Dokumendiregister | Põhja Ringkonnaprokuratuur |
Viit | PRP-15/24/2485 |
Registreeritud | 23.05.2024 |
Sünkroonitud | 24.05.2024 |
Liik | Oportuniteedimäärus |
Funktsioon | PRP-15 Oportuniteedimäärused |
Sari | PRP-15 Oportuniteedimäärused |
Toimik | PRP-15/2024 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | |
Saabumis/saatmisviis | |
Vastutaja | Irina Tsugart (Põhja Ringkonnaprokuratuur, Kolmas osakond (alaealised,lähisuhted)) |
Originaal | Ava uues aknas |
Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus
Koostamise kuupäev ja koht: 23.05.2024, Tallinn
Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Irina Tsugart
Ametiasutuse nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur
Kriminaalasja number: 22231504834
Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 2
Kahtlustatava nimi (isikukood): xxx
Kuriteo toimepanemise aeg: 31.12.2022
Kahtlustatavale xxx on kriminaalasjas 22231504834 esitatud kahtlustus KarS § 121 lg 2, p 2 järgi
kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, ehk teise inimese tervise kahjustamises, samuti valu
tekitavas kehalises väärkohtlemises, mis on toimepandud lähi- või sõltuvussuhtes ja nimelt selles, et
31.12.2022 ajavahemikul 07:00-07:30 aadressil xxx Maardus asuvas korteris peretüli käigus lõi
kätega ja jalaga oma elukaaslast xxx näo ja keha piirkonda, tekitades kannatanule füüsilist valu ja
kehavigastusi: 31.12.2022 isiku läbivaatuse protokolli kohaselt punetus ja paistetus ülahuulel,
vasakul pool lõuajoonel marrastus, vasakul pool silma all hematoom. Samal ajal lõi tema kätega ja
jalaga oma elukaaslase isa xxx näo ja keha piirkonda, tekitades kannatanule füüsilist valu ja
kehavigastusi: 31.12.2022 isiku läbivaatuse protokolli kohaselt kriimustus vasakul pool kulmul,
kriimustus paremal pool kulmul, paremal pool silma all põsesarnal punetus, paremal pool kaelal
kriimustus. Samal ajal viskas ta taburetiga kannatanu xxx suunas, tabades tema käsi, millega ta
kaitses oma pead ja tekitades oma teoga kannatanule xxx füüsilist valu mõlema käevarre piirkonnas.
Prokurör, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega, analüüsinud kuriteo toimepanemise asjaolusid,
kuriteo toimepanija isikut, tema käitumisviisi, süü suurust, kuriteo olulisust ja raskusastet, on jõudnud
järeldusele, et antud juhul on võimalik ja põhjendatud lõpetada kriminaalmenetlus KrMS § 202 alusel.
KrMS § 202 lg 1 kohaselt võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et
kohus kriminaalmenetluse lõpetaks, kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles
kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama
kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda
kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.
Kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe
karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, võib KrMS
§ 202 lg 1 ja 2 sätestatud alusel kriminaalasja lõpetada prokuratuur (KrMS § 202 lg 7). KarS 121 lg
2 p 2 sätestatud kuriteo toimepanemise eest on ette nähtud rahaline karistus või kuni viieaastane
vangistus. Tegemist on teise astme kuriteoga (KarS § 4 lg 3).
Kriminaalmenetluse lõpetamise võimalikkuse üle otsustamisel tuleb arvestada asjaoluga, et
lõpetamine ei ole võimalik, kui menetluse jätkamine on vajalik kas üld- või eripreventiivsest
vajadusest.
Karistuse eripreventiivne eesmärk tähendab võimalust mõjutada süüdimõistetut moel, mis tagaks
edaspidi tema hoidumise süütegude toimepanemisest. Eripreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt on
avalik menetlushuvi olemas, kui kriminaalmenetluse lõpetamine ja teo toimepannud isiku
karistamisest loobumine võib tingida tema poolt uute kuritegude toimepanemise. Seda hinnatakse
lähtuvalt isiku varasemast karistatusest, menetluse aluseks oleva teo toimepanemise asjaoludest ja teo
iseloomust.
Üldpreventiivsest aspektist on avalik menetlushuvi olemas eelkõige siis, kui teo toimepanemise viis,
valdkond, tagajärjed või samaliigiliste kuritegude suur arv ja ühiskonnaohtlikkus on sellised, et
menetluse lõpetamine ja lisakohustuste määramine ei oleks kriminaalpoliitiliselt vastuvõetavad.
Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-85-04 p 16 järgi on oportuniteediprintsiibiga antud prokuröridele
kaalutlusõigus, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka proportsionaalsuse
põhimõttest tuleneva vajaduse välistada kriminaalrepressiooni kohaldamine juhtudel, mil see oleks
teo asjaolusid silmas pidades ilmselgelt mittemõõdukas. Avaliku menetlushuvi mõiste on mõeldud
tagama muuhulgas seda, et karistust kohaldatakse üksnes siis, kui muudest vahenditest ei piisa ja just
selle järele on tungiv vajadus.
Kannatanu xxx avaldas kohtueelses menetluses, et tal ei ole pretensioone kahtlustatava suhtes ja ta
ei ole kriminaalasjast huvitatud. Kannatanu xxx ütluste kohaselt olid nad xxx 2022. aastal lähisuhtes,
elasid kannatanu vanemate korteris. Kriminaalasjas ei ole xxx kahtlustatava suhtes mingeid nõudeid
ja ta ei soovi, et ta vastutaks kriminaalkorras. Kannatanu ütluste kohaselt ei ole ta huvitatud
kohtumenetlusest, nõudeid tema suhtes tal ei ole. Kahtlustatava vastutuse küsimust jätab prokuratuuri
otsustada.
Käesoleva kriminaalasja materjalidest selgub, et xxx on kolm kehtivat kriminaalkaristust. Viimati
on teda karistatud kriminaalkorras 04.11.2021, kui Harju Maakohus mõistis kahtlustatava süüdi KarS
§ 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Karistus on täidetud 27.07.2023. Varasemalt on
kahtlustatav saanud kaks kriminaalkaristust: 31.12.2020 KarS § 329 järgi ja 22.01.2020 KarS § 424
lg 2 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. Pärast käesolevas kriminaalasjas
toimepandud kuritegu on kahtlustatav käitunud seaduskuulekalt, s.t 23.05.2024 seisuga ei ole tal uusi
menetlusi, uusi väärteokaristusi ka pole. Samas nähtub käesoleva kriminaalasja materjalidest ja ka
varasematest karistustest, et xxx on jätkuvalt esinenud probleeme alkoholi kuritarvitamisega,
mistõttu on prokuröri hinnangul oluline mõjutada kahtlustatava alkoholi tarvitamise harjumust, mis
aitab vältida edaspidiste kuritegude toimepanemist. 23.05.2024 prokuratuuris toimunud kohtumisel
kinnitas kahtlustatav xxx , et ta on oma teost aru saanud ja kahetseb siiralt, et verbaalne tüli lõppes
selliselt. Samuti selgitab kahtlustatav, et ta ei soovinud kuidagi kasutada vägivalda oma elukaaslase,
aga ka teiste kannatanute suhtes, xxx on ta jätkuvalt suhtes ja nad on omavahel ära leppinud. Alkoholi
tarbimise osas probleeme ei ole esinenud. xxx nõustub temale määratud kohustustega. Ta kinnitas,
et mõistab, et verbaalseid konflikte tuleb lahendada rahumeelselt, vägivalda kasutamata ja on nõus
saama nõustamist.
Arvestades eelkirjeldatud ja kriminaalasjas tuvastatud asjaolusid, ei pea kahtlustatava poolt
toimepandu käesoleval juhul ilmtingimata päädima kriminaalkorras süüdimõistmise ja
kriminaalkaristusega.
Kõike eeltoodut arvestades leiab prokurör, et oportuniteediprintsiibi rakendamine xxx suhtes
käesolevas kriminaalasjas on tulemuslikum, kui tema karistamine kriminaalkorras. Käesoleval juhul
puudub avalik menetlushuvi kriminaalmenetluse jätkamiseks ning xxxx suhtes ei ole eri- ega
üldpreventiivsetel kaalutlustel ilmtingimata vajalik kriminaalmenetluse jätkamine. Prokuröri
hinnangul on riik täitnud talle antud karistuslikke volitusi piisavalt, kui isiku suhtes kohaldatakse
KrMS § 202 lg 2 alusel määratud kohustusi.
Xxx on selgitatud, et kui kahtlustatav ei täida talle pandud kohustusi, uuendab prokurör KrMS
§ 202 lg 7 alusel kriminaalmenetluse.
