitseerimistingimusi kehtestada või mitte, aga

tehnilise ja kutsealase pädevuse kvalifitseerimistingimuse nõudmisel tuleb lähtuda rangelt RHS §-

s 101 lubatust. Kuivõrd RHS § 101 ei näe ette konkreetselt riigihankelepingute nõudmise

võimalust, vaid üldisemalt lepingute olemasolu, siis ei ole hankijal lubatud nõuda pakkujalt

konkreetselt varasemate riigihankelepingute olemasolu. Seega on hankija vaidlusaluse tingimuse

seadmisel ületanud ka RHS § 101 lg 1 punktis 1 seatud piire.

4.11. Vaide lahendaja peab vajalikuks märkida, et samale seisukohale on jõudnud ka

Rahandusministeerium kui riigihangete valdkonna poliitikakujundaja ja RHS väljatöötaja. Keeldu

nõuda pakkujatelt referentsina varasemate hankelepingute olemasolu on Rahandusministeerium

väljendanud juba 2007. aastal dokumendis „Riigihangete juhis“ ning ka hilisemas

tõlgenduspraktikas (Lisa 1 – rakendusüksuse 01.07.2022 päring ja ministeeriumi 04.07.2022

vastus sellele).

4.12. Rakendusüksus on vaidlustatud otsuses viidanud ka RHS § 3 üldpõhimõtete riivele,

millega vaide esitaja ei nõustu, sest tema hinnangul on RHS § 3 reguleerimisala võrreldes RHS §

98 lõikest 1 erinev. Vaide lahendaja vaide esitaja seisukohaga ei nõustu. Rahandusministeerium

on korduvalt selgitanud, et kõik hanked peavad ilmtingimata vastama RHS § 3 üldpõhimõtetele

kui üldsätetele ning RHS 2. peatüki sätted täpsustavad üldpõhimõtetega kaitstud nõudeid

erisätetena. Seda on Rahandusministeerium väljendanud nii Rahandusministeeriumi kodulehel

avaldatud korduma kippuvate küsimuste vastustes kui ka selgitatud RHS seletuskirjas (vt § 2 ja §

3 selgitused), sellist tõlgendust toetab ka RHS § 2 ja 3 tõlgendamine koosmõjus ning § 3 asukoht

RHS-s (üldsätted riigihangetele).

4.13. Vaide lahendaja nõustub rakendusüksuse üksikasjalike ja põhjalike seisukohtadega RHS §

3 üldpõhimõtete riive osas ega pea vajalikuks neid täiendavalt korrata. RTK peab üksnes

vajalikuks märkida, et kuivõrd RHS § 3 üldpõhimõtete eesmärgiks on kaitsta üldisemalt Euroopa

Liidu toimimise lepinguga (edaspidi ELTL) tagatud kaupade ja teenuste vaba liikumist ja vaba

paiknemist, siis tuleb RHS üldpõhimõtteid tõlgendada sellest eesmärgist kantuna võimalikult

laialt. Hankija tõlgendus, et RHS § 3 seab üksnes nõudeid hankija käitumisele, kuid ei sea nõudeid

kvalifitseerimistingimusele, on väär, kuivõrd selline tõlgendus piirab oluliselt ELTL-st tulenevate

põhimõtete järgimist ning on seega ELTL-ga vastuolus.

4.14. Eelnevast tulenevalt on hankija seadnud ebaproportsionaalse kvalifitseerimistingimuse,

mille seadmist ei võimaldanud ka RHS § 101 lg 1 punkt 1. Hankija kaalutlused tingimuse seadmise

vajaduse kohta ei oma siinkohal tähtsust, kuivõrd vaidlusaluse tingimuse seadmine oli RHS

kohaselt üldse lubamatu.

