Vabariigi Valitsuse sanktsioon seoses jätkuva rünnakuga Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse vastu

EELNÕU

27.02.2024

VABARIIGI VALITSUS

M Ä Ä R U S

Tallinn ...…… 2024

Vabariigi Valitsuse sanktsioon seoses jätkuva rünnakuga Ukraina suveräänsuse ja

territoriaalse terviklikkuse vastu

Määrus kehtestatakse rahvusvahelise sanktsiooni seaduse § 27 lõike 1 alusel.

§ 1. Kehtestatav sanktsioon

Määrusega kehtestatakse rahvusvahelise sanktsiooni seaduse § 3 lõikes 1 ja §-s 4 nimetatud

eesmärkide toetamiseks Vabariigi Valitsuse sanktsioonina keeld liituda Venemaa Föderatsiooni

või Valgevene Vabariigi relvajõudude või relvastatud üksustega, samuti osutada nimetatud

riikide relvajõududele või relvastatud üksustele sõjalist või mittesõjalist kaasabi, sealhulgas

neid rahastada, või muul viisil nimetatud riikide relvajõudude või relvastatud üksuste tegevuses

osaleda või neid toetada.

§ 2. Määruse kohaldamisala

Käesolevat määrust kohaldatakse kõigile füüsilistele ja juriidilistele isikutele Eesti Vabariigi

territooriumil ning Eesti Vabariigi kodanikele ja Eesti Vabariigis registreeritud juriidilistele

isikutele väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi.

§ 3. Määruse kehtivus

Määrus kehtib kaks aastat selle jõustumisest arvates.

Kaja Kallas Taimar Peterkop Margus Tsahkna

peaminister riigisekretär välisminister

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898

Välisministeerium Vabariigi Valitsuse sanktsioon seoses jätkuva rünnakuga Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse vastu eelnõu Saadame ministeeriumitega kooskõlastamiseks ja Vabariigi Valitsusele esitamiseks Välisministeeriumile Vabariigi Valitsuse sanktsiooni eelnõu seoses jätkuva rünnakuga Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse vastu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kalle Laanet justiitsminister Lisad: 1. Eelnõu 2. Seletuskiri Kärt Repponen 620 8111 [email protected]

Meie 27.02.2024 nr 8-1/2131-1

1

Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse sanktsioon seoses jätkuva rünnakuga

Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse vastu“ eelnõu

SELETUSKIRI

1. Sissejuhatus

Kõnesolev Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu (edaspidi eelnõu) käsitleb Vabariigi Valitsuse

sanktsiooni seoses Vene Föderatsiooni jätkuva rünnakuga Ukraina suveräänsuse ja

territoriaalse terviklikkuse vastu. Sanktsiooni sisuks on keeld liituda Venemaa Föderatsiooni

või Valgevene Vabariigi relvajõudude või relvastatud üksustega, samuti osutada neile sõjalist

või mittesõjalist kaasabi, sealhulgas neid rahastada, või muul viisil nende tegevustes osaleda

või neid toetada. Sanktsiooni peamisteks eesmärkideks on kaitsta Eesti julgeolekut ning toetada

rahu taastamist ja rahvusvahelist julgeolekut.

Eelnõu ja seletuskirja koostamisse on panustanud Justiitsministeeriumi, Välisministeeriumi,

Riigiprokuratuuri ja Kaitsepolitseiameti ametnikud.

2. Taust

2022. aasta 24. veebruari varahommikul teatas Venemaa Föderatsiooni president eelsalvestatud

videolõigus Venemaa sõjalisest sissetungist Ukrainasse, ähvardades Venemaa tegevuse

takistajaid vastutegevusega, mida maailm pole varem näinud. Kremli pressiesindaja väitel on

sissetungi eesmärgiks Ukraina „demilitariseerimine“ ja „denatsifitseerimine" ning sissetungi

kestuse otsustab Venemaa president ainuisikuliselt. Venemaa rünnakutele on osutanud kaasabi

Valgevene Vabariik, kes võimaldas algul Vene relvajõududel kasutada rünnakute

ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks oma territooriumi ning saatis hiljem oma relvajõud

lahingutegevusse vene vägesid otseselt toetama. Vene Föderatsiooni ja Valgevene Vabariigi

tegevus ei ole rahvusvahelise õigusega kooskõlas ning on käsitatav agressioonikuriteona.

