Leping

ERASMUS+ PROGRAMMI TOETUSLEPING

Projekt 2024-1-EE01-KA131-HED-000210927

Leping number 2024-KA131-08

DHS reg. nr: 16.1-2/24/722

Korraldus nr: 1.1-10/24/35

PREAMBUL

Käesolev leping (edaspidi „leping“) on sõlmitud järgmiste lepinguosaliste vahel:

ühelt poolt

riiklik büroo (edaspidi „riiklik büroo“) (edaspidi „toetuse andja“),

Haridus- ja Noorteamet

valitsusasutus

77001292

Lõõtsa 4, 11415 Tallinn, Eesti Vabariik

Kontaktisik: Kaja Kruusamägi, [email protected]

EE102280760,

keda käesolevale lepingule allakirjutamisel esindab Haridus- ja Noorteameti Erasmus+ ja Euroopa

Solidaarsuskorpuse Agentuuri juhataja Rait Toompere,

ning

teiselt poolt

koordinaator:

Kaitseväe Akadeemia / Kaitsevägi

OID E10053449

Riia 12, 51010 Tartu, Tartu maakond, Eesti

Kaitseministeeriumi hallatav riigiasutus

70008641

Kontaktisik: Piret Tamm, [email protected]

EE101272342

Erasmuse kood: EE TARTU08,

keda käesolevale lepingule allakirjutamisel esindab Kaitseväe Akadeemia ülem-rektor Vahur

Karus.

Kui ei ole määratud teisiti, hõlmab viide toetusesaajale või toetusesaajatele koordinaatorit.

Kui lepingule kirjutab alla ainult üks toetusesaaja (edaspidi „ühe toetusesaajaga toetusleping“),

käsitatakse kõiki viiteid koordinaatorile või toetusesaajatele mutatis mutandis viidetena sellele

toetusesaajale.

Projekt number: 2024-1-EE01-KA131-HED-000210927

Leping number: 2024-KA131-08

2

Eespool nimetatud lepinguosalised on sõlminud käesoleva lepingu.

Allkirjastades lepingu ja ühinemisdokumendid, võtavad toetusesaajad toetuse vastu ja nõustuvad

meedet rakendama enda vastutusel ja vastavalt lepingule, täites kõiki lepingus sätestatud kohustusi

ja tingimusi.

Lepingu osad:

Preambul

Tingimused (sh andmeleht)

1. lisa Meetme kirjeldus ja meetme hinnanguline eelarve

2. lisa Kulude rahastamiskõlblikkusega seotud täiendav teave

3. lisa Kohaldatavad määrad

4. lisa Toetusesaajate ühinemisvorm (kui kohaldatakse)

5. lisa Erieeskirjad

6. lisa Toetusesaajate ja osalejate vahel sõlmitavate lepingute vormid

(avaldatakse https://eeagentuur.ee/opirandeprojektide-toetusesaajale-kh/)

Projekt number: 2024-1-EE01-KA131-HED-000210927

Leping number: 2024-KA131-08

3

TINGIMUSED

SISUKORD

ANDMELEHT ............................................................................................................................................. 7 1. PEATÜKK ÜLDSÄTTED ................................................................................................................... 11

ARTIKKEL 1. LEPINGU ESE ................................................................................................. 11 ARTIKKEL 2. MÕISTED ......................................................................................................... 11

2. PEATÜKK MEEDE ............................................................................................................................ 12 ARTIKKEL 3. MEEDE ............................................................................................................. 12 ARTIKKEL 4. KESTUS JA ALGUSKUUPÄEV ..................................................................... 12

3. PEATÜKK TOETUS ........................................................................................................................... 12 ARTIKKEL 5. TOETUS ........................................................................................................... 12

5.1 Toetuse vorm .......................................................................................................... 12 5.2 Maksimaalne toetussumma .................................................................................... 12 5.3 Rahastamismäär ..................................................................................................... 12 5.4 Hinnanguline eelarve, eelarvekategooriad ja rahastamisvormid ............................ 12 5.5 Eelarve paindlikkus ................................................................................................ 13

ARTIKKEL 6. RAHASTAMISKÕLBLIKUD JA -KÕLBMATUD KULUD JA MAKSED .. 13 6.1 Rahastamiskõlblikkuse üldtingimused ................................................................... 13 6.2 Iga eelarvekategooria rahastamiskõlblikkuse eritingimused .................................. 14 6.3 Rahastamiskõlbmatud kulud ja maksed ................................................................. 14 6.4 Nõuete täitmata jätmise tagajärjed ......................................................................... 15

4. PEATÜKK TOETUSE RAKENDAMINE ........................................................................................ 15 1. JAGU KONSORTSIUM: TOETUSESAAJAD, SEOTUD ÜKSUSED JA MUUD OSALEVAD

ÜKSUSED .......................................................................................................................... 15 ARTIKKEL 7. TOETUSESAAJAD .......................................................................................... 15 ARTIKKEL 8. SEOTUD ÜKSUSED........................................................................................ 17 ARTIKKEL 9. MUUD MEETMESSE KAASATUD OSALEVAD ÜKSUSED ..................... 17

9.1 Assotsieerunud partnerid ........................................................................................ 17 9.2 Kolmandad isikud, kes panustavad meetmesse mitterahalise osalusega ................ 17 9.3 Alltöövõtjad............................................................................................................ 18 9.4 Kolmandatele isikutele antava rahalise toetuse saajad ........................................... 18

ARTIKKEL 10. ERISTAATUSEGA OSALEVAD ÜKSUSED .............................................. 18 10.1 ELi-välised osalevad üksused ................................................................................ 18

2. JAGU MEETME RAKENDAMISE EESKIRJAD ....................................................................... 19 ARTIKKEL 11. MEETME NÕUETEKOHANE RAKENDAMINE ........................................ 19

11.1 Kohustus rakendada meedet nõuetekohaselt .......................................................... 19 11.2 Nõuete täitmata jätmise tagajärjed ......................................................................... 19

ARTIKKEL 12. HUVIDE KONFLIKT .................................................................................... 19 12.1 Huvide konflikt ...................................................................................................... 19 12.2 Nõuete täitmata jätmise tagajärjed ......................................................................... 19

ARTIKKEL 13. KONFIDENTSIAALSUS JA TURVALISUS ................................................ 19 13.1 Tundlik teave .......................................................................................................... 19 13.2 Salastatud teave ...................................................................................................... 20 13.3 Nõuete täitmata jätmise tagajärjed ......................................................................... 21

Projekt number: 2024-1-EE01-KA131-HED-000210927

Leping number: 2024-KA131-08

4

ARTIKKEL 14. EETIKA JA VÄÄRTUSED ............................................................................ 21 14.1 Eetika ..................................................................................................................... 21 14.2 Väärtused ............................................................................................................... 21 14.3 Nõuete täitmata jätmise tagajärjed ......................................................................... 21

ARTIKKEL 15. ANDMEKAITSE ............................................................................................ 21 15.1 Andmete töötlemine toetuse andja poolt ................................................................ 21 15.2 Andmete töötlemine toetusesaajate poolt ............................................................... 21 15.3 Nõuete täitmata jätmise tagajärjed ......................................................................... 22

ARTIKKEL 16. INTELLEKTUAALOMANDI ÕIGUSED – TAUSTTEAVE JA

TULEMUSED – JUURDEPÄÄSU- JA KASUTUSÕIGUSED ............................ 22 16.1 Taustteave ja taustteabele juurdepääsu õigus ......................................................... 22 16.2 Tulemuste omandiõigus ......................................................................................... 22 16.3 Toetuse andja õigused kasutada saadud materjale, dokumente ja teavet poliitika,

teabe esitamise, teavitamise, levitamise ja avaldamise eesmärgil .......................... 23 16.4 Erieeskirjad intellektuaalomandi õiguste, tulemuste ja taustteabe kohta ............... 24 16.5 Nõuete täitmata jätmise tagajärjed ......................................................................... 24

ARTIKKEL 17. TEAVITAMINE, LEVITAMINE JA NÄHTAVUS ...................................... 24 17.1 Teavitamine – levitamine – meetme reklaamimine ................................................ 24 17.2 Nähtavus – ELi lipp ja märge rahastamise päritolu kohta ...................................... 24 17.3 Teabe kvaliteet – vastutuse välistamine ................................................................. 25 17.4 Teavitamist, levitamist ja nähtavust käsitlevad erieeskirjad ................................... 25 17.5 Nõuete täitmata jätmise tagajärjed ......................................................................... 25

ARTIKKEL 18. MEETME RAKENDAMISE ERIEESKIRJAD ............................................. 26 18.1 Meetme rakendamise erieeskirjad .......................................................................... 26 18.2 Nõuete täitmata jätmise tagajärjed ......................................................................... 26

3. JAGU TOETUSE HALDAMINE ................................................................................................. 26 ARTIKKEL19. ÜLDINE TEABE ESITAMISEKOHUSTUS .................................................. 26

19.1 Teabenõuded .......................................................................................................... 26 19.2 Andmete ajakohastamine programmi Erasmus+ aruandlus- ja haldamisvahendis 26 19.3 Teave meedet mõjutavate sündmuste ja asjaolude kohta ....................................... 26 19.4 Nõuete täitmata jätmise tagajärjed ......................................................................... 27

ARTIKKEL 20. ANDMETE SÄILITAMINE........................................................................... 27 20.1 Andmete ja tõendavate dokumentide säilitamine ................................................... 27 20.2 Nõuete täitmata jätmise tagajärjed ......................................................................... 27

ARTIKKEL 21. ARUANDLUS ................................................................................................ 28 21.1 Pidev aruandlus ...................................................................................................... 28 21.2 Perioodiline aruanne ............................................................................................... 28 21.3 Finantsaruannetes kasutatav vääring ja konverteerimine eurodesse ....................... 28 21.4 Aruande keel .......................................................................................................... 29 21.5 Nõuete täitmata jätmise tagajärjed ......................................................................... 29

ARTIKKEL 22. MAKSED JA SISSENÕUDMISED. TASUMISELE KUULUVATE

SUMMADE ARVUTAMINE ................................................................................ 29 22.1 Maksed ja maksete tegemise kord .......................................................................... 29 22.2 Sissenõudmine........................................................................................................ 30 22.3 Tasumisele kuuluvad summad ............................................................................... 30 22.4 Täitmisele pööratud nõue ....................................................................................... 33 22.5 Nõuete täitmata jätmise tagajärjed ......................................................................... 34

Projekt number: 2024-1-EE01-KA131-HED-000210927

Leping number: 2024-KA131-08

5

ARTIKKEL 23. TAGATISED .................................................................................................. 34 23.1 Ettemaksetagatis ..................................................................................................... 34 23.2 Nõuete täitmata jätmise tagajärjed ......................................................................... 35

ARTIKKEL 24. TÕENDID ....................................................................................................... 35 ARTIKKEL 25. KONTROLLID, HINDAMISED, AUDITID JA UURIMISED. TULEMUSTE

PÕHJAL JÄRELDUSTE TEGEMINE .................................................................. 35 25.1 Toetuse andja kontrollid, hindamised ja auditid ..................................................... 35 25.2 Euroopa Komisjoni kontrollid, hindamised ja auditid teiste toetuse andjate toetuste

puhul....................................................................................................................... 37 25.3 Juurdepääs dokumentidele lihtsustatud rahastamisvormide hindamiseks .............. 37 25.4 Euroopa Pettustevastase Ameti, Euroopa Prokuratuuri ja Euroopa Kontrollikoja

auditid ja uurimised ................................................................................................ 37 25.5 Kontrollide, hindamiste, auditite ja uurimiste tagajärjed. Tulemuste põhjal järelduste

tegemine ................................................................................................................. 37 25.6 Nõuete täitmata jätmise tagajärjed ......................................................................... 38

ARTIKKEL 26. MÕJU HINDAMISED .................................................................................... 38 5. PEATÜKK NÕUETE TÄITMATA JÄTMISE TAGAJÄRJED ..................................................... 38

1. JAGU TAGASILÜKKAMINE JA TOETUSE VÄHENDAMINE ............................................... 38 ARTIKKEL 27. KULUDE JA MAKSETE TAGASILÜKKAMINE........................................ 38

27.1 Tingimused ............................................................................................................. 38 27.2 Menetlus ................................................................................................................. 38 27.3 Mõju ....................................................................................................................... 38

ARTIKKEL 28. TOETUSE VÄHENDAMINE ........................................................................ 39 28.1 Tingimused ............................................................................................................. 39 28.2 Menetlus ................................................................................................................. 39 28.3 Mõju ....................................................................................................................... 39

2. JAGU PEATAMINE JA LÕPETAMINE ..................................................................................... 39 ARTIKKEL 29. MAKSETÄHTAJA ARVESTAMISE PEATAMINE .................................... 39

29.1 Tingimused ............................................................................................................. 39 29.2 Menetlus ................................................................................................................. 40

ARTIKKEL 30. MAKSETE PEATAMINE .............................................................................. 40 30.1 Tingimused ............................................................................................................. 40 30.2 Menetlus ................................................................................................................. 40

ARTIKKEL 31. TOETUSLEPINGU PEATAMINE ................................................................ 41 31.1 Toetuslepingu peatamine konsortsiumi taotlusel ................................................... 41 31.2 Toetuslepingu täitmise peatamine toetuse andja algatusel ..................................... 41

ARTIKKEL 32. TOETUSLEPINGU LÕPETAMINE VÕI TOETUSESAAJA OSALEMISE

LÕPETAMINE ...................................................................................................... 42 32.1 Toetuslepingu lõpetamine konsortsiumi taotlusel .................................................. 42 32.2 Toetusesaaja osalemise lõpetamine konsortsiumi taotlusel .................................... 43 32.3 Toetuslepingu lõpetamine või toetusesaaja osalemise lõpetamine toetuse andja

algatusel ................................................................................................................. 45 3. JAGU MUUD TAGAJÄRJED: KAHJUTASUD JA HALDUSKARISTUSED .......................... 48

ARTIKKEL 33. KAHJUTASUD .............................................................................................. 48 33.1 Toetuse andja vastutus ........................................................................................... 48 33.2 Toestusesaajate vastutus ......................................................................................... 48

ARTIKKEL 34. HALDUSKARISTUSED JA MUUD MEETMED ......................................... 48 4. JAGU VÄÄRAMATU JÕUD ....................................................................................................... 48

Projekt number: 2024-1-EE01-KA131-HED-000210927

Leping number: 2024-KA131-08

6

ARTIKKEL 35. VÄÄRAMATU JÕUD .................................................................................... 48 6. PEATÜKK LÕPPSÄTTED ................................................................................................................ 49

ARTIKKEL 36. LEPINGUOSALISTE TEABEVAHETUS .................................................... 49 36.1 Teabevahetuse vormid ja -vahendid. Elektrooniline haldamine ............................. 49 36.2 Teate kuupäev ........................................................................................................ 49

ARTIKKEL 37. LEPINGU TÕLGENDAMINE ....................................................................... 49 ARTIKKEL 38. PERIOODIDE JA TÄHTAEGADE ARVUTAMINE .................................... 50 ARTIKKEL 39. MUUDATUSED ............................................................................................. 50

39.1 Tingimused ............................................................................................................. 50 39.2 Menetlus ................................................................................................................. 50

ARTIKKEL 40. ÜHINEMINE JA UUTE TOETUSESAAJATE LISAMINE ......................... 51 40.1 Preambulis nimetatud toetusesaajate ühinemine .................................................... 51 40.2 Uute toetusesaajate lisamine .................................................................................. 51

ARTIKKEL 41. LEPINGU LOOVUTAMINE ......................................................................... 51 ARTIKKEL 42. TOETUSE ANDJA VASTU OLEVATE MAKSENÕUETE LOOVUTAMINE

................................................................................................................................ 51 ARTIKKEL 43. KOHALDATAV ÕIGUS JA VAIDLUSTE LAHENDAMINE ..................... 51

43.1 Kohaldatav õigus .................................................................................................... 51 43.2 Vaidluste lahendamine ........................................................................................... 51

ARTIKKEL 44. JÕUSTUMINE ................................................................................................ 52

Projekt number: 2024-1-EE01-KA131-HED-000210927

Leping number: 2024-KA131-08

7

ANDMELEHT

1. Üldandmed

Projekti kokkuvõte: vt 1. lisa (kui kohaldub)

Projekti number: 2024-1-EE01-KA131-HED-000210927

Projekti nimi: N/A

Taotlusvoor: Taotlusvooru kutse 2023 – EAC/A10/2022 Programm Erasmus+

Meetme liik: KA131-HED - Kõrghariduse üliõpilaste ja töötajate õpiränded

Toetuse andja: riiklik büroo

Projekti alguskuupäev: 01.06.2024

Projekti lõppkuupäev: 31.07.2026

Projekti kestus: 26

Konsortsiumikokkulepe: ei

2. Osalevad üksused

Osalevate üksuste loetelu: vt 1. lisa.

3. Toetus

Eraldatud maksimaalne toetussumma 117 809,00 eurot

Toetuse vorm: eelarvepõhine mitmeliigiline: ühikuhinna alusel antav toetus ja tegelikud kulud

Toetuse liik: meetmetoetus

Eelarvekategooriad/tegevusliigid:

ühikuhinna alusel antav toetus:

- õpirände korraldustoetus

- põimitud intensiivprogrammi korraldustoetus

- elamiskulude toetus

- reisitoetus

- kaasamistoetus organisatsioonidele

tegelikud kulud:

- erakorralised kulud

- kaasamistoetus osalejatele

Kulude rahastamiskõlblikkuse variandid (rahastamismäär):

- erakorralised kulud: 80% rahastamiskõlblikest otsestest kuludest

- kaasamistoetus osalejatele: 100%

- käibemaks: jah - kui see ei ole mahaarvatav või ei kuulu tagastamisele

Projekt number: 2024-1-EE01-KA131-HED-000210927

Leping number: 2024-KA131-08

8

Eelarve paindlikkus: jah (paindlikkus teatavatel tingimustel, vt 5. lisa artikkel 2).

4. Aruandlus, maksed ja sissenõudmine

4.1 Pidev aruandlus (artikkel 21)

Tulemused: ei

4.2 Perioodiline aruandlus ja maksed

Aruandlus- ja maksegraafik (artiklid 21, 22):

Aruandlus Maksed

Aruandeperioodid Väljundi liik Lõpptähtaeg Väljundi

liik

Tähtaeg (maksetähtaeg)

Aruande-

perioodi nr

Kuupäev

alates

Kuupäev

kuni

Ettemakse

30 päeva alates lepingu

jõustumisest või

ettemaksetagatise saamisest,

olenevalt sellest, kumb

kuupäev on hilisem

1 01.06.2024 31.08.2025 Perioodiline

aruanne

30 päeva pärast

aruandeperioodi

lõppu

Teine

ettemakse 60 päeva alates perioodilise

aruande laekumisest

2 01.06.2024 31.07.2026 Lõpparuanne

60 päeva pärast

aruandeperioodi

lõppu

Lõppmakse 60 päeva jooksul pärast

lõpparuande laekumist

Ettemaksed ja tagatised:

Ettemakse Ettemaksetagatis

Väljundi liik Summa Tagatissumma

1. ettemakse 94 247,20 (80%) ei kohaldata

2. ettemakse 23 561,80 (20%) ei kohaldata

Aruandlus- ja maksekord (artiklid 21, 22):

Kasumi taotlemise keeld: ei kohaldata

Viivis: EKP + 3,5%

Projekt number: 2024-1-EE01-KA131-HED-000210927

Leping number: 2024-KA131-08

9

Pangakonto omaniku nimi: Rahandusministeerium

Pangakonto andmed: AS SEB Pank, EEUHEE2X, EE891010220034796011 ja viitenumber

2800082844

Ümberarvestamine eurodesse: topeltkonverteerimine 1

Aruandekeel: kõik maksetaotlused ja aruanded tuleb esitada eesti ja/või inglise keeles

4.3 Sertifikaadid (artikkel 24)

Ei kohaldata.

4.4 Sissenõudmine (artikkel 22)

Esmane vastutus sissenõudmiste eest:

Toetusesaaja osalemise lõpetamine: asjaomased toetusesaajad

Lõppmakse: koordinaator

Pärast lõppmakse tegemist: asjaomased toetusesaajad

Solidaarne vastutus täitmisele pööratud nõuete eest (maksete tasumata jätmise korral):

teiste toetusesaajate piiratud solidaarvastutus – kuni toetusesaaja maksimaalse toetussummani

5. Nõuete täitmata jätmise tagajärjed, kohaldatav õigus ja vaidluste lahendamise foorum

Kohaldatav õigus (artikkel 43):

ELi toetusesaajad: üldjuhul kohaldatav õigus: ELi õigus + toetuse andja liikmesriigi õigus.

ELi-välised toetusesaajad: erijuhul kohaldatav õigus: ELi õigus + toetuse andja liikmesriigi

õigus + rahvusvaheliste organisatsioonide õiguse üldpõhimõtted ja rahvusvahelise õiguse

üldnormid

Vaidluste lahendamise foorum (artikkel 43):

Tavapärane vaidluste lahendamise foorum:

ELi toetusesaajad: toetuse andja liikmesriigi pädevad kohtud

ELi-välised toetusesaajad: Brüsseli (Belgia) kohtud (välja arvatud juhul, kui rahvusvahelise

lepinguga on ette nähtud ELi kohtu otsuste täitmisele pööratavus)

6. Muu

Erieeskirjad (5. lisa): jah

1 Toetusesaajad, kelle üldist raamatupidamisarvestust peetakse muus vääringus kui euro, peavad oma

raamatupidamisarvestuses kajastatud muus vääringus kantud kulud konverteerima eurodesse Euroopa Liidu

Teataja C–seerias avaldatud tegelike päevakursside keskmise alusel (EKP veebisaidil), mis on arvutatud asjaomase

aruandeperioodi suhtes.

Kui Euroopa Liidu Teatajas ei ole avaldatud euro päevast vahetuskurssi asjaomase vääringu suhtes, siis

konverteeritakse Euroopa Komisjoni veebisaidil (InforEuro) avaldatud kuu raamatupidamise keskmise

vahetuskursi alusel, mis on arvutatud asjaomase aruandeperioodi suhtes.

Toetusesaajad, kelle üldist raamatupidamisarvestust peetakse eurodes, peavad arvestama muus vääringus tekkinud

kulud eurodesse ümber oma tavapärase raamatupidamistava kohaselt.

Projekt number: 2024-1-EE01-KA131-HED-000210927

Leping number: 2024-KA131-08

10

- Maksimaalne toetussumma

- Eelarve paindlikkus

- Kolmandatele isikutele antava rahalise toetuse saajad

- Kaasamistoetus osalejatele

- Andmekaitse

- Intellektuaalomandi õigused, taustteave ja tulemused, juurdepääsuõigused ja

kasutusõigused

- Teavitamine, levitamine ja nähtavus

- Meetme rakendamise erieeskirjad

- Aruandlus

- Tasumisele kuuluv summa

- Kontrollid, hindamised, auditid ja uurimised

- Toetuse vähendamine

- Lepinguosaliste teabevahetus

- Akrediteerimise seire ja kontroll

- Veebipõhine keeletugi (OLS)

- Osalejate kaitse ja turvalisus

- Siseriikliku õigusega nõutavad lisasätted

Tavapärased tähtajad pärast projekti lõppu:

konfidentsiaalsus: 5 aastat pärast lõppmakse tegemist

dokumentide säilitamine: 5 aastat (või 3 aastat toetuste puhul, mis ei ületa 60 000 eurot)

pärast lõppmakse tegemist

hindamine: 5 aastat (või 3 aastat toetuste puhul, mis ei ületa 60 000 eurot) pärast lõppmakse

tegemist

auditid: 5 aastat (või 3 aastat toetuste puhul, mis ei ületa 60 000 eurot) pärast lõppmakse

tegemist.

Projekt number: 2024-1-EE01-KA131-HED-000210927

Leping number: 2024-KA131-08

11

1. PEATÜKK ÜLDSÄTTED

ARTIKKEL 1. LEPINGU ESE

Käesolevas lepingus on sätestatud õigused, kohustused ja tingimused, mida kohaldatakse

2. peatükis sätestatud meetme rakendamiseks antava toetuse suhtes.

ARTIKKEL 2. MÕISTED

Käesolevas lepingus kasutatakse järgmisi mõisteid:

„meede“ – käesoleva lepingu raames rahastatav projekt;

„toetus“ – käesoleva lepingu raames antav toetus;

„osalevad üksused“ – üksused, kes osalevad meetmes toetusesaajatena, seotud üksustena,

assotsieerunud partneritena, mitterahalise osalusega kolmandate

isikutena, alltöövõtjatena või kolmandatele isikutele mõeldud rahalise

toetuse saajatena;

„osalejad“ – üksikisikud, kes osalevad projektis täiel määral ja kellele võidakse maksta osa

Euroopa Liidu toetusest, mis on ette nähtud nende osalemiskulude

(eeskätt reisi- ja elamiskulude) katmiseks;

„toetusesaajad“ – lepingule (kas otse või ühinemisdokumendi kaudu) alla kirjutanud osalised;

„assotsieerunud partnerid“ – üksused, kes osalevad meetmes, kuid kellel puudub õigus nõuda

kulude hüvitamist või maksete tegemist;

„alltöövõtt“ – meetmega seotud ülesannete osaks olevate kaupade, tööde või teenuste lepingud

(vt 1. lisa);

„mitterahaline osalus“ – mitterahaline osalus ELi finantsmääruse 2018/1046 artikli 2 punkti 36

tähenduses, st mitterahalised vahendid, mille kolmandad isikud teevad tasuta

kättesaadavaks.

