Kliimaministri määruse „Keskkonnaministri 27. detsembri 2016. a määruse nr 87 „Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade ning kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekiri“ muutmine

EELNÕU

03.05.2024

KLIIMAMINISTER

MÄÄRUS

Keskkonnaministri 27. detsembri 2016. a määruse nr 87

„Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade

ning kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekiri“

muutmine"

Määrus kehtestatakse maapõueseaduse § 45 lõigete 6 ja 7 alusel.

Keskkonnaministri 27. detsembri 2016. a määruse nr 87 „Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud

turbaalade ning kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekiri“ lisad 1–3 asendatakse käesoleva

määruse lisadega 1–3.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristen Michal

Minister

(allkirjastatud digitaalselt)

Keit Kasemets

Kantsler

Lisa 1 Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade nimekiri

Lisa 2 Kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekiri

Lisa 3 Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalad ning kaevandamiseks sobivad turbaalad

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Sotsiaalministeerium

Rahandusministeerium

Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium

Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium

24.05.2024 nr 14-6/24/2643

Kliimaministri määruse "Keskkonnaministri

27. detsembri 2016. a määruse nr 87

„Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud

turbaalade ning kaevandamiseks sobivate

turbaalade nimekiri“ muutmine" eelnõu

kooskõlastamiseks esitamine

Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks kliimaministri määruse

"Keskkonnaministri 27. detsembri 2016. a määruse nr 87 „Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud

turbaalade ning kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekiri“ muutmine" eelnõu koos

seletuskirja ja lisadega. Palume kooskõlastust ja arvamusi 10 tööpäeva jooskul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristen Michal

kliimaminister

Lisad: 1. Eelnõu

2. Seletuskiri

3. Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade nimekiri

4. Kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekiri

5. Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalad ning kaevandamiseks sobivad

turbaalad

Arvamuseks: MTÜ Turbaliit, MTÜ Eestimaa Looduse Fond, MTÜ Eesti Mäetööstuse Ettevõtete

Liit, Rail Baltic Estonia OÜ, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Märgalade Ühing, Eestimaa

Looduse Fond, MTÜ Eesti Looduskaitse Selts, Eesti Keskkonnaühenduste Koda

Reeli Sildnik, 626 0758

[email protected]

Keskkonnaministri 27. detsembri 2016. a määrus nr 87

„Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade

ning kaevandmiseks sobivate turbaalade nimekiri“

Lisa 1

(kliimaministri ….. 2024. a määruse nr … sõnastuses)

Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade nimekiri

Jrk Maardla nimetus Mäeeraldise

nimetus Maakond Registrikaardi

number Pindala,

ha

1 Lipniku (Iisaku) Lipniku

turbatootmisala

Ida-Viru maakond 639 38,58

2 Peeri (Peri) Kalina

turbatootmisala

Ida-Viru maakond 147 107,49

3

Kallissaare –

Lubjaahju Kallissaare Järva maakond 112 67,95

4 Porissaare Porissaare Järva maakond 347 115,84

6 Varudi Varudi II

turbatootmisala

Lääne-Viru

maakond

258 116,01

7 Tuurapera Tuurapera Põlva maakond 99 43,39

8 Hagudi Rabivere

turbatootmisala

Rapla maakond 111 162,07

9 Hõreda Hõreda

turbatootmisala

Rapla maakond 110 77,1

10 Imsi Imsi

turbatootmisala

Rapla maakond 218 143,99

11 Keressaare Keressaare II Tartu maakond 257 48,16

12 Kurgsoo Kurgsoo Võru maakond 253 44,24

Kurgsoo III

Kuresoo

13 Põdrasoo Põdrasoo Võru maakond 156 41,85

KOKKU: 1006,67

Keskkonnaministri 27. detsembri 2016. a määrus nr 87

„Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade ning kaevandamiseks sobivate turbaalade

nimekiri“

Lisa 2

(kliimaministri ….. 2024. a määruse nr … sõnastuses)

Kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekiri

Jrk Registrikaardi

nr

Maardla nimetus Mäeeraldise nimetus Pindala,

ha

Maakond

1 202 Ellamaa Riisipere

turbatootmisala,

Riisipere III

turbatootmisala,

Riisipere IV

turbatootmisala

339,17 Harju

maakond

2 304 Mahtra Leva tootmisala 129,60 Harju

maakond

3 154 Ohtu Ohtu

turbatootmisala, Raja

III,

Tammermaa

290,02 Harju

maakond

4 236 Peningi Seli II

turbatootmisala,

Peningi

turbatootmisala,

Peningi II

turbatootmisala

238,98

Harju

maakond

5 231 Pääsküla Pääsküla

turbatootmisala,

Valdeku mäeeraldis

87,98 Harju

maakond

6 280 Rae Rae turbatootmisala,

Rae 2

turbatootmisala

323,48 Harju

maakond

7 215 Rummu Kodasoo

turbatootmisala

112,71 Harju

maakond

8 240 Sausti Aasu

turbatootmisala,

Paekna tootmisala,

Sausti

turbatootmisala

315,96 Harju

maakond

9 248 Larvi Larvi tootmisala 152,21 Harju

maakond

10 123 Sooniste Sooniste

turbatootmisala,

Sooniste II

turbatootmisala

355,36 Harju

maakond

11 155 Vääna Vääna

turbatootmisala

81,80 Harju

maakond

12 160 Ääsmäe Ääsmäe

turbatootmisala

153,30 Harju

maakond

13 120 Pihla Pihla turbatootmisala 200,93 Hiiu maakond

14 149 Hiiesoo Hiiesoo

turbatootmisala

126,41 Ida-Viru

maakond

15 198 Puhatu Kasesoo

turbatootmisala

1565,57

Ida-Viru

maakond

16 219 Endla Endla

turbatootmisala,

Ervita

turbatootmisala,

Tapiku

turbatootmisala,

Tapiku II

turbatootmisala

595,22

Jõgeva

maakond

17 244 Umbusi Umbusi

turbatootmisala

64,21 Jõgeva

maakond

18 93 Epa-Vassaare Väljaotsa

turbatootmisala

45,78 Järva

maakond

19 146 Epu-Kakerdi Epu-Kotku

turbatootmisala

57,30 Järva

maakond

20 150 Epu-Kakerdi Prääma

turbatootmisala

366,53 Järva

maakond

21 151 Epu-Kakerdi Kaalepi

turbatootmisala

82,79 Järva

maakond

22 119 Lokuta Lokuta

turbatootmisala

58,12 Järva

maakond

23 347 Porissaare Porissaare

turbatootmisala

115,84 Järva

maakond

24 76 Retla Retla turbatootmisala 159,84 Järva

maakond

25 117 Tondissaare Viisu turbatootmisala 223,8 Järva

maakond

26 114 Kõverdama Kõverdama

turbatootmisala,

Kõverdama II

turbatootmisala

279,06

Pärnu

maakond

27 214 Laiküla Laiküla

turbatootmisala,

Laiküla II

turbatootmisala,

Laiküla III

turbatootmisala,

Laiküla IV

turbatootmisala

613,25 Lääne

maakond

28 101 Niibi Niibi

turbatootmisala,

Niibi II,

turbatootmisala,

Niibi III

turbatootmisala

322,50 Lääne

maakond

29 103 Turvalepa Turvalepa

turbatootmisala

52,80

Lääne

maakond

30 365 Armiku Armiku

turbatootmisala

72,90 Lääne-Viru

maakond

31 241 Ohepalu Tapa turbatootmisala 51,60 Lääne-Viru

maakond

32 238 Peetla Peetla

turbatootmisala

Salla

turbatootmisala,

Simuna

turbatootmisala

399,48 Lääne-Viru

maakond

33 425 Punasoo Punasoo 81,50

Lääne-Viru

maakond

34 249 Saara Soonuka 151,47

Lääne-Viru

maakond

35 258 Varudi Varudi

turbatootmisala

181,33 Lääne-Viru

maakond

36 269 Uuemõisa Laukasoo 77,2 Lääne-Viru

maakond

37 253 Kurgsoo

Kuresoo

turbatootmisala,

Kurgsoo I tootmisala,

Kurgsoo II

turbatootmisala,

Kurgsoo III

turbatootmisala

255,05 Põlva

maakond,

Võru

maakond

38 135 Meelva Meelva

turbatootmisala,

Määrastu

turbatootmisala

214,13 Põlva

maakond

39 136 Meenikonna Meenikonna

turbatootmisala

80,99 Põlva

maakond

40 99 Tuurapera Tuurapera

turbatootmisala

390,93 Põlva

maakond

41 90 Kavasoo Kavasoo

turbatootmisala

97,32 Pärnu

maakond

42 92 Kõrsa Kõrsa

turbatootmisala,

Kõrsa II

turbatootmisala

248,57

Pärnu

maakond

43 197 Lavassaare Elbu turbatootmisala,

Lavassaare ja Elbu

turbatootmisala,

5692,59

Pärnu

maakond

Elbu III

turbatootmisala,

Elbu IV turbaraba,

Elbu VI

turbatootmisala,

Elbu VII

turbatootmisala,

Lavassaare II

turbatootmisala,

Põhara

turbatootmisala,

Põhara II

turbatootmisala,

Nurme Turvas

tootmisala,

Nurme

turbatootmisala,

Nurme III

turbatootmisala,

Nurme IV

turbatootmisala,

Nurme V

turbatootmisala

44 89 Möksi Möksi

turbatootmisala,

Möksi II

turbatootmisala

219,00

Pärnu

maakond

45 96 Pööravere Pööravere

turbatootmisala,

Pööravere II

turbatootmisala

537,76

Pärnu

maakond

46 230 Rääma Rääma

turbatootmisala,

Rääma II

turbatootmisala,

Rääma III

turbatootmisala

201,02

Pärnu

maakond

47 111 Hagudi Rabivere tootmisala

136,94

Rapla

maakond

48 663 Illaste (Üllaste,

Elliste)

Illaste

turbatootmisala

153,09 Rapla

maakond

49 113 Keava Keava

turbatootmisala

112,20 Rapla

maakond

50 216 Orgita Orgita

turbatootmisala

112,70 Rapla

maakond

51 245 Tõnumaa Tõnumaa

turbatootmisala

317,02

Rapla

maakond

52 188 Õmma Õmma

turbatootmisala,

448,26 Rapla

maakond

Kuislemma

turbatootmisala

53 122 Koigi Saikla

turbatootmisala

117,23 Saare

maakond

54 100 Pelisoo Kuumi

turbatootmisala

112,74 Saare

maakond

55 121 Piila Piilasoo

turbatootmisala

310,74 Saare

maakond

56 257 Keressaare Keressaare

turbatootmisala

172,02 Tartu

maakond

57 201 Laukasoo Laukasoo

turbatootmisala,

Laukasoo II

turbatootmisala

306,27 Tartu

maakond

58 233 Möllatsi Möllatsi

turbatootmisala

138,92 Tartu

maakond

59 195 Sangla Sangla kütteturba

tootmisala,

Sangla II kütteturba

tootmisala,

Sangla III

turbatootmisala,

AS Elva E.P.T.

turbatootmisala,

Ulila

turbatootmisala,

Ulila II

turbatootmisala,

Ulila III

turbatootmisala

2276,95 Tartu

maakond

60 281 Ikepera Lannu II

turbatootmisala,

Lannu III

turbatootmisala

209,26

Viljandi

maakond

61 144 Napsi Napsi

turbatootmisala

154,12 Viljandi

maakond

62 234 Kantsi Kantsi

turbatootmisala

102,61 Valga

maakond

63 223 Tõrva Helme

turbatootmisala

42,00 Valga

maakond

64 220 Lagesoo Lagesoo

turbatootmisala

191,27

Valga

maakond

65 510 Leinasoo Leinasoo

turbamaardla

põhjaosa,

Leinasoo II

turbatootmisala

178,60 Viljandi

maakond

66 246 Parika Parika

turbatootmisala,

433,13 Viljandi

maakond

Parika II

turbatootmisala

67 118 Pätsi Pätsi turbatootmisala 66,03 Viljandi

maakond

68 116 Soosaare Aimlametsa

turbatootmisala,

Raba-Jaani

turbatootmisala,

Soosaare I

turbatootmisala,

Soosaare II

turbatootmisala,

Soosaare III

turbatootmisala,

Tässi turbatootmisala

666,24

Viljandi

maakond

69 145 Õisu Õisu turbatootmisala,

Õisu turbatootmisala

laiendus

122,11 Viljandi

maakond

70 157 Roosa Roosa

turbatootmisala

218,24 Võru

maakond

KOKKU: 23 562,05

Keskkonnaministri 27. detsembri 2016. a määrus nr 87

„Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade ning kaevandamiseks sobivate turbaalade

nimekiri“

Lisa 3

(kliimaministri ….. 2024. a määruse nr … sõnastuses)

Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalad ning kaevandamiseks sobivad turbaalad

1

Kliimaministri määruse „Keskkonnaministri 27. detsembri 2016. a määruse nr 87

„Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade ning kaevandamiseks sobivate

turbaalade nimekiri“ muutmine“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Määrusega kehtestatakse uued kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade ning

kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirjad ning nende ruumikujud Eesti põhikaardil.

Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade ning kaevandamiseks sobivate turbaalade

nimekirjad kehtivad alates 2017. aasta 1. jaanuarist, mil kehtestati maapõueseaduse (edaspidi

ka MaaPS) alusel keskkonnaministri 27. detsembri 2016. a määrus nr 87 „Kaevandamisega

rikutud ja mahajäetud turbaalade ning kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekiri“ (edaspidi

määrus nr 87). Nimekirjade koostamise eesmärk oli peatada looduslike turbaalade edasine

kuivendamine ja jätkata turba kaevandamist vaid juba hinnanguliselt kuivendusest rikutud

aladel kuni maavara ammendumiseni. Nimekirjade koostamisse kaasati aastatel 2014–2016 eri

valdkondade eksperdid ja moodustati töörühm, kuhu kuulusid looduskaitse, maapõue

valdkonna ja turbatööstuse esindajad. Määrust nr 87 välja töötades leppis töörühm kokku

põhimõtetes, millest lähtudes määruse lisades esitatud nimekirjad koostati ja mis määravad

nende sisu kriteeriumid:

• Määruse lisas 1 („Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade nimekiri“) on

loetletud kaevandajate maha jäetud ja varem kaevandatud turbaalad, mille turba

jääkvaru on lubatud kaevandada turba kaevandamise aastamäära väliselt. Nimetatud

mahajäetud turbaalad võeti määrusesse nr 87 üle keskkonnaministri 13. jaanuari 2011. a

määrusest nr 7 „Kaevandamisega rikutud mahajäetud turbaalade nimekiri“, mis sisaldas

Eesti mahajäetud turbatootmisalade revisjoni tulemusel väljaselgitatud kaevandamiseks

sobivaid turbaalasid koos kasutuskõlbliku vms turbaga aladega. Selle nimekirja

eesmärk oli soodustada kaevandamist kaevandamisega rikutud ja mahajäetud

turbaaladel, et need turbaalad saaksid kiiresti korrastatud ning sellega peatatud sealt

eralduvate kasvuhoonegaaside heitkoguste vood.

• Määruse lisas 2 („Kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekiri“) on loetletud 266 ala,

millest 207 asub turbamaardlal ja mille kogupindala on 138 868,6 ha, ning 59 väljaspool

maardlaid ja mille kogupindala on 7124,3 ha. Alade valik tehti eeldusega, et need

turbaalad olid juba terves ulatuses või osaliselt kuivendusest mõjutatud ja sellest

lähtuvalt looduskaitseline väärtus tõenäoliselt väiksem. Nimekiri sisaldab selliseid

inimtegevusest mõjutatud turbaalasid, kus on tõenäoliselt võimalik turvast kaevandada.

Enamik nimekirja kantud aladest asuvad turbamaardlatel. Umbes 5% aladest ei asu

turbamaardlal, vaid hinnanguliselt looduskaitseliselt väheväärtuslikus soos. Nimekirja

koostades võeti arvesse ka soode regionaalset jaotust ja erineva kvaliteediga toormega

varustatust pikas perspektiivis, suuremate riigisiseste tarbijate ja väärindajate vajadusi,

väljakujunenud logistikat ning riigisisese tarbimise võimalikku arengut. Kuna paljudes

soodes või turbaaladel leidub mõni III kategooria kaitsealune liik, arutati töörühmas

läbi, millistel juhtudel on võimalik tagada kaitsealuste liikide nõuetekohane kaitse nii,

2

et säilib võimalus ka turvast kaevandada. Nimekirja koostades arutati kaevandamise

mõju veekogumitele nii vee kvaliteedi ja kvantiteedi kui ka elustiku seisukohast

lähtudes, kuid lisauuringute tellimist ei peetud otstarbekaks.

• Määruse lisas 3 on esitatud kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade ning

kaevandamiseks sobivate turbaalade kaart. Kaardi koostamisel on kasutatud Maa-ameti

maavarade registri WFS-teenuse pakutavaid maardlate ja mäeeraldiste (kehtivaid ja

taotletavaid) ruumikujusid ning Maa-ameti aluskaardikihte (mõõtkavas 1 : 450 000).

Käesoleva eelnõuga muudetakse määruse 87 lisades olevate alade loetelu. Nimekirjade

uuendamine on vajalik tulenevalt lisandunud teadmistest märgalade ja ka kahjustatud

märgalade tähtsuse, rolli ja taastamisvõimaluste kohta. Pärast algset alade valikut on muutunud

nii riigi poliitikad (sh kinnitatud kliimapoliitika põhialused aastani 2050), lisandunud on

ambitsioonikad rahvusvahelised eesmärgid ning riigipoolsed kohustused heite vähendamiseks,

suurenenud on teadlikkus ning täienenud teadmised vajadusest kaitsta veel säilinud ja taastada

ka kahjustatud märgalasid nendega seotud elurikkuse ja looduse hüvede säilitamiseks ja

taastamiseks. Kliimapoliitika põhialuste p 28 kohaselt seatakse eesmärgiks suurendada

sooalade turbas seotud süsinikuvaru, taastades degradeerunud märgalad ja vältides soode

edasist kuivendamist. Riigikohtu otsus haldusasjas 3-20-1657 kohustas riiki võrdlema turba

kaevandamisest ja uute alade kasutuselevõtust saadavat kasu tekkivatest keskkonnahäiringutest

saadava kahjuga, sh kumulatiivse mõjuga kliima- ja keskkonnaeesmärkide valguses. Viimastel

aastatel on ka lisandunud ka mitmeid Eesti soode seisundit ja kaitstust, inimtegevuse mõju

ulatust ja selle leevendamisvõimalusi ning kliimamõju ulatust käsitlevaid teadusuuringuid.

Teadustööd kinnitavad vajadust suure süsinikuvaruga ökosüsteeme hoida ning nende edasist

degradeerumist vältida.

Lähtuvalt mh eelnevalt loetletud arvukatest lisandunud asjaoludest, mida senise nimekirja

koostamisel ei olnud võimalik või ei osatud arvesse võtta, on kujunenud vajadus

kaevandamiseks potentsiaalselt sobivate turbaalade nimekirja korrigeerida. Nimekirjas on

turbaalad, millele saab kaevandamisluba taotleda kaevandamise aastamäära piires.

Kaevandamisloa menetluse käigus hinnatakse aladel kaevandamise kogumõju, kumulatiivset

mõju ja planeeritud töödega tekitatavate keskkonnahäiringute ulatust.

