Eelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse istungile

1_EDIS_EDIP seletuskiri_24.05.2024.pdf

1

SELETUSKIRI

Eesti seisukohtadele „Uus Euroopa kaitsetööstuse strateegia: Euroopa Liidu valmisoleku

saavutamine reageerimisvõimelise ja kerkse Euroopa kaitsetööstuse abil“ ja Euroopa

Parlamendi ja Komisjoni määruse eelnõule, millega kehtestatakse Euroopa kaitsetööstuse

programm ja meetmete raamistik kaitseotstarbeliste toodete õigeaegse kättesaadavuse ja

tarnimise tagamiseks.

Venemaa agressioonist tingitud julgeolekukriisi ja majandusolukorra tõttu peab Eesti

vajalikuks tõsta kiiremas korras Euroopa kaitsevalmidust. Euroopa kaitsekulutuste ja –

investeeringute aeglane kasvutempo on tinginud strateegilise puudujäägi Euroopa

laskemoonavarudes ja kaitsetööstuse võimekuses.

Euroopa Komisjon avaldas 5. märtsil 2024 Euroopa kaitsetööstuse strateegia (European

Defence Industry Strategy – EDIS), mis on järgmise 10 aasta visioon Euroopa Liidu (EL)

ambitsioonile saavutada kaitsevalmidus läbi reageerimisvõimelisema ja kerksema Euroopa

kaitsetööstuse. Kaitsevalmidus on defineeritud kui EL-i ja selle liikmesriikide püsiv valmisolek

kaitsta oma kodanikke, territoriaalset terviklikkust, elutähtsat infrastruktuuri ja demokraatlike

väärtuseid.

Lisaks avaldas Euroopa Komisjon 5. märtsil 2024 ettepaneku määruseks, millega kehtestatakse

Euroopa kaitsetööstuse programm ja meetmete raamistik kaitseotstarbeliste toodete

õigeaegse kättesaadavuse ja tarnimise tagamiseks (European Defence Industry Programme –

EDIP)1. Eesti peab nii strateegiat kui määruse eelnõu ajakohaseks, kuna nende eesmärgiks on

Venemaa agressioonist tingitud julgeolekukriisiga tegelemine, Euroopa kaitsevalmiduse

tõstmine, Ukraina kaitsetööstusbaasi arendamine ning investeeringud kaitseotstarbeliste

toodete tootmisvõimsuste kasvuks, investeeringuteks võimearendusprojektidesse ning

laskemoona.

EDIP viib ellu Euroopa kaitsetööstuse strateegia eesmärke ning selle tegevus tugineb kolmele

sambale, mille sisu on lühidalt võttes järgmine:

- Tugevdada Euroopa kaitsesektori tehnoloogilise ja tööstusliku baasi (European defence

technological and industrial base – EDTIB) konkurentsi- ja reageerimisvõimet.

- Suurendada EDTIB suutlikkust tagada kaitseotstarbeliste toodete õigeaegne kättesaadavus

ja tarnimine.

- Aidata kaasa Ukraina kaitsesektori tehnoloogilise ja tööstusliku baasi taastamisele,

ülesehitamisele ja ajakohastamisele.

Eelnõu teeb nimetatud kolme samba elluviimiseks mitmesuguseid ettepanekuid. Määruse

kehtivus on vastuvõtmise hetkest kuni 31.12.2027 ning kogueelarve 1500 miljonit eurot

jooksevhindades.

1 (COM2024) 150)

2

1. Sissejuhatus

Venemaa agressioonist tingitud julgeolekukriisi ja majandusolukorra tõttu peab Eesti

vajalikuks tõsta kiiremas korras Euroopa kaitsevalmidust. Euroopa kaitsekulutuste ja –

investeeringute aeglane kasvutempo on tinginud strateegilise puudujäägi Euroopa

laskemoonavarudes ja kaitsetööstuse võimekuses.

Euroopa Komisjon avaldas 5. märtsil 2024 Euroopa kaitsetööstuse strateegia (edaspidi ka

„strateegia“ või „kaitsetööstuse strateegia“), mis on järgmise 10 aasta visioon Euroopa Liidu

(EL) ambitsioonile saavutada kaitsevalmidus läbi reageerimisvõimelisema ja kerksema

Euroopa kaitsetööstuse. Kaitsevalmidus on defineeritud kui EL-i ja selle liikmesriikide püsiv

valmisolek kaitsta oma kodanikke, territoriaalset terviklikkust, elutähtsat infrastruktuuri ja

demokraatlike väärtuseid. Strateegia koosneb ühest tänast seisu ja väljakutseid kirjeldavast

peatükist ning viiest uusi ettepanekuid sisaldavast peatükist: 1) valmisoleku võimendamine läbi

investeeringute: “rohkem, paremini, koos ja Euroopast”; 2) kaitsevarustuse kättesaadavuse

tagamine; 3) EL ühisrahastamine; 4) kaitsevalmiduse kultuuri süvalaiendamine; 5)

partnerlused.

Lisaks avaldas Euroopa Komisjon 5. märtsil 2024 ettepaneku määruseks, millega kehtestatakse

Euroopa kaitsetööstuse programm ja meetmete raamistik kaitseotstarbeliste toodete õigeaegse

kättesaadavuse ja tarnimise tagamiseks (European Defence Industry Programme – EDIP)2.

Eesti peab nii strateegiat kui määruse eelnõu ajakohaseks, kuna nende eesmärgiks on Venemaa

agressioonist tingitud julgeolekukriisiga tegelemine, Euroopa kaitsevalmiduse tõstmine,

Ukraina kaitsetööstusbaasi arendamine ning investeeringud kaitseotstarbeliste toodete

tootmisvõimsuste kasvuks, investeeringuteks võimearendusprojektidesse ning laskemoona.

EDIP viib ellu Euroopa kaitsetööstuse strateegia eesmärke ning selle tegevus tugineb kolmele

sambale, mille sisu on lühidalt võttes järgmine:

- Tugevdada Euroopa kaitsesektori tehnoloogilise ja tööstusliku baasi (European defence

technological and industrial base – EDTIB) konkurentsi- ja reageerimisvõimet.

- Suurendada EDTIB suutlikkust tagada kaitseotstarbeliste toodete õigeaegne kättesaadavus

ja tarnimine.

- Aidata kaasa Ukraina kaitsesektori tehnoloogilise ja tööstusliku baasi taastamisele,

ülesehitamisele ja ajakohastamisele.

Eelnõu teeb nimetatud kolme samba elluviimiseks mitmesuguseid ettepanekuid. Määruse

kehtivus on vastuvõtmise hetkest kuni 31.12.2027 ning kogueelarve 1500 miljonit eurot

jooksevhindades.

Määruse eelnõu tugineb neljale erinevale õiguslikule alusele:

– ELi toimimise lepingu artikkel 173 seoses EDTIB konkurentsivõimega

– ELi toimimise lepingu artikkel 114 seoses Euroopa kaitsevarustuse turuga

– ELi toimimise lepingu artikkel 212 seoses Ukraina kaitsesektori tehnoloogilise ja

tööstusliku baasi tugevdamisega

– ELi toimimise lepingu artikkel 322 seoses finantssätetega

2 (COM2024) 150)

3

Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik kvalifitseeritud häälteenamus. Eelnõu subsidiaarsustähtaeg

on 6. juuni 2024. Eelnõu menetlemist alustas EL nõukogus Belgia eesistuja märtsis 2024 ning

menetlus jätkub Ungari eesistumise käigus 2024.a II poolaastal. Arvestades Euroopa

Parlamendi (EP) koosseisu vahetumist, ei ole tõenäoline, et EP on valmis läbirääkimisteks enne

2025.a I kvartalit. Eelnõu menetlemine EP poolel on ositi mitme komisjoni pädevuses ja EP

ühispositsioonini jõudmine võtab seepärast aega.

Eesti seisukohad on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi järgmiste ülesannetega Eesti

seisukohad EL-i kaitsevalmiduse tõstmise ja kaitsetööstuse strateegia kohta ja Eesti seisukohad

EL ühishangete keskpika instrumendi läbirääkimisteks. Eelnõu vastab Eesti Euroopa Liidu

poliitika prioriteetidele aastateks 2023-2025.

Seisukohad ja seletuskirja koostasid Kaitseministeeriumi innovatsiooni osakonna juhataja

Miiko Peris ([email protected]), Kaitseministeeriumi NATO ja Euroopa

Liidu osakonna juhataja Kalle Kirss ([email protected]), Kaitseministeeriumi

NATO ja Euroopa Liidu osakonna nõunik Jekaterina Iljina

([email protected]), Kaitseministeeriumi NATO ja Euroopa Liidu

osakonna nõunik Ingvar Arst ([email protected]), kaitsenõunik Eesti

Vabariigi Alalises Esinduses EL juures Hiie Marie Loovere ([email protected]).

Valdkonna eest vastutavad asekantslerid Kaitseministeeriumis on kaitseplaneerimise

asekantsler Tiina Uudeberg ([email protected]) ja kaitsepoliitika

asekantsler Tuuli Duneton ([email protected]).

2. Sisu ja võrdlev analüüs

2.1 Tegevuste sisukokkuvõte

Strateegia sisaldab mitmeid ettepanekuid ning järgnevalt on mõned olulisemad neist välja

toodud:

• Liikmesriikide nõudluse optimeerimine läbi ühishangete. Komisjoni hinnangul on

Euroopa kaitsetööstusbaas liialt killustunud ja ühishanked oleks peamine meede

mastaabiefekti saavutamiseks ja efektiivsema ning integreerituma sektori tagamiseks.

Ettepanek on luua Kaitsetööstuse valmiduse nõukogu (Defence Industrial Readiness

Board), mis toetaks ühishankeid ja EDIP-i rakendamist ning ühendaks liikmesriike,

Komisjoni ja Euroopa Kaitseagentuuri (European Defence Agency – EDA). Nõukogu üks

funktsioonidest on võimalike liikmesriikide ühishuvides olevate projektide

kindlakstegemine) selleks, et neid hiljem rahastada. Lisaks on plaanis Kaitsetööstuse grupi

loomine, mis peaks tagama tõhusama erasektori kaasamise, mh tööstussektorite kaupa.

• Tootmisvõimekuse suurendamine läbi ettevõtetele suunatud rahaliste toetuste.

Ettepanek on jätkata, ja laiendada ka teistele kaitseartiklitele peale moona, 1 miljoni mürsu

initsiatiivi raames loodud laskemoona tootmist toetava määruse (Act in Support of

Ammunition Production – ASAP) loogikat. Eriline tähelepanu on ka droonide

masstootmisel, võimalusel koostöös Ukrainaga. Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete

toetuseks luuakse eraldi kaitsevaldkonna tarneahelate ümberkujundamise kiirendamise

fond (Fund to Accelerate Defence Supply Chain Transformation, FAST). Lisaks

ettepanekud arendada püsivalmis rajatisi (nn ever-warm facilities) ehk hoida EL rahalisel

4

toel pidevalt teatud tasemel tootmisvõimekust, mh perioodidel kui nõudlus on väiksem, ja

olla valmis ümber ehitada tsiviilsektori tootmisliine.

• Kaitsevarustuse saadavuse tagamine igal ajahetkel, eriti kriisiolukordades. Et tagada

kiire ligipääs vajalikule varustusele kriisiolukordades ja vähendada hankimist kolmandatest

riikidest soovib Komisjon EDIP-i raames luua eraldiseisva pilootprojekti Euroopa

kaitseotstarbeliste kaupade müügimehhanism (European Military Sales Mechanism).

Mehhanismi raames soovib Komisjon hakata toetama kaitsevõimete ostmist n-ö suuremas

mahus kui riigid seda vajaksid, tekitades sellega strateegilised varud, millest vajadusel

kiiresti liikmesriikide kaitsevõimet toetada. Komisjoni ja Euroopa Kaitseagentuuri poolt

valmib ka ühine EL-i kaitsetööstuse toodete kataloog teadlikkuse ja nõudluse

suurendamiseks.

• Tarnekindluse tagamine ja sõltuvuste vähendamine kolmandatest osapooltest.

Tarnekindluse tagamiseks tehakse ka regulatiivseid ettepanekuid, näiteks võimalus paluda

ettevõtetel võtta vastu prioriteetseid tellimusi (priority rated orders) ja jagama

informatsiooni hindadest, tarneahelatest, tootmisvõimekustest ja muust, mis

tööstusplaneerimisel relevantne.

• Standardiseerimine ja lepingutingimuste ühtlustamine. Komisjon lubab toetada NATO

tsiviil- ja militaarstandartide kasutamist. Lisaks toetatakse kiireid rist-

sertifitseerimistegevusi ja kriisiajal riiklike sertifikaatide vastastikust tunnustamist.

Standardiseeritud hankeraamistiku kaudu soovitakse ühtlustada EL-is asuvate tootjatega

sõlmitavate lepingute tingimusi. St kui ei ole sõnaselgelt sätestatud teisiti, on plaanis

rakendada lähenemine, mille raames on riikide raamlepped edaspidi avatud mis tahes muule

liikmesriigile samadel tingimustel, mis kehtivad hankiva liikmesriigi suhtes.

• Kaitsetööstuse ligipääs kapitalile. Strateegia seab eesmärkiks käesoleva aasta jooksul

muuta Euroopa Investeerimispanga (European Investment Bank – EIB) poliitikat nii, et sealt

saaks rahastada ka puhtalt kaitseotstarbelisi projekte. Samuti soovitakse kohandada

olemasolevaid finantsinstrumente ühtekuuluvuspoliitika raamistikus, sh Euroopa

Regionaalarengu Fond (European Regional Development Fund - ERDF), Euroopa

Sotsiaalfond+ (ESF+) ja Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond (InvestEU) nii, et nad

toetaksid kaudselt ka kaitsevalmiduse eesmärke (nt kahesuguse kasutusega infrastruktuuri

või kaitsetööstuses vajalike oskuste arendamine).

• Koostöö tihendamine Ukrainaga ja nende integreerimine Euroopa

kaitsetööstusbaasi. Komisjon soovib soodustada koostööd Euroopa ja Ukraina

kaitsetööstusbaaside vahel, ja võimaldada Ukrainal osaleda ja saada kasu EDIP-i raames

olevatest algatustest samadel alustel nagu liikmesriigid. Kiievisse soovitakse luua

innovatsioonibüroo koordineerimaks koostööd EL ja Ukraina kaitsejõudude, ettevõtete ja

eriti idufirmade vahel. Lisaks soovitakse kasutada külmutatud varadest saadud tulusid

Ukrainale ühishangete tegemiseks.

Komisjon on sätestanud progressi hindamiseks järgmised indikaatorid ja kutsub liikmesriike

üles:

• 2030. aastaks hankima vähemalt 40% kaitsevarustusest ühiselt (hetkel 18%, kuigi 2007

seati juba sama eesmärk 35% sihttasemele);

5

• tagama, et 2030. aastaks moodustaks EL-i sisene kaitsekaubanduse impordi ja ekspordi

väärtus vähemalt 35% EL-i kaitseturu koguväärtusest (hetkel 15%);

• astuma samme eesmärgi suunas, et 2030. aastaks hangiksid liikmesriigid vähemalt 50%

oma kaitsevarustusest EL turult ja 2035. aastaks 60% (hetkel 22%, enne Ukraina

täiemahulist sõda veidi alla 40%).

Määruse eelnõu koosneb kokku 67 artiklist, mis jagunevad järgmiselt:

- 1. peatükk Üldsätted (artiklid 1-2);

- 2. peatükk Programm ja Ukraina toetusinstrument (artiklid 3-21)

- 3. peatükk Euroopa relvastusprogrammi koostööstruktuur, SEAP (artiklid 22-33).

- 4. peatükk Varustuskindlus (artiklid 34-56).

- 5. Haldmine, Hindamine ja kontroll (artiklid 57-67).

EDIP määruse tegevused tuginevad kolmele sambale:

a) Tugevdada EDTIB konkurentsi- ja reageerimisvõimet. Selleks et suurendada

jõupingutusi, millega koondada ja ühtlustada Euroopa nõudlust EDTIB pakutava

kaitseotstarbelise varustuse järele, tehakse EDIPis ettepanek luua kasutusvalmis

õigusraamistik – Euroopa relvastusprogrammi koostööstruktuur (Structure for

European Armament Programme – SEAP), – et teha koostööd ja hallata ühiselt

kaitsevarustust kogu selle olelusringi jooksul. EDIPiga jätkatakse ühishangete

(European defence industry reinforcement through common procurement act –

EDIRPA) ideed 2025. aastast edasi, et vähendada jätkuvalt killustatust ja ühtlustada

Euroopa nõudlust. EDIP jätkab ka ASAP-i (laskemoona tootmine) ideed toetada EDTIB

investeeringuid, aitab EDTIB-l liikuda paindlikuma tootmisvõimsuse poole ning tagab

Euroopa Kaitsetööstuse projektide tootmisetapi. Selleks et parandada EDTIB

rahastamisvõimalusi, luuakse EDIP-iga fond, et võimendada ja kiirendada

investeeringuid, mida on vaja EL-is asuvate VKE-de ja väikeste keskmise

turukapitalisatsiooniga ettevõtjate kaitsealase tootmisvõimsuse suurendamiseks, ning

vähendada selliste investeeringute riske. Siin tuginetakse komisjoni kogemustele

ASAP-i kasvufondiga ning EL-i kaitseinnovatsiooni kava (EUDIS) kaitsevaldkonna

omakapitalirahastu edukale loomisele.

b) Suurendada EDTIB suutlikkust tagada kaitseotstarbeliste toodete õigeaegne

kättesaadavus ja tarnimine. EDIP-i eesmärk on toetada liikmesriikide jõupingutusi

kaitseotstarbelise varustuse võimalikult suure varustuskindluse saavutamiseks, luues

kogu ELi hõlmava varustuskindluse süsteemi. See suurendaks ka liikmesriikide

usaldust piiriüleste tarneahelate vastu ning annaks EDTIB-le olulise konkurentsieelise.

Terviklik kriisiohjeraamistik võimaldaks koordineerida reageerimist võimalikele

tulevastele tarnekriisidele seoses konkreetse kaitseotstarbelise varustusega või

tarneahelates.

c) Aidata kaasa Ukraina kaitsesektori tehnoloogilise ja tööstusliku baasi

taastamisele, ülesehitamisele ja ajakohastamisele. Ukraina praegune vajadus

kaitseotstarbelise varustuse järele ületab kaugelt tema tootmisvõimsuse. EL ja selle

liikmesriigid aga annavad sõjalist abi oma varudest, mis on suures osas ammendunud,

ning nende kaitsetööstus on kohandatud rahuajale. Seepärast on mõlema poole huvides

6

teha tihedamat koostööd. Kui vastavate tööstusbaaside vahel ei looda tugevat sidet, võib

see lühikeses perspektiivis tuua kaasa ärivõimaluste kasutamata jätmise ning keskpikas

ja pikas perspektiivis majandusliku ja strateegilise sõltuvuse. Pidades silmas Ukraina

tulevast ühinemist EL-iga, on vaja, et EDIP tõhustaks tööstustasandi koostööd

Ukrainaga. Osana EL-i tulevastest julgeolekualastest kohustustest Ukraina ees3 peaks

EL edendama tihedamat koostööd Ukraina kaitsesektori tehnoloogilise ja tööstusliku

baasiga, et suurendada selle suutlikkust rahuldada esmavajadusi, ning tegema tööd

standardite ühtlustamise ja parema koostalitlusvõime nimel. Tihedam koostöö Ukraina

kaitsesektori tehnoloogilise ja tööstusliku baasiga aitab tugevdada Ukraina kaitsevõimet

ning suurendab EDTIB suutlikkust rahuldada nii liikmesriikide kui ka Ukraina vajadusi.

