Jäätmereformist tulenev maksu- ja halduskoormus Eesti toidu- ja joogitööstusele

Pakendiaktsiisi seaduse muudatuste ettepanekud

jäätmereformis Laurina Šinkejeva

Ringmajanduse osakond

Kliimaministeerium

21.05.2024

VTK tagasiside: pakendi ja pakendijäätmete maksustamise murekohad • Olemasolev pakendiaktsiis on piisav.

• Teistel riikidel pole pakendimaksu.

• Lisandub täiendav bürokraatia.

• Ekspordi puhul EL turutõkked.

• Vastuolu väljatöötamisel oleva EL pakendi ja pakendijäätmete määrusega.

• Plastpakendi omavahend on valesti arvutatud ja ülehinnatud.

Pakendite turule laskmise maksustamine

• Pakendiaktsiisi rakendumine võtab aega – eeldatav kõige varasem rakendamine 2026. a. keskel.

• Korduskasutuspakenditele on kavas aktsiisivabastus, sest need ei panusta samamoodi omavahendi maksesse kui ühekordsed ega pakendijäätmete tekkesse.

• Tagatisrahaga pakendile on kavas aktsiisivabastus, kuna nende ringlussevõtu protsent on väga kõrge.

• Pakendijäätmete tekke vähendamiseks.

• Pakendimäärusest tulenevate nõuete täitmiseks.

• Majandusliku meetme rakendamine suunab turgu pakendite massi vähendama ja ringlussevõetavust suurendama.

• Olemasolev pakendiaktsiis annab stiimuli selleks, et ringlussevõtu sihtmäärad täidetud saaksid, aga ei vähenda ega mõjuta pakendimaterjalide kasutamist.

• Plastpakendi omavahendi katmiseks.

Teiste riikide näited

• Mitmetes Euroopa riikides käivad samuti õigusaktide eelnõude arutelud erinevate majanduslike meetmete rakendamise kohta, et vähendada plasti ja pakendijäätmete teket, näiteks:

1. Loodusressursi kõrgem maks teatud pakendimaterjalidele (nt polüstüreen, vahtplast), kui pole liitutud TKOga, täiendavalt muude pakendijäätmete aktsiisile (LV)

2. Teatud ühekordsete plastpakendite kõrgem maksustamine (PL, DK)

3. Ühekordse plastpakendi maksustamine, lisaks täiendav maks SUP direktiivist tulenevatele toodetele (DE)

4. Ringlussevõetamatu plastpakendi maks, erandiks nt ringlussevõetud materjali sisaldav plast (ES)

5. Ühekordsete plastpakendite maks – lükkus edasi (IT)

6. Ringlussevõetud materjali sisaldus alla 30% pakendites on kõrgema maksuga (UK)

Pakendi ja pakendijäätmete määrus

• PPWR-st tulenevad uued nõuded – nt ringlussevõetavuse eesmärk; pakendijäätmete tekke vähendamise sihtmäärad.

• Seni kuni pole ühtset EL maksustamise süsteemi, on iga liikmesriigi õigus leida viise, mis aitab nende nõuete täitmisele kaasa.

• PPWR-st tuleneb ka andmete täiendav kogumine materjalide kaupa suurtel ettevõtetel, mis tähendab PAKISe arendust.

• Pakendiaktsiisi eesmärk on mõjuda täiendavalt PPWR nõuete saavutamisele.

• PPWR lubab liikmesriikidel kasutada täiendavaid majanduslikke meetmeid eesmärkide saavutamiseks kui need on kooskõlas üldise EL jäätmepoliitikaga.

• Ka teised liikmesriigid peavad täitma PPWR-st tulenevaid nõudeid, mistõttu ei teki ebavõrdset olukorda toodete eksportimisel EL riikidesse materjalide kasutamise poolelt ja pakendiaktsiis eksporditavatele pakenditele ei rakendu.

Plastpakendi omavahenditasu

• EL omavahendi tasu suuruse arvutamiseks vajalikud andmed on Eesti esitanud vastavalt EL tasandil paika pandud reeglitele.

• Kõikidele riikidele on ette kirjutatud arvutusreeglid, mida peab andmete analüüsimisel ja koondamisel arvestama ja mis osad peavad olema kaetud.

• Keegi ei saa enam esitada ainult TKOde või PAKISe andmeid nagu mõned riigid seda varasemalt tegid.

• 2021. aasta andmed on esimene periood, millele uued ühtsed reeglid andmete esitamisel kehtivad, andmed esitati 2023. Võimalik, et mõni liikmesriik peab hakkama esitatud andmeid korrigeerima.

• Plastpakendi omavahendiga seotud aruandeid kontrollib Euroopa Statistikaamet ning hetkel põhjalikumad liikmesriikide kontrollvisiidid on veel pooleli.

• Eesti metoodika läbib igal aastal Euroopa Statistikaameti kontrolli ning põhjalikuma kontrolli ja täiendamise on läbinud nii 2017. aastal SEI Tallinn poolt läbi viidud analüüsi käigus kui ka hilisema 2019. aastal toimunud Euroopa Statistikaameti kontrollvisiidi käigus Eestisse. Eesti esitatud andmetes puudusi tuvastanud ei ole.

Pakendiaktsiisi seaduse uus kontseptsioon

Velda Buldas

Maksu- ja tollipoliitika osakond

[email protected]

ETTEKANDE SISU

• Valdkonna hetkeseis

• Kavandatav kahetasandiline pakendiaktsiis

• Aktsiisi I tasand – pakendiaktsiis (sh laekumine)

• Aktsiisi II tasand – pakendijäätmete aktsiis (sh laekumine)

• Maksuaugu hinnang ja sammud maksuaugu vähendamiseks

• Pakutud süsteemi peamised erinevused mujal EL-s rakendatud süsteemidest

• Aktsiisi oodatav mõju ettevõtetele tegevusalade lõikes

• Küsimused ettevõtjatele, millele palume vastata

I VALDKONNA HETKESEIS • Praegune pakendiaktsiisi seadus maksustab taaskasutuse sihtarvu ja tegelikult

saavutatud taaskasutatud koguse vahe.

• Eesmärk – suunata ettevõtjad ühinema TKO-dega.

• Laekumine – nullilähedane, kuna sihtarvud on täidetud. Ainsad maksjad on väikeste koguste turule suunajad ja avastatud rikkujad.

