Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 21. märtsi 2022. a määruse nr 23 „Ettevõtja rakendusuuringute määrus“ muutmine

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Rahandusministeerium

[email protected]

Suur-Ameerika 1

10122, Tallinn

Meie 24.05.2024 nr 2-2/1465-1

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 21.

märtsi 2022. a määruse nr 23 „Ettevõtja

rakendusuuringute määrus“ muutmine

Austatud rahandusminister

Edastame kooskõlastamiseks ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 21. märtsi 2022. a määruse

nr 23 „Ettevõtja rakendusuuringute määrus“ muutmise määruse eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiit Riisalo

majandus- ja infotehnoloogiaminister

Lisad: 1) määruse muutmise eelnõu;

2) määruse muutmise eelnõu seletuskiri.

Mikk Vahtrus

625 6389 [email protected]

MÄÄRUSE EELNÕU

23.05.2024

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 21. märtsi

2022. a määruse nr 23 „Ettevõtja

rakendusuuringute määrus“ muutmine

Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõike 3 ja riigieelarve seaduse § 531

lõike 1 alusel.

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 21. märtsi 2022. a määruses nr 23 „Ettevõtja

rakendusuuringute määrus“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõike 2 punktis 2 asendatakse tekstiosa „nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa

Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352,

24.12.2013, lk 1–8)“ tekstiosaga „2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu

artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023)“;

2) paragrahvi 2 lõike 2 punktist 2 jäetakse välja sõnad „väike- ja keskmise suurusega ettevõtjatele

(edaspidi VKE) antav“;

3) paragrahvi 4 punkti 7 täiendatakse pärast sõna „tegevusplaani,“ tekstiosaga

„intellektuaalomandi strateegia kirjeldust ja selle kaitsmise planeerimist,“;

4) paragrahvi 8 lõike 3 punktis 1 asendatakse sõna „VKE“ tekstiosaga „väike- ja keskmise

suurusega ettevõtja,“;

5) paragrahvi 10 lõige 9 sõnastatakse järgmiselt:

„(9) Toetuse maksimaalne osakaal § 8 lõike 1 punktis 4 nimetatud intellektuaalomandi esmakaitse

taotlemisel on:

1) 50 protsenti abikõlblikest kuludest, kui toetust antakse kooskõlas üldise grupierandi määruse

artikliga 28;

2) 80 protsenti abikõlblikest kuludest, kui toetust antakse kooskõlas vähese tähtsusega abi

määrusega.“;

6) paragrahvi 11 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt :

„(2) Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse esitamise kuupäevast või taotluse rahuldamise

otsuses sätestatud hilisemast kuupäevast, kuid mitte hiljem kui neli kuud taotluse rahuldamise

otsuse tegemise kuupäevast, ning lõppeb taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuupäeval.“;

7) paragrahvi 12 lõikest 8 jäetakse välja teine lause;

8) paragrahvi 14 lõike 6 esimeses lauses asendatakse tekstiosa „jooksva majandusaasta ja kahe

eelneva majandusaasta jooksul kokku ületada 200 000 eurot“ tekstiosaga „ületada vähese

tähtsusega abi määruse artikli 3 lõikes 2 sätestatud piirmäära“;

9) paragrahvi 14 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks;

10) paragrahvi 18 lõike 6 punkti 3 täiendatakse pärast sõna „kogemusi,“ tekstiosaga

„intellektuaalomandi strateegia asjakohasust ja läbimõeldust,“;

11) paragrahvi 20 lõige 22 tunnistatakse kehtetuks;

12) paragrahvi 21 lõike 1 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;

13) paragrahvi 21 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel antud toetusest arvestatakse maha samale tegevusele

käesoleva määruse alusel varasemalt saadud ning teistest avaliku sektori allikatest saadav

riigiabi.“;

14) paragrahvi 22 lõige 31 tunnistatakse kehtetuks;

15) paragrahvi 29 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) 2024. a juunis vastu võetud § 4 punkti 7, § 11 lõike 2 ja § 18 lõike 6 punkti 3 muudatusi

rakendatakse projektidele, mille osas on taotlus esitatud pärast nimetatud muudatuste jõustumist.“.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiit Riisalo

majandus- ja infotehnoloogiaminister

23.05.2024

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 21. märtsi 2022. a määruse nr 23 „Ettevõtja

rakendusuuringute määrus“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Määruse eelnõuga muudetakse ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 21. märtsi 2022. a määrust

nr 23 „Ettevõtja rakendusuuringute määrus“1 (edaspidi määrus). Määruse muutmisega

lihtsustatakse toetuse andmist üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektidele (edaspidi

IPCEI projektid), võttes neilt ära kohustuse taotleda iga-aastaselt atmosfääriõhu kaitse seaduse

alusel toetust ja kohustuse taotleda toetust teistest toetusskeemidest. Lisaks muudetakse

eelnõuga intellektuaalomandi esmakaitsega seotud sätteid.