Eelnõu koostamise aja seisuga kestab rünnak endiselt ja lahingutegevuses elu kaotanud Ukraina

elanike arv ulatub tuhandetesse, hõlmates ka arvukalt tsiviilisikuid. 2022. aasta 28. veebruaril

teatas Rahvusvaheline Kriminaalkohus, et algatab ametliku juurdluse Ukrainas toime pandud

võimalike inimsusevastaste kuritegude ja sõjakuritegude uurimiseks.

Euroopa Liidu institutsioonid on agressioonile vastanud mitmete erinevate sanktsioonidega,

mis hõlmavad eelkõige majanduslikke mõjutusvahendeid ning liikumis- ja

tegutsemispiiranguid Euroopa Liidu territooriumil. Kõnesoleva määrusega kehtestatakse

täiendav riiklik sanktsioon, mille eesmärk on vähendada võimalusi pääseda mööda riigisisestest

piirangutest või rahvusvahelistest sanktsioonidest.

2

3. Eelnõu sisu

Määrus kehtestatakse rahvusvahelise sanktsiooni seaduse (RSanS) § 27 lõike 1 alusel, mille

kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsuse sanktsiooni Vabariigi Valitsus määrusega

Välisministeeriumi ettepanekul. Sanktsiooni peamine eesmärk on kaitsta Eesti julgeolekut ning

toetada rahu taastamist ja rahvusvahelist julgeolekut. Need eesmärgid on kooskõlas RSanS § 3

lg-ga 1 ja §-ga 4.

Eelnõu §-is 1 sätestatakse Vabariigi Valitsuse sanktsioon. Paragrahvi kohaselt kehtestatakse

määrusega Vabariigi Valitsuse sanktsioonina keeld liituda Venemaa Föderatsiooni või

Valgevene Vabariigi relvajõudude või relvastatud üksustega, samuti osutada nimetatud riikide

relvajõududele või relvastatud üksustele sõjalist või mittesõjalist kaasabi, sealhulgas neid

rahastada, või muul viisil nende tegevuses osaleda või neid toetada.

Sanktsioon nimetab Venemaa Föderatsiooni ning Valgevene Vabariigi relvajõudusid, kuna

need riigid on olnud 24. veebruaril 2022 alanud piiriüleses relvastatud konfliktis selgelt

agressori rollis. Oma sõjalise tegevusega on agressorriigid rikkunud rahvusvahelist rahu ja

seadud ohtu rahvusvahelise julgeoleku. Sanktsioon kohaldub sõltumata sellest, kas konkreetne

relvastatud üksus sõjategevuses osaleb – nii näiteks välistab kõnesolev sanktsioon liitumise ka

sellise Vene Föderatsiooni relvastatud üksusega, mille ülesandeks ei ole Ukraina-vastases

agressioonis osaleda. Niisamuti ei ole tähtis, kas relvajõududele või relvastatud üksustele

osutatakse abi vahetult Ukraina-vastases agressioonis osalemiseks või muul otstarbel.

Sanktsiooniga on hõlmatud mistahes toodete tarnimine või teenuste osutamine või muu kaasabi

või toetamine (sh isegi rõivastuse ja toidu tarnimine ning rahastamine). Relvajõudude või

relvastatud üksuste tegevuses osalemisena või nende abistamisena kõnesoleva sanktsiooni

mõttes ei ole käsitatav haavatud sõduri eest hoolitsemine, mis on nõutav tulenevalt Genfi

konventsioonist (12. augusti 1949 Genfi (I) konventsioon haavatud ja haigete sõjaväelaste

olukorra parandamise kohta maismaal ja 12. augusti 1949 Genfi (II) konventsioon haavatud,

haigete ja merehädas sõjaväelaste olukorra parandamise kohta merel).

