Perioodi 2023–2027 maaparandussüsteemi ajakohastamise, keskkonnakaitserajatise ehitamise ja eratee arendamise investeeringutoetus

MÄÄRUS

Perioodi 2023–2027 maaparandussüsteemi

ajakohastamise, keskkonnakaitserajatise ehitamise ja

eratee arendamise investeeringutoetus

Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 7

lõike 2, § 12 lõike 3 ja § 24 lõike 1 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Määruse reguleerimisala

Määrusega kehtestatakse „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava

aastateks 2023–2027“ (edaspidi strateegiakava) sekkumise 1.9.1 „Investeeringud

põllumajandusega seotud taristu (kuivendus- ja veerežiimi kahepoolsed reguleerimissüsteemid)

kaasajastamisse erasektori poolt“, sekkumise KK3 „Maaparanduslikud

keskkonnakaitserajatised“ ja sekkumise 1.9.3 KK3 „Investeeringud põllumajandusega seotud

taristu (erateed) kaasajastamisse“ raames antava maaparandussüsteemi rekonstrueerimise ja

keskkonnakaitserajatise ehitamise ning eratee ehitamise, rekonstrueerimise ja uuendamise

investeeringutoetuse (edaspidi toetus) andmise ja kasutamise tingimused ning kord.

§ 2. Toetuse andmise eesmärk

(1) Toetuse andmise eesmärgid on järgmised:

1) ajakohastada kuivendussüsteeme ja veerežiimi kahepoolseid reguleerimissüsteeme, et

kliimamuutuste tingimustes aidata kaasa põllumajandussektori vastupanuvõime ja toiduga

kindlustatuse tagamisele, vähendada põllumajandussaagi kadu ning leevendada

maaparandussüsteemi toimimisega kaasnevat negatiivset mõju;

2) tagada juurdepääs põllumajanduslikule tootmishoonele, põllumajandusmaale,

erametsamaale ja maaparandussüsteemile.

(2) Põllumajanduslikuks tootmishooneks loetakse selle määruse tähenduses

loomakasvatushoone, söödahoidla, viljakuivati, veski, põllutöömasinate remonditöökoda ning

muu hoone, mis on otseselt vajalik põllumajandustoodete tootmiseks, säilitamiseks või

esmamüügieelseks ettevalmistuseks.

EELNÕU

22.05.2024

01.11.2022

01.11.2022

2

§ 3. Riigiabi

(1) Ettevõtjale või ettevõtjast liikmele metsamaal paikneva reguleeriva võrgu ja selle

toimimiseks ja leevendamiseks vajalike muude rajatiste rekonstrueerimiseks ja ehitamiseks

ning erametsamaale juurdepääsutee ehitamiseks, rekonstrueerimiseks ja maaparandussüsteemi

teenindava tee ehitamiseks, rekonstrueerimiseks ja uuendamiseks antav toetus on riigiabi

komisjoni määruse (EL) 2022/2472, millega tunnistatakse teatavat liiki abi põllumajandus- ja

metsandussektoris ja maapiirkondades Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108

kohaldamisel siseturuga kokkusobivaks (ELT L 327, 21.12.2022, lk 1–81), artikli 49

tähenduses.

(2) Lõikes 1 nimetud tegevusega seotud § 4 lõikes 3 toodud tegevusteks antav toetus on vähese

tähtsusega abi komisjoni määruse (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise

lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831,

15.12.2023), tähenduses ja sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s

33 sätestatut.

2. peatükk

Toetuse saamiseks esitatavad nõuded ning toetuse vorm, määr ja suurus

§ 4. Toetatavad tegevused

(1) Toetust antakse järgmiste tegevuste elluviimiseks, millega panustatakse §-s 2 sätestatud

eesmärkide saavutamisse:

1) kuivendussüsteemi või veerežiimi kahepoolsesse reguleerimissüsteemi kuuluva hoone või

rajatise rekonstrueerimine maaparandusseaduses sätestatud tingimustel ja korras;

2) keskkonnakaitseks vajaliku rajatise (edaspidi keskkonnakaitserajatis) ehitamine

ehitusseadustikus või maaparandusseaduses sätestatud tingimustel ja korras;

3) põllumajanduslikule tootmishoonele, põllumajandusmaale või erametsamaale

juurdepääsutee või maaparandussüsteemi teenindava tee (edaspidi koos eratee) ning eratee

koosseisu kuuluva rajatise ehitamine, rekonstrueerimine ja uuendamine ehitusseadustikus või

maaparandusseaduses sätestatud tingimustel ja korras.

(2) Lõike 1 punktis 2 nimetatud keskkonnakaitserajatis on:

1) maaparandusseaduses sätestatud keskkonnakaitseks vajalik rajatis, sealhulgas settebassein,

puhastuslodu, eesvoolu koelmupadjand, eesvoolu soodi avamiskraav, eesvoolu põhjapais ja

eesvoolu nõlva kivipuiste;

2) muu keskkonnakaitseks vajalik rajatis, sealhulgas kaheastmeline voolusäng,

leevendusveekogu ja veetaseme reguleerimise rajatis.

(3) Koos lõikes 1 sätestatud tegevusega võib toetust anda järgmiste ehitamise,

rekonstrueerimise ja uuendamisega otseselt seotud järgmiste ettevalmistavate tegevuste

(edaspidi koos ettevalmistav töö) kohta:

1) projekteerimistöö ja projekteerimiseks vajaliku maaparanduse uurimistöö,

ehitusgeoloogilise ja -geodeetilise töö ning ehitusprojekti ekspertiisi tellimine;

2) keskkonnamõju hindamisega seotud tegevuse elluviimine, sealhulgas keskkonnamõju

hindamise litsentsi omavalt isikult turvasmuldadel kuivendussüsteemi või veerežiimi

kahepoolse reguleerimissüsteemi rekonstrueerimiseks § 5 lõike 2 kohase eksperdiarvamuse

tellimine;

3

3) lõike 1 punktides 1 ja 2 sätetatud tegevuste puhul isikult, kellel on kõrgharidus

hüdrobioloogia või ihtüoloogia erialal ja keskkonnamõjude hindamise kogemus, sealhulgas

osalemine vastavates projektides (edaspidi vee-elustiku ekspert), eksperdiarvamuse tellimine.

(4) Koos lõikes 1 sätestatud tegevusega võib toetust anda järgmiste ehitamise,

rekonstrueerimise ja uuendamisega otseselt seotud järgmiste tegevuste kohta:

1) ehitamisele ja rekonstrueerimisele maaparandusseaduse või ehitusseadustiku alusel

omanikujärelevalve tegemine (edaspidi omanikujärelevalve);

2) kuivendussüsteemi, veerežiimi kahepoolse reguleerimissüsteemi või

keskkonnakaitserajatise toimimiseks vajaliku seadme ostmine ja paigaldamine;

3) kuivendussüsteemi või veerežiimi kahepoolsesse reguleerimissüsteemi kuuluva pumpla

toimimiseks vajaliku võimsusega elektriliini projekteerimine ja ehitamine pumplast lähima

liitumispunktini ning elektrivõrguga liitumine.

(5) Toetust ei anta:

1) maaparandusseaduse § 49 lõike 9 alusel kehtestatud riigi poolt korras hoitavate

ühiseesvoolude loetelus nimetatud ühiseesvoolul asuva keskkonnakaitserajatise ehitamiseks;

2) üksnes metsamaal paikneva maaparandussüsteemi, seda teenindava eesvoolu või eesvoolu

osa rekonstrueerimiseks;

3) samas asukohas asuva sama maaparandussüsteemi osa, sealhulgas keskkonnarajatise, ja

eratee ehitamiseks, rekonstrueerimiseks või uuendamiseks, kui selleks on saadud toetust „Eesti

maaelu arengukava 2014–2020“ meetme 4 „Investeeringud materiaalsesse varasse“ tegevuse

liigi „Põllu- ja metsamajanduse taristu arendamine ja hoid“ vahenditest või strateegiakava

vahenditest, samuti muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisvahenditest või muud

tagastamatut riigiabi, välja arvatud eesvoolu puhul;

4) toetatava tegevuse elluviimiseks riigimetsas;

5) toetatava tegevuse elluviimiseks maal, mis on Harju, Rapla ja Pärnu maakonnas tehtud

maakonnaplaneeringu kohaselt määratud Rail Balticu raudtee trassi koridori asukohaks, välja

arvatud juhul, kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on Rail Balticu põhiprojektist

lähtudes andnud kõik vajaminevad ehitusload, millest nähtub, et sellele maale Rail Balticu

projektiga seotud ehitisi ei ehitata.

(6) Maa, millel toetatavat tegevust ellu viiakse, välja arvatud metsamaa, peab olema taotleja või

tema liikme valduses asjaõiguslikul või võlaõiguslikul alusel vähemalt viis aastat arvates

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (edaspidi PRIA) poolt viimase toetusosa

maksmisest. Toetatavat tegevust võib ellu viia maal, mis ei ole taotleja omandis, üksnes selle

maa omaniku nõusolekul.

(7) Metsamaa, millel toetatavat tegevust ellu viiakse, peab olema taotleja või tema liikme

omandis.

(8) Taotleja kavandatava tegevusega (edaspidi ka projekt) ei tohi alustada, sealhulgas sellega

seotud siduvaid kohustusi ei tohi olla võetud, ning toetatava tegevuse elluviimist tõendavad

dokumendid ei tohi olla väljastatud varem kui taotluse esitamise päevale järgneval päeval, välja

arvatud § 4 lõikes 3 sätestatud tegevuste puhul, mille kulu tõendavad dokumendid ei või olla

väljastatud varem kui 1. jaanuaril 2023.

§ 5. Nõuded toetatavale tegevusele

(1) Toetust antakse kuivendussüsteemi või veerežiimi kahepoolse reguleerimissüsteemi

rekonstrueerimiseks, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

1) rekonstrueeritava maaparandussüsteemi osa maa-ala ei paikne hoiualal ega kaitsealal;

4

2) rekonstrueerimistööde kavandamisse ja elluviimisesse on kaasatud vee-elustiku ekspert;

3) rekonstrueeritava maaparandussüsteemi osa maa-ala ei paikne turvasmuldadel;

4) rekonstrueeritava maaparandussüsteemi osa maa-ala asub vähemalt 400 meetri kaugusel

Natura 2000 võrgustiku alast;

5) rekonstrueeritava maaparandussüsteemi osa teenindav eesvool toimib nõuetekohaselt;

6) ehitusprojekti koostanud projekteerija on läbinud keskkonnasäästliku maaparandussüsteemi

projekteerimise koolituse.

(2) Toetust võib anda turvasmuldadel paikneva kuivendussüsteemi või veerežiimi kahepoolse

reguleerimissüsteemi rekonstrueerimiseks, kui turbakihi tüsedus on kindlaks määratud ja see

kajastub ehitusprojektis ning kui:

1) rekonstrueerimistöid viiakse ellu põllumajandusmaal veetaseme tõstmise eesmärgil ja seda

maa-ala kasutakse pärast toetatava tegevuse elluviimist rohumaana vähemalt viis aastat arvates

PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest või

2) kavandatavad tegevused on vajalikud mineraalmullas paikneva reguleeriva võrgu osa

toimimiseks ja ehitusprojektist selgub muude lahenduste ebaotstarbekus ning keskkonnamõju

hindamise litsentsi omava isiku eksperdiarvamuse kohaselt ei kaasne tegevusega

turvasmuldades kasvuhoonegaaside heite suurenemine.

(3) Kui rekonstrueeritava kuivendussüsteemi või veerežiimi kahepoolse reguleerimissüsteemi

eesvool ei toimi nõuetekohaselt, võib kuivendussüsteemi või veerežiimi kahepoolse

reguleerimissüsteemi rekonstrueerimiseks toetust anda, kui on täidetud kõik järgmised

tingimused:

1) eesvool ei toimi ja vajab rekonstrueerimist seetõttu, et eesvoolu valgala on suurenenud või

valgala hüdroloogilised karakteristikud on oluliselt muutunud või uuendustöödega ei olnud

võimalik eesvoolu vastavusse viia ning need põhjused kajastuvad ehitusprojektis;

2) koos kuivendussüsteemi või veerežiimi kahepoolse reguleerimissüsteemi

rekonstrueerimisega rekonstrueeritakse ka eesvool;

3) keskkonnaministri 15. juuni 2004. a määruse nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse

kudemis- ja elupaikade nimistu“ §-s 2 sätestatud veekogul paikneva eesvoolu puhul või juhul,

kui eesvool kattub pinnaveekogumiga, on keskkonnamõju hindamise litsentsi omav isik

koostanud keskkonnamõjude eelhinnangu, millest nähtub, et tegevusega ei kaasne olulist

keskkonnamõju ja keskkonnamõjude hindamist ei ole vaja algatada.

(4) Keskkonnakaitserajatise ehitamiseks antakse toetust, kui on täidetud kõik järgmised

tingimused:

1) keskkonnakaitserajatise koostanud projekteerija on läbinud keskkonnasäästliku

maaparandussüsteemi projekteerimise koolituse;

2) keskkonnakaitserajatise ehitusprojekti koostamisse on kaasatud vee-elustiku ekspert;

3) ehitusseadustiku alusel koostatud muu keskkonnakaitserajatise ehitusprojekt on

maaparandusseaduse § 50 kohaselt kooskõlastatud Põllumajandus- ja Toiduametiga (edaspidi

PTA).

(5) Eratee ehitamiseks, rekonstrueerimiseks ja uuendamiseks antakse toetust, kui on täidetud

kõik järgmised tingimused:

1) juurdepääsutee ja teenindav tee on eratee, mis ei ole määratud ehitusseadustiku § 94 alusel

avalikuks kasutamiseks;

2) juurdepääsutee ehitamiseks ja rekonstrueerimiseks on koostatud projekt maaeluministri

6. mai 2019. a määruses nr 45 „Maaparandussüsteemi projekteerimisnormid“ (edaspidi

maaparandussüsteemi projekteerimisnormid) sätestatud nõuete kohaselt;

3) eratee on projekteeritud kandevõimega 60–79 megapaskalit;

5

4) juurdepääsutee on juurdepääsuks põllumajandusmaale või põllumajanduslikule

tootmishoonele, mis on taotleja omandis või mida taotleja kasutab muul asjaõiguslikul või

võlaõiguslikul alusel või on juurdepääsuks taotleja või tema liikme omandis olevale

erametsamaale;

5) teenindava tee uuendamise korral on maaparanduse projekteerimise või ekspertiisi alal

tegutsev ettevõtja andnud hinnangu selle kohta, et teenindav tee vajab uuendamist ning selle

kandevõime vastab punktis 3 sätestatule.

§ 6. Toetuse vorm, suurus ja määr

(1) Toetust antakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115, millega

kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja

Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise

põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning

tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435,

06.12.2021, lk 1–186), artikli 83 lõike 1 punkti a kohaselt tegelikult tekkinud abikõlblike

kulude hüvitamisena.

(2) Toetust antakse § 4 lõikes 1 sätestatud tegevuse puhul:

1) kuni 75 protsenti kuivendussüsteemi rekonstrueerimise abikõlbliku kulu maksumusest;

2) kuni 100 protsenti keskkonnakaitserajatise ehitamise või veerežiimi kahepoolse

reguleerimissüsteemi rekonstrueerimise abikõlbliku kulu maksumusest;

3) kuni 75 protsenti eratee ehitamise, rekonstrueerimise või uuendamise abikõlbliku kulu

maksumusest, kui juurdepääsutee on juurdepääsuks põllumajandusmaale või

põllumajanduslikule tootmishoonele või teenindav tee paikneb põllumajandusmaal ning see

eratee paikneb mitme omaniku kinnisasjadel;

4) kuni 65 protsenti eratee ehitamise, rekonstrueerimise või uuendamise abikõlbliku kulu

maksumusest, kui juurdepääsutee on juurdepääsuks põllumajandusmaale või

põllumajanduslikule tootmishoonele või teenindav tee paikneb põllumajandusmaal ning see

eratee paikneb ühel kinnisasjal või sama omaniku mitmel kinnisasjal;

5) kuni 65 protsenti eratee ehitamise, rekonstrueerimise või uuendamise abikõlbliku kulu

maksumusest, kui juurdepääsutee on juurdepääsuks erametsamaale või teenindav tee paikneb

metsamaal ja taotleja ei taga metsamaale tasuta juurdepääsu ning see eratee ei täida metsa

mitmekülgse kasutamise eesmärki;

6) kuni 100 protsenti eratee ehitamise, rekonstrueerimise või uuendamise abikõlbliku kulu

maksumusest, kui juurdepääsutee on juurdepääsuks erametsamaale või teenindav tee paikneb

metsamaal ja taotleja tagab tasuta juurdepääsu metsamaale ja sellel asuvale juurdepääsuteele

ning juurdepääsutee täidab metsa mitmekülgse kasutamise eesmärki.