4.15. Siiski peab vaide lahendaja vajalikuks osundada vastuolule ka hankija kaalutlustes

tingimuse seadmise osas. Nimelt on hankija FKO andmisele eelnenud menetluses selgitanud, et

lähtudes lepingu esemest (rekonstrueeritav koolihoone – netopind 1740 m²) on hanke raamides

referentsobjektide ehitamise nõue hankija praktika kohaselt elementaarne. Vaides on hankija

selgitanud, et valdav osa avalikke hooneid ehitatakse riigihangete raamides. Vaide lahendaja ja

vaide esitaja vahel 03.05.2024 toimunud kohtumisel selgitas hankija esindaja (vallavanem D.

Voss), et nõude eesmärgiks oli tagada põhimõtteliselt see, et pakkujateks tulevad vaid need

ettevõtjad, kellel on reaalne kogemus koolimajade ehitamisel. Vaide lahendaja hinnangul on

hankija selgitused tingimuse seadmise põhjendatusest esiteks omavahel vastuolulised ning teiseks

ei ole kooskõlas hanke läbiviimist puudutavate asjaoludega. Nimelt ei taga pakkuja kogemus

varasemate riigihankelepingute täitmisel kuidagi seda, et ehitatud oleks vaid koolimaju, kuivõrd

tingimuses ei olnud nõutud mitte koolimajade ehituskogemust, vaid avalikult kasutatavate hoonete

ehituskogemust. Avalikult kasutatavaid hooneid ei defineerita tavapärases käibes üksnes selliste

hoonetena, mille ehitustöid on tellinud ainult hankijad RHS tähenduses, vaid tavapärases käibes

mõistetakse avalikult kasutatavaid hooneid inimesi teenindavate hoonetena. Avalikult kasutatava

hoone laiemat tõlgendust toetab ka hankija enda 15.09.2022 antud selgitus hanke teabevahetuses,

milles hankija märgib, et referentsobjektina arvestatakse avaliku kasutusega hoonena büroohoonet

(12200) ja tööstus- ning laohoonet (12500). Nimetatud sihtotstarbega hoonetest on teadupärast

enamik siiski sellised, mis on ehitatud pigem erasektori tellimusel, kuivõrd tavapäraselt ei ole

hankijate kui avalikes huvides tegutsevate isikute tegevusalaks üldjuhul büroopindade või tööstus-

ja laohoonete pidamine või haldamine. Seega ei oleks hankija seatud tingimus taganud ka hankija

soovitud eesmärgi saavutamist.

4.16. Eelnevast tulenevalt on rakendusüksus asunud õiguspärasele järeldusele, et meetme

määruses seatud nõudeid ei ole täies mahus järgitud, sest rikutud on RHS-st tulenevaid reegleid.

Seega tuleb järgmisena lahendada küsimus sellest, kas selline RHS reeglite rikkumine (nagu

praegusel juhtumil) nõuab meetme määrusega ettenähtud ja toetuse saaja projektitaotluse

rahastamise otsusega antud soodustuse osalist tagastamist, ehk järgmisena tuleb lahendada

küsimus rikkumise finantsmõjust.

4.17. Rakendusüksus on vaidlustatud otsuse kohaselt kohaldanud antud rikkumisele 10%-list

korrektsiooni, kuna hankes esitati neli pakkumust, millega tagati minimaalne konkurents, kuid

sellegipoolest võis mõni hankest huvitatud isik jätta vaidlusaluse tingimuse tõttu oma pakkumuse

esitamata. Rakendusüksus arvestas mh ka seda, et kaks ettevõtjat oma päringus hankijale juhtisid

tähelepanu tingimuse põhjendamatusele, mistõttu ei saa välistada, et hanke tulemus võinuks olla

soodsam, kui kvalifitseerimise tingimuse seadmisel oleks lähtutud RHS-st, mis võinuks laiendada

pakkujate ringi. Vaide lahendaja nõustub rakendusüksuse kaalutlustega selles, et finantsmõju

esinemist ei saa välistada, kuid ei nõustu rakendusüksuse leitud korrektsioonimääraga. Vaide

lahendaja hinnangul ei ole rakendusüksus korrektsioonimäära leidmisel teinud kindlaks kõiki

määra suurust mõjutada võivaid asjaolusid.