Sanktsiooni sõnastus hõlmab nii relvajõude kui ka relvastatud üksusi. See tähendab, et keelu

alla ei kuulu üksnes liitumine või muu koostöö kõnealuste riikide sõjaväega, vaid keelatud on

koostöö ka teiste üksustega, mis võivad osutada agressiooniaktile (relvastatud) kaasabi.

Sellisteks organisatsioonideks võivad olla näiteks kohalikud politseiüksused, aga ka

eraettevõtted, kes osutavad riigile sõjalisi või turvateenuseid. Samuti väärib märkimist, et

koostöö ei eelda ametlikku volitust konfliktiosaliselt. Piisab sellest, kui on selge, millise

konfliktiosalise poolel väeüksus võitleb, ja nende vahel eksisteerib de facto seos (põhineb

näiteks vaikival nõusolekul).

Kõnesolev sanktsioon on tugevalt seotud KarS §-s 911 sätestatud koosseisuga, täiendades seda

mitmest aspektist. Sanktsiooni alusel on võimalik võtta vastutusele Venemaa või Valgevene

relvajõudude või relvastatud üksustega liituja ka juhul, kui konkreetne üksus agressioonis ei

osale. Seda silmas pidades võimaldab sanktsioon võrreldes KarS §-ga 911 võtta vastutusele

laiemal hulgal relvajõudude või relvastatud üksuste toetajaid. Kui toime pannakse tegu, mis

vastab KarS §-le 911 ja rikub ka kõnesolevat sanktsiooni (karistatav KarS § 931 alusel), tuleb

isikule mõista üks karistus KarS § 63 lg 1 alusel.

Sättega taotletakse RSanS § 3 lõikes 1 ja §-s 4 nimetatud eesmärke, milleks on toetada rahu

säilitamist või taastamist, rahvusvahelist julgeolekut, demokraatiat ja õigusriigi põhimõtet,

inimõiguste ja rahvusvahelise õiguse järgimist või muude Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni

3

põhikirja või Euroopa Liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitika eesmärkide saavutamist ning

kaitsta Eesti julgeolekut või huvisid. Sanktsioon aitab nimetatud eesmärkide tagamisele kaasa,

sest selles sisalduv keeld tõkestab uute inimeste värbamist konflikti agressorite poolele või

nendele kaasabi osutamist mis tahes muus vormis.

Vabariigi Valitsuse sanktsiooni rikkumine on karistusseadustiku § 931 alusel karistatav rahalise

karistuse või kuni viieaastase vangistusega.

Eelnõu §-ga 2 sätestatakse määruse kohaldamisala. Määrust kohaldatakse kõigile füüsilistele

ja juriidilistele isikutele Eesti Vabariigi territooriumil ning Eesti Vabariigi kodanikele ja Eesti

Vabariigis registreeritud juriidilistele isikutele väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi.

Eelnõu §-ga 3 sätestatakse määruse kehtivusaeg, milleks on kaks aastat alates määruse

jõustumisest. Sanktsiooni kehtimine kahe aasta jooksul on vajalik, sest puudub teadmine, kui

kaua kõnealune konflikt kestab. Arvestades, et Välisministeerium vaatab kehtivaid sanktsioone

regulaarselt üle ning vajadusel esitab ettepaneku nende kehtetuks tunnistamiseks, ei kaasne

normis sätestatud kehtivusajaga õiguskorrale negatiivseid mõjusid.

4. Määrusega seotud kulud ja tulud

Määrusega ei kaasne kulusid ega tulusid.

5. Määruse jõustumine

Määrus jõustub rahvusvahelise sanktsiooni seaduse § 27 lg 1 kohaselt järgmisel päeval pärast

avaldamist.

6. Kooskõlastamine

Eelnõu kooskõlastati Justiitsministeeriumiga.