Süsinikurikaste elupaikade ja süsiniku sidujate1 tähtsus kliimaneutraalsusele üleminekul on

suur ning sellega seoses saavad anda suure panuse põllumajandus-, metsandus- ja

maakasutussektor. Selleks, et aidata saavutada ELi eesmärki vähendada kasvuhoonegaaside

netoheidet vähemalt 55 % võrreldes 1990. aasta tasemega ning tagada, et maakasutus- ja

metsandussektor annaks kestliku ja prognoositava pikaajalise panuse liidu kliimaneutraalsuse

eesmärgi saavutamisse, kehtestati kogu liidus netosidumise eesmärk 2030. aastaks 310 miljonit

CO2 ekvivalenttonni. Maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (LULUCF) sektorist

pärineva süsinikuheitega seotud siduvad kohustused perioodiks 2021–2030 tulenevad

LULUCFi määrusest (EL) 2018/841, mis võeti vastu 2018. aastal ja mida täiendati kliimapaketi

„Eesmärk 55“ raames määrusega (EL) 2023/839. LULUCFi määrusega hõlmatud sektorites

hinnatakse süsinikuvaru muutust järgmiste maakasutuskategooriate puhul: metsa-, põllu- ja

rohumaa, märgalad (sh turbatootmisalad), asulad ja muu maa. 2023. aastal alustati Eestis

1 Süsiniku sidumine on süsinikdioksiidi looduslik või tehnoloogiline eemaldamine atmosfäärist või fossiilkütuste

põletamisest või biomassi muundamise protsesside tulemusel eralduva süsinikdioksiidi eemaldamine enne

atmosfääri sattumist püsiva säilitamise eesmärgil. Süsiniku sidujad on süsteemid, mis seovad rohkem

süsinikdioksiidi, kui nad seda eraldavad.

3

kliimaseaduse ettevalmistamist. Seaduse eesmärk on sätestada kasvuhoonegaaside heitkoguste

vähendamise sihid ja saavutada aastaks 2050 kliimaneutraalsus.

Heite vähendamine on oluline Pariisi kokkuleppes püstitatud pikaajalise eesmärgi seisukohast,

mille kohaselt tuleb hoida üleilmne temperatuuritõus alla 2°C võrreldes tööstusajastueelse

tasemega ja jätkata jõupingutusi temperatuuritõusu hoidmiseks alla 1,5° C võrreldes

tööstusajastueelse tasemega. Eesmärgi saavutamisel etendab väga olulist osa ka maakasutus,

pakkudes ainsa sektorina võimalusi kasvuhoonegaaside sidumiseks. Maakasutussektori

süsinikuvaru hoidmisel ja süsiniku sidumisel on kesksel kohal looduslikud ökosüsteemid ning

metsade, põllumajandusmaade ja märgalade kasutamise praktikad. Seetõttu tuleb võtta

meetmeid kasvuhoonegaaside sidujate ja reservuaaride, sealhulgas metsade ja märgalade

kaitsmiseks, taastamiseks ja vajaduse korral kaitse tõhustamiseks. Heas looduslikus seisundis

ja kuivendamata märgalad on suure süsiniku sidumise potentsiaaliga ja suurt süsinikuvaru

hoidvad ökosüsteemid. Globaalses skaalas on turbaalad kõige suuremad heitkoguste sidujad.

Turbaalade potentsiaali saab hinnata turba süsinikuvaru, st turbalasundi paksuse,

sügavusprofiili mahukaalu ja selle süsinikusisalduse järgi.

Eeltoodut arvestades on majandustegevuse toimimiseks, samal ajal looduslikku tasakaalu

säilitades ja kahjustatud ökosüsteeme taastades, oluline vähendada märgalade

kasvuhoonegaaside heitkoguseid, milleks saab rakendada turbaalade ja märgalade kaitse ja

taastamise lisameetmeid. Eestis oli majandatavate märgalade 2022. aasta heide 1694 kt CO2

ekv. Seni on Eesti kasvuhoonegaaside inventuuris märgalade heitkoguste andmeid esitatud

üksnes turbatootmise põhjal. 87% märgalade 2022. aasta heitkogustest moodustasid

aiandusturba kaevandamise heitkogused, mis tekivad turba kasutamisest (90%) ja

turbatootmisalade pinnasest (10%). Eesti turbaalade kestlikuks majandamiseks on oluline

taastada ammendatud majandatavaid turbaalasid ja jääksoid ning arvestada kasvuhoonegaaside

inventuurides ajakohaseid ja võimalikult täpseid andmeid, sealhulgas märgaladel tekkivate

kasvuhoonegaaside heitkoguste kohta.

Lisaks on vajalik arvestada ka toiduga kindlustatusega ja vähendada näljahäda kestliku arengu

ja vaesuse likvideerimise püüdluste kontekstis, arvestades toidutootmise süsteemide erilist

haavatavust kliimamuutuste ebasoodsa mõju suhtes, parandades seeläbi vastupanuvõimet

kliima muutumisele ning edendades vähese kasvuhoonegaaside heitega arengut koos

jätkusuutliku toidutootmisega.

Seetõttu on oluline, et määruse nr 87 lisades kehtestatud nimekirju muudetakse arvestades

eelmärgitud asjaolusid. Kliimaseaduse väljatöötamise protsessis arvestatakse märgalade sektori

ja maakasutussektori heite suurust ja selle vähendamiskohustust, mille alusel saab teha otsuseid

maapõueseaduse muutmise ja märgalade kliimaneutraalsuse saavutamise kohta. Pikaajaliste

kaevandamislubade samas mahus andmise jätkamine ei võimalda praeguste hinnangute

kohaselt Eesti võetud kliimaeesmärke saavutada. Selleks, et määruse nimekirjas seni olnud

alade edasist kasutut planeerida ning vajadusel anda infot määruse nr 87 edasiseks muutmiseks,

annab olulise panuse Kliimaministeeriumi kavandatav turbavaldkonna makromajanduslik

analüüs ja kuni 2027. aastani kestev uuringuprogramm „Maa- ja mullakasutuse

juhtimissüsteem mullastikuteenuste efektiivseks ja jätkusuutlikuks kasutamiseks, elurikkuse

kaitseks ja kliimamõju vähendamiseks“, mille eesmärk on lahendada (sünergias teiste riigis

elluviidavate algatuste ja projektidega) mh järgmiseid uurimisküsimusi:

4

1) analüüsida võimalusi Eesti inventuuri märgalade heite allikate ja eriheidete

täiendamiseks määruse nimekirjades sisalduvate turbaalade (s.o kaevandamisega

rikutud ja mahajäetud turbaalad ning kaevandamiseks sobivad turbaalad)

heitetekitajatega;

2) analüüsida võimalusi nimekirjades sisalduvate turbaalade kasvuhoonegaaside sidumise

potentsiaali väljatoomiseks turbaalade süsinikuvarule kohta antud hinnangute põhjal, sh

eelnõukohasest määrusest väljajäetavate turbaalade puhul;