• Aruandlus – 2 paralleelset süsteemi – Pakendiregistris 4000 – 5000 ettevõtet, deklaratsioone esitab sadakond ettevõtet.

• TKO-dele üle antud kõik kohustused - PE-de andmed märgib Pakendiregistrisse TKO, mistõttu on nt korduskasutuse andmed puudulikud. Risk on ka, et aasta lõpus ei korrigeerita koguseid.

• Riigikontrolli kriitika regulatsioonile - on ette heitnud erinevaid nõudeid PE-dele ja TKO- dele ja valdkonna nõrka järelevalvet.

• Ettevõtjate kriitika – soovitakse tugevama järelevalvega turgu, et ebaaus käitumine ei annaks rahalist eelist; soovitakse ka kõigi turuosaliste õiglast panust (sh väikeste ettevõtete)

• Motivatsioon võtta sihtarvust rohkem jäätmeid ringlusesse – olematu.

Muutmise vajadus tingitud

• EL direktiivi muutus - taaskasutus eesmärgina asendatakse alates 2025 aastast ringlussevõtga;

• Ettevõtjate kriitika - sooviksid tugevamat järelevalvet turul;

• Süsteem ei täida fiskaalseid eesmärke – laekumine alla miljoni;

• Elektroonne süsteem vajab kaasaegsemat lahendust - sarnast muude maksude haldamiseks ehitatud süsteemidele piisava mahuga ja võimalusega korraga deklareerida andmeid kuni 10 000 kasutaja poolt. Pakendiregistri olemasolev süsteem ei võimalda selliseid arendusi teha;

• Aruandluse korraldus puudulik - ei pane selgelt paika vastutusalasid ja ei võimalda MTA-l saada opetariivselt andmeid;

• Vastuolud registriandmete ja Eesti EUROSTAT-i statistika vahel - Pakendiregistris arvel olevad pakendi kogused kuni 1/3 võrra väiksemad jäätmeuuringute metoodika alusel arvutatud pakendimassist. Sisuliselt on see vahe hinnang maksuaugule. Kuna see on ulatuslik, tuleb tegeleda selle vähendamisega.

II KAVANDATAV KAHETASANDILINE PAKENDIAKTSIIS Pakutav uus kontseptsioon jagab pakendiaktsiisi kaheks:

• Pakendiaktsiisi maksavad pakendiettevõtjad turule suunatud kauba pakendilt, mis võib olla Eestis toodetud või Eestisse imporditud või toodud teisest LR-st. Iga PE peab oma arvestust ise. Tasand vajalik, et suunata ettevõtjaid pakendikoguseid vähendama ja kasutama keskkonnasõbralikumaid materjale;

• Pakendijäätmete aktsiisi maksavad peamiselt TKO-d pakendikogustelt, mis jäävad puudu ringlussevõtu sihtarvust. Mõnel juhul, kui PE ei ole TKO-ga lepingut sõlminud, vastutab ta ise oma pakendijäätmete ringlussevõtu eest ja tasub vajadusel ka aktsiisi. Tasand vajalik, et suunata ettevõtjaid pakendijäätmeid ringlusse võtma nii suures osakaalus kui võimalik.

Maksu kujunduse komponent Praegune pakendiaktsiisi regulatsioon UUS, I TASAND; PAKENDIAKTSIIS

UUS, II TASAND; PAKENDIJÄÄTMETE

AKTSIIS

Maksu eesmärk

Suunata pakendiettevõtjad (PE) ühinema

taaskasutusorganisatsioonidega (TKO), kellele

nad tasuvad lepingutasu, et TKO taaskasutaks

pakendijäätmed

Vähendada võimalusel turule suunatavaid

pakendikoguseid ja suunata kasutama

keskkonnasõbralikumaid pakkematerjale

Suunama TKO-sid ja PE-sid võtma

pakendijäätmeid ringlusesse vähemalt

direktiiviga kehtestatud sihtmäärade

ulatuses

Maksu objekt Täitmata jäänud taaskasutuse sihtmäära ulatuses

pakendijäätmed

Turule suunatud pakend (sh tootmine,

import jne)

Täitmata jäänud ringlussevõtu sihtmäära

ulatuses pakendijäätmed

Maksu subjekt

PE-d, st ettevõtjad, kes pakendatud kauba turule

suunavad. TKO-sid pole subjekti juures

nimetatud.

PE-d

TKO-d ja PE-d juhul, kui nad on osaliselt

või täielikult jätnud ringlussevõtu oma

vastutusele

Maksumäärad Sätestatud määrusega, ei järgi piisavalt

keskkonnamõju

Kujundatud selliselt, et plastil kõrge määr,

muudel materjalidel madal, määrad

seotud pöördvõrdeliselt ringlussevõtuga

Kujundatud selliselt, et plastil kõrge määr,

muudel materjalidel madal. Määrad

seotud pöördvõrdeliselt ringlussevõtuga.

Maksu-vabastused

Korduskasutatav pakend, Korduskasutatav pakend

Kogu pakendijäätmete mass, kui sellest on

taaskasutatud sihtmäära ulatuses jäätmeid

Pandisüsteemis liikuv pakend, kui selle

jäätmeid kogutakse vähemalt 85%

Kogu pakendijäätmete mass, kui sellest

on ringlusesse võetud sihtmäära ulatuses

jäätmeid 50% vähendus pakendile, milles on

kasutatud x% taas ringlusse võetud

materjali

Maksustamise periood

Kvartal (tasutakse aktsiisideklaratsiooni alusel, u

50 ettevõtet), aasta kui kohustused on TKO-le üle

antud (TKO esitab järgmise aasta 1. septembriks

PAKIS-esse andmed, u 4500 ettevõtet)

Kalendrikuu Aasta

Aruandja ja maksu tasuja

Aruandja (pika viitajaga) TKO, PE juhul kui ta pole

kohustusi üle andnud; piirmäära mittetäitmise

korral ei saa PE-l maksukohustust tekkida, kuna

see on üle antud TKO-le, samas pole TKO

nimetatud maksusubjektina.

PE

Üldjuhul TKO; PE juhul kui on jätnud osa

või kogu pakendijäätmete töötlemise

oma vastutusele

Maksu järelevalve korraldaja EMTA ja KA, täpne vastutusala ei ole seadusega

piiritletud EMTA KA

III ESIMENE TASAND - PAKENDIAKTSIIS

• Maksustatakse kogu turule suunatud pakend kõigi pakendimaterjali liikide lõikes.