3. Euroopa Liidu asja vastavus pädevuse andmise, subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse

põhimõtetele

3.1.1 Õiguslik alus

Määruse eelnõu tugineb neljale erinevale õiguslikule alusele:

– ELi toimimise lepingu artikkel 173 seoses EDTIB konkurentsivõimega

– ELi toimimise lepingu artikkel 114 seoses Euroopa kaitsevarustuse turuga

– ELi toimimise lepingu artikkel 212 seoses Ukraina kaitsesektori tehnoloogilise ja

tööstusliku baasi tugevdamisega

– ELi toimimise lepingu artikkel 322 seoses finantssätetega

Eesti toetab valitud õiguslikke aluseid ja peab neid sobivateks, sest need võimaldavad Euroopa

kaitsevõimet tugevdada. Eesti peab kõnealuste õiguslikke aluseid eesmärgipärasteks.

3.1.2 Subsidiaarsus

Liikmesriigid on kriitilises sõltuvuses EDTIB suutlikkusest rahuldada relvajõudude vajadusi

nii ajalises kui ka mahulises mõttes. Venemaa agressioonisõjaga Ukrainale ja Ukraina

kaitsesektori tööstuslikule baasile tekitatud kahju on nii suur, et Ukraina vajab ulatuslikku ja

püsivat toetust, mida ükski liikmesriik üksi ei suuda pakkuda. Seetõttu on oluline tagada, et nii

EDTIB kui ka Ukraina kaitsesektori tehnoloogiline ja tööstuslik baas suudaksid seda

strateegilist rolli täita. Euroopa tasandi meetmed tunduvad selles valdkonnas kõige sobivamad.

Seoses EDTIB konkurentsivõime toetamisega:

– Ühelt poolt seisavad liit ja selle liikmesriigid silmitsi julgeolekuolukorra suure

muutusega, mille tulemusel kasvab Euroopa nõudlus kaitseotstarbelise varustuse

järele, teiselt poolt aga piirab EDTIB-d nn rahuaja tootmisvõimsus. Kui selline olukord

püsib pikalt, on sel jätkuv negatiivne struktuurne mõju EDTIB konkurentsivõimele.

Kuigi madalamal tasandil ulatuvad EDTIB tarneahelad enamasti üle riigipiiride,

3 Raamistik, mis käsitleb ELi tulevasi julgeolekualaseid kohustusi Ukraina ees ja mille Nõukogu kiitis

heaks 27. novembril 2023.

7

joonduvad need kõrgemal tasandil struktuurselt riigipiiride järgi. See tuleneb EL-i

liikmesriikide nõudlusest kaitseotstarbelise varustuse järele, mis hoolimata hiljutisest

suurenemisest on endiselt väga killustunud ja jätab seega EDTIB ilma tõeliselt toimiva

EL-i kaitseturu eelistest. Liikmesriigid ei ole saavutanud eesmärki eraldada 35 %

kõigist kaitseotstarbelise varustuse hangetest Euroopa ühishangetele, mille nad seadsid

endale 2007. aastal. See näitab, et liikmesriikidel on märkimisväärseid raskusi, mis ei

võimalda neil suurendada kaitseotstarbelise varustuse ühishankeid. Seetõttu on liidul

parimad võimalused rakendada meetmeid, et stimuleerida EL-i kaitseotstarbelise

varustuse nõudluse koondamist ja ühtlustamist ning hõlbustada pikaajalist koostööd,

mida liikmesriigid teevad kaitseotstarbelise varustuse elutsükli jooksul.

– Koordineerimatus ja liikmesriikide nõudluse liigne kontsentreerumine sama liiki

kaitseotstarbeliste toodete järele samal ajavahemikul koos võimaliku nappusega

põhjustaks samuti hinnatõusu ja väljatõrjumise efekti (s.t väiksema ostujõuga

liikmesriikide jaoks raskusi vajalike kaitseotstarbeliste toodete ostmisel). Ennetades

võimalikke konflikte paralleelsete riiklike hangete vahel, tugevdavad EL-i

liikmesriikide nõudluse koondamiseks Euroopa tasandil kehtestatud meetmed seega

ka liikmesriikidevahelist solidaarsust.

– Koordineerimata nõudlus vähendab ka turusuundumuste nähtavust. Euroopa nõudluse

vähene nähtavus ja prognoositavus pärsib omakorda tööstuse suutlikkust investeerida

täielikult nõudlusest sõltuvasse sektorisse. Kuid uue julgeolekuolukorra tõttu ei saa liit

oodata, kuni EDTIB saab tellimusi piisavalt prognoosida, et investeerida

tootmisvõimsuse kohandamisse. Euroopa kaitsetööstus peab uue turuolukorraga

võimalikult kiiresti kohanema. See tähendab, et tuleb toetada tööstuse paindlikku

tootmisvõimsusse tehtavate investeeringute riskide vähendamist. Selline sekkumine

üksnes liikmesriigi tasandil võib viia tasakaalustamatuseni investeeringute

geograafilises jaotuses ja tarneahelate killustatuse suurenemiseni. Euroopa tasand näib

olevat kõige sobivam ka selleks, et võtta meetmeid EDTIB-sse tehtavate

investeeringute riskide vähendamiseks kogu liidus, et aidata sektoril välja arendada

paindlikud tootmisvahendid.

– Samuti on vaja EDTIB konkurentsivõime huvides kasutada ära Euroopa Kaitsefondi

(EDF) tulemusi nii programmide projektidest tulenevate toodete või tehnoloogiate kui

ka tänu nendele saavutatud tarneahelate avamise osas. Siiski võivad mitmed

probleemid takistada EDF-i teadus- ja arendustegevusest tulenevate lõpptoodete

ühishankeid. See tähendab, et EDF-i projektide tulemused võivad teadus- ja

arendustegevuse järgsetes etappides seista silmitsi uue turustamisviibega, mida

liikmesriigid üksi ei suuda muuta. Liidul on parimad võimalused võtta meetmeid

tagamaks, et EDF-i raames algatatud koostöö jätkub ka pärast teadus- ja

arendustegevuse etappi.

Seoses Euroopa kaitseotstarbelise varustuse varustuskindlusega:

- Kuigi kaitsevaldkonna varustuskindlus on määratletud peamiselt liikmesriikide tasandil,

kuna valdkond kuulub liikmesriikide pädevusse, on varustuskindlusel üha enam ka Euroopa

mõõde, kuna tööstuse tarneahelad ulatuvad üle EL-i siseturu ja kaugemalegi. See kehtib

eelkõige kriitilise tähtsusega komponentide ja tooraine kohta, mille hankimisel on

liikmesriigid üha enam üksteisest sõltuvuses. Nagu näitab laskemoonakava, on

liikmesriikide teave EDTIB üldise suutlikkuse ja tarneahelate osas piiratud, mis takistab

neil teha teadlikke otsuseid. Seepärast on piisava varustuskindluse tagamiseks, sh kriisi ajal,

vaja näha EDIP-is liidu tasandil ette kogu EL-i hõlmava varustuskindluse süsteemi

kehtestamine. Selline raamistik tõhustab kaitseotstarbeliste toodete tarnekriisidele

8

reageerimise koordineeritust, suurendab liikmesriikide usaldust piiriüleste tarneahelate

vastu ning tugevdab EDTIB kerksust kõigi liikmesriikide huvides tõhusamalt kui

paralleelsed riiklikud meetmed.

Seoses Ukraina kaitsesektori tehnoloogilise ja tööstusliku baasi tugevdamisega:

- Kaitsetööstus on Ukraina majanduse strateegiliselt oluline sektor. Riik püüab säilitada ja

suurendada tootmisvõimsust, et rahuldada riiklikke kaitseotstarbelise varustuse vajadusi.

Venemaa agressioonisõja tekitatud kahju Ukraina kaitsesektori tehnoloogilise ja tööstusliku

baasi taristule on nii suur, et Ukraina vajab toetust, mida ükski liikmesriik üksi ei suudaks

pakkuda. EDIP-i raames kavandatud meetmed tugevdavad otseselt Ukraina kaitsesektori

tehnoloogilist ja tööstuslikku baasi ning tõhustavad Ukraina tööstuskoostööd EDTIB-ga.

EDIP-iga on EL-il ainulaadne võimalus stimuleerida nii Euroopa kui ka Ukraina

tehnoloogilist ja tööstuslikku baasi rahuldama ühiselt Ukraina ja liikmesriikide vajadusi, nii

ajalises kui ka mahulises mõttes. Ukrainas viibiva delegatsiooni kaudu saab EL tagada riiki

mõjutavaid sündmusi käsitleva teabe igakülgse kättesaadavuse. EL-il on Ukrainale antavas

sõjalises abis oluline roll ning ta osaleb ka enamikus mitmepoolsetes protsessides, mille

eesmärk on lahendada Ukraina ees seisvaid kaitseprobleeme. See võimaldab EL-il olla

pidevalt teadlik uutest vajadustest, mis on seotud kaitseotstarbelise varustuse ja Ukraina

kaitsealase tootmisvõimsusega, ning seega kohandada toetust vastavalt muutuvatele

vajadustele, tehes tihedat koostööd teiste riiklike või tööstuse sidusrühmadega. Eesmärki

valmistada kandidaatriike ja potentsiaalseid kandidaatriike ette liidu liikmeks saamiseks

saab samuti kõige paremini täita liidu tasandil.

