Mustpeade maja tagastamata jätmise taotluse lahendamine

Digiallkirjad

2

Vabaduse väljak 7

15199 Tallinn+372 640 4141

[email protected]tallinn.ee

Teie: 12.04.2024 nr 7-7.1/1774-1

Rahandusministeerium

Meie: 23.05.2024 nr 1-12/449 - 2

Mustpeade maja tagastamata jätmise taotluse lahendamine

Austatud rahandusminister

Vastuseks Teie pöördumisele palume lahendada taotluse, mille Tallinna linn esitas Vabariigi Valitsusele juba 2006. aastal, ja jätta Tallinna linna kasutuses olev Mustpeade maja kompleks Mustpeade vennaskonnale tagastamata. Tõepoolest on viimaste tagastamisvaidlust puudutavate otsuste tegemisest möödunud juba väga palju aega, kuid Mustpeade maja tähendus ja roll Tallinna kultuurielus ei ole vahepeal kadunud ega kahanenud.

Mustpeade maja tähtsus Eesti kultuurielus

Tallinna linnal on vastutusrikas ülesanne korraldada kohalikku kultuuritegevust linnaelanike vajadustest ja huvidest lähtuvalt. Mustpeade maja on olnud kultuuriasutusena aktiivses kasutuses juba mitme põlvkonna jooksul, järjepidevalt eelmise sajandi keskpaigast. Mustpeade majas on tegutsenud näiteks tantsuansambel „Sõprus“ ja segakoor „Noorus“. 1970.–80. aastatel tegutses Mustpeade majas (mis toona hõlmas ka mõnda ruumi, mis praegu kuuluvad Rootsi suursaatkonnale) 17 huviringi. Kui toona kuulusid maja sihtrühma noored ja harrastajad, siis praegu on rõhk professionaalsusel ja maailmatasemel koostööl.

Mustpeade maja tegevust korraldab Tallinna linna kontserdiorganisatsioon Tallinna Filharmoonia, rikastades nii Tallinna kui ka kogu Eesti kultuurielu. Mustpeade maja on kujundatud Tallinna muusikamajaks, kus tegutsevad mitmed muusikakollektiivid ning kus korraldatakse kontserte ja festivale. Lisaks toimub majas konverentse ja koolitusi, pidulikke vastuvõtte ja tseremooniaid.

Hoones on neli suuremat saali: Valge saal, Olavi saal, Vennaste saal ja Keldrisaal. Igal saalil on isikupära, ajastuhõng ja erinevad akustilised võimalused. Esindussaal Valge saal sobib suurepäraselt suurema koosseisuga kontsertideks ning selle akustika on tänu spetsiaalsest kangast kardinatele hõlpsasti kohandatav. Olavi saal ja Vennaste saal sobivad hästi kammermuusika esitamiseks. Olavi saal, mis on naturaalselt võimendava akustikaga, sobib suurepäraselt veidi nõrgema häälega barokkinstrumentidele. Vennaste saali kuivem kõlapilt toob eriti selgelt välja tehnilised detailid, mis teeb sellest ideaalse proovisaali täissuuruses keelpilliorkestritele ja kontserdisaali väiksematele koosseisudele.

Renessanss-, barokk- ja klassikalise muusika esitamine ajaloolistes saalides loob muusika ja esitamiskeskkonna vahel erilise sünergia, mida kaasaegsetes kontserdisaalides on keeruline saavutada. Ajalooliste saalide ainulaadne akustika sobib vanamuusika esitamiseks suurepäraselt. Need ruumid on ehitatud ajal, mil ei olnud praegusaja helivõimenduslahendusi, mistõttu arvestati akustikaga väga peenetundeliselt. Näiteks saalide kõrge lagi ja kõlavad seinad tugevdavad heli loomulikku resonantsi, mis toob esile barokk- ja klassikalise muusika nüansirikka tekstuuri.