„pettus“ – pettus ELi direktiivi 2017/1371 2 artikli 3 ja nõukogu 26. juuli 1995. aasta aktiga

3

koostatud Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse konventsiooni artikli 1

tähenduses, samuti mis tahes muu ebaseaduslik või kriminaalne tegevus, mille

eesmärk on saada rahalist või isiklikku kasu;

„eeskirjade eiramine“ – mis tahes liiki rikkumine (seaduse või lepingu rikkumine), mis võib

mõjutada ELi finantshuve, sealhulgas eeskirjade eiramine määruse (EL)

nr 2988/95 4 artikli 1 lõike 2 tähenduses;

2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1371, mis käsitleb võitlust liidu finantshuve

kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil (ELT L 198, 28.7.2017, lk 29). 3 EÜT C 316, 27.11.1995, lk 48.

4 Nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse

kohta (EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1).

Projekt number: 2024-1-EE01-KA131-HED-000210927

Leping number: 2024-KA131-08

12

„tõsine ametialane rikkumine“ – mis tahes vastuvõetamatu või sobimatu käitumine oma kutsealal,

eelkõige töötajate poolt, sealhulgas tõsine ametialane rikkumine ELi

finantsmääruse 2018/1046 artikli 136 lõike 1 punkti c tähenduses.

2. PEATÜKK MEEDE

ARTIKKEL 3. MEEDE

Toetus antakse andmelehel esitatud meetme jaoks (vt punkt 1), nagu on kirjeldatud 1. lisas.

ARTIKKEL 4. KESTUS JA ALGUSKUUPÄEV

Meetme kestus ja alguskuupäev on esitatud andmelehel (vt punkt 1).

3. PEATÜKK TOETUS

ARTIKKEL 5. TOETUS

5.1 Toetuse vorm

Toetus on meetmetoetus 5 , mida antakse eelarvepõhise mitmeliigilise toetusena (st toetus põhineb

ühikuhinna alusel antaval toetusel, kuid sisaldab ka tegelikke kulusid).

5.2 Maksimaalne toetussumma

Maksimaalne toetussumma on esitatud andmelehel (vt punkt 3) ja hinnangulises eelarves (1. lisa).

5.3 Rahastamismäär

Rahastamismäär on esitatud andmelehel (vt punkt 3).

Ühikuhinna alusel antavate toetuste suhtes rahastamismäärasid ei kohaldata.

5.4 Hinnanguline eelarve, eelarvekategooriad ja rahastamisvormid

Meetme hinnanguline eelarve on esitatud 1. lisas.

See sisaldab meetme hinnangulisi rahastamiskõlblikke kulusid ja ühikuhinna alusel antavaid

toetusi toetusesaajate ja eelarvekategooriate kaupa.

1. lisas on esitatud ka iga eelarvekategooria puhul kasutatavad kulu- ja makseliigid

(rahastamisvormid) 6 .

Ühikuhinna alusel antavate toetuste arvutamise üksikasju on selgitatud 2. lisas.

5 Vt ELi finantsmääruse 2018/1046 artikli 180 lõike 2 punktis a esitatud määratlus: „meetmetoetus“ – ELi toetus

sellise meetme rahastamiseks, „mis on kavandatud selleks, et aidata saavutada liidu poliitikaeesmärki“. 6 Vt ELi finantsmääruse 2018/1046 artikkel 125.

Projekt number: 2024-1-EE01-KA131-HED-000210927

Leping number: 2024-KA131-08

13

5.5 Eelarve paindlikkus

Eelarve jaotust võib - ilma lepingu muudatuseta (vt artikkel 39) - korrigeerida ümberpaigutustega

(eelarvekategooriate vahel), kui see ei too kaasa sisulisi või olulisi muudatusi 1. lisas esitatud

meetme kirjelduses.

Kuid:

- muud muudatused nõuavad muutmist või lihtsustatud heakskiitmist, kui see on 5. lisas

konkreetselt sätestatud.

ARTIKKEL 6. RAHASTAMISKÕLBLIKUD JA -KÕLBMATUD KULUD JA MAKSED

Et kulud ja maksed oleksid rahastamiskõlblikud, peavad need vastama käesolevas artiklis

sätestatud rahastamiskõlblikkuse tingimustele.

6.1 Rahastamiskõlblikkuse üldtingimused

Rahastamiskõlblikkuse üldtingimused on järgmised:

(a) tegelikud kulud (kui neid on):

(i) peavad olema toetusesaajal tegelikult kantud;

(ii) peavad olema kantud artiklis 4 osutatud perioodi jooksul;

(iii) tuleb deklareerida ühe artikli 6 punktis 6.2 ja 2. lisas sätestatud eelarvekategooria

alusel;

(iv) peavad olema tekkinud seoses 1. lisas kirjeldatud meetmega ja on selle

rakendamiseks vajalikud;

(v) peavad olema tuvastatavad ja kontrollitavad ning eelkõige peavad need olema

kajastatud toetusesaaja raamatupidamisarvestuses vastavalt toetusesaaja

asukohariigis kohaldatavatele raamatupidamisstandarditele ja toetusesaaja

tavapärasele kuluarvestustavale;

(vi) peavad olema kooskõlas riigis kohaldatavate maksu-, töö- ja

sotsiaalkindlustusseadustega ning

(vii) peavad olema mõistlikud, põhjendatud ja kooskõlas finantsjuhtimise põhimõttega,

eelkõige ökonoomsuse ja tõhususe seisukohast;

(b) ühikuhinna alusel antavad toetused:

(i) tuleb deklareerida ühe artikli 6 punktis 6.2 ja 2. lisas sätestatud eelarvekategooria

alusel;

(ii) ühikud peavad:

- olema toetusesaaja poolt artiklis 4 osutatud perioodil tegelikult kasutatud

või toodetud;

- olema vajalikud meetme rakendamiseks või selle käigus toodetud ja

Projekt number: 2024-1-EE01-KA131-HED-000210927

Leping number: 2024-KA131-08

14

(iii) ühikute arv peab olema tuvastatav ja kontrollitav ning eelkõige peavad seda

toetama andmed ja dokumendid (vt artikkel 20);

Kaudsed kulud

Kaudsed kulud hüvitatakse kindlasummalises määras vastavalt andmelehele (vt punkt 3).

6.2 Iga eelarvekategooria rahastamiskõlblikkuse eritingimused

Iga eelarvekategooria rahastamiskõlblikkuse eritingimused on esitatud 2. lisas.

6.3 Rahastamiskõlbmatud kulud ja maksed

Rahastamiskõlbmatud on järgmised kulud või maksed:

(a) kulud või maksed, mis ei vasta eespool sätestatud tingimustele (artikli 6 punktid 6.1 ja 6.2),

eelkõige:

(i) toetusesaaja kapitalitasuvusega seotud kulud või tema makstavad dividendid;

(ii) võlg ja võla teenindamise kulud;

(iii) reservid võimalikeks edaspidisteks kahjudeks või võlgadeks;

(iv) tasumisele kuuluvad intressid;

(v) valuutakursikahjum;

(vi) pangakulud, mida toetusesaaja pank nõuab toetuse andja poolt tehtud ülekannete

eest;

(vii) ülemäärased või põhjendamatud kulud;

(viii) mahaarvatav või tagastatav käibemaks (sealhulgas ametiasutusena tegutsevate

avalik-õiguslike asutuste makstud käibemaks);

(ix) toetuslepingu peatamise ajal rakendatud tegevusega seotud kulud või maksed (vt

artikkel 31);

(x) kolmandate isikute mitterahaline osalus;

(b) kulud või maksed, mis on deklareeritud muude ELi toetuste (või ELi liikmesriigi, ELi-

välise riigi või ELi eelarvet täitva muu asutuse antud toetuste) alusel, välja arvatud

järgmistel juhtudel:

(i) kui meetmetoetust kombineeritakse samal ajavahemikul antava tegevustoetusega 7

ja toetusesaaja suudab tõendada, et tegevustoetus ei kata mingeid meetmetoetusega

seotud (otseseid või kaudseid) kulusid;

7 Vt ELi finantsmääruse 2018/1046 artikli 180 lõike 2 punktis b esitatud määratlus: „tegevustoetus“ – ELi toetus,

mille abil rahastatakse „mõne sellise asutuse toimimist, kes tegutseb liidu üldistes huvides või kellel on liidu

poliitika osaks olev ja seda toetav eesmärk“.

Projekt number: 2024-1-EE01-KA131-HED-000210927

Leping number: 2024-KA131-08

15

(c) riiklike ametiasutuste (või piirkondlike/kohalike omavalitsuste) töötajate kulud seoses

tegevusega, mis on osa ametiasutuse tavapärasest tegevusest (st toetusest sõltumata

tegevus);

(d) ELi institutsioonide, organite ja asutuste töötajatega seotud kulud või maksed (eelkõige

reisi- ja elamiskulud);

(e) muu 8 :

(i) taotlusvooru kutse tingimuste kohaselt konkreetselt rahastamiskõlbmatuks

tunnistatud kulud või maksed.

6.4 Nõuete täitmata jätmise tagajärjed

Kui toetusesaaja deklareerib kulud või maksed, mis ei ole rahastamiskõlblikud, lükatakse need

tagasi (vt artikkel 27).

Võidakse rakendada ka muid 5. peatükis kirjeldatud meetmeid.

4. PEATÜKK TOETUSE RAKENDAMINE

1. JAGU KONSORTSIUM: TOETUSESAAJAD, SEOTUD ÜKSUSED JA MUUD

OSALEVAD ÜKSUSED

ARTIKKEL 7. TOETUSESAAJAD

Toetusesaajad, kes on lepingule alla kirjutanud, vastutavad täielikult toetuse andja ees lepingu

rakendamise ja kõigi selle kohustuste täitmise eest.

Nad peavad rakendama lepingut oma parimate võimete kohaselt, heas usus ning vastavalt kõigile

lepingus sätestatud kohustustele ja tingimustele.

Neil peavad olema asjakohased vahendid meetme rakendamiseks omal vastutusel ja kooskõlas

artikliga 11. Kui nad toetuvad teistele osalevatele üksustele (vt artikkel 9), jäävad nad toetuse andja

ja teiste toetusesaajate ees ainuvastutajaks.

Nad vastutavad ühiselt meetme tehnilise rakendamise eest. Kui üks toetusesaaja ei rakenda oma

osa meetmest, peavad teised toetusesaajad tagama, et seda osa rakendab keegi teine (ilma et

maksimaalset toetussummat suurendataks või muudetaks; vt artikkel 39). Iga toetusesaaja

finantsvastutus sissenõudmiste korral on sätestatud artiklis 22.

Toetusesaajad (ja nende meede) peavad jääma kogu meetme kestuse ajaks rahastamiskõlblikuks

selle ELi programmi alusel, millest toetust rahastatakse. Kulud ja maksed on rahastamiskõlblikud

üksnes juhul, kui toetusesaaja ja meede on rahastamiskõlblikud.

Toetusesaajate ülesanded ja vastutus jaotuvad järgmiselt.

(a) Iga toetusesaaja peab:

8 Tingimus peab olema taotlusvooru kutses täpsustatud.

Projekt number: 2024-1-EE01-KA131-HED-000210927

Leping number: 2024-KA131-08

16

(i) ajakohastama programmi Erasmus+ aruandlus- ja haldamisvahendis säilitatavat

teavet (vt artikkel 19);

(ii) andma toetuse andjale (ja teistele toetusesaajatele) viivitamata teada kõigist

sündmustest või asjaoludest, mis võivad märkimisväärselt mõjutada meetme

rakendamist või põhjustada sellega seoses viivitusi (vt artikkel 19);

(iii) esitama koordinaatorile aegsasti

- ettemaksetagatised (kui nõutakse, vt artikkel 23);

- finantsaruanded;

- panuse tulemustesse ja aruannetesse (vt artikkel 21);

- mis tahes muud dokumendid või teabe, mida toetuse andja lepingu alusel

nõuab.

(b) Koordinaator peab:

(i) teostama järelevalvet meetme korrektse rakendamise üle (vt artikkel 11);

(ii) vahendama kogu suhtlust konsortsiumi ja toetuse andja vahel, välja arvatud juhul,

kui lepingus on sätestatud või toetuse andja on määranud teisiti, ja eelkõige

tegema järgmist:

- esitama toetuse andjale ettemaksetagatised (kui see on kohaldatav);

- nõudma vajalikke dokumente ja teavet, need läbi vaatama ja veenduma enne

nende toetuse andjale esitamist nende kvaliteedis ja täielikkuses;

- esitama toetuse andjale tulemused ja aruanded;

- teavitama toetuse andjat teistele toetusesaajatele tehtud maksetest (maksete

jaotuse aruanne; vajaduse korral, vt artiklid 22 ja 32);

(iii) jagama toetuse andjalt saadud maksed põhjendamatu viivituseta teistele

toetusesaajatele (vt artikkel 22).

Koordinaator ei tohi ülalnimetatud ülesandeid delegeerida ega edastada neid allhankelepinguga

ühelegi teisele toetusesaajale või kolmandale isikule.

Ametiasutustest koordinaatorid võivad siiski delegeerida eespool punkti b alapunkti ii viimases

taandes ja alapunktis iii sätestatud ülesanded haldusvolitusega üksustele, mille nad on loonud või

mida nad kontrollivad. Sel juhul vastutab koordinaator ainuisikuliselt maksete ja lepingus

sätestatud kohustuste täitmise eest.

Projekt number: 2024-1-EE01-KA131-HED-000210927

Leping number: 2024-KA131-08

17

Peale selle võivad koordinaatorid, kes on ainsad toetusesaajad 9 , delegeerida eespool punkti b

alapunktides i–iii sätestatud ülesanded ühele oma liikmetest. Koordinaator vastutab ainuisikuliselt

lepingus sätestatud kohustuste täitmise eest.

Toetusesaajad peavad meetme korrektse rakendamise tagamiseks sõlmima omavahelised

kokkulepped töökorralduse ja koordineerimise kohta.

Kui toetuse andja seda nõuab (vt andmelehe punkt 1), tuleb see kord sätestada

toetusesaajatevahelises kirjalikus konsortsiumilepingus, mis hõlmab näiteks järgmist:

- konsortsiumi sisekorraldus;

- programmi Erasmus+ aruandlus- ja haldamisvahendile juurdepääsu haldamine;

- erinevad maksete jaotamise põhimõtted ja finantsvastutus sissenõudmise korral (kui see on

kohaldatav);

- täiendavad eeskirjad taustteabe ja tulemustega seotud õiguste ja kohustuste kohta

(vt artikkel 16);

- sisevaidluste lahendamise kord;

- vastutust, kahjude hüvitamist ja konfidentsiaalsust käsitlevad kokkulepped toetusesaajate

vahel.

Omavahelised kokkulepped ei tohi sisaldada ühtegi käesoleva lepinguga vastuolus olevat sätet.

ARTIKKEL 8. SEOTUD ÜKSUSED

Ei kohaldata.

ARTIKKEL 9. MUUD MEETMESSE KAASATUD OSALEVAD ÜKSUSED

9.1 Assotsieerunud partnerid

Ei kohaldata.

9.2 Kolmandad isikud, kes panustavad meetmesse mitterahalise osalusega

Muud kolmandad isikud võivad panustada meetmesse mitterahalise osalusega (st töötajad,

seadmed, muud kaubad, tööd ja teenused jne, mis on tasuta), kui see on meetme rakendamiseks

vajalik.

Mitterahalise osalusega panustavad kolmandad isikud ei täida meetme ülesandeid. Nad ei või

nõuda meetmega seotud kulude hüvitamist ega toetust ning mitterahalise osaluse kulud ei ole

rahastamiskõlblikud.

Kolmandad isikud ja nende mitterahaline osalus peavad olema nimetatud 1. lisas.

9 Vt ELi finantsmääruse 2018/1046 artikli 187 lõikes 2 esitatud määratlus: „[k]ui mitu üksust täidavad toetuse

saamise kriteeriume ja moodustavad koos ühe üksuse, võib seda üksust käsitada ainsa toetusesaajana, sealhulgas

juhul, kui üksus on moodustatud konkreetselt selle meetme jaoks, millele toetust antakse.“

Projekt number: 2024-1-EE01-KA131-HED-000210927

Leping number: 2024-KA131-08

18

9.3 Alltöövõtjad

Alltöövõtjad võivad meetmes osaleda, kui see on meetme rakendamiseks vajalik.

Alltöövõtjad peavad täitma meetmega seotud ülesandeid vastavalt artiklile 11. Toetusesaajate

allhankekulud loetakse täielikult kaetuks ühikuhinna alusel antavate toetustega (olenemata

tegelikest kantud alltöövõtukuludest, kui neid on).

Toetusesaajad peavad tagama, et nende artikli 11 (nõuetekohane rakendamine), artikli 12 (huvide

konflikt), artikli 13 (konfidentsiaalsus ja turvalisus), artikli 14 (eetika), artikli 17 punkti 17.2

(nähtavus), artikli 18 (erieeskirjad meetme rakendamiseks), artikli 19 (teabe esitamine) ja

artikli 20 (andmete säilitamine) kohaseid lepingulisi kohustusi kohaldatakse ka alltöövõtjate

suhtes.

Toetusesaajad peavad tagama, et artiklis 25 nimetatud asutused (nt toetuse andja, OLAF,

kontrollikoda jne) saavad kasutada oma õigusi ka alltöövõtjate suhtes.

9.4 Kolmandatele isikutele antava rahalise toetuse saajad 10

Kui meede hõlmab rahalise toetuse andmist kolmandatele isikutele (nt toetused, auhinnad või

samalaadsed toetusvormid), peavad toetusesaajad tagama, et nende artikli 12 (huvide konflikt),

artikli 13 (konfidentsiaalsus ja turvalisus), artikli 14 (eetika), artikli 17 punkti 17.2 (nähtavus),

artikli 18 (erieeskirjad meetme rakendamiseks), artikli 19 (teabe esitamine) ja artikli 20 (andmete

säilitamine) kohaseid lepingulisi kohustusi kohaldatakse ka toetust saavate kolmandate isikute

(saajate) suhtes.

Kui toetusesaajad peavad projektitegevuses osalejaid toetama, annavad nad sellist toetust vastavalt

5. lisas sätestatud tingimustele.

Toetusesaajad peavad ka tagama, et artiklis 25 nimetatud asutused (nt toetuse andja, OLAF,

kontrollikoda jne) saavad kasutada oma õigusi ka saajate suhtes.

ARTIKKEL 10. ERISTAATUSEGA OSALEVAD ÜKSUSED

10.1 ELi-välised osalevad üksused

Osalevad üksused, mille asukoht on kolmandas riigis (kui selliseid üksusi on), kohustuvad täitma

neile lepingust tulenevaid kohustusi ja:

- järgima üldpõhimõtteid (sh põhiõigusi ja -väärtusi ning eetikapõhimõtteid, keskkonna- ja

tööstandardeid, salastatud teavet käsitlevad reegleid, intellektuaalomandi õigusi,

rahastamise nähtavuse põhimõtet ja isikuandmete kaitset);

- kasutama artikli 24 kohaste sertifikaatide esitamisel kvalifitseeritud välisaudiitoreid, kes

on sõltumatud ja vastavad ELi direktiivis 2006/43/EÜ11 sätestatutega võrreldavatele

standarditele;

10 Programmi Erasmus+ raames rahalist toetust saavaid kolmandaid isikuid käsitatakse osalejatena.

11 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2006. aasta direktiiv 2006/43/EÜ, mis käsitleb raamatupidamise

aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohustuslikku auditit (ELT L 157, 9.6.2006, lk 87).

Projekt number: 2024-1-EE01-KA131-HED-000210927

Leping number: 2024-KA131-08

19

- võimaldama artikli 25 kohaste kontrollide puhul viia selles artiklis nimetatud asutustel (nt

toetuse andja, OLAF, kontrollikoda jne) läbi kontrolle, hindamisi, auditeid ja uurimisi

(sealhulgas kohapealseid kontrolle, külaskäike ja inspekteerimisi).

Vaidluste lahendamise suhtes kohaldatakse erieeskirju (vt andmelehe punkt 5).

2. JAGU MEETME RAKENDAMISE EESKIRJAD

ARTIKKEL 11. MEETME NÕUETEKOHANE RAKENDAMINE

11.1 Kohustus rakendada meedet nõuetekohaselt

Toetusesaajad peavad rakendama meedet vastavalt 1. lisas kirjeldatule ning kooskõlas lepingu

sätetega, taotlusvooru kutse tingimustega ja kõigi kohaldatavates ELi, rahvusvahelistes ja

siseriiklikes õigusaktides sätestatud õiguslike kohustustega.

11.2 Nõuete täitmata jätmise tagajärjed

Kui toetusesaaja ei täida käesolevast artiklist tulenevaid kohustusi, võib toetust vähendada (vt

artikkel 28).

Selliste rikkumiste tagajärjel võidakse rakendada ka muid 5. peatükis kirjeldatud meetmeid.

ARTIKKEL 12. HUVIDE KONFLIKT

12.1 Huvide konflikt

Toetusesaajad peavad võtma kõik meetmed, mis aitavad ennetada olukorda, kus lepingu

erapooletut ja objektiivset rakendamist ohustavad perekonna- või emotsionaalsete sidemete,

poliitiliste, rahvuslike või majanduslike huvide või muu otsese või kaudse huviga seotud põhjused

(edaspidi „huvide konflikt“).

Nad peavad teavitama viivitamata toetuse andjat ametlikult olukorrast, mis kujutab endast huvide

konflikti või võib seda tõenäoliselt põhjustada, ning võtma kohe kõik vajalikud meetmed sellise

olukorra parandamiseks.

Toetuse andja võib kontrollida võetud meetmete sobivust ja nõuda, et kindlaksmääratud tähtajaks

võetakse kasutusele lisameetmeid.

12.2 Nõuete täitmata jätmise tagajärjed

Kui toetusesaaja ei täida mõnd käesolevast artiklist tulenevat kohustust, võib toetust vähendada

(vt artikkel 28) ning toetuse maksmise või toetusesaaja osalemise lõpetada (vt artikkel 32).

Selliste rikkumiste tagajärjel võidakse rakendada ka muid 5. peatükis kirjeldatud meetmeid.

ARTIKKEL 13. KONFIDENTSIAALSUS JA TURVALISUS

13.1 Tundlik teave

Lepinguosalised peavad hoidma konfidentsiaalsena mis tahes andmeid, dokumente või muud

materjali (mis tahes vormis), mis on kirjalikult määratletud tundliku teabena (edaspidi „tundlik

teave“), meetme rakendamise ajal ja vähemalt kuni andmelehel sätestatud tähtajani (vt punkt 6).

Projekt number: 2024-1-EE01-KA131-HED-000210927

Leping number: 2024-KA131-08

20

Toetusesaaja taotlusel võib toetuse andja nõustuda hoidma sellist teavet konfidentsiaalsena pikema

aja jooksul.

Lepinguosalised võivad kasutada tundlikku teavet üksnes lepingu täitmiseks, kui nad ei ole kokku

leppinud teisiti.

Toetusesaajad võivad avaldada tundliku teabe oma töötajatele või teistele osalevatele üksustele

ainult juhul, kui nad

(a) vajavad seda teavet lepingu rakendamiseks ja

(b) on kohustatud järgima konfidentsiaalsuskohustust.

Toetuse andja võib avaldada tundliku teabe oma töötajatele ning teistele ELi institutsioonidele ja

asutustele.

Lisaks võib ta avaldada tundlikku teavet kolmandatele isikutele, kui

(a) see on vajalik lepingu täitmiseks või ELi finantshuvide kaitseks ja

(b) teabe saajad on kohustatud järgima konfidentsiaalsuskohustust.

Konfidentsiaalsuskohustuse kohaldamine lõpetatakse, kui

(a) teavet avaldav lepinguosaline nõustub teise osalise sellest kohustusest vabastama;

(b) teave muutub avalikult kättesaadavaks konfidentsiaalsuskohustust rikkumata;

(c) tundliku teabe avaldamist nõutakse ELi, rahvusvaheliste või riigi õigusnormidega.

Konfidentsiaalsust käsitlevad erieeskirjad (kui neid on) on esitatud 5. lisas.

13.2 Salastatud teave

Lepinguosalised peavad käsitlema salastatud teavet kooskõlas kohaldatavate ELi, rahvusvaheliste

või siseriiklike õigusaktidega salastatud teabe kohta (eelkõige otsus 2015/44412 ja selle

rakenduseeskirjad).

Salastatud teavet sisaldavad tulemused tuleb esitada vastavalt toetuse andjaga kokku lepitud

erikorrale.

Salastatud teavet hõlmavate meetmega seotud ülesannete korral võib alltöövõtulepingu sõlmida

üksnes pärast toetuse andjalt sõnaselge (kirjaliku) nõusoleku saamist.

Salastatud teavet ei või avaldada ühelegi kolmandale isikule (sealhulgas meetme rakendamises

osalevatele üksustele) ilma toetuse andja eelneva sõnaselge kirjaliku nõusolekuta.

Konkreetsed turvaeeskirjad (kui neid on) on esitatud 5. lisas.

12 Komisjoni 13. märtsi 2015. aasta otsus (EL, Euratom) 2015/444 ELi salastatud teabe kaitseks vajalike

julgeolekunormide kohta (ELT L 72, 17.3.2015, lk 53).

Projekt number: 2024-1-EE01-KA131-HED-000210927

Leping number: 2024-KA131-08

21

13.3 Nõuete täitmata jätmise tagajärjed

Kui toetusesaaja ei täida käesolevast artiklist tulenevaid kohustusi, võib toetust vähendada (vt

artikkel 28).

Selliste rikkumiste tagajärjel võidakse rakendada ka muid 5. peatükis kirjeldatud meetmeid.

ARTIKKEL 14. EETIKA JA VÄÄRTUSED

14.1 Eetika

Meede tuleb ellu viia kooskõlas rangeimate eetikanormidega ning kohaldatavate

eetikapõhimõtteid käsitlevate ELi, rahvusvaheliste ja siseriiklike õigusaktidega.

14.2 Väärtused

Toetusesaajad kohustuvad juhinduma ELi põhiväärtustest (nagu inimväärikuse austamine,

vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõigused, sealhulgas vähemuste õigused) ning

tagama nende austamise.

14.3 Nõuete täitmata jätmise tagajärjed

Kui toetusesaaja ei täida käesolevast artiklist tulenevaid kohustusi, võib toetust vähendada (vt

artikkel 28).

Selliste rikkumiste tagajärjel võidakse rakendada ka muid 5. peatükis kirjeldatud meetmeid.

ARTIKKEL 15. ANDMEKAITSE

15.1 Andmete töötlemine toetuse andja poolt

Lepinguga hõlmatud isikuandmeid töödeldakse isikuandmete kaitse avalduses märgitud vastutava

töötleja vastutusel kooskõlas kohaldatavate andmekaitsealaste õigusaktidega, eelkõige määrusega

2018/172513 ja sellega seotud riiklike andmekaitsealaste õigusaktidega ning eesmärkidel, mis on

sätestatud isikuandmete kaitse avalduses aadressil https://ec.europa.eu/erasmus-esc-personal-data.

15.2 Andmete töötlemine toetusesaajate poolt

Toetusesaajad töötlevad lepingukohaseid isikuandmeid kooskõlas kohaldatavate ELi,

rahvusvaheliste ja riiklike andmekaitsealaste õigusaktidega (eelkõige määrusega (EL)

2018/1725 14

). Toetusesaajad on töötlemistegevuses volitatud töötlejad.

Nad peavad tagama vastavuse määruse (EL) 2018/1725 artiklitele 29, 30, 31 ja 33, eelkõige selle,

et

13 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute

kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist,

ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ. 14

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute

kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist,

ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ.

Projekt number: 2024-1-EE01-KA131-HED-000210927

Leping number: 2024-KA131-08

22

- isikuandmete töötlemine on seaduslik, õiglane ja andmesubjektidele läbipaistev;

- isikuandmeid kogutakse täpselt ja selgelt kindlaksmääratud ning õiguspärastel eesmärkidel

ning neid ei töödelda hiljem viisil, mis on nende eesmärkidega vastuolus;

- isikuandmed on asjakohased, olulised ja piiratud sellega, mis on vajalik nende töötlemise

otstarbe seisukohalt;

- isikuandmed on täpsed ja vajaduse korral ajakohastatud;

- isikuandmeid säilitatakse kujul, mis võimaldab andmesubjekte tuvastada ainult seni, kuni

see on vajalik andmete töötlemise eesmärkidel, ja

- isikuandmeid töödeldakse viisil, mis tagab andmete piisava turvalisuse.

Toetusesaajad võivad anda oma töötajatele juurdepääsu ainult neile isikuandmetele, mis on

lepingu rakendamiseks, haldamiseks ja järelevalveks rangelt vajalikud. Toetusesaajad peavad

tagama, et töötajatel on konfidentsiaalsuskohustus.

Toetusesaajad peavad andmesubjekte teavitama nende isikuandmete töötlemisest ja esitama neile

isikuandmete kaitse avalduse, mis on kättesaadavad aadressil https://ec.europa.eu/erasmus-esc-

personal-data.

15.3 Nõuete täitmata jätmise tagajärjed

Kui toetusesaaja ei täida käesolevast artiklist tulenevaid kohustusi, võib toetust vähendada (vt

artikkel 28).

Selliste rikkumiste tagajärjel võidakse rakendada ka muid 5. peatükis kirjeldatud meetmeid.

ARTIKKEL 16. INTELLEKTUAALOMANDI ÕIGUSED – TAUSTTEAVE JA

TULEMUSED – JUURDEPÄÄSU- JA KASUTUSÕIGUSED

16.1 Taustteave ja taustteabele juurdepääsu õigus

Toetusesaajad peavad andma üksteisele ja teistele osalevatele üksustele juurdepääsu taustteabele,

mis on meetme rakendamiseks vajalik, kui 5. lisas sätestatud erieeskirjadest ei tulene teisiti.

„Taustteave“ – kõik andmed, oskusteave või teave, olenemata selle vormist või laadist

(materiaalne või immateriaalne), sh sellised õigused nagu intellektuaalomandiõigus, mis

(a) oli toetusesaajate valduses enne nende ühinemist lepinguga ja

(a) on vajalik meetme rakendamiseks või tulemuste kasutamiseks.

Kui taustteabe suhtes kohaldatakse kolmanda isiku õigusi, peab asjaomane toetusesaaja tagama,

et suudab täita lepingust tulenevaid kohustusi.

16.2 Tulemuste omandiõigus

Toetuse andja ei saa meetme raames saadud tulemuste suhtes omandiõigust.

Projekt number: 2024-1-EE01-KA131-HED-000210927

Leping number: 2024-KA131-08

23

„Tulemused“ – tegevuse materiaalne või immateriaalne tulemus, näiteks andmed, oskusteave või

teave, olenemata selle vormist või laadist, selle kaitsmise võimalikkusest või võimatusest, samuti

sellega kaasnevad õigused, sealhulgas intellektuaalomandiõigused.

16.3 Toetuse andja õigused kasutada saadud materjale, dokumente ja teavet poliitika,

teabe esitamise, teavitamise, levitamise ja avaldamise eesmärgil

Toetuse andjal ja Euroopa Komisjonil on õigus kasutada meetmega seotud mittetundlikku teavet

ning toetusesaajatelt saadud materjale ja dokumente (eelkõige avaldamiseks mõeldud

kokkuvõtteid, tulemusi ja mis tahes muud materjali, näiteks pilte või audiovisuaalset materjali,

paberkandjal või elektrooniliselt) poliitika, teabe esitamise, teavitamise, levitamise ja avaldamise

eesmärgil nii meetme rakendamise ajal kui ka pärast seda.

Õigus kasutada toetusesaajate materjale, dokumente ja teavet antakse kasutustasuta, mittevälistava

ja tagasivõtmatu litsentsina, mis hõlmab järgmisi õigusi:

(a) kasutamine enda tarbeks (eelkõige tehes need kättesaadavaks toetuse andja või Euroopa

Komisjoni heaks töötavatele isikutele või mis tahes muule ELi teenistusele (sh

institutsioonid, organid, asutused jne) või teise liikmesriigi institutsioonile või organile;

nende kopeerimine või taasesitamine kas tervikuna või osaliselt piiramatul arvul ja

edastamine pressitalituste kaudu);

(b) levitamine üldsusele (eelkõige avaldamine paberkandjal ning elektrooniliselt või

digitaalselt, avaldamine internetis allalaaditava või mitteallalaaditava failina, levitamine

ringhäälingukanalite kaudu, avalik väljapanek või esitlemine, levitamine pressitalituste

kaudu või kandmine avalikesse andmebaasidesse või registritesse);

(c) toimetamine või ümbersõnastamine (sh lühendamine, kokkuvõtete tegemine, muude

elementide (nt metaandmed, selgitused, muud graafilised, visuaalsed, audio- või

tekstielemendid) lisamine, väljavõtete (nt audio- või videofailid) tegemine, osadeks

jaotamine, kogumikus kasutamine);

(d) tõlkimine;

(e) säilitamine paberkandjal, elektrooniliselt või muul kujul;

(f) arhiveerimine kooskõlas kohaldatavate dokumendihalduse eeskirjadega;

(g) õigus lubada kolmandatel isikutel tegutseda tema nimel või anda punktides b, c, d ja f

sätestatud kasutusviiside jaoks all-litsentse kolmandatele isikutele, kui see on vajalik

toetuse andja teabeesitamis-, teavitamis- ja avaldamistegevuseks;

(h) saadud materjalide, dokumentide ja teabe töötlemine, analüüsimine, koondamine ning

tuletatud teoste koostamine ning

(i) tulemuste levitamine laialdaselt kättesaadavates andmebaasides või indeksites (näiteks

avatud juurdepääsuga või avatud andmete portaalide või samalaadsete hoidlate kaudu, kas

tasuta või mitte).

Kasutusõigused antakse kogu asjaomaste tööstus- või intellektuaalomandi õiguste kehtivusajaks.

Projekt number: 2024-1-EE01-KA131-HED-000210927

Leping number: 2024-KA131-08

24

Kui materjalide või dokumentide suhtes kehtivad isiklikud õigused või kolmandate isikute õigused

(sealhulgas intellektuaalomandi õigused või füüsiliste isikute õigused oma kujutisele ja häälele),

peavad toetusesaajad tagama, et täidavad käesolevast lepingust tulenevaid kohustusi (eelkõige

hangivad vajalikud litsentsid ja load asjaomastelt õiguste omajatelt).

Vajaduse korral lisab toetuse andja järgmise teabe:

„© – [aasta] – [autoriõiguse omaniku nimi]. Kõik õigused kaitstud. Litsents on teatavatel tingimustel antud

[toetuse andja nimi][Euroopa Komisjonile].“

16.4 Erieeskirjad intellektuaalomandi õiguste, tulemuste ja taustteabe kohta

Intellektuaalomandi õigusi, tulemusi ja taustteavet käsitlevad erieeskirjad (kui neid on) on esitatud

5. lisas.

16.5 Nõuete täitmata jätmise tagajärjed

Kui toetusesaaja ei täida käesolevast artiklist tulenevaid kohustusi, võib toetust vähendada (vt

artikkel 28).

Sellise rikkumise puhul võidakse võtta ka muid 5. peatükis kirjeldatud meetmeid.

ARTIKKEL 17. TEAVITAMINE, LEVITAMINE JA NÄHTAVUS

17.1 Teavitamine – levitamine – meetme reklaamimine

Kui toetuse andjaga pole kokku lepitud teisiti, peavad toetusesaajad meedet ja selle tulemusi

reklaamima ning esitama selleks eri sihtrühmadele (sh meedia ja üldsus) strateegiliselt ja tõhusalt

sihtotstarbelist teavet kooskõlas 1. lisaga.

Toetusesaajad peavad enne sellise teavitamis- või levitamistegevuse alustamist, millel on

eeldatavasti suur meediamõju, teavitama projektist toetuse andjat.

17.2 Nähtavus – ELi lipp ja märge rahastamise päritolu kohta

Kui toetuse andjaga ei ole teisiti kokku lepitud, tuleb toetusesaajate meetmega seotud teavitamise

(sh meediasuhted, konverentsid, seminarid, teabematerjalid, näiteks brošüürid, teabelehed,

plakatid, esitlused jne, mida esitatakse elektrooniliselt, traditsioonilise või sotsiaalmeedia kaudu

jne) ja levitamise korral ning toetusega rahastatud mis tahes taristu, seadmete, sõidukite, tarvikute

või oluliste tulemuste puhul mainida ELi toetust ning kujutada Euroopa Liidu lippu (embleemi),

samuti esitada märge rahastamise päritolu kohta (mis vajaduse korral tõlgitakse kohalikesse

keeltesse):

Projekt number: 2024-1-EE01-KA131-HED-000210927

Leping number: 2024-KA131-08

25

embleem peab jääma eristatavaks ja eraldiseisvaks ning seda ei või muuta muude visuaalsete

märkide, kaubamärkide või teksti lisamisega.

Peale embleemi ei tohi ELi toetuse esiletõstmiseks kasutada ühtki muud visuaalset identiteeti ega

logo.

Kui embleem esitatakse koos teiste logodega (nt toetusesaajate või sponsorite logod), peab see

olema esitatud vähemalt sama silmatorkavalt ja nähtavalt kui teised logod.

Toetusesaajad võivad käesolevast artiklist tulenevate kohustuste täitmisel kasutada embleemi

toetuse andjalt eelnevalt heakskiitu saamata. See ei anna neile siiski embleemi kasutamise

ainuõigust. Lisaks ei tohi nad embleemi või samalaadset kaubamärki või logo omastada kas

registreerimise kaudu ega muul viisil.

17.3 Teabe kvaliteet – vastutuse välistamine

Meetmega seotud teavitamis- või levitamistegevuses tuleb kasutada faktiliselt täpset teavet.

Lisaks tuleb märkida järgmine vastutuse välistamise klausel (tõlgituna kohalikesse keeltesse, kui

see on asjakohane).

„Rahastanud Euroopa Liit. Avaldatud seisukohad ja arvamused on siiski ainult autori(te) omad ega pruugi

kajastada Euroopa Liidu või [toetuse andja nimi] seisukohti ja arvamusi. Euroopa Liit ega toetuse andja nende

eest ei vastuta.“

17.4 Teavitamist, levitamist ja nähtavust käsitlevad erieeskirjad

Teavitamist, levitamist ja nähtavust käsitlevad erieeskirjad (kui neid on) on esitatud 5. lisas.

17.5 Nõuete täitmata jätmise tagajärjed

Kui toetusesaaja ei täida käesolevast artiklist tulenevaid kohustusi, võib toetust vähendada (vt

artikkel 28).

Selliste rikkumiste tagajärjel võidakse rakendada ka muid 5. peatükis kirjeldatud meetmeid.

Projekt number: 2024-1-EE01-KA131-HED-000210927

Leping number: 2024-KA131-08

26

ARTIKKEL 18. MEETME RAKENDAMISE ERIEESKIRJAD

18.1 Meetme rakendamise erieeskirjad

Meetme rakendamise erieeskirjad (kui neid on) on esitatud 5. lisas.

18.2 Nõuete täitmata jätmise tagajärjed

Kui toetusesaaja ei täida käesolevast artiklist tulenevaid kohustusi, võib toetust vähendada (vt

artikkel 28).

Sellise rikkumise puhul võidakse võtta ka muid 5. peatükis kirjeldatud meetmeid.

3. JAGU TOETUSE HALDAMINE

ARTIKKEL19. ÜLDINE TEABE ESITAMISEKOHUSTUS

19.1 Teabenõuded

Toetusesaajad peavad esitama – nii meetme rakendamise ajal kui ka pärast seda kooskõlas

artikliga 7 – kogu teabe, mida taotletakse deklareeritud kulude või maksete rahastamise

kõlblikkuse, meetme nõuetekohase rakendamise ja lepingust tulenevate mis tahes muude

kohustuste täitmise kontrollimiseks.

Esitatav teave peab olema tõene, täpne ja täielik ning see tuleb esitada nõutud vormingus,

sealhulgas elektrooniliselt.

19.2 Andmete ajakohastamine programmi Erasmus+ aruandlus- ja haldamisvahendis

Toetusesaajad peavad kogu aeg, st nii meetme rakendamise ajal kui ka pärast seda, ajakohastama

programmi Erasmus+ aruandlus- ja haldamisvahendis säilitatavat teavet, eelkõige oma nime,

aadressi ning andmeid seaduslike esindajate, õigusliku vormi ja organisatsiooni liigi kohta.

19.3 Teave meedet mõjutavate sündmuste ja asjaolude kohta

Toetusesaaja peab viivitamata teavitama toetuse andjat (ja teisi toetusesaajaid) järgmisest:

(a) sündmused, mis võivad tõenäoliselt mõjutada meetme rakendamist või ELi finantshuve

või põhjustada meetme rakendamisel viivitusi, eelkõige

(i) muutused oma õiguslikus, rahalises, tehnilises, organisatsioonilises või

omandiõigusega seotud olukorras (sealhulgas muudatused, mis on seotud mõne

enne toetuse allkirjastamist allkirjastatud kirjalikus kinnituses loetletud

menetlusest kõrvalejätmise alusega);

b) asjaolud, mis mõjutavad:

(ii) toetuse andmise otsust või

(iii) lepingust tulenevate nõuete täitmist.

Projekt number: 2024-1-EE01-KA131-HED-000210927

Leping number: 2024-KA131-08

27

19.4 Nõuete täitmata jätmise tagajärjed

Kui toetusesaaja ei täida käesolevast artiklist tulenevaid kohustusi, võib toetust vähendada (vt

artikkel 28).

Selliste rikkumiste tagajärjel võidakse rakendada ka muid 5. peatükis kirjeldatud meetmeid.

ARTIKKEL 20. ANDMETE SÄILITAMINE

20.1 Andmete ja tõendavate dokumentide säilitamine

Toetusesaajad peavad vähemalt kuni andmelehel sätestatud tähtajani (vt punkt 6) säilitama

andmeid ja tõendavaid dokumente, mis tõendavad meetme nõuetekohast rakendamist kooskõlas

vastava valdkonna heakskiidetud standarditega (kui neid on).

Lisaks peavad toetusesaajad sama ajavahemiku kohta säilitama deklareeritud summade

põhjendamiseks järgmised dokumendid:

(a) tegelikud kulud: deklareeritud kulusid tõendavad piisavad andmed ja tõendusdokumendid,

näiteks lepingud, alltöövõtulepingud, arved ja raamatupidamisdokumendid. Lisaks peavad

toetusesaaja tavapärane raamatupidamisarvestus ja sisekontrollikord võimaldama otseselt

võrrelda deklareeritud summasid, nende raamatupidamisarvestuses kajastatud summasid

ja tõendavates dokumentides sisalduvaid summasid;

(b) ühikuhinna alusel antavate toetuste puhul vastavalt tavapärastele kuluarvestustavadele (kui

need on olemas): toetusesaajad peavad kooskõlas 2. lisaga säilitama piisavaid andmeid ja

tõendavaid dokumente, mis tõendavad deklareeritud ühikute arvu ja seda, et nende

kuluarvestustavasid on rakendatud järjepidevalt ja objektiivsete kriteeriumide alusel,

sõltumata rahastamisallikast, ning et need vastavad artikli 6 punktides 6.1 ja 6.2 sätestatud

rahastamiskõlblikkuse tingimustele. toetusesaajad ei pea säilitama konkreetseid andmeid

tegelike kulude kohta.

Andmed ja tõendusdokumendid tuleb teha taotluse korral kättesaadavaks (vt artikkel 19) või

esitada need kontrolli, hindamise, auditi või uurimise eesmärgil (vt artikkel 25).

Poolelioleva kontrolli, auditi, uurimise, kohtuvaidluse või muu lepingust tulenevate nõuete

menetlemise korral peavad toetusesaajad säilitama need andmed ja tõendusdokumendid nimetatud

menetluste lõpuni.

Toetusesaajad peavad säilitama algdokumendid. Digitaalseid või digitaliseeritud dokumente

käsitatakse algdokumentidena, kui need on kohaldatavate riigi õigusaktide kohaselt lubatud.

Toetuse andja võib heaks kiita muud dokumendid peale algdokumentide, kui need tagavad

samaväärse kindlusastme.

20.2 Nõuete täitmata jätmise tagajärjed

Kui toetusesaaja ei täida käesolevast artiklist tulenevaid kohustusi, käsitatakse ebapiisavalt

põhjendatud kulusid või makseid rahastamiskõlbmatuna (vt artikkel 6) ja need lükatakse tagasi (vt

artikkel 27) ning toetust võidakse vähendada (vt artikkel 28).

Selliste rikkumiste tagajärjel võidakse rakendada ka muid 5. peatükis kirjeldatud meetmeid.

Projekt number: 2024-1-EE01-KA131-HED-000210927

Leping number: 2024-KA131-08

28

ARTIKKEL 21. ARUANDLUS

21.1 Pidev aruandlus

Olukorrast olenevalt peab koordinaator esitama eduaruande vastavalt andmelehel sätestatud

ajakavale (vt punkt 4.2) ja 5. lisas sätestatud tingimustele.

21.2 Perioodiline aruanne

Lisaks peavad toetusesaajad esitama aruande maksete taotlemiseks vastavalt andmelehel esitatud

ajakavale ja maksekorrale (vt punkt 4.2).

- täiendavate ettemaksete (kui need on ette nähtud) taotlemiseks: perioodiline aruanne

- lõppmakse taotlemiseks: lõpparuanne.

Perioodilised aruanded sisaldavad tehnilist osa ja finantsosa.

Tehniline osa hõlmab ülevaadet meetme rakendamisest. Selle koostamisel tuleb kasutada riikliku

büroo esitatud vormi.

Finantsosa hõlmab järgmist:

– aruanne eelmise ettemakse kasutamise kohta;

– finantsaruanded (iga toetusesaaja kohta eraldi ja koondaruanne kõigi toetusesaajate

kohta);

– selgitus vahendite kasutamise kohta (või üksikasjalik kuluaruannete tabel, kui seda

nõutakse).

Finantsaruannetes tuleb üksikasjalikult kirjeldada aruandeperioodil rakendatud ühikuhinna alusel

antud toetusi.

Toetuse andja ei võta arvesse finantsaruandes deklareerimata jäetud, ühikuhinna alusel antavaid

toetusi.

Finantsaruannete allkirjastamisega (programmi Erasmus+ aruandlus- ja haldamisvahendis)

kinnitavad toetusesaajad, et:

– esitatud teave on täielik, usaldusväärne ja tõene;

– deklareeritud, ühikuhinna alusel antavad toetused on rahastamiskõlblikud (vt artikkel 6);

– toetusi on võimalik põhjendada piisavate andmete ja tõendatavate dokumentidega (vt

artikkel 20 ja 2. lisa), mis esitatakse taotluse korral (vt artikkel 19) või kontrolli, hindamise,

auditi ja uurimise käigus (vt artikkel 25).

21.3 Finantsaruannetes kasutatav vääring ja konverteerimine eurodesse

Finantsaruanded tuleb koostada eurodes.

Toetusesaajad, kelle üldine raamatupidamisarvestus toimub muus vääringus kui euro, peavad oma

raamatupidamisarvestuses kajastatud muus vääringus kantud kulud konverteerima eurodesse

Euroopa Liidu Teataja C-seerias avaldatud päevakursside keskmise alusel (EKP veebisaidil), mis

Projekt number: 2024-1-EE01-KA131-HED-000210927

Leping number: 2024-KA131-08

29

on arvutatud asjaomase aruandeperioodi suhtes

(http://www.ecb.europa.eu/stats/exchange/eurofxref/html/index.en.html).

Kui Euroopa Liidu Teatajas ei ole avaldatud euro päevast vahetuskurssi asjaomase vääringu

suhtes, siis konverteeritakse see Euroopa Komisjoni veebisaidil (InforEuro) avaldatud kuu

raamatupidamise keskmise vahetuskursi alusel, mis on arvutatud asjaomase aruandeperioodi

suhtes.

Toetusesaajad, kelle üldist raamatupidamisarvestust peetakse eurodes, peavad arvestama muus

vääringus tekkinud kulud eurodesse ümber oma tavapärase raamatupidamistava kohaselt.

21.4 Aruande keel

Aruanded peavad olema lepingu keeles, kui toetuse andjaga ei ole kokku lepitud teisiti

(vt andmeleht, punkt 4.2).

21.5 Nõuete täitmata jätmise tagajärjed

Kui esitatud aruanne ei ole käesoleva artikliga kooskõlas, võib toetuse andja maksetähtaja

arvestamise peatada (vt artikkel 29) ja kohaldada muid 5. peatükis kirjeldatud meetmeid.

Kui koordinaator ei täida oma aruandluskohustusi, võib toetuse andja toetuse andmise või

koordinaatori osalemise lõpetada (vt artikkel 32) või kohaldada muid 5. peatükis kirjeldatud

meetmeid.

ARTIKKEL 22. MAKSED JA SISSENÕUDMISED. TASUMISELE KUULUVATE

SUMMADE ARVUTAMINE

22.1 Maksed ja maksete tegemise kord

Maksed tehakse vastavalt andmelehel esitatud ajakavale ja maksekorrale (vt punkt 4.2).

Need makstakse eurodes koordinaatori näidatud pangakontole (vt andmelehe punkt 4.2) ja need

tuleb jaotada põhjendamatu viivituseta (esialgse ettemakse jaotamise suhtes võidakse kohaldada

piiranguid; vt andmelehe punkt 4.2).

Kõnealusele pangakontole tehtavad maksed vabastavad toetuse andja maksekohustusest.

Ülekandekulud tasutakse järgmiselt:

- toetuse andja maksab oma panga küsitud ülekandetasu;

- toetusesaaja maksab oma panga küsitud ülekandetasu;

- korduva ülekande põhjustanud lepinguosaline maksab kõik korduva ülekande kulud.

Toetuse andja maksed loetakse teostatuks kuupäeval, mil need tema kontolt debiteeritakse.

Projekt number: 2024-1-EE01-KA131-HED-000210927

Leping number: 2024-KA131-08

30

22.2 Sissenõudmine

Sissenõudmisi tehakse juhul, kui toetusesaaja osalemise lõpetamise korral, lõppmakse tegemise

ajal või pärast seda selgub, et toetuse andja on maksnud liiga palju ja peab alusetult makstud

summad tagasi nõudma.

Sissenõudmiste üldine vastutuskord (esmane vastutus) on järgmine. Lõppmakse tegemisel

vastutab sissenõudmiste eest täielikult koordinaator, isegi kui ta ei ole olnud alusetult makstud

summade lõppsaaja. Toetusesaaja osalemise lõpetamisel või pärast lõppmakse tegemist nõutakse

summad sisse otse asjaomastelt toetusesaajatelt.

Täitmisele pööratud nõuete korral (vt artikli 22 punkt 22.4):

- toetusesaajad vastutavad teise toetusesaaja lepingujärgsete võlgade (sealhulgas viivised)

tagasimaksmise eest solidaarselt, kui toetuse andja seda nõuab (vt andmelehe punkt 4.4);

22.3 Tasumisele kuuluvad summad

22.3.1 Ettemaksed

Ettemakse eesmärk on anda toetusesaajatele käibevahendeid.

See summa jääb lõppmakse tegemiseni ELi varaks.

Esimeste ettemaksete (kui need on ette nähtud) puhul on maksmisele kuuluv summa, ajakava ja

maksekord sätestatud andmelehel (vt punkt 4.2).

Täiendavate ettemaksete (kui need on ette nähtud) puhul on tasumisele kuuluv summa, ajakava

ja maksekord samuti sätestatud andmelehel (vt punkt 4.2). Kui aga eelmise ettemakse kasutamise

aruandest nähtub, et sellest kasutati vähem kui 70%, vähendatakse andmelehel esitatud summat

70% künnise ja kasutatud summa vahe võrra.

Ettemakseid (või nende osi) võib tasaarvestada (ilma toetusesaajate nõusolekuta) summadega,

mille toetusesaaja võlgneb toetuse andjale, kuni summani, mis tuleb kõnealusele toetusesaajale

maksta.

Makseid ei tehta, kui maksetähtaja arvestamine või maksed on peatatud (vt artiklid 29 ja 30).

22.3.2 Toetusesaaja osalemise lõpetamise korral võlgnetav summa. Sissenõudmine

Toetusesaaja osalemise lõpetamise korral määrab toetuse andja kindlaks asjaomasele

toetusesaajale makstava esialgse summa. Maksed (kui neid on) tehakse järgmise lõppmaksega.

Asjaomasele toetusesaajale ette nähtav tasumisele kuuluv summa arvutatakse heakskiidetud ELi

kogutoetuse alusel.

Heakskiidetud ELi kogutoetuse arvutamine

Toetuse andja arvutab esmalt toetusesaajale kõigil aruandeperioodidel antud heakskiidetud ELi

rahalise toetuse, arvutades ELi maksimaalse toetuse kulude katmiseks (rakendades toetusesaaja

heakskiidetud kulude suhtes rahastamismäära), lisades heakskiidetud ühikuhinna alusel antavad

toetused.

Projekt number: 2024-1-EE01-KA131-HED-000210927

Leping number: 2024-KA131-08

31

Pärast seda võtab toetuse andja arvesse toetuste vähendamisi (kui neid on). Tulemuseks saadakse

heakskiidetud ELi rahalise toetuse kogusumma toetusesaajale.

Seejärel arvutatakse lõppsaldo, arvates sellele toetussaajale heakskiidetud ELi rahalise toetuse

kogusummast maha saadud maksed (kui neid on; vt aruanne tehtud maksete kohta, artikkel 32):

{ {toetusesaajale antava heakskiidetud ELi rahalise toetuse kogusumma},

millest arvatakse maha

{saadud ettemaksed (kui neid on)}}.

Kui lõppsaldo on positiivne, lisatakse see summa konsortsiumile tehtava järgmise lõppmakse

hulka.

Kui lõppsaldo on negatiivne, nõutakse see sisse järgmise menetluse kohaselt:

toetuse andja saadab asjaomasele toetusesaajale eelteate,

- milles teatab ametlikult sissenõudmiskavatsusest, võlgnetava summa, sissenõutava summa

ja sissenõudmise põhjused ning

- palub esitada võimalikud märkused 30 päeva jooksul alates teate saamisest.

Kui märkusi ei esitata (või toetuse andja otsustab esitatud märkustele vaatamata sissenõudmist

jätkata), kinnitab ta sissenõutava summa ja palub see summa koordinaatorile maksta

(kinnituskiri).

Hiljem võetakse neid summasid arvesse ka lõppmakse tegemisel.

22.3.3 Vahemaksed

Ei kohaldata.

22.3.4 Lõppmakse – Lõplik toetussumma – Tulud ja kasum – Sissenõudmine

Lõppmaksega (jääkmaksega) hüvitatakse rahastamiskõlblike kulude ja maksete ülejäänud osa,

mida on meetme rakendamiseks jaoks taotletud (kui neid on).

Lõppmakse tehakse vastavalt andmelehel esitatud kavale ja üksikasjadele (vt punkt 4.2).

Makse sõltub lõpparuande heakskiitmisest. Aruande heakskiitmine ei tähenda, et sellega

tunnistatakse selle sisu nõuetele vastavaks, usaldusväärseks, täielikuks või tõeseks.

Meetme lõplik toetussumma arvutatakse heakskiidetud ELi kogutoetuse alusel.

Heakskiidetud ELi kogutoetuse arvutamine

Toetuse andja arvutab esmalt meetme jaoks kõigil aruandeperioodidel antud heakskiidetud ELi

rahalise toetuse, arvutades ELi maksimaalse toetuse kulude katmiseks (rakendades iga

toetusesaaja heakskiidetud kogukulude suhtes rahastamismäära), lisades heakskiidetud

ühikuhinna alusel antavad toetused.

Projekt number: 2024-1-EE01-KA131-HED-000210927

Leping number: 2024-KA131-08

32

Pärast seda võtab toetuse andja arvesse toetuste vähendamisi (kui neid on). Tulemuseks saadakse

heakskiidetud ELi rahalise toetuse kogusumma.

Kui tulemuseks saadud summa on artikli 5 punktis 5.2 sätestatud maksimaalsest toetussummast

suurem, rakendatakse viimati nimetatud summat.

Seejärel arvutatakse lõppsaldo (lõppmakse), arvates lõplikust toetussummast maha juba tehtud

ettevahemakse(te) (kui ettemakse(d) on tehtud) kogusumma:

{lõplik toetussumma

millest arvatakse maha

{juba tehtud ettemakse(d) (kui neid on tehtud)}}.

Kui lõppsaldo on positiivne, makstakse see koordinaatorile välja.

Lõppmakset (või selle osa) võib tasaarvestada (ilma toetusesaajate nõusolekuta) summadega, mille

toetusesaaja võlgneb toetuse andjale, kuni summani, mis tuleb kõnealusele toetusesaajale maksta.

Makseid ei tehta, kui maksetähtaja arvestamine või maksed on peatatud (vt artiklid 29 ja 30).

Kui lõppsaldo on negatiivne, nõutakse see sisse järgmise menetluse kohaselt:

toetuse andja saadab koordinaatorile eelteate,

- milles teatab ametlikult sissenõudmiskavatsusest ja esitatakse lõplik toetussumma,

sissenõutav summa ja sissenõudmise põhjused ning

- palub esitada võimalikud märkused 30 päeva jooksul alates teate saamisest.

Kui märkusi ei esitata (või toetuse andja otsustab esitatud märkustele vaatamata sissenõudmist

jätkata), kinnitab ta sissenõutava summa (kinnituskiri) ning võlateate makse tingimuste ja

kuupäeva kohta.

Kui makset ei ole võlateates ettenähtud kuupäevaks tehtud, pöörab toetuse andja nõude täitmisele

vastavalt artikli 22 punktile 22.4.

22.3.5 Lõppmaksele järgnev audit – Lõpliku toetussumma muutmine – Sissenõudmine

Kui toetuse andja pärast lõppmakse tegemist (eelkõige pärast kontrolle, hindamisi, auditeid või

uurimisi; vt artikkel 25) lükkab kulud või maksed tagasi (vt artikkel 27) või vähendab toetust (vt

artikkel 28), arvutab ta asjaomasele toetusesaajale muudetud lõpliku toetussumma.

Asjaomasele toetusesaajale ettenähtav muudetud lõplik toetussumma arvutatakse muudetud

heakskiidetud ELi kogutoetuse alusel.

Muudetud heakskiidetud ELi kogutoetuse arvutamine

Toetuse andja arvutab esmalt toetusesaaja muudetud heakskiidetud ELi rahalise toetuse kõigi

aruandeperioodide kohta, arvutades kokku muudetud heakskiidetud kulud ja muudetud

heakskiidetud maksed.

Projekt number: 2024-1-EE01-KA131-HED-000210927

Leping number: 2024-KA131-08

33

Pärast seda võtab toetuse andja arvesse toetuste vähendamisi (kui neid on). Tulemuseks saadakse

muudetud heakskiidetud ELi rahalise toetuse kogusumma.

Kui muudetud lõplik toetussumma on väiksem kui toetusesaaja lõplik toetussumma, nõutakse see

tagasi, lahutades lõplikust toetussummast muudetud lõplik toetussumma:

{toetusesaajalõplik toetussumma,

millest arvatakse maha

toetusesaajale ette nähtud muudetud lõplik toetussumma}.

Toetuse andja saadab asjaomasele toetusesaajale eelteate,

- milles teatab ametlikult sissenõudmiskavatsusest, sissenõutava summa ja sissenõudmise

põhjused ning

- palub esitada võimalikud märkused 30 päeva jooksul alates teate saamisest.

Kui märkusi ei esitata (või toetuse andja otsustab saadud märkustele vaatamata sissenõudmist

jätkata), kinnitab ta sissenõutava summa (kinnituskiri) ning võlateate makse tingimuste ja

kuupäeva kohta.

Seotud üksuste vastu (kui neid on) suunatud sissenõudmisi menetletakse toetusesaajate kaudu.

Kui makset ei ole võlateates ettenähtud kuupäevaks tehtud, pöörab toetuse andja nõude täitmisele

vastavalt artikli 22 punktile 22.4.

22.4 Täitmisele pööratud nõue

Kui makset ei ole võlateates ette nähtud kuupäevaks tehtud, nõutakse tasumisele kuuluv summa

sisse,

(a) tasaarvestades selle (ilma koordinaatori või toetusesaaja nõusolekuta) mis tahes summaga,

mis toetuse andja võlgneb koordinaatorile või toetusesaajale.

Erandjuhul võib summa ELi finantshuvide kaitseks tasaarvestada enne võlateates märgitud

maksetähtaega.

(b) kasutades finantstagatist/-tagatisi (kui see on kohaldatav);

(c) pidades teisi toetusesaajaid solidaarselt vastutavaks (kui teisi toetusesaajaid on; vt

andmelehe punkt 4.4);

(d) andes asja kohtusse (vt artikkel 43).

Sissenõutav summa suureneb artikli 22 punktis 22.5 sätestatud viivise võrra alates võlateates

esitatud maksekuupäevale järgnevast päevast kuni selle kuupäevani (k.a), kui kogu summa on

tasutud.

Osamaksete arvutamisel võetakse kõigepealt arvesse kulud, tasud ja viivisintress ning alles

seejärel põhisumma.

Projekt number: 2024-1-EE01-KA131-HED-000210927

Leping number: 2024-KA131-08

34

Sissenõudmismenetluse käigus tasutavad pangakulud katab toetusesaaja, välja arvatud juhul, kui

kohaldatakse direktiivi (EL) 2015/2366 15

.

22.5 Nõuete täitmata jätmise tagajärjed

22.5.1 Kui toetuse andja ei pea maksetähtajast kinni (vt eespool), on toetusesaajatel õigus saada

viivist vastavalt Euroopa Keskpanga (EKP) eurodes toimuvate põhiliste refinantseerimistehingute

puhul kohaldatavale viiteintressimäärale, millele lisandub andmelehel nimetatud määr (punkt 4.2).

EKP viiteintressimäär on viimase maksekuu esimesel päeval kehtiv määr, mis on avaldatud

Euroopa Liidu Teataja C-seerias.

Kui viivis on kuni 200 eurot, makstakse see koordinaatorile üksnes juhul, kui asjaomane taotlus

esitatakse kahe kuu jooksul pärast hilinenud makse kättesaamist.

Viivist ei tule maksta, kui kõik toetusesaajad on ELi liikmesriigid (sealhulgas piirkondliku ja

kohaliku omavalitsuse asutused või muud avaliku sektori asutused, kes tegutsevad käesoleva

lepingu kohaldamisel liikmesriigi nimel).

Maksetähtaja arvestamise või maksete peatamist (vt artiklid 29 ja 30) ei käsitata hilinenud

maksena.

Viivis hõlmab ajavahemikku makse tähtpäevale järgnevast päevast (vt eespool) kuni makse

kuupäevani (k.a).

Viivist ei võeta lõpliku toetussumma arvutamisel arvesse.

22.5.2 Kui koordinaator ei täida mõnd käesolevast artiklist tulenevat kohustust, võib toetust

vähendada (vt artikkel 28) ning toetuse maksmise või koordinaatori osalemise võib lõpetada

(vt artikkel 32).

Selliste rikkumiste tagajärjel võidakse rakendada ka muid 5. peatükis kirjeldatud meetmeid.

ARTIKKEL 23. TAGATISED

23.1 Ettemaksetagatis

Kui toetuse andja seda nõuab (vt andmelehe punkt 4.2), peavad toetusesaajad esitama

ettemaksetagatise (ühe või mitu) vastavalt andmelehel esitatud ajakavale ja summadele.

Koordinaator peab koos ettemakse taotlusega esitama toetuse andjale finantstagatise.

Tagatis peab vastama järgmistele tingimustele:

(a) tagatise peab esitama ELis asuv pank või tunnustatud finantseerimisasutus või –

koordinaatori taotlusel ja toetuse andja nõusolekul – samaväärset tagatist pakkuv kolmas

isik või pank või finantseerimisasutus väljaspool ELi;

15 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/2366 makseteenuste kohta

siseturul, direktiivide 2002/65/EÜ, 2009/110/EÜ ning 2013/36/EL ja määruse (EL) nr 1093/2010 muutmise ning

direktiivi 2007/64/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 337, 23.12.2015, lk 35).

Projekt number: 2024-1-EE01-KA131-HED-000210927

Leping number: 2024-KA131-08

35

(b) tagatise andja vastutab kui esimesel nõudmisel väljamakstava tagatise andja ega nõua, et

toetuse andja esitaks nõuded põhivõlgniku (st asjaomane toetusesaaja) vastu, ning

(c) tagatis jääb sõnaselgelt jõusse kuni lõppmakse tegemiseni, või kui lõppmakse asemel

toimub sissenõudmine, siis ajani, kui toetusesaaja võlateatest teavitamisest on möödunud

viis kuud.

Tagatis vabastatakse järgmise kuu jooksul.

23.2 Nõuete täitmata jätmise tagajärjed

Kui toetusesaajad ei täida oma kohustust esitada ettemaksetagatis, siis ettemakset ei tehta.

Selliste rikkumiste tagajärjel võidakse rakendada ka muid 5. peatükis kirjeldatud meetmeid.

ARTIKKEL 24. TÕENDID

Ei kohaldata.

ARTIKKEL 25. KONTROLLID, HINDAMISED, AUDITID JA UURIMISED.

TULEMUSTE PÕHJAL JÄRELDUSTE TEGEMINE

25.1 Toetuse andja kontrollid, hindamised ja auditid

25.1.1 Sisekontroll

Toetuse andja võib meetme rakendamise ajal või pärast seda kontrollida meetme nõuetekohast

rakendamist ja lepingust tulenevate kohustuste täitmist, hinnates muu hulgas kulusid ja makseid,

tulemusi ja aruandeid.

25.1.2 Projektide hindamine

Toetuse andja võib hinnata meetme nõuetekohast rakendamist ja lepingust tulenevate kohustuste

täitmist (projekti üld- või erihindamised).

Projekti võib hakata hindama meetme rakendamise ajal ja teha seda kuni andmelehel sätestatud

tähtajani (vt punkt 6). Hindamisest teatatakse ametlikult koordinaatorile või asjaomasele

toetusesaajale ning selle alguskuupäevana käsitatakse teate saamise kuupäeva.

Vajaduse korral võivad toetuse andjat abistada sõltumatud väliseksperdid. Kui toetuse andja

kasutab väliseksperte, teavitatakse sellest koordinaatorit või asjaomast toetusesaajat, kellel on

õigus esitada vastuväiteid, viidates ärisaladusele või huvide konfliktile.

Koordinaator või asjaomane toetusesaaja peab tegema igakülgset koostööd ning esitama

kindlaksmääratud tähtaja jooksul kogu teabe ja andmed lisaks juba esitatud tulemustele ja

aruannetele (sh teabe vahendite kasutamise kohta). Toetuse andja võib nõuda toetusesaajatelt

sellise teabe esitamist vahetult talle. Tundlikku teavet ja dokumente käsitletakse vastavalt

artiklile 13.

Koordinaatorit või asjaomast toetusesaajat võidakse kutsuda kohtumistele, sealhulgas

kohtumistele välisekspertidega.

Projekt number: 2024-1-EE01-KA131-HED-000210927

Leping number: 2024-KA131-08

36

Kohapealse kontrollkäigu korral peab toetusesaaja võimaldama juurdepääsu

(sh välisekspertidele) oma valdustesse ja ruumidesse ning tagama, et nõutud teave on hõlpsasti

kättesaadav.

Esitatav teave peab olema tõene, täpne ja täielik ning see tuleb esitada nõutud vormingus,

sealhulgas elektrooniliselt.

Hindamistulemuste põhjal koostatakse projekti hindamise aruanne.

Toetuse andja esitab projekti hindamise aruande koordinaatorile või asjaomasele toetusesaajale,

kellel on teate kättesaamisest alates märkuste esitamiseks aega 30 päeva.

Projekti hinnatakse (ja hindamisaruanded koostatakse) lepingus kasutatud keeles.

25.1.3 Auditid

Toetuse andja võib teha auditeid, et kontrollida meetme nõuetekohast rakendamist ja lepingust

tulenevate kohustuste täitmist.

Selliseid auditeid võib alustada meetme rakendamise ajal ja kuni andmelehel sätestatud tähtajani

(vt punkt 6). Neist teatatakse ametlikult asjaomasele toetusesaajale ning nende alguskuupäevana

käsitatakse teatamise kuupäeva.

Toetuse andja võib kasutada oma audititalitust, delegeerida auditeid kesksele talitusele või

kasutada väliseid audiitorühinguid. Kui toetuse andja kasutab välist audiitorühingut, teavitatakse

sellest asjaomast toetusesaajat ja tal on õigus esitada vastuväiteid, viidates ärisaladusele või huvide

konfliktile.

Asjaomane toetusesaaja peab tegema igakülgset koostööd ja esitama kindlaksmääratud tähtaja

jooksul kogu teabe (sh täielikud raamatupidamisaruanded, individuaalsed palgatõendid või muu

isiklik teave), mis on lepingu täitmise kontrollimiseks vajalik. Tundlikku teavet ja dokumente

käsitletakse vastavalt artiklile 13.

Kohapealse kontrollkäigu korral peab asjaomane toetusesaaja võimaldama pääsu (sh

välisaudiitoritele) oma valdustesse ja ruumidesse ning tagama, et nõutud teave on hõlpsasti

kättesaadav.

Esitatav teave peab olema tõene, täpne ja täielik ning see tuleb esitada nõutud vormingus,

sealhulgas elektrooniliselt.

Auditileidude põhjal koostatakse auditiaruande kavand.

Audiitorid edastavad ametliku auditiaruande kavandi asjaomasele toetusesaajale, kellel on teate

kättesaamisest alates märkuste esitamiseks aega 30 päeva (ärakuulamisega auditimenetlus).

Lõplikus auditiaruandes võetakse arvesse asjaomase toetusesaaja märkusi ja sellest teatatakse

neile ametlikult.

Auditeid tehakse (ja auditiaruanded koostatakse) lepingus kasutatud keeles.

Projekt number: 2024-1-EE01-KA131-HED-000210927

Leping number: 2024-KA131-08

37

25.2 Euroopa Komisjoni kontrollid, hindamised ja auditid teiste toetuse andjate toetuste

puhul

Euroopa Komisjonil on samad kontrolli-, hindamis- ja auditeerimisõigused kui toetuse andjal.

25.3 Juurdepääs dokumentidele lihtsustatud rahastamisvormide hindamiseks

Toetusesaajad peavad andma Euroopa Komisjonile juurdepääsu oma kohustuslikele

dokumentidele, et korrapäraselt hinnata ELi programmides kasutatavaid lihtsustatud

rahastamisvorme.

25.4 Euroopa Pettustevastase Ameti, Euroopa Prokuratuuri ja Euroopa Kontrollikoja

auditid ja uurimised

Meetme rakendamise ajal või pärast seda võivad kontrollimisi, hindamisi, auditeid ja uurimisi teha

ka järgmised asutused:

- Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) määruste nr 883/2013 16

ja nr 2185/96 17

alusel;

- Euroopa Prokuratuur (EPPO) määruse (EL) 2017/1939 alusel;

- Euroopa Kontrollikoda vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 ja ELi

finantsmääruse 2018/1046 artiklile 257.

Nende asutuste taotluse korral peab asjaomane toetusesaaja esitama nõutud vormis täieliku, täpse

ja tervikliku teabe (sh täielikud raamatupidamisaruanded, individuaalsed palgatõendid või muud

isikuandmed, sh elektroonilised andmed) ning võimaldama pääsu oma valdustesse ja ruumidesse

kohapealseteks kontrollkäikudeks või inspekteerimiseks, nagu on sätestatud kõnealustes

määrustes.

Selleks peab asjaomane toetusesaaja säilitama kogu meetmega seotud asjakohast teavet vähemalt

kuni andmelehel (punkt 6) sätestatud tähtaja lõpuni ning igal juhul kuni pooleliolevate kontrollide,

hindamiste, auditite, uurimiste, kohtuvaidluste või nõuete muu menetlemise lõpule viimiseni.

25.5 Kontrollide, hindamiste, auditite ja uurimiste tagajärjed. Tulemuste põhjal

järelduste tegemine

25.5.1 Kontrollide, hindamiste, auditite ja uurimiste tagajärjed käesoleva toetuse puhul

Käesoleva toetusega seoses tehtud kontrollide, hindamiste, auditite või uurimiste tulemuste põhjal

võidakse toetus tagasi lükata (vt artikkel 27), toetust vähendada (vt artikkel 28) või kohaldada

5. peatükis kirjeldatud muid meetmeid.

Kui toetus lükatakse tagasi või toetust vähendatakse pärast lõppmakse tegemist, muudetakse selle

tulemusel lõplikku toetussummat (vt artikkel 22).

16 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb

Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1). 17 Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/1996, mis käsitleb komisjoni tehtavat

kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu

eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).

Projekt number: 2024-1-EE01-KA131-HED-000210927

Leping number: 2024-KA131-08

38

Meetme rakendamise ajal tehtud kontrollide, hindamiste, auditite või uurimiste tulemuste põhjal

võidakse esitada muutmistaotlus (vt artikkel 39), et muuta 1. lisas esitatud meetme kirjeldust.

Lisaks võivad OLAFi või EPPO uurimise tulemused kaasa tuua kriminaalvastutusele võtmise

siseriiklike õigusnormide alusel.

25.5.2 Teiste toetuste põhjal järelduste tegemine

Ei kohaldata.

25.6 Nõuete täitmata jätmise tagajärjed

Kui toetusesaaja ei täida käesolevast artiklist tulenevaid kohustusi, käsitatakse ebapiisavalt

põhjendatud kulusid või makseid rahastamiskõlbmatuna (vt artikkel 6) ja need lükatakse tagasi (vt

artikkel 27) ning toetust võidakse vähendada (vt artikkel 28).

Selliste rikkumiste tagajärjel võidakse rakendada ka muid 5. peatükis kirjeldatud meetmeid.