• Maksuvabastust rakendatakse:

a) korduskasutuspakendile,

b) Pandipakendile.

• 50%-list soodustust rakendatakse pakendile, milles on kasutatud teise ringi (st teist või enam korda ringlusse võetavat) pakendimaterjali.

• Maksumäärad pannakse pakendimaterjali liikide lõikes sõltuma turul saavutatud ringlussevõtu määrast.

Ringlussevõtust sõltuv maksumäär (1) koos praeguse RV tasemetega pakendimaterjalide lõikes

plast,

mitte

mono

plast,

mono

muu

matrjal

alu-

miinium

must-

metall

paber

ja

karton klaas Puit

55 450 225 250 200 30

56 440 220 244,5 190 31

57 430 215 239 180 32

58 420 210 233,5 170 33

59 410 205 228 160 34

60 400 200 222,5 150 35

61 390 195 217 140 36

62 380 190 211,5 130 37

63 370 185 206 120 38

64 360 180 200,5 110 39

65 350 175 195 100 40

66 340 170 189,5 90 41

67 330 165 184 80 42

68 320 160 178,5 70 43

69 310 155 173 60 44

70 300 150 167,5 80 70 60 20 50 45

71 290 145 162 77,5 67,5 58 19,5

72 280 140 156,5 75 65 56 19

73 270 135 151 72,5 62,5 54 18,5

74 260 130 145,5 70 60 52 18

75 250 125 140 67,5 57,5 50 17,5

76 240 120 134,5 65 55 48 17

77 230 115 129 62,5 52,5 46 16,5

78 220 110 123,5 60 50 44 16

79 210 105 118 57,5 47,5 42 15,5

80 200 100 112,5 55 45 40 15

81 190 95 107 52,5 42,5 38 14,5

82 180 90 101,5 50 40 36 14

83 170 85 96 47,5 37,5 34 13,5

84 160 80 90,5 45 35 32 13

85 150 75 85 42,5 32,5 30 12,5

86 140 70 79,5 40 30 28 12

87 130 65 74 37,5 27,5 26 11,5

88 120 60 68,5 35 25 24 11

89 110 55 63 32,5 22,5 22 10,5

90 100 50 57,5 30 20 20 10

Aktsiisisumma 1 tonni pakendimaterjali kohtaSaavutatud

ringlussevõtu

määr (%) va

puit

Saavutatud

puidu

ringlussevõtu

määr (%)

Pakendi-

materjal

Oodatavalt

laekuv

summa

Klaaspakend 560639

Metallpakend 603624

Muu pakend 4979

Paber- ja

kartongpakend 3439245

Plastpakend 15259686

Puitpakend 5258651

Kokku 25126825

Ringlussevõtust sõltuv maksumäär (2) koos praeguse RV tasemetega pakendimaterjalide lõikes

plast,

mitte

mono

plast,

mono

muu

matrjal

alu-

miinium

must-

metall

paber

ja

karton klaas Puit

45 450 225 250 200 25

46 440 220 244,5 190 26

47 430 215 239 180 27

48 420 210 233,5 170 28

49 410 205 228 160 29

50 400 200 222,5 150 30

51 390 195 217 140 31

52 380 190 211,5 130 32

53 370 185 206 120 33

54 360 180 200,5 110 34

55 350 175 195 100 35

56 340 170 189,5 90 36

57 330 165 184 80 37

58 320 160 178,5 70 38

59 310 155 173 60 39

60 300 150 167,5 80 70 60 20 50 40

61 290 145 162 77,5 67,5 58 19,5

62 280 140 156,5 75 65 56 19

63 270 135 151 72,5 62,5 54 18,5

64 260 130 145,5 70 60 52 18

65 250 125 140 67,5 57,5 50 17,5

66 240 120 134,5 65 55 48 17

67 230 115 129 62,5 52,5 46 16,5

68 220 110 123,5 60 50 44 16

69 210 105 118 57,5 47,5 42 15,5

70 200 100 112,5 55 45 40 15

71 190 95 107 52,5 42,5 38 14,5

72 180 90 101,5 50 40 36 14

73 170 85 96 47,5 37,5 34 13,5

74 160 80 90,5 45 35 32 13

75 150 75 85 42,5 32,5 30 12,5

76 140 70 79,5 40 30 28 12

77 130 65 74 37,5 27,5 26 11,5

78 120 60 68,5 35 25 24 11

79 110 55 63 32,5 22,5 22 10,5

80 100 50 57,5 30 20 20 10

Saavutatud

ringlussevõtu

määr (%) va

puit

Saavutatud

puidu

ringlussevõtu

määr (%)

Aktsiisisumma 1 tonni pakendimaterjali kohta

Pakendi-

materjal

Oodatavalt

laekuv

summa

Klaaspakend 385440

Metallpakend 301812

Muu pakend 4979

Paber- ja

kartongpakend 2178189

Plastpakend 11791576

Puitpakend 3067547

Kokku 17729542

Kui rakenduksid kõik maksimum- või miinimummäärad …

Pakendi-

materjal

Oodatavalt

laekuv

summa

Klaaspakend 700799

Metallpakend 689856

Muu pakend 6224

Paber- ja

kartongpakend 3439245

Plastpakend 15606497

Puitpakend 8764419

Kokku 29207041

Pakendi-

materjal

Oodatavalt

laekuv

summa

Klaaspakend 350400

Metallpakend 172464

Muu pakend 1432

Paber- ja

kartongpakend 1146415

Plastpakend 3468111

Puitpakend 2191105

Kokku 7329925

Miks peaksime võtma arvesse omavahendi kulu katmisel metoodikate erinevusi ISIKUSTATAV KULU

• Kõigi TKO-dega lepingu sõlminud PE-de plastpakendite kogus kokku:

34 681 tonni

• TKO-d võtavad ringlusesse 19 267 t (Sihtarv on 50%, saavutatud 56%, st täidetud 112%- liselt)

• Ringlusse võtmata: (34681 – 19267) x 800 = 12,33 miljoni euro eest.

• Seda kulu peavad ettevõtjad oma vastutusel olevaks kuluks.

METOODILISELT JUURDEARVATAV KULU EHK HINNANGULINE MAKSUAUK

• Metoodika, mille alusel anname aru EUROSTAT-le, hindab Eestis tekkivat plastijäätmete kogust umbes 1/3 võrra suuremaks ja sealt tuleb juurde veel umbes 12 miljoni suurune omavahendi kulu.

