Kiri
| Dokumendiregister | Sotsiaalkindlustusamet |
| Viit | 1-13/16205-1 |
| Registreeritud | 23.05.2024 |
| Sünkroonitud | 24.05.2024 |
| Liik | Kiri SISSE |
| Funktsioon | 1 Juhtimine |
| Sari | 1-13 Ameti juhtimisega seotud kirjavahetus |
| Toimik | 1-13/2024 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda |
| Saabumis/saatmisviis | Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda |
| Vastutaja | Maret Maripuu (SKA) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Failid
From: "[email protected]" <[email protected]>
Sent: Thu, 23 May 2024 07:04:30 +0000
To: "[email protected]" <[email protected]>
Subject: Toetuste ja hĆ¼vitiste andmevahetusteenuse arendustest
|
Tähelepanu! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. |
Lugupeetav Maret Maripuu
Käesolevaga edastan Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja kirja seoses toetuste ja hüvitiste andmevahetusteenuse arendustega (lisatud manusena).
Lugupidamisega
Merike Võsotskaja
Jurist
Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda
Tel: +372 64 63 773
Digiallkirjad
Allkirjade kehtivust ei ole
kontrollitud.
AIVE KOLSAR
PNOEE-47506036523
2024-05-23 06:52:58
Maret Maripuu
Peadirektor
Sotsiaalkindlustusamet
[email protected] 23.05.2024 nr 3-6/3
Toetuste ja hüvitiste andmevahetusteenuse arendustest
Lugupeetav Maret Maripuu
Sotsiaalkindlustusamet on teavitanud Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda (edaspidi Koda) teenuse skais2/taituri_vmaksed/v1 uuendamisest tõstmaks väljastatavate andmete kvaliteeti ja vähendamaks andmepäringute koormust ameti serveritele. Ettevalmistavate arutelude käigus lepiti kokku, et Koda esitab kirjaliku seisukoha üksik- ja masspäringu sisu ja perioodide kohta ning millistel eesmärkidel vajavad Koja liikmed pangakonto andmeid, kuhu on hüvitis või toetus makstud.
I
Koda on seisukohal, et üksik- ja masspäringu planeerimisel tuleb lähtuda nende päringute kasutamise eesmärgist. Masspäring peab väljastama andmeid, mida on kohtutäituril vaja saada kõikide tema menetluses olevate võlgnike kohta. Selle päringu teeb kohtutäitur korra teatud perioodi jooksul kõikide menetluses olevate võlgnike osas. Masspäring tehakse saamaks teada, kellele on hüvitus määratud või kellele on tegelikult makstud vähem või rohkem kui oli määratud hüvitis. See teadmine võimaldaks kohtutäituril kas määratud hüvitis õiguspärasel juhul arestida või viia juba enne võlgnikult kaebuse saamist võlgniku pangakontole seatud arest vastavusse kehtivast õigusest tulenevate nõuetega (näiteks välistamaks makstud sotsiaaltoetuse arestimist). Üksikpäring peab olema mõeldud üksikjuhtumi lahendamiseks, nt võlgniku kaebuse menetlemisel tuleb kohtutäituril käsitleda võlgniku viimase kolme kuu sissetulekute suurust, kaebuse või avaldusega hilinemisel ka kuni kuue eelneva kuu sissetulekuid. Üksikpäringuga peaks kohtutäituril olema võimalik saada kogu info, mis kohtutäituril on õigus Sotsiaalkindlustusametilt saada. Eesmärgipärane on teha üksikpäring siis, kui lahendatakse konkreetse võlgniku juhtum.
Küsimus oli ka selles, et väljastatavate andmete koosseis ei tohiks üksik- ja masspäringus erineda. Seepärast on Koda seisukohal, et nii üksik kui ka masspäringust peab kasutaja saama iga isiku kohta võrdse sisu ja koosseisuga andmekomplekti. Väljastatav andmekomplekt peaks olema selline:
Isikukood
Nimi
Otsused
• Hüvitise liik
• Kuu
• Aasta
• Periood
• Väljamakse kuupäev
• Määratud summa
Maksed
• Hüvitise liik
• Kuu
• Aasta
• Väljamakse kuupäev
• Makstud summa
• Brutosumma
• Tulumaks
• Kinnipidamine
• Netosumma
• Maksekanal
• Pangakonto number
• Isiku enda või muu isiku konto
• Kojukanne
Kui otsuseid ei ole, siis antakse vastus „Otsused puuduvad“, kui maksed puuduvad, siis antakse vastus „Maksed puuduvad“. Andmed tuleb esitada jooksva ja kuue eelneva kuu kohta, kui kohtutäitur ei ole määratlenud lühemat perioodi.
II
TMS § 26 lg 2 ja lg 4 alusel on Sotsiaalkindlustusametil kohustus avaldada võlgniku sissetulekuallikas, sh nii väljamakseviis kui ka pangakonto. Sotsiaalkindlustusamet saab andmete väljastamisest keelduda ainult seaduse alusel (TMS § 26 lg 2 viimane lause), kuid antud juhul sellist alust ei ole.
Sotsiaalkindlustusameti põhjendus, et kohtutäituritel on võimalik teha e-päringuid isikute pangakontode kohta otse krediidiasutustele, ei ole asjakohane, kuna nii seaduse (SÜS § 28 lg 3) kui Sotsiaalkindlustusameti iseteenindusportaali kaudu on võimalik suunata hüvitise väljamakse kolmanda isiku kontole või välisriigi kontole. Samuti on võimalus rahaline hüvitis kätte saada kojukandena. Juhul kui kohtutäituril ei ole võimalik tuvastada, et Sotsiaalkindlustusameti makstav hüvitis kantakse kolmanda isiku kontole või välisriigi kontole, annab see võimaluse võlgnikule kas osaliselt või täielikult sissetulekuid varjata ja seeläbi tekitada kahju sissenõudjale. Näiteks kohtuasjas nr 1-17-8604 karistati pankrotivõlgnikku selle eest, et varjas pensioni saamist isiklikule pangakontole „AT, varjamaks halduri eest pensioni saamist, ei lasknud pensionit kanda mõnele enda poolt kasutatavale arvelduskontole, vaid märkis esitatud avalduses arvelduskontoks, kuhu ülekanne teha, oma abikaasa Xxxx AS-is Swedbank asuva arvelduskonto“.