4.18. Vaide menetlemise käigus pöördus vaide lahendaja nii nende kahe ettevõtja poole, kes

hanke teabevahetuses vaidlusaluse tingimuse põhjendamatusele viitasid, kui ka kõikide hankes

registreerunud, kuid oma pakkumuse esitamata jätnud ettevõtjate poole. Saadetud päringutele

vastas kolm ettevõtjat, kellest üks (Reparo Ehitus OÜ) oli ka hanke teabevahetuses tingimuse

põhjendamatusele tähelepanu juhtinud ettevõtja. Kõik saadetud päringud ja vastused on

käesolevale vaideotsusele lisatud (Lisad 2-4 – vastavalt Reparo Ehitus OÜ-le edastatud päring ja

vastus, Tesron Ehitus OÜ-le edastatud päring ja vastus ning Projex OÜ-le edastatud päring ja

vastus). Esitatud vastustest selgus, et Reparo Ehitus OÜ jättis oma pakkumuse esitamata

vaidlusaluse tingimuse tõttu, Tesron Ehitus OÜ esindaja sõnul ei esitatud pakkumust ebamõistlike

hanketingimuste tõttu (millise tingimuse tõttu täpselt, seda ei täpsustatud) ning Projex OÜ ei

pidanud hanketingimusi liigselt kitsendavaks, kuid jättis pakkumuse siiski esitamata tõenäoliselt

objekti asukohast tingitud kaalutlustel. Seega on vähemalt ühe ettevõtja puhul ilmne, et pakkumus

jäeti esitamata konkreetselt vaidlusaluse tingimuse tõttu.

4.19. Eeltoodu näitab, et vaidlusalusel tingimusel esines mõju ettevõtjate osalemisele hankes.

RTK hinnangul ei saa mõju piiritleda vaid Reparo Ehitus OÜ või ka Tesron Ehitus OÜ hankest

eemale jäämisega, vaid hanke asjaoludest tulenevalt võis mõju olla siiski suurem. Nimelt on

objekti asukoht Harjumaal, kus tegutseb väga palju ehitusettevõtjaid, mistõttu potentsiaalne huvi

hankes osalemise vastu on eeldatavalt suurem. Ühtlasi ei olnud hankes seatud ülejäänud

kvalifitseerimistingimuste näol tegemist selliste tingimustega, mille täitmine oleks ettevõtjatele

osutunud keeruliseks või oleks eeldanud näiteks suuremate ettevõtjate osalemist hankes, samuti

puudus täielikult kvalifitseerimistingimus pakkuja majanduslikule ja finantsseisundile. Seega võib

eeldada, et ülejäänud kvalifitseerimistingimuste osas oli hange paljudele ehitusettevõtjatele

atraktiivne. Vaide lahendaja rõhutab siinkohal, et rikkumise iseloomu arvestades ja

menetlusökonoomiast tulenevalt ei ole mõistlik ega otstarbekas detailselt kindlaks teha kõiki neid

ettevõtjaid, kes vaidlusaluse tingimuse tõttu hankes ei osalenud, kuid muudele hanketingimustele

iseenesest vastasid. Asjas on ettevõtjate selgitustega tõendatud, et mõju esines.

4.20. Vaide esitaja on oma vaides muu hulgas märkinud, et kui ettevõtjad oleksid olnud seatud

tingimusest riivatud, siis nad oleksid saanud esitada vaide. Rakendusüksus vastas sellele väitele

vaidlustatud otsuses viidates asjakohasele kohtupraktikale ja selgitades, et ettevõtjad ei pruugi

vaidlustust esitada. Vaide lahendaja nõustub rakendusüksuse selgitusega ning juhib tähelepanu

Reparo Ehitus OÜ vastusele esitatud päringule, milles ettevõtja muu hulgas selgitab, et kuivõrd

hankeid on piisavalt palju, siis ettevõtjad pigem loobuvad hankes osalemisest, kui hakkavad

esitama oma küsimusi või ettepanekuid hanke alusdokumentide kohta. Seega on ka ettevõtja

selgitusega kinnitust leidnud see, et vaidlustuse esitamine või esitamata jätmine ei pruugi näidata

tingimuse riivavat mõju ettevõtjatele.

4.21. Reparo Ehitus OÜ esindaja tõi oma vastuses välja, et 2022. aastal tõusid ehitushinnad väga

kiiresti ning hangetel ei osalenudki sel perioodil palju pakkujaid, mistõttu võib eeldada, et

vaidlusaluse tingimuse mõju pakkujate arvule ei saa pidada väga oluliseks ja kiiret hinnatõusu

perioodi arvestades ei ole tõenäoline, et vaidlusaluse tingimuse tõttu eemale jäänud ettevõtja oleks

esitanud pakkumuse, mis oleks maksumuselt olnud hanke pakkujate esitatud pakkumustest

soodsam kui 5%. Lisaks tuleb finantsmõju suuruse kaalutlemisel arvesse võtta ka seda, et juhul,

kui vaidlusalune tingimus oleks esinenud EL vahenditest rahastatavas projektis, siis oleks sellises

juhtumis korrektsiooni suurus 5% (vastavalt Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määrus nr 143

„Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse

maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ § 223 lg 1 punktile 4 ja lg 2

punktile 1). Kui EL vahendite kasutuse korral on määruseandja näinud taolise rikkumise puhul

ette 5%-lise korrektsiooni, siis ei ole tõenäoline, et praegusel juhtumil on finantsmõju meetme

eelarvele või riigieelarvele suurem, kuivõrd põhimõtted, mida finantskorrektsioon peab kaitsma,

on riigieelarveliste toetuste puhul samad mis välisvahenditest rahastatavate toetuste puhul, s.o

õigusriigi üldpõhimõtete tagamine, eelkõige avalike vahendite läbipaistev kasutamine ja isikute

võrdne kohtlemine, ning toetusreeglitega ettenähtud täiemahulise soodustuse saamiseks seatud

nõuete täitmine. Sellest tulenevalt leiab vaide lahendaja, et antud juhtumil on proportsionaalne

kohaldada 5%-list korrektsiooni. Seega tuleb vaidlustatud otsust korrektsioonimäära osas muuta.

4.22. Meetme määruse § 19 lg 2 sätestab, et kui toetuse saaja on rikkunud seoses hangete

läbiviimisega talle meetme määruses kehtestatud kohustusi, nõutakse sõltuvalt rikkumise

raskusest tagasi 10, 25, 50 või 100 protsenti hankelepingule eraldatud toetusest. Vaide lahendaja

hinnangul tuleb kõnealust sätet tõlgendada viisil, et riigihangete rikkumise korral, mis omab

toetuse kasutamisele eeldatavat finantsmõju, nõutakse sõltuvalt rikkumise raskusest tagasi

üldjuhul 10, 25, 50 või 100 protsenti hankelepingule eraldatud toetusest, st et konkreetne

korrektsioonimäär peab vaatamata sätte grammatilisele sõnastusele olema siiski ülejäänud meetme

määruse regulatsioonist, atmosfääriõhu kaitse seadusest, millele meetme määrus baseerub, ning

HMS-st lähtuvalt proportsionaalne rikkumise raskusega ning arvestama rikkumise asjaolusid.

Samal seisukohal on olnud ka meetme rakendusasutus Regionaal- ja Põllumajandusministeerium.

Seega võimaldab meetme määrus rakendada ka väiksemat korrektsioonimäära, kui väiksema

määra rakendamine on juhtumi asjaoludega põhjendatud. Antud juhul on väiksema määra

rakendamine asjakohane ja seega meetme määrusest tulenevalt lubatav.

4.23. Vaide lahendaja hinnangul ei esine FKO-s muid vigu, mis tooksid kaasa vaidlustatud otsuse

tühistamise. Asjaolu, et vaidlustatud otsus ei ole vaide esitajale ootuspärasel viisil nummerdatud,

ei riku vaide esitaja õigusi määral, mis põhjustaks FKO kehtetuks tunnistamise. Vaidlustatud

otsuses on eristatud asjaolud, toetuse saaja ja rakendusüksuse seisukoht, rakendusüksuse

kaalutlused korrektsioonimäära leidmisel ja kajastatud üheselt selge resolutsioon. Vaidlustatud

otsus on sellisena igati jälgitav ning ei riiva kuidagi vaide esitaja kaebeõigust. Vaidlustatud otsuses

ei ole kasutatud ka selliseid termineid või fraase, mis ei peaks olema asjatundlikule ja mõistlikult

käituvale hankijale teada või poleks tuletatavad tavapärasest käibest. FKO-st on selgelt tuletatav,

et piirav kvalifitseerimistingimus on selline, mis on seatud põhjendamatult. Samuti on FKO-st

võimalik ühemõtteliselt järeldada, et hankes osalemisest huvitatud isik on mistahes isik, kes oleks

soovinud hankes osaleda ja kellele hanketingimused olid muidu vastuvõetavad, välja arvatud

vaidlusaluse tingimuse osas, mille tõttu hankes osalemisest loobuti. Lisaks ei nähtu vaide

lahendajale, et vaidlustatud otsuses oleks viidatud justkui oleks vaidlusalune tingimus riivanud EL

eelarvet. EL eelarvele on viidatud kohtupraktikas, millele rakendusüksus on analoogia korras

tähelepanu juhtinud. Seega on vaidlustatud otsus piisavalt selge ning kasutatud on

asjassepuutuvaid termineid ja viiteid.

4.24. Kokkuvõttes tuleb eeltoodud põhjustel esitatud vaie jätta rahuldamata, kuivõrd vaides

taotletud eesmärki – tunnistada FKO kehtetuks – ei saavutata. Sellegipoolest tuleb FKO

põhjendusi täiendada käesoleva vaideotsuse põhjendustega ning vähendada FKO-ga kohaldatud

korrektsioonimäära 10%-lt 5%-le. 5%-lise määra rakendamisega seoses muudetakse FKO

põhjenduste punkte 1.4 ja 1.5 ning resolutsiooni selliselt, et hankega nr 253909 seotud ja projektis

esitatud abikõlblikest kuludest loetakse mitteabikõlblikuks 48 100 eurot (962 000*5%), millest

toetus moodustab 22 500 eurot ja omafinantseering 25 600 eurot. Tulevalt asjaolust, et RTK loeb

projektiga seotud kuludest mitteabikõlblikuks kuluks 48 100 eurot ning arvestades, et projekti

abikõlblike kogukulude vähenemisel vähenevad taotluse rahuldamise otsuse punkti 6 kohaselt

proportsionaalselt toetuse summa ja toetuse saaja omafinantseering, siis muudab RTK projekti

osas 19.07.2021 tehtud taotluse vastavaks tunnistamise ja rahuldamise otsuse nr 11.2-8/0898

punkte 3-5 ning vähendab mitteabikõlblikku summa 48 100 euro ulatuses projekti eelarvet, sh

toetust 22 500 eurot ja omafinantseeringut 25 600 eurot.

4.25. Käesolev vaideotsus on uueks finantskorrektsiooni otsuseks ning vaideotsuses kajastatud

lõppjäreldustele rakendusüksus uut eraldiseisvat finantskorrektsiooni otsust ei tee.

(allkirjastatud digitaalselt)

Urmo Merila

peadirektori asetäitja

Lisad:

Lisa 1 – rakendusüksuse 01.07.2022 päring ja ministeeriumi 04.07.2022 vastus sellele;

Lisa 2 – Reparo Ehitus OÜ-le edastatud päring ja vastus;

Lisa 3 – Tesron Ehitus OÜ-le edastatud päring ja vastus;

Lisa 4 – Projex OÜ-le edastatud päring ja vastus

Koostaja: Katri Oja

5667 1349

[email protected]