• Seda ettevõtjad omaks ei tunnista.

IV TEINE TASAND – PAKENDIJÄÄTMETE AKTSIIS

Arvestades, et sihtarvud on saavutatud pea kõigi pakendimaterjali liikide lõikes, ei laeku sellelt aktsiisitasandilt reaalselt aktsiisi või jääb laekumine väga madalaks. Tasand on siiski vajalik, et stimuleerida ringlussevõtu suurendamist.

V MAKSUAUGU HINNANG JA SAMMUD SELLE VÄHENDAMISEKS • Slaidil, kus selgitatakse ettevõtjate nõustumist pakendiga seotud

kuludega, on näha, et konkreetsete ettevõtetega seotavad pakendijäätmete kogused on oluliselt väiksemad hinnanguliselt tekkivate pakendijäätmete kogustest.

• Maksustada on võimalik vaid isikutega seotud koguseid.

• Seetõttu on oluline tegeleda sellega, et Pakendiregistris oleks isikustatult arvel oluliselt enam pakendit ja pakendijäätmeid, kui seal hetkel on.

Peamised põhjused, miks need arvud on erinevad ja milliste aspektidega tegeledes on võimalik maksuauku vähendada, on toodud järgmisel slaidil.

Peamised põhjused, miks Pakise ja EUROSTAT-i andmed erinevad … • Jäätmeuuringute käigus võisid pakendi kaalumisel tekkida vead – niiske ja

määrdunud pakendi kaal tekitab koguse ülehindamisefekti.

• Kui aasta lõpus selgub, et TKO-ga tehtud lepingul sai pakendi kogus liiga väike, ei pruugi TKO olla huvitatud koguse suurendamisest, kui tal ei ole selleks limiiti;

• Ka PE-d ise võivad olla huvitatud oma koguste näitamisest väiksematena, kui need tegelikult on. Sel juhul saab kokku hoida teenustasusid. MTA kontroll on ebatõenäoline.

• Eesti sees toimuvat töötlemisprotsessi on võimalik detailselt kontrollida, samas töödeldakse 3/5 palstist väljaspool Eestit ja seda on keeruline kontrollida. Võimalik on ka, et kogus läheb arvesse kahekordselt – nagu väljaspool Eestit töödeldav ja samas ka kas nagu Eestis põletatud või ladestatud kogus.

• Väikeste ettevõtete kogused on pildilt väljas, kuna kuni 100 kg pakendist ei pidanud ettevõtjad aru andma.

• Postiga ja E-kaubandusega Eestisse saabuva kauba pakend ei kajastu registris.

VI PAKUTUD SÜSTEEMI ERINEVUSED MUUDEST EL RIIKIDES RAKENDATUD SÜSTEEMIDEST

• Arvestades Eestis kehtivat pakendiaktsiisi süsteemi, milles on hõlmatud kõik pakendimaterjali liigid, on põhjendatud mitte lõhkuda juba turul saavutatut. Seega on ka uues versioonis hõlmatud kõik pakendimaterjali liigid – see ei ole EL-s tavaline;

• Maksustamine toimub kahel tasandil. Esimese tasandi aktsiis ehk pakendiaktsiis suunab vähendama pakendikoguseid ja kasutama keskkonnasõbralikumaid materjale, samuti rakendama võimalusel korduskasutust, pandisüsteemi ja teiseseid materjale. Teise tasandi aktsiis suunab ühinema TKO-dega ja võtma ringlusesse võimalikult suurel määral materjali. Sellist lahendust mujal EL-s rakendatud ei ole;

• Maksumäärad on konstrueeritud selliselt, et need on pöördvõrdeliselt seotud ringlussevõtuga. Määrad kehtivad kogu turu ja mõlema tasandi kohta, luues nii turul pigem koostööd ja ühtset huvi vähendada maksumäärasid kui et turgu lõhkuvat konkurentsi. Sellist lahendust ei ole rakendatud mitte üheski EL riigis.

VII AKTSIISI OODATAV MÕJU ETTEVÕTETELE TEGEVUSALADE LÕIKES Koormus tegevusala kohta

• Pakendiaktsiisi koormusest suurim osa langeb hulgi- ja jaekaubandusele, kokku umbes pool kogu aktsiisi koormusest (vastavalt 34,6% ja 15,6%);

• Ülejäänud osast pool langeb kolmele tegevusalale: toidutööstusele (15,3%), joogitööstusele (6,8%) ja puidutööstusele (5,7%);

• Järgnevad mineraalide tootmine, keemiatööstus, kummi ja plasti töötlemine ja metallide töötlemine, mis omakorda hõlmavad järele jäävast osast poole;

• Ülejäänud tegevusalade koormus on väiksem.

Pakendiaktsiisi kulu jaotus tegevusalade lõikes

Võrdlus kasumiga

• Ettevõtete kasumit koormab aktsiis enim hulgikaubanduses ja metalltoodete tootmises, aga ka joogitootmises ja keemiatööstuses.

• Neil tegevusaladel moodustab pakendiaktsiis 10% või enam ettevõtete kasumist (maksimum maksumäärade alusel arvutades) ja seda võib lugeda suureks kuluks.

Kulu edasikandmise võimalus elanikele

• Arvestades, et pakendiaktsiisi kogukuluks kujuneb kuni 20 miljonit eurot ja Eestis on kokku umbes 1 miljon maksevõimelist isikut (tööealised + pensionärid), kujuneb pakendiaktsiisi kulu ühe maksevõimelise isiku kohta umbes 20 euro suuruseks aastas.

• See jaotub kõigile toodetele, mille hind kasvab selle tõttu mõne sendi võrra. Sellist kulukasvu ei saa lugeda määravaks ostuotsuste tegemisel ja seega peaks kulu olema tervenisti edasi suunatav elanikele.

VII OOTAME TAGASISIDET

• Ettepanekud pakendimaterjalide loetelu sisustamiseks.

• Ettepanekud maksumäärade osas, mis oleks sobivam ja aktsepteeritavam.

• Kas ja milliseid soodustusi võiks teha väikestele PE-dele?

• Mis võimalusi näete, kuidas müügipakendi ringlussevõttu suurendada (lisaks liigiti kogumise ja tekkekohalt kogumise süsteemi parandamisele ja ringlussevõtu võimekuse suurendamisele)?