ARTIKKEL 26. MÕJU HINDAMISED

Ei kohaldata.

5. PEATÜKK NÕUETE TÄITMATA JÄTMISE TAGAJÄRJED

1. JAGU TAGASILÜKKAMINE JA TOETUSE VÄHENDAMINE

ARTIKKEL 27. KULUDE JA MAKSETE TAGASILÜKKAMINE

27.1 Tingimused

Toetuse andja lükkab toetusesaaja osalemise lõpetamise või lõppmakse tegemise ajal või pärast

seda tagasi kõik rahastamiskõlbmatud kindlasummalised maksed (vt artikkel 6), eelkõige pärast

kontrolle, hindamisi, auditeid või uurimisi (vt artikkel 25).

Rahastamiskõlbmatud kulud või maksed lükatakse tagasi.

27.2 Menetlus

Kui tagasilükkamine ei too kaasa sissenõudmist, teavitab toetuse andja koordinaatorit või

asjaomast toetusesaajat ametlikult tagasilükkamisest, vähendatavast summast ja selle põhjustest.

Koordinaator või asjaomane toetusesaaja võib 30 päeva jooksul pärast teate saamist esitada oma

märkused, kui ta tagasilükkamisega ei nõustu (maksete läbivaatamise menetlus).

Kui tagasilükkamine toob kaasa sissenõudmise, järgib toetuse andja artiklis 22 sätestatud

eelteatega ärakuulamismenetlust.

27.3 Mõju

Kui toetuse andja lükkab kulud või maksed tagasi, arvab ta need deklareeritud kuludest või

maksetest maha ja arvutab seejärel välja tasumisele kuuluva summa (ning vajaduse korral nõuab

vajaliku summa sisse; vt artikkel 22).

Projekt number: 2024-1-EE01-KA131-HED-000210927

Leping number: 2024-KA131-08

39

ARTIKKEL 28. TOETUSE VÄHENDAMINE

28.1 Tingimused

Toetuse andja võib toetusesaaja osalemise lõpetamise korral või lõppmakse tegemise ajal või

pärast seda toetusesaaja toetust vähendada, kui

(a) toetusesaaja (või esindus-, otsustamis- või kontrollivolitustega isik või toetuse

andmise/rakendamise seisukohast oluline isik) on teinud järgmist:

(i) teinud olulisi vigu, rikkunud õigusnorme või pannud toime pettuse või

(ii) lepingu täitmise või toetuse andmise menetluse ajal oma kohustusi tõsiselt

rikkunud (sh meetme ebakorrektse rakendamisega, taotlusvooru tingimuste

täitmata jätmisega, valeandmete esitamisega, nõutava teabe esitamata jätmisega,

eetika- või turvaeeskirjade rikkumisega (kui see on asjakohane) jne) või

(b) tulemuste põhjal järelduste tegemine: ei kohaldata.

Vähendamissumma arvutatakse iga asjaomase toetusesaaja kohta, nii et see on proportsionaalne

vigadega, eeskirjade eiramisega, pettusega või kohustuste täitmata jätmise tõsiduse ja kestusega,

kohaldades heakskiidetud ELi rahalise toetuse suhtes individuaalset vähendusmäära.

28.2 Menetlus

Kui toetuse vähendamine ei too kaasa sissenõudmist, teavitab toetuse andja koordinaatorit või

asjaomast toetusesaajat ametlikult vähendamisest, vähendatavast summast ja vähendamise

põhjustest. Koordinaator või asjaomane toetusesaaja võib 30 päeva jooksul pärast teate saamist

esitada oma märkused, kui ta vähendamisega ei nõustu (maksete läbivaatamise menetlus).

Kui toetuse vähendamine toob kaasa sissenõudmise, järgib toetuse andja artiklis 22 sätestatud

eelteatega ärakuulamismenetlust.

28.3 Mõju

Kui toetuse andja vähendab toetust, arvab ta vähendussumma toetusest maha ja arvutab seejärel

välja tasumisele kuuluva summa (ning vajaduse korral nõuab vajaliku summa sisse, vt artikkel 22).

2. JAGU PEATAMINE JA LÕPETAMINE

ARTIKKEL 29. MAKSETÄHTAJA ARVESTAMISE PEATAMINE

29.1 Tingimused

Toetuse andja võib igal ajal peatada maksetähtaja arvestamise, kui makset ei saa töödelda, sest

(a) nõutud aruannet (vt artikkel 21) ei ole esitatud või see on puudulik või on vaja täiendavat

teavet,

(b) on kahtlusi makstava summa suhtes (nt on küsitavusi seoses rahastamiskõlblikkusega, on

tekkinud toetuse vähendamise vajadus jne) ning on vaja täiendavaid kontrolle, hindamisi,

auditeid või uurimisi või

(c) on muid küsimusi, mis mõjutavad ELi finantshuve.

Projekt number: 2024-1-EE01-KA131-HED-000210927

Leping number: 2024-KA131-08

40

29.2 Menetlus

Toetuse andja teatab koordinaatorile ametlikult peatamisest ja selle põhjustest.

Peatamine jõustub teate saatmise päeval.

Kui maksetähtaja arvestamise peatamise tingimused ei ole enam täidetud, siis peatamine

lõpetatakse ja järelejäänud makseperioodi taasalustatakse (vt andmelehe punkt 4.2).

Kui peatamine kestab üle kahe kuu, võib koordinaator küsida toetuse andjalt kinnitust selle kohta,

kas peatamine kestab edasi.

Kui maksetähtaja arvestamise peatamise põhjuseks on aruande mittevastavus nõuetele ja

muudetud aruannet pole esitatud (või see esitati, kuid lükati samuti tagasi), võib toetuse andja ka

lepingu lõpetada või lõpetada koordinaatori osalemise (vt artikkel 32).

ARTIKKEL 30. MAKSETE PEATAMINE

30.1 Tingimused

Toetuse andja võib igal ajal kas täielikult või osaliselt peatada ühele või mitmele toetusesaajale

tehtavad maksed, kui

(a) toetusesaaja (või esindus-, otsustamis- või kontrollivolitustega isik või toetuse

andmise/rakendamise seisukohast oluline isik) on teinud järgmist või on kahtlus, et ta on

teinud järgmist:

(i) teinud olulisi vigu, rikkunud õigusnorme või pannud toime pettuse või

(ii) käesoleva lepingu täitmise või toetuse andmise menetluse ajal oma kohustusi

tõsiselt rikkunud (sh meetme ebakorrektse rakendamisega, projektikonkursi

tingimuste täitmata jätmisega, valeandmete esitamisega, nõutava teabe esitamata

jätmisega, eetika- või turvaeeskirjade rikkumisega (kui see on asjakohane) jne)

või

(b) tulemuste põhjal järelduste tegemine: ei kohaldata.

Kui ühe või mitme toetusesaaja maksed on peatatud, teeb toetuse andja osalise(d) makse(d) selle

osa (nende osade) kohta, mis ei ole peatatud. Kui peatamine hõlmab lõppmakset, siis käsitatakse

pärast peatamise lõpetamist ülejäänud summa(de) tasumist (või sissenõudmist) meedet lõpetava

lõppmakse tasumisena.

30.2 Menetlus

Enne maksete peatamist saadab toetuse andja asjaomasele toetusesaajale eelteate,

- milles teatab ametlikult maksete peatamise kavatsusest ja selle põhjustest ning

- palub esitada võimalikud märkused 30 päeva jooksul alates teate saamisest.

Kui toetuse andjale märkusi ei esitata või kui ta otsustab esitatud märkustele vaatamata menetlust

jätkata, kinnitab ta peatamise (kinnituskiri). Muudel juhtudel edastab ta ametliku teate selle kohta,

et menetlus lõpetatakse.

Projekt number: 2024-1-EE01-KA131-HED-000210927

Leping number: 2024-KA131-08

41

Toetuse andja teavitab pärast peatamismenetluse lõppu ka koordinaatorit.

Peatamine jõustub kinnitusteate saatmisele järgneval päeval.

Kui maksete jätkamise tingimused on täidetud, siis peatamine lõpetatakse. Toetuse andja teavitab

ametlikult asjaomast toetusesaajat (ja koordinaatorit) ja määrab kindlaks peatamise lõpetamise

kuupäeva.

Peatamise ajal asjaomastele toetusesaajatele ettemakseid ei tehta.

ARTIKKEL 31. TOETUSLEPINGU PEATAMINE

31.1 Toetuslepingu peatamine konsortsiumi taotlusel

31.1.1 Tingimused ja kord

Toetusesaajad võivad taotleda toetuse või selle mis tahes osa rakendamise peatamist, kui

erakordsed asjaolud – eelkõige vääramatu jõud (vt artikkel 35) – muudavad selle rakendamise

võimatuks või erakordselt raskeks.

Koordinaator peab esitama muutmistaotluse (vt artikkel 39), mis sisaldab järgmist teavet:

- muutmise põhjused;

- peatamise jõustumise kuupäev (see kuupäev võib olla varasem kui muutmistaotluse

esitamise kuupäev) ja

- meetme rakendamise jätkamise eeldatav kuupäev.

Lõpetamine jõustub muutmistaotluses nimetatud kuupäeval.

Kui olukord võimaldab meetme rakendamist jätkata, peab koordinaator kohe taotlema veel kord

lepingu muutmist, et määrata kindlaks peatamise lõpetamise kuupäev ja meetme jätkamise

kuupäev (üks päev pärast peatamise lõpetamise kuupäeva), pikendada meetme kestust ja teha muid

muudatusi, mis on vajalikud meetme kohandamiseks uue olukorraga (vt artikkel 39), välja arvatud

juhul, kui toetus on lõpetatud (vt artikkel 32). Peatamine lõpetatakse muutmistaotluses sätestatud

peatamise lõpetamise kuupäeval. See kuupäev peab olema varasem kui muutmistaotluse esitamise

kuupäev.

Peatamise ajal ettemakseid ei tehta. Samuti ei tohi siis teha ühikuhinnas sisalduvaid kulutusi.

Kulutuste tegemine tuleb peatada ja uusi kulutusi ei või teha. Toetuse peatamise ajal rakendatud

tegevustega seotud kulud või maksed ei ole rahastamiskõlblikud (vt artikli 6 punkt 6.3).

31.2 Toetuslepingu täitmise peatamine toetuse andja algatusel

31.2.1 Tingimused

Toetuse andja võib toetuse või selle mis tahes osa peatada, kui

(a) toetusesaaja (või esindus-, otsustamis- või kontrollivolitustega isik või toetuse

andmise/rakendamise seisukohast oluline isik) on teinud järgmist või on kahtlus, et ta on

teinud järgmist:

(i) teinud olulisi vigu, rikkunud õigusnorme või pannud toime pettuse või

Projekt number: 2024-1-EE01-KA131-HED-000210927

Leping number: 2024-KA131-08

42

(ii) käesoleva lepingu täitmise või toetuse andmise menetluse ajal oma kohustusi

tõsiselt rikkunud (sh meetme ebakorrektse rakendamisega, projektikonkursi

tingimuste täitmata jätmisega, valeandmete esitamisega, nõutava teabe

esitamata jätmisega, eetika- või turvaeeskirjade rikkumisega (kui see on

asjakohane) jne) või

(b) tulemuste põhjal järelduste tegemine: ei kohaldata.

31.2.2 Menetlus

Enne toetuse peatamist saadab toetuse andja koordinaatorile eelteate,

- milles teatab ametlikult toetuse peatamise kavatsusest ja selle põhjustest ning

- palub esitada võimalikud märkused 30 päeva jooksul alates teate saamisest.

Kui toetuse andjale märkusi ei esitata või kui ta otsustab esitatud märkustele vaatamata menetlust

jätkata, kinnitab ta peatamise (kinnituskiri). Muudel juhtudel edastab ta ametliku teate selle kohta,

et menetlus lõpetatakse.

Peatamine jõustub päeval pärast seda, kui kinnituskiri on saadetud (või teates osutatud hilisemal

kuupäeval).

Kui meetme rakendamise jätkamise tingimused on täidetud, teavitab toetuse andja koordinaatorit

sellest ametlikult peatamise lõpetamise kirjaga, milles ta määrab kindlaks peatamise lõpetamise

kuupäeva ja palub koordinaatoril taotleda lepingu muutmist, et määrata kindlaks jätkamise

kuupäev (üks päev pärast peatamise lõpetamise kuupäeva), pikendada meetme kestust ja teha muid

muudatusi, mis on vajalikud meetme kohandamiseks uue olukorraga (vt artikkel 39), välja arvatud

juhul, kui toetus on lõpetatud (vt artikkel 32). Peatamine lõpetatakse peatamise lõpetamise kirjas

kindlaks määratud peatamise lõpetamise kuupäeval. See kuupäev võib olla varasem kirja saatmise

kuupäevast.

Peatamise ajal ettemakseid ei tehta. Peale selle ei tohi teha ühikuhinnas sisalduvaid kulutusi,

selliste kulutuste tegemine tuleb peatada ja uusi kulutusi ei või teha. Peatamise ajal rakendatud

tegevusega seotud kulud või maksed ei ole rahastamiskõlblikud (vt artikli 6 punkt 6.3).

Toetusesaajad ei või nõuda toetuse andja poolt algatatud lõpetamisest tulenevate kahjude

hüvitamist (vt artikkel 33).

Toetuse peatamine ei mõjuta toetuse andja õigust lõpetada toetuse andmine või toetusesaaja

osalemine (vt artikkel 32) või toetust vähendada (vt artikkel 28).

ARTIKKEL 32. TOETUSLEPINGU LÕPETAMINE VÕI TOETUSESAAJA

OSALEMISE LÕPETAMINE

32.1 Toetuslepingu lõpetamine konsortsiumi taotlusel

32.1.1 Tingimused ja kord

Toetusesaajad võivad taotleda toetuse lõpetamist.

Koordinaator peab esitama muutmistaotluse (vt artikkel 39), mis sisaldab järgmist teavet:

Projekt number: 2024-1-EE01-KA131-HED-000210927

Leping number: 2024-KA131-08

43

- muutmise põhjused;

- kuupäev, mil konsortsium lõpetab meetmega seotud töö (töö lõpetamise kuupäev), ja

- lõpetamise jõustumise kuupäev (lõpetamiskuupäev); see kuupäev peab olema hilisem kui

muutmistaotluse esitamise kuupäev.

Lõpetamine jõustub muutmistaotluses nimetatud lõpetamiskuupäeval.

Kui põhjendusi ei esitata või kui toetuse andja leiab, et põhjused lõpetamist ei õigusta, võib ta

asuda seisukohale, et toetus on lõpetatud ebakorrektselt.

32.1.2 Mõju

Koordinaator peab 60 päeva jooksul pärast lõpetamise jõustumist esitama lõpparuande (viimase

poolelioleva aruandeperioodi kohta kuni lõpetamiseni).

Toetuse andja arvutab lõpliku toetussumma ja lõppmakse esitatud aruande alusel, võttes arvesse

enne töö lõpetamise kuupäeva rakendatud tegevustega seoses tekkinud kulusid ja tehtud makseid

(vt artikkel 22). Alles pärast lõpetamist täitmisele kuuluvate lepingutega seotud kulud ei ole

rahastamiskõlblikud.

Kui toetuse andja ei saa aruannet ettenähtud tähtaja jooksul, võetakse arvesse ainult heakskiidetud

perioodilises aruandes sisalduvaid kulusid ja makseid (kui ühtegi perioodilist aruannet ei ole heaks

kiidetud, siis kulusid arvesse ei võeta / makseid ei tehta).

Ebakorrektne lõpetamine võib tuua kaasa toetuse vähendamise (vt artikkel 28).

Toetusesaajate kohustused (eelkõige artikkel 13 (konfidentsiaalsus ja turvalisus), artikkel 16

(intellektuaalomandi õigused), artikkel 17 (teavitamine, levitamine ja nähtavus), artikkel 21

(aruandlus), artikkel 25 (kontrollid, hindamised, auditid ja uurimised), artikkel 26 (mõju

hindamine), artikkel 27 (tagasilükkamine), artikkel 28 (toetuse vähendamine) ja artikkel 42

(nõuete loovutamine)) kehtivad ka pärast lõpetamist.

32.2 Toetusesaaja osalemise lõpetamine konsortsiumi taotlusel

32.2.1 Tingimused ja kord

Koordinaator võib taotleda ühe või mitme toetusesaaja osalemise lõpetamist asjaomase

toetusesaaja taotlusel või teiste toetusesaajate nimel.

Koordinaator peab esitama muutmistaotluse (vt artikkel 39), mis sisaldab järgmist teavet:

- muutmise põhjused;

- asjaomase toetusesaaja arvamus (või tõend selle kohta, et tema arvamust on kirjalikult

küsitud);

- kuupäev, mil toetusesaaja lõpetab meetmega seotud töö (töö lõpetamise kuupäev);

- lõpetamise jõustumise kuupäev (lõpetamiskuupäev); see kuupäev peab olema hilisem kui

muutmistaotluse esitamise kuupäev.

Projekt number: 2024-1-EE01-KA131-HED-000210927

Leping number: 2024-KA131-08

44

Kui lõpetamine puudutab koordinaatorit ja seda tehakse tema nõusolekuta, peab taotluse tegema

teine toetusesaaja (tegutsedes konsortsiumi nimel).

Lõpetamine jõustub muutmistaotluses nimetatud lõpetamiskuupäeval.

Kui teavet ei esitata või kui toetuse andja leiab, et põhjused lõpetamist ei õigusta, võib ta pidada

toetusesaaja osalemise lõpetamist ebakorrektseks.

32.2.2 Mõju

Koordinaator peab 60 päeva jooksul pärast lõpetamise jõustumist esitama:

(i) aruande asjaomasele toetusesaajale tehtud maksete kohta;

(ii) asjaomase toetusesaaja esitatud lõpetamisaruande poolelioleva aruandeperioodi kohta

kuni lõpetamiseni, mis sisaldab ülevaadet töö edenemisest, finantsaruannet, selgitust

vahendite kasutamise kohta ning vajaduse korral finantsaruande ja vahendite

kasutamise selgituse õigsust kinnitavat tõendit;

(iii) teise muutmistaotluse (vt artikkel 39) koos muude vajalike muudatustega (nt

osalemise lõpetanud toetusesaaja ülesannete ja hinnangulise eelarve ümberjaotamine;

uue toetusesaaja lisamine osalemise lõpetanud toetusesaaja asendamiseks;

koordinaatori vahetamine jne).

Toetuse andja arvutab toetusesaajale makstava summa esitatud aruande alusel, võttes arvesse enne

töö lõpetamise kuupäeva rakendatud tegevusega seoses tekkinud kulusid ja tehtud makseid (vt

artikkel 22). Alles pärast lõpetamist täitmisele kuuluvate lepingutega seotud kulud ei ole

rahastamiskõlblikud.

Lõpetamisaruandes esitatud teave peab olema lisatud ka järgmise aruandeperioodi perioodilisse

aruandesse (vt artikkel 21).

Kui toetuse andja ei saa lõpetamisaruannet ettenähtud tähtaja jooksul, võetakse arvesse ainult

heakskiidetud perioodilises aruandes sisalduvaid kulusid ja makseid (kui ühtegi perioodilist

aruannet ei ole heaks kiidetud, siis kulusid arvesse ei võeta / makseid ei tehta).

Kui toetuse andja ei saa maksete jaotust puudutavat aruannet ettenähtud tähtaja jooksul, järeldab

ta, et:

- koordinaator ei teinud asjaomasele toetusesaajale ühtegi makset ja et

- asjaomane toetusesaaja ei pea koordinaatorile midagi tagasi maksma.

Kui toetuse andja kiidab teise muutmistaotluse heaks, muudetakse lepingut ja viiakse sisse

vajalikud muudatused (vt artikkel 39).

Kui toetuse andja lükkab teise muutmistaotluse tagasi seetõttu, et see seab kahtluse alla toetuse

andmise otsuse või rikuksid taotlejate võrdse kohtlemise põhimõtet, võib toetuse andmise lõpetada

(vt artikkel 32).

Ebakorrektse lõpetamise tõttu võidakse toetust vähendada (vt artikkel 31) või toetuse andmine

lõpetada (vt artikkel 32).

Projekt number: 2024-1-EE01-KA131-HED-000210927

Leping number: 2024-KA131-08

45

Asjaomase toetusesaaja kohustused (eelkõige artikkel 13 (konfidentsiaalsus ja turvalisus),

artikkel 16 (intellektuaalomandi õigused), artikkel 17 (teavitamine, levitamine ja nähtavus),

artikkel 21 (aruandlus), artikkel 25 (kontrollid, hindamised, auditid ja uurimised), artikkel 26

(mõju hindamine), artikkel 27 (tagasilükkamine), artikkel 28 (toetuse vähendamine) ja artikkel 42

(nõuete loovutamine)) kehtivad ka pärast lõpetamist.

32.3 Toetuslepingu lõpetamine või toetusesaaja osalemise lõpetamine toetuse andja

algatusel

32.3.1 Tingimused

Toetuse andja võib toetuslepingu või ühe või mitme toetusesaaja osalemise lõpetada, kui

(a) üks või mitu toetusesaajat ei ühine lepinguga (vt artikkel 40);

(b) muudatus meetmes või toetusesaaja õiguslikus, rahalises, tehnilises, organisatsioonilises

või omandiõigusega seotud olukorras mõjutab tõenäoliselt oluliselt meetme rakendamist

või seab kahtluse alla toetuse andmise otsuse (sealhulgas muudatused, mis on seotud ühega

kirjalikus kinnituses loetletud menetlusest kõrvalejätmise alustest);

(c) pärast ühe või mitme toetusesaaja osalemise lõpetamist seaksid lepingusse tehtavad

vajalikud muudatused (ja nende mõju meetmele) kahtluse alla toetuse andmise otsuse või

rikuksid taotlejate võrdse kohtlemise põhimõtet;

(d) meetme rakendamine on muutunud võimatuks või selle jätkamiseks vajalikud muudatused

seaksid kahtluse alla toetuse andmise otsuse või rikuksid taotlejate võrdse kohtlemise

põhimõtet;

(e) toetusesaaja (või tema võlgade eest piiramatut vastutust kandva isiku) suhtes on algatatud

pankrotimenetlus vms (sealhulgas maksejõuetusmenetlus, likvideerimine, likvideerija või

kohtupoolne haldamine, kokkulepe võlausaldajatega, äritegevuse peatamine jne);

(f) toetusesaaja (või tema võlgade eest piiramatut vastutust kandev isik) rikub

sotsiaalkindlustus- või maksukohustusi;

(g) toetusesaaja (või esindus-, otsustus- või kontrollivolitustega isik või toetuse

andmise/rakendamise seisukohast oluline isik) on tunnistatud süüdi tõsises ametialases

rikkumises;

(h) toetusesaaja (või esindus-, otsustamis- või kontrollivolitustega isik või toetuse

andmise/rakendamise seisukohast oluline isik) on pannud toime pettuse või korruptiivse

teo või on seotud kuritegeliku organisatsiooniga, rahapesuga, terrorismiga seotud

kuritegudega (sealhulgas terrorismi rahastamine), lapstööjõu kasutamisega või

inimkaubandusega;

(i) toetusesaaja (või esindus-, otsustamis- või kontrollivolitustega isik või toetuse

andmise/rakendamise seisukohast oluline isik) on loodud teises jurisdiktsioonis

kavatsusega hoida kõrvale maksu-, sotsiaal- või muudest juriidilistest kohustustest

päritoluriigis (või selleks on loodud muu üksus);

(j) toetusesaaja (või esindus-, otsustamis- või kontrollivolitustega isik või toetuse

andmise/rakendamise seisukohast oluline isik) on teinud järgmist:

Projekt number: 2024-1-EE01-KA131-HED-000210927

Leping number: 2024-KA131-08

46

(i) teinud olulisi vigu, rikkunud õigusnorme või pannud toime pettuse või

(ii) lepingu täitmise või toetuse andmise menetluse ajal oma kohustusi tõsiselt

rikkunud (sh meetme ebakorrektse rakendamisega, projektikonkursi tingimuste

täitmata jätmisega, valeandmete esitamisega, nõutava teabe esitamata jätmisega,

eetika- või turvaeeskirjade rikkumisega (kui see on asjakohane) jne);

(k) tulemuste põhjal järelduste tegemine: ei kohaldata;

(l) hoolimata toetuse andja konkreetsest nõudest ei taotle toetusesaaja koordinaatori kaudu

lepingu muutmist, et lõpetada punktis d, f, e, g, h, i või j nimetatud olukorras oleva

assotsieerunud partneri osalemine ja jaotada ümber tema ülesanded.

32.3.2 Menetlus

Enne toetuse või ühe või mitme toetusesaaja osalemise lõpetamist saadab toetuse andja

koordinaatorile või asjaomasele toetusesaajale eelteate,

- milles teatab ametlikult lõpetamiskavatsusest ja selle põhjustest ning

- palub esitada võimalikud märkused 30 päeva jooksul alates teate saamisest.

