Kiri

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Justiitsministeerium

Rahandusministeerium

Meie 22.05.2024 nr 2-2/1447-1

Majandus- ja infotehnoloogiaministri määruse

"Loetelu kehtestamine Euroopa Liidu

õigusaktidest, mille rikkumise korral on

võimalik esitada piiriülene kollektiivne

esindushagi, ja kollektiivse esindushagi

esitamiseks pädevate üksuste nimetamine"

eelnõu

Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks majandus- ja infotehnoloogiaministri

määruse „Loetelu kehtestamine Euroopa Liidu õigusaktidest, mille rikkumise korral on võimalik

esitada piiriülene kollektiivne esindushagi, ja kollektiivse esindushagi esitamiseks pädevate

üksuste nimetamine“ eelnõu.

Kooskõlastused ning arvamused palume esitada 15 tööpäeva jooksul eelnõu kättesaamisest

arvates.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiit Riisalo

majandus- ja infotehnoloogiaminister

Lisad: 1) eelnõu;

2) eelnõu seletuskiri.

Lisaadressaadid: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Finantsinspektsiooni

Andmekaitse Inspektsioon

Mari-Liis Aas

625 6459 [email protected]

1

EELNÕU

13.05.2024

MAJANDUS- JA INFOTEHNOLOOGIAMINISTER

MÄÄRUS

Loetelu kehtestamine Euroopa Liidu õigusaktidest, mille rikkumise korral on võimalik

esitada piiriülene kollektiivne esindushagi, ja kollektiivse esindushagi esitamiseks

pädevate üksuste nimetamine

Määrus kehtestatakse tarbijakaitseseaduse § 602 lõike 1, § 661 lõike 3 ja § 662 lõike 1 alusel.

§ 1. Reguleerimisala

Määrusega kehtestatakse loetelu Euroopa Liidu õigusaktidest, mille kauplejapoolne rikkumine

annab asjakohasele pädevale üksusele õiguse esitada teise Euroopa Liidu liikmesriigi kohtule

piiriülene kollektiivne esindushagi ja nimetatakse üksused, kes on kollektiivse esindushagi

esitamiseks pädevad.

§ 2. Euroopa Liidu õigusaktide loetelu

Euroopa Liidu õigusaktid, mille kauplejapoolne rikkumine annab §-s 3 nimetatud pädevale

üksusele asjakohases ulatuses õiguse esitada teise Euroopa Liidu liikmesriigi kohtule piiriülene

kollektiivne esindushagi, on:

1) nõukogu direktiiv 85/374/EMÜ liikmesriikide tootevastutust käsitlevate õigus- ja

haldusnormide ühtlustamise kohta (EÜT L 210, 07.08.1985, lk 29–33);

2) nõukogu direktiiv 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes (EÜT L 95,

21.04.1993, lk 29–34);

3) nõukogu määrus (EÜ) nr 2027/97 lennuettevõtja vastutuse kohta õnnetusjuhtumite puhul

(EÜT L 285, 17.10.1997, lk 1–3);

4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 98/6/EÜ tarbijakaitse kohta tarbijatele pakutavate

toodete hindade avaldamisel (EÜT L 80, 18.03.1998, lk 27–31);

5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 1999/44/EÜ tarbekaupade müügi ja nendega

seotud garantiide teatavate aspektide kohta (EÜT L 171, 07.07.1999, lk 12–16);

6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate

õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul (direktiiv elektroonilise

kaubanduse kohta) (EÜT L 178, 17.07.2000, lk 1–16) artiklite 5–7, 10 ja 11 ulatuses;

7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/83/EÜ inimtervishoius kasutatavaid ravimeid

käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta (EÜT L 311, 28.11.2001, lk 67–128) artiklite 86–90, 98

ja 100 ulatuses;

8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/95/EÜ üldise tooteohutuse kohta (EÜT L 11,

15.01.2002, lk 4–17) artiklite 3 ja 5 ulatuses;

9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/22/EÜ universaalteenuse ning kasutajate

õiguste kohta elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste puhul (universaalteenuse direktiiv) (EÜT

L 108, 24.04.2002, lk 51–77) artikli 10 ja IV peatüki ulatuses;

10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete

töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja

elektroonilist sidet käsitlev direktiiv) (EÜT L 201, 31.07.2002, lk 37– 47) artiklite 4–8 ja 13

ulatuses;