Mitte vähem tähtis pole see, et kontserdikülastaja tajub ajaloolist konteksti ja autentsust: klassikaline muusika on loodud ja esimest korda kõlanud just sellises keskkonnas ning kuulajatel on muusika ajaloolist ja kultuurilist tausta lihtsam mõista ja hinnata. Ajalooliste saalide arhitektuur ja kunstiline kujundus sobituvad klassikalise muusika esteetikaga, visuaalne atmosfäär täiendab muusika elegantsi ja väljendusrikkust ning see võib muuta kuulamiskogemuse palju sügavamaks ja emotsionaalsemaks, pakkudes kuulajatele võimalust tunda end osana pikast traditsioonist.

Tallinna Filharmoonia tegevus Tallinna vanalinna ja klassikalise muusika sidumisel (sh muusikaliste ajalooradade loomine ning kammer-, vana- ja orelimuusika programmide toetamine) on Tallinna muusikastrateegias olulisel kohal. Osalt tänu sellele võeti Tallinna linn UNESCO loovlinnade võrgustikku ja pälvis UNESCO muusikalinna tiitli.

Mustpeade maja ruume kasutavad aktiivselt kontserttegevuseks Tallinna Filharmoonia ja Tallinna Kammerorkester, Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Tallinna Barokkorkester, kõrgbarokki viljelev ansambel Floridante, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Eesti Kooriühing, Eesti Kammermuusika Ühing, Eesti Interpreetide Liit, Eesti Heliloojate Liit, Eesti Kontsert, Pille Lille Muusikute Toetusfond ja Muusikute täiendõppe keskus, Tallinna Uue Muusika Ansambel, Ansambel U:, Tallinna Kitarrifestival, Tallinn Music Week, Tallinna muusikakoolid ning festivale ja kontserte korraldavad mittetulundusühingud, orkestrid ja koorid.

Aastas toimub Mustpeade maja Valges saalis ja Olavi saalis ligikaudu 200 üritust. Lisaks korraldab Keldrisaalis kontserte, seminare ja töötubasid Eesti nüüdismuusika keskus. Eelmisel aastal tegi Vennaste saalis 90 päeval proove Tallinna Kammerorkestri täiskoosseis, lisaks toimusid kvartettide ja kammeransamblite proovid ning individuaalselt harjutati väiksemates kabinettides ja harjutusklassides.

2023. aastal toimus Mustpeade majas mitu rahvusvahelist festivali: XII Tallinna rahvusvaheline Bachi muusika festival Bachfest, Mustonenfest, Tallinna talvefestival, Improtest, Tallinna kitarrifestival, XIX Tallinna Kammermuusika festival, varajase muusika festival Tallinn feat. Reval ning mikrotonaalse muusika festival Sound Plasma. Novembris toimus Mustpeade majas Tallinna Filharmoonia ja Eesti nüüdismuusika keskuse ühiselt korraldatud rahvusvaheline konverents „Varajane ja Hiline muusika“, mis tõi kokku vana- ja nüüdismuusika.

Mustpeade maja ruumides tegutseb mitu muusikakollektiivi ja -organisatsiooni:

· Tallinna Filharmoonia on andnud Mustpeade majale kultuurikeskuse staatuse ja professionaalse kontserdikorraldajana on organisatsioonil vajalik oskusteave maja kultuuriprogrammi väärikaks sisustamiseks. Tallinna Filharmoonia hooaeg on traditsiooniliselt sisaldanud nii orkestri-, kammer-, koori- kui ka džässikontserte. Aastate jooksul on korraldatud palju eriilmelisi kontserdisarju, näiteks „Diplomaatilised noodid“, „Mozart ja Mahler“, „Noorte filharmoonia“, „Orelimaagia“, „Kõrvaring“, „Persona“, „Kooskõla“, „Autoritund“ ja „Kontsertmeistrid“. Saab julgelt öelda, et Eesti klassikalise muusika praegune ja tulevane paremik esineb regulaarselt Mustpeade majas.