Samuti on nii seadusandja kui ka kohtupraktika pannud kohtutäiturile kohustuse tagada võlgniku pangakontole enda ja tema ülalpeetavate ülevalpidamiseks minimaalselt vajalikud vahendid. Riigikohus on 15.03.2017 otsuses nr 3-2-1-166-16 rõhutanud: „Kui kohtutäiturile on teada, et võlgniku pangakontole laekuvad töötutoetused ja toimetulekutoetus, tuleb täituril pangale edastatavas teates mh märkida, et arestimisele ei kuulu Eesti Töötukassalt laekuv töötutoetus ning kohalikult omavalitsuselt laekuv toimetulekutoetus. Kahtluse korral on kohtutäituril võimalik nõuda laekumiste kohta teavet nii võlgnikult, töötukassalt kui ka kohalikult omavalitsuselt (TMS § 26 lg-d 1 ja 2). Võlgnikule TMS § 133 lg 1 teises lauses ja lg-s 2 ette nähtud õiguskaitsevõimalus ei vabasta kohtutäiturit kohustusest koguda täitemenetluseks vajalikku teavet ning võtta tarvitusele seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks (TMS § 8).“
Nii Sotsiaalkindlustusamet kui ka Eesti Töötukassa on võlgniku suhtes kohustatud kolmandad isikud TMS § 26 lg 2 tähenduses, kellel lasub kohustus kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks vajaliku informatsiooni väljastamiseks. Eesti Töötukassa täidab TMS §-st 26 tulenevat kohustust ja väljastab kohtutäituritele infot hüvitise suuruse kui ka pangakonto andmed. Samuti on Justiitsministeerium korduvalt juhtinud kohtutäiturite tähelepanu, et kahtluse korral on täituril võimalik nõuda laekumiste kohta teavet nii võlgnikult, töötukassalt kui ka kohalikult omavalitsuselt (Justiitsministeeriumi 21.03.2019 kiri Kojale).
Analoogiliselt väljastab pangakonto info kohtutäituritele TMS § 8, § 26 alusel AS Eesti Pensionikeskus ja Õiguskantsler on 03.12.2021 seisukohas rõhutanud, et pangakonto informatsioon on vajalik nii kohtutäiturile kui ka sissenõudjale vajadusel täiendavate meetme tarvitusele võtmiseks välisriigis: „Kohtutäituril on kohustus selgitada täitemenetluse osalistele nende õigusi ja kohustusi (TMS § 8 lg 1). Seega, kui kohtutäitur saab teada, et täitemenetluse võlgnik on soovinud II pensionisamba väljamakset välisriigis asuva krediidiasutuse kontole, tuleb tal selgitada sissenõudjale, et II pensionisamba väljamakse arvel on võimalik nõue täitmisele pöörata välisriigis, vastavalt selles riigis kehtivale õigusele. Samuti peab kohtutäitur andma selgitusi, et välisriigis täitedokumendi täitmiseks vajaliku teabe saamiseks on õigus pöörduda Justiitsministeeriumi poole.“
Lisaks võimaldab kolmanda isiku pangakonto numbri teadasaamine kohtutäituril vajadusel arestida võlgniku nõude konto omanikuks oleva kolmanda isiku suhtes TMS § 26 lg 2 ja § 118 alusel.
Seadusandja on kohtutäiturite õigusi laiendanud ja TMS § 26 lg 31 alusel on kohtutäituritele antud õigus taotleda kohtu kaudu krediidiasutuselt kolmanda isiku pangakonto väljavõtet võlanõuete täitmiseks. Seletuskirjas on õiguste laiendamist põhjendatud järgmiselt: Paragrahvi 26 täiendatakse lõikega 31 põhjusel, et kolmanda isiku konto väljavõtte vaatamine on kohtutäiturile vajalik, et nt tuvastada võlgniku tegeliku sissetuleku suurus.
Näiteks on Harju Maakohus 24.01.2022 kohtumääruse nr 2-22-1048 alusel rahuldanud kohtutäituri avalduse ja kohustanud Swedbank AS-l väljastama võlgniku ema arvelduskonto väljavõtted, kuna täitemenetluse raames sai kohtutäiturile teatavaks, et võlgnik on osa oma rahalisi vahendeid suunanud arestimise vältimiseks ema kontole.
Konto väljavõte võimaldab kohtutäituril täpsustada võlgniku varalist olukorda ning vajadusel korrigeerida tema pangakontodele ja sissetulekutele seatud areste. TMS § 32 alusel tõendab kohtutäitur kolmandate isikute suhtes oma täitetoimingute tegemise õigust täitedokumendiga. TMS § 59 lg 2 alusel on võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on võlgniku suhtes varalisi kohustusi.
Samuti kui kohtutäiturile saab täitemenetluse käigus teatavaks, et võlgnik kasutab välisriigi pangakontot või suunab osa oma sissetulekuid välisriigi pangakontodele, siis edastab kohtutäitur vastava info sissenõudjale, kes saadud informatsiooni alusel taotleb kohtult Euroopa täitekorralduse tõendi väljastamist või Euroopa pangakontode arestimismäärust välisriigis täitedokumendi täitmiseks (TMS § 4 lg 4).
Eelnevale tuginedes on Koda seisukohal, et TMS annab piisavad õigused kohtutäiturile nii võlgniku kui ka kolmanda isiku pangakonto andmete teadasaamiseks, kuhu maksab Sotsiaalkindlustusamet võlgnikule määratud hüvitise või toetuse. Sotsiaalkindlustusameti viidatud Riigikohtu 26.09.2022 lahendi nr 3-20-1449 sisuks oli, et kindlustusandjal polnud alust saada teada isikule makstud puudetoetust, kuna seda ei olnud põhjust isikule makstavast hüvitusest maha arvestada (lahendi punktid 26., 26.1, ja 26.2.).
Ei ole asjakohane ega põhistatud Sotsiaalkindlustusameti põhjendus, mille kohaselt ei ole vajalik eristada, millise lapse eest peretoetust on makstud, kuna peretoetus tervikuna ei ole arestitav. Peretoetus ainsa sissetulekuna ei ole tõesti arestitav, kuid arestitava osa määramiseks on kohtutäitur kohustatud võlgniku erinevad sissetulekud summeerima ja selle eelduse täitmiseks on vaja välja selgitada peretoetuse suurus ja isik, kelle eest peretoetus on määratud.
Ka Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-68-07 selgitanud, et lisaks RPKS §-le 47 tuleb riiklikust pensionist kinnipidamise korral arvestada TMS § 132 lõikega 1, mille kohaselt ei arestita sissetulekut, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Seega tuleb alati võlgniku sissetulekutele sissenõude pööramiseks (sh riiklikust pensionist kinnipidamiseks) kindlaks teha võlgniku kõik sissetulekud ning nende suurus kokku. Riiklikule pensionile võib sissenõude pöörata RPKS § 47 lõikes 3 toodud ulatuses üksnes juhul, kui pensionäri ülejäänud sissetulekud (pensioni alles jääv osa jt sissetulekud kokku) vastavad TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäärale.