11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/65/EÜ, milles käsitletakse tarbijale

suunatud finantsteenuste kaugturustust ja millega muudetakse nõukogu direktiivi 90/619/EMÜ

ning direktiive 97/7/EÜ ja 98/27/EÜ (EÜT L 271, 09.10.2002, lk 16– 24);

2

12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste

õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja

kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (EÜT L 31, 01.02.2002, lk 1–24);

13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 261/2004, millega kehtestatakse

ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või

pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus

(EMÜ) nr 295/91 (ELT L 46, 17.02.2004, lk 1–8);

14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/29/EÜ, mis käsitleb ettevõtja ja tarbija

vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid siseturul ning millega muudetakse

nõukogu direktiivi 84/450/EMÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 97/7/EÜ,

98/27/EÜ ja 2002/65/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 2006/2004

(ebaausate kaubandustavade direktiiv) (ELT L 149, 11.06.2005, lk 22–39);

15) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/114/EÜ eksitava ja võrdleva reklaami kohta

(kodifitseeritud versioon) (ELT L 376, 27.12.2006, lk 21–27);

16) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/123/EÜ teenuste kohta siseturul (ELT L

376, 27.12.2006, lk 36–68) artiklite 20 ja 22 ulatuses;

17) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1107/2006 puudega ja liikumispuudega

isikute õiguste kohta lennureisi puhul (ELT L 204, 26.07.2006, lk 1–9);

18) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1371/2007 rongireisijate õiguste ja

kohustuste kohta (ELT L 315, 03.12.2007, lk 14–41);

19) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/48/EÜ, mis käsitleb tarbijakrediidilepinguid

ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 87/102/EMÜ (ELT L 133, 22.05.2008, lk

66–92);

20) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/122/EÜ tarbijate kaitse kohta seoses

osaajalise kasutamise õiguse, pikaajalise puhkusetoote, edasimüügi ja vahetuslepingute

teatavate aspektidega (ELT L 33, 03.02.2009, lk 10–30);

21) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1008/2008 ühenduses lennuteenuste

osutamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta (uuestisõnastamine) (ELT L 293, 31.10.2008, lk 3–

19) artikli 23 ulatuses;

22) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude

klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive

67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr

1907/2006 (ELT L 353, 31.12.2008, lk 1–1355) artiklite 1–35 ulatuses;

23) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/65/EÜ vabalt võõrandatavatesse

väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja

haldusnormide kooskõlastamise kohta (uuesti sõnastatud) (ELT L 302, 17.11.2009, lk 32–96);

24) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/72/EÜ, mis käsitleb elektrienergia siseturu

ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/54/EÜ (ELT L 211,

14.08.2009, lk 55–93) artikli 3 ja I lisa ulatuses;

25) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/73/EÜ, mis käsitleb maagaasi siseturu

ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/55/EÜ (ELT L 211,

14.08.2009, lk 94–136) artikli 3 ja I lisa ulatuses;

26) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/110/EÜ, mis käsitleb e-raha asutuste

asutamist ja tegevust ning usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalvet ning millega

muudetakse direktiive 2005/60/EÜ ja 2006/48/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv

2000/46/EÜ (ELT L 267, 10.10.2009, lk 7–17);

27) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/125/EÜ, mis käsitleb raamistiku

kehtestamist energiamõjuga toodete ökodisaini nõuete sätestamiseks (uuesti sõnastatud) (ELT

L 285, 31.10.2009, lk 10–35) artikli 14 ja I lisa ulatuses;

3

28) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/138/EÜ kindlustus- ja

edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II) (uuesti sõnastatud) (ELT

L 335, 17.12.2009, lk 1–155) artiklite 183–186 ulatuses;

29) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 392/2009 reisijate meritsi vedajate

vastutuse kohta õnnetusjuhtumite korral (ELT L 131, 28.05.2009, lk 24–46);

30) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 924/2009 piiriüleste maksete kohta

ühenduses ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2560/2001 (ELT L 266,

09.10.2009, lk 11–18);

31) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1222/2009 rehvide kütusesäästlikkuse ja

muude oluliste parameetrite märgistamise kohta (ELT L 342, 22.12.2009, lk 46–58) artiklite 4–

6 ulatuses;

32) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1223/2009 kosmeetikatoodete kohta