IPCEI projekte iseloomustab nende suur maht või ulatus ja/või suur riski või finantsosalus.

Selliseid projekte on Eestis hetkel kaks – Stargate Hydrogen Solutions OÜ (projekti maksumus

54,029 miljonit eurot) ja Elcogen AS (projekti maksumus 25,352 miljonit eurot). Lisandumas

on veel Skeleton Technologies OÜ projekt. Projektidele on antud abi üksikabi loa alusel

vastavalt Euroopa Komisjoni teatisele „Kriteeriumid, mis võimaldavad analüüsida

üleeuroopalise tähtsusega projektide elluviimise toetamiseks antava riigiabi kokkusobivust

siseturuga.“2 (edaspidi IPCEI teatis).

IPCEI projektide toetamisel kinnitas Vabariigi Valitsus üldised põhimõtted, millest ühena nähti

ette, et IPCEI-s osalevad ettevõtjad taotlevad toetust meetmetest ja Euroopa Liidu

programmidest, mis võivad olla asjakohased IPCEI projektide eri etappide elluviimiseks.

Vabariigi Valitsuse kinnitatud põhimõtetes on välja toodud järgmised võimalikud

rahastamisallikad:

 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hallatava rakendusuuringute programmi

(RUP), sh Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi teadus- ja arendustegevuse

(TA) meetmed;

 Ida-Viru ettevõtluse teadmusmahukuse toetus;

 CO2 kauplemistulu aastatel 2022–2026;

 potentsiaalselt programmi „Euroopa horisont“ raames avanevates vesiniku valdkonna

partnerluse taotlusvoorudes edukaks osutumisel saadavad eelarvevahendid.

Tänaseks on selgunud, et loetletud rahastusallikatel on mitmeid piiranguid, mis ei võimalda

seatud põhimõtteid järgida:

1) Võimalike rahastamisallikate piiritletus

Kuigi Vabariigi Valitsuse protokollilise otsusega on nähtud ette võimalus suunata taotlejaid

taotlema toetust ka teistesse meetmetesse nagu Horisont jt, siis reaalsuses on taotlejad piiritletud

üksnes rahastamisinstrumentidega, mille raames on lubatud anda abi IPCEI teatise alusel.

1 RT I, 05.07.2023, 323 2 Komisjoni teatis „Kriteeriumid, mis võimaldavad analüüsida üleeuroopalise tähtsusega projektide elluviimise

toetamiseks antava riigiabi kokkusobivust siseturuga“

Antud teatis sätestab konkreetsed abikõlblikud kulud, mis on olnud aluseks projekti

finantseerimisvajaku ja toetuse määra arvestamisel, mis on liikmesriigile siduvad abi andmisel.

Liikmesriigina ei ole meil võimalik mõjutada, millised võimalikke abisid Euroopa Komisjon

enda abimeetmetesse sisse arvestab ning samuti ei ole Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumil alternatiivseid meetmeid, millest IPCEI Riigiabi loa saanud

ettevõtted saaksid rahastust taotleda. Samuti on suur osa teadus- ja arendusmeetmetest kas

kitsalt suunatud teaduse arendamisele (Haridus- ja Teadusministeeriumi suuna meetmed) või

turule lähedasemale tootearendusele (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

tootearenduse meede) või on taotlemisel olevad toetuse summad sedavõrd marginaalsed, et

katavad vaid väikese osa ettevõtete projektide finantseerimisvajakust (vastavalt 16,921 mln

Elcogen AS ja 29,165 mln Stargate Hydrogen Solutions). Näiteks on Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi rakendusuuringute programmi maksimaalne toetuse summa

2 miljonit eurot.