Juhindudes KrMS §-dest 202 ja 206, abiprokurör
m ä ä r a s:
1. Lõpetada kriminaalasjas nr 22231504834 menetlus.
2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: ta on kohustatud:
2.1. andma 9 kuu jooksul (allpool määratud tähtaegadel) neljal korral alkoholi liigtarvitamise
häire kindlakstegemiseks alkoholi biomarkeri fosfatidüületanooli (PEth) vereanalüüs - KrMS
§ 202 lg 2 p 7 alusel
− hiljemalt 31.05.2024. Nimetatud vereanalüüsil nõutav tulemus puudub.
− ajavahemikul 19.08.2024-23.08.2024. Nimetatud vereanalüüsi PEth veremarkeri tulemus ei
tohi ületada 200 μg/ml.
− ajavahemikul 18.11.2024-22.11.2024. Nimetatud vereanalüüsi PEth veremarkeri tulemus ei
tohi ületada 125 μg/ml.
− ajavahemikul 17.02.2025-21.02.2025. Nimetatud vereanalüüsi PEth veremarkeri tulemus ei
tohi ületada 50 μg/ml.
Kahtlustatav esitab vereanalüüside tulemused Põhja Ringkonnaprokuratuurile elektrooniliselt e-posti
teel [email protected] või toob/saadab paberkandjal Põhja Ringkonnaprokuratuuri (Lubja
4, Tallinn) analüüsi andmise kuupäevast hiljemalt 7 päeva jooksul.
PEth vereanalüüse tehakse SYNLAB Eesti OÜ laborites, vereanalüüside tasu kuulub kahtlustatava
poolt hüvitamisele.
2.2. registreerima ennast hiljemalt 31.05.2024 Sotsiaalkindlustusameti vägivallast loobumise
tugiliini nõustamisele (P. Pinna 4, Tallinn/ Lubja 4, Tallinn; tel 5331 4308, 6606077; e-post
[email protected]) ja osalema nimetatud nõustamisel
kriminaalmenetluse lõpetamisest alates 6 (kuue) kuu jooksul nõustaja poolt ette nähtud arv
kordi ning järgima nõustaja poolt etteantud tegevusplaani. Nõustaja võib nõustatava edasi
suunata individuaalsele nõustamisele või asjakohasesse sotsiaalprogrammi. Nõustamine
lõpetatakse nõustaja või individuaalse nõustaja või sotsiaalprogrammi läbiviija kinnituse
alusel. Tähtajaks määrata: 23.11.2024.
ta kohustub teavitama prokuröri Irina Tsugart kirjalikult e-posti aadressil
[email protected] hiljemalt 31.05.2024 nõustajaga ühenduse võtmisest ning hiljemalt
30.06.2024 esimese nõustamiskorra läbimisest.
3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite
tühistamine: KrMS § 217 oli kahtlustatavana kinni peetud ajavahemikul 31.12.2022 kuni 01.01.2023.
Tõkend elukohast lahkumise keeld kehtis 01.01.2023 kuni 01.01.2024.
4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: 1 CD-plaat jätta kriminaalasja
materjalide juurde.
5. Andmekogus ABIS ja riiklikus süüteomenetluse biomeetriaregistris sisalduvate andmete
kustutamine: andmeid ei kogutud.
6. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad.
7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata
saata kannatanutele xxx Sotsiaalkindlustusametile (Roman Krõlov), kahtlustatava kaitsjale
Kahtlustatavale antakse kriminaalmenetluse lõpetamise määrus allkirja vastu.
8. Kui kannatanu on pöördunud tervishoiuteenuse osutaja poole, teavitatakse sellest asjaolust ning
kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest Tervisekassat, kellel on õigus kahtlustatavalt välja nõuda
kannatanu meditsiinilise abiga seotud kulud.
9. Kannatanul on õigus:
- tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne
päeva jooksul Põhja Ringkonnaprokuratuuris aadressil Lubja 4, Tallinn (vastavalt KrMS § 206 lg 3);
- taotleda kümne päeva jooksul kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle
teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab;
- esitada kaebus Riigiprokuratuurile põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia
saamisest alates kümne päeva jooksul (vastavalt KrMS § 207 lg 3).
Olen kätte saanud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia. Olen kriminaalmenetluse lõpetamise ja
mulle määratud kohustustega nõus. Olen nõus minu andmete edastamisega vägivallast loobumise tugiliini
nõustajale. Mulle on arusaadav, et kui ma ei täida määratud tähtaja jooksul mulle pandud kohustust,
uuendab prokurör KrMS § 202 lg 6 ja 7 alusel kriminaalmenetluse.
Nimi: __________________________________________________________________________
Prokurör
Kaitsja
Tõlk