(uuesti sõnastatud) (ELT L 342, 22.12.2009, lk 59–209) artiklite 3–8 ja 19–21 ulatuses;

33) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste

osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta

(audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv) (ELT L 95, 15.04.2010, lk 1–24) artiklite 9–11, 19–26

ja 28b ulatuses;

34) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 66/2010 ELi ökomärgise kohta (ELT L 27,

30.01.2010, lk 1–19) artiklite 9–10 ulatuses;

35) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1177/2010, mis käsitleb meritsi ja

siseveeteedel reisijate õigusi ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2006/2004 (ELT L 334,

17.12.2010, lk 1–16);

36) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/61/EL alternatiivsete investeerimisfondide

valitsejate kohta, millega muudetakse direktiive 2003/41/EÜ ja 2009/65/EÜ ning määruseid

(EÜ) nr 1060/2009 ja (EL) nr 1095/2010 (ELT L 174, 01.07.2011, lk 1–73);

37) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/83/EL tarbija õiguste kohta, millega

muudetakse nõukogu direktiivi 93/13/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi

1999/44/EÜ ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 85/577/EMÜ ning Euroopa

Parlamendi ja nõukogu direktiiv 97/7/EÜ (ELT L 304, 22.11.2011, lk 64–88);

38) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 181/2011, mis käsitleb bussisõitjate õigusi

ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2006/2004 (ELT L 55, 28.02.2011, lk 1–12);

39) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1169/2011, milles käsitletakse toidualase

teabe esitamist tarbijatele ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi

(EÜ) nr 1924/2006 ja (EÜ) nr 1925/2006 ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni direktiiv

87/250/EMÜ, nõukogu direktiiv 90/496/EMÜ, komisjoni direktiiv 1999/10/EÜ, Euroopa

Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/13/EÜ, komisjoni direktiivid 2002/67/EÜ ja 2008/5/EÜ

ning komisjoni määrus (EÜ) nr 608/2004 (ELT L 304, 22.11.2011, lk 18–63);

40) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust,

muudetakse direktiive 2009/125/EÜ ja 2010/30/EL ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid

2004/8/EÜ ja 2006/32/EÜ (ELT L 315, 14.11.2012, lk 1–56) artiklite 9–11a ulatuses;

41) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 260/2012, millega kehtestatakse eurodes

tehtavatele kreedit- ja otsekorraldustele tehnilised ja ärilised nõuded ning muudetakse määrust

(EÜ) nr 924/2009 (ELT L 94, 30.03.2012, lk 22–37);

42) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 531/2012, mis käsitleb rändlust

üldkasutatavates mobiilsidevõrkudes liidu piires (uuesti sõnastatud) (ELT L 172, 30.06.2012,

lk 10–35);

43) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/11/EL tarbijavaidluste kohtuvälise

lahendamise kohta, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2006/2004 ja direktiivi 2009/22/EÜ

(tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise direktiiv) (ELT L 165, 18.06.2013, lk 63–79) artikli

13 ulatuses;

4

44) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 524/2013 tarbijavaidluste internetipõhise

lahendamise kohta, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2006/2004 ja direktiivi 2009/22/EÜ

(tarbijavaidluste internetipõhise lahendamise määrus) (ELT L 165, 18.06.2013, lk 1–12) artikli

14 ulatuses;

45) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/17/EL elamukinnisvaraga seotud

tarbijakrediidilepingute kohta ning millega muudetakse direktiive 2008/48/EÜ ja 2013/36/EL

ja määrust (EL) nr 1093/2010 (ELT L 60, 28.02.2014, lk 34–85);

46) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/31/EL mitteautomaatkaalude turul

kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (uuesti

sõnastatud) (ELT L 96, 29.03.2014, lk 107–148);

47) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/35/EL teatavates pingevahemikes

kasutatavate elektriseadmete turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide

õigusaktide ühtlustamise kohta (uuesti sõnastatud) (ELT L 96, 29.03.2014, lk 357–374);

48) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta

ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (uuesti sõnastatud) (ELT L 173,

12.06.2014, lk 349–496) artiklite 23–29 ulatuses;

49) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/92/EL maksekontoga seotud tasude

võrreldavuse, maksekonto vahetamise ja põhimaksekontole juurdepääsu kohta (ELT L 257,

28.08.2014, lk 214–246);

50) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1286/2014, mis käsitleb kombineeritud

jae- ja kindlustuspõhiste investeerimistoodete (PRIIPid) põhiteabedokumente (ELT L 352,