3.1.3 Proportsionaalsus

Ettepanek on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega, sest see ei lähe kaugemale, kui on

vaja Euroopa tasandil kindlaks määratud eesmärkide saavutamiseks.

Võttes arvesse enneolematut geopoliitilist olukorda ja märkimisväärset ohtu liidu julgeolekule,

on kavandatud poliitiline lähenemisviis proportsionaalne tuvastatud probleemide ulatuse ja

tõsidusega. Asjakohaselt käsitletakse vajadust toetada tööstuse kohanemist

struktuurimuutustega, tõhustada ELi kaitseotstarbelise varustuse varustuskindlust ja tugevdada

Ukraina kaitsesektori tehnoloogilist ja tööstuslikku baasi aluslepingute kohase võimaliku liidu

sekkumise piires. EDIP-is sätestatud meetmed ei lähe kaugemale sellest, mida on tingimata vaja

nende eesmärkide saavutamiseks, ning on nende eesmärkide saavutamisega seotud

probleemide ulatuse ja raskusastmega proportsionaalsed. Rahalist toetust antakse

mitmesugustele meetmetele, mille eesmärk on tugevdada tööstuse konkurentsivõimet avatud

konkurentsiturgude süsteemis. Ukraina kaitsesektori tehnoloogilisele ja tööstuslikule baasile

antav toetus põhineb Ukrainale praegu antava toetuse loogika laiendamisel ja kujutab endast

sihipärast reageerimist Ukraina olukorrale, mis on tingitud Venemaa agressioonisõjast.

Eesti hinnangul on eelnõu kooskõlas proportsionaalsuse ja subsidiaarsuse printsiipidega.

3.1.4 Strateegia vastavus pädevuse andmise, subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse

põhimõtetele

Kaitsetööstuse strateegias välja toodud tegevused on riigipiiride ülesed, millega ei saa tegeleda

riigid üksikult ja iseseisvalt ning on kooskõlas subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse

põhimõttega. EL-i tasandil võetavad meetmed on vajalikud probleemi lahendamiseks senisest

sidusamal ja tõhusamal viisil. Kuigi teatis on informatiivne, on strateegias toodud EL arengu

suunad ning edasised algatused, mis sätestavad täpsemad meetmed eesmärkide saavutamiseks.

9

Kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega on

strateegias toodud ettepanekute eesmärke võimalik saavutada ainult EL-i tasandil komisjoni

ettepaneku alusel.

Kuna komisjoni teatis ja strateegiate planeeritav tegevuste nimekiri, mis sisaldab ka

seadusandlikke ettepanekuid, käsitleb eesmärke ja nendeni jõudmise meetmeid üldisel kujul,

siis on võimalik ettepanekute proportsionaalsust hinnata konkreetsete algatuste esitamisel

Euroopa Komisjoni poolt.

4. Esialgse mõjude analüüsi kokkuvõte

Käesolevaks ajaks ei ole Euroopa komisjon teinud strateegia ja määruse eelnõuga kaasnevatele

mõjudele hinnangut. Mõjuhinnangut ei olnud võimalik teha, sest ettepanek, mille eesmärk on

toetada Euroopa kaitsetööstuse kiiret kohanemist uue geopoliitilise olukorraga ja abistada sõjas

olevat riiki alates 2022. aasta algusest, on kiireloomuline.

4.1 Määruse ja strateegia mõjude analüüs

4.1.1 Mõju riigiasutuste töökorraldusele

Eelnõu ja strateegia ei mõjuta riigiasutuste töökorraldust.

4.1.2 Mõju riigieelarvele

Eelnõu näeb ette 1500 miljonit eurot alates eelnõu vastuvõtmisest kuni 31.detsember 2027. a.

Määrusega seotud tegevusi finantseeritakse EL mitmeaastase eelarve raamistiku vahenditest

ning see ei oma täiendavat mõju riigieelarvele.

4.1.3 Mõju riigi julgeolekule ja rahvusvahelistele suhetele

Määrusel ja strateegial on mõju riigi julgeolekule. Eelnõu ja strateegia pakuvad mitmesuguseid

tegevusi, mis kasvatavad Euroopa Liidu rolli kaitsevaldkonnas. Selle tulemusel suureneb EL

liikmesriikide ja EL kaitsevalmidus ning see mõjub Eesti riigi julgeolekule positiivselt. Eelnõu

võimaldab edaspidi taotleda riikidel projektide elluviimiseks EL rahastust, mis omakorda

võimaldab toetada Eesti ja Ukraina julgeolekut. Samuti loob eelnõu võimaluse viia ellu

mahukaid piiriüleseid kaitsevõime kasvatamise projekte ning pakub nendeks EL rahastust.

4.1.4 Sotsiaalsed mõjud ja mõjud haridusele, kultuurile ja spordile

Eelnõuga ei kaasne sotsiaalseid mõjusid ega mõju hariduse, kultuuri ega spordi valdkonnale.

4.1.5. Majanduslikud mõjud

Eelnõu ja strateegia toob kaasa eeldatavalt positiivsed majanduslikud mõjud. Eelnõu pakub

rahastamise võimalusi mitmesugustele kaitse valdkonna projektidele, mis võimaldavad

arendada kaitseotstarbeliste toodete tootmist Eestis. See omakorda avaldab positiivset

majanduslikku mõju. Strateegia loob aluse ka võimalikeks jätkuinstrumentideks

kaitsevaldkonnas EL investeeringute tegemiseks, millel on samuti eeldatavalt positiivne

rahaline mõju.

4.1.6 Keskkonnamõjud, mõju riigivalitsemisele ja mõjud infotehnoloogiale ja

infoühiskonnale

10

Eelnõu ja strateegiaga ei kaasne olulisi keskkonnamõjusid ega mõju riigivalitsemisele ega

infoühiskonnale.

4.1.7 Mõju riigikaitsele ja välissuhetele

Eelnõul ja strateegial on mõju riigi julgeolekule. Strateegia pakub mitmesuguseid tegevusi, mis

kasvatavad Euroopa Liidu rolli kaitsevaldkonnas. Eelnõu suurendab EL liikmesriikide ja EL

kaitsevalmidust ning koostööd. See mõjub Eesti riigi julgeolekule positiivselt. Konkreetsemaid

mõjusid strateegia alusel antavate järgmiste eelnõude kohta saab hinnata erinevate strateegia

raames valmivate algatuste juures.

4.1.8 Mõju siseturvalisusele ja mõju regionaalarengule, sh linna-, maa- ja

rannapiirkonnadele

Eelnõu ega strateegiaga ei kaasne olulisi mõjusid siseturvalisusele ega regionaalarengu

valdkonnale.

5. Seisukohad

5.1 Eesti toetab Euroopa kaitsetööstuse strateegia eesmärke, milleks on

kaitseinvesteeringute, kaitseotstarbeliste toodete ja süsteemide kättesaadavuse,

varustuskindluse, Euroopa Liidu kaitsetööstusbaasi konkurentsi- ja

reageerimisvõime, kaitsevõime tugevdamist tehnoloogiate, sealjuures kahese

kasutusega tehnoloogiate abil ning rahvusvahelise koostöö võimaluste suurendamine.

Strateegia eesmärkide numbrilised sihttasemed, mis puudutavad Euroopa Liidu

siseste hangete või ühishangete osakaalu suurendamist konkreetse aja jooksul,

peaksid jääma siiski mittesiduvateks, et tagada turul vaba konkurents.

Selgitus: Strateegia üldised eesmärgid toetavad Euroopa ja NATO kaitsevõime suurendamist

ja seega Eesti julgeolekuhuve. Eestile on oluline konkurentsipõhise hankekorralduse

säilitamine, läbi mille saame tagada oma nõuetele vastava kaitseotstarbelise toote parima hinna

ja tarneaja. Lisaks on meile oluline tööstusvõimsuse suurendamise toetamine, riiklike varude

täiendamine, rahastamisele juurdepääsu tagamine, eritoetuse pakkumine VKE-dele ja keskmise

turukapitalisatsiooniga ettevõtetele (mid-caps), NATO standardite rakendamise tõhustamine,

rist-sertifitseerimine ja raamlepingute avamine ning Ukraina toetamine. EL kiir-siirmisvõime

(Rapid Deployment Capacity – RDC) jaoks vajalikud võimaldid ja muud sõjaliselt vähem

olulised suurprojektid on Eesti jaoks vähemprioriteetsed, kuigi toetame NATO-le vajalike

võimete, nt õhu- ja raketikaitse ning merealuse seire süsteemide, hankimist EL vahendite abil.

Leiame, et on vajalik olla avatud tehnoloogilisele innovatsioonile, mis tuleb ka

tsiviilvaldkonnast. Sealjuures näiteks kahese kasutusega tehnoloogiate arendamine teenib

otseselt kaitsevõimekuse kasvatamise eesmärki.

Oluline on rakendada strateegiat ilma viivitusteta, kuna see on vajalik, et parandada

kaitsevaldkonna ebapiisava finantseerimise kriitilisi tagajärgi ja suurendada meie

kaitsevalmidust tänapäevases pingelises julgeolekukeskkonnas.

Eesti ei nõustu, et EL-i tööstusbaas on hetkel liiga killustatud, mistõttu peab tegema täiendavaid

pingutusi selle konsolideerimise nimel. Me ei näe vajadust seada uut ühishangete sihttaset kui

kehtiv kollektiivne sihttase 2007. aastast (35%) on endiselt täitmata ja liikmesriikide huvi

11

ühishangete vastu jätkuvalt vähene. Eelistame, et EL toetaks rahaliselt ka ühepoolseid hankeid

Euroopa turult.