TÄNAN KUULAMAST!

Pakendiaktsiisi seaduse muudatuste ettepanekud

jäätmereformis Laurina Šinkejeva

Ringmajanduse osakond

Kliimaministeerium

21.05.2024

VTK tagasiside: pakendi ja pakendijäätmete maksustamise murekohad • Olemasolev pakendiaktsiis on piisav.

• Teistel riikidel pole pakendimaksu.

• Lisandub täiendav bürokraatia.

• Ekspordi puhul EL turutõkked.

• Vastuolu väljatöötamisel oleva EL pakendi ja pakendijäätmete määrusega.

• Plastpakendi omavahend on valesti arvutatud ja ülehinnatud.

Pakendite turule laskmise maksustamine

• Pakendiaktsiisi rakendumine võtab aega – eeldatav kõige varasem rakendamine 2026. a. keskel.

• Korduskasutuspakenditele on kavas aktsiisivabastus, sest need ei panusta samamoodi omavahendi maksesse kui ühekordsed ega pakendijäätmete tekkesse.

• Tagatisrahaga pakendile on kavas aktsiisivabastus, kuna nende ringlussevõtu protsent on väga kõrge.

• Pakendijäätmete tekke vähendamiseks.

• Pakendimäärusest tulenevate nõuete täitmiseks.

• Majandusliku meetme rakendamine suunab turgu pakendite massi vähendama ja ringlussevõetavust suurendama.

• Olemasolev pakendiaktsiis annab stiimuli selleks, et ringlussevõtu sihtmäärad täidetud saaksid, aga ei vähenda ega mõjuta pakendimaterjalide kasutamist.

• Plastpakendi omavahendi katmiseks.

Teiste riikide näited

• Mitmetes Euroopa riikides käivad samuti õigusaktide eelnõude arutelud erinevate majanduslike meetmete rakendamise kohta, et vähendada plasti ja pakendijäätmete teket, näiteks:

1. Loodusressursi kõrgem maks teatud pakendimaterjalidele (nt polüstüreen, vahtplast), kui pole liitutud TKOga, täiendavalt muude pakendijäätmete aktsiisile (LV)

2. Teatud ühekordsete plastpakendite kõrgem maksustamine (PL, DK)

3. Ühekordse plastpakendi maksustamine, lisaks täiendav maks SUP direktiivist tulenevatele toodetele (DE)

4. Ringlussevõetamatu plastpakendi maks, erandiks nt ringlussevõetud materjali sisaldav plast (ES)

5. Ühekordsete plastpakendite maks – lükkus edasi (IT)

6. Ringlussevõetud materjali sisaldus alla 30% pakendites on kõrgema maksuga (UK)

Pakendi ja pakendijäätmete määrus

• PPWR-st tulenevad uued nõuded – nt ringlussevõetavuse eesmärk; pakendijäätmete tekke vähendamise sihtmäärad.

• Seni kuni pole ühtset EL maksustamise süsteemi, on iga liikmesriigi õigus leida viise, mis aitab nende nõuete täitmisele kaasa.

• PPWR-st tuleneb ka andmete täiendav kogumine materjalide kaupa suurtel ettevõtetel, mis tähendab PAKISe arendust.

• Pakendiaktsiisi eesmärk on mõjuda täiendavalt PPWR nõuete saavutamisele.

• PPWR lubab liikmesriikidel kasutada täiendavaid majanduslikke meetmeid eesmärkide saavutamiseks kui need on kooskõlas üldise EL jäätmepoliitikaga.

• Ka teised liikmesriigid peavad täitma PPWR-st tulenevaid nõudeid, mistõttu ei teki ebavõrdset olukorda toodete eksportimisel EL riikidesse materjalide kasutamise poolelt ja pakendiaktsiis eksporditavatele pakenditele ei rakendu.

Plastpakendi omavahenditasu

• EL omavahendi tasu suuruse arvutamiseks vajalikud andmed on Eesti esitanud vastavalt EL tasandil paika pandud reeglitele.

• Kõikidele riikidele on ette kirjutatud arvutusreeglid, mida peab andmete analüüsimisel ja koondamisel arvestama ja mis osad peavad olema kaetud.

• Keegi ei saa enam esitada ainult TKOde või PAKISe andmeid nagu mõned riigid seda varasemalt tegid.

• 2021. aasta andmed on esimene periood, millele uued ühtsed reeglid andmete esitamisel kehtivad, andmed esitati 2023. Võimalik, et mõni liikmesriik peab hakkama esitatud andmeid korrigeerima.

• Plastpakendi omavahendiga seotud aruandeid kontrollib Euroopa Statistikaamet ning hetkel põhjalikumad liikmesriikide kontrollvisiidid on veel pooleli.

• Eesti metoodika läbib igal aastal Euroopa Statistikaameti kontrolli ning põhjalikuma kontrolli ja täiendamise on läbinud nii 2017. aastal SEI Tallinn poolt läbi viidud analüüsi käigus kui ka hilisema 2019. aastal toimunud Euroopa Statistikaameti kontrollvisiidi käigus Eestisse. Eesti esitatud andmetes puudusi tuvastanud ei ole.

Pakendiaktsiisi seaduse uus kontseptsioon

Velda Buldas

Maksu- ja tollipoliitika osakond

[email protected]

ETTEKANDE SISU

• Valdkonna hetkeseis

• Kavandatav kahetasandiline pakendiaktsiis

• Aktsiisi I tasand – pakendiaktsiis (sh laekumine)

• Aktsiisi II tasand – pakendijäätmete aktsiis (sh laekumine)

• Maksuaugu hinnang ja sammud maksuaugu vähendamiseks

• Pakutud süsteemi peamised erinevused mujal EL-s rakendatud süsteemidest

• Aktsiisi oodatav mõju ettevõtetele tegevusalade lõikes

• Küsimused ettevõtjatele, millele palume vastata

I VALDKONNA HETKESEIS • Praegune pakendiaktsiisi seadus maksustab taaskasutuse sihtarvu ja tegelikult

saavutatud taaskasutatud koguse vahe.

• Eesmärk – suunata ettevõtjad ühinema TKO-dega.

• Laekumine – nullilähedane, kuna sihtarvud on täidetud. Ainsad maksjad on väikeste koguste turule suunajad ja avastatud rikkujad.