(3) Kui koos kuivendussüsteemi või veerežiimi kahepoolse reguleerimissüsteemi

rekonstrueerimisega tuleb rekonstrueerida ka selle süsteemi eesvool, antakse eesvoolu

rekonstrueerimiseks toetust sama toetusmäära ulatuses.

(4) Toetuse maksimaalne suurus ühe taotleja kohta on 520 000 eurot strateegiakava

programmiperioodil kõikide maaparanduslike sekkumiste kohta kokku.

(5) Eratee ehitamiseks, rekonstrueerimiseks ja uuendamiseks antava toetuse maksimaalne

suurus ühe taotleja kohta on 60 000 eurot strateegiakava programmiperioodil.

(6) Ühte kontserni kuuluvad ettevõtjad või konkurentsiseaduse § 2 lõike 4 tähenduses valitseva

mõju kaudu üksteisega seotud ettevõtjad ei saa kokku taotleda toetust rohkem kui lõigetes 4 ja

5 sätestatud suuruses strateegiakava perioodil.

6

(7) Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad,

kes on omavahel seotud komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artikli 2 lõike 2 kohaselt.

(8) Vähese tähtsusega abi puhul ei tohi ühele ettevõtjale toetuse andmisele vahetult eelnenud

kolme aasta pikkuse perioodi jooksul antud vähese tähtsusega abi koos taotletava toetusega

ületada vähese tähtsusega abi ülemmäära 300 000 eurot.

(9) Vähese tähtsusega abi andmisel võetakse arvesse komisjoni määruse (EL) 2023/2831

artiklis 5 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi

kumuleerimisreegleid.

§ 7. Abikõlblikud kulud

(1) Abikõlblikud on projekti elluviimiseks vajalikud kulud, sealhulgas Euroopa Maaelu Arengu

Põllumajandusfondi (edaspidi EAFRD) toetuse abil elluviidava tegevuse komisjoni

rakendusmääruses (EL) 2022/129, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2021/2115 kohaseid õliseemnete, puuvilla ja veinivalmistamise kõrvalsaadustega

seotud sekkumisviise ning liidu toetuse ja ÜPP strateegiakavadega seotud teavitamis-,

avalikustamis- ja nähtavusnõudeid käsitlevad normid (ELT L 20, 31.01.2022, lk 197–205),

sätestatud nõuete kohaseks tähistamiseks kasutatava sümboli ja teavitustegevuse kulud, mis on

tehtud sihtotstarbeliselt, mõistlikult ja majanduslikult soodsaimal viisil ning kooskõlas Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikliga 73 ning mis on vajalikud toetuse

eesmärgi saavutamiseks.

(2) Omanikujärelevalve tegemise abikõlblik kulu on kuni viis protsenti § 4 lõikes 1 nimetatud

ehitamise või rekonstrueerimise abikõlblikust maksumusest.

(3) Abikõlblikud ei ole järgmised kulud:

1) tasu taotleja enda või tema töötaja või liikme tehtud töö eest;

2) käibemaks, kui see on käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav;

3) liisingumakse;

4) tavapärane tegevus- ja üldkulu;

5) sularahamakse, lepingu sõlmimisega või kindlustamisega seotud kulu, intress, tagatismakse

ja finantsteenustega seotud muu kulu;

6) riigilõiv, trahv, finantskaristus ning vaide- ja kohtumenetluse korral menetluskulu;

7) teostatavusuuringu kulu, välja arvatud ehitise projekteerimiseks vajalikuks

ehitusgeoloogiliseks ja -geodeetiliseks tööks tehtud kulu;

8) kasutatud seadme või masina ostmise kulu;

9) tulumaksuseaduse § 8 lõike 1 tähenduses seotud isikute vahel sõlmitud tehinguga kaasnev

kulu;

10) toetatava tegevuse elluviimise seisukohast põhjendamatu kulu, sealhulgas puittaimestiku

raieks, müügiks ja väljaveoks tehtud kulu.

§ 8. Kulude mõistlikkuse tõendamine

(1) Kui projekti eeldatav käibemaksuta maksumus on 30 000 eurot või sellest suurem, koostab

taotleja prognoosi ja viib läbi ostumenetluse enne tegevuse elluviimisega alustamist §-s 17

sätestatud viisil. Prognoosis esitatakse andmed projekti kogumaksumuse ja abikõlblike kulude

kohta, mis peavad olema põhjendatud, üksikasjalikult kirjeldatud, tuginema tegelikele

asjaolude ning vajadusel tõendatavad.

7

(2) Kui projekti eeldatav käibemaksuta maksumus on vähem kui 30 000 eurot, kuid projekti

raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara käibemaksuta maksumus ületab 5000 eurot,

ja § 4 lõikes 3 sätestatud ettevalmistava töö puhul, selgitab taotleja kulude mõistlikkuse välja

enne taotluse esitamist selles paragrahvis sätestatud viisil, arvestades § 4 lõikes 8 sätestatud

nõuet.

(3) Kui projekti raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara käibemaksuta maksumus

ületab 5000 eurot, küsib taotleja üksteisest sõltumatute pakkujate käest vähemalt kolm

võrreldavat pakkumust.

(4) Taotleja võib küsida alla kolme pakkumuse, kui kolme pakkumust küsida ei ole objektiivselt

võimalik, eelkõige kui turul puudub asjaomase töö, teenuse või vara pakkujate paljusus.