09.12.2014, lk 1–23);

51) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2015/760 Euroopa pikaajaliste

investeerimisfondide kohta (ELT L 123, 19.05.2015, lk 98–121);

52) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2015/2120, millega nähakse ette avatud

internetiühendust käsitlevad meetmed ning millega muudetakse direktiivi 2002/22/EÜ

universaalteenuse ning kasutajate õiguste kohta elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste puhul

ning määrust (EL) nr 531/2012, mis käsitleb rändlust üldkasutatavates mobiilsidevõrkudes liidu

piires (ELT L 310, 26.11.2015, lk 1–18);

53) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2015/2302, mis käsitleb pakettreise ja seotud

reisikorraldusteenuseid ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2006/2004 ja Euroopa

Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/83/EL ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv

90/314/EMÜ (ELT L 326, 11.12.2015, lk 1–33);

54) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2015/2366 makseteenuste kohta siseturul,

direktiivide 2002/65/EÜ, 2009/110/EÜ ning 2013/36/EL ja määruse (EL) nr 1093/2010

muutmise ning direktiivi 2007/64/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 337, 23.12.2015, lk

35–127);

55) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2016/97, mis käsitleb kindlustustoodete

turustamist (uuesti sõnastatud) (ELT L 26, 02.02.2016, lk 19–59) artiklite 17–24 ja 28–30

ulatuses;

56) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta

isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks

tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88);

57) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2017/745, milles käsitletakse

meditsiiniseadmeid, millega muudetakse direktiivi 2001/83/EÜ, määrust (EÜ) nr 178/2002 ja

määrust (EÜ) nr 1223/2009 ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid

90/385/EMÜ ja 93/42/EMÜ (ELT L 117, 05.05.2017, lk 1–175) II peatüki ulatuses;

58) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2017/746 in vitro

diagnostikameditsiiniseadmete kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 98/79/EÜ

ja komisjoni otsus 2010/227/EL (ELT L 117, 05.05.2017, lk 176–332) II peatüki ulatuses;

5

59) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2017/1128 võrgusisuteenuste piiriülese

kaasaskantavuse kohta siseturul (ELT L 168, 30.06.2017, lk 1–11);

60) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2017/1129, mis käsitleb väärtpaberite

avalikul pakkumisel või reguleeritud turul kauplemisele võtmisel avaldatavat prospekti ning

millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/71/EÜ (ELT L 168, 30.06.2017, lk 12–82);

61) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2017/1131 rahaturufondide kohta (ELT L 169,

30.06.2017, lk 8–45);

62) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2017/1369, millega kehtestatakse

energiamärgistuse raamistik ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2010/30/EL (ELT L 198,

28.07.2017, lk 1–23) artiklite 3–6 ulatuses;

63) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2018/302, mis käsitleb siseturul toimuvat

põhjendamatut asukohapõhist tõkestust ja muul viisil diskrimineerimist kliendi kodakondsuse,

elukoha või asukoha alusel ning millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 2006/2004 ja (EL)

2017/2394 ning direktiivi 2009/22/EÜ (ELT L 60I, 02.03.2018, lk 1–15) artiklite 3–5 ulatuses;

64) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/1972, millega kehtestatakse Euroopa

elektroonilise side seadustik (uuesti sõnastatud) (ELT L 321, 17.12.2018, lk 36–214) artiklite

88 ja 98–116 ning VI ja VIII lisa ulatuses;

65) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/770 digisisu üleandmise ja

digiteenuste osutamise lepingute teatavate aspektide kohta (ELT L 136, 22.05.2019, lk 1–27);

66) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/771 kaupade müügilepingute teatavate

aspektide kohta, millega muudetakse määrust (EL) 2017/2394 ja direktiivi 2009/22/EÜ ning

tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/44/EÜ (ELT L 136, 22.05.2019, lk 28–50).

67) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2022/1925, mis käsitleb konkurentsile avatud

ja õiglaseid turge digisektoris ning millega muudetakse direktiive (EL) 2019/1937 ja (EL)

2020/1828 (digiturgude määrus) (ELT L 265, 12.10.2022, lk 1–66);

68) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2022/2065, mis käsitleb digiteenuste ühtset

turgu ja millega muudetakse direktiivi 2000/31/EÜ (digiteenuste määrus) (ELT L 277,

27.10.2022, lk 1–102).