• Aruandlus – 2 paralleelset süsteemi – Pakendiregistris 4000 – 5000 ettevõtet, deklaratsioone esitab sadakond ettevõtet.

• TKO-dele üle antud kõik kohustused - PE-de andmed märgib Pakendiregistrisse TKO, mistõttu on nt korduskasutuse andmed puudulikud. Risk on ka, et aasta lõpus ei korrigeerita koguseid.

• Riigikontrolli kriitika regulatsioonile - on ette heitnud erinevaid nõudeid PE-dele ja TKO- dele ja valdkonna nõrka järelevalvet.

• Ettevõtjate kriitika – soovitakse tugevama järelevalvega turgu, et ebaaus käitumine ei annaks rahalist eelist; soovitakse ka kõigi turuosaliste õiglast panust (sh väikeste ettevõtete)

• Motivatsioon võtta sihtarvust rohkem jäätmeid ringlusesse – olematu.

Muutmise vajadus tingitud

• EL direktiivi muutus - taaskasutus eesmärgina asendatakse alates 2025 aastast ringlussevõtga;

• Ettevõtjate kriitika - sooviksid tugevamat järelevalvet turul;

• Süsteem ei täida fiskaalseid eesmärke – laekumine alla miljoni;

• Elektroonne süsteem vajab kaasaegsemat lahendust - sarnast muude maksude haldamiseks ehitatud süsteemidele piisava mahuga ja võimalusega korraga deklareerida andmeid kuni 10 000 kasutaja poolt. Pakendiregistri olemasolev süsteem ei võimalda selliseid arendusi teha;

• Aruandluse korraldus puudulik - ei pane selgelt paika vastutusalasid ja ei võimalda MTA-l saada opetariivselt andmeid;

• Vastuolud registriandmete ja Eesti EUROSTAT-i statistika vahel - Pakendiregistris arvel olevad pakendi kogused kuni 1/3 võrra väiksemad jäätmeuuringute metoodika alusel arvutatud pakendimassist. Sisuliselt on see vahe hinnang maksuaugule. Kuna see on ulatuslik, tuleb tegeleda selle vähendamisega.

II KAVANDATAV KAHETASANDILINE PAKENDIAKTSIIS Pakutav uus kontseptsioon jagab pakendiaktsiisi kaheks:

• Pakendiaktsiisi maksavad pakendiettevõtjad turule suunatud kauba pakendilt, mis võib olla Eestis toodetud või Eestisse imporditud või toodud teisest LR-st. Iga PE peab oma arvestust ise. Tasand vajalik, et suunata ettevõtjaid pakendikoguseid vähendama ja kasutama keskkonnasõbralikumaid materjale;

• Pakendijäätmete aktsiisi maksavad peamiselt TKO-d pakendikogustelt, mis jäävad puudu ringlussevõtu sihtarvust. Mõnel juhul, kui PE ei ole TKO-ga lepingut sõlminud, vastutab ta ise oma pakendijäätmete ringlussevõtu eest ja tasub vajadusel ka aktsiisi. Tasand vajalik, et suunata ettevõtjaid pakendijäätmeid ringlusse võtma nii suures osakaalus kui võimalik.

Maksu kujunduse komponent Praegune pakendiaktsiisi regulatsioon UUS, I TASAND; PAKENDIAKTSIIS

UUS, II TASAND; PAKENDIJÄÄTMETE

AKTSIIS

Maksu eesmärk

Suunata pakendiettevõtjad (PE) ühinema

taaskasutusorganisatsioonidega (TKO), kellele

nad tasuvad lepingutasu, et TKO taaskasutaks

pakendijäätmed

Vähendada võimalusel turule suunatavaid

pakendikoguseid ja suunata kasutama

keskkonnasõbralikumaid pakkematerjale

Suunama TKO-sid ja PE-sid võtma

pakendijäätmeid ringlusesse vähemalt

direktiiviga kehtestatud sihtmäärade

ulatuses

Maksu objekt Täitmata jäänud taaskasutuse sihtmäära ulatuses

pakendijäätmed

Turule suunatud pakend (sh tootmine,

import jne)

Täitmata jäänud ringlussevõtu sihtmäära

ulatuses pakendijäätmed

Maksu subjekt

PE-d, st ettevõtjad, kes pakendatud kauba turule

suunavad. TKO-sid pole subjekti juures

nimetatud.

PE-d

TKO-d ja PE-d juhul, kui nad on osaliselt

või täielikult jätnud ringlussevõtu oma

vastutusele

Maksumäärad Sätestatud määrusega, ei järgi piisavalt

keskkonnamõju

Kujundatud selliselt, et plastil kõrge määr,

muudel materjalidel madal, määrad

seotud pöördvõrdeliselt ringlussevõtuga

Kujundatud selliselt, et plastil kõrge määr,

muudel materjalidel madal. Määrad

seotud pöördvõrdeliselt ringlussevõtuga.

Maksu-vabastused

Korduskasutatav pakend, Korduskasutatav pakend

Kogu pakendijäätmete mass, kui sellest on

taaskasutatud sihtmäära ulatuses jäätmeid

Pandisüsteemis liikuv pakend, kui selle

jäätmeid kogutakse vähemalt 85%

Kogu pakendijäätmete mass, kui sellest

on ringlusesse võetud sihtmäära ulatuses

jäätmeid 50% vähendus pakendile, milles on

kasutatud x% taas ringlusse võetud

materjali

Maksustamise periood

Kvartal (tasutakse aktsiisideklaratsiooni alusel, u

50 ettevõtet), aasta kui kohustused on TKO-le üle

antud (TKO esitab järgmise aasta 1. septembriks

PAKIS-esse andmed, u 4500 ettevõtet)

Kalendrikuu Aasta

Aruandja ja maksu tasuja

Aruandja (pika viitajaga) TKO, PE juhul kui ta pole

kohustusi üle andnud; piirmäära mittetäitmise

korral ei saa PE-l maksukohustust tekkida, kuna

see on üle antud TKO-le, samas pole TKO

nimetatud maksusubjektina.

PE

Üldjuhul TKO; PE juhul kui on jätnud osa

või kogu pakendijäätmete töötlemise

oma vastutusele

Maksu järelevalve korraldaja EMTA ja KA, täpne vastutusala ei ole seadusega

piiritletud EMTA KA

III ESIMENE TASAND - PAKENDIAKTSIIS

• Maksustatakse kogu turule suunatud pakend kõigi pakendimaterjali liikide lõikes.