5.2 Eesti toetab Euroopa Liidu varasemate laskemoona ühist tootmist ja ühishankeid

toetavate instrumentide pikendamist ja kohaldamisala laiendamist Euroopa

Kaitsetööstuse Programmi raames. Eesti soovib, et instrumentide

rahastamiskõlbulikkuse ja taotluste hindamise kriteeriumid soodustaksid Eesti jaoks

olulisi võimeprioriteete nagu laskemoon, õhukaitse ja kauglöögivõimekus. Eesti peab

oluliseks kaitsetööstuse tootmisvõimekuste arendamist. Eesti toetab läbirääkimiste

käigus ka sõjaliseks liikuvuseks vajaliku taristu arendamise ja kriitilise tsiviiltaristu

kaitseks sobivate süsteemide arendamise rahastamist.

Selgitus: Eelnõuga soovitakse jätkata kahe varasema EL instrumendi toimepõhimõtet ja

suunata nendesse täiendavat rahastust. EL ühishangete määruse (EDIRPA) ja laskemoona

tootmise toetamise (ASAP) määrused on vastu võetud varasemalt. Need on olnud kasulikud

instrumendid ja pakkunud liikmesriikidele ja nende ettevõtetele rahastusvõimalusi. Kuna

nimetatud instrumendid on nii ajas kui rahaliselt piiratud, jätkab EDIP sissetöötatud loogikat.

EL ühishangete soodustamise määrus näeb ette boonused kui mitu liikmesriiki otsustavad mõnd

kaitseotstarbelist toodet hankida ühiselt. Laskemoona tootmise toetamise määrus näeb ette EL

grandid projektidele, mis arendavad ELis laskemoona või selle komponentide tootmist.

Läbirääkimistel püüame tagada, et uute instrumentide kriteeriumid oleksid võimalikult soodsad

Eesti ja NATO võimeprioriteetide täitmise suhtes ning võtaksid arvesse rinderiikide eripärasid

ning tõenäolisi eeliseid. Lisaks püüame tagada, et EL kaitsetööstuse initsiatiivides oleks

võimalikult soodsad tingimused väikese- ja keskmise suurusega ettevõtetele. Seeläbi toetame

eelkõige just Eesti ettevõtjaid - Eestis tegutsevatest ettevõtetest 99,9% on VKEd.4

Eesti toetab, et määruse eelnõu pikendab mh varasemat laskemoona tootmise instrumenti ning

suunab sinna täiendavat rahastust. Samas on Eesti jaoks väljakutseks, et määruse eelnõu on

väga üldine täpsemate rahastamisprioriteetide teemal. Euroopa komisjon soovib rahastatavad

tegevused ja rahastamise tingimused määratleda EL nõukogust tase madalamal

(programmikomitees), mistõttu on eelnõu hetkel ebaselge, millised on EL kaitsevõime tõstmise

rahastamise prioriteedid ning -tingimused. Eelnõu kohaselt on määruse eesmärgiks toetada

Euroopa ja Ukraina kaitsetööstusbaasi arendamist, kuid ei ole kirjeldatud, mis on täpsemad

rahastamisprioriteedid ja võimearendused selle raames. Seepärast peab Eesti selguse huvides

oluliseks, et ka alusmäärus sätestaks täpsemalt rahastamise valdkonnad. Eesti hinnangul on

vajalik Euroopas keskenduda suure- ja keskmise kaliibrilise laskemoona tootmisele, samuti

õhuründemoona, droonipõhise lahingumoona ning lõhkeaine tootmisele. Kõnealused

prioriteedid vastavad Ukraina sõja õpitundidele ning on koherentsed Eesti poolt arendatava

kaitsetööstuspargi kontseptsiooniga. Eesti peab seepärast oluliseks, et määruse alusel antav EL

rahastus keskenduks nimetatud prioriteetidele ning et määruse toetusmäärad ning

hindamiskriteeriumid soodustaksid nimetatud prioriteetsete valdkondade eelisarendamist.

Kuivõrd eelnõu näeb ette mitmeid rahastamisvõimalusi, kuid toetust saavad tegevused on

määratletud üldiselt, on mõistlik läbirääkimiste käigus võimalusel püüelda täiendavate

rahastamisvõimaluste saavutamiseks ka sõjaliseks liikuvuseks vajalikule transporditaristule ja

kriitilise tsiviiltaristu kaitseks sobivate süsteemide arendamisele, sh merealune tsiviiltaristu.

4 Vt nt

https://www.eas.ee/images/doc/sihtasutusest/uuringud/ettevotlus/vke_arengusuundumused_uuring_2012.pdf.

12

Arvestades Ukraina kogemust, ei peaks EL toetama võimalikult paljude kõikvõimalike eritüüpi

droonide tootmist (ja Ukrainasse saatmist), vaid keskenduma Ukraina vajadustel ja päriselt

lahingukogemusega toodete masstootmise soodustamisele.

5.3 Eesti toetab koostöömehhanismi loomist Ukraina kaitsetööstusbaasi toetuseks ja

Euroopa Liidu ning Ukraina tööstustasandi koostöö edendamiseks Euroopa

kaitsetööstuse programmi raames.

Eelnõu loob võimalused Ukraina kaitsetööstusbaasi toetamiseks, mis läheb kokku Eesti sooviga

Ukrainat võimalikult palju aidata ning valmistada neid ette EL ja NATO liikmelisuseks, samal

ajal hoides jätkuvat fookust kohesel sõjalisel abil. Tihedam koostöö Ukraina kaitsesektori

tehnoloogilise ja tööstusliku baasiga aitab tugevdada Ukraina kaitsevõimet ning suurendab

EDTIB suutlikkust rahuldada nii liikmesriikide kui ka Ukraina vajadusi. Selleks näeb eelnõu

ette luua nn Ukraina toetuse instrument, mille eesmärk on läbi koostöö taastada, rekonstrueerida

ja moderniseerida Ukraina kaitsesektori tehnoloogia ja tööstuslik baas.

Muuhulgas pakub määrus võimaluse arendada koostööd Eesti ja Ukraina kaitsetööstuse

ettevõtete vahel selliselt, et tootmine oleks osaliselt või täielikult Euroopa Liidu territooriumil,

nt Eestis. See on soodne nii Ukrainale, kuna selle kaudu laieneb pakkujate baas, kui ka nende

riikide majandusele ja kaitsevalmidusele, kelle territooriumile täiendavaid tootmisvõimeid

rajatakse. Eesti peab oluliseks, Ukraina kaitsetööstusbaasi ning EL ja Ukraina tööstuste

koostööks antava toetuse rahastamisprioriteedid on sarnased Euroopa

võimearendusprioriteetidega (s.o fookusega suure- ja keskmise kaliibrilise laskemoona

tootmisele, samuti õhuründemoona, droonipõhise lahingumoona ning lõhkeaine tootmisele).

Samal põhjusel toetab Eesti strateegia raames tehtud ettepanekut tagada droonitootmise

suurendamist Euroopas ning droone puudutava regulatiivse keskkonna parandamist, et nende

tee arendusest hankeni oleks võimalikult lühike. Ukraina kaitsesektori tehnoloogilise ja

tööstusliku baasi edasiseks toetamiseks toimib Kiievis avatav ELi innovatsioonibüroo sillana

ELi, sh Eesti idufirmade ja novaatorite ning Ukraina tööstuse ja relvajõudude vahel. See aitab

edastada tehnoloogilisi läbimurdeid, millel võib lahinguväljal mõju olla.

Osana EL-i tulevastest julgeolekualastest kohustustest Ukraina ees5 peaks EL edendama

tihedamat koostööd Ukraina kaitsesektori tehnoloogilise ja tööstusliku baasiga, et suurendada

selle suutlikkust rahuldada esmavajadusi, ning tegema tööd standardite ühtlustamise ja parema

koostalitlusvõime nimel.

5.4 Venemaa agressioonist tingitud julgeolekukriisi ja majandusolukorra tõttu peab Eesti

vajalikuks tõsta kiiremas korras Euroopa kaitsevalmidust. Selleks tuleb analüüsida

täiendavaid EL rahastamisallikaid eesmärgiga võtta vähemalt 100 miljardit eurot

kasutusele enne 2028. aastal käivituvat uut ELi pikaajalist eelarveperioodi. Ühe

võimaliku lahendusena toetame selleks solidaarselt EL kaitsevõlakirjade väljastamist,

et vähendada kiirkorras Euroopa kaitse strateegilisi puudujääke. Eesti toetab ka

määruse eelnõus toodud võimalust liikmesriikidel, EL institutsioonidel, kolmandatel

riikidel või rahvusvahelistel organisatsioonidel anda täiendavat rahalist toetust

kaitsetööstuse programmile kui võimalikku täiendavat finantseerimisallikat.

5 Raamistik, mis käsitleb ELi tulevasi julgeolekualaseid kohustusi Ukraina ees ja mille Nõukogu kiitis

heaks 27. novembril 2023.

13

Selgitus: Vene Föderatsiooni poolt Ukraina vastu suunatud agressioonisõja foonil on esile

kerkinud Euroopa kaitse olulised strateegilised puudujäägid. Liikmesriikide laskemoonavarude

tase on kaitsevalmiduse tagamiseks ebapiisav ning Euroopa kaitsetööstus ei ole suutnud

kohaneda halvenenud julgeolekukeskkonna vajadustega. Need kitsaskohad õõnestavad ka

Euroopa Liidu võimekust pakkuda Ukrainale sõjalist toetust. EL pikaajalises eelarves 2021-

2027 on kaitsekulutusteks ette nähtud ainult 0,9% ehk 11 miljardit eurot, mis ei vasta Euroopa

kaitsevalmiduse tõstmise rahalistele vajadustele arvestades julgeolekukriisi ulatust. Seetõttu on

EL-il tähtis leida märkimisväärsed täiendavad vahendid julgeoleku- ja kaitsevaldkonna

täiendavaks rahastamiseks,, mis on tänases julgeolekuolukorras kriitilise tähtsusega. Tagades

tulevastes strateegia raames avaldatavates ettepanekutes piisavad finantsvahendid,

anname selge signaali ja tõuke EL tasemel kaitsevaldkonna investeeringute vajaduse olulise

suurendamise kohta. Peame oluliseks kasvatada Euroopa kaitsevalmidust juba täna, kuna meil

on mitmeid suuri võime- ja tootmislünki, mille lahendamiseks on vaja seniseid riikide ja EL

eelarve rahastamismahte oluliselt suurendada.