§ 3. Piiriülese kollektiivse esindushagi esitamiseks pädevad üksused

Paragrahvis 2 nimetatud Euroopa Liidu õigusaktide kauplejapoolsest rikkumisest tulenevat

piiriülest kollektiivset esindushagi on pädev teise Euroopa Liidu liikmesriigi kohtule esitama:

1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kogu §-s 2 nimetatu ulatuses;

2) Andmekaitse Inspektsioon § 2 punktides 10 ja 56 nimetatu ulatuses;

3) Finantsinspektsioon § 2 punktides 11, 19, 23, 26, 28, 30, 36, 45, 48–51, 54, 55, 60 ja 61

nimetatu ulatuses.

§ 4. Riigisisese kollektiivse esindushagi esitamiseks pädevad üksused

Riigisisest kollektiivset esindushagi on pädev esitama:

1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet;

2) Andmekaitse Inspektsioon tarbijakaitseseaduse § 602 lõike 5 punktis 2 sätestatud ulatuses;

3) Finantsinspektsioon tarbijakaitseseaduses § 602 lõike 5 punktis 3 sätestatud ulatuses.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiit Riisalo

majandus- ja infotehnoloogiaminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Ahti Kuningas

kantsler

1

13.05.2024

Majandus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Loetelu kehtestamine Euroopa Liidu

õigusaktidest, mille rikkumise korral on võimalik esitada piiriülene kollektiivne

esindushagi, ja kollektiivse esindushagi esitamiseks pädevate üksuste nimetamine“

eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõukohase määrusega kehtestatakse nimekiri Euroopa Liidu õigusaktidest, millega

kehtestatud regulatsiooni kauplejapoolne rikkumine annab pädevatele üksustele õiguse esitada

tarbijate, andmesubjektide või jaeinvestorite kollektiivsete huvide kaitsmiseks teise Euroopa

Liidu liikmesriigi kohtule piiriülene kollektiivne esindushagi. Ühtlasi kehtestatakse määrusega

nimekiri üksustest, kes ja millises ulatuses on selliste piiriüleste kollektiivsete esindushagide

esitamiseks pädevad ning nimetatakse üksused, kes on pädevad esitama riigisisest kollektiivset

esindushagi Eesti kohtule.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiitsministeeriumi justiitshalduspoliitika osakonna

kohtute talituse nõunik Stella Johanson ([email protected]) ning Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakonna tarbijakaitse

nõunik Mari-Liis Aas ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud

Justiitsministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Merike Koppel

([email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Käddi Tammiku

([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu on seotud Riigikogu menetluses oleva tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seadust

muutmise seaduse (kollektiivse esindushagi menetluse loomine) eelnõuga1 ja seeläbi Euroopa

Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2020/1828, mis käsitleb tarbijate kollektiivsete huvide

kaitsmise esindushagisid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2009/22/EÜ2, (edaspidi

kollektiivsete esindushagide direktiiv) ülevõtmisega Eesti riigisisesesse õigusesse.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Paragrahvis 1 määratakse kindlaks määruse reguleerimisala.

Kuivõrd määrus kehtestatakse tarbijakaitseseaduse § 602 lõike 1, § 661 lõike 3 ja § 662 lõike 1

alusel, kehtestab määrus loetelu Euroopa Liidu õigusaktidest, mille kauplejapoolne rikkumine

annab asjakohasele pädevale üksusele õiguse esitada teise Euroopa Liidu liikmesriigi kohtule

1 Kättesaadav:

https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/84bb9880-642b-4e38-95bd-

ec03ec23eddb/tsiviilkohtumenetluse-seadustiku-ja-teiste-seaduste-muutmise-seadus-kollektiivse-esindushagi-

menetluse-loomine. 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2020/1828, mis käsitleb tarbijate kollektiivsete huvide kaitsmise

esindushagisid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2009/22/EÜ, Euroopa Liidu Teataja L 409, 04.12.2020,

lk. 1–27, kättesaadav:

https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32020L1828&from=EN.

2

piiriülene kollektiivne esindushagi ja nimetab üksused, kes on nii piiriülese kui ka riigisisese

kollektiivse esindushagi esitamiseks pädevad. Määruse reguleerimisalas ei ole olukorrad, kus

kohus määrab riigisisese kollektiivse esindushagi esitamiseks pädeva üksuse ad hoc korras

tuginevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 4974 lõikele 2.

