Muudatusettepanekud välissuhtlemisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule (385 SE)

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Riigikogu väliskomisjon

[email protected]

Muudatusettepanekud

välissuhtlemisseaduse muutmise ja

sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõule (385

SE)

Austatud väliskomisjoni esimees

Esitame muudatusettepanekud välissuhtlemisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seaduse eelnõule (385 SE).

1. Palume sõnastada eelnõu § 1 punkt 10 järgmiselt:

10) paragrahvi 8 täiendatakse lõigetega 52–59 järgmises sõnastuses:

„(52) Toetus nõutakse täielikult või osaliselt tagasi, lähtudes rikkumise olemusest ja raskusest

Euroopa Liidu toetuse ja välisabi andmise õigusaktis või lepingus ettenähtud alustel. Nende

aluste puudumise korral võib toetuse täielikult või osaliselt tagasi nõuda eelkõige juhul, kui

pärast toetuse väljamakse tegemist selgub, et toetuse saaja:

1) on taotlemisel või toetuse kasutamisel esitanud teadlikult valeandmeid, on toetuse saamise

või kasutamisega seotud tingimused täitnud näiliselt, toetuse kasutamisel on esinenud pettus,

korruptsioon või huvide konflikt või ilmneb asjaolu, mille korral toetuse taotlust ei oleks

rahuldatud;

2) ei ole täitnud toetuse väljamaksmise aluseks olevaid nõudeid;

3) ei ole täitnud osaliselt või täielikult toetuse saamisega seotud kohustust;

4) suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus.

(53) Toetuse tagasinõudmise otsust ei tehta, kui:

1) toetuse saaja või lõppsaaja on avastanud ja teavitanud toetuse andjat esimesel võimalusel,

et talle on hüvitatud kulu, mida toetusest ei hüvitata, ning on tagastanud toetuse või selle osa

toetuse andmise tingimustes sätestatud viisil;

2) tagasinõudmisele kuuluv toetuse summa on 1000 eurot või sellest väiksem, välja arvatud

juhul, kui tegemist on lõike 52 punktis 1 nimetatud asjaoludega.

(54) Kui toetuse tagasinõudmise otsuse tegemisel ei ole võimalik kohustuse või nõude täitmata

jätmise laadist tulenevalt selle rahalise mõju suurust hinnata, nõutakse toetus tagasi või

vähendatakse väljamakstavat toetust 2–100 protsenti tegevusele eraldatud toetusest.

(55) Tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib tasaarveldada sama projekti raames maksmisele

kuuluva toetusega.

Meie 23.05.2024 nr 1.1-21/2428-1

2

(56) Toetuse tagasinõudmise otsuse võib teha nelja aasta jooksul toetuse saajale viimase makse

tegemisest, võttes arvesse nõukogu määruses (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste

finantshuvide kaitse kohta, sätestatud aegumistähtaja kulgemise tingimusi.

(57) Toetus tuleb tagasi maksta 60 päeva jooksul sellekohase otsuse saamisest arvates.

Erandlikel ja põhjendatud juhtudel võib toetuse andja toetuse saaja taotlusel toetuse

tagasimaksmise tähtaega pikendada ja tagasimaksmise ajatada, nõudes vajaduse korral

tagatist.

(58) Kui toetuse tagasimaksmise tähtpäevaks toetust tagasi ei maksta või toetust ei ole

tasaarvestatud, peab toetuse saaja maksma viivist 0,06 protsenti iga toetuse tagasimaksmisega

viivitatud kalendripäeva eest. Viivise arvestamine lõpeb, kui viivise summa ületab selle

arvestamise aluseks oleva tagasinõutava toetuse suuruse. Toetuse tagasinõudmise otsusega on

võimalik põhjendatud juhul viivist vähendada, kuid tagada tuleb piisav kahjuhüvitis. Viivist

ei nõuta riigiasutuselt ja isikult, kes on volitatud täitma riigi haldusülesannet toetuse

kasutamisel või vahendamisel, välja arvatud juhul, kui Euroopa Komisjon nõuab viivise

tasumist riigilt. Sellisel juhul nõuab riik viivist Euroopa Komisjonile tasutud viivise summa

ulatuses.

(59) Toetuse tagasimaksmise ajatamise korral maksab toetuse saaja intressi alates käesoleva

paragrahvi lõikes 57 sätestatud tähtpäevale järgnevast päevast. Intressimäär tagastatava

toetuse summa jäägilt on kuue kuu euribor pluss kolm protsenti aastas. Kuue kuu euribor

võetakse toetuse tagasimaksmise ajatamise otsuse tegemisele eelnenud pangapäeva seisuga.

Intressiarvestuse baasiks on 360-päevane periood. Negatiivse euribori korral ei kohaldata

summeeritud protsendimäärasid alla ühe.“;“.

Selgitused:

VäSS § 8 muudetakse ja paragrahvi täiendatakse lõigetega 52–59. Riigikohus on kohtuasjas 5-

23-2 leidnud, et toetuse tagasinõue on eripärane avalik-õiguslik kohustus, millele laienevad

seda eripära arvestavad nõuded. Tegemist on alusetult saadud soodustuse tagastamisega.