3) turba süsinikusisalduse väljaselgitamine ja märgalade heitkoguste riigispetsiifiliste

määramismetoodikate ning eriheite tegurite väljatöötamine, et need oleksid inventuuris

vaadeldavad kogumis, mitte ainult aiandusturba kaevandamise heite põhjal. Eesti KHG

inventuuris ei ole seni taastatud alade heidet esitatud (muutub kohustuslikuks alates

2026. aastast) ning vaja on täpsustada alusandmeid ja töötada välja riigispetsiifiline

metoodika;

4) viia määruse nimekirjad kooskõlla reaalse heite vähendamise vajadusega märgalade

puhul, kuna nimekirju muutes jäetakse neisse sisse kaevandamisloaga turbaalad ning

jäetakse sealt välja taastamise potentsiaaliga turbaalad ja turbamaardlad. Seetõttu on

märgalade nimekirja eelnõukohasest muutmisest oodata kasvuhoonegaaside heite

vähenemist ja võimaliku sidumise tekkimist;

5) anda teavet turbaalade ja turvasmuldade kasutamise tegevuskava koostamiseks.

Kui täienevad teadmised turba kaevandamise kliima- ja keskkonnamõju kohta (sh mõjude kohta

looduse hüvedele ning elurikkusele) on võimalik, et määruse nr 87 nimekirjad vaadatakse taas

üle ja maapõueseaduse turba kaevandamist reguleerivaid sätteid muudetakse. Tulenevalt

heitkoguste piiramise vajadusest võidakse tulevikus sätestada eelnõukohase määruse nimekirja

kuuluvatel turbaaladel kaevandamisele ka erinevaid pikemaajalise mõjuga piiranguid (nt

kaevandamise aastamäära vähendamine, turba tasumäärale CO2 lisakomponendi lisamine

vms). Eeltoodud uuringu vahetulemuste alusel hinnatakse 2026. aasta 1. jaanuariks määruse nr

87 edasise muutmise vajadust ja tehakse otsused MaaPSi vastavate sätete muutmise kohta.

Kuna määruse nr 87 lisadest väljajäetavate märgalade majandamist tulevikus ei plaanita, tasub

keskkonna- ja kliimaeesmärkide silmas pidades võtta meetmeid nende turbaalade taastamiseks,

et kasvuhoonegaaside heide nendel aladel lakkaks. Inventuurides hetkel nende andmetega ei

arvestata ja seda tehakse vaid aiandusturba heitkoguste puhul.

1.2. Ettevalmistajad

Kliimaministri määruse „Keskkonnaministri 27. detsembri 2016. a määruse nr 87

„Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade ning kaevandamiseks sobivate turbaalade

nimekiri“ muutmine“ eelnõu on koostanud Kliimaministeeriumi maavarade osakonna nõunik

Reeli Sildnik (626 9758, [email protected]) ja kliimaosakonna nõunik

Karin Radiko ([email protected]). Õigusliku ekspertiisi tegid

õigusosakonna nõunikud Elin Liik (626 0725, [email protected]) ja

Annemari Vene (5565 5707, [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on

keeletoimetanud Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse

toimetaja Merike Koppel (5856 9469, [email protected]).

1.3. Märkused

5

Eelnõukohase määrusega muudetakse määruse nr 87 1. jaanuaril 2017 (RT I, 29.12.2016, 64)

jõustunud redaktsiooni.

Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse 2024. aasta tegevusprogrammiga. Tegevusprogrammi

punkti 5.3.2 kohaselt tuleb kliimaministril muuta keskkonnaministri 27. detsembri 2016. a

määrust nr 87 „Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade ning kaevandamiseks

sobivate turbaalade nimekiri“ ja Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2016. a määrust nr 150 „Turba

kaevandamise aastamäär ning kriitilise ja kasutatava varu suurus“ (tähtaeg on 31.01.2025).

Eelnõukohane määrus ei ole seotud menetluses olevate õigusaktidega.

Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade ning kaevandamiseks sobivate turbaalade

nimekiri kehtestatakse MaaPSi § 45 lõigete 6 ja 7 alusel kehtestatud määruse nr 87 lisadena –

kahe tervikliku nimekirja ja neid täiendava kaardiga.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

2.1. Määruse nr 87 lisade kujunemise põhimõtted

Määruse lisade 1 ja 2 nimekirjad annavad õiguse turba kaevandamiseks üksnes kaevandamisega

rikutud ja mahajäetud turbaalade nimekirja või kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja

kantud alal või maardlal (MaaPSi § 45 lõige 1). Eelnõukohase määrusega kehtestatakse uued

nimekirjad ja muudatuste tulemusel piiratakse turba kaevandamislubade andmist.

Nimekirjadest jäetakse välja kõik turbaalad, kus turbakaevandamist ei toimu, kuid on oht turba

kaevandamise läbi kasvuhoonegaaside heite tekkeks ja negatiivseks keskkonnamõjuks.

Siinjuures on oluline, et määruse muutmine aitab kaasa kliimamuutuste leevendamisele ja Eesti

keskkonnaeesmärkide täitmisele.

2.2. Eelnõu sisu

Eelnõukohase määrusega asendatakse kehtiva määruse nr 87 lisad 1–3 eelnõukohase määruse

lisadega (lisad 1–3). Esimesed kaks lisa sisaldavad kaevandamiseks sobivate turbaalade

nimekirja ja kolmas sisaldab nimekirjades olevate turbaalade kaarti:

• lisa 1 – kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade nimekiri;

• lisa 2 – kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekiri;

• lisa 3 – kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade ning kaevandamiseks

sobivate turbaalade kaart.

Määruse lisa 1.

Kehtiva määruse nr 87 lisas 1 olevast nimekirjast jäetakse välja turbaalad, kuhu ei ole antud

kaevandamislube ega uute nimekirjade kehtestamise seisuga esitatud kaevandamisloa taotlust.

Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalasid jääb nimekirja pärast selle muutmist 13

6

kogupindalaga 1006,67 ha. Nimekirjast jäetakse välja 33 ala kogupindalaga 2555,83 ha.

Nimekirja alles jäävatel turbaaladel on võimalik lubada turvast kaevandada MaaPSi § 45 lõike

1 alusel. Kehtiva määruse nr 87 lisas 1 on loetletud 46 ala kogupindalaga 3558,5 ha.

Määruse lisa 2.

Kehtiva määruse nr 87 lisas 2 olevast nimekirjast jäetakse välja turbaalad, kuhu ei ole antud

kaevandamislube ega uute nimekirjade kehtestamise seisuga taotletud kaevandamisluba.

Kehtiva määruse nr 87 lisas 2 on loetletud 266 ala, millest turbamaardlal asub 207 ala

kogupindalaga 138 868,6 ha ja väljaspool maardlaid 59 ala kogupindalaga 7124,3 ha.

Kaevandamiseks sobivaid turbaalasid jääb nimekirja pärast selle muutmist 70 kogupindalaga

23 562,05 ha. Nimekirjast jäetakse välja 196 ala kogupindalaga 122 430,9 ha kui inimtegevusest

mõjutatud ja taastamist vajavad turbaalad. Nimekirja alles jäävatel turbaaladel on võimalik

lubada turvast kaevandada MaaPSi § 45 lõike 1 alusel. See vähendab eelnõukohase määruse

mõju ettevõtjatele.

Määruse lisa 3.

Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade ning kaevandamiseks sobivate turbaalade

piirid esitatakse kaardil eelnõukohase määruse lisas 3. Kaarti on muudetud vastavalt

nimekirjades tehtud muudatustele.

Kehtiva määruse nr 87 lisad 1–3 asendatakse eelnõukohase määruse lisadega 1–3.

4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Määrus ei ole seotud Euroopa Liidu õigusaktidega.

5. Määruse mõjud

Mõju riigi julgeolekule, välissuhetele ning riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele

ning oluline sotsiaalne mõju ja oluline mõju regionaalarengule puudub, kuna olemasolevate

kaevandamislubade alusel elluviidavat tegevust eelnõukohase määrusega ei piirata, samuti ei

tagasta Keskkonnaamet talle uute nimekirjade kehtestamise seisuga esitatud lubade muutmise

taotluseid, kuna need alad on nimekirjade kehtestamisel arvesse võetud, vaid menetletakse need

lõpuni.

Määruse nimekirju muudetakse märgatavalt ja sellega piiratakse turbakaevandajate võimalusi

turvast uutel turbaaladel kaevandada. Ent turbaaladele juba antud kaevandamislubade kohane

kaevandamistegevus jätkub ja kuna nimekirjad arvestavad kuni uute nimekirjade kehtestamise

seisuga esitatud loataotluseid, saab ka need menetleda lõpuni.

Pärast kliimaseaduse jõustumist töötatakse vajaduse korral välja uus ajakohane määruse

redaktsioon, milles arvestatakse turba kaevandamise jätkusuutlikku majandamist koos

looduskaitseliste piirangute ja vajadustega. Seega võib eeldada turba kaevandamise alustes ja

põhimõtetes muudatusi pärast 2026. aasta 1. jaanuari. Selleks ajaks vaadatakse uue

7

kliimaseaduse põhimõtetest lähtudes üle maapõueseadusest tulenevad turba kaevandamise

põhimõtted. Keskkonna- ja kliimaeesmärkidest lähtuvalt on otstarbekas võtta meetmeid

määruse nr 87 nimekirjadest välja jäetud turbaalade taastamiseks, et nendel turbaaladel ei

suureneks kasvuhoonegaaside heide ja taastuks hea looduslik seisund.

Mõju avaldav muudatus: kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja muutmine

Kaasnev mõju: mõju majandusele ning elu- ja looduskeskkonnale.

Sihtrühm: riik, turba kaevandajad; isikud, kellele turba kaevandamine ja/või kaevandamisega

rikutud mahajäetud turbaalad mõju avaldavad.

Mõju looduskeskkonnale: mõju elu- ja looduskeskkonnale ning kliimale avaldub peamiselt

läbi turba kaevandamise võimaluste piiramise ja sellest tuleneva turbaalade kui elupaikade

säilimise ja turbaalade kui süsinikuladude säilimise ning tekkivate kasvuhoonegaaside heite

vähenemise mida esitatakse riiklikus kasvuhoonegaaside inventuuris. Kui varem hinnati turba

kaevandamisel vaid elu- ja looduskeskkonnale avalduva mõju aspekti, siis seoses

kliimamuutustega on järjest olulisemaks muutunud ka selle tegevusega kaasnev kliimaaspekt

ning erinevad looduse hüved, mida seni ei ole hinnatud. Seega tuleb seatud kliimaeesmärkide

saavutamiseks ja erinevate reguleerivate looduse hüvede säilimiseks piirata turba kaevandamist,

eelnõukohases määruses tehakse kaevandamiseks sobivate turbaalade ning kaevandamisega

rikutud ja mahajäetud turbaalade nimekirjade muutmise kaudu ning edaspidi ka kaevandamise

aastamäärade kaudu. Sealjuures tuleb kaevandamisloa andmise üle otsustades

ettevaatusprintsiibi järgi hinnata, kas see on nii majanduslikust kui ka ökoloogilisest aspektist

endiselt otstarbekas ja võimalik, sealhulgas arvestades riigi huvi ja vaagides, kas saadav kasu

on suurem kui tekkivast keskkonnahäiringust tulenev kahju.

Juba avatud turbatootmisalad tuleks kiiremini ammendada, konserveerida järeltulevatele

põlvedele või taastada (märgalaks, metsamaaks või muuks maaks), sest need avaldavad

keskkonnale jätkuvat negatiivset mõju (kasvuhoonegaaside emissioon, loodusalade

killustamine, kohaliku veerežiimi mõjutamine, tuleohtlikkus, õhusaaste jm). Looduslikus

olekus turbaalad seovad atmosfäärist süsihappegaasi ja talletavad seda taimejäänustena turbas.

Kui turbaalasid kuivendatakse, hakkab orgaaniline aine hapniku ligipääsu tõttu lagunema ja

aegade jooksul kogunenud süsinik pääseb CO2-na tagasi atmosfääri.

Pärast turbatootmisala ammendamist on võimalik avatud turbatootmisalad nõuetekohaselt

korrastada. Korrastamise käigus taastatakse soole omane veerežiim, mis tagab ökosüsteemi

taastumise.

Kuna määruse nr 87 nimekirjadest jäetakse välja 124 982,73 ha turbaala, siis olenevalt

turbaalade seisundist võib osadel aladel kuivendamise mõjude tõttu CO2 ja N2O ning CH4 heide

jätkuda ning oluliselt rikutud aladel see ilma kuivendamise mõjude vähendamiseta ei vähene.

Selleks, et olukord ei halveneks ja turbaalad saaksid toimida looduslike ökosüsteemidena, on

vajalik alade veerežiim taastada ning vajaduse korral teha teisi looduslikkuse taastumiseks

vajalikke töid. Et vajalikke töid planeerida, tuleb teha määrusest välja arvatud alade revisjon.

Kui mõni turbaaladest on isetaastunud või heas seisus, siis võib see ala juba ka praegu olla CO2

siduja.