(5) Pakkumus peab sisaldama taotleja nime, pakkuja nime ja kontaktandmeid, pakkumuse

väljastamise kuupäeva ning töö, teenuse või vara üksikasjalikku kirjeldust ning käibemaksuta

ja käibemaksuga maksumust ning vajaduse korral tehniliste tingimuste loetelu, mis osutab

tehnilisele spetsifikatsioonile.

(6) Taotleja ei või küsida pakkumust endaga ega omavahel seotud isikutelt tulumaksuseaduse

§ 8 lõike 1 tähenduses.

(7) Taotleja ei või lõikes 2 sätestatud nõude eiramiseks jaotada osadeks projekti raames

tellitavat tööd või teenust või soetatavat vara, mis on funktsionaalselt koos toimiv või vajalik

sama eesmärgi saavutamiseks. Taotleja võib jaotada projekti raames tellitava töö või teenuse

või soetatava vara osadeks, kui see on objektiivsetel põhjustel õigustatud.

§ 9. Taotleja

Toetust antakse järgmistele isikutele, kelle valduses või kelle liikme valduses on maa, millel

toetatavaid tegevusi ellu viiakse:

1) füüsilisele isikule – keskkonnakaitserajatise ehitamiseks;

2) äriseadustiku tähenduses ettevõtjale, kes tegeleb omatoodetud põllumajandustoodete või

nende töötlemisel saadud toodete müügiga; 3) äriseadustiku tähenduses ettevõtjale, kelle omandis on metsamaad (edaspidi

erametsaomanikust ettevõtja) – erametsamaale juurdepääsutee ehitamiseks,

rekonstrueerimiseks ja uuendamiseks;

4) metsaseaduse § 10 lõike 5 tähenduses metsaühistule, kui toetatav tegevus vastab tema

põhikirjalisele eesmärgile (edaspidi metsaühistu) – erametsamaale juurdepääsutee ehitamiseks,

rekonstrueerimiseks ja uuendamiseks;

5) maaparandusühistule oma tegevuspiirkonnas, kui toetatav tegevus vastab tema

põhikirjalisele eesmärgile (edaspidi maaparandusühistu);

6) mittetulundusühingule, kui toetatav tegevus aitab kaasa tema põhikirjalise eesmärgi

saavutamisele – § 4 lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevuse elluviimiseks.

§ 10. Nõuded taotlejale

(1) Taotleja riikliku maksu võlg ilma intressita on väiksem kui 100 eurot või tema riikliku

maksu võla tasumine on ajatatud. Maksuvõla tasumise ajatamise korral on maksuvõlg, mille

tähtaeg on möödunud, tasutud ettenähtud summas.

(2) Taotleja suhtes ei toimu likvideerimismenetlust ega ole nimetatud pankrotiseaduse kohaselt

ajutist pankrotihaldurit või kohtuotsusega välja kuulutatud pankrotti või algatatud

sundlõpetamist ja tal ei ole kehtivat registrist kustutamise hoiatust.

8

(3) Taotleja on riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisvahenditest saadud ja

tagasimaksmisele kuulunud summa tähtajal tagasi maksnud või toetuse tagasimaksmise

ajatamise korral tasunud tagasimaksed ettenähtud summas, sealhulgas komisjoni määruse (EL)

2022/2472 artikli 1 lõike 4 punktis a nimetatud Euroopa Komisjoni otsuse ebaseaduslikuks ja

siseturuga kokkusobimatuks tunnistatud riigiabi tagasimaksmise kohta.

(4) Taotlejal ei ole kehtivat karistust karistusseadustiku §-s 491, 209, 2091, 210, 296, 298, 372,

373 või 384 sätestatud süüteo toimepanemise eest.

(5) Toetatava rajatise või hoone ehitamise ja rekonstrueerimise korral peab taotlejal olema

tegevuse elluviimiseks ehitusluba või esitatud ehitusteatis, kui see on nõutav ehitusseadustiku

või maaparandusseaduse kohaselt.

(6) Tähtajaliselt asutatud mittetulundusühingu, metsaühistu ja maaparandusühistu tähtaeg on

vähemalt viis aastat arvates PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest.

(7) Maaparandusühistu viib tegevusi ellu kooskõlas oma tegevuskavas määratud tegevuste ja

nende mahtudega.

(8) Taotleja ei ole raskustes olev ettevõtja komisjoni määruse (EL) 2022/2472 artikli 2

punkti 59 tähenduses, kui tegevusi viiakse ellu erametsamaal.

3. peatükk

Toetuse taotlemine

§ 11. Taotluse esitamine ja taotluse esitamise tähtaeg*

(1) Toetuse saamiseks esitab taotleja selleks ettenähtud tähtajal PRIA-le elektrooniliselt PRIA

e-teenuse keskkonna kaudu taotluse.

(2) PRIA teatab taotluse esitamise tähtaja ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja oma

veebilehel.

(3) Taotleja esitab iga maaparandussüsteemi kohta eraldi taotluse, kuhu koondatakse kõik selle

taotleja poolt sellel maaparandussüsteemil § 4 lõike 1 punktides 1 ja 2 kavandatavad tegevused.

Eratee ehitamiseks, rekonstrueerimiseks ja uuendamiseks esitab taotleja eraldi taotluse.

§ 12. Nõuded taotlusele

(1) Taotleja esitab taotluses järgmised andmed:

1) taotleja nimi ja registri- või isikukood ning taotleja esindaja nimi ja kontaktandmed;

2) taotluse selgelt sõnastatud sisu;

3) projekti nimetus ja eesmärk ning vastavalt projekti eripärale koguselised näitajad, nagu arv,

pindala või pikkus;

4) projekti elluviimise asukoht;

5) projekti abikõlblike kulude suurus;

6) taotletava toetuse suurus ja koguinvesteeringu suurus;

7) teave pakkumuse valikukriteeriumite kohta;

8) projekti maksumuse prognoos, kui projekti maksumus ületab 30 000 eurot.