• Maksuvabastust rakendatakse:

a) korduskasutuspakendile,

b) Pandipakendile.

• 50%-list soodustust rakendatakse pakendile, milles on kasutatud teise ringi (st teist või enam korda ringlusse võetavat) pakendimaterjali.

• Maksumäärad pannakse pakendimaterjali liikide lõikes sõltuma turul saavutatud ringlussevõtu määrast.

Ringlussevõtust sõltuv maksumäär (1) koos praeguse RV tasemetega pakendimaterjalide lõikes

plast,

mitte

mono

plast,

mono

muu

matrjal

alu-

miinium

must-

metall

paber

ja

karton klaas Puit

55 450 225 250 200 30

56 440 220 244,5 190 31

57 430 215 239 180 32

58 420 210 233,5 170 33

59 410 205 228 160 34

60 400 200 222,5 150 35

61 390 195 217 140 36

62 380 190 211,5 130 37

63 370 185 206 120 38

64 360 180 200,5 110 39

65 350 175 195 100 40

66 340 170 189,5 90 41

67 330 165 184 80 42

68 320 160 178,5 70 43

69 310 155 173 60 44

70 300 150 167,5 80 70 60 20 50 45

71 290 145 162 77,5 67,5 58 19,5

72 280 140 156,5 75 65 56 19

73 270 135 151 72,5 62,5 54 18,5

74 260 130 145,5 70 60 52 18

75 250 125 140 67,5 57,5 50 17,5

76 240 120 134,5 65 55 48 17

77 230 115 129 62,5 52,5 46 16,5

78 220 110 123,5 60 50 44 16

79 210 105 118 57,5 47,5 42 15,5

80 200 100 112,5 55 45 40 15

81 190 95 107 52,5 42,5 38 14,5

82 180 90 101,5 50 40 36 14

83 170 85 96 47,5 37,5 34 13,5

84 160 80 90,5 45 35 32 13

85 150 75 85 42,5 32,5 30 12,5

86 140 70 79,5 40 30 28 12

87 130 65 74 37,5 27,5 26 11,5

88 120 60 68,5 35 25 24 11

89 110 55 63 32,5 22,5 22 10,5

90 100 50 57,5 30 20 20 10

Aktsiisisumma 1 tonni pakendimaterjali kohtaSaavutatud

ringlussevõtu

määr (%) va

puit

Saavutatud

puidu

ringlussevõtu

määr (%)

Pakendi-

materjal

Oodatavalt

laekuv

summa

Klaaspakend 560639

Metallpakend 603624

Muu pakend 4979

Paber- ja

kartongpakend 3439245

Plastpakend 15259686

Puitpakend 5258651

Kokku 25126825

Ringlussevõtust sõltuv maksumäär (2) koos praeguse RV tasemetega pakendimaterjalide lõikes

plast,

mitte

mono

plast,

mono

muu

matrjal

alu-

miinium

must-

metall

paber

ja

karton klaas Puit

45 450 225 250 200 25

46 440 220 244,5 190 26

47 430 215 239 180 27

48 420 210 233,5 170 28

49 410 205 228 160 29

50 400 200 222,5 150 30

51 390 195 217 140 31

52 380 190 211,5 130 32

53 370 185 206 120 33

54 360 180 200,5 110 34

55 350 175 195 100 35

56 340 170 189,5 90 36

57 330 165 184 80 37

58 320 160 178,5 70 38

59 310 155 173 60 39

60 300 150 167,5 80 70 60 20 50 40

61 290 145 162 77,5 67,5 58 19,5

62 280 140 156,5 75 65 56 19

63 270 135 151 72,5 62,5 54 18,5

64 260 130 145,5 70 60 52 18

65 250 125 140 67,5 57,5 50 17,5

66 240 120 134,5 65 55 48 17

67 230 115 129 62,5 52,5 46 16,5

68 220 110 123,5 60 50 44 16

69 210 105 118 57,5 47,5 42 15,5

70 200 100 112,5 55 45 40 15

71 190 95 107 52,5 42,5 38 14,5

72 180 90 101,5 50 40 36 14

73 170 85 96 47,5 37,5 34 13,5

74 160 80 90,5 45 35 32 13

75 150 75 85 42,5 32,5 30 12,5

76 140 70 79,5 40 30 28 12

77 130 65 74 37,5 27,5 26 11,5

78 120 60 68,5 35 25 24 11

79 110 55 63 32,5 22,5 22 10,5

80 100 50 57,5 30 20 20 10

Saavutatud

ringlussevõtu

määr (%) va

puit

Saavutatud

puidu

ringlussevõtu

määr (%)

Aktsiisisumma 1 tonni pakendimaterjali kohta

Pakendi-

materjal

Oodatavalt

laekuv

summa

Klaaspakend 385440

Metallpakend 301812

Muu pakend 4979

Paber- ja

kartongpakend 2178189

Plastpakend 11791576

Puitpakend 3067547

Kokku 17729542

Kui rakenduksid kõik maksimum- või miinimummäärad …

Pakendi-

materjal

Oodatavalt

laekuv

summa

Klaaspakend 700799

Metallpakend 689856

Muu pakend 6224

Paber- ja

kartongpakend 3439245

Plastpakend 15606497

Puitpakend 8764419

Kokku 29207041

Pakendi-

materjal

Oodatavalt

laekuv

summa

Klaaspakend 350400

Metallpakend 172464

Muu pakend 1432

Paber- ja

kartongpakend 1146415

Plastpakend 3468111

Puitpakend 2191105

Kokku 7329925

Miks peaksime võtma arvesse omavahendi kulu katmisel metoodikate erinevusi ISIKUSTATAV KULU

• Kõigi TKO-dega lepingu sõlminud PE-de plastpakendite kogus kokku:

34 681 tonni

• TKO-d võtavad ringlusesse 19 267 t (Sihtarv on 50%, saavutatud 56%, st täidetud 112%- liselt)

• Ringlusse võtmata: (34681 – 19267) x 800 = 12,33 miljoni euro eest.

• Seda kulu peavad ettevõtjad oma vastutusel olevaks kuluks.

METOODILISELT JUURDEARVATAV KULU EHK HINNANGULINE MAKSUAUK

• Metoodika, mille alusel anname aru EUROSTAT-le, hindab Eestis tekkivat plastijäätmete kogust umbes 1/3 võrra suuremaks ja sealt tuleb juurde veel umbes 12 miljoni suurune omavahendi kulu.