· Tallinna Kammerorkester on maailmatasemel kunstiline kollektiiv, kes resideerub teisel korrusel Vennaste saalis, annab kontserte Valges saalis ja kasutab keldrikorruse väiksemaid kabinette kvartettide harjutusruumidena, rühmaproovideks ja individuaalseks tööks. Oma esinemissaali ja prooviruumide olemasolu annab sellele kollektiivile arenguks vajaliku stabiilsuse ja tagab suurepärase kunstilise taseme. Mustpeade majas asub ka Tallinna Kammerorkestri noodikogu.

· Peamiselt keldrisaalis tegutseva MTÜ Eesti nüüdismuusika keskuse eesmärk on arendada professionaalset nüüdismuusikat, tuues kokku olulised osalised: heliloojad, esitajad, teoreetikud, kriitikud ja publiku. Keskus korraldab kontserte ja festivale (Eesti Muusika Päevad, Mini-EMP), nüüdismuusika koolitusi, kursusi ja konkursse (Loomelabor, konkurss „Noor helilooja“) ning avalikke loenguid ja arutelusid. Eesti nüüdismuusika keskuse alla kuuluvad järgmised organisatsioonid: MTÜ Improtest, Eesti Heliloojate Liit, MTÜ Eesti Arnold Schönbergi Ühing, MTÜ YXUS ühing, MTÜ Ansambel U, MTÜ Eesti Elektroonilise Muusika Selts ja MTÜ Tallinna Uue Muusika Ansambel.

· Kooseksisteerimise tulemusena algatasid Tallinna Kammerorkester ja Eesti nüüdismuusika keskus 2024. a ühise kammermuusikakontsertide sarja „Mitme peale!?“, kus üles astuvad kammermuusikud koos nüüdismuusikutega. Traditsioonilisemate kammer­muusikaõhtute kõrval on Mustpeade maja kontserdikalendris leidnud kindla koha sellised crossover-kontserdiõhtud, kus julgetakse katsetada ja kõrvutada nähtusi, mida esmapilgul ei oskakski omavahel seostada.

· Eelmisest aastast tegutseb Mustpeade majas Tallinna Barokkorkester rahvusvaheliselt tunnustatud Briti vanamuusikaasjatundja ja harfimängija Andrew Lawrence Kingi juhatamisel. Barokkorkester teeb proove Olavi saalis ja annab kontserte nii Olavi kui ka Valges saalis.

Tallinna muusikastrateegia näeb ette, et Tallinna Filharmoonia juurde luuakse roteeruv linnahelilooja ametikoht, et toetada muusikavaldkonna arengut ning pakkuda heliloojatele paremaid töötingimusi ja oma loomingu esitamise võimalusi. Mustpeade majas tegutsevate kollektiividega koostöös on see mõte edasi arenenud plaaniks luua residentuuriruum heliloojale, (heli)kunstnikule või dirigendile, kes töötaks koos Mustpeade majas tegutsevate kollektiividega, luues muusikat, valmistades ette kontserdikavu, haridusprogramme või temaatilisi eriprogramme.

Koostöös Eesti nüüdismuusika keskusega on plaanis Mustpeade majja luua stuudio/projektiruum „Tallinn 1965“, mis keskenduks n-ö varajasele elektronmuusikale ja analoogtehnikale. See on muusikas väga aktuaalne ja trendikas teema, millest on keskuse euro- ja koostööprojektide puhul saanud üks keskseid ja välispartneritele enam huvi pakkuvaid teemasid. Ruumi on võimalik kasutada nii (välismaiste) professionaalsete muusikute loomeruumina kui ka kohapealseteks koolitusteks ja arendustegevusteks.

Tallinlaste ja linna seisukoht

Kui Vabariigi Valitsus jättis korraldusega nr 288 rahuldamata linna taotluse jätta Mustpeade maja Mustpeade vennaskonnale tagastamata (kohus tühistas hiljem teadaolevalt nii selle kui ka valitsuse järgmise korralduse), otsustas linnavolikogu selgitada välja, milline on avalik arvamus Mustpeade maja Tallinna linna omandis oleva avaliku kultuuriobjektina säilitamise küsimuses. 2012. aastal läbiviidud uuringu tulemused näitasid, et maja avalikuks kasutamiseks jätmist pooldab 67% küsitletud tallinlastest, seevastu tagastamist pooldab neist vaid 6%. Uuringust nähtub, et 94%-le tallinlastest on Mustpeade maja tuntud kultuuriobjekt.

Lisaks kogus Tallinna Kultuuriväärtuste Amet 2012. aastal Mustpeade maja tagastamata jätmise toetuseks 106 129 allkirja.

Linn on juba aastakümneid kasutanud Mustpeade maja kompleksi avalike ülesannete täitmiseks, st mitmekülgseks kultuuritegevuseks. Linnavolikogu on järjepidevalt olnud seisukohal, et Mustpeade maja on oluline kultuuriobjekt. Mustpeade maja kasutamist avaliku kultuurikeskusena on käsitletud mitmes linna õigusaktis ja arengudokumendis, näiteks arengustrateegias „Tallinn 2030“, Tallinna Filharmoonia põhimääruses ja Tallinna arengukavas 2018–2023.

Arengustrateegia „Tallinn 2035“ järgi väärtustab Tallinn oma rikkalikku ajaloo- ja kultuuripärandit, mis muu hulgas tähendab seda, et ajaloolised hooned on korras ja aktiivses kasutuses. Mustpeade maja panustab oma tegevusega suurel määral arengustrateegia sihtide „Loov maailmalinn“ ja „Heatahtlik kogukond“ saavutamisse. Mittetulundusühingutele ja kultuuriürituste korraldajatele kehtivad Mustpeade majas kontsertide korraldamiseks soodustingimustel kontserdipaketid. Mustpeade majas toimub ka tasuta kontserte, nt koostöös Eesti Kooriühinguga korraldatav koorikontsertide sari „Kooskõla“. Eeltoodu toetab strateegia põhimõtet, et kultuuritegevused on kättesaadavad ja lihtsasti ligipääsetavad. Mustpeade majas toimub üritusi kõigile vanuserühmadele lastest eakateni, siin esinevad tippude kõrval ka need, kelle muusikutee on alles alguses.

Tallinna linn on hoonet korras hoides tegutsenud heaperemehelikult. Viimase viie aasta jooksul restaureeris linn maja katuse ja vihmaveesüsteemi, koostas maja tehnosüsteemide rekonstrueerimise projekti, remontis ruume, renoveeris elektripaigaldisi ja restaureeris kõik Vennaste saali aknad. Mustpeade maja väärtuslikud detailid on inventeeritud ja koostatud on maja muinsuskaitseline uuringukava.

2022. aastal tegi Valges saalis mõõtmisi tunnustatud akustikaspetsialist Linda Madalik ja valmis saali akustika parandamise projekt. 2023. aastal paigaldati saali seintele ja akende ette akustilised kardinad, mida ette ja kõrvale tõmmates on võimalik ruumi akustikat väga tõhusalt ja paindlikult reguleerida. See võimaldab kohandada saali akustikat, lähtudes esinevast kollektiivist, lava paigutusest, kasutatavast helivõimendusest ja tehnikast, ning kasutada ruumi ka kõlaliselt nõudlikumateks kontsertideks.