8

Määruse kehtestamisel lähtuti Ramsari konventsioonist, millega Eesti on ühinenud

(http://www.ramsar.org) ning millega tunnistatakse märgalade ökoloogilist tähtsust ja püütakse

piirata nende kadu märgalasid säästvalt ja arukalt kasutades. Kaevandamisega rikutud ja

mahajäetud alasid taaskasutusse andes taastatakse looduslikud alad kaevandamisõigusega

saadud kohustust täites, nii on võimalik nimetatud rahvusvahelist kokkulepet edukamalt täita.

Määruse kehtestamisega kaasneb seega positiivne mõju elu- ja looduskeskkonnale.

Mõju ettevõtjate tegevusele: mõju ettevõtja tegevusele on lühikese aja jooksul väike, kuid pika

aja jooksul suur, kuna kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirjade muudatused

kitsendavad märgatavalt kaevandamise võimalusi tulevikus. Eelnõukohase määrusega

muudetavad nimekirjad võimaldavad uute nimekirjade kehtestamise seisuga esitatud

kaevandamisloa taotluse menetlusi jätkata, kuna nimekirjade kujundamisel on ka neid alasid

arvesse võetud. Seega otseseid piiranguid luba omavatele ja uute nimekirjade kehtestamise

seisuga (vajadusel täiendatakse lisasid eelnõukohase määruse menetluse käigus esitatud

taotluste aladega) kaevandamisloa taotluse esitanud ettevõtjatele eelnõukohase määrusega ei

seata. Kuigi ala määruse lisas 1 või 2 olemine iseenesest ei tähenda, et alale on kindlasti

võimalik luba saada, annavad uued lisad 1 ja 2 ettevõtjatele selgust ning võimaldavad neil

tuleviku kohta otsuseid teha. Mõju võib avalduda ettevõtjatele, kes on koostamas

kaevandamisloa taotlust alale, mis jäetakse eelnõukohase määrusega vastavast nimekirjast

välja, või ettevõtjatele, kes on tegemas geoloogilist uuringut kavatsusega taotleda

kaevandamisluba nimetatud alale. Samas ei loo uuringuloa saamine õiguspärast ootust

kaevandamisluba saada.

Turbatööstuse sektorile on 2024. aasta alguse seisuga antud 125 keskkonnaluba turba

kaevandamiseks ja kasutamiseks aianduse ja energeetika vallas ning 26 loa andmise või

muutmise taotlust on menetluses. Sellega kaasneb kasutatava maa pindala muutus.

Menetletavate turba kaevandamise loa taotluste seas on:

• 13 keskkonnaloa esmataotlust (sh hästilagunenud turba kaevandamiseks);

• 13 loa muutmise taotlust, milles enamik on taotlused turba kasutamiseks mitmel

otstarbel (aiandus, energeetika, põllumajandus).

Turba kaevandamiseks taotletakse keskkonnalube üldjuhul 30 aastaks, sama aja võrra on

lubatud turba kaevandamislube ka pikendada. Taotlusesse märgitav loa kehtivusaeg sõltub

konkreetsel turbatootmisalal asuvast kaevandatava maavaravaru jäägist.

Kehtivate lubade alusel kaevandatakse turvast 21649,06 hektari suurusel maa-alal. See võib

suureneda esmataotluste arvelt lisanduvate lubade võrra kuni 23787,7 ha-le (v.a teenindusmaa)

ehk laieneda 2138,64 ha võrra (9%) (29. jaanuari 2024. a seisuga). Sellele lisandub maakasutus

üheksa geoloogilise uuringuloa alusel. Uuringulubadega on hõlmatud Pihla turbatootmisala

Hiiumaal, Kõrgesoo turbaala Ida-Virumaal (endine määruse lisa 1 nimekirja ala), Lavassaare

maardla uuringuruumid (Elbu VIII, IX ja Nurme VI) Pärnumaal ning Pelisoo (endine määruse

lisa 1 ala) ja Koigi maardlad Saaremaal. Uuringulubadega uuringuruume on seitse

kogupindalaga 856,18 ha.

9

Seisuga 31.12.2023 on maavarade bilansis turba aktiivset tarbevaru arvel 212 510 tuhat tonni,

mida jagub olemasoleva kaevandamisloaga mäeeraldistel ligikaudu 213 aastaks. Kogu

olemasoleva kaevandamisloaga mäeeraldistel olev maavaravaru ei pruugi olla oma kvaliteedilt

täielikult kaevandamiskõlblik ja mida ei pruugi seetõttu ka reaalselt kaevandamiseks kuni 213

aastaks jätkuda.

Eesti turbasektori sotsiaalmajandusliku mõju analüüsi (Ernst & Young Baltic AS, 2022; tellija

Eesti Turbaliit) alusel pakkus turbasektor 2020. aastal otseselt tööd 788 inimesele (täistööajaga

ametikohad), kõik maapiirkonnas. Valdav osa turbasektori ettevõtjatest on väikeettevõtjad, sh

30% alla kümne töötajaga ja 34% vähem kui 25 töötajaga ettevõtjat. 2020. aastal lõi turbasektor

Eesti majandusele kokku 90,8 miljoni euro väärtuses kogulisandväärtust. See moodustas 0,6%

kogu Eestis loodud lisandväärtusest (15,92 miljardit eurot). Sektori otsene mõju läbi maksude

ja kaevandusõiguste tasude oli 40,6 miljonit eurot. Suurem osa turbatoodangust eksporditakse.

Määruse eelnõukohase muutmisega kaasneb oht, et sektor minetab investeeringukindluse ja

seoses sellega kahanevad seotud töökohad maapiirkonnas. Juhul kui ettevõtjad on soovinud

kohapealset tootmist laiendada ja toorme väärindamise eesmärgil lisatöökohti luua, siis

konkreetne määruse muudatus üksi selliseid arengusuundumusi ei edenda, kuid loob eelduse,

et väärtusliku loodusressursi edasiseks kasutamiseks tuleb leida keskkonnasõbralikke ja

väiksema kliimamõjuga lahendusi. Kliimaeesmärkidest lähtudes tuleb mahtuda

majandusmudelisse, mis sobitub kliimaneutraalsete lahendustega.

2020. aasta andmetel kasutatakse Eesti aiandusturvast 120 riigis köögiviljade, lillede ja muude

taimede kasvatamiseks. Aiandusturba tootmisel on tähtsus toidutootmisel, eriti katmikaladel.

Aiandusturba teadaolevad alternatiivid on kompost, kivivill ja kookosvill, kuid need võivad

sisaldada haigusetekitajaid ja parasiite, mistõttu ei pruugi need olla toidutootmises turbaga

võrreldavad alternatiivid.