Kui toetuse andjale märkusi ei esitata või kui ta otsustab esitatud märkustele vaatamata menetlust

jätkata, kinnitab ta lõpetamise ja selle jõustumise kuupäeva (kinnituskiri). Muudel juhtudel

edastab ta ametliku teate selle kohta, et menetlus lõpetatakse.

Toetusesaaja osalemise lõpetamise korral teavitab toetuse andja menetluse lõpus ka koordinaatorit.

Lõpetamine jõustub kinnitusteate saatmisele järgneval päeval (või teates osutatud hilisemal

kuupäeval; „lõpetamiskuupäev“).

32.3.3 Mõju

(a) Toetuslepingu lõpetamise korral:

Koordinaator peab 60 päeva jooksul pärast lõpetamise jõustumist esitama lõpparuande

(poolelioleva aruandeperioodi kohta kuni lõpetamiseni).

Toetuse andja arvutab lõpliku toetussumma ja lõppmakse esitatud aruande alusel, võttes

arvesse enne lõpetamise jõustumist rakendatud tegevusega seoses tekkinud kulusid ja

tehtud makseid (vt artikkel 22). Alles pärast lõpetamist täitmisele kuuluvate lepingutega

seotud kulud ei ole rahastamiskõlblikud.

Kui leping lõpetatakse aruandluskohustuse täitmata jätmise tõttu, ei või koordinaator pärast

lõpetamist enam ühtegi aruannet esitada.

Kui toetuse andja ei saa lõpparuannet ettenähtud tähtaja jooksul, võetakse arvesse ainult

heakskiidetud perioodilises aruandes sisalduvaid kulusid ja makseid (kui ühtegi

perioodilist aruannet ei ole heaks kiidetud, siis kulusid arvesse ei võeta / makseid ei tehta).

Lõpetamine ei mõjuta toetuse andja õigust toetust vähendada (vt artikkel 28) või

haldussanktsioone kehtestada (artikkel 34).

Projekt number: 2024-1-EE01-KA131-HED-000210927

Leping number: 2024-KA131-08

47

Toetusesaajad ei või nõuda toetuse andja poolt algatatud lõpetamisest tulenevate kahjude

hüvitamist (vt artikkel 33).

Toetusesaajate kohustused (eelkõige artikkel 13 (konfidentsiaalsus ja turvalisus),

artikkel 16 (intellektuaalomandi õigused), artikkel 17 (teavitamine, levitamine ja

nähtavus), artikkel 21 (aruandlus), artikkel 25 (kontrollid, hindamised, auditid ja

uurimised), artikkel 26 (mõju hindamine), artikkel 27 (tagasilükkamine), artikkel 28

(toetuse vähendamine) ja artikkel 42 (nõuete loovutamine)) kehtivad ka pärast lõpetamist.

(b) Toetusesaaja osalemise lõpetamine

Koordinaator peab 60 päeva jooksul pärast lõpetamise jõustumist esitama:

(i) aruande asjaomasele toetusesaajale tehtud maksete kohta;

(ii) asjaomase toetusesaaja esitatud lõpparuande poolelioleva aruandeperioodi

kohta kuni lõpetamiseni, mis sisaldab ülevaadet töö edenemisest,

finantsaruannet, selgitust vahendite kasutamise kohta ning vajaduse korral

finantsaruande ja vahendite kasutamise selgituse õigsust kinnitavat tõendit;

(iii) muutmistaotluse (vt artikkel 39) koos vajalike muudatustega (nt osalemise

lõpetanud toetusesaaja ülesannete ja hinnangulise eelarve ümberjaotamine; uue

toetusesaaja lisamine osalemise lõpetanud toetusesaaja asendamiseks;

koordinaatori vahetamine jne).

Toetuse andja arvutab toetusesaajale makstava summa esitatud aruande alusel, võttes

arvesse enne lõpetamise jõustumist rakendatud tegevusega seoses tekkinud kulusid ja

tehtud makseid (vt artikkel 22). Alles pärast lõpetamist täitmisele kuuluvate lepingutega

seotud kulud ei ole rahastamiskõlblikud.

Lõpetamisaruandes esitatud teave peab olema lisatud ka järgmise aruandeperioodi

perioodilisse aruandesse (vt artikkel 21).

Kui toetuse andja ei saa lõpetamisaruannet ettenähtud tähtaja jooksul, võetakse arvesse

ainult heakskiidetud perioodilises aruandes sisalduvaid kulusid ja makseid (kui ühtegi

perioodilist aruannet ei ole heaks kiidetud, siis kulusid arvesse ei võeta / makseid ei tehta).

Kui toetuse andja ei saa maksete jaotust puudutavat aruannet ettenähtud tähtaja jooksul,

järeldab ta, et:

- koordinaator ei teinud asjaomasele toetusesaajale ühtegi makset ja et

- asjaomane toetusesaaja ei pea koordinaatorile midagi tagasi maksma.

Kui toetuse andja kiidab muutmistaotluse heaks, muudetakse lepingut, et viia sinna sisse

vajalikud muudatused (vt artikkel 39).

Kui toetuse andja lükkab muutmistaotluse tagasi seetõttu, et see seab kahtluse alla toetuse

andmise otsuse või rikub toetuse taotlejate võrdse kohtlemise põhimõtet, võib toetuse

andmise lõpetada (vt artikkel 32).

Asjaomase toetusesaaja kohustused (eelkõige artikkel 13 (konfidentsiaalsus ja turvalisus),

artikkel 16 (intellektuaalomandi õigused), artikkel 17 (teavitamine, levitamine ja

Projekt number: 2024-1-EE01-KA131-HED-000210927

Leping number: 2024-KA131-08

48

nähtavus), artikkel 21 (aruandlus), artikkel 25 (kontrollid, hindamised, auditid ja

uurimised), artikkel 26 (mõju hindamine), artikkel 27 (tagasilükkamine), artikkel 28

(toetuse vähendamine) ja artikkel 42 (nõuete loovutamine)) kehtivad ka pärast lõpetamist.

3. JAGU MUUD TAGAJÄRJED: KAHJUTASUD JA HALDUSKARISTUSED

ARTIKKEL 33. KAHJUTASUD

33.1 Toetuse andja vastutus

Toetuse andja ei vastuta toetusesaajatele või kolmandatele isikutele käesoleva lepingu

rakendamise, sealhulgas raske hooletuse tagajärjel tekitatud kahju eest.

Toetuse andja ei vastuta toetusesaajate või teiste meetmes osalevate üksuste poolt käesoleva

lepingu rakendamise tagajärjel tekitatud kahju eest.

33.2 Toestusesaajate vastutus

Toetusesaajad peavad hüvitama toetuse andjale kogu kahju, mis on talle tekkinud meetme

rakendamise tagajärjel või põhjusel, et meedet ei rakendatud täielikus kooskõlas lepinguga, kui

kahju põhjus oli raske hooletus või tahtlik tegevus.

Vastutus ei laiene kaudsele kahjule ega kaudsega samalaadsele kahjule (näiteks saamata jäänud

kasum, tulu või leping), kui kahju põhjus ei olnud tahtlik tegevus või konfidentsiaalsuse

rikkumine.

ARTIKKEL 34. HALDUSKARISTUSED JA MUUD MEETMED

Ühtki käesoleva lepingu sätet ei või tõlgendada nii, nagu takistaks see halduskaristuste (st ELi

toetuse andmise menetlusest kõrvalejätmine ja/või rahalised karistused) või muude avalik-

õiguslike meetmete võtmist lisaks käesolevas lepingus sätestatud lepingulistele meetmetele või

nende alternatiivina (vt näiteks ELi finantsmääruse 2018/1046 artiklid 135–145 ning määruse

nr 2988/95 18

artiklid 4 ja 7).

4. JAGU VÄÄRAMATU JÕUD

ARTIKKEL 35. VÄÄRAMATU JÕUD

Lepinguosalist, kellel vääramatu jõud takistas lepingust tulenevate kohustuste täitmist, ei loeta

oma kohustusi mittetäitnuks.

„Vääramatu jõud“ on igasugune olukord või sündmus, mis:

- takistab kummalgi lepinguosalisel täita lepingust tulenevaid kohustusi,

- on ettenägematu, erandlik olukord ja lepinguosalistest olenematud,

- ei olnud põhjustatud nendepoolsest (ega meetmesse kaasatud muude osalevate üksuste

poolsest) veast ega hooletusest ning

18 Nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse

kohta (EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1).

Projekt number: 2024-1-EE01-KA131-HED-000210927

Leping number: 2024-KA131-08

49

- osutub vältimatuks hoolimata nõuetekohasest hoolsusest.

Igast olukorrast, mille puhul on tegemist vääramatu jõuga, tuleb teisele lepinguosalisele ametlikult

viivitamata teatada, nimetades selle iseloomu, tõenäolise kestuse ja eeldatavad mõjud.

Lepinguosalised peavad kohe võtma kõik vajalikud sammud vääramatust jõust tuleneva kahju

piiramiseks ja andma oma parima, et jätkata meetme rakendamist nii kiiresti kui võimalik.

6. PEATÜKK LÕPPSÄTTED

ARTIKKEL 36. LEPINGUOSALISTE TEABEVAHETUS

36.1 Teabevahetuse vormid ja -vahendid. Elektrooniline haldamine

Lepingu raames toimuv teabevahetus (teave, taotlused, esildised, ametlikud teated jne) peab:

- olema kirjalik,

- olema selgelt seotud lepinguga (projekti number ja nimi, kui see on olemas) ning

- toimuma ettenähtud vorme ja näidiseid kasutades.

Lepinguosalised peaksid vahetama teateid (v.a ametlikud teated) elektrooniliste vahenditega.

Ametlikud teated tuleb saata tähitud postiga koos kohaletoimetamise kinnitusega (ametlik teade

paberkandjal).

Ametlikke teateid võib saata ka elektrooniliselt, kui asjaomases liikmesriigis kohaldatav õigus

seda lubab, eelkõige koos väljastusteatega.

36.2 Teate kuupäev

Teated loetakse edastatuks siis, kui saatev lepinguosaline on need saatnud (st kuupäeval ja

kellaajal, mil need saadeti).

Tähitud postiga paberkandjal saadetud ametlikud teated koos kättetoimetamiskinnitusega loetakse

edastatuks kas:

- postiteenistuse registreeritud kättetoimetamiskuupäeval või

- postkontorist kättesaamise ajal.

ARTIKKEL 37. LEPINGU TÕLGENDAMINE

Andmelehe sätted on lepingu ülejäänud tingimuste suhtes ülimuslikud.

5. lisa on Tingimuste suhtes ülimuslik; Tingimused on ülimuslikud muude lisade kui 5. lisa suhtes.

2. lisa on ülimuslik 1. lisa suhtes.

Projekt number: 2024-1-EE01-KA131-HED-000210927

Leping number: 2024-KA131-08

50

ARTIKKEL 38. PERIOODIDE JA TÄHTAEGADE ARVUTAMINE

Vastavalt määrusele nr 1182/7119 arvutatakse päevades, kuudes või aastates väljendatud

ajavahemikke alates neid alustava sündmuse toimumise hetkest.

Sündmuse toimumise päeva ei loeta perioodi sisse.

„Päeva“ all mõistetakse kalendri-, mitte tööpäeva.

ARTIKKEL 39. MUUDATUSED

39.1 Tingimused

Lepingut võib muuta, v.a juhul, kui muudatus põhjustab lepingu sellise muutmise, mis seaks

kahtluse alla toetuse andmise otsuse või rikuks taotlejate võrdse kohtlemise põhimõtet.

Muudatuste tegemist võivad taotleda kõik lepinguosalised.

39.2 Menetlus

Muudatust taotlev lepinguosaline peab esitama muutmistaotluse (vt artikkel 36).

Toetusesaajate nimel esitab ja võtab muutmistaotlused vastu koordinaator (vt 4. lisa). Kui

taotletakse koordinaatori muutmist tema nõusolekuta, peab taotluse tegema teine toetusesaaja

(tegutsedes teiste toetusesaajate nimel).

Muutmistaotluses tuleb esitada:

- muutmise põhjused;

- asjakohased tõendusdokumendid ning

- koordinaatori muutmiseks ilma tema nõusolekuta: koordinaatori arvamus (või tõend selle

kohta, et tema arvamust on kirjalikult küsitud).

Toetuse andja võib nõuda lisateavet.

Kui taotluse saanud lepinguosaline nõustub, peab ta allkirjastama muudatuse 45 päeva jooksul

pärast teate (või muu lisateabe, mida toetuse andja on nõudnud) saamist. Kui ta ei nõustu, peab ta

oma mittenõustumisest ametlikult teatama samaks tähtajaks. Tähtaega võib pikendada, kui see on

taotluse hindamiseks vajalik. Kui teadet tähtajaks ei saada, loetakse taotlus tagasilükatuks.

Muudatus jõustub päeval, mil vastuvõttev lepinguosaline selle allkirjastab.

Muudatus hakkab kehtima selle jõustumise kuupäeval või mõnel muul muudatuses märgitud

kuupäeval.

19 Nõukogu 3. juuni 1971. aasta määrus (EMÜ, Euratom) nr 1182/71, millega määratakse kindlaks ajavahemike,

kuupäevade ja tähtaegade suhtes kohaldatavad eeskirjad (EÜT L 124, 8.6.1971, lk 1).

Projekt number: 2024-1-EE01-KA131-HED-000210927

Leping number: 2024-KA131-08

51

ARTIKKEL 40. ÜHINEMINE JA UUTE TOETUSESAAJATE LISAMINE

40.1 Preambulis nimetatud toetusesaajate ühinemine

Toetusesaaja, kes ei ole koordinaator, ühineb toetuslepinguga ühinemisdokumendi

allkirjastamisega (vt 4. lisa).

Nad võtavad endale lepingujärgsed õigused ja kohustused alates selle jõustumiskuupäevast (vt

artikkel 44).

40.2 Uute toetusesaajate lisamine

Põhjendatud juhtudel võivad toetusesaajad taotleda uue toetusesaaja lisamist.

Selleks peab koordinaator esitama muutmistaotluse vastavalt artiklile 39. Taotlusele tuleb lisada

uue toetusesaaja allkirjastatud ühinemisdokument (vt 4. lisa).

Uute toetusesaajate suhtes kehtivad kõik lepingujärgsed õigused ja kohustused alates nende

ühinemisdokumentides (vt 4. lisa) nimetatud ühinemiskuupäevast.

ARTIKKEL 41. LEPINGU LOOVUTAMINE

Ei kohaldata.

ARTIKKEL 42. TOETUSE ANDJA VASTU OLEVATE MAKSENÕUETE

LOOVUTAMINE

Toetusesaajad ei või toetuse andja vastu olevaid maksenõudeid loovutada ühelegi kolmandale

isikule, välja arvatud juhul, kui toetuse andja on koordinaatori poolt asjaomase toetusesaaja nimel

esitatud kirjaliku põhjendatud taotluse alusel selle sõnaselgelt kirjalikult heaks kiitnud.

Kui toetuse andja ei ole loovutamist heaks kiitnud või kui selle tingimusi ei järgita, ei ole

loovutamisel talle mingisugust mõju.

Mingil juhul ei vabasta loovutamine toetusesaajaid kohustustest, mis neil on toetuse andja suhtes.

ARTIKKEL 43. KOHALDATAV ÕIGUS JA VAIDLUSTE LAHENDAMINE

43.1 Kohaldatav õigus

Lepingu suhtes kohaldatakse ELi õigust, millele vajaduse korral lisandub toetuse andja liikmesriigi

õigus.

43.2 Vaidluste lahendamine

Kui vaidlus puudutab käesoleva lepingu tõlgendamist, kohaldamist või kehtivust, peavad

lepinguosalised esitama hagi toetuse andja liikmesriigi pädevale kohtule.

Kolmandate riikide toetusesaajate puhul (kui neid on) tuleb sellised vaidlused esitada Brüsseli

(Belgia) kohtutele, välja arvatud juhul, kui ELi programmiga ühinemise lepinguga on nähtud ette

ELi kohtute otsuste täitmisele pööratavus vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 272.

Kui vaidlus puudutab halduskaristusi, tasaarvestamist või Euroopa Liidu toimimise lepingu

artikli 299 alusel tehtud täitmisele pööratavat otsust (vt artiklid 22 ja 34), peab toetusesaaja

Projekt number: 2024-1-EE01-KA131-HED-000210927

Leping number: 2024-KA131-08

52

esitama hagi Üldkohtule või hagi Euroopa Kohtule vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu

artiklile 263.

ARTIKKEL 44. JÕUSTUMINE

Leping jõustub päeval, mil selle viimasena allkirjastab toetuse andja.

ALLKIRJAD

Koordinaatori nimel Toetuse andja nimel

Vahur Karus Rait Toompere

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Projekt: 2024-1-EE01-KA131-HED-000210927 Projekti andmed

Projekti number 2024-1-EE01-KA131-HED-000210927

Taotlusvormi ID number KA131-HED-5711D4DA

Taotluse esitamise ID number 1502043

Programm Erasmus+

Põhimeede KA1 - Õpiränne

Tegevus KA131-HED - Kõrghariduse üliõpilaste ja töötajate õpiränded

Projekti alguskuupäev 01-06-2024

Projekti kestus 26 kuu(d)

Projekti lõppkuupäev 31-07-2026

Riiklik agentuur EE01

Keel Inglise

Eraldatud toetus 117 809,00 

Toetusesaaja viib eespool nimetatud taotluse ID-ga projekti ellu kooskõlas Erasmuse kõrghariduse harta põhimõtetega.

Lisa 1 - KA1 - Projekt number: 2024-1-EE01-KA131-HED-000210927 Kuupäev 2024-05-17

Eelarve versiooni number: 0003

1 / 4

Projektitoetuse kokkuvõte

Toetusesaaja viib järgmised tegevused ellu kooskõlas Erasmus kõrgharidusharta põhimõtetega

Osalejate arv Toetus Õpirännete toetus 49 98 209,00  Õpirännete korraldustoetus 49 19 600,00 

Kursuste arv Põimitud intensiivkursuste korraldustoetus 0 0,00  Finantsgarantiiga seotud erikulud 0,00  Kokku 117 809,00 

Õpirännete toetus: reisi- ja elamiskulude toetus

Tegevuse tüüp Osalejate arv Toetus Üilõpilaste õppimine välisriigis 5 9 685,00  Üliõpilaste praktika välisriigis 12 26 064,00  Üliõpilaste õpirännete kogusumma 17 35 749,00  Koolitamine välisriigis 22 49 060,00  Õpetamine välisriigis 10 13 400,00  Töötajate õpirännete kogusumma 32 62 460,00  Kokku 49 98 209,00 

Õpirännete toetus: kaasamistoetus ja erikulud

Toetus Toetus

Korraldustoetus

Toetus Osalejate arv Toetus Õpirännete korraldustoetus 49 19 600,00  Kaasamistoetus organisatsioonile 0 0,00  Total 19 600,00 

Lisa 1 - KA1 - Projekt number: 2024-1-EE01-KA131-HED-000210927 Kuupäev 2024-05-17

Eelarve versiooni number: 0003

2 / 4

Toetus Toetus Finantsgarantiiga seotud erikulud 0,00 

Põimitud intensiivkursuste korraldustoetus

Põimitud intensiivkursuse tunnus Osalejate arv Toetus

Euroopast välja suunaga õpiränded

Hinnanguline osa projekti eelarvest/toetusest, mida kavatsete kasutada rahvusvahelise õpirände jaoks (st ELi liikmesriikidest ja programmiga assotsieerunud kolmandatest riikidest pärit üliõpilaste ja töötajate õpiränded programmiga mitteseotud kolmandatesse riikidesse).

Euroopast välja suunaga õpirännete toetuse osa projekti kogutoetusest 0%

Üliõpilaste ja äsjalõpetanute osakaal, kellel on õigus saada vähemate võimaluste puhul täiendavat toetust

Üliõpilaste ja äsjalõpetanud üliõpilaste hinnanguline osakaal (%), kellel on õigus saada vähemate võimaluste puhul täiendavat toetust (üliõpilaste koguarvust).

Üliõpilaste ja äsjalõpetanute osakaal, kellel on õigus saada vähemate võimaluste puhul täiendavat toetust 20%

Lisa 1 - KA1 - Projekt number: 2024-1-EE01-KA131-HED-000210927 Kuupäev 2024-05-17

Eelarve versiooni number: 0003

3 / 4

Osalev(ad) organisatsioon(id) Kaitsevägi

Organisatsiooni ID number (OID) E10053449

Organisatsiooni ametlik nimi Kaitsevägi

Organisatsiooni roll Taotlev organsiatsioon

Registrikood 70008641

KMKR nr (kui on) EE101272342

Juriidiline vorm Teadmata

Aadress Riia 12 51010 Tartu

Riik Eesti

Erasmus ID EE TARTU08

Organisatsiooni liik Kõrgkool

Lisa 1 - KA1 - Projekt number: 2024-1-EE01-KA131-HED-000210927 Kuupäev 2024-05-17

Eelarve versiooni number: 0003

4 / 4

1

2. LISA – KULUDE RAHASTAMISKÕLBLIKKUSEGA SEOTUD TÄIENDAV TEAVE

1. ÜHIKUHINNA ALUSEL ANTAV TOETUS

Päritolukoht: lähetava organisatsiooni asukoht.

Säästvad transpordivahendid: jalgratas, buss, autoga koossõit ja rong. Riiklik büroo võib

tunnistada muud transpordivahendid säästvaks, tuginedes väljakujunenud tavadele ja lähtudes

eraldi iga üksikjuhtumi asjaoludest.

Ühikuhinna alusel antav toetus säästvate transpordivahenditega reisimiseks (keskkonnasäästlik

reisimine) on rahastamiskõlblik, kui suurem osa edasi-tagasi reisist (läbitud vahemaa) tehakse

säästvaid transpordivahendeid kasutades.

Ühikuhinna alusel antav toetus vahemaa kohta: lähte- ja sihtkoha vahelise edasi-tagasi reisi

eest makstud summa.

Toimumiskoht: vastuvõtva organisatsiooni asukoht. Kui märgitakse erinev päritolu- või

toimumiskoht, peab toetusesaaja seda erinevust põhjendama.

Reisimisele kuluvat aega ei võeta arvesse selleks, et teha kindlaks vastavus programmijuhendis

sätestatud õpirännete minimaalsele rahastamiskõlblikule kestusele.

1.1 Reisitoetus

Reisikulude ühikuhindade alusel antavaid toetusi kohaldatakse igasuguse töötajate ja üliõpilaste

õpirände suhtes.

a) Ühikuhindade alusel antava toetuse kogusumma arvutamine

Ühikuhindade alusel antava reisitoetuse kogusumma arvutamisel korrutatakse osalejate arv

läbitava vahemaa kohta asjaomase vahemaa ja reisiliigi (roheline või mitteroheline) puhul kehtiva

ühikuhinnaga, nagu on sätestatud lepingu 3. lisas.

Sobiva vahemaa kindlakstegemiseks peab toetusesaaja märkima ühesuunalise reisi kauguse,

kasutades selleks veebipõhist vahemaa kalkulaatorit, mis asub komisjoni veebilehel

http://ec.europa.eu/programmes/erasmus-plus/tools/distance_en.htm.

Ühikuhindade alusel antava reisitoetuse kogusumma arvutab toetusesaaja programmi Erasmus+

aruandlus- ja haldamisvahendis kohaldatavate ühikuhindade alusel.

2

b) Toetuse saamise tingimus

Reisitoetus on rahastamiskõlblik ainult juhul, kui osaleja on tegevuse tegelikult ellu viinud.

c) Tõendusdokumendid

Töötajad: tõendusdokument on kirjalik kinnitus, mille on allkirjastanud vastuvõttev organisatsioon

ja mis hõlmab põimitud õpirände puhul ka virtuaalseid komponente ja millel on märgitud osaleja

nimi, tegevuse eesmärk ning füüsilise õpirände kinnitatud algus- ja lõppkuupäev;

Üliõpilased: tõendusdokumentideks on vastuvõtva organisatsiooni väljastatud dokumentaalsed

tõendid, mis hõlmavad põimitud õpirände puhul ka virtuaalseid komponente ning millel on

märgitud:

• üliõpilase nimi;

• füüsilise õpirände kinnitatud algus- ja lõppkuupäev;

järgmises vormis:

- õpirände korral hinneteleht (või sellele lisatud kinnitus (osalemistõend));

- praktikaga seotud õpirände korral praktikatunnistus (või sellele lisatud kinnitus

(osalemistõend)).

Säästvate transpordivahendite kasutamise korral (keskkonnasäästlik reisimine) tuleb eespool

osutatud tõendusdokumentidele lisaks esitada: tõendusdokumendina reisitoetust saava isiku

allkirjastatud kirjalik kinnitus.

Kui reisi alguspunkt on päritolukohast erinev või kui lõpp-punkt erineb toimumiskohast, peab

toetusesaaja esitama selle erinevuse põhjuse. Kui reisi ei toimunud või reisi rahastati muudest ELi

allikatest kui programm Erasmus+, märgib toetusesaaja oma aruandes, et reisimiseks ei ole rahalist

toetust vaja.