Paragrahviga 2 kehtestatakse loetelu Euroopa Liidu õigusaktidest, millega kehtestatud

regulatsiooni kauplejapoolne rikkumise annab pädevatele üksustele õiguse esitada piiriülene

kollektiivne esindushagi teise Euroopa Liidu liikmesriigi kohtule. Paragrahvi 2 loetelu

kehtestatakse kollektiivsete esindushagide direktiivi I lisas sätestatud kollektiivsete

esindushagide direktiivi kohaldamisala alusel.

Direktiivi lisas kindlaks määratud kohaldamisala on dünaamiline. See tähendab, et juhul, kui

Euroopa Liidus kehtestatakse õigusakt, mille puhul lepitakse muu hulgas kokku, et selle

rikkumisest tulenevaid vaidlusi peab saama lahendada kollektiivse esindushagi menetluses,

lisatakse see õigusakt kollektiivsete esindushagide direktiivi kohaldamisalasse. See omakorda

tähendab, et juhul kui direktiivi kohaldamisala muudetakse, tuleb muuta ka kõnesolevat

määrust ja lisada § 2 loetellu direktiivi I lisasse lisatud ELi õigusaktid. Sellisel juhul tuleb

vajaduse korral muuta ka määruse § 3 punkte 2 ja 3.

Õigusselguse huvides juhivad eelnõu koostajad siinkohal tähelepanu asjaolule, et direktiivi I

lisa ja selle alusel kavandatud eelnõukohase määruse § 2 sisaldavad tänaseks kehtetuid Euroopa

Liidu õigusakte: direktiiv 1999/44/EÜ, direktiiv 2002/22/EÜ, määrus 1371/2007, direktiiv

2009/72/EÜ, määrus (EÜ) nr 924/2009, määrus (EÜ) nr 1222/2009 ja määrus (EL) 531/2012.

Põhjus, miks nimetatud loetelud sisaldavad viiteid kehtetutele õigusaktidele seisneb selles, et

kehtetuks tunnistamine on toimunud uuesti sõnastamise kaudu, ehk varasema õigusakti on

kehtetuks tunnistanud uus õigusakt, mis sisaldab lauset: „Viiteid kehtetuks tunnistatud

[määrusele/direktiivile] käsitatakse viidetena käesolevale [määrusele/direktiivile] ja neid

loetakse vastavalt […] lisas esitatud vastavustabelile.“ Teisisõnu, regulatsioonile, mida varase-

malt jõustas tänaseks kehtetuks tunnistatud õigusakt, annab jõu uus kehtiv õigusakt, mis on või

peaks samuti olema kantud direktiivi I lisa ja selle alusel kavandatud eelnõukohase määruse §

2 õigusaktide loetellu.

Piiriüleste esindushagide kohaldamisala kehtestatakse Eesti õiguses seetõttu, et kuigi

riigisiseste kollektiivsete esindushagide menetluse kohaldamisala on õiguse ülene, ei saa Eesti

õigusega anda piiriülestele pädevatele üksustele direktiivi kohaldamisalast suuremat pädevust

puhuks, kui Eestis määratud piiriülene pädev üksus esitab kollektiivse esindushagi teise

liikmesriigi kohtule.

Määruses kollektiivsete esindushagide direktiivi kohaldamisala alusel sätestatud piiriüleste

kollektiivsete esindushagide kohaldamisalasse kuuluvad õigusaktid on nii määrused kui ka

direktiivid. Tuleb silmas pidada, et direktiivide sätted on saanud konkreetse liikmesriigi õiguse

osaks, st need sisalduvad konkreetse liikmesriigi seadustes. Juhul kui on tegemist võimalikult

vähe ühtlustava direktiiviga ehk Euroopa Liidu liikmesriikide õigust miinimumharmoneeriva

meetmega, võivad selle nõuded olla liikmesriikides erinevalt üle võetud.

Paragrahvis 3 sätestatakse nimekiri pädevatest üksustest, kellel on õigus esitada paragrahvis 2

nimetatud Euroopa Liidu õigusaktide rikkumise lõpetamise või õiguskaitsevahendite

kindlaksmääramise kollektiivne esindushagi teise Euroopa Liidu liikmesriigi kohtule.

Määruse tervikteksti kehtestamise ajal on §-s 3 loetletud need piiriülesed pädevad üksused,

kellele on pädevus antud seaduse alusel (TKS § 662 lg 7).

