Lp Maarja Kirss

Palume Andmekaitse Inspektsiooni seisukohta andmete töötlemise lubatavuse osas kavandatava katsetuse raames järgmistel asjaoludel:

·      Suvised põuad on kaasa toonud veenappuse Viimsis ja Harkus (eelkõige Muraste piirkond)

·      Eesmärk on üle arvestusliku keskmise joogivee tarbimise puhul jälgida kõigi piirkonna veetarbijate huvides tarbimismäärasid, et kõigile veetarbijatele jaguks piisavalt vett ja seda mõistliku hinnaga lähtuvalt ÜVKS § 1 lg 2 ning võimaldamaks ka põuaperioodil tagada vee-ettevõtjal veetarbijale ÜVKS §-st 33 tulenevaid kohustusi.

·      Eesmärk on võimaldada vee-ettevõtjal pakkuda elutähtsa teenusena joogivett kõigile veetarbijatele kooskõlas sõlmitud teenuslepinguga.

·      Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirjades on nii Viimsis kui Harkus ettenähtud veetarbija kohustus kasutada veevärki ja kanalisatsiooni nii, et ei oleks häiritud teiste veetarbijate teenuslepingujärgsete nõuete täitmine. Ülemäärane vee tarbimine haljastuse ja kasvuhoonetaimede kastmiseks põua ajal ohustab kõigi teiste tarbijate võimalust saada piisavalt joogivett.

·      Katsetuse raames teavitatakse põua ajal vastavat majapidamist sellise veeressursi kasutamise märkimisväärsest tõusust, mis ei vasta mõistlikult ühe majapidamise vajadusele ning ületab eeldatavat arvestuslikku vajadust.

Planeeritava isikuandmete töötlemise taust ja sisu:

Viimastel aastatel on põuad erinevates piirkondades kaasa toonud veenappuse. Viimsi ning Muraste piirkondade probleeme uurides on selgunud, et põua ajal on suurim vee kasutuse kasv võrreldes tavapärasega just aedadega majades. Võib eeldada, et suur osa sellest märkimisväärsest veekulust on seotud kastmisega. Kastmine toob kaasa riski, et elanikele ei jagu joogivett.

Katse eesmärk on proovida, kas personaalsete veetarbimise koguste osas tagasiside andmine tarbijale koos üleskutsega tarbimist vähendada, aitab põuaperioodil tuua alla joogivee kasutamise hüppelise kasvu kastmise arvelt. 

Sõnumite saatmise kanaliteks on e-kirjad ning tekstisõnumid.

Perioodil, kus on tekkinud põuaoht, saadab vee-ettevõte (vastavalt Viimsi Vesi või Strantum) klientidele personaalse e-kirja, kus sisaldub info varasema tavaperioodi keskmise veetarbimise mahu kohta ööpäevas. Sellele lisatakse palve vee kasutust vähendada ning soovitused, kuidas seda teha.  

Tekstisõnumeid saadetakse põuaperioodil neile majapidamistele, kus vee tarbimine on eelmisel päeval olnud üle 15% antud majapidamise tavaperioodi (september 2023 - veebruar 2024) keskmise tasemega võrreldes. Sõnumite saatjaks on vee-ettevõte. 

Grupile 1 saadetakse põuaperioodil tekstisõnum palvega vee tarbimist vähendada, sõnumis sisaldub eelmise päeva veetarbimise määr liitrites võrreldes tavaperioodi keskmise päevase tarbimisega (liitrites).

Grupile 2 lisatakse samale sõnumile ka arvestus, kui mitme kohaliku elaniku veetarbimise määr tarbitud päevane kogus on. Selle puhul lähtutakse arvestuslikust keskmisest 110 liitrit päevas ühe inimese kohta.

Valim: Valimisse on valitud eramajad ning eraldi veemõõtjaga ridaelamud, mis suure tõenäosusega varasemate tarbimismustrite põhjal põuaperioodil joogiveega aeda/haljastust kastavad. See tähendab selliseid majapidamisi, kelle suveajatarbimine (2023. aastal) oli 15% kõrgem kui muudel aastaaegadel (arvestuse aluseks september 2023-veebruar 2024) ning need, kellel veetarbimine 2023. aasta põuaperioodil suurenes.

Mis andmeid töötleme: Katses töödeldakse Viimsi Vee ja Strantumi klientide veetarbimise andmeid. Katse ajal, st põuaperioodil, koguvad ja analüüsivad vee-ettevõtted tarbimisandmeid igapäevaselt.

Kes töötleb: Andmeid töötlevad ja sõnumeid edastavad vastavad vee-ettevõtted.

Andmete edastamine: Andmeid teistele asutusetele ei edastata. Valim on moodustatud ning grupid randomiseeritakse anonümiseeritud andmete põhjal.

Põhjendused:

Oleme seisukohal, et tegu on vee-ettevõtja poolse õigustatud huviga ning andmesubjekt on lepingu sõlmimisel andnud nõusoleku veekasutamise määrade osas oma andmeid töödelda. Andmetöötlus toimub töötleja ja kolmandate isikute huvides, et piirkonnas jaguks igapäevaseks eluks hädavajalikku joogivett. Andmesubjektidel on ka endil eluline huvi, et neile oleks joogivesi tagatud ning see on haljastuse ja/või kasvuhoone kastmisest prioriteetsem. 

Tegu on seadusliku huviga, kus juhitakse tähelepanu seadusest ja lepingust tulenevale kohustusele tarbida vett mõistlikus koguses ning teisi veetarbijaid arvestades.

Tegu on üksnes konkreetselt põuaperioodil esilekerkiva vajadusega. Tegu on reaalse probleemiga, mis viimastel aastatel sagenenud ning millele mõlemas vallas on otsitud lahendusi. Olukorrad on põhjustanud kogukondades pahameelt, aga pingeid, kus on pildistatud teiste elanike kastmistegevust ning seda avalikult sotsiaalmeediagruppides häbistamise eesmärgil jagatud. Leiame, et selliseid tegevusi oleks kogukonnas otstarbekas vältida.

Varasematel aastatel on katsetatud sõnumite saatmist, kuid sellega on pöördutud paljude inimeste poole, kes ei peaks olema sõnumite saajad—need, kelle veetarbimine põuaperioodil ei oluliselt ei tõuse.

Alternatiivina ei oleks meie hinnangul ka mõõdukas ega sobiv lugeda teenuslepingut rikutuks, piirata või peatada veega varustamist ja/või lõpetada lepinguid liigse vee tarbijatega.

Seetõttu tundub vee-ettevõtjatele kõige mõõdukam, sobivam ja vajalik teavitada vastavaid majapidamisi, kes rikuvad valdade ühisveevärgi ja kanalisatsiooni kasutamise eeskirja ning seeläbi ka teenuslepingut.

Andmeid kogutakse vaid üldise majapidamise kohta, mitte konkreetsete isikute osas. Teavitatakse üksnes teenuslepingus märgitud kontaktisikut. Isikuandmeid ei avaldata.

Lähtuvalt eeltoodust palume Andmekaitse Inspektsiooni hinnangut isikuandmete töötlemise lubatavusele põuaperioodil seoses vajadusega tagada joogivee kättesaadavus kõigile piirkonna vallaelanikele.

Lugupidamisega,

Pille Arula

AS Viimsi Vesi