Lisame siia ka veel viite PKS § 101 lg-le 5, mille kohaselt ei pea lapsevanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Sellest tulenevalt on vaja kohtutäituril teada, millise lapse eest, kellele ja kui palju on Sotsiaalkindlustusamet toetust maksnud. Indekseeritava elatise kohtuotsuste täitmiseks on kohtutäituril vaja infot kui suur on peretoetus ja lastetoetus. Teatavasti peretoetuse erinevad kombinatsioonid erinevatest vanematest pärinevate laste puhul ei ole muud moodi kontrollitavad kui algallikast. Alternatiivsed võimalused neid andmeid kontrollida võlgniku, sissenõudja või muu isiku kaudu on ebaproportsionaalselt kulukad ega pruugi tagada üldse mitte mingit tulemust. Samuti on kohtutäitur antud andmete kontrollimiseks õigustatud pöörduma Sotsiaalkindlustusameti poole ja nõudma nende andmete väljastamist oma ametiülesannete täitmiseks. See omakorda suurendab infovahetuse puudumisest tingitud kirjavahetust mõlemale poolele.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Aive Kolsar
Ametikogu juhatuse esimees
Jaan Lõõnik, [email protected], 6464619
Peadirektor
Sotsiaalkindlustusamet
[email protected] 23.05.2024 nr 3-6/3
Toetuste ja hüvitiste andmevahetusteenuse arendustest
Lugupeetav Maret Maripuu
Sotsiaalkindlustusamet on teavitanud Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda (edaspidi Koda) teenuse skais2/taituri_vmaksed/v1 uuendamisest tõstmaks väljastatavate andmete kvaliteeti ja vähendamaks andmepäringute koormust ameti serveritele. Ettevalmistavate arutelude käigus lepiti kokku, et Koda esitab kirjaliku seisukoha üksik- ja masspäringu sisu ja perioodide kohta ning millistel eesmärkidel vajavad Koja liikmed pangakonto andmeid, kuhu on hüvitis või toetus makstud.
I
Koda on seisukohal, et üksik- ja masspäringu planeerimisel tuleb lähtuda nende päringute kasutamise eesmärgist. Masspäring peab väljastama andmeid, mida on kohtutäituril vaja saada kõikide tema menetluses olevate võlgnike kohta. Selle päringu teeb kohtutäitur korra teatud perioodi jooksul kõikide menetluses olevate võlgnike osas. Masspäring tehakse saamaks teada, kellele on hüvitus määratud või kellele on tegelikult makstud vähem või rohkem kui oli määratud hüvitis. See teadmine võimaldaks kohtutäituril kas määratud hüvitis õiguspärasel juhul arestida või viia juba enne võlgnikult kaebuse saamist võlgniku pangakontole seatud arest vastavusse kehtivast õigusest tulenevate nõuetega (näiteks välistamaks makstud sotsiaaltoetuse arestimist). Üksikpäring peab olema mõeldud üksikjuhtumi lahendamiseks, nt võlgniku kaebuse menetlemisel tuleb kohtutäituril käsitleda võlgniku viimase kolme kuu sissetulekute suurust, kaebuse või avaldusega hilinemisel ka kuni kuue eelneva kuu sissetulekuid. Üksikpäringuga peaks kohtutäituril olema võimalik saada kogu info, mis kohtutäituril on õigus Sotsiaalkindlustusametilt saada. Eesmärgipärane on teha üksikpäring siis, kui lahendatakse konkreetse võlgniku juhtum.
Küsimus oli ka selles, et väljastatavate andmete koosseis ei tohiks üksik- ja masspäringus erineda. Seepärast on Koda seisukohal, et nii üksik kui ka masspäringust peab kasutaja saama iga isiku kohta võrdse sisu ja koosseisuga andmekomplekti. Väljastatav andmekomplekt peaks olema selline:
Isikukood
Nimi
Otsused
• Hüvitise liik
• Kuu
• Aasta
• Periood
• Väljamakse kuupäev
• Määratud summa
Maksed
• Hüvitise liik
• Kuu
• Aasta
• Väljamakse kuupäev
• Makstud summa
• Brutosumma
• Tulumaks
• Kinnipidamine
• Netosumma
• Maksekanal
• Pangakonto number
• Isiku enda või muu isiku konto
• Kojukanne
Kui otsuseid ei ole, siis antakse vastus „Otsused puuduvad“, kui maksed puuduvad, siis antakse vastus „Maksed puuduvad“. Andmed tuleb esitada jooksva ja kuue eelneva kuu kohta, kui kohtutäitur ei ole määratlenud lühemat perioodi.
II
TMS § 26 lg 2 ja lg 4 alusel on Sotsiaalkindlustusametil kohustus avaldada võlgniku sissetulekuallikas, sh nii väljamakseviis kui ka pangakonto. Sotsiaalkindlustusamet saab andmete väljastamisest keelduda ainult seaduse alusel (TMS § 26 lg 2 viimane lause), kuid antud juhul sellist alust ei ole.
Sotsiaalkindlustusameti põhjendus, et kohtutäituritel on võimalik teha e-päringuid isikute pangakontode kohta otse krediidiasutustele, ei ole asjakohane, kuna nii seaduse (SÜS § 28 lg 3) kui Sotsiaalkindlustusameti iseteenindusportaali kaudu on võimalik suunata hüvitise väljamakse kolmanda isiku kontole või välisriigi kontole. Samuti on võimalus rahaline hüvitis kätte saada kojukandena. Juhul kui kohtutäituril ei ole võimalik tuvastada, et Sotsiaalkindlustusameti makstav hüvitis kantakse kolmanda isiku kontole või välisriigi kontole, annab see võimaluse võlgnikule kas osaliselt või täielikult sissetulekuid varjata ja seeläbi tekitada kahju sissenõudjale. Näiteks kohtuasjas nr 1-17-8604 karistati pankrotivõlgnikku selle eest, et varjas pensioni saamist isiklikule pangakontole „AT, varjamaks halduri eest pensioni saamist, ei lasknud pensionit kanda mõnele enda poolt kasutatavale arvelduskontole, vaid märkis esitatud avalduses arvelduskontoks, kuhu ülekanne teha, oma abikaasa Xxxx AS-is Swedbank asuva arvelduskonto“.