Ühe võimaliku variandina toetame kaitsevaldkonna rahastuse suurendamiseks EL

kaitsevõlakirjade emiteerimist. Arvestades pikaajalise eelarve vahehindamise läbirääkimiste

kogemusega, mille käigus eelarve 66 miljardi euro võrra suurendamise ettepanekust jäi järele

21 miljardit eurot täiendavaid eelarvevahendeid, siis on kaitsevõlakirjad võimaluseks kiiresti

rahastada Euroopa ja Ukraina kaitsevõime tõstmist vajalikus mahus. Kaitsevõlakirjade

emiteerimise ideed on varasemalt kaitsnud ka Euroopa Ülemkogu eesistuja Charles Michel

Euroopa Kaitseagentuuri aastakonverentsil, kus ta leidis, et liikmesriigid võiksid järgmise 10

aasta jooksul investeerida kaitsesse 600 miljardit eurot. Prantsusmaa president Emmanuel

Macron on toetanud Eesti peaministri Kaja Kallase ettepanekut emiteerida kaitsevõlakirju 100

miljardi euro ulatuses. Ootame, et Euroopa Komisjon esitaks juuni EL Ülemkogule

kaitsevõlakirjade emiteerimise ettepaneku. ELi kaitsevõlakirjade emiteerimisest saadud

vahendid tuleks suunata eelkõige EL kaitsevalmiduse tõstmiseks, kaitsetööstuse toetamiseks,

võime- ja tootmislünkade täitmiseks ja võimalike kaitsevaldkonna EL ühishuviprojektide

elluviimiseks, näiteks Euroopa kaitsetööstuse programmi suurendamise kaudu. Osana

rahastamislahenduste arutelu protsessist tuleks kokku leppida ka vahendite kasutamise viis

(Eesti toetab pigem vahendite kasutamist toetuste kaudu); kasutusotstarbed ja nende vahelise

jaotuse põhimõtted, samuti võlakirjade teenindamisega seonduv. Kui EL ühine laenamine teha

EL eelarve tagatisel, saaks selleks kasutada EL Taasterahastu eeskuju, kus loodud instrument

vastas eelarve tasakaalu ja distsipliini nõuetele (ELTL art 310), omavahendite süsteemi

terviklikkuse tingimustele (ELTL art 311) ning põhimõttele, et liikmesriigid ei taga teineteise

võetud kohustusi (ELTL art 125). Konkreetse instrumendi õiguslik alus vajab analüüsi lähtuvalt

sellest, milliseid tegevusi ja mil viisil ühise laenu eest teha kavatsetakse.

Vabariigi Valitsus võttis 9. mail 2024 vastu seisukohad 2028. aastal algava EL pikaajalise

eelarve kohta, mille kohaselt eelarvest tuleb senisest enam rahastada kaitsevalmidust ja

ühenduste arendamist ning tagada Ukraina toetamine. Lisaks toetame määruse eelnõus

ettenähtud võimalust liikmesriikidele, ELi institutsioonidele, kolmandatele riikidele,

rahvusvahelistele organisatsioonidele, rahvusvahelistele finantsinstitutsioonidele ja muudel

kolmandatele isikutele teha ka täiendavaid sissemakseid EDIP-isse lisaks algsele 1,5 miljardit

euro suurusele eelarvele, kuna see loob täiendavate projektide läbiviimise ja vajalike tulemuste

saavutamise võimalust.

14

5.5 Eesti soovib, et strateegia ja määruse raames loodavate instrumentide tingimused,

sealhulgas rahastamiskõlbulikkust puudutavad, oleksid võimalikult vähe piiravad

NATO liitlaste suhtes, kes ei ole Euroopa Liidu liikmesriigid.

Selgitus: Eesti toetab Euroopa ettevõtete tarneahelate avamist teistele EL liikmesriikidele

piiriüleseks koostööks, kuid mitte nende sulgemist Eesti jaoks olulistele liitlastele ja

kaitsekoostöö partneritele NATO-s nagu USA ja UK. Eesti toetab Euroopa kaitsetööstuse

tarneahelates riskide maandamist, kuid ei näe kaitsevõime soetamist NATO liitlastelt riskina.

Meile on oluline hoida suhteid juba olemasolevate oluliste partneritega ja tagada tarneahelate

paindlikkus, millel võib kriisi ajal olla kriitiline roll. Seepärast toetab Eesti, et määruse

rahastamistingimused on võimalikult vähepiiravad Eesti jaoks olulistele liitlastele ja

kaitsekoostöö partneritele NATO-s nagu USA ja UK.

5.6 Eesti toetab Euroopa Investeerimispanga Grupi rolli suurenemist Euroopa Liidu

kaitsevõime tugevdamise rahastajana. Eesti toetab Euroopa Investeerimispanga

Grupi mandaadi muutmist viisil, et see võimaldaks rahastada ka täielikult

kaitseotstarbelisi projekte. Eesti toetab kaitsevaldkonna tarneahelate

ümberkujundamise kiirendamise fondi loomist edendamaks kaitsetööstuse ettevõtete

juurdepääsu rahastamisele.

Selgitus: Euroopa kaitsetööstuse programmi määruse ettepanek sisaldab programmi eelarve

rakendamist (kaudse juhtimise osas) Euroopa Investeerimispanga Grupi (s.h. Euroopa

Investeerimisfond) poolt. Toetame seda ettepanekut ja leiame, et Euroopa Investeerimispanga

Grupi roll EL kaitsevõime tugevdamisel peab rahastajana suurenema, sealhulgas puhtalt

kaitseotstarbeliste projektide puhul. Panga ja selle grupi rahastamismandaadi täpsustamine on

praegu ette valmistamisel ning tõenäoliselt kinnitatakse panga juhtorganite poolt juunis 2024.

Selles kontekstis on oluline, et mitmepoolsete arengupankade laenupoliitika muutmisel tuleb

kaitsta pankade kõrget krediidireitingut et pikaajaliselt säilitada soodsad rahastamistingimused

turgudel. Mandaadi muutmine on oluline signaal kogu Euroopa kapitaliturule, et kaitsetööstus

on atraktiivne ja jätkusuutlik investeering. Samuti toetame kaitsetööstusstrateegia teemalises

teatises rõhutatud vajadust võimalikult suures ulatuses ära kasutada juba olemasolevaid EL

finantsinstrumente. Kaitsevaldkonna tarneahelate ümberkujundamise kiirendamise fondi

(FAST) eesmärgiks on suurendada VKEde ja väikeste keskmise turukapitalisatsiooni

ettevõtjate kaitsealase tootmisvõimsuse suurendamiseks vajalike investeeringute

võimendamist, riskide vähendamist ning nende kiirendamist. Kaitsevaldkonna tarneahelate

ümberkujundamise kiirendamise fond parandab seega kaitsevaldkonna tehnoloogiaid

arendavate VKEde juurdepääsu rahastamisele. Läbirääkimiste käigus on oluline, et FAST

loomisel oleks praktiline kasu ning vähene bürokraatia. Soovime, et kui uue rahastamisvahendi

raames plaanitakse pakkuda VKEdele toetust laenude ja/või omakapitali kaudu rahastamisena,

siis on oluline, et VKEdel oleks paindlikkus määratleda milleks investeering/laen läheb ning

taotlemise protsess peab olema vähese bürokraatiaga ja paindlik.

5.7 Eesti eelistab määruse eelnõus sisalduva tootmisvõimekusi toetava instrumendi

baasabimäära tõstmist 45%-ni toetuskõlblikest kuludest ja toetab eelnõus toodud

lisavõimalusi boonusteks. Eesti eelistab, et määrus loob võimaluse täiendavateks 10%-

listeks boonusteks kui rahastatav projekt toetab Ukraina vajadusi, soodustab uute

tootmisvõimsuste arendamist liikmesriikides, sealhulgas Eestis, viiakse ellu riikide

piiriülese koostööna või soodustab VKEde kaasumist.

15

Selgitus: Hetkel on tootmisvõimekusi toetava instrumendi baas abimäär 35% projekti

toetuskõlblikest kuludest. Eesti peab baasmäära mõnevõrra madalaks arvestades uute

tootmisvõimekuste loomise investeerimismahukust ning soovib selle tõsta vähemalt 45%-ni.

Lisaks soovib Eesti, et määruses on toodud alused, mille täitumise järel on võimalik tõsta

abimäära vähemalt täiendava 10% võrra. Nt ühisprojektis osalevate riikide arv, piiriülene

koostöö, uute tootmisvõimekuste arendamine liikmesriikides (nn greenfield investeeringud),

sealhulgas Eestis. EDIP määruse eelkäijatel (EDIRPA ja ASAP) on see tavapärane praktika.

Eelistame, et selgelt oleks defineeritud nõue kaasata mingis mahus VKE-sid. Soovime, et ka

määruses toodud projektide hindamiskriteeriumid lähtuksid samadest prioriteetidest ning et

määruse tekst võimaldaks mitme vähemalt 10%-lise boonuse saamist samaaegselt ühele

projektile.