Euroopa Parlament on juhtinud tähelepanu kontrollitud tingimustes toidu kasvatamiseks

vajaliku tooraine, sh ka kasvusubstraadi tootmise ja turustamise tagamise vajadusele. Oluliseks

peetakse innovaatiliste ja ressursisäästlike kasvatusmeetodite kasutust kontrollitud tingimustes,

mis eeldab kohapealselt kättesaadavaid kasvusubstraate ja tooraineid. Kuid turvast kaevandades

ja kasutades tuleb sellest hoolimata arvestada rangemaks muutunud kliimanõuetega ja

kohandada kohapealset turbatootmist vastavalt.

Mõju isikutele, kellele turba kaevandamine ja/või kaevandamisega rikutud mahajäetud

turbaalad mõju avaldavad: nagu eespool kirjeldatud, avaldavad juba avatud turbatootmisalad

keskkonnale ja seega ka mõjupiirkonnas elavatele isikutele pigem negatiivset mõju, riivates

seejuures ka silma, kuna korrastamata alad võivad olla tuleohtlikud, sealt võib lähtuda tuulega

tolmu, nende alade muu kasutus ilma taastamistegevusteta, sh rekreatsiooniks, on keerukas või

võimatu. Juba avatud turbatootmisalad on ebatasased, võsastunud või jääda aastateks

taimkatteta. Seega on juba avatud kaevandamisalade ammendamisel ja sellele järgneval

võimalikul turbaalade taastamisel või isetaastumisel pikemas perspektiivis kaevandamisega

kaasnevast ajutisest keskkonnahäiringust hoolimata positiivne mõju. Määruse 87 lisas 2 seni

olnud alade hulgas võib olla ka palju alasid, mille looduslik seisund on hea, need võivad

kohalike elanike seas olla olulisteks puhke- või marjakorjamise aladeks või teiste oluliste

looduse hüvede pakkujaks.

10

Turba kaevandamisega tegelevate ettevõtjate arv on kogu Eesti ettevõtlusmaastikku arvestades

väike. Eesti turbasektoris tegutseb 47 ettevõtjat, kellest 34 tegelevad turba tootmisega.

2020. aastal oli kogu sektori müügitulu 119,8 miljonit eurot, millest enam kui 80% andsid

turbatootmisega tegelevad ettevõtjad. Turbasektori puhaskasum oli 12 miljonit eurot. Seega on

puudutatud isikute arv võrreldes kogu Eesti tööstusega väike ja suurt mõju sektorile ei teki.

Eelnõukohane määrus avaldab mõju peamiselt seoses selliste turbamaardlate nimekirjadest

väljajätmisega, mis ei ole kasutusel, kuid mis on inimtegevusest mõjutatud või sisaldavad turba

aktiivset tarbevaru (arvel riigieelarve bilansivälisel kontol). Neil turbaaladel jätkub sõltuvalt ala

seisundist turbakihi mineraliseerumine. Eelnõukohase määruse lisadest 1 ja 2 välja jäetavate

turbaalade riigipoolne taastamine ennetada ebasoovitavat kasvuhoonegaaside heite kasvu Eesti

inventuuris. Jääksoode korrastamise praktikast on teada, et jääksoode isereguleeriv ökosüsteem

taastub 4–5 aastaga pärast nende alade taastamistöid ja sellel on positiivne mõju kliimale,

ümbruskonna veerežiimile ja elupaikade mitmekesisuse säilitamisele.

5. Määruse rakendamiseks vajalikud kulutused ja määruse rakendamise eeldatavad tulud

Määruse rakendamine ei too otseselt kaasa avaliku sektori kulutuste suurenemist seoses

kaevandamislubade andmisega. Määrusest välja jäetud ning kuivendamisest osaliselt või

täielikult mõjutatud turbaaladel on asjakohane veerežiimi parandamine, et vältida nendest

lähtuvat edasist kasvuhoonegaaside heidet. Tegevuse võimaliku mahtu ja investeeringuvajadust

ei ole määruse koostamise ajal võimalik ette planeerida, kuna see sõltub konkreetsete aladega

seotud asjaoludest ja seisundist. Arvestades riigi senist praktikat inimtegevusest mõjutatud

turbaalade taastamisel, on kuivendatud ja mahajäetud turbaalade taastamise maksumus on u

977,33 eurot/ha, mis on saadud jääksoode ja soode taastamise keskmise hinna alusel. Kuna aga

paljud alad on küllalt heas ökoloogilises seisus ning suurel osal aladest võib vajalik olla vaid

väga minimaalne sekkumine veerežiimi parandamiseks, ei ole enne alade revisjoni läbiviimist

asjakohane hinnata taastamisvajaduse ulatust ja maksumust.

Eestil on siduvad kohustused maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (ehk LULUCF)

sektorist pärineva süsinikuheite osas perioodiks 2021–2030 tulenevalt LULUCF määrusest (EL)

2018/841, mis võeti vastu 2018. aasta mais ja mida täiendati kliimapakett „Eesmärk 55“ raames

määrusega (EL) 2023/839. LULUCFi määrusega hõlmatud sektorites hinnatakse süsinikuvaru

muutust järgmistes maakasutuskategooriates: metsa,  põllu- ja rohumaa, märgalad (sh

turbatootmisalad), asulad ja muu maa. Turbatootmisaladelt ja aiandusturba tootmisest lähtuvat

heidet, mis hetkel moodustab ligikaudu 10% Eesti koguheitest, hakatakse arvestama 2026.

aastast. Seatud eesmärgist väiksem heide võimaldab Eestil müüa heitkoguste ühikuid (hind

teadmata), suurem heide loob vajaduse heitkoguste ühikuid teistelt riikidelt osta. Määruse

eelnõukohane rakendamine aitab vähendada perioodil 2026-2030 ning ka pärast seda tekkivaid

heitkoguseid, kuna turbakaevandamise mõjud maakasutusele, kliimale piirduvad olemasolevate

turba mäeeraldistega ja määruses käsitlemata turbaaladele kaevandamisõigust anda ei saa.

6. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu koostamisse kaasati MTÜ Eesti Turbaliit, MTÜ Eestimaa Looduse Fond,

MTÜ Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liit ja Rail Baltic Estonia OÜ. Eelnõu koostades korraldati

11

23. aprillil 2024. a avalik konsultatsioon Kliimaministeeriumi poolt väljatöötatud eelnõukohase

määruse tutvustamiseks, pärast mida saadeti eelnõukohane määrus koheselt huvigruppidele

arvamuse avaldamiseks.

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule.

Eelnõu esitatakse arvamuse avaldamiseks MTÜ-le Eesti Turbaliit, Eesti Märgalade Ühingule,

Eestimaa Looduse Fondile, MTÜ-le Eesti Looduskaitse Selts ja Eesti Keskkonnaühenduste

Kojale.