Samuti on nii seadusandja kui ka kohtupraktika pannud kohtutäiturile kohustuse tagada võlgniku pangakontole enda ja tema ülalpeetavate ülevalpidamiseks minimaalselt vajalikud vahendid. Riigikohus on 15.03.2017 otsuses nr 3-2-1-166-16 rõhutanud: „Kui kohtutäiturile on teada, et võlgniku pangakontole laekuvad töötutoetused ja toimetulekutoetus, tuleb täituril pangale edastatavas teates mh märkida, et arestimisele ei kuulu Eesti Töötukassalt laekuv töötutoetus ning kohalikult omavalitsuselt laekuv toimetulekutoetus. Kahtluse korral on kohtutäituril võimalik nõuda laekumiste kohta teavet nii võlgnikult, töötukassalt kui ka kohalikult omavalitsuselt (TMS § 26 lg-d 1 ja 2). Võlgnikule TMS § 133 lg 1 teises lauses ja lg-s 2 ette nähtud õiguskaitsevõimalus ei vabasta kohtutäiturit kohustusest koguda täitemenetluseks vajalikku teavet ning võtta tarvitusele seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks (TMS § 8).“
Nii Sotsiaalkindlustusamet kui ka Eesti Töötukassa on võlgniku suhtes kohustatud kolmandad isikud TMS § 26 lg 2 tähenduses, kellel lasub kohustus kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks vajaliku informatsiooni väljastamiseks. Eesti Töötukassa täidab TMS §-st 26 tulenevat kohustust ja väljastab kohtutäituritele infot hüvitise suuruse kui ka pangakonto andmed. Samuti on Justiitsministeerium korduvalt juhtinud kohtutäiturite tähelepanu, et kahtluse korral on täituril võimalik nõuda laekumiste kohta teavet nii võlgnikult, töötukassalt kui ka kohalikult omavalitsuselt (Justiitsministeeriumi 21.03.2019 kiri Kojale).
Analoogiliselt väljastab pangakonto info kohtutäituritele TMS § 8, § 26 alusel AS Eesti Pensionikeskus ja Õiguskantsler on 03.12.2021 seisukohas rõhutanud, et pangakonto informatsioon on vajalik nii kohtutäiturile kui ka sissenõudjale vajadusel täiendavate meetme tarvitusele võtmiseks välisriigis: „Kohtutäituril on kohustus selgitada täitemenetluse osalistele nende õigusi ja kohustusi (TMS § 8 lg 1). Seega, kui kohtutäitur saab teada, et täitemenetluse võlgnik on soovinud II pensionisamba väljamakset välisriigis asuva krediidiasutuse kontole, tuleb tal selgitada sissenõudjale, et II pensionisamba väljamakse arvel on võimalik nõue täitmisele pöörata välisriigis, vastavalt selles riigis kehtivale õigusele. Samuti peab kohtutäitur andma selgitusi, et välisriigis täitedokumendi täitmiseks vajaliku teabe saamiseks on õigus pöörduda Justiitsministeeriumi poole.“
Lisaks võimaldab kolmanda isiku pangakonto numbri teadasaamine kohtutäituril vajadusel arestida võlgniku nõude konto omanikuks oleva kolmanda isiku suhtes TMS § 26 lg 2 ja § 118 alusel.
Seadusandja on kohtutäiturite õigusi laiendanud ja TMS § 26 lg 31 alusel on kohtutäituritele antud õigus taotleda kohtu kaudu krediidiasutuselt kolmanda isiku pangakonto väljavõtet võlanõuete täitmiseks. Seletuskirjas on õiguste laiendamist põhjendatud järgmiselt: Paragrahvi 26 täiendatakse lõikega 31 põhjusel, et kolmanda isiku konto väljavõtte vaatamine on kohtutäiturile vajalik, et nt tuvastada võlgniku tegeliku sissetuleku suurus.
Näiteks on Harju Maakohus 24.01.2022 kohtumääruse nr 2-22-1048 alusel rahuldanud kohtutäituri avalduse ja kohustanud Swedbank AS-l väljastama võlgniku ema arvelduskonto väljavõtted, kuna täitemenetluse raames sai kohtutäiturile teatavaks, et võlgnik on osa oma rahalisi vahendeid suunanud arestimise vältimiseks ema kontole.
Konto väljavõte võimaldab kohtutäituril täpsustada võlgniku varalist olukorda ning vajadusel korrigeerida tema pangakontodele ja sissetulekutele seatud areste. TMS § 32 alusel tõendab kohtutäitur kolmandate isikute suhtes oma täitetoimingute tegemise õigust täitedokumendiga. TMS § 59 lg 2 alusel on võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on võlgniku suhtes varalisi kohustusi.
Samuti kui kohtutäiturile saab täitemenetluse käigus teatavaks, et võlgnik kasutab välisriigi pangakontot või suunab osa oma sissetulekuid välisriigi pangakontodele, siis edastab kohtutäitur vastava info sissenõudjale, kes saadud informatsiooni alusel taotleb kohtult Euroopa täitekorralduse tõendi väljastamist või Euroopa pangakontode arestimismäärust välisriigis täitedokumendi täitmiseks (TMS § 4 lg 4).
Eelnevale tuginedes on Koda seisukohal, et TMS annab piisavad õigused kohtutäiturile nii võlgniku kui ka kolmanda isiku pangakonto andmete teadasaamiseks, kuhu maksab Sotsiaalkindlustusamet võlgnikule määratud hüvitise või toetuse. Sotsiaalkindlustusameti viidatud Riigikohtu 26.09.2022 lahendi nr 3-20-1449 sisuks oli, et kindlustusandjal polnud alust saada teada isikule makstud puudetoetust, kuna seda ei olnud põhjust isikule makstavast hüvitusest maha arvestada (lahendi punktid 26., 26.1, ja 26.2.).
Ei ole asjakohane ega põhistatud Sotsiaalkindlustusameti põhjendus, mille kohaselt ei ole vajalik eristada, millise lapse eest peretoetust on makstud, kuna peretoetus tervikuna ei ole arestitav. Peretoetus ainsa sissetulekuna ei ole tõesti arestitav, kuid arestitava osa määramiseks on kohtutäitur kohustatud võlgniku erinevad sissetulekud summeerima ja selle eelduse täitmiseks on vaja välja selgitada peretoetuse suurus ja isik, kelle eest peretoetus on määratud.
Ka Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-68-07 selgitanud, et lisaks RPKS §-le 47 tuleb riiklikust pensionist kinnipidamise korral arvestada TMS § 132 lõikega 1, mille kohaselt ei arestita sissetulekut, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Seega tuleb alati võlgniku sissetulekutele sissenõude pööramiseks (sh riiklikust pensionist kinnipidamiseks) kindlaks teha võlgniku kõik sissetulekud ning nende suurus kokku. Riiklikule pensionile võib sissenõude pöörata RPKS § 47 lõikes 3 toodud ulatuses üksnes juhul, kui pensionäri ülejäänud sissetulekud (pensioni alles jääv osa jt sissetulekud kokku) vastavad TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäärale.
Lisame siia ka veel viite PKS § 101 lg-le 5, mille kohaselt ei pea lapsevanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Sellest tulenevalt on vaja kohtutäituril teada, millise lapse eest, kellele ja kui palju on Sotsiaalkindlustusamet toetust maksnud. Indekseeritava elatise kohtuotsuste täitmiseks on kohtutäituril vaja infot kui suur on peretoetus ja lastetoetus. Teatavasti peretoetuse erinevad kombinatsioonid erinevatest vanematest pärinevate laste puhul ei ole muud moodi kontrollitavad kui algallikast. Alternatiivsed võimalused neid andmeid kontrollida võlgniku, sissenõudja või muu isiku kaudu on ebaproportsionaalselt kulukad ega pruugi tagada üldse mitte mingit tulemust. Samuti on kohtutäitur antud andmete kontrollimiseks õigustatud pöörduma Sotsiaalkindlustusameti poole ja nõudma nende andmete väljastamist oma ametiülesannete täitmiseks. See omakorda suurendab infovahetuse puudumisest tingitud kirjavahetust mõlemale poolele.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Aive Kolsar
Ametikogu juhatuse esimees
Jaan Lõõnik, [email protected], 6464619
Digiallkirjad
Allkirjade kehtivust ei ole
kontrollitud.