• Seda ettevõtjad omaks ei tunnista.

IV TEINE TASAND – PAKENDIJÄÄTMETE AKTSIIS

Arvestades, et sihtarvud on saavutatud pea kõigi pakendimaterjali liikide lõikes, ei laeku sellelt aktsiisitasandilt reaalselt aktsiisi või jääb laekumine väga madalaks. Tasand on siiski vajalik, et stimuleerida ringlussevõtu suurendamist.

V MAKSUAUGU HINNANG JA SAMMUD SELLE VÄHENDAMISEKS • Slaidil, kus selgitatakse ettevõtjate nõustumist pakendiga seotud

kuludega, on näha, et konkreetsete ettevõtetega seotavad pakendijäätmete kogused on oluliselt väiksemad hinnanguliselt tekkivate pakendijäätmete kogustest.

• Maksustada on võimalik vaid isikutega seotud koguseid.

• Seetõttu on oluline tegeleda sellega, et Pakendiregistris oleks isikustatult arvel oluliselt enam pakendit ja pakendijäätmeid, kui seal hetkel on.

Peamised põhjused, miks need arvud on erinevad ja milliste aspektidega tegeledes on võimalik maksuauku vähendada, on toodud järgmisel slaidil.

Peamised põhjused, miks Pakise ja EUROSTAT-i andmed erinevad … • Jäätmeuuringute käigus võisid pakendi kaalumisel tekkida vead – niiske ja

määrdunud pakendi kaal tekitab koguse ülehindamisefekti.

• Kui aasta lõpus selgub, et TKO-ga tehtud lepingul sai pakendi kogus liiga väike, ei pruugi TKO olla huvitatud koguse suurendamisest, kui tal ei ole selleks limiiti;

• Ka PE-d ise võivad olla huvitatud oma koguste näitamisest väiksematena, kui need tegelikult on. Sel juhul saab kokku hoida teenustasusid. MTA kontroll on ebatõenäoline.

• Eesti sees toimuvat töötlemisprotsessi on võimalik detailselt kontrollida, samas töödeldakse 3/5 palstist väljaspool Eestit ja seda on keeruline kontrollida. Võimalik on ka, et kogus läheb arvesse kahekordselt – nagu väljaspool Eestit töödeldav ja samas ka kas nagu Eestis põletatud või ladestatud kogus.

• Väikeste ettevõtete kogused on pildilt väljas, kuna kuni 100 kg pakendist ei pidanud ettevõtjad aru andma.

• Postiga ja E-kaubandusega Eestisse saabuva kauba pakend ei kajastu registris.

VI PAKUTUD SÜSTEEMI ERINEVUSED MUUDEST EL RIIKIDES RAKENDATUD SÜSTEEMIDEST

• Arvestades Eestis kehtivat pakendiaktsiisi süsteemi, milles on hõlmatud kõik pakendimaterjali liigid, on põhjendatud mitte lõhkuda juba turul saavutatut. Seega on ka uues versioonis hõlmatud kõik pakendimaterjali liigid – see ei ole EL-s tavaline;

• Maksustamine toimub kahel tasandil. Esimese tasandi aktsiis ehk pakendiaktsiis suunab vähendama pakendikoguseid ja kasutama keskkonnasõbralikumaid materjale, samuti rakendama võimalusel korduskasutust, pandisüsteemi ja teiseseid materjale. Teise tasandi aktsiis suunab ühinema TKO-dega ja võtma ringlusesse võimalikult suurel määral materjali. Sellist lahendust mujal EL-s rakendatud ei ole;

• Maksumäärad on konstrueeritud selliselt, et need on pöördvõrdeliselt seotud ringlussevõtuga. Määrad kehtivad kogu turu ja mõlema tasandi kohta, luues nii turul pigem koostööd ja ühtset huvi vähendada maksumäärasid kui et turgu lõhkuvat konkurentsi. Sellist lahendust ei ole rakendatud mitte üheski EL riigis.

VII AKTSIISI OODATAV MÕJU ETTEVÕTETELE TEGEVUSALADE LÕIKES Koormus tegevusala kohta

• Pakendiaktsiisi koormusest suurim osa langeb hulgi- ja jaekaubandusele, kokku umbes pool kogu aktsiisi koormusest (vastavalt 34,6% ja 15,6%);

• Ülejäänud osast pool langeb kolmele tegevusalale: toidutööstusele (15,3%), joogitööstusele (6,8%) ja puidutööstusele (5,7%);

• Järgnevad mineraalide tootmine, keemiatööstus, kummi ja plasti töötlemine ja metallide töötlemine, mis omakorda hõlmavad järele jäävast osast poole;

• Ülejäänud tegevusalade koormus on väiksem.

Pakendiaktsiisi kulu jaotus tegevusalade lõikes

Võrdlus kasumiga

• Ettevõtete kasumit koormab aktsiis enim hulgikaubanduses ja metalltoodete tootmises, aga ka joogitootmises ja keemiatööstuses.

• Neil tegevusaladel moodustab pakendiaktsiis 10% või enam ettevõtete kasumist (maksimum maksumäärade alusel arvutades) ja seda võib lugeda suureks kuluks.

Kulu edasikandmise võimalus elanikele

• Arvestades, et pakendiaktsiisi kogukuluks kujuneb kuni 20 miljonit eurot ja Eestis on kokku umbes 1 miljon maksevõimelist isikut (tööealised + pensionärid), kujuneb pakendiaktsiisi kulu ühe maksevõimelise isiku kohta umbes 20 euro suuruseks aastas.

• See jaotub kõigile toodetele, mille hind kasvab selle tõttu mõne sendi võrra. Sellist kulukasvu ei saa lugeda määravaks ostuotsuste tegemisel ja seega peaks kulu olema tervenisti edasi suunatav elanikele.

VII OOTAME TAGASISIDET

• Ettepanekud pakendimaterjalide loetelu sisustamiseks.

• Ettepanekud maksumäärade osas, mis oleks sobivam ja aktsepteeritavam.

• Kas ja milliseid soodustusi võiks teha väikestele PE-dele?

• Mis võimalusi näete, kuidas müügipakendi ringlussevõttu suurendada (lisaks liigiti kogumise ja tekkekohalt kogumise süsteemi parandamisele ja ringlussevõtu võimekuse suurendamisele)?

TÄNAN KUULAMAST!