1.2 Elamiskulude toetus

a) Ühikuhindade alusel antava toetuse kogusumma arvutamine

Ühikuhindade alusel antava toetuse kogusumma arvutamiseks korrutatakse üliõpilase füüsilise

kohalviibimise päevade/kuude arv päeva/kuu ühikuhinnaga, mida kohaldatakse asjaomase

vastuvõtva riigi suhtes vastavalt lepingu 3. lisale. Rahastatud reisipäevi võib lisada, kui see on

konkreetse tegevuse puhul asjakohane, nagu on ette nähtud 3. lisas.

Kui pikaajalise õpirände korral on tegu mittetäielike kalendrikuudega, arvutatakse ühikuhindade

alusel antava toetuse kogusumma, korrutades pooliku kuu päevade arv 1/30ga ühe kuu

ühikuhinnast, sh lisatoetuse summad.

3

Õpirändes osalevad üliõpilased ja hiljuti kõrgkooli lõpetanud, kellel on vähem võimalusi, peavad

elamiskulude toetusena saama vähemate võimalustega isikutele ette nähtud lisatoetust, kui nad

vastavad riiklikul tasandil kehtestatud rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidele.

Praktika eesmärgil toimuva üliõpilaste pikaajalise õpirände korral ELi liikmesriikide ja

programmiga ühinenud kolmandate riikide vahel ning programmiga ühinemata 13. ja 14. piirkonna

kolmandatesse riikidesse, peavad üliõpilased ja hiljuti kõrgkooli lõpetanud saama elamiskulude

toetusena praktika eest igakuist lisatoetust.

Praktika ja vähemate võimaluste jaoks ette nähtud lisasummad on kumulatiivsed üliõpilaste

pikaajalise õpirände puhul ELi liikmesriikide ja programmiga ühinenud kolmandate riikide vahel

ning programmiga ühinemata 13. ja 14. piirkonna kolmandatesse riikidesse.

Elamiskulude toetuse arvutamisel kasutatavat algus- ja lõppkuupäeva arvestatakse

järgmiselt:

• alguskuupäev on esimene päev, mil üliõpilane peab olema füüsiliselt kohal vastuvõtvas

organisatsioonis (esimene kursus / esimene tööpäev / tervitusürituse või keele- ja

kultuuridevaheliste kursuste esimene päev);

• lõppkuupäev on viimane päev, mil üliõpilane peab olema füüsiliselt kohal vastuvõtvas

organisatsioonis (eksamisessiooni / kursuse / tööülesannete täitmise / kohalviibimise

perioodi viimane päev).

Töötajad: ühikuhindade alusel antava toetuse kogusumma arvutamiseks korrutatakse osaleja

füüsilise kohalviibimise päevade arv päeva ühikuhinnaga, mida kohaldatakse asjaomase

vastuvõtva riigi suhtes vastavalt lepingu 3. lisale. Rahastatud reisipäevi võib lisada, kui see on

konkreetse tegevuse puhul asjakohane, nagu on ette nähtud 3. lisas.

Osaliselt nulltoetusega kõrgharidusega seotud õpirände korral peavad osalejad saama füüsilise

õpirände miinimumkestuse jooksul individuaalset elamiskulude toetust, välja arvatud täielikult

rahastamata õpirände („nulltoetusega õpiränne“) korral.

Muudatused üliõpilaste ja töötajate kohalviibimise ajas:

kui eeldatav kohalviibimise aeg on toetuslepingus märgitust pikem, võib toetusesaaja:

• kas muuta õpirände perioodil toetuslepingut, et võtta arvesse pikemat kestust, juhul kui

järelejäänud toetussumma seda võimaldab, või

• leppida õpirände perioodil osalejaga kokku, et lisanduvaid päevi arvestatakse nulltoetuse

perioodina (rahastamata ajavahemik).

Toetuse summat ei saa pärast õpirände lõppemist suurendada.

4

Kui kinnitatud kohalviibimise aeg on toetuslepingus märgitust pikem, arvestatakse lisapäevi

nulltoetuse perioodina.

Üliõpilaste pikaajaline õpiränne: piiramata õpirände rahastamiskõlblikku miinimumkestust, kui

kinnitatud kohalviibimise aeg on toetuslepingus märgitust lühem, tuleb toetusesaajal:

• juhul, kui erinevus kinnitatud ja toetuslepingus märgitust on rohkem kui viis päeva, see

programmi Erasmus+ aruandlus- ja haldamisvahendi kaudu ajakohastada koos viitega

kinnitatud ajavahemikule (alguskuupäev ja lõppkuupäev, mis on kantud hinnetelehele või

praktikatunnistusele) ja toetus arvutatakse ümber;

• kui aga erinevus on viis päeva või väiksem, tuleb toetusesaajal see veebiplatvormis

programmi Erasmus+ aruandlus- ja haldamisvahendi jätta selliseks, nagu see on sätestatud

toetuslepingus (st toetust ei arvutata ümber).

Kui kohalviibimine katkeb, ei võeta katkestusaega elamiskulude toetuse arvutamisel arvesse. Kui

kohalviibimine katkeb vääramatu jõu tõttu, peab osalejal olema lubatud tegevust pärast

katkestusaega jätkata (käesolevas lepingus sätestatud tingimustel).

Kui osaleja lõpetab toetusesaajaga lepingu vääramatu jõu tõttu, on tal õigus saada toetuse summa,

mis vastab õpirände perioodi tegelikule kestusele. Ülejäänud vahendid tuleb toetusesaajale tagasi

maksta, välja arvatud juhul, kui pooled on omavahel teisiti kokku leppinud.

b) Toetuse saamise tingimus

Elamiskulude toetust antakse juhul, kui osaleja on tegevuse ettenähtud ajal tegelikult ellu viinud.

c) Tõendusdokumendid

Samad tõendusdokumendid, mis on nõutud tavapäraste reiside puhul (vt punkt 1.1.c).

Põimitudõpirände ja põimitud intensiivprogrammides osalemise tõendusdokumendid: kasutada

tuleb punktis 1.1.c nimetatud tavapäraseid dokumente.

Tõendusdokumendid vähemate võimaluste jaoks ette nähtud lisatoetuse summade kohta: tõend

ühe siseriikliku kriteeriumi täitmise kohta (nt enda kinnitus, kui see on siseriiklike kriteeriumide

kohaselt tõendusdokumendina lubatud).

d) Aruandlus

Osalejad peavad täitma Euroopa Komisjoni koostatud standardse veebipõhise küsimustiku

(osaleja aruanne) ja andma tagasisidet faktiliste asjaolude kohta ning hindama õpirännet, selle

ettevalmistamist ja järelmeetmeid.

5

1.3 Korraldustoetus

a) Ühikuhindade alusel antava toetuse kogusumma arvutamine

Ühikuhindade alusel antava toetuse kogusumma arvutamiseks korrutatakse õpirännete koguarv

lepingu 3. lisa kohaselt kehtiva ühikuhinnaga.

Korraldustoetuse arvutamisel arvestatakse õpirännete koguarvu hulka kõikide projektis rahastatud

üliõpilaste ja töötajate õpiränne, sh programmi Erasmus+ ELi vahenditest nulltoetusega osalemine

kogu õpirände perioodi vältel ja ettevõtetest kutsutud töötajate õpiränne. Korraldustoetust saavate

isikute koguarvu sisse ei arvestata tegevuses osalejatega kaasasolevaid isikuid.

Põimitud intensiivprogrammide puhul arvutatakse ühikuhindade alusel antava toetuse

kogusumma, korrutades õppetöö või töötajakoolitusega seotud õpirände kaudu põimitud

intensiivprogrammis osalejate (liikuvad õppijad) koguarv lepingu 3. lisa kohaselt kehtiva

ühikuhinnaga.

b) Toetuse saamise tingimus

Korraldustoetust antakse ainult juhul, kui osaleja on tegevuse tegelikult ellu viinud. Põimitud

intensiivprogrammide puhul makstakse ühikuhinna alusel antavat toetust, kui tegevus on toimunud

ja selle on kinnitanud riiklik büroo.

c) Tõendusdokumendid

Samad tõendusdokumendid, mis on nõutud elamiskulude toetuse puhul , sealhulgas põimitud

intensiivprogrammide puhul.

d) Aruandlus

Toetusesaaja peab esitama aruande õpirändes osalejate tegeliku arvu kohta.

Kui lõpparuande etapis on aruande kohaselt rakendatud õpirännete koguarv 10% väiksem või

väiksem kui lepingu 1. lisas esitatud õpirännete arv, ei tohi korraldustoetust vähendada.

Kui lõpparuande etapis on aruande kohaselt rakendatud õpirännete koguarv suurem kui lepingu 1.

lisas esitatud arv, piirdub korraldustoetus lepingu 1. lisas sätestatud maksimumsummaga.

Põimitud intensiivprogrammide puhul ei tohi põimitud intensiivprogrammi korraldustoetust

vähendada juhul, kui lõpparuande etapis on aruande kohaselt rakendatud õpirännete koguarv 10%

või vähem lepingu 1. lisas esitatud õpirännetest.

Kui lõpparuande etapis on aruande kohaselt rakendatud õpirännete koguarv suurem kui lepingu 1.

lisas esitatud arv, piirdub põimitud intensiivprogrammi korraldustoetus lepingu 1. lisas sätestatud

maksimumsummaga.

6

1.4 Projektijuhtimise kulud

Ei kohaldata.

1.5 Juhendamiskulud

Ei kohaldata.

1.6 Täiendav rahastamine noorte osalustegevusega seotud projektide raames füüsiliselt

toimuvatele üritustele (noorte osalustegevusega seotud ürituste toetamine)

Ei kohaldata.

1.7 Kaasamistoetus organisatsioonidele

a) Ühikuhindade alusel antava toetuse kogusumma arvutamine

Ühikuhindade alusel antava toetuse kogusumma arvutamiseks korrutatakse õpirändes

kaasamistoetus osalejate koguarv lepingu 3. lisas kindlaksmääratud ühikuhinnaga.

b) Toetuse saamise tingimus

Kaasamistoetust antakse ainult juhul, kui osaleja on tegevuse tegelikult ellu viinud ja osalejatele

mõeldud kaasamistoetust saanud.

c) Tõendusdokumendid

Tõendusdokumendiks on kirjalik kinnitus, mille on allkirjastanud vastuvõttev organisatsioon ja

osaleja ning millel on märgitud osaleja nimi, tegevuse eesmärk ning algus- ja lõppkuupäev ja

millele on lisatud kõik dokumendid, mis tõendavad kaasamistoetuse maksmist osalejatele, nagu

on täpsustatud käesoleva lisa punktis 2.1.

1.8 Keeletugi

Ei kohaldata.

1.9 Kursusetasud

Ei kohaldata.

2. TEGELIKUD KULUD

2.1 Kaasamistoetus osalejatele

a) Toetuse arvutamine

Toetusega hüvitatakse 100% tegelikest rahastamiskõlblikest kuludest.

7

b) Rahastamiskõlblikud kulud

Lisakulud, mis on otseselt seotud vähemate võimalustega osalejate ja neid saatvate isikutega.

Eelkõige on need kulud ette nähtud selleks, et tagada täiendav rahaline toetus füüsilise haiguse,

vaimse tervise häire või muude terviseprobleemidega isikutele, et nad saaksid osaleda õpirändes

ja ettevalmistavatel kohtumistel.

Saatvate isikute rahastamine esimese 60 päeva jooksul põhineb töötajate õpirände ühikukuludel

(reisitoetus, elamiskulude toetus).

Nagu ka osalejate puhul, võib juhul, kui reisitoetuse ühikuhinna kulud ei kata vähemalt 70% saatva

isiku tegelikest reisikuludest, kohaldada suurte reisikulude katmiseks tehtud erakorralisi kulusid

käsitlevaid eeskirju.

Kui välismaal viibitakse kauem kui 60 päeva, arvutatakse toetuse osa eelarvekategooriast

„Kaasamistoetus osalejatele“ tegelike elamiskulude alusel pärast 60. päeva.

Kui osalejad on välja valitud, võib osalejate kaasamistoetuse vahendid teha kättesaadavaks kahel

viisil. Toetusesaaja võib esitada rahastamistaotluse riiklikule büroole või teha eelarveülekande

vastavalt lepingu 5. lisale.

c) Tõendusdokumendid

Dokumendid, milles põhjendatakse osalejale kaasamistoetuse andmise vajadust ja millele on alla

kirjutanud vastuvõttev või saatev organisatsioon ning millel on märgitud osaleja nimi, tegevuse

eesmärk ning algus- ja lõppkuupäev, kavandatud tegelike kulude dokumenteerimine ja nende

kulude heakskiitmine riikliku büroo poolt ning seonduvate kulude tasumise tõend arvena, millel

on märgitud arve väljastanud asutuse nimi ja aadress, summa ja vääring, arve kuupäev ning, kui

see on asjakohane, vastuvõtva organisatsiooni allkirjastatud dokumendid, milles on märgitud

saatva isiku riigis viibimise kinnitatud algus- ja lõppkuupäev.

d) Aruandlus

Toetusesaaja peab iga selle eelarvekategooria kuluartikli puhul märkima kulude liigi ja kantud

kulude tegeliku summa.

2.2 Erakorralised kulud

a) Toetuse arvutamine

Toetusega hüvitatakse 80% järgmistest tegelikest rahastamiskõlblikest kuludest.

8

b) Rahastamiskõlblikud kulud

(i) Toetusesaaja esitatud ettemaksetagatisega seotud kulud, kui sellist tagatist nõuab riiklik

büroo, nagu on sätestatud andmelehel (vt punkt 4).

(ii) Suured reisikulud: kõige säästlikumal ja tõhusamal viisil toimunud reisi kulud, kui

ühikuhindade alusel makstav toetus ei kata vähemalt 70% reisikuludest. Erakorralised

suured reisikulud asendavad reisitoetuse. Kui osalejad on välja valitud, võib toetusesaaja

esitada riiklikule büroole rahastamistaotluse suurte reisikulude katmiseks erakorraliste

kuludena või teha eelarveülekande vastavalt lepingu 5. lisale.

c) Tõendusdokumendid

Toetusesaajale finantstagatise andnud asutuse tõend finantstagatise maksumuse kohta, kus on

kirjas finantstagatise andnud asutuse nimi ja aadress, finantstagatise summa ja vääring ning

finantstagatise andnud asutuse seadusliku esindaja allkiri ja kuupäev.

Suurte reisikulude puhul: dokumendid, milles põhjendatakse osalejale selle toetuse andmise

vajadust ja millele on allkirjastanud vastuvõttev või saatev organisatsioon ning kus on kirjas

osaleja nimi, tegevuse eesmärk ning algus- ja lõppkuupäev, kavandatud tegelike kulude

dokumenteerimine ja nende kulude heakskiitmine riikliku büroo poolt ning seonduvate kulude

tasumise tõend arvete alusel, kus on kirjas arve väljastanud asutuse nimi ja aadress, summa ja

vääring, arve kuupäev ning marsruut.

3. LISA. KOHALDATAVAD MÄÄRAD

1. põhimeede. KÕRGHARIDUSE ÕPIRÄNNE

1. Reisitoetus

Reisi pikkus Keskkonnasäästlik

reisimine – summa

Tavapärane reisimine –

summa

10–99 km 56 eurot osaleja kohta 28 eurot osaleja kohta

100–499 km 285 eurot osaleja kohta 211 eurot osaleja kohta

500–1 999 km 417 eurot osaleja kohta 309 eurot osaleja kohta

2 000–2 999 km 535 eurot osaleja kohta 395 eurot osaleja kohta

3 000–3 999 km 785 eurot osaleja kohta 580 eurot osaleja kohta

4 000–7 999 km 1 188 eurot osaleja kohta 1 188 eurot osaleja kohta

8 000 km või enam 1 735 eurot osaleja kohta 1 735 eurot osaleja kohta

Märkus: „reisi pikkus“ tähendab vahemaad, mis jääb päritolukoha ja toimumiskoha vahele, ning

„summa“ katab nii toimumiskohta kui ka sealt tagasi sõidu kulud.

2. Elamiskulude toetus füüsilise õpirände korral

Töötajate õpiränne

Töötajad ELi liikmesriikidest ja

programmiga liitunud

kolmandatest riikidest

Töötajad programmivälistest

kolmandatest riikidest

Vastuvõttev riik Miinimumsumma –

maksimumsumma (päevas)

Summa (päevas)

A1.1 A1.2

Austria, Belgia, Iirimaa, Itaalia,

Island, Liechtenstein,

Luksemburg, Madalmaad,

Norra, Prantsusmaa, Rootsi,

Saksamaa, Soome, Taani

96-190 € 190 €

Programmivälised kolmandad

riigid 13. ja 14. piirkonnast 96-190 €

Ei ole rahastamiskõlblik

Küpros, Tšehhi, Eesti, Kreeka,

Läti, Malta, Portugal, Slovakkia,

Sloveenia, Hispaania

84-170 € 170 €

Bulgaaria, Horvaatia, Leedu,

Põhja-Makedoonia, Poola,

Rumeenia, Serbia, Türgi

71-148 € 148 €

1.–12. piirkonda kuuluvad

programmivälised kolmandad

riigid

190 €

Ei ole rahastamiskõlblik

Need määrad, mille kehtestab riiklik büroo või kõrgharidusasutus ise (kindlaksmääratud

vahemikus), kehtivad kogu õpirände projekti kohta.

Summa päevas arvutatakse järgmiselt:

kuni meetme kestuse 14. päevani: summa päevas osaleja kohta vastavalt eespool esitatud tabelile

+

tegevuse kestuse 15.–60. päeval + rahastatud reisipäevad: 70% summast päevas osaleja kohta

vastavalt eespool esitatud tabelile. Maksmisele kuuluvad määrad ümardatakse lähima täis euroni.

Vajaduse korral on rahastamiskõlblik tegevusele eelneval ja järgneval päeval reisimisel tekkinud

elamiskulu kattev individuaalne toetus maksimaalselt 2 reisipäeva ulatuses, kui osalejad ja saatvad

isikud saavad tavapärase reisimise toetust, ja maksimaalselt 6 lisapäeva ulatuses

keskkonnasäästliku reisimise toetuse korral.

Üliõpilaste õpiränne

Lühiajaline füüsiline õpiränne

• Mistahes riigis lühiajalisel füüsilisel õpirändel osalevatele üliõpilastele ja hiljuti kõrgkooli

lõpetanutele on ette nähtud baassumma 79 eurot päevas kuni meetme kestuse 14. päevani

ja 56 eurot päevas tegevuse 15.–30 päevani, millele lisandub rahaline toetus reisipäevade

eest.

• Lühiajalisel füüsilisel õpirändel osalevatele vähemate võimalustega üliõpilastele ja

hiljuti kõrgkooli lõpetanutele on lisaks individuaalse toetuse baassummale ette nähtud

lisasumma 100 eurot 5–14 päeva kestva füüsilise õpirände korral ning 150 eurot 15–

30 päeva kestva füüsilise õpirände korral.

• Lühiajalises õpirändes osalevate üliõpilaste ja hiljuti kõrgkooli lõpetanute suhtes praktika

lisasummat ei kohaldata.

Pikaajaline füüsiline õpiränne

• Õpingute ja praktika eesmärgil ELi liikmesriikidesse ja programmiga liitunud

kolmandatesse riikidesse või 13. või 14. piirkonda kuuluvatesse programmivälistesse

kolmandatesse riikidesse toimuva üliõpilaste pikaajalise õpirände baassumma, välja

arvatud äärepoolseimatest piirkondadest ning ülemeremaadest ja -territooriumidelt

pärit üliõpilased

Vastuvõttev riik

Summa kuu kohta

1. rühm

Suurema

elukallidusega

riigid

Austria, Belgia, Iirimaa, Itaalia,

Island, Liechtenstein, Luksemburg,

Madalmaad, Norra, Prantsusmaa,

Rootsi, Saksamaa, Soome, Taani

Programmivälised kolmandad riigid

13. ja 14. piirkonnast

674 €

2. rühm

Keskmise

elukallidusega

riigid

Küpros, Tšehhi, Eesti, Kreeka, Läti,

Malta, Portugal, Slovakkia,

Sloveenia, Hispaania

606 €

3. rühm

Väiksema

elukallidusega

riigid

Bulgaaria, Horvaatia, Ungari,

Leedu, Põhja-Makedoonia, Poola,

Rumeenia, Serbia, Türgi

550 €

Need määrad, mille kehtestab riiklik büroo või kõrgharidusasutus ise (kindlaksmääratud

vahemikus), kehtivad kogu õpirände projekti kohta.

• Õpingute ja praktika eesmärgil toimuva üliõpilaste pikaajalise õpirände baassumma

äärepoolseimates piirkondades ning ülemeremaades ja -territooriumidel asuvate

kõrgharidusasutuste üliõpilastele.

Õpiränne alates Vastuvõttev riik

Summa

Äärepoolseimad piirkonnad ning

ülemeremaad ja -territooriumid

ELi liikmesriigid,

programmiga liitunud

kolmandad riigid ning

13. ja 14. piirkonda

kuuluvad

programmivälised

kolmandad riigid.

786 eurot kuus

• Õpingute ja praktika eesmärgil 1.–12. piirkonda kuuluvatesse programmivälistesse

kolmandatesse riikidesse ja sealt toimuva üliõpilaste pikaajalise õpirände

baassumma, v. a äärepoolseimates piirkondades ning ülemeremaades ja -

territooriumidel asuvate kõrgharidusasutuste üliõpilased

Õpiränne saatvast riigist Vastuvõttev riik Summa

ELi liikmesriigid ja

programmiga liitunud

kolmandad riigid

1.–12. piirkonda kuuluvad

programmivälised kolmandad riigid

700 eurot kuus

1.–12. piirkonda kuuluvad

programmivälised kolmandad

riigid

1. rühma kuuluvad ELi

liikmesriigid ja programmiga

liitunud kolmandad riigid

900 eurot kuus

2. rühma kuuluvad ELi

liikmesriigid ja programmiga

liitunud kolmandad riigid

850 eurot kuus

3. rühma kuuluvad ELi

liikmesriigid ja programmiga

liitunud kolmandad riigid

800 eurot kuus

Sel juhul kuulub maksmisele vähemate võimalustega üliõpilastele ja hiljuti kõrgkooli lõpetanutele

ette nähtud lisasumma.

Praktika jaoks ette nähtud lisasumma kuulub maksmisele üksnes juhul, kui õpiränne toimub 13. ja

14. piirkonda kuuluvasse programmivälisesse kolmandasse riiki.

ELi liikmesriigid ja programmiga liitunud kolmandad riigid hõlmavad äärepoolsemaid piirkondi

ning ülemeremaid ja -territooriume.

• Praktika eesmärgil toimuv üliõpilaste pikaajaline õpiränne ELi liikmesriikidesse,

programmiga liitunud kolmandatesse riikidesse või 13. või 14. piirkonda kuuluvatesse

programmivälistesse kolmandatesse riikidesse: elamiskulude toetuse baassummale lisaks

150 eurot kuus. Praktikal osalevatel vähemate võimalustega üliõpilastel ja hiljuti

kõrgkooli lõpetanutel on õigus saada nii vähemate võimalustega üliõpilastele ja hiljuti

kõrgkooli lõpetanutele ette nähtud lisasumma kui ka praktika jaoks ette nähtud lisasumma.

• Vähemate võimalustega üliõpilaste ja hiljuti kõrgkooli lõpetanute pikaajaline

õpiränne: elamiskulude toetuse baassummale lisaks 250 eurot kuus.

Rahastatud reisipäevad (pikaajalise ja lühiajalise õpirände korral): Vajaduse

korral on rahastamiskõlblik tegevusele eelneval ja järgneval päeval reisimisel

tekkinud elamiskulu kattev individuaalne toetus maksimaalselt kahe

reisipäevaulatuses, kui osalejad ja saatvad isikud saavad tavapärase reisimise

toetust ja maksimaalselt kuue lisapäeva ulatuses keskkonnasäästliku reisimise

toetuse korral.

3. Korraldustoetus

Õpirändega seotud korraldustoetus

kuni 100. osalejani 400 eurot osaleja kohta

+ alates 101. osalejast: 230 eurot iga täiendava osaleja kohta.

Põimitud intensiivprogrammi korraldustoetus

400 eurot osaleja kohta, vähemalt 10 ja kõige rohkem 20õpirändes osalejat, kes saavad toetust

programmist „Erasmus+“.

4. Kaasamistoetus organisatsioonidele

125 eurot osaleja kohta selliste, vähemate võimalustega osalejate õpirände tegevuste

korraldamisega seotud kulude puhul, kes saavad tegelikel kuludel põhinevat lisatoetust

eelarvekategooriast „Kaasamistoetus osalejatele“.