5.8 Eesti toetab kaitsevaldkonna Euroopa ühishuviprojektide määratlemist, milles osaleb

vähemalt neli liikmesriiki. Eesti eelistab, et peamised ühishuvi projektideks sobivad

valdkonnad lepitakse kokku määruse tekstis ning et nende üle otsustamine on

läbipaistev. Eesti jaoks on prioriteetsed valdkonnad Euroopa regionaalsed õhu- ja

raketikaitsesüsteemid, kauglöögivõimekused, droonitootmise võimekused, Euroopa

merealuse seire ja kriitilise taristu kaitsmise võimekused, laskemoona ja lõhkeaine

tootmine.

Selgitus: Eelnõus ei ole selget viidet, mis valdkonnas võiksid EL kaitsevaldkonna ühishuvi

projekti olla. Strateegias ja eelnõus on toodud üldine viide, et ühishuvi projektid lähtuvad EL

ja liikmesriikide vajadustest kaitsta juurdepääsu küber, kosmose, õhu ja meredomeenile ning

mainib strateegilisi võimaldeid. Eelnõu kohaselt võib ettepaneku Euroopa ühishuvi

projektideks teha Euroopa komisjon määruse tööprogrammi raames (s.o määrusega võrreldes

tase madalamal) konsulteerides eelnevalt Defence Industrial Readiness Board-iga. Eesti peab

kõnealust mehhanismi läbipaistmatuks ning see ei anna selgust määruse rahastamisprioriteetide

mõttes. Määruse eelnõu kohaselt võib ühishuviprojektide rahastamiseks minna kuni 25% kogu

instrumendi rahalisest mahust. Peame seepärast vajalikuks seda sõnaselgelt määruses

täpsustada. Eesti jaoks on prioriteetsed valdkonnad Euroopa regionaalsed õhu- ja

raketikaitsesüsteemid, kauglöögivõimekused, droonitootmise võimekused, Euroopa merealuse

seire ja kriitilise taristu kaitsmise võimekused (sh mitmeid liikmesriike ühendav merealune

kriitiline taristu), laskemoona ja lõhkeaine tootmine. Eesti jaoks ei ole hetkel prioriteetsed küber

ja kosmose valdkonna Euroopa ühishuviprojektid.

5.9 Eesti toetab, et Euroopa kaitsetööstuse strateegia ja programmi

rahastamisprioriteedid oleks enam seotud Euroopa Liidu võimearendusplaani ja

kaitseküsimuste iga-aastase kooskõlastatud läbivaatamisega, kuid näeb vajadust

nende sees täiendavalt prioriseerida eriti kiireloomulisi ja NATO-ga kattuvaid

vajadusi nagu õhu- ja raketikaitse, kaudtule võime ning kasvatada kriitilisi

laskemoonavarusid. Eesti toetab kaitsetööstusvalmiduse nõukogu loomist, kuid

soovib, et selle mandaat oleks nõuandev, selle ülesanded toodud määruses ja

otsustusprotsess läbipaistev.

Selgitus: võimearendusplaani (Capability Development Plan – CDP) ja kaitseküsimuste

iga-aastase kooskõlastatud läbivaatamise (Coordinated Annual Review on Defence – CARD

üks funktsioonidest on võimalike liikmesriikide ühishuvides olevate projektide

16

kindlakstegemine ja nende hilisem rahastamine. NATO-ga kattuvate vajadustega

koordineerimist toetab fakt, et 23 EL liikmesriiki on ka NATO liikmed. Rahastamisprioriteetide

seas on Eesti jaoks väheolulised EL kiirsiirmisvõime (RDC) jaoks vajalikud võimaldid ja muud

sõjaliselt vähem otstarbekad lipulaevaprojektid (kuigi toetame nt õhu- ja raketikaitse ning

merealuse seire süsteemide hankimist). Eelnõu omistab palju ülesandeid ja konsulteerimist

loodavale Kaitsetööstusvalmiduse nõukogule (Defence Industrial Readiness Board). Määruse

eelnõus on pigem selgelt toodud selle koosseis ja ülesanded, kuid ei ole arusaadav, kuidas

nõukogu otsuseid vastu võtab (lihthäälte enamus, ühehäälsus, kvalifitseeritud häälte enamus

või muu). See on oluline, kuna nõukogu annab arvamusi nt ühishuvi projektide määramiseks.

Peame oluliseks, et loodavas nõukogus, mis aitab tagada tõhusat valitsuste ja ettevõtjate vahelist

koostööd ning tugevdada dialoogi ja kaasatust, oleks tööstuse poolelt esindatud Eesti

kaitsetööstuse esindaja. Selleks, peame oluliseks, et Eesti seisaks hea selle eest, et nõukogu

esindajate valikul oleks arvestatud ka võimalusel geograafilist tasakaalu ning heterogeenset

Euroopa kaitsetööstust. Samuti on oluline, et EL ühishuviprojektide kujundamisel arvestataks

lisaks Eesti vajadustele ka Eesti kaitsetööstuse võimekusi, võimaldamaks Eesti kaitsetööstuse

ettevõtetel konsortsiumites osaleda.

5.10 Eesti toetab määrusega Euroopa Komisjonile antavat õigust koguda andmeid

kaitsevaldkonna kriitiliste toodete saadavuse, pakkumise, tarneahelate ning

tootmisvõimekuste kohta Euroopa Liidus tingimusel, et see ei suurenda oluliselt

ettevõtete halduskoormust.

Selgitus: EDIP loob õigusliku aluse Komisjonile hankida, sh teatud tingimustel kohustuslikus

korras, ettevõtetelt teatud tundlikku infot selleks, et osata ette näha võimalikke häireid

tarneahelates ja töötada välja või efektiivselt rakendada asjakohaseid kriisimeetmeid. Näiteks

võidakse küsida ettevõtete tootmismahtude kohta, mis kogustes nad vajavad ja kust nad saavad

oma komponente ja toormaterjale, mis hindadega on nende komponendid ja toormaterjalid jne.

Seda kõike võidakse teha vaid vastavalt vältimatule vajadusele ja kriisi proportsioonile. Eesti

leiab, et agregeeritud andmete koondamine annab võimaluse läbi EL rahastuse ja muude

meetmete tegeleda vajakajäämistega ning seeläbi oluliselt tõsta Euroopa kaitsevalmidust ja

kriisikindlust. Hetkel on andmete puudumine probleemiks nii meile, kui ka paljudele teistele

liikmesriikidele.

5.11 Eesti toetab Euroopa relvastusprogrammi koostööstruktuuri loomist määruse

eelnõus pakutud kujul, selleks et edendada kaitseotstarbeliste toodete ühishankeid.

Selgitus: Eelnõu näeb ühe vabatahtliku riikidevahelise süvendatud koostöö vormina ette

võimaluse luua Euroopa relvastusprogrammi koostööstruktuur (Structure for European

Armament Programme – SEAP). SEAP eesmärgiks on kaitseotstarbeliste toodete ning

kaitsetehnoloogia ja -teenuste ühishangete, sealhulgas kaitsealase teadus- ja arendustegevuse,

katsetamise ja sertifitseerimise korraldamine ning esialgse tootmise ja kasutusaegse toega

seotud ühekordsete investeeringute tegemine. Samuti kaitseotstarbeliste toodete olelusringi

ühine haldamine, sealhulgas varuosade ja logistikateenuste hankimine ning vajaduse korral

avaliku ja erasektori partnerluste loomine, et tagada kaitseotstarbeliste toodete tõhusus ja hea

kättesaadavus. SEAP-il on vähemalt kolm liiget, kelleks võivad olla liikmesriigid,

assotsieerunud riigid või Ukraina, seejuures kuulub SEAP-i liikmete hulka kuulub vähemalt

kaks liikmesriiki. SEAP loomine käib läbi taotluse ja põhikirja esitamise Euroopa komisjonile.

SEAP asukohariik tunnustab seda rahvusvahelise organisatsioonina ning tal on juriidilise isiku

staatus. SEAP organisatsioon on toetuskõlblik EDIP määruse all ning saab kasutada hankimisel

käibemaksu ja aktsiisi vabastus kui asukoha riik määratleb ta rahvusvahelise organisatsioonina.

17

5.12 Eesti toetab julgeolekuga seotud tarnekriisi olukorras Euroopa Liidu sisese

kaitseotstarbeliste toodete veo lihtsustamist ja toetab Euroopa Komisjoni ettepanekut

kiiremaks lubade väljastamiseks 2 tööpäeva jooksul.

Selgitus: Euroopa Komisjon on eelnõus art 51 teinud ettepaneku, mis puudutab liikmesriikide

vahelist kaitseotstarbeliste kaupade veo ELi sisest lihtsustamist: et julgeoleku olukorraga

seotud kaupade ja komponentide tarnekriisi ajal tagada varustuskindlus ja üksteist kiiremini

aidata, on komisjoni ettepanek selliste kaupade veoga seotud lube väljastada 2 tööpäevaga.

Julgeolekuga seotud tarnekriisi seisukorra kuulutab välja Euroopa Liidu Nõukogu

maksimaalselt 12 kuuks. Säte puudutab vaid EL siseseid vedusid ja kitsalt piiritletud juhte,

kolmandasse riiki ekspordiks ehk näiteks Ukrainasse kaitsevarustuse tarnimiseks kehtivad

endiselt tavapärased menetlusajad.

Eesti toetab kõnealust sätet, kuna see hõlbustab liikmesriikide vahelisi kaitsevarustuse tarneid.

Vajadusel on võimalik tooted saada teistelt liikmesriikidelt mõne päevaga kätte. Tavapäraselt

võib sõjaliste kaupade ekspordilubade taotlemine EL riikides võtta aega mitu kuud, Eesti puhul

on näiteks strateegilise kauba komisjoni menetlusaeg 30 tööpäeva. Seega tooks muudatus kaasa

olulise ajavõidu.

Tegemist oleks juba olemasoleva direktiivi 2009/43/EC ühtsema rakendamisega EL-s.