Praegu rekonstrueeritakse Mustpeade majas tehnosüsteeme: renoveeritakse kogu küttesüsteem, sh vahetatakse küttetorustik ja freesitakse see seintesse, radiaatorid renoveeritakse või asendatakse uutega, likvideeritakse keldrisaali veelekked, parandatakse seinte hüdroisolatsioon ja põrand, Vennaste saali ja Valge saali ventilatsioonisüsteemi lisatakse jahutus, vahetatakse välja elektri- ja nõrkvoolukaabeldus ja freesitakse kaablid seintesse, valgustid renoveeritakse või asendatakse uutega, renoveeritakse sisehoovi põrand (eemaldatakse amortiseerunud puitkate, kõrvaldatakse kanalisatsioonilekked, viiakse torustik pinnasesse ning lagunenud munakivisillutis asendatakse sisehoovi keskel ja evakuatsiooniteedel siledate paekiviplaatidega). Enamik publiku kasutuses olevaid ruume saab värskema ilme. Tööd valmivad 2024. a augusti lõpuks ning lähevad maksma suurusjärgus 1,6 miljonit eurot. Äsja on valminud ka ehitusprojekt Mustpeade maja erivajadustega inimeste vajadustele vastavaks kohandamiseks. See näeb ette lifti rajamise, mis annab ratastooliga liikujatele ligipääsu Keldrisaali ja 2. korrusel asuvasse Vennaste saali ning avada publikule Ovaalsaali. Projekt näeb ette ka trepptõstuki paigaldamise, mis lihtsustaks ratastooliga liikujate ligipääsu Olavi saali, samuti silmusvõimendite paigaldamist ning taktiilsete radade loomist. Esimesele korrusele rajatakse ka invatualett.

Olavi saalis ja Keldrisaalis on käesoleval aastal testproove korraldanud Eesti Filharmoonia Kammerkoor, arutlusel on nende Mustpeade majja kolimine. Kahele kollektiivile – Tallinna Kammerorkestrile ja Eesti Filharmoonia Kammerkoorile, kes on lugematutel maailma kontserdilavadel maestro Tõnu Kaljuste juhendamisel üheskoos esindanud nii Tallinna kui ka kogu Eestit ning koos pälvinud Grammy auhinnagi, oleks ühe katuse alla asumine kahtlemata tervitatav ja koostööd tugevdav samm. See eeldab Mustpeade majja lisainvesteeringute tegemist ning pööninguruumide väljaehitamist. Eesti Filharmoonia Kammerkoori püsivamat Mustpeade majja kolimise võimalust silmas pidades tegid aprilli alguses Olavi saalis mõõdistamisi akustikaspetsialist Linda Madalik ja Akustikaekspert OÜ.

Kahtlemata on Mustpeade maja kõige õigem koht jutustamaks nii hoone kui ka Mustpeade vennaskonna ajaloost. Koostöös Tallinna Linnamuuseumiga, kes parajasti valmistab ette suurt Mustpeade vennaskonna näitust, on kavas luua Mustpeade maja ja vennaskonna ajalugu tutvustav väiksem ekspositsioon ka Mustpeade majja

Kaasomandi võimalikkusest

Linnavolikogu taotleb Mustpeade maja Mustpeade vennaskonnale tagastamata jätmist, lähtudes Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse § 12 lõike 3 punktist 5, mille kohaselt ei kuulu õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamisele, kui Vabariigi Valitsus otsustab kohaliku omavalitsuse volikogu ettepanekul selle kultuuriobjektina tagastamata jätta.

Mustpeade maja on oluline kultuuriobjekt. Selle kui kultuuriasutuse tegevuse jätkumist ohustab väga selgelt hoonekompleksi mis tahes osas tagastamine isikule, kes ei ole kunagi kultuuriasutust pidanud ning kellel puudub vastav kogemus ja meeskond. Mustpeade maja vajab säilimiseks ja senise kasutusfunktsiooni tagamiseks suuremahulisi investeeringuid.

Kuigi Rahandusministeerium on varem teinud ettepaneku kaaluda Mustpeade maja kultuurialase tegevuse jätkamist kaasomandis Mustpeade vennaskonnaga, siis säte, mille alusel linnavolikogu taotleb Mustpeade maja tagastamata jätmist, ei näe ette kaasomandi tekkimist. Ka juhtis Riigikohus asjas nr 3-3-1-81-10 tähelepanu sellele, et linn ja Mustpeade vennaskond ei saa sõlmida omavahelise kasutuskorra kokkuleppeid enne tagastamisotsuse vastuvõtmist, sest enne seda ei teki kaasomandit. Samas ei pruugi vennaskond pärast vara tagastamist enam sellisest kokkuleppest huvituda. Kui kaasomanikuks oleks mittetulundusühing, puuduks kindlus, et suudetakse tagada vara senises mahus ja tingimustel sihtotstarbeline kasutus ja investeeringute tegemine. Isegi juhul, kui jätta kõrvale ühingu rahalise võimekuse küsimus, ei saa eeldada, et Mustpeade vennaskonnal on organisatsiooniline suutlikkus ja tahe Mustpeade maja omanikuna selles hoones senisega võrreldavas mahus ja tingimustel kultuuri edendada.