5. LISA. ERIEESKIRJAD

Sisukord

5. LISA. ERIEESKIRJAD .............................................................................................................................. 1 1. MAKSIMAALNE TOETUSSUMMA (ARTIKLI 5 PUNKT 5.2) ........................................................... 2

1.1 Toetuse suurendamine vahendite ümberjaotamise tõttu ...................................................................... 2 1.2. Toetuse vähendamine, mis tuleneb rakendatud õpirännete vähesusest ............................................... 2 1.3. Toetuse suurendamine kaasamistoetuse ja erakorraliste kulude katmiseks ........................................ 2

2. EELARVE PAINDLIKKUS (ARTIKLI 5 PUNKT 5.5) ........................................................................... 2 3. KOLMANDATELE ISIKUTELE ANTAVA RAHALISE TOETUSE SAAJAD (ARTIKLI 9

PUNKT 9.4) ....................................................................................................................... 3 4. KAASAMISTOETUS OSALEJATELE .................................................................................................... 3 5. ANDMEKAITSE (ARTIKKEL 15) ........................................................................................................... 3

5.1 Aruandlus andmekaitsekohustuste täitmise kohta ............................................................................... 3 5.2. Osalejate teavitamine nende isikuandmete töötlemisest ..................................................................... 3

6. INTELLEKTUAALOMANDI ÕIGUSED. TAUSTTEAVE JA TULEMUSED. JUURDEPÄÄSU-

JA KASUTUSÕIGUSED (ARTIKKEL 16) .................................................................... 4 6.1 Taustteabe loetelu ................................................................................................................................ 4 6.2 Õppematerjalid .................................................................................................................................... 4

7. TEAVITAMINE, LEVITAMINE JA NÄHTAVUS (ARTIKLI 17 PUNKT 17.4) ................................. 4 7.1 Programmi Erasmus+ projektitulemuste platvorm .............................................................................. 4

8. MEETME RAKENDAMISE ERIEESKIRJAD (ARTIKKEL 18) ......................................................... 4 8.1 ELi piiravad meetmed .......................................................................................................................... 4 8.2 Kohustuslikud teabeüritused ja koolitus .............................................................................................. 4

9. ARUANDLUS (ARTIKKEL 21) ................................................................................................................. 5 9.1 Programmi Erasmus+ aruandlus- ja haldamisvahend .......................................................................... 5 9.2 Perioodiline aruanne ja eduaruanne ..................................................................................................... 5 9.3 Lõpparuanne ........................................................................................................................................ 5 9.4 Lõpparuande hindamine ...................................................................................................................... 5

10. TASUMISELE KUULUV SUMMA (ARTIKLI 22 PUNKT 22.3) ........................................................ 6 11. KONTROLLID, HINDAMISED, AUDITID JA UURIMISED (ARTIKKEL 25) ............................... 7

11.1 Dokumendikontroll ............................................................................................................................ 7 11.2 Kohapealne kontroll ........................................................................................................................... 7 11.3 Süsteemiaudit ..................................................................................................................................... 8

12. TOETUSE VÄHENDAMINE (ARTIKKEL 28) ..................................................................................... 8 13. LEPINGUOSALISTE TEABEVAHETUS (ARTIKKEL 36) ................................................................ 8 14. AKREDITEERIMISE SEIRE JA KONTORLL .................................................................................... 8 15. VEEBIPÕHINE KEELETUGI (OLS) ..................................................................................................... 9 16. OSALEJATE KAITSE JA TURVALISUS ............................................................................................. 9

1. MAKSIMAALNE TOETUSSUMMA (ARTIKLI 5 PUNKT 5.2)

1.1 TOETUSE SUURENDAMINE VAHENDITE ÜMBERJAOTAMISE TÕTTU

Kõrghariduse õpirändega seotud vahendite ümberjaotamise tõttu või juhul, kui riiklikule

büroole muutuvad kättesaadavaks toetusesaajatele (ümber)jaotamiseks ettenähtud täiendavad

vahendid, võib artikli 5 punktis 5.2 osutatud toetuse maksimumsummat artikli 39 kohaselt

lepingu muutmise teel suurendada, tingimusel et:

perioodilise aruande etapis on toimunud või kavatsetakse ellu viia suurem arv õpirändeid,

suurem arv põimitud intensiivprogrammis osalejaid või pikema kestusega välisriiki suunatud

õpirändeid (sealhulgas vajaduse korral ettevõtetest kutsutud töötajad).

Lisavahendite eraldamise kriteeriumid on järgmised:

• kõrgkool esitab riiklikule büroole taotluse riikliku büroo poolt etteantud vormil ja

määratud tähtajaks õpirände kohtade arvu suurendamiseks (tingimusel, et kõrgkool on

esialgsest projekti 80% ettemaksest 70% ära kasutanud);

• Erasmus+ programmi valikukomisjoni poolt kinnitatud täiendavate kriteeriumite alusel.

1.2. TOETUSE VÄHENDAMINE, MIS TULENEB RAKENDATUD ÕPIRÄNNETE VÄHESUSEST

Kui perioodilisest aruandest või eduaruandest nähtub, et rakendatud on väga väike arv

õpirändeid või põimitud intensiivprogrammi on osalenud vähem osalejaid, mis osutab sellele,

et toetusesaajal ei ole võimalik kogu antud toetust kasutada, võib artikli 5 punktis 5.2 osutatud

toetuse maksimumsummat artikli 39 kohaselt lepingu muutmise teel vähendada.

1.3. TOETUSE SUURENDAMINE KAASAMISTOETUSE JA ERAKORRALISTE KULUDE KATMISEKS

Kuna kaasamistoetuse kulusid ja erakorralisi kulusid ei saa taotluse esitamise etapis nende

sihtotstarbelise laadi tõttu esialgsesse eelarvesse lisada, võib toetusesaaja taotleda täiendavat

toetust lepingu muutmise teel, kui vähemate võimalustega või suuremate reisikuludega osalejad

on välja valitud. Sellist kaasamistoetust võib riiklik büroo anda vähemate võimalustega

osalejatele ja nende organisatsioonidele või erakorraliste kulude korral, nagu on täpsustatud 2.

ja 3. lisas.

2. EELARVE PAINDLIKKUS (ARTIKLI 5 PUNKT 5.5)

Artikli 5 punktiga 5.5 seoses tuleb teha muudatus, kui tehakse eelarveülekandeid

eelarvekategooriasse „Korraldustoetus“ (õpiränded ja põimitud intensiivprogrammid).

Artikli 5 punktiga 5.5 seoses tuleb teha muudatus, kui eelarveülekanded üliõpilaste õpirände

eelarvekategooriast mis tahes muusse töötajate õpirände eelarvekategooriasse, sealhulgas

tegelike kulude eelarvekategooriatesse, ületavad 10% selle eelarvekategooria koguvahenditest.

3. KOLMANDATELE ISIKUTELE ANTAVA RAHALISE TOETUSE SAAJAD

(ARTIKLI 9 PUNKT 9.4)

Kui projekti rakendamise ajal peab toetusesaaja andma osalejatele toetust, peab ta seda tegema

vastavalt 1., 2. ja 3. lisas ette nähtud tingimustele.

Toetusesaaja peab:

a) maksma järgmisi toetusi: elamiskulude toetus ja reisitoetus, kui see on 2. lisa kohaselt

rahastamiskõlblik, täies ulatuses projektitegevustes osalejatele, kohaldades ühikuhinna

alusel antava toetuse määrasid, mis on esitatud 3. lisas, või

b) andma toetust, mis on ette nähtud samadele eespool osutatud eelarvekategooriatele,

projektipõhises tegevuses osalejatele vajalike kaupade ja teenuste osutamise vormis. Sel

juhul peab toetusesaaja tagama, et osutatud teenused vastavad vajalikele kvaliteedi- ja

ohutusstandarditele.

Toetusesaaja võib kahte eelmises punktis esitatud varianti kombineerida, kui on tagatud kõigi

osalejate õiglane ja võrdne kohtlemine. Sel juhul tuleb iga variandi suhtes kehtivaid tingimusi

kohaldada selle eelarvekategooria suhtes, mille puhul vastavat varianti on kasutatud.

4. KAASAMISTOETUS OSALEJATELE

Vähemate võimalustega osalejatele peab toetusesaaja tagama, et võimaluse korral on

kaasamistoetus või vähemate võimalustega osalejate jaoks ette nähtud lisatoetus eelrahastatud,

et hõlbustada tegevustes osalemist.

5. ANDMEKAITSE (ARTIKKEL 15)

5.1 ARUANDLUS ANDMEKAITSEKOHUSTUSTE TÄITMISE KOHTA

Toetusesaaja annab lõpparuandes aru meetmetest, mis on kasutusele võetud selleks, et tagada

oma andmetöötlustoimingute vastavus määrusele 2018/1725 kooskõlas artiklis 15 sätestatud

kohustustega, vähemalt järgmistel teemadel: töötlemise turvalisus, töötlemise

konfidentsiaalsus, vastutava töötleja abistamine, andmete säilitamine, audititele, sealhulgas

kontrollidele kaasaaitamine, isikuandmete registri pidamine kõikide vastutava töötleja nimel

tehtavate töötlemistoimingute liikide kohta.

5.2. OSALEJATE TEAVITAMINE NENDE ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEST

Toetusesaajad esitavad osalejatele asjakohase isikuandmete kaitse avalduse, mis käsitleb nende

isikuandmete töötlemist, enne kui need kodeeritakse programmi Erasmus+ õpirännete

haldamise elektroonilistes süsteemides.

6. INTELLEKTUAALOMANDI ÕIGUSED. TAUSTTEAVE JA TULEMUSED.

JUURDEPÄÄSU- JA KASUTUSÕIGUSED (ARTIKKEL 16)

6.1 TAUSTTEABE LOETELU

Kui enne lepingu sõlmimist on olemas tööstus- ja intellektuaalomandi õigused, sealhulgas

kolmandate isikute õigused, peab toetusesaaja koostama selliste olemasolevate tööstus- ja

intellektuaalomandi õiguste loetelu, täpsustades õiguste omanikud.

Koordinaator peab kõnealuse loetelu enne meetme rakendamise algust esitama toetuse andjale.

6.2 ÕPPEMATERJALID

Kui toetusesaajad koostavad projekti raames õppematerjale, tuleb need teha veebis tasuta ja

avatud litsentside alusel kättesaadavaks1. Toetusesaajad peavad tagama, et kasutatav veebisaidi

aadress on kehtiv ja ajakohastatud. Kui veebimajutus lõpetatakse, peab toetusesaaja veebisaidi

eemaldama organisatsioonide registreerimise süsteemist, et vältida ohtu, et keegi võtab

domeeni üle ja kolib selle teistele veebisaitidele.

7. TEAVITAMINE, LEVITAMINE JA NÄHTAVUS (ARTIKLI 17 PUNKT 17.4)

Toetusesaajad peavad teada andma programmi Erasmus+ raames saadud toetusest kõigis

teavitus- ja reklaammaterjalides, sealhulgas veebisaitidel ja sotsiaalmeedias.

Suunised visuaalse identiteedi kohta on toetusesaajale ja muudele kolmandatele isikutele

kättesaadavad aadressil: https://commission.europa.eu/funding-tenders/managing-your-

project/communicating-and-raising-eu-visibility_et.

7.1 PROGRAMMI ERASMUS+ PROJEKTITULEMUSTE PLATVORM

Kui projektil on tulemusi, mida saab jagada, teeb toetusesaaja need kättesaadavaks programmi

Erasmus+ projektitulemuste platvormil (http://ec.europa.eu/programmes/erasmus-

plus/projects).

8. MEETME RAKENDAMISE ERIEESKIRJAD (ARTIKKEL 18)

8.1 ELI PIIRAVAD MEETMED

Toetusesaajad peavad tagama, et ELi toetustest ei saa kasu assotsieerunud partnerid,

alltöövõtjad ega kolmandatele isikutele antava rahalise toetuse saajad, kelle suhtes kohaldatakse

Euroopa Liidu lepingu artikli 29 või Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping)

artikli 215 kohaselt vastu võetud piiravaid meetmeid.

8.2 KOHUSTUSLIKUD TEABEÜRITUSED JA KOOLITUS

Toetusesaaja peab osalema teabeüritustel ja koolitustel, mida riiklik büroo peab kohustuslikeks.

1 Avatud litsents on vahend, mille abil töö omanik annab teistele loa tööd kasutada. Litsents on seotud konkreetse tööga.

Sõltuvalt antava loa ulatusest või kehtestatavatest piirangutest on olemas erinevaid avatud litsentse. Toetusesaajal on vabadus valida välja

litsents, mida oma töö puhul kohaldada. Avatud litsents tuleb tagada iga valminud töö puhul. Avatud litsents ei tähenda autoriõiguste või intellektuaalomandiõiguste üleandmist.

9. ARUANDLUS (ARTIKKEL 21)

9.1 PROGRAMMI ERASMUS+ ARUANDLUS- JA HALDAMISVAHEND

Koordinaator peab kasutama Euroopa Komisjoni loodud veebipõhist aruandlus- ja

haldamisvahendit, et registreerida kogu teave projekti raames ellu viidud tegevuse kohta

(sealhulgas tegevus, mis ei saa ELi otsest rahalist toetust) ning koostada ja esitada perioodiline

aruanne (perioodilised aruanded) ja eduaruanne (eduaruanded) (kui need on kättesaadavad

programmi Erasmus+ aruandlus- ja haldamisvahendis ning artikli 21 punktis 21.2 täpsustatud

juhtudel) ning lõpparuanne. Toetusesaaja ei tohi aruandlusülesannet allhanke korras tellida ega

anda toetusesaaja välistele isikutele juurdepääsu aruandlus- ja haldamisvahendile.

Tegevused tuleb sisestada programmi Erasmus+ aruandlus- ja haldamisvahendisse enne nende

alguskuupäeva ning need tuleb ajakohastada, kui vastav tegevus on lõpule viidud.

9.2 PERIOODILINE ARUANNE JA EDUARUANNE

Perioodilised ja eduaruanded sisaldavad tehnilist osa.

Tehniline osa hõlmab ülevaadet meetme rakendamisest. Selle koostamisel tuleb kasutada

riikliku büroo esitatud vormi (kui see on olemas).

Tehnilise aruande allkirjastamisega kinnitavad toetusesaajad, et esitatud teave on täielik,

usaldusväärne ja tõene.

Perioodilise aruande puhul tuleb lisaks tehnilisele osale esitada ka finantsaruanne.

9.3 LÕPPARUANNE

Lõpparuandes esitatakse järgmine teave:

1. Eelarvekategooriate puhul kasutatud, ühikuhinna alusel antavad toetused:

- õpirände korraldustoetus

- põimitud intensiivprogrammi korraldustoetus

- elamiskulude toetus

- reisitoetus

- kaasamistoetus organisatsioonidele

2. Tegelikud kulud eelarvekategoorias:

- erakorralised kulud

- kaasamistoetus osalejatele

Lõpparuande kontrolli osana võib riiklik büroo nõuda tõendavaid dokumente kulude kohta,

mida toetusesaaja lõpparuandes deklareerib.

9.4 LÕPPARUANDE HINDAMINE

Lõpparuannet hinnatakse koos õpirändes osalejate aruannetega, kasutades ühtseid

kvaliteedikriteeriume, mis keskenduvad järgmisele:

a) mil määral rakendati meedet kooskõlas toetuslepinguga;

b) mil määral rakendati meedet kooskõlas kvaliteedi- ja vastavusnõuetega, mis on

sätestatud Erasmuse kõrgharidushartas ja institutsioonidevahelis(t)es lepingu(te)s;

c) mil määral edastati õpirändes osalejatele määratud toetuse summad neile kooskõlas

toetusesaaja ja osaleja vahel sõlmitud lepingutingimustega, järgides lepingu 6. lisas

esitatud vorme.

Lõpparuandele võidakse anda kokku kuni 100 punkti. Kui riiklik büroo leiab, et projekti

elluviimisel ei ole arvestatud toetusesaaja kvaliteedi tagamise kohustust, võib ta nõuda

toetusesaajalt uue või alternatiivse tegevuskava väljatöötamist ja elluviimist kokkulepitud aja

jooksul, et tagada kohaldatavatest nõuetest kinnipidamine. Kui toetusesaaja ei vii tegevuskava

kokkulepitud tähtajaks rahuldavalt ellu, võib riiklik büroo soovitada Euroopa Komisjonil

toetusesaaja Erasmuse kõrgharidusharta tagasi võtta.

10. TASUMISELE KUULUV SUMMA (ARTIKLI 22 PUNKT 22.3)

Kui andmelehel ei ole ette nähtud täiendavaid ettemakseid, võib toetusesaaja neid siiski taotleda

ilma toetuslepingu muutmist taotlemata. Taotlus peab olema nõuetekohaselt põhjendatud ja

sellele tuleb lisada perioodiline aruanne. Taotlus ei tohi ületada 20% andmelehe punktis 4.2

täpsustatud maksimaalsest toetussummast ning seda võib esitada ainult üks kord, kui vähemalt

70% eelmiste ettemaksete summast on makstud.

Toetusesaaja peab tagama, et toetust saanud projektitegevus on rahastamiskõlblik vastavalt

Erasmus+ programmijuhendis sätestatud eeskirjadele ja käesolevale lepingule.

Riiklik büroo peab rahastamiskõlbmatuks mis tahes tegevust, mis ei vasta Erasmus+

programmijuhendis sätestatud eeskirjadele, mida täiendavad käesolevas lepingus sätestatud

eeskirjad.

Sellisele tegevusele vastavad toetussummad nõutakse täies ulatuses tagasi. Tagasinõudmine

hõlmab kõiki eelarvekategooriaid, mille jaoks on rahastamiskõlbmatuks tunnistatud tegevusega

seoses toetust antud.

Toetusesaajal on lubatud kasutada kuni 20% andmelehel (vt punkt 3) osutatud viimasest

eraldatud projektitoetusest üliõpilaste ja töötajate õpirändeks programmiga ühinemata

kolmandatesse välisriikidesse (eelarveosa rahvusvahelise õpirände jaoks). Selles eelarveosas

võetakse arvesse järgmisi eelarvekategooriaid:

- üliõpilaste rahvusvahelise õpirände toetused: elamiskulude toetus ja reisitoetus;

- töötajate riikidevahelise õpirände toetused: elamiskulude toetus ja reisitoetus;

- õpirändega seotud korraldustoetus: arvutatakse riikidevahelise õpirändega seotud

tegevuste arvu alusel, kusjuures toetus riikidevahelisele õpirändele on projekti keskmine

õpirände korraldustoetus õpirände kohta;

- kaasamistoetus organisatsioonidele.

Lepingu 1. lisas loetletud tegelike kulude eelarvekategooriaid „Kaasamistoetus osalejatele“ ja

„Erakorralised kulud suurte reisikulude katmiseks“, mida kasutatakse rahvusvahelise

õpirännete jaoks, ei võeta arvesse rahvusvahelise õpirände eelarveosa arvutamisel ei osana

projektitoetuse kogusummast ega rahvusvahelise õpirände jaoks ette nähtud vahenditest.

11. KONTROLLID, HINDAMISED, AUDITID JA UURIMISED (ARTIKKEL 25)

Artiklite 21 ja 25 kohaldamisel peab toetusesaaja või asjaomased toetusesaajad esitama

riiklikule büroole füüsilised või elektroonilised koopiad 2. lisas osutatud

tõendusdokumentidest, kui riiklik büroo ei nõua originaaldokumentide esitamist. Riiklik büroo

tagastab tõendusdokumentide originaalid pärast nende analüüsimist asjaomasele toetusesaajale.

Kui toetusesaajal puudub seaduslik õigus saata originaaldokumente, saadetakse nende asemel

tõendusdokumentide koopiad.

Projekti suhtes võidakse kohaldada dokumendikontrolli, kohapealset kontrolli ja

süsteemiauditit. Sellega seoses võib riiklik büroo nõuda, et toetusesaaja esitaks täiendavaid

tõendusdokumente või tõendeid (mis ei ole loetletud 2. lisas), mida seda liiki kontrollide puhul

üldiselt nõutakse.

11.1 DOKUMENDIKONTROLL

Dokumendikontroll on tõendusdokumentide põhjalik kontroll riikliku büroo ruumides, mida

võib teha lõpparuande etapi ajal või järel. Toetusesaaja esitab nõudmise korral riiklikule

büroole tõendusdokumendid kõikide eelarvekategooriate kohta.

11.2 KOHAPEALNE KONTROLL

Kohapealset kontrolli teeb riiklik büroo toetusesaaja ruumides või muudes projekti elluviimise

asjakohastes ruumides. Kohapealse kontrolli käigus peavad toetusesaajad tegema riiklikule

büroole läbivaatamise jaoks kättesaadavaks tõendusdokumentide originaalid ning võimaldama

riiklikule büroole juurdepääsu toetusesaaja raamatupidamisarvestuses sisalduvatele

projektikuludele.

Kohapealne kontroll võib toimuda järgmises vormis:

a) kohapealne kontroll projekti elluviimise ajal: tehakse projekti elluviimise ajal, et

riiklik büroo saaks otse kontrollida, et kõik projektitegevused ja osalejad on tegelikult

olemas ning toetuskõlblikud.

b) kohapealne kontroll pärast projekti lõpetamist: tehakse pärast projekti lõpetamist ja

tavaliselt pärast lõpparuande kontrollimist.

11.3 SÜSTEEMIAUDIT

Süsteemiauditi eesmärk on kontrollida süsteemi, mille alusel toetusesaaja esitab programmi

raames korrapäraseid toetusetaotlusi ja selle süsteemi vastavust toetusesaaja akrediteerimise

tulemusel võetud kohustustele. Süsteemiauditi eesmärk on kontrollida, kas toetusesaaja vastab

programmi Erasmus+ raames ettenähtud kohustuslikele rakendusstandarditele. Toetusesaaja

peab võimaldama riiklikul bürool kontrollida, et kõik projektitegevused ja osalejad on tegelikult

olemas ning toetuskõlblikud, tuginedes dokumentaalsetele tõenditele, sealhulgas tegevuse

käigus tehtud videotele ja fotodele, et hoida ära topeltrahastamist või muid õigusnormide

rikkumisi.

12. TOETUSE VÄHENDAMINE (ARTIKKEL 28)

Riiklik büroo võib toetusesaaja esitatud lõpparuande või mis tahes muu asjakohase allika, sh

osalejate aruannete, kontrollkäikude, akrediteerimisaruannete, dokumendikontrollide või

kohapealsete kontrollide põhjal kindlaks teha, et projekti on ellu viidud puudulikult, osaliselt

või hilinenult.

Kooskõlas 5. lisa artikli 9 punktis 9.4 esitatud lõpparuande hindamismenetlusega võib riiklik

büroo vähendada korraldustoetuseks antavat lõplikku toetussummat järgmiselt:

- 10%, kui lõpparuandele antakse vähemalt 50, kuid alla 60 punkti;

- 25%, kui lõpparuandele antakse vähemalt 40, kuid alla 50 punkti;

- 50%, kui lõpparuandele antakse vähemalt 25, kuid alla 40 punkti;

- 75%, kui lõpparuandele antakse alla 25 punkti.

13. LEPINGUOSALISTE TEABEVAHETUS (ARTIKKEL 36)

Paberkandjal ametlikud teated, mis on adresseeritud toetuse andjale, tuleb saata riikliku büroo

aadressile, mis on esitatud preambulis.

Paberkandjal ametlikud teated, mis on adresseeritud toetusesaajale, tuleb saata tema juriidilisele

aadressile, mis on esitatud preambulis.

14. AKREDITEERIMISE SEIRE JA KONTORLL

Riiklik büroo ja komisjon jälgivad, kas toetusesaaja rakendab Erasmuse kõrgharidusharta

sätteid nõuetekohaselt ja täidab institutsioonidevahelistes kokkulepetes sätestatud kohustusi.

Kui jälgimise käigus ilmnevad puudused, peab toetusesaaja riikliku büroo või komisjoni ette

nähtud aja jooksul koostama ja rakendama tegevuskava. Kui toetusesaaja ei ole ettenähtud ajal

võtnud asjakohaseid parandusmeetmeid, võib riiklik büroo soovitada komisjonil peatada või

tühistada Erasmuse kõrgharidusharta kooskõlas harta sätetega.

15. VEEBIPÕHINE KEELETUGI (OLS)

Toetusesaaja peab edendama, jälgima ja toetama keelekursuste kasutamist veebipõhise keeletoe

(OLS) platvormil.

Toetusesaaja peab jälgima seda, kuidas osalejad OLSi kasutavad, tuginedes haldusvahendite

kaudu esitatud teabele, ning andma lõpparuannetes aru selle kohta, mitu keeleoskuse hindamist

ja kursust läbiti, kui selline statistika on kättesaadav.

16. OSALEJATE KAITSE JA TURVALISUS

Toetusesaajal peavad olema tõhusad menetlused ja kord, et tagada tema projektis osalejate

turvalisus ja kaitse.

Toetusesaaja peab tagama, et õpirännetes osalejatel on olemas vajalik kindlustuskate.

Toetusesaaja peab allkirjastama osalejatega toetuslepingud, milles on märgitud tegevuse

üksikasjad (algus- ja lõppkuupäev), rahaline toetus, maksed ja kindlustus.