(2) Koos taotlusega esitab taotleja järgmised andmed ja dokumendid:

9

1) kulude mõistlikkust tõendavad §-s 8 nimetatud dokumendid;

2) maa valdamise ja sellel projekti elluviimise õigust tõendav dokument, kui projekt

kavandatakse ellu viia maal, mis ei ole taotleja omandis;

3) ehitusprojekt;

4) PTA-ga kooskõlastatud ehitusprojekt, kui toetust taotletakse muu keskkonnakaitserajatise

ehitamiseks;

5) keskkonnamõjude eelhinnang, kui toetust taotletakse lõhejõel või pinnaveekogumil eesvoolu

rekonstrueerimiseks või muul juhul, kui seda nõuab õigusakt;

6) vee-elustiku eksperdi kõrgharidust tõendav dokument ja töökogemust kinnitav dokument või

nimekiri senistest töödest, millest nähtub tema keskkonnamõjude hindamise kogemus;

7) arve-saateleht või arve, mille on väljastanud isik, kellelt taotleja tellis § 4 lõikes 3 nimetatud

töö või teenuse, kui taotleja taotleb toetust ka nende kulude hüvitamiseks;

8) maaparandusühistu tegevuskava, kui toetust taotleb maaparandusühistu;

9) tõend, millest nähtub, et projekteerija on läbinud keskkonnasäästliku maaparandussüsteemi

projekteerimise koolituse;

10) kaasomaniku kirjalik nõusolek kavandatava tegevuse elluviimiseks, kui rajatis, mille kohta

toetust taotletakse, asub kaasomandis oleval maal;

11) kaasomaniku kirjalik nõusolek, kui soetatav seade paigaldatakse kaasomandis olevasse

ehitisse või kui ehitisealune maa on kaasomandis;

12) mitte varem kui taotluse esitamisele vahetult eelnenud kalendriaastal vastu võetud

mittetulundusühingu, maaparandusühistu või metsaühistu üldkoosoleku otsus, millest nähtub

tema liikmete otsus taotleda toetust, ja üldkoosolekust osavõtnute nimekiri koos igaühe

allkirjaga;

13) mittetulundusühingu, maaparandusühistu ja metsaühistu liikmete nimekiri koos nende

isiku- või registrikoodidega mitte varasema kui punktis 12 nimetatud üldkoosoleku toimumise

seisuga;

14) dokument, mis tõendab, et juurdepääsutee on juurdepääsuks põllumajandus- või

erametsamaale või põllumajanduslikule tootmishoonele, mis kuulub taotleja või

mittetulundusühingu, maaparandusühistu või metsaühistu puhul tema liikme omandisse, või

põllumajandusmaa on antud taotlejale või mittetulundusühingu või maaparandusühistu puhul

tema liikmele õiguslikul alusel kasutamiseks vähemalt viieks aastaks arvates PRIA poolt

viimase toetusosa maksmisest;

15) PTA-ga kooskõlastatud ehitusprojekt, kui toetust taotletakse juurdepääsutee ehitamiseks

või rekonstrueerimiseks;

16) teave juurdepääsutee erametsamaa kasutamise eesmärgi kohta.

4. peatükk

Taotluse menetlemine

§ 13. Taotleja ja taotluse nõuetekohasuse kontrollimine

Taotluses esitatud andmete õigsust ning taotleja, taotluse ja toetatava tegevuse toetuse saamise

nõuetele vastavust kontrollivad PRIA ja PTA.

§ 14. Taotluse hindamine

(1) PRIA hindab taotlusi järgmiselt:

1) paragrahvi 4 lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud tegevuste elluviimiseks esitatud taotlusi

hinnatakse lisas 1 „Maaparandussüsteemi ja keskkonnakaitserajatise hindamise kriteeriumid“

sätestatud hindamiskriteeriumite alusel;

2) paragrahvi 4 lõike 1 punktis 3 sätestatud tegevuse elluviimiseks esitatud taotlusi hinnatakse

lisas 2 „Eratee hindamise kriteeriumid“ sätestatud hindamiskriteeriumite alusel.

10

(2) PRIA moodustab hindamistulemuste alusel eraldi taotluste paremusjärjestused lõike 1

punktides 1 ja 2 nimetatud tegevuste kaupa, milles loetakse paremaks suurema hindepunktide

summa saanud taotlused. Võrdsete hindepunktide summadega taotluste puhul eelistatakse seda

taotlust, milles taotletava toetuse summa on väiksem.

§ 15. Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine

(1) Kui kõigi nõuetele vastavate taotluste rahastamise summa ei ületa § 14 lõike 1 punktides 1

või 2 nimetatud tegevusteks ettenähtud vahendeid, rahuldab PRIA kõik nõuetele vastavad

taotlused ja hindamiskriteeriumite miinimumnõudele vastavad taotlused selleks tegevuseks

ettenähtud vahendite piires Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse

§ 28 lõike 1 punkti 3 alusel.

(2) Kui kõigi nõuetekohaste taotluste rahastamise summa ületab § 14 lõike 1 punktides 1 või 2

nimetatud tegevusteks ettenähtud vahendeid, rahuldab PRIA selleks tegevuseks ettenähtud

vahendite piires hindamistulemuste alusel koostatud taotluste paremusjärjestusse seatud

parimad taotlused ja hindamiskriteeriumite miinimumnõudele vastavad taotlused Euroopa

Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28 lõike 1 punkti 2 alusel.