AIVE KOLSAR
PNOEE-47506036523
2024-05-23 06:52:58
Maret Maripuu
Peadirektor
Sotsiaalkindlustusamet
[email protected] 23.05.2024 nr 3-6/3
Toetuste ja hüvitiste andmevahetusteenuse arendustest
Lugupeetav Maret Maripuu
Sotsiaalkindlustusamet on teavitanud Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda (edaspidi Koda) teenuse skais2/taituri_vmaksed/v1 uuendamisest tõstmaks väljastatavate andmete kvaliteeti ja vähendamaks andmepäringute koormust ameti serveritele. Ettevalmistavate arutelude käigus lepiti kokku, et Koda esitab kirjaliku seisukoha üksik- ja masspäringu sisu ja perioodide kohta ning millistel eesmärkidel vajavad Koja liikmed pangakonto andmeid, kuhu on hüvitis või toetus makstud.
I
Koda on seisukohal, et üksik- ja masspäringu planeerimisel tuleb lähtuda nende päringute kasutamise eesmärgist. Masspäring peab väljastama andmeid, mida on kohtutäituril vaja saada kõikide tema menetluses olevate võlgnike kohta. Selle päringu teeb kohtutäitur korra teatud perioodi jooksul kõikide menetluses olevate võlgnike osas. Masspäring tehakse saamaks teada, kellele on hüvitus määratud või kellele on tegelikult makstud vähem või rohkem kui oli määratud hüvitis. See teadmine võimaldaks kohtutäituril kas määratud hüvitis õiguspärasel juhul arestida või viia juba enne võlgnikult kaebuse saamist võlgniku pangakontole seatud arest vastavusse kehtivast õigusest tulenevate nõuetega (näiteks välistamaks makstud sotsiaaltoetuse arestimist). Üksikpäring peab olema mõeldud üksikjuhtumi lahendamiseks, nt võlgniku kaebuse menetlemisel tuleb kohtutäituril käsitleda võlgniku viimase kolme kuu sissetulekute suurust, kaebuse või avaldusega hilinemisel ka kuni kuue eelneva kuu sissetulekuid. Üksikpäringuga peaks kohtutäituril olema võimalik saada kogu info, mis kohtutäituril on õigus Sotsiaalkindlustusametilt saada. Eesmärgipärane on teha üksikpäring siis, kui lahendatakse konkreetse võlgniku juhtum.
Küsimus oli ka selles, et väljastatavate andmete koosseis ei tohiks üksik- ja masspäringus erineda. Seepärast on Koda seisukohal, et nii üksik kui ka masspäringust peab kasutaja saama iga isiku kohta võrdse sisu ja koosseisuga andmekomplekti. Väljastatav andmekomplekt peaks olema selline:
Isikukood
Nimi
Otsused
• Hüvitise liik
• Kuu
• Aasta
• Periood
• Väljamakse kuupäev
• Määratud summa
Maksed
• Hüvitise liik
• Kuu
• Aasta
• Väljamakse kuupäev
• Makstud summa
• Brutosumma
• Tulumaks
• Kinnipidamine
• Netosumma
• Maksekanal
• Pangakonto number
• Isiku enda või muu isiku konto
• Kojukanne
Kui otsuseid ei ole, siis antakse vastus „Otsused puuduvad“, kui maksed puuduvad, siis antakse vastus „Maksed puuduvad“. Andmed tuleb esitada jooksva ja kuue eelneva kuu kohta, kui kohtutäitur ei ole määratlenud lühemat perioodi.
II
TMS § 26 lg 2 ja lg 4 alusel on Sotsiaalkindlustusametil kohustus avaldada võlgniku sissetulekuallikas, sh nii väljamakseviis kui ka pangakonto. Sotsiaalkindlustusamet saab andmete väljastamisest keelduda ainult seaduse alusel (TMS § 26 lg 2 viimane lause), kuid antud juhul sellist alust ei ole.
Sotsiaalkindlustusameti põhjendus, et kohtutäituritel on võimalik teha e-päringuid isikute pangakontode kohta otse krediidiasutustele, ei ole asjakohane, kuna nii seaduse (SÜS § 28 lg 3) kui Sotsiaalkindlustusameti iseteenindusportaali kaudu on võimalik suunata hüvitise väljamakse kolmanda isiku kontole või välisriigi kontole. Samuti on võimalus rahaline hüvitis kätte saada kojukandena. Juhul kui kohtutäituril ei ole võimalik tuvastada, et Sotsiaalkindlustusameti makstav hüvitis kantakse kolmanda isiku kontole või välisriigi kontole, annab see võimaluse võlgnikule kas osaliselt või täielikult sissetulekuid varjata ja seeläbi tekitada kahju sissenõudjale. Näiteks kohtuasjas nr 1-17-8604 karistati pankrotivõlgnikku selle eest, et varjas pensioni saamist isiklikule pangakontole „AT, varjamaks halduri eest pensioni saamist, ei lasknud pensionit kanda mõnele enda poolt kasutatavale arvelduskontole, vaid märkis esitatud avalduses arvelduskontoks, kuhu ülekanne teha, oma abikaasa Xxxx AS-is Swedbank asuva arvelduskonto“.
Samuti on nii seadusandja kui ka kohtupraktika pannud kohtutäiturile kohustuse tagada võlgniku pangakontole enda ja tema ülalpeetavate ülevalpidamiseks minimaalselt vajalikud vahendid. Riigikohus on 15.03.2017 otsuses nr 3-2-1-166-16 rõhutanud: „Kui kohtutäiturile on teada, et võlgniku pangakontole laekuvad töötutoetused ja toimetulekutoetus, tuleb täituril pangale edastatavas teates mh märkida, et arestimisele ei kuulu Eesti Töötukassalt laekuv töötutoetus ning kohalikult omavalitsuselt laekuv toimetulekutoetus. Kahtluse korral on kohtutäituril võimalik nõuda laekumiste kohta teavet nii võlgnikult, töötukassalt kui ka kohalikult omavalitsuselt (TMS § 26 lg-d 1 ja 2). Võlgnikule TMS § 133 lg 1 teises lauses ja lg-s 2 ette nähtud õiguskaitsevõimalus ei vabasta kohtutäiturit kohustusest koguda täitemenetluseks vajalikku teavet ning võtta tarvitusele seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks (TMS § 8).“
Nii Sotsiaalkindlustusamet kui ka Eesti Töötukassa on võlgniku suhtes kohustatud kolmandad isikud TMS § 26 lg 2 tähenduses, kellel lasub kohustus kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks vajaliku informatsiooni väljastamiseks. Eesti Töötukassa täidab TMS §-st 26 tulenevat kohustust ja väljastab kohtutäituritele infot hüvitise suuruse kui ka pangakonto andmed. Samuti on Justiitsministeerium korduvalt juhtinud kohtutäiturite tähelepanu, et kahtluse korral on täituril võimalik nõuda laekumiste kohta teavet nii võlgnikult, töötukassalt kui ka kohalikult omavalitsuselt (Justiitsministeeriumi 21.03.2019 kiri Kojale).