2) Ajaline surve

Nimelt ei ole mitmed liikmesriikidest, kes on eelpool välja toodud Stargate Hydrogen Solutions

OÜ ja Elcogen AS projektides otsesteks partneriteks, saanud enda tegevustega alustada.

2023. a detsembri seisuga ei olnud veel elluviimist alustanud suur hulk väljavalitud Hy2Tech

projektidest:

 TF (technology field) 1 puhul Belgia, Prantsusmaa, Austria ja Eesti projektidest oli

saanud riigipoolse rahastamise 10 projekti 21-st.

 TF2 puhul Austria, Hollandi ja Prantsusmaa projektidest oli saanud riigipoolse

rahastamise 5 projekti 17-st.

 TF3 puhul Taani, Soome ja Prantsusmaa projektidest oli saanud riigipoolse rahastamise

4 projekti 9-st.

 TF4 puhul Taani, Soome, Prantsusmaa ja Austria projektidest oli saanud riigipoolse

rahastamise 4 projekti 13-st.

See tähendab, et nii Stargate Hydrogen Solutions OÜ kui ka Elcogen AS ei ole saanud

projektidega edasi liikuda algselt planeeritud ajagraafikus. Viibimisi võib tekkida veelgi. Kuna

riigiabi luba võimaldab erinevate tehnoloogiavaldkondade alla kuuluvaid projekte viia ellu

vastavalt kuni 2028/2029. a, siis ei pruugi projektid enda teadus- ja arendustegevusi saada

lõpetatud Õiglase Ülemineku Fondi ajalises raamistikus – kuni 2026. a.

3) Regionaalne piiritletus

Õiglase Ülemineku Fondi tegevused on rangelt regionaalselt piiritletud. Elcogen AS on algses

Euroopa Komisjonile esitatud IPCEI projektis ette näinud piloteerimisfaasile järgnevana tehase

ehitamist Tallinnasse, mitte Ida-Virumaale. Stargate Hydrogen Solution OÜ on IPCEI projektis

planeerinud Ida-Virumaale rajada gigatehase, mis enda olemuselt ei ole mitte piloottaristu vaid

masstootmistehas, mille rahastamisel rakenduks määrus “Ida-Viru ettevõtluse investeeringute

toetus”, kus tegevused on ette nähtud lõppema juba 2026 augustis. Samas ei jõua selleks ajaks

ettevõte lõpetada IPCEI tegevusi nagu rakendusuuring, tootearendus, teostatavusuuring ja

nendega seotud IO esmakaitse.

Kehtiva määruse § 20 lõige 22 sätestab järgmist: „atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel

rahastatavate IPCEI projektide taotluse rahuldamise otsuses sätestatakse lisaks lõigetes 2 ja 21

toodud tingimustele toetuse saaja kohustus teavitada Kliimaministeeriumi moodustatud lubatud

heitkoguse ühikute enampakkumise vahendite kasutamise seirekomisjoni meetmetest ja

Euroopa Liidu programmidest ning taotlusvoorudest, millest kavatsetakse taotleda toetust

IPCEI projektiga seotud kulude katteks ja esitada hiljemalt projektiga seotud tegevuste

lõpetamisel ülevaade kavandatud esmasest tööstuslikust kasutuselevõtust ja tootmistegevusest

Eestis.“ Eelpool toodud põhjustel ei ole võimalik IPCEI projektiga seotud kulusid katta teistest

meetmetest või Euroopa Liidu programmidest, seega ei ole mõistlik antud sätet rakendada.

Samas jääb kehtima määruse paragrahvi 26 lõike 2 punkt 15, mis sätestab, et IPCEI teatise

alusel toetuse saamisel esitab toetuse saaja info teistest toetusmeetmetest taotletud ja saadud

toetuste kohta hiljemalt üks kuu enne kalendriaasta algust. See aitab ühepoolt ära hoida

topeltfinantseerimist ja samas suunab ettevõtjaid taotlema täiendavaid projekte, mis võivad olla

seotud IPCEI projektiga.

Eelnevast tulenevalt pole ka enam põhjendatud IPCEI projektide puhul teha rahastusotsust

kalendriaasta põhiselt, kuna atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel antava toetuse summa ei

muutu, mistõttu jäetakse määrusest välja § 21 lõige 5.

Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni andmetel esitati 2023. a Eestis 273

patenditaotlust, mis oli 22% vähem kui 2022. a ning täpselt sama arv taotlusi esitati 10 aastat

tagasi. Samas Soomes, Taanis ja Rootsi oli see vastavalt 9 472, 10 812 ja 21 344. Isegi kui

taandada need numbrid rahvaarvule, siis lähiriikides, kes on meile innovatsioonipoliitikas

eeskujuks, taotletakse ligi 10 korda rohkem patente. Rakendusuuringute programm toetab uute

tehnoloogiate ja toodete arendamist, mille puhul enamasti on intellektuaalomandi kaitse oluline

ning määrab ära tulevase kasu ja annab ettevõtjale tegutsemiskindluse.

Seetõttu on oluline, et rakendusuuringute programmis toetust taotlevad ja rahastust saanud

projektidest pööratakse enam tähelepanu intellektuaalomandi kaitsele. Määruse muudatustega

soodustatakse intellektuaalomandi esmakaitset, suurendades toetuse osakaalu vähese

tähtsusega abi andmise korral. Lisaks tuleb taotlejal projektiplaanis selgitada

intellektuaalomandiga seotud aspekte, mida arvestatakse ka hindamisel.

Eelnõuga viiakse sätted, milles viidatakse vähese tähtsusega abi andmist reguleeriva Euroopa

Komisjoni määrusele nr 1407/2013 kooskõlla 1. jaanuaril 2024. a jõustunud Euroopa

Komisjoni määrusega nr 2023/2831.

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

majandusarengu osakonna arenduse ja innovatsiooni nõunik Mikk Vahtrus (625 6389,

[email protected]) ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse toetuste osakonna

tiimijuht Alice Liblik (5569 6862, [email protected].). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Gerly Lootus

([email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Määruse eelnõu koosneb 15 punktist.

Punktiga 1 muudetakse paragrahvi 1 lõike 2 punkti 2, asendades viite vähese tähtsusega abi

andmist reguleeriva Euroopa Komisjoni määrusele nr 1407/2013 viitega 1. jaanuaril 2024. a

jõustunud määrusele nr 2023/2831.

Punktiga 2 muudetakse paragrahvi 2 lõike 2 punkti 2 sõnastust, eemaldades sellest viite väike-

ja keskmise suurusega ettevõtjatele (edaspidi VKE-le), kuna grupierandi määruse artikkel 28

antaksegi vaid VKE-dele abi.

Punktiga 3 täiendatakse paragrahvis 4 projektiplaani mõistet lauseosaga „intellektuaalomandi

strateegia kirjeldust ja selle kaitsmise planeerimist“. Muudatusest tulenevalt täiendatakse ka

projektiplaani vormi, milles taotleja peab selgemalt kirjeldama, kas ja milline

intellektuaalomand projekti käigus tekib või omandatakse, kuidas toimub intellektuaalomandi

jaotus ning kuidas planeeritakse intellektuaalomandit kaitsta.

Punktiga 4 muudetakse paragrahvi 8 lõike 3 punkti 1 sõnastust, kuna lühendit „VKE“ pole

eelnevalt defineeritud.

Punktiga 5 muudetakse paragrahvi 10 lõike 9 sõnastust ning täiendatakse punktidega 1 ja 2.

Varasemalt kehtis intellektuaalomandi esmakaitseks nii grupierandi määruse artikli 28 kui ka

vähese tähtsusega abi alusel antud toetusele ühtne toetusmäär. Selleks, et soodustada

intellektuaalomandi esmakaitse taotlemist, suurendatakse muudatusega vähese tähtsusega abi

korral toetuse määra 80%-ni.

Punktiga 6 täiendatakse paragrahvi 11 lõike 2 sõnastust lauseosaga „kuid mitte hiljem kui neli

kuud taotluse rahuldamise otsuse tegemise kuupäevast“. Täienduse vajadus tuleneb asjaolust,

et määruses pole sätestatud, kui pikalt võib projekti alguse aega edasi lükata. See võib tekitada

aga olukorra, kus rahastatud projekti elluviimisega alustatakse alles aasta või poolteist hiljem,

mis aga tähendab seda, et riigieelarvelistest vahenditest antav toetus võib jääda kasutamata.

Punktiga 7 jäetakse paragrahvi 12 lõikest 8 välja teine lause, kuna eelnõuga tunnistatakse

kehtetuks § 21 lõige 5, mille alusel tehakse taotluse rahuldamise otsused kalendriaasta põhiselt.

