Kliimaministri määruse „Kliima- ja energiaeesmärkidele suunatud projektide kaasrahastamise kord ja tingimused valitsusasutustele ja nende hallatavatele asutusele“ eelnõu kooskõlastamine

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Kliimaministeerium

[email protected]

Kliimaministri määruse „Kliima-

ja energiaeesmärkidele suunatud

projektide kaasrahastamise kord ja

tingimused valitsusasutustele ja

nende hallatavatele asutusele“

eelnõu kooskõlastamine

Austatud kliimaminister

Rahandusministeerium kooskõlastab kliimaministri määruse „Kliima- ja energiaeesmärkidele

suunatud projektide kaasrahastamise kord ja tingimused valitsusasutustele ja nende

hallatavatele asutusele“ eelnõu järgmiste märkustega:

I. Üldine märkus

Palume hinnata, kas meetmega saavutatavat eesmärki (anda toetust omafinantseeringu

katmiseks) on võimalik saavutada vähem koormaval viisil, ja võimalusel meede vastavalt

ümber kujundada. Sealhulgas vähendades valitsusasutustele ja nende hallatavatele asutustele

toetuse taotlemisega ning Sihtasutusele Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) meetme

rakendamisega kaasnevate ülesannete ja töökoormuse mahtu ning meetmega kaasnevaid

halduskulusid (mida oleks omakorda võimalik toetusteks suunata).

II. Sisulised märkused eelnõu kohta

1. Paragrahvi 3 punkt 10 defineerib projektipartneri - asutus, kes on kaasatud projekti

finantseerimisse, juhtimisse või elluviimisesse, kuid kes ei ole toetuse saajale töövõtja ega

teenuse osutaja. Seega projektipartner ise ei ole toetuse saaja.

Paragrahvi 5 lõige 1 sätestab toetuse taotlejana valitsusasutuse või selle hallatava asutuse.

Arvestades, et toetuse saaja on sama, kes toetuse taotleja (valitsusasutus või selle hallatav

asutus), tekib küsimus, kas § 6 (eriti selle punkt 2) on vajalik ja kohane.

2. Eelnõu § 7 ei ole kooskõlas määruse reguleerimisala ega § 5 lõikes 1 märgitud toetuse

taotlejaga. Kuivõrd toetuse taotleja (ja saaja) on valitsusasutus või selle hallatav asutus, on §

7 lõiked 3 ja 4 kohatud. Ka on lõikes 4 viidatud lisa 2 märgistatud tegelikult lisana 1 ning seal

olevas tabelis on toetusmäärad vahemikus 40–70%, mitte vahemikus 30–60% nagu on

kirjeldatud lõikes 4.

Teie 07.05.2024 nr 1-4/24/2344;

KLIM/24-0477/-1K

Meie 23.05.2024 nr 1.1-11/2175-2

2

3. Eelnõust ei selgu, kuidas (millistel alustel) projektipartner projekti kaastakse ja kuidas

valitakse, kuivõrd lõike 3 punktist 10 võib järeldada, et lepinguline suhe toetuse taotlejaga

puudub.

4. Paragrahv 9 sätestab kulu abikõlblikkuse kriteeriumina selle vastavuse põhirahastaja

tingimustele. Samas § 10 lõike 1 kohaselt esitatakse taotlus KIKile enne põhirahastajale

taotluse esitamist. Järelikult ei ole teada, kuidas põhirahastaja ise seda taotlust hindaks.

Seega on eeldatud ühte kahest:

1) KIK võtab endale pädevuse hinnata põhirahastaja eest, kas taotlus vastab põhirahastaja

tingimustele (vt ka § 13 lg 2 ja § 11 lg 4 p 2)

2) abikõlblikkus selgub alles peale põhirahastaja poolt tehtavat otsust.

Kui eeldatud on teist olukorda, siis väljamaksete puhul ei oleks see probleemiks (sest

väljamaksete ajaks on antud asjaolu selgunud, vt ka § 21 lg 2), kuid toetuse osakaalu

arvutamisel (ja seega toetuse suuruse määramisel) on vaja teada abikõlbliku kulu suurust.

5. Paragrahvi 11 lõike 3 punkti 2 kohaselt on taotluse vorminõudeks tingimus, et projekti

eesmärk ja tegevused on kooskõlas §-s 2 ja §-s 4 nimetatud käskkirjas esitatud tingimustega.