Direktiiv käsitleb ühendusesisese veo lihtsustamist ning annab hea aluse üldlubade andmiseks

ja kaitsetoodete kiiremaks veoks EL sees. Kuna liikmesriikide ekspordipoliitikad on erinevad,

rakendavad liikmesriigid direktiivi erinevalt ja ei kasuta kõiki võimalusi, mida see pakub.

Näiteks Eesti strateegilise kauba seaduses on erand tehtud ja ettevõtetelt ei küsita luba, kui selle

on juba väljastanud teine liikmesriik. KOM ettepanek aitab seda praktikat tarnekriisi ajal

ühtlustada.

6. Arvamuse saamine ja kooskõlastamine.

Eelnõu kohta esitasid ministeeriumidest oma seisukohad Rahandusministeerium, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium ja Kliimaministeerium. Samuti Eesti Kaitsetööstuse ja

Kosmose Liit. Kõigi esitatud arvamustega on seisukohtade koostamisel arvestatud.

Arvamustega arvestamine_EDIP.pdf

Vabariigi Valitsuse otsuse juurde

Seisukohtade seletuskirja Lisa

Arvamused „Uus Euroopa kaitsetööstuse strateegia: Euroopa Liidu valmisoleku

saavutamine reageerimisvõimelise ja kerkse Euroopa kaitsetööstuse abil“ ja Euroopa

Parlamendi ja Komisjoni määruse eelnõule, millega kehtestatakse Euroopa

kaitsetööstuse programm ja meetmete raamistik kaitseotstarbeliste toodete õigeaegse

kättesaadavuse ja tarnimise tagamiseks, kohta

Nr Ettepaneku sisu Arvestatud/mittearvestatud/selgitatud

1 Kliimaministeerium

Toome välja, et kui eesmärk on luua lähtuvalt

Ukrainas toimuva sõjalise agressiooni käigus

saadud õppetundidest parem ja võimekam

Euroopa Liidu kaitsetööstuse keskkond, siis

tuleks arvestada mitte ainuüksi sõjalise kaitse

tagamisega seotud kogemust, vaid ka seda

kogemust, mis puudutab tsiviiltaristu kaitsmist

sõjaliste rünnakute vastu. Peame oluliseks

Euroopa Liidu kaitsetööstuse arendamisel

panna eraldi rõhku ka kriitilise tsiviiltaristu

kaitseks sobivate süsteemide arendamisele,

mida oleks taristu omanikel võimalik ise

rakendada, et seeläbi vähendada sõjalise kaitse

koormust, mis muidu kuluks tsiviiltaristu

kaitsmisele, ning laiemalt tõsta elutähtsate

teenuste toimepidevust ja ühiskonna kerksust.

Arvestatud

2 Rahandusministeerium

Soovime ka järgmises MFFis näha sarnast ja

suuremas mahus programmi, et ELi

kaitsevalmidust parandada. EDIP on hea nö

pilootprogramm ja jätk EDIRPA ja ASAP

programmidele, mis 2025. a lõppevad.

Konkreetseid rahastustingimusi peab vaatama

EDIRPA ja ASAPi kogemusest lähtuvalt.

Rahastusele ligipääs on Eestile oluline.

Euroopa kaitsetööstuse programmi määruse

ettepanek sisaldab programmi eelarve

rakendamist (kaudse juhtimise osas) Euroopa

Investeerimispanga Grupi (s.h. Euroopa

Investeerimisfond) poolt. Toetame seda

ettepanekut ja leiame, et Euroopa

Arvestatud

Investeerimispanga Grupi roll EL kaitsevõime

tugevdamisel peab rahastajana suurenema.

Riikide ühishanked on võimalikud ja neid võib

veelgi enam soodustada.

3 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus

Strateegias välja toodud eesmärgid on suurel

määral RKIK-i tegevusega kooskõlas. RKIK

toetab ideed koostalitlusvõime ja asendatavuse

süstemaatilisemaks toetamiseks, tagamaks

ühtsem sertifikaatide vastastikune

tunnustamine. Kuivõrd RKIK teeb koostööd

erinevate Euroopa riikidega, tagamaks Eesti

kaitsevalmidus, siis toetab RKIK ideid ja

ettevõtmisi, mis toetavad riikidevahelise

koostöö lihtsustamist ja edendamist.

Positiivseks ja vajalikuks ettevõtmiseks võib

pidada komisjon ettepanekut kehtestada

standardkord, mida kohaldatakse ELis asuvate

tootjatega sõlmitavate tulevaste

kaitsevaldkonna hanke- ja raamlepingute

suhtes.

Ka Euroopa Kaitsetööstuse programmis

COM(2024)150 on mitmeid kontseptsioone ja

formaate, mis on RKIKi jaoks selgelt

võimalused, oodatud ning meelepärased (nt

SEAP formaat). RKIK-i jaoks jääb praegusest

dokumendist ebaselgeks, mis on

Kaitsetööstusvalmiduse nõukogu organi

vastutused (vt. V peatükk Art. 57).

Seega toetab RKIK printsiipe, millest

dokumentide koostamisel on lähtutud, muus

osas kommentaarid puuduvad.

Arvestatud

4

Eesti Kaitse- ja kosmosetööstuse Liit

Suurendada kogu EL hõlmavate hangete

läbipaistvust, mis annaks võimaluse

väiksemate riikidele ja ettevõtetele olla

vähemalt võrdses inforingis prime´dega.

Tehnoloogiate arengut soodustades tuleb

Euroopa Komisjonil välja töötada ka

üksikasjalikud ja konkreetsed suunised

loodavate nõuete kohta, mis puudutab

Arvestatud

tehnoloogilisi arenguid. Selleks, et EK poolsed

ootused saaks täidetud on oluline sõnastada

suunitlused, reeglid ja vajadused detailselt.

EKTLi ja tema liikmesorganisatsioonide jaoks

on aja- ja ressursikulukas ekspordilitsentside

taotlemine (spetsiifiliselt eksporti teistesse

Euroopa Liidu riikidesse). Euroopa Liidu

liikmesriikide raames võiks olla need

protsessid lihtsustatud.

Hangete osas peaks olema kindel ja ühtne

raamistik kõikidele riikidele, et väikesed

ettevõtted ei jääks eemale ning selgelt oleks

defineeritud nõue kaasata mingis mahus VKE-

sid hangetesse (näiteks analoogselt Euroopa

Kaitsefondi piiriülese VKE-de boonusega).

Peame oluliseks, et loodavas kõrgetasemelises

Euroopa kaitsetööstuse töörühmas, mis aitab

tagada tõhusat valitsuste ja ettevõtjate vahelist

koostööd ning tugevdada dialoogi ja kaasatust,

oleks esindatud Eesti kaitsetööstuse esindaja.

Selleks, peame oluliseks, et Eesti seisaks hea

selle eest, et töörühma esindajate valikul oleks

arvestatud ka võimalusel geograafilist

tasakaalu ning heterogeenset Euroopa

kaitsetööstust.

Strateegias tuuakse välja, et loodava

kaitsetööstusvalmiduse nõukogu saab ühe

ülesandena ELi ühise kavandamise ja

ühishangete funktsiooni täitjana teha ühiselt

kindlaks võimalikud ühishuvi pakkuvad

projektid, et anda ELi jõupingutustele ja

rahastamisprogrammidele täpsem suund. Eesti

huvide ja kaitsetööstuse konkurentsi osas on

oluline, et nende kujundamisel arvestataks ka

Eesti vajadusi ning kaitsetööstuse võimekusi.

Seetõttu teeme ettepaneku, et ka nende

läbirääkimisel võetaks arvesse erinevaid

strateegilisi dokumente ja suundi ning

regulaarses dialoogis erinevates formaatides

(nt Kaitsetööstuse koostöökomitee jt).

Peatükk 3 keskendub oluliselt innovatsioonile

ning VKE-de toetamisele. Peame esitatud

suundi oluliseks. Eriti oluline on, et EDIPi

raames tehtava ettepaneku käigus

“kaitsevaldkonna tarneahela

ümberkujundamise kiirendamise fond

(FAST)” loomisel oleks praktiline kasu ning

vähene bürokraatia. Kui uue rahastamisvahendi

raames plaanitakse pakkuda VKEdele toetust

laenude ja/või omakapitali kaudu

rahastamisena, siis on oluline, et VKEdel oleks

paindlikkus määratleda milleks

investeering/laen läheb ning taotlemise

protsess peab olema vähese bürokraatiaga ja

paindlik.

Kaitsetööstuse strateegia toob välja olulise

suunana droonide tootmise võimekuse kasvu

(“koostab koos kõrge esindaja ja

liikmesriikidega poliitilise ettepaneku toetada

droonide tootmist ELis või vajaduse korral

koos Ukrainaga, asjakohaste vahendite

kasutuselevõtmise kaudu”). EKTLi jaoks on

see oluline suund, võttes arvesse ka mitmete

Eesti kaitsetööstusettevõtete kogemust

Ukrainas, kuid rõhutame, et arvestada tuleb

Ukraina kogemust. EL ei peaks toetama

võimalikult paljude kõikvõimalike eritüüpi

droonide tootmist (ja Ukrainasse saatmist),

vaid kogenema Ukraina vajadustel ja päriselt

lahingukogemusega toodete masstootmise

soodustamisel. Ehk, toetataks vähemate

versioonide arendust ning samuti edukaid

olemasolevate lahenduste edasi arendust.

Mitmed Eesti kaitsetööstusettevõtted

tegutsevad Ukrainas, mistõttu oleme tööstuse

poolt valmis panustama ning pakume oma

kogemust Ukrainasse loodava Innovatsiooni

Hubí käivitamiseks.

Avalik_20240524_KM_5-7_24_51-7_Väljaminev vastuskiri.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

HANNO PEVKUR PNOEE-37704024910 2024-05-24 18:52:07