(3) Taotlus vastab hindamiskriteeriumite miinimumnõudele, kui § 4 lõike 1 punktides 1 ja 2

sätestatud tegevuste puhul on hindamisel saadud vähemalt 21 protsenti maksimaalsest

hindepunktide summast ja § 4 lõike 1 punktis 3 sätestatud tegevuse puhul on hindamisel saadud

vähemalt 25 protsenti maksimaalsest hindepunktide summast.

(4) Kui taotluse täies ulatuses rahuldamine ei ole põhjendatud taotluses sisalduvate

mitteabikõlblike kulude tõttu, võib PRIA teha taotluse osalise rahuldamise otsuse vähendades

toetuse summat Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28 lõike 5

tingimustel mitteabikõlblike kulude võrra.

(5) Kui hindamistulemuste alusel väljavalitud ja paremusjärjestusse seatud nõuetekohast

taotlust ei ole võimalik täies ulatuses rahuldada, sest taotletava toetuse suurus ületab toetuseks

ettenähtud vahendite jäägi, võib PRIA teha taotluse osalise rahuldamise otsuse tingimusel, et

viiakse ellu taotluses kavandatud tegevused ja saavutatakse toetuse andmise eesmärgid. Kui

taotleja ei ole nõus toetuse vähendamisega, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.

(6) Kui taotleja ja taotluse nõuetekohasuse kontrollimise käigus tehakse kindlaks, et taotleja,

taotlus või toetatav tegevus ei vasta toetuse saamiseks esitatud nõuetele, teeb PRIA taotluse

rahuldamata jätmise otsuse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse

§ 28 lõike 3 alusel.

(7) PRIA teeb taotluse osalise või täieliku rahuldamise otsuse või taotluse rahuldamata jätmise

otsuse 80 tööpäeva jooksul arvates taotluste esitamise tähtpäevast.

5. peatükk

Nõuded toetuse saajale ja toetuse maksmine

§ 16. Toetatava tegevuse elluviimise ja kestuse nõuded

(1) Toetuse saaja viib toetatava tegevuse ellu, sealhulgas esitab kõik tegevuse elluviimist

tõendavad dokumendid, ja võtab toetuse abil ehitatud, rekonstrueeritud, uuendatud või soetatud

11

vara sihipäraselt kasutusse kahe aasta jooksul arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse

tegemisest, kuid hiljemalt 30. juunil 2029.

(2) Taotleja teatab vähemalt kolm tööpäeva enne uuendustöö või ehitus- või

rekonstrueerimistöö tegemise algust PTA-le PRIA e-teenuse keskkonna kaudu töö tegemise aja

ja koha.

(3) Toetuse saaja tagab, et toetuse abil ehitatud, rekonstrueeritud või uuendatud rajatis toimib

nõuetekohaselt vähemalt viis aastat arvates PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest (edaspidi

koos sihipärase kasutamise periood).

(4) Lisaks lõikes 3 sätestatud kohustusele tagab toetuse saaja rekonstrueeritud

kuivendussüsteemi reguleeriva võrgu ja veerežiimi kahepoolse reguleerimissüsteemi maa-ala

sihtotstarbe säilimise ning selle põllumajandusmaa ja erametsamaa sihtotstarbe säilimise,

millele juurdepääsuks eratee ehitati või rekonstrueeriti, kuni sihipärase kasutamise perioodi

lõpuni.

§ 17. Ostumenetlus

(1) Toetuse saaja peab enne tegevuse elluviimisega alustamist korraldama projekti raames

tellitava töö või teenuse või soetatava vara mõistliku maksumuse väljaselgitamiseks

riigihangete registris ostumenetluse, kui projekti eeldatav käibemaksuta maksumus on 30 000

eurot või sellest suurem.

(2) Ostumenetluse korraldamine riigihangete registris peab vastavama järgmistele nõuetele:

1) ostumenetluse välja kuulutamisel avaldatakse riigihangete registris ostu teade, millest nähtub

ostetava tellitava töö, teenuse või soetatava vara kirjeldus, tehnilised andmed, majanduslikult

soodsaima pakkumuse väljaselgitamiseks pakkumuste hindamise kriteeriumid ja pakkumuste

esitamise tähtpäev;

2) pakkumuste esitamise tähtaeg on vähemalt 15 tööpäeva;

3) teade ostumenetluse kohta on avalik.

4) ostumenetlusega seotud teabevahetus ostumenetluse korraldaja ja pakkuja vahel, sealhulgas

ostuteatele ja sellega seotud dokumentidele juurdepääsu võimaldamine ning pakkumuste ja

selgituste esitamine, toimub riigihangete registris;

5) pakkumused võetakse vastu ja avatakse riigihangete registris;

6) punktis 1 nimetatud tingimusi ei tohi muuta pärast pakkumuste esitamise tähtaega ega

kalduda neist kõrvale parima pakkumuse valimisel;

7) PRIA esindajale antakse Vabariigi Valitsuse 31. augusti 2017. a määruse nr 137

„Riigihangete registri põhimäärus“ § 21 lõike 1 punkti 19 kohane vaatleja roll.

(3) Pakkumus peab sisaldama taotleja nime, pakkuja nime ja kontaktandmeid, pakkumuse

väljastamise kuupäeva ning töö, teenuse või vara üksikasjalikku kirjeldust ning käibemaksuta

ja käibemaksuga maksumust ning tehniliste tingimuste loetelu, mis osutab tehnilisele

spetsifikatsioonile.

(4) Taotleja ei või võtta pakkumust endaga ega omavahel seotud isikutelt tulumaksuseaduse §

8 tähenduses.

(5) Taotleja võib loobuda ostumenetluse korraldamisest riigihangete registris, kui see on

objektiivselt põhjendatud, eelkõige kui turul puudub asjaomase töö, teenuse või vara pakkujate

paljusus.