Mustpeade vennaskond on koostanud Mustpeade maja juhtimise ja majandamise kavad, milles väidab, et kompleksi tagastamise korral saab maja olema avatum ja parema ruumikasutusega. Kavadest nähtub aga vennaskonna kavatsus üürida osa ruumidest pikaajaliselt bürooruumidena välja, avada hoones restoran, baarid ja klubi. Kavadest ei selgu, kuidas saaksid linn ja vennaskond Mustpeade maja kaasomanikena kasutada või kuidas parandaks see kohalikku kultuurielu.

Pärast Eesti iseseisvuse taastamist ei ole Mustpeade vennaskond taasalustanud Tallinnas tegevust, mille jätkamiseks ja soovitud suunas edasi arendamiseks oleks organisatsioonil ülekaalukas vajadus omada Mustpeade maja. Linn on selgitanud Mustpeade vennaskonnale, et kokkuleppel linnaga on ühingul võimalik majas asuvaid ruume kasutada ühingu põhikirjalistel eesmärkidel.

Taotlus Vabariigi Valitsusele

Harju Maavalitsuse, Tallinna linna, Haridusministeeriumi ja Kultuuriministeeriumi osalusel aastatel 2004–2005 toimunud nõupidamistel lepiti kokku vara üleandmises Tallinna linnale ning selles, et vara omanikuna esitab linn Vabariigi Valitsusele viivitamata selle olulise kultuuriobjekti tagastamata jätmise taotluse. Tallinna Linnavolikogu 26. jaanuari 2006 otsusega nr 22 esitati Haridusministeeriumile taotlus Mustpeade maja tasuta Tallinna linnale üleandmiseks. 13. veebruari 2006 otsusega lubas Riigikogu majanduskomisjon ministeeriumil küsitud vara linnale üle anda ning 27. veebruaril 2006 sõlmisid Eesti Vabariik ja Tallinna linn lepingu, millega vaidlusalune vara läks linna omandisse.

Mustpeade maja linnale üleandmisega kinnitas riik selle objekti erilist tähtsust Tallinna linna ajaloole ja kultuurile. Alates maja üleandmisest linnale on riik oma tegevusega aktsepteerinud maja kasutust kultuuritegevuseks ning avalike vahendite investeerimist kultuuriobjektina toimimiseks.

Linnavolikogu on esitanud Vabariigi Valitsusele, kellel on vastav otsustuspädevus, ettepaneku jätta Mustpeade maja Mustpeade vennaskonnale tagastamata. Siiani ei ole Vabariigi Valitsus otsust langetanud ning tuleb möönda, et menetlus on tavapärasemast pikem. Mitme kultuuriobjekti (nt Tallinna Linnamuuseumi, Tallinna Linnateatri, Tallinna Ülikooli ja Nõmme Kultuurimaja) tagastamata jätmise menetluses on Vabariigi Valitsus langetanud otsuse märksa kiiremini.

Tulenevalt eeltoodust palume esitada Vabariigi Valitsusele otsustamiseks Tallinna linna 5. oktoobri 2006 otsuses nr 300 sisalduv taotlus jätta Mustpeade maja kui oluline kultuuriobjekt Mustpeade vennaskonnale tagastamata.

Olete enam kui oodatud Mustpeade majja ekskursioonile, et kõike eelnevat oma silmaga näha, ning millisele tahes Tallinna Filharmoonia kontsertidest, et seda kõike oma kõrvaga kuulda.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaarel Oja

abilinnapea

Terje Krais [email protected]

Lennart Sundja [email protected]