Esmalt, §-s 2 ei ole nimetatud ühtegi käskkirja. Teiseks, projekti ja tegevuste kooskõla

kehtestatud nõuetega on sisunõuded mitte vorminõuded.

6. Paragrahvi § 14 lg 4 sätestab, et taotlusi hinnatakse punktiskaalal 0–4, kuid lisas 1 on

hindamiskriteeriumitel 2.3 ja 4 skaalad 0–2 ning kriteeriumil 2 puudub kirjeldus, kuidas

alakriteeriumite hindepunktidest summeeritakse kriteeriumi koguhinne. Kui liita kriteeriumi

2 alakriteeriumite maksimumväärtused (4*40% + 4*40% + 2*20% = 1,6 + 1,6 + 0,4), on

summaks 3,6. Kõigi kriteeriumite maksimaalne kogusumma on seega 3,48 (mitte 4 nagu võiks

oodata).

6. Paragrahvi 15 lg 4 sätestab, et Taotluse võib rahuldada osaliselt, kui taotluse täielik

rahuldamine /…/ ei ole põhjendatud, arvestades taotletud toetuse summat, projekti tegevusi

ja nendega saavutatavaid tulemusi. /…/ Kui taotleja ei ole nimetatud muudatustega nõus,

taotlust ei rahuldata.

Samas peab taotlus vastama teatud kvaliteedinõuetele (§ 15 lg 2 ja lg 3), mida on hinnanud

eksperte sisaldav hindamiskomisjon (§ 14 lg 2), kuid KIKile antakse sisuliselt õigus

hindamiskomisjoni hindeid taotlejale negatiivses suunas ignoreerida. Samuti ei kohelda

taotlejaid võrdselt, kui mõnele antakse võimalus hindamise käigus teha muudatusi projekti

tegevustes ja nendega saavutatavate tulemuste näitajates, kuivõrd selliste muudatuste

tegemine võib muuta taotluse asukohta pingereas.

7. Paragrahvi 19 pealkirja kohaselt sisaldab paragrahv toetuse saaja ja projektipartneri

kohustusi. Paragrahvi tekstis on toetuse saaja kohustused, nimetamata ühtegi projektipartneri

kohustust. Kuivõrd toetust on võimalik tagasi nõuda ka üksnes toetuse saajalt, on § 7 lõigetes

3 ja 4 määratud projektipartneri toetuse osakaalude sätestamine eriti küsitav.

8. Paragrahvi 21 kohaselt makstakse toetus välja ettemaksetena, kuid ei ole sätestatud, kas

maksetaotlusele esitatakse ka mingid nõuded (kuigi lõigete 3 ja 4 kohaselt peab maksetaotust

menetlema ja kontrollima, kas seal ei ilmne puudusi). Seega ei ole ka selge, kas toetuse saaja

võib maksetaotluses ettemakse suuruse määrata vabalt või lähtuma sealjuures mingitest

kitsendavatest kriteeriumitest.

3

9. Paragrahvi 22 kohaselt nõutakse toetus tagasi toetuse saajalt (valitsusasutus ja selle hallatav

asutus), selgusetuks jääb projektipartnereid puudutav – mis on nende vastutus, kas mingis osas

võidakse tagasi nõuda ka § 7 lõigetes 3 ja 4 viidatud toetuse osa.

10. Paragrahvi 23 lõikes 2 on viidatud lõppmaksele, kuid selle tingimusi ei ole eespool

sätestatud, sh kas lõppmakse tehakse enne või pärast lõpparuande esitamist (vt ka § 19 punkt

3).

11. Määruse ja seletuskirja kohaselt kehtestatakse määrusega riigi eelarvestrateegia meetme

„Kliima- ja energiaeesmärkidel koostööprojektide osaline toetamine“ vahendite andmise ja

kasutamise tingimused ja kord. Seletuskirjas võiks ära tuua riigi eelarvestrateegias selleks

meetmeks ette nähtud vahendite mahu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Mart Võrklaev

rahandusminister

Virge Aasa 5885 1493

[email protected]

Lennart Lepik 5885 1408

[email protected]

Karoli Niilus 5885 1381

[email protected]