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on piiriülene pädev üksus vastavalt

tarbijakaitseseaduse § 662 lõike 7 punktile 1. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti

3

pädevus ei ole seaduse alusel piiratud ja ta on pädev esitama kollektiivseid esindushagisid kõigi

määruse § 2 loetelus sisalduvate Euroopa Liidu õigusaktide rikkumise tõttu.

Andmekaitse Inspektsioon on piiriülene pädev üksus õigusega esitada kollektiivseid

esindushagisid oma vastutusvaldkonda reguleerivate määruse §-s 2 loetletud Euroopa Liidu

õigusaktide rikkumise tõttu tarbijakaitseseaduse § 662 lõike 7 punkti 2 ja isikuandmete kaitse

seaduse § 21 alusel. Vastavad kollektiivsete esindushagide direktiivi I lisas sisalduvad Euroopa

Liidu õigusaktid on loetletud määruse § 3 punktis 2.

Finantsinspektsioonile on antud pädevus esitada piiriüleseid kollektiivseid esindushagisid oma

vastutusvaldkonda reguleeriva õigusakti rikkumise tõttu tarbijakaitseseaduse § 662 lg 7 p 3 ja

finantsinspektsiooni seaduse § 6 lg 14 alusel. Vastavad kollektiivsete esindushagide direktiivi I

lisas sisalduvad Euroopa Liidu õigusaktid on loetletud määruse § 3 punktis 3.

Tarbijakaitseseaduse § 662 lõikes 2 on sätestatud juriidilisest isikust piiriüleste pädevatele

üksustele esitatavad nõuded. Need nõuded tulenevad kollektiivsete esindushagide direktiivi

artikli 4 lõikest 3 ja on ühetaolised kogu Euroopa Liidus. Piiriüleste pädevate üksuste

taotluspõhise määramise kord on sätestatud tarbijakaitseseaduse § 662 lõigetes 3–6. Sama

paragrahvi lõike 7 punkti 4 kohaselt on võimalik piiriülese pädeva üksuse staatust taotleda peale

juba seaduse alusel (tarbijakaitseseaduse § 662 lõike 7 punktid 1–3) määratud Tarbijakaitse- ja

Tehnilise Järelevalve Ameti, Andmekaitse Inspektsiooni ja Finantsinspektsiooni ka muudel

valitsusasutustel nende vastutusvaldkonnas.

Kuivõrd määruse kehtestamise ajal ei saa ühtki taotluse alusel määratavat piiriülest pädevat

üksust veel olemas olla, ei saa määruse terviktekstis selle kehtestamise ajal selliste piiriüleste

pädevate üksuste nimekirja esitada ning määrust täiendatakse vastavalt tulevikus, kui piiriülese

pädeva üksuse staatust taotletakse ja taotlejale see staatus antakse.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium edastab tunnustatud piiriüleste pädevate üksuste

nimekirja ja nende põhikirjajärgsed eesmärgid Euroopa Komisjonile. Ministeerium teavitab

Euroopa Komisjoni ka nimekirjas tehtud muudatustest (tarbijakaitseseaduse § 662 lõige 9).

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium teeb oma veebilehel kättesaadavaks Euroopa

Komisjoni koostatud piiriüleste pädevate üksuste koondnimekirja, esitades selleks lingi

Euroopa Komisjoni asjaomasele veebilehele (tarbijakaitseseaduse § 662 lõige 10).

Paragrahvis 4 määratakse riigisisese pädevusega üksused.

Määruse tervikteksti kehtestamisel kantakse riigisiseste pädevate üksuste nimekirja

tarbijakaitseseaduse § 602 lõike 5 alusel üksnes need pädevad üksused, kellele antakse pädevus

nimetatud sätte alusel, st Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Andmekaitse

Inspektsioon ja Finantsinspektsioon.

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile on antud pädevus esitada riigisiseseid

kollektiivseid esindushagisid tarbijakaitseseaduse § 602 lõike 5 punkti 1 alusel kõigis

valdkondades. Andmekaitse Inspektsioonile on antud pädevus esitada riigisiseseid

kollektiivseid esindushagisid oma vastutusala reguleeriva õigusakti rikkumise peale

tarbijakaitseseaduse § 602 lõike 5 punkti 2 ja isikuandmete kaitse seaduse § 21 alusel.