Samuti, et kuivõrd toetuste andmise ja kasutamise üksikasjad on suures ulatuses määratud

kindlaks seadusandja volitusnormide alusel antud määrustega, on asjakohane, et ka toetuste

tagasinõudmise üksikasjad reguleeritakse määruse tasandil. Samas tuleb nii viivise kui intressi

maksmise kohustust pidada avalik-õiguslikuks rahaliseks kohustuseks, mida saab tulenevalt

PS §-st 113 kehtestada vaid seadusega. Seetõttu tuleb ka välissuhtlemisseaduses sisalduvaid

toetuse tagasinõudmisega seonduvaid sätteid täiendada.

Seaduse eelnõu tasemel on toetuse tagasinõudmise regulatsiooni kehtestamisel arvestatud

asjaoluga, et tagasinõutava toetuse reeglid võivad Euroopa Liidu toetuse ja muu välisabi

andmise puhul erineda. Näiteks on Euroopa Liidu eelarvest antavate soodustuste puhul

tegemist Euroopa Liidu finantshuvide kaitsealas olevate toetustega (nt. taaste- ja

vastupidavusrahastu ehk RRF), samas kui muu välisabi puhul (nt. Norra ja Euroopa

Majanduspiirkonna finantsmehhanismid, Šveitsi-Eesti teine toetusprogramm jms.) on

allutatud välisabi andja ning Euroopa Liidu ja toetust saava liikmesriigi vahelistele

kokkulepetele ning selle alusel kohaldatavale riigisisesele rakenduslikule õigusraamile.

Euroopa Liidu eelarvest antavatele toetustele kohaldub nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr

2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta.

3

Kui antav toetus on riigiabi, siis ebaseadusliku või väärkasutatud riigiabi tagasinõudmisel

tuleb lähtuda konkurentsiseadusest. Ebaseadusliku või väärkasutatud riigiabi tagasinõudmisel

kohaldatakse konkurentsiseaduse §-s 42 ette nähtud tingimusi, sh toetuse tagasinõudmise

tegemise aega, toetuse tagasimaksmise tähtaega, intressi.

Eelnõu täiendusettepanekuga (eelnõu § 1 punkt 10, lõige 53) nähakse ette olukorrad, millal

toetuse tagasinõudmise otsuse vormistamine ei ole mõistlik ega põhjendatud ning mis

vastupidisel juhul tooks kaasa ebamõistliku halduskoormuse ja halduskulu.

Eelnõu täiendusettepanekutega (eelnõu § 1 punkt 10, lõige 54) täpsustatakse ka seda, et kui

üldjuhul nõutakse toetus tagasi tuvastatava rahalise kohustuse ulatuses (nt. rahalise kohustuse

või mõju suurus on võimalik tuvastada), siis eelnõuga nähakse ette alused ka toetuse

tagasinõudmiseks olukorras, kui toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud

nõudeid ja toetuse tagasinõudmise otsuse tegemisel ei ole võimalik kohustuse või nõude

täitmata jätmise laadist tulenevalt selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud

oht, et täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju (nt. riigihangete reeglite rikkumise tagajärg,

kus rikkumine küll esineb kuid selle rahalist väärtust ei ole alati võimalik tuvastada).

Samuti täpsustatakse täiendusettepanekuga toetuse tagasinõudmise korda – nähakse ette

võimalus toetuse tagasimaksmise ajatamiseks, ning juhul, kui toetust tähtajaks ei tagastata,

siis millised on kohaldatavad intressid ja viivised, millal on võimalik tagasinõutav toetus

tasaarveldada veel väljamaksmisele kuuluva toetusega.

2. Palume täiendada eelnõu § 1 uue punktiga 11 (muutes seetõttu järgnevate punktide

numeratsiooni) järgmises sõnastuses:

11) paragrahvi 5 lõiget 6 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Nimetatud põhimääruses sätestatakse muu hulgas toetuse taotlemise, andmise ja

kasutamisega seotud isikuandmete liigid, andmetele juurdepääsu saamise ja andmete

väljastamise kord, andmete säilitamise tähtajad ning muud korraldusküsimused kooskõlas

Euroopa Liidu toetuse ja välisabi andmise õigusaktis või lepingus sätestatud isikuandmete

töötlemise ulatusega.“.

Selgitused:

Isikuandmete töötlemisega seonduvad vajavad piiritlemist seaduse tasemel, mis seni on VäSS

§ 8 lg 4 aluses kehtestavate toetuse andmise tingimuste puhul olnud piiritlemata. Praktikas on

näiteks Šveitsi-Eesti teise toetusprogrammis vaja doonorriigi nõudmisel koguda ja töödelda

isikuandmeid sisserännanute kohta, sh rahvuse kohta ja Eestis elamise aja kohta. Toetust

andmist käsitlev õigusakt või leping näeb ette andmete töötlemise eesmärgi ja ulatuse.

Põhimääruses sätestatakse iga fondi kohta detailsemalt, mis isikuandmeid töödeldakse,

andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord, andmete säilitamise tähtajad. Erilist

tähelepanu peab pöörama eriliiki andmetele.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Mart Võrklaev

rahandusminister

4

Virge Aasa 5885 1493

[email protected]