Analoogiliselt väljastab pangakonto info kohtutäituritele TMS § 8, § 26 alusel AS Eesti Pensionikeskus ja Õiguskantsler on 03.12.2021 seisukohas rõhutanud, et pangakonto informatsioon on vajalik nii kohtutäiturile kui ka sissenõudjale vajadusel täiendavate meetme tarvitusele võtmiseks välisriigis: „Kohtutäituril on kohustus selgitada täitemenetluse osalistele nende õigusi ja kohustusi (TMS § 8 lg 1). Seega, kui kohtutäitur saab teada, et täitemenetluse võlgnik on soovinud II pensionisamba väljamakset välisriigis asuva krediidiasutuse kontole, tuleb tal selgitada sissenõudjale, et II pensionisamba väljamakse arvel on võimalik nõue täitmisele pöörata välisriigis, vastavalt selles riigis kehtivale õigusele. Samuti peab kohtutäitur andma selgitusi, et välisriigis täitedokumendi täitmiseks vajaliku teabe saamiseks on õigus pöörduda Justiitsministeeriumi poole.“
Lisaks võimaldab kolmanda isiku pangakonto numbri teadasaamine kohtutäituril vajadusel arestida võlgniku nõude konto omanikuks oleva kolmanda isiku suhtes TMS § 26 lg 2 ja § 118 alusel.
Seadusandja on kohtutäiturite õigusi laiendanud ja TMS § 26 lg 31 alusel on kohtutäituritele antud õigus taotleda kohtu kaudu krediidiasutuselt kolmanda isiku pangakonto väljavõtet võlanõuete täitmiseks. Seletuskirjas on õiguste laiendamist põhjendatud järgmiselt: Paragrahvi 26 täiendatakse lõikega 31 põhjusel, et kolmanda isiku konto väljavõtte vaatamine on kohtutäiturile vajalik, et nt tuvastada võlgniku tegeliku sissetuleku suurus.
Näiteks on Harju Maakohus 24.01.2022 kohtumääruse nr 2-22-1048 alusel rahuldanud kohtutäituri avalduse ja kohustanud Swedbank AS-l väljastama võlgniku ema arvelduskonto väljavõtted, kuna täitemenetluse raames sai kohtutäiturile teatavaks, et võlgnik on osa oma rahalisi vahendeid suunanud arestimise vältimiseks ema kontole.
Konto väljavõte võimaldab kohtutäituril täpsustada võlgniku varalist olukorda ning vajadusel korrigeerida tema pangakontodele ja sissetulekutele seatud areste. TMS § 32 alusel tõendab kohtutäitur kolmandate isikute suhtes oma täitetoimingute tegemise õigust täitedokumendiga. TMS § 59 lg 2 alusel on võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on võlgniku suhtes varalisi kohustusi.
Samuti kui kohtutäiturile saab täitemenetluse käigus teatavaks, et võlgnik kasutab välisriigi pangakontot või suunab osa oma sissetulekuid välisriigi pangakontodele, siis edastab kohtutäitur vastava info sissenõudjale, kes saadud informatsiooni alusel taotleb kohtult Euroopa täitekorralduse tõendi väljastamist või Euroopa pangakontode arestimismäärust välisriigis täitedokumendi täitmiseks (TMS § 4 lg 4).
Eelnevale tuginedes on Koda seisukohal, et TMS annab piisavad õigused kohtutäiturile nii võlgniku kui ka kolmanda isiku pangakonto andmete teadasaamiseks, kuhu maksab Sotsiaalkindlustusamet võlgnikule määratud hüvitise või toetuse. Sotsiaalkindlustusameti viidatud Riigikohtu 26.09.2022 lahendi nr 3-20-1449 sisuks oli, et kindlustusandjal polnud alust saada teada isikule makstud puudetoetust, kuna seda ei olnud põhjust isikule makstavast hüvitusest maha arvestada (lahendi punktid 26., 26.1, ja 26.2.).
Ei ole asjakohane ega põhistatud Sotsiaalkindlustusameti põhjendus, mille kohaselt ei ole vajalik eristada, millise lapse eest peretoetust on makstud, kuna peretoetus tervikuna ei ole arestitav. Peretoetus ainsa sissetulekuna ei ole tõesti arestitav, kuid arestitava osa määramiseks on kohtutäitur kohustatud võlgniku erinevad sissetulekud summeerima ja selle eelduse täitmiseks on vaja välja selgitada peretoetuse suurus ja isik, kelle eest peretoetus on määratud.
Ka Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-68-07 selgitanud, et lisaks RPKS §-le 47 tuleb riiklikust pensionist kinnipidamise korral arvestada TMS § 132 lõikega 1, mille kohaselt ei arestita sissetulekut, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Seega tuleb alati võlgniku sissetulekutele sissenõude pööramiseks (sh riiklikust pensionist kinnipidamiseks) kindlaks teha võlgniku kõik sissetulekud ning nende suurus kokku. Riiklikule pensionile võib sissenõude pöörata RPKS § 47 lõikes 3 toodud ulatuses üksnes juhul, kui pensionäri ülejäänud sissetulekud (pensioni alles jääv osa jt sissetulekud kokku) vastavad TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäärale.