Punktiga 8 muudetakse paragrahvi 14 lõiget 6 tulenevalt Euroopa Komisjoni määruse nr

2023/2831, milles sätestatu kohaselt muutus vähese tähtsusega abi piirmäär.

Punktiga 9 tunnistatakse kehtetuks paragrahvi 14 lõige 7, sest 1. jaanuarist 2024. a ei

summeerita vähese tähtsusega abi määruse alusel antud vähese tähtsusega abi ja Euroopa

Komisjoni määruse nr 2023/2832 alusel üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavale

ettevõtjale antud vähese tähtsusega abi määrani.

Punktiga 10 täiendatakse paragrahvi 18 lõike 6 punkti 3 sõnadega „intellektuaalomandi

strateegia asjakohasust ja läbimõeldust“. Muudatuse eesmärk on suunata taotlejaid

intellektuaalomandi kaitsmisega seotud aspektide läbi mõtlema ning ka seda hindamise käigus

sisuliselt hinnata.

Punktidega 11 ja 12 tunnistatakse kehtetuks paragrahvi 20 lõige 22 ja paragrahvi 21 lõike 1

punkt 3, lähtuvalt määruse sissejuhatavas osas toodud selgitustest.

Punktiga 13 muudetakse paragrahvi 21 lõiget 5, jättes välja kaks esimest lauset. Seletuskirja

sissejuhatavas osas kirjeldatud põhjustest tulenevalt pole põhjendatud IPCEI projektide puhul

teha rahastusotsust kalendriaasta põhiselt, kuna atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel antava

toetuse summa ei muutu.

Punktiga 14 tunnistatakse kehtetuks paragrahvi 22 lõige 31.

Punktis 15 on rakendussäte, mille kohaselt rakendatakse nõuet kajastada projektiplaanis

intellektuaalomandi strateegia kirjeldust ja selle kaitsmise planeerimist ning nõuet, mille

kohaselt peab projekti abikõlblikkuse periood algama nelja kuu jooksul taotluse rahuldamise

otsuse tegemist kuupäevast, alates muudatuste jõustumisest esitatud taotlustele. Samuti

hinnatakse intellektuaalomandi strateegia asjakohasust ja läbimõeldust projektides, mille

elluviimiseks on taotlus esitatud pärast vastava muudatuse jõustumist.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Määruse eelnõu on kooskõlas Euroopa Komisjoni järgmiste määruste ja teatisega:

1. Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108

kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks;

2. Euroopa Komisjoni määrus (EL) 2023/1315, millega muudetakse määrust

(EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat

liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks, ning määrust (EL) 2022/2473, millega

tunnistatakse teatavat liiki abi kalandus- ja vesiviljelustoodete tootmise, töötlemise ja

turustamisega tegelevatele ettevõtjatele Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja

108 kohaldamisel siseturuga kokkusobivaks;

3. Euroopa Komisjoni määrusega (EL) nr 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu

toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes;

4. Euroopa Komisjoni teatis „Kriteeriumid, mis võimaldavad analüüsida üleeuroopalist huvi

pakkuvate tähtsate projektide elluviimise toetamiseks antava riigiabi kokkusobivust

siseturuga”.

4. Määruse mõjud

Muudatustel on positiivne mõju IPCEI projektide elluviimisele, vähendades toetuse saaja

halduskoormust. Intellektuaalomandiga seotud muudatused aitavad paremini saavutada

meetme üldisemaid eesmärke, kuna suurendavad projektide hilisemat rakendatavust ja

positiivset majanduslikku mõju.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Kolme IPCEI projektile on atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel eraldatud 57,16 miljonit eurot,

millele lisandub rakendusuuringute programmist eraldatud 10 miljonit eurot. Projektide

esitatud andmetel on täiendav rahastusvajadus 1 001 024 eurot, mille ulatuses tuleb esitada

riigieelarvestrateegia 2025-2028 protsessi käigus lisataotlus atmosfääriõhu kaitse seaduse

alusel antavale toetusele. Alternatiivselt on võimalik katta puuduolev osa rakendusuuringute

programmi tekkepõhiste kulude limiidi arvelt.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi kaudu Rahandusministeeriumile

ning arvamuse avaldamiseks Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele.