Justiitsministeerium
[email protected]
[email protected] Teie: 06.05.2024 nr 8-1/4019-1
Meie: 23.05.2024 nr 24-05-23/1
Kinnistusraamatuseaduse muutmise seaduse eelnõu
Olete edastanud Eesti Kinnisvarafirmade Liidule (edaspidi EKFL) tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks kinnistusraamatu seaduse muutmise eelnõu, millega kavandatakse piirata isikute õigusi teha elektroonilise kinnistusraamatu veebilehe kaudu päringuid füüsilise isiku nime ja isikukoodi alusel. EKFL on edastanud oma seisukoha sama seaduse väljatöötamiskavatsuse kohta 7.12.2023 kirjaga nr 23-12-07/1. Jääme kirjas toodud seisukohtade juurde ning neid siinkohal ei korda.
Oleme eelnõu ja seletuskirjaga tutvunud ning märgime esmalt, et toetame jätkuvalt isikute privaatsuse ja eraelu kaitseks meetmete kasutusele võtmist. Samas leiame, et probleemi lahendamiseks tuleb leida mõistlik tasakaal, mis arvestab ühelt poolt füüsiliste isikute sooviga kaitsta oma elukoha andmete avalikku kättesaadavust ja teisalt peab olema majanduskäibe ning seadusest tulenevate ülesannete tagamiseks olema õigustatud huvi korral võimalik teha kinnistusraamatust päringuid ka füüsilise isiku nime ja isikukoodi järgi.
Eelnõus on eelviidatud tasakaalu püütud leida paragrahv 74 lg 42 lisamisega, mille kohaselt avalik-õiguslikud juriidilised isikud ja teised isikud, kes vajavad kinnistusraamatu andmeid seaduses sätestatud avalik-õiguslike ülesannete või kohustuste või isikuandmete kaitse seaduse paragrahvis 4 nimetatud eesmärgi täitmiseks, võivad pärida kinnistusraamatu andmeid füüsilise isiku nime ja isikukoodi alusel.
Eelnõu seletuskirjas on märgitud, et nimetatud erand laieneb riigi- ja kohalikele omavalitsuse asutustele ning eelnõus märgitud õigustatud on muuhulgas ka: notarid, kohtutäiturid, pankrotihaldurid, pangad, kinnisvaratehinguid vahendavad isikud, jt rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse §-s 2 sätestatud isikud ja muud elutähtsate teenuste osutajad oma ülesannete täitmiseks. Samuti saavad edaspidi füüsilise isiku nime ja isikukoodi järgi andmeid otsida ajakirjanikud, kui isikuandmeid töödeldakse ajakirjanduslikul eesmärgil ja selleks on avalik huvi ning see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega.
Leiame, et eelnõu § 74 lg 42 sõnastus praegusel kujul ei toeta täielikult eelnõu seletuskirjas toodud eesmärke, kuivõrd sätte sõnastus ei ole piisavalt täpne selgitamaks, kellel ja mis alustel on õigus nime ja isikukoodi järgi päringut teha. Viidatud lõike sõnastuses on toodud päringu tegemise õigusliku alusena avalik-õiguslike ülesannete või kohustuste täitmine. Leiame, et see sõnastus on mitmeti tõlgendatav, sest kõik seletuskirjas märgitud isikute, sh nt kinnisvaravahenduse ja -hindamise käigus tehtud toimingud ei ole alati õiguslikult kvalifitseeritavad avalik-õigusliku kohustuse või ülesande täitmisena. Kuivõrd seletuskirja järgi on seadusandja eesmärk tagada nime ja isikukoodi järgi päringu tegemise võimalus kõigile lepingulistele klientidele, tuleks säte ka vastavalt sõnastada. Alternatiivselt võiks seaduses olla selgelt välja toodud, millistel isikutel või millistel alustel on isikul õigus seesugust päringut teostada, millisel juhul vastaks seadus paremini õigusselguse printsiibile.
EKFL hinnangul oleks otstarbekam siduda päringu tegemise õigus õigustatud huvi kriteeriumiga, mida saaks tuvastada kas isikupõhiselt või tuleks kaaluda alternatiivina sätestada sarnane regulatsioon nagu käesoleval hetkel on KRS § 74 lg 2 alusel sätestatud kinnistustoimikuga tutvumisele, st igal isikul oleks võimalus taotleda õigustatud huvi korral (tasulise) päringu tegemist. Seejuures võib selline võimalus olla täiendavaks aluseks eelnõus pakutud seadusest tulenevate õiguste või kohustuste teostamise alusele.
Praegusel juhul säiliks avaliku sektori asutustele piiramata võimalus jätkata isiku nime ja isikukoodi alusel päringute tegemine, kuid haldusevälistele isikutele oleks see juurdepääs oluliselt piiratum. Seejuures tõusetub küsimus ka võrdsest kohtlemisest, kuivõrd arvestades avaliku sektori suurust, ei ole välistatud näiteks halduse siseselt toimuvad väärkasutused. Samuti ei ole ka nt avalik-õigusliku juriidilise isiku puhul igakordselt tuvastatav, kas päring on tehtud ülesannete täitmise või nt muude huvide tagamise eesmärgil (nt füüsilisest isikust võlgniku varalise seisu kindlaks tegemiseks).
Seadusemuudatuse eelnõust ei selgu ka see, kes ja mis alusel saab päringute tegemise õiguse, sh kuidas mõjutab muudatus olemasolevaid lepingulisi kliente ning milliste kriteeriumite alusel hinnatakse isiku vajadust seesugust päringut teha. Kui päringu tegemise õigus jääb isikupõhiseks, siis ei selgu kavandatavast eelnõust, kas ja kuidas mõjutab see olemasolevaid lepingulisi kliente – nt kas kõik lepingulised kasutajad peavad taotlema endale õigust päringut teha või tagatakse võimalus automaatselt.
Eelnõu seletuskirjas on seadusemuudatuse peamise eesmärgina toodud vajadus kaitsta nt kohtunike, prokuröride jt ametnike turvalisust. Ministeerium võiks kaaluda ka alternatiivset lahendust, mille kohaselt teatud riiklikel ametikohtadel või teatud kriteeriumitele vastavatel isikutel oleks võimalus enda kohta päringute tegemine keelata või piirata tulenevalt ametikohast ning sellega kaasnevatest turvariskidest.
Seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuse puhul tõi EKFL muuhulgas ka välja, et muudatuse käigus ei ole piisavalt analüüsitud muudatusega kaasnevaid negatiivseid mõjusid. Ka eelnõu puhul on negatiivsete mõjude uuring ebapiisav, kuivõrd pole peetud vajalikuks täiendavate uuringute tegemist ning mõju analüüsimist. Märgime, et ühe negatiivse mõjuna pärsib kavandatav muudatus nt füüsilisest isikutest võlgnike puhul võlausaldaja võimalusi hinnata võlgniku vara koosseisu ja võimalusi nt taotleda võlgniku varale piirangute seadmist (nt hagi tagamise käigus), mille vastu võib võlausaldajal olla õigustatud huvi. Seega võib muudatus oluliselt mõjutada näiteks võlausaldajate huvisid, mida ei ole eelnõus üldse analüüsitud.
Eelnevast tulenevalt palume kaaluda eelnõu täiendamist ning sellega kaasnevate mõjude täiendavat uurimist. Täiendavalt võiks ministeerium kaaluda käesolevas ettepanekus toodud alternatiivseid lahendusi.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tõnis Rüütel
Eesti Kinnisvarafirmade Liidu tegevdirektor