Dokumendiregister | Justiitsministeerium |
Viit | 8-2/2100 |
Registreeritud | 27.02.2024 |
Sünkroonitud | 24.03.2024 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 8 Eelnõude menetlemine |
Sari | 8-2 Arvamused teiste ministeeriumide eelnõudele (arvamused, memod, kirjavahetus) |
Toimik | 8-2/2024 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Riigikantselei |
Saabumis/saatmisviis | Riigikantselei |
Vastutaja | Heddi Lutterus (Justiitsministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õiguspoliitika valdkond) |
Originaal | Ava uues aknas |
Vabariigi Valitsus
.02.2024 nr 1-1/15-388/1
Eelnõu saatmine arvamuse andmiseks
Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 14 lõike 2 punktile 11 ja § 94 lõikele 1
saadan Vabariigi Valitsuse arvamuse saamiseks Eesti Keskerakonna fraktsiooni k.a 21.
veebruaril algatatud perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu (388 SE).
Riigikogu juhatus määras eelnõu juhtivkomisjoniks sotsiaalkomisjoni.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Lauri Hussar
Lisad: 1) eelnõu ühel lehel
2) seletuskiri kahel lehel
Eneli Illaru
631 6332, [email protected]
EELNÖU
Perehiivitiste seaduse muutmise seaduse eelnöu
§ l. Perehiivitiste seaduses tehaksejärgmised muudatused:
l) Paragrahv 17 löige 3 muudetakseja sönastataksejärgmiselt: ,,(3) Lapsetoetuse suurus on 150 eurot iga lapse kohta.";
§ 2. Seaduse jöustumine
Seadusjoustub 2025. aasta l.jaanuaril.
Lauri Hussar
Riigikogu esimees
Tallinn, 2024
Algatab Eesti Keskerakonna fraktsioon 21.veebmar2024
v^ Vadim Belobrovtsev Eesti Keskerakonna fraktsiooni aseesimees
Rilgikogu KantseieJ
Kuu pä ev _^/ ö^. Vl,t /-///J'7
l
Perehuvitiste muutmise seaduse eelnöu seletuskiri
l. Seaduse eesmärk ja sissejuhatus
Eelnou näeb ette tösta lastega perede paremaks toimetulekuks lapsetoetus pere esimese ja iga järgmise lapse kohta 150 eurole kuus. Tänä on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 80 eurot. Kolmandaja igajärgmise lapse kohta on lapsetoetuse suurus 100 eurot. Eelnöu kohaselt töstetakse iga lapse toetus 150 eurole kuus.
Inflatsioon on olnud oluliselt suurem valitsuse prognoositust j a just toiduainete hinnatous on raskendanud paljude perede majanduslikku toimetulekut. Selline hinnatöus möjutab eriti just väiksema sissetulekuga peresid. Riik peab toetama lastega peresid ja toetama nende toimetulekut, et lastega pered ei langeks vaesusriski. Lapsetoetuse eesmärgiks on toetada lastega peresidja laste kasvatamist.
2. Eelnou sisu ja vördlev analuus
Lapsetoetuse töstmine 150 euro peale iga lapse kohta suurendab uhiskonnas vördsust ning aitab kaasa koigi lastega perede toimetulekule.
Huppeline inflatsioon ja toiduainete kallinemine on muutnud ja muudab ka edaspidi lastega perede majandusliku toimetuleku varasemast keerulisemaks. Sellega seoses tuleb lapsetoetused file vaadata ning ajakohastada. Eelnouga tehtävää muudatused suurendavad Eesti lastega perede majanduslikku heaoluja kindlustunnet muutuva elatustasemega toimetulekuks.
Sundimus on Eestis juba teist aastat järjest pustitamas miinusmärgiga rekordeid. 2022. aastal oli summaarne sundimuskordaja 1,41, mis on vörreldes eelmise aastaga iile 12% languses. libe positiivseks pööramiseks, oleks aga vaja, et siindimuskordaja töuseks ule kahe. Seega peab sundimuse töstmine olema uks Eesti riigi prioriteetidest. Selleks tuleb toetada perede majanduslikku toimetulekut ja suurendada perede kindlustunnet, et suurendada perede soovi saada rohkem lapsi.
3. Eelnöu terminoloogia
Eelnöuga ei vöeta kasutusele uusi termineid.
4. Seaduse möjud
Eelnöuga tehtävää muudatused vöimaldavad Eesti lastega peredel tulla oma igapäevaeluga paremini toime ja töstab perede turvatunnet laste saamisel. Riigi oluliste prioriteetide hulgas peab olema turvatunde tagamine, et nooredjulgeksid peret luua.
5. Seaduse rakendamisega seotud eeldatavad kulud
Esimeseja teise lapse toetuse saajaid on kokku 244 245 last ning kolmanda lapse toetuse saajaid 23 824. Lapsetoetuse töstmine iga lapse eest 150 euroni läheks maksma ca 223 miljonit eurot aastas.
6. Seaduse koosköla Euroopa Liidu öigusega
Käesolev eelnöu ei ole vastuolus Euroopa Liidu öigusega.
7. Rakendusaktid
Eelnöu rakendamiseks ei ole vaja vastu vötta rakendusakte.
8. Seaduse jöustumine
Seadusjoustub l. jaanuaril 2025.
Algatab Eesti Keskerakonna fraktsioon
\^i _ Vadim Belobrovtsev
Eesti Keskerakonna fraktsiooni aseesimees
21.veebruar2024
Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Riigikogu Kantselei / 26.02.2024 /1-1/15-388; Riigikantselei / 26.02.2024 / 2-5/24-00348
Resolutsiooni teema: Perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu (388 SE)
Adressaat: Sotsiaalministeerium Ülesanne: Palun Rahandusministeeriumi seisukoht läbi vaadata ja esitada ettepanek valitsuse seisukoha kujundamiseks. Tähtaeg: 14.03.2024
Adressaat: Rahandusministeerium Ülesanne: Palun esitada seisukoht. Tähtaeg: 07.03.2024
Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 21.3.2024 istungil. Palun esitada seisukoht eelnõude infosüsteemis (EIS, toimik nr 24-0194).
Kontroll: Margit Redi
Teadmiseks riigiasutustes: Justiitsministeerium <[email protected]>
Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik Kinnitamise kuupäev: 27.02.2024 Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson [email protected], 693 5655