Finantsinspektsioonile on antud pädevus esitada riigisiseseid kollektiivseid esindushagisid

Finantsinspektsiooni seaduse § 2 lõikes 1 loetletud õigusaktide rikkumise peale

tarbijakaitseseaduse § 602 lõike 5 punkti 3 ja finantsinspektsiooni seaduse § 6 lõike 14 alusel.

Riigisisesele pädevale üksusele esitatavad nõuded tulenevad tarbijakaitseseaduse § 602 lõikest

2. Riigisisesed pädevad üksused määratakse taotluse alusel ja pädeva üksuse määramisele

kohaldatakse sama paragrahvi lõike 4 kohaselt tarbijakaitseseaduse § 662 lõikeid 4, 5 ja 10–12.

Tarbijakaitseseaduse § 602 lõike 5 punkti 4 kohaselt võib riigisiseseks pädevaks üksuseks

4

taotluse alusel määrata peale juba seaduse alusel määratud Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ameti, Andmekaitse Inspektsiooni ja Finantsinspektsiooni ka muu valitsusasutuse

tema vastutusvaldkonnas (tarbijakaitseseaduse § 602 lõike 5 punktid 1–3).

Kuivõrd määruse kehtestamise ajal ei saa taotluse alusel pädevaid üksuseid veel määrata, ei saa

terviktekstiga ka selliste pädevate üksuste nimekirja kehtestada ning määrust täiendatakse

vastavalt tulevikus, kui riigisisese pädeva üksuse staatust taotletakse ja taotlejale see staatus

antakse.

Pädevate üksususte nimekiri tuleb tarbijakaitseseaduse § 602 lõike 6 kohaselt teha

kättesaadavaks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi veebilehel.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on seotud kollektiivsete esindushagide direktiivi ülevõtmisega Eesti riigisisesesse

õigusesse. Eelnõukohase määruse andmine tagab ühes Riigikogus menetletavate

tarbijakaitseseaduse muudatuste jõustumisega Eesti riigisisese õiguse vastavuse nimetatud

direktiivi ulatuses Euroopa Liidu õigusele.

4. Määruse mõjud

Mõju on hinnatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seaduse (kollektiivsete esindushagide menetluse loomine) seletuskirja punktides 6 ja

7.3

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulutused ja määruse

rakendamise eeldatavad tulud

Määruse rakendamisega ei kaasne lisategevusi, kuid tuleb silmas pidada, et:

- tarbijakaitseseaduse § 662 lõike 9 kohaselt edastab Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium tunnustatud piiriüleste pädevate üksuste nimekirja ja nende

põhikirjajärgsed eesmärgid Euroopa Komisjonile. Ministeerium teavitab Euroopa Komisjoni

ka nimekirjas tehtud muudatustest;

- tarbijakaitseseaduse § 662 lõike 10 kohaselt teeb Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium oma veebilehel kättesaadavaks Euroopa Komisjoni koostatud

piiriüleste pädevate üksuste koondnimekirja, esitades selleks lingi Euroopa Komisjoni

asjaomasele veebilehele;

- tarbijakaitseseaduse § 602 lõike 6 kohaselt teeb Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

riigisiseste pädevate üksususte nimekirja kättesaadavaks oma veebilehel.

Määruse rakendamisega ei kaasne lisakulutusi ning riigieelarvesse ei laeku tulusid.

6. Määruse jõustumine

Eelnõu edasises menetluses tagatakse määruse jõustumine Riigikogu menetluses oleva

tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse (kollektiivse esindushagi

menetluse loomine) jõustumisega samaaegselt lähtuvalt haldusmenetluse seaduse § 93 lõigetest

2 ja 3.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse arvamuse avaldamiseks Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Ametile,

Andmekaitse Inspektsioonile ja Finantsinspektsioonile.

3 Seletuskiri on kättesaadav Riigikogu veebilehel SE 334 materjalide hulgas.

5

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, kes Vabariigi Valitsuse

reglemendi § 6 lõike 3 kohaselt annab õigusaktide eelnõude ja muude küsimuste korral

hinnangu ka nende rakendamisega kaasnevate kulude ja tulude kohta. Samuti esitatakse eelnõu

kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile. Teistele ministeeriumidele eelnõu

kooskõlastamiseks ei esitata, sest eelnõu ei puuduta ühegi teise ministeeriumi valitsemisala.