Lisame siia ka veel viite PKS § 101 lg-le 5, mille kohaselt ei pea lapsevanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Sellest tulenevalt on vaja kohtutäituril teada, millise lapse eest, kellele ja kui palju on Sotsiaalkindlustusamet toetust maksnud. Indekseeritava elatise kohtuotsuste täitmiseks on kohtutäituril vaja infot kui suur on peretoetus ja lastetoetus. Teatavasti peretoetuse erinevad kombinatsioonid erinevatest vanematest pärinevate laste puhul ei ole muud moodi kontrollitavad kui algallikast. Alternatiivsed võimalused neid andmeid kontrollida võlgniku, sissenõudja või muu isiku kaudu on ebaproportsionaalselt kulukad ega pruugi tagada üldse mitte mingit tulemust. Samuti on kohtutäitur antud andmete kontrollimiseks õigustatud pöörduma Sotsiaalkindlustusameti poole ja nõudma nende andmete väljastamist oma ametiülesannete täitmiseks. See omakorda suurendab infovahetuse puudumisest tingitud kirjavahetust mõlemale poolele.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Aive Kolsar
Ametikogu juhatuse esimees
Jaan Lõõnik, [email protected], 6464619
Peadirektor
Sotsiaalkindlustusamet
[email protected] 23.05.2024 nr 3-6/3
Toetuste ja hüvitiste andmevahetusteenuse arendustest
Lugupeetav Maret Maripuu
Sotsiaalkindlustusamet on teavitanud Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda (edaspidi Koda) teenuse skais2/taituri_vmaksed/v1 uuendamisest tõstmaks väljastatavate andmete kvaliteeti ja vähendamaks andmepäringute koormust ameti serveritele. Ettevalmistavate arutelude käigus lepiti kokku, et Koda esitab kirjaliku seisukoha üksik- ja masspäringu sisu ja perioodide kohta ning millistel eesmärkidel vajavad Koja liikmed pangakonto andmeid, kuhu on hüvitis või toetus makstud.
I
Koda on seisukohal, et üksik- ja masspäringu planeerimisel tuleb lähtuda nende päringute kasutamise eesmärgist. Masspäring peab väljastama andmeid, mida on kohtutäituril vaja saada kõikide tema menetluses olevate võlgnike kohta. Selle päringu teeb kohtutäitur korra teatud perioodi jooksul kõikide menetluses olevate võlgnike osas. Masspäring tehakse saamaks teada, kellele on hüvitus määratud või kellele on tegelikult makstud vähem või rohkem kui oli määratud hüvitis. See teadmine võimaldaks kohtutäituril kas määratud hüvitis õiguspärasel juhul arestida või viia juba enne võlgnikult kaebuse saamist võlgniku pangakontole seatud arest vastavusse kehtivast õigusest tulenevate nõuetega (näiteks välistamaks makstud sotsiaaltoetuse arestimist). Üksikpäring peab olema mõeldud üksikjuhtumi lahendamiseks, nt võlgniku kaebuse menetlemisel tuleb kohtutäituril käsitleda võlgniku viimase kolme kuu sissetulekute suurust, kaebuse või avaldusega hilinemisel ka kuni kuue eelneva kuu sissetulekuid. Üksikpäringuga peaks kohtutäituril olema võimalik saada kogu info, mis kohtutäituril on õigus Sotsiaalkindlustusametilt saada. Eesmärgipärane on teha üksikpäring siis, kui lahendatakse konkreetse võlgniku juhtum.
Küsimus oli ka selles, et väljastatavate andmete koosseis ei tohiks üksik- ja masspäringus erineda. Seepärast on Koda seisukohal, et nii üksik kui ka masspäringust peab kasutaja saama iga isiku kohta võrdse sisu ja koosseisuga andmekomplekti. Väljastatav andmekomplekt peaks olema selline:
Isikukood
Nimi
Otsused
• Hüvitise liik
• Kuu
• Aasta
• Periood
• Väljamakse kuupäev
• Määratud summa
Maksed
• Hüvitise liik
• Kuu
• Aasta
• Väljamakse kuupäev
• Makstud summa
• Brutosumma
• Tulumaks
• Kinnipidamine
• Netosumma
• Maksekanal
• Pangakonto number
• Isiku enda või muu isiku konto
• Kojukanne
Kui otsuseid ei ole, siis antakse vastus „Otsused puuduvad“, kui maksed puuduvad, siis antakse vastus „Maksed puuduvad“. Andmed tuleb esitada jooksva ja kuue eelneva kuu kohta, kui kohtutäitur ei ole määratlenud lühemat perioodi.
II
TMS § 26 lg 2 ja lg 4 alusel on Sotsiaalkindlustusametil kohustus avaldada võlgniku sissetulekuallikas, sh nii väljamakseviis kui ka pangakonto. Sotsiaalkindlustusamet saab andmete väljastamisest keelduda ainult seaduse alusel (TMS § 26 lg 2 viimane lause), kuid antud juhul sellist alust ei ole.
Sotsiaalkindlustusameti põhjendus, et kohtutäituritel on võimalik teha e-päringuid isikute pangakontode kohta otse krediidiasutustele, ei ole asjakohane, kuna nii seaduse (SÜS § 28 lg 3) kui Sotsiaalkindlustusameti iseteenindusportaali kaudu on võimalik suunata hüvitise väljamakse kolmanda isiku kontole või välisriigi kontole. Samuti on võimalus rahaline hüvitis kätte saada kojukandena. Juhul kui kohtutäituril ei ole võimalik tuvastada, et Sotsiaalkindlustusameti makstav hüvitis kantakse kolmanda isiku kontole või välisriigi kontole, annab see võimaluse võlgnikule kas osaliselt või täielikult sissetulekuid varjata ja seeläbi tekitada kahju sissenõudjale. Näiteks kohtuasjas nr 1-17-8604 karistati pankrotivõlgnikku selle eest, et varjas pensioni saamist isiklikule pangakontole „AT, varjamaks halduri eest pensioni saamist, ei lasknud pensionit kanda mõnele enda poolt kasutatavale arvelduskontole, vaid märkis esitatud avalduses arvelduskontoks, kuhu ülekanne teha, oma abikaasa Xxxx AS-is Swedbank asuva arvelduskonto“.
Samuti on nii seadusandja kui ka kohtupraktika pannud kohtutäiturile kohustuse tagada võlgniku pangakontole enda ja tema ülalpeetavate ülevalpidamiseks minimaalselt vajalikud vahendid. Riigikohus on 15.03.2017 otsuses nr 3-2-1-166-16 rõhutanud: „Kui kohtutäiturile on teada, et võlgniku pangakontole laekuvad töötutoetused ja toimetulekutoetus, tuleb täituril pangale edastatavas teates mh märkida, et arestimisele ei kuulu Eesti Töötukassalt laekuv töötutoetus ning kohalikult omavalitsuselt laekuv toimetulekutoetus. Kahtluse korral on kohtutäituril võimalik nõuda laekumiste kohta teavet nii võlgnikult, töötukassalt kui ka kohalikult omavalitsuselt (TMS § 26 lg-d 1 ja 2). Võlgnikule TMS § 133 lg 1 teises lauses ja lg-s 2 ette nähtud õiguskaitsevõimalus ei vabasta kohtutäiturit kohustusest koguda täitemenetluseks vajalikku teavet ning võtta tarvitusele seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks (TMS § 8).“
Nii Sotsiaalkindlustusamet kui ka Eesti Töötukassa on võlgniku suhtes kohustatud kolmandad isikud TMS § 26 lg 2 tähenduses, kellel lasub kohustus kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks vajaliku informatsiooni väljastamiseks. Eesti Töötukassa täidab TMS §-st 26 tulenevat kohustust ja väljastab kohtutäituritele infot hüvitise suuruse kui ka pangakonto andmed. Samuti on Justiitsministeerium korduvalt juhtinud kohtutäiturite tähelepanu, et kahtluse korral on täituril võimalik nõuda laekumiste kohta teavet nii võlgnikult, töötukassalt kui ka kohalikult omavalitsuselt (Justiitsministeeriumi 21.03.2019 kiri Kojale).
Analoogiliselt väljastab pangakonto info kohtutäituritele TMS § 8, § 26 alusel AS Eesti Pensionikeskus ja Õiguskantsler on 03.12.2021 seisukohas rõhutanud, et pangakonto informatsioon on vajalik nii kohtutäiturile kui ka sissenõudjale vajadusel täiendavate meetme tarvitusele võtmiseks välisriigis: „Kohtutäituril on kohustus selgitada täitemenetluse osalistele nende õigusi ja kohustusi (TMS § 8 lg 1). Seega, kui kohtutäitur saab teada, et täitemenetluse võlgnik on soovinud II pensionisamba väljamakset välisriigis asuva krediidiasutuse kontole, tuleb tal selgitada sissenõudjale, et II pensionisamba väljamakse arvel on võimalik nõue täitmisele pöörata välisriigis, vastavalt selles riigis kehtivale õigusele. Samuti peab kohtutäitur andma selgitusi, et välisriigis täitedokumendi täitmiseks vajaliku teabe saamiseks on õigus pöörduda Justiitsministeeriumi poole.“
Lisaks võimaldab kolmanda isiku pangakonto numbri teadasaamine kohtutäituril vajadusel arestida võlgniku nõude konto omanikuks oleva kolmanda isiku suhtes TMS § 26 lg 2 ja § 118 alusel.
Seadusandja on kohtutäiturite õigusi laiendanud ja TMS § 26 lg 31 alusel on kohtutäituritele antud õigus taotleda kohtu kaudu krediidiasutuselt kolmanda isiku pangakonto väljavõtet võlanõuete täitmiseks. Seletuskirjas on õiguste laiendamist põhjendatud järgmiselt: Paragrahvi 26 täiendatakse lõikega 31 põhjusel, et kolmanda isiku konto väljavõtte vaatamine on kohtutäiturile vajalik, et nt tuvastada võlgniku tegeliku sissetuleku suurus.
Näiteks on Harju Maakohus 24.01.2022 kohtumääruse nr 2-22-1048 alusel rahuldanud kohtutäituri avalduse ja kohustanud Swedbank AS-l väljastama võlgniku ema arvelduskonto väljavõtted, kuna täitemenetluse raames sai kohtutäiturile teatavaks, et võlgnik on osa oma rahalisi vahendeid suunanud arestimise vältimiseks ema kontole.
Konto väljavõte võimaldab kohtutäituril täpsustada võlgniku varalist olukorda ning vajadusel korrigeerida tema pangakontodele ja sissetulekutele seatud areste. TMS § 32 alusel tõendab kohtutäitur kolmandate isikute suhtes oma täitetoimingute tegemise õigust täitedokumendiga. TMS § 59 lg 2 alusel on võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on võlgniku suhtes varalisi kohustusi.
Samuti kui kohtutäiturile saab täitemenetluse käigus teatavaks, et võlgnik kasutab välisriigi pangakontot või suunab osa oma sissetulekuid välisriigi pangakontodele, siis edastab kohtutäitur vastava info sissenõudjale, kes saadud informatsiooni alusel taotleb kohtult Euroopa täitekorralduse tõendi väljastamist või Euroopa pangakontode arestimismäärust välisriigis täitedokumendi täitmiseks (TMS § 4 lg 4).
Eelnevale tuginedes on Koda seisukohal, et TMS annab piisavad õigused kohtutäiturile nii võlgniku kui ka kolmanda isiku pangakonto andmete teadasaamiseks, kuhu maksab Sotsiaalkindlustusamet võlgnikule määratud hüvitise või toetuse. Sotsiaalkindlustusameti viidatud Riigikohtu 26.09.2022 lahendi nr 3-20-1449 sisuks oli, et kindlustusandjal polnud alust saada teada isikule makstud puudetoetust, kuna seda ei olnud põhjust isikule makstavast hüvitusest maha arvestada (lahendi punktid 26., 26.1, ja 26.2.).
Ei ole asjakohane ega põhistatud Sotsiaalkindlustusameti põhjendus, mille kohaselt ei ole vajalik eristada, millise lapse eest peretoetust on makstud, kuna peretoetus tervikuna ei ole arestitav. Peretoetus ainsa sissetulekuna ei ole tõesti arestitav, kuid arestitava osa määramiseks on kohtutäitur kohustatud võlgniku erinevad sissetulekud summeerima ja selle eelduse täitmiseks on vaja välja selgitada peretoetuse suurus ja isik, kelle eest peretoetus on määratud.
Ka Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-68-07 selgitanud, et lisaks RPKS §-le 47 tuleb riiklikust pensionist kinnipidamise korral arvestada TMS § 132 lõikega 1, mille kohaselt ei arestita sissetulekut, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Seega tuleb alati võlgniku sissetulekutele sissenõude pööramiseks (sh riiklikust pensionist kinnipidamiseks) kindlaks teha võlgniku kõik sissetulekud ning nende suurus kokku. Riiklikule pensionile võib sissenõude pöörata RPKS § 47 lõikes 3 toodud ulatuses üksnes juhul, kui pensionäri ülejäänud sissetulekud (pensioni alles jääv osa jt sissetulekud kokku) vastavad TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäärale.
Lisame siia ka veel viite PKS § 101 lg-le 5, mille kohaselt ei pea lapsevanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Sellest tulenevalt on vaja kohtutäituril teada, millise lapse eest, kellele ja kui palju on Sotsiaalkindlustusamet toetust maksnud. Indekseeritava elatise kohtuotsuste täitmiseks on kohtutäituril vaja infot kui suur on peretoetus ja lastetoetus. Teatavasti peretoetuse erinevad kombinatsioonid erinevatest vanematest pärinevate laste puhul ei ole muud moodi kontrollitavad kui algallikast. Alternatiivsed võimalused neid andmeid kontrollida võlgniku, sissenõudja või muu isiku kaudu on ebaproportsionaalselt kulukad ega pruugi tagada üldse mitte mingit tulemust. Samuti on kohtutäitur antud andmete kontrollimiseks õigustatud pöörduma Sotsiaalkindlustusameti poole ja nõudma nende andmete väljastamist oma ametiülesannete täitmiseks. See omakorda suurendab infovahetuse puudumisest tingitud kirjavahetust mõlemale poolele.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Aive Kolsar
Ametikogu juhatuse esimees
Jaan Lõõnik, [email protected], 6464619