12

(6) Taotleja ei või lõikes 1 sätestatud nõude eiramiseks jaotada osadeks projekti raames

tellitavat tööd või teenust või soetatavat vara, mis on vajalik sama eesmärgi saavutamiseks, ega

soetatavat vara, mis on funktsionaalselt koos toimiv või vajalik sama eesmärgi saavutamiseks.

Taotleja võib jaotada projekti raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara osadeks, kui

see on objektiivsetel põhjustel õigustatud.

§ 18. Toetuse saaja kohustused

(1) Toetuse saaja täidab sihipärase kasutamise perioodi lõpuni järgmisi kohustusi:

1) võimaldab teha auditit, teostada järelevalvet ja teha muud toetuse saamisega seotud kontrolli

ning osutab selleks igakülgset abi, sealhulgas võimaldab viibida toetuse saaja kinnisasjal,

ehitises ja ruumis ning läbi vaadata dokumente ja vara kohapeal;

2) esitab auditi tegemiseks, järelevalve teostamiseks või muu kontrolli tegemiseks vajalikud

andmed ja dokumendid määratud tähtaja jooksul;

3) teavitab viivitamata PRIA-t taotluses esitatud või projektiga seotud andmete muutumisest

või projekti elluviimist takistavast asjaolust, sealhulgas projektiga seotud vara üleandmisest

teisele isikule;

4) näitab avalikkusele, et tegemist on EAFRD toetuse abil elluviidava tegevusega, kasutades

selleks ettenähtud sümboleid ja teavitustegevusi komisjoni rakendusmääruses (EL) 2022/129

sätestatud nõuete kohaselt;

5) raamatupidamiskohustuslane eristab selgelt oma raamatupidamises toetuse kasutamisega

seotud kulud ning neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja

maksedokumentidest;

6) esitab seiret või hindamist tegeva isiku või asutuse nõudmisel toetuse kasutamisega seotud

seireks ja hindamiseks vajalikud andmed, milleks on toetuse seirenäitajad, ning väetiste ja

taimekaitsevahendite kasutamise aja ja koguse ning võimaldab võtta maaparandussüsteemi

eesvoolust, dreenist ja keskkonnakaitserajatisest veekvaliteedi ja -elustiku seisundi

hindamiseks vajalikke analüüse;

7) strateegiakava eesmärkide täitmise tuvastamiseks nõustub osalema maaparandusseires ning

annab andmed maaparandussüsteemi ehitus- ja hoiutööde maksumuse ja mahu kohta, kui nende

andmete küsijaks on riik;

8) säilitab toetusega seotud dokumente;

9) tagab rajatise nõuetekohase hooldamise maaparandusseaduse kohaselt.

(2) Toetuse saaja vastab § 10 lõigetes 1, 3 ja 4 sätestatud nõuetele kuni PRIA poolt viimase

toetusosa maksmiseni.

(3) Toetuse saaja täidab toetuskõlblikkuse tingimusi, kui ta vastab § 10 lõikes 2 sätestatud

nõuetele sihipärase kasutamise perioodi lõpuni.

(4) Toetuse saajal peavad hiljemalt viimase maksetaotluse esitamise ajaks olema täidetud

toetuse abil soetatud, ehitatud või uuendatud vara sihipäraseks kasutamiseks vajalikud

eeldused, sealhulgas olema ehitisregistrist või maaparandussüsteemide registrist kättesaadav

ehitise kasutusluba või kasutusteatis, kui see on nõutud ehitusseadustiku või

maaparandusseaduse kohaselt.

§ 19. Maksetaotluse esitamine ja nõuded maksetaotlusele

(1) Toetuse maksmiseks esitab toetuse saaja pärast projekti täielikku või osadena elluviimist

elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu PRIA-le maksetaotluse, kui on täidetud

järgmised tingimused:

1) töö on tehtud või teenus on osutatud ja vastu võetud;

13

2) vara on soetatud või oma valdusesse või omandisse saadud ning

3) töö, teenuse või vara eest on tasutud.

(2) Toetuse saaja võib projekti kohta esitada kuni neli maksetaotlust.

(3) Toetuse saaja esitab maksetaotluses vähemalt järgmised andmed:

1) toetuse saaja nimi ja isiku- või registrikood ning selle taotluse viitenumber, mille kohta

maksetaotlus esitatakse;

2) toetuse summa, mille maksmist taotletakse;

3) teave elluviidud tegevuse maksumuse ja selle osalise või täieliku tasumise kohta;

4) teave toetatava tegevuse elluviimist tõendavate dokumentide kohta;

5) teave toetatava tegevuse kogumaksumuse muutumise kohta.

(4) Toetus saaja esitab koos maksetaotlusega järgmised tegevuse elluviimist tõendavad

dokumendid:

1) selle isiku väljastatud arve-saateleht või arve, kellelt toetuse saaja tellis teenuse või töö või

soetas vara;

2) punktis 1 nimetatud arve-saatelehel või arvel märgitud rahalise kohustuse tasumist tõendav

maksekorraldus või selle väljatrükk või arvelduskonto väljavõte;

3) selle isiku väljastatud osutatud teenuse või tehtud töö üleandmist-vastuvõtmist tõendav

dokument, kellelt toetuse saaja tellis teenuse või töö.

(5) Lõike 4 punktis 3 nimetatud üleandmist-vastuvõtmist tõendav akt peab olema

kooskõlastatud Põllumajandus- ja Toiduametiga ning omanikujärelevalve tegijaga, kui tegevus

eeldab omanikujärelevalvet, ning sellelt peab nähtuma osutatud teenuse või tehtud töö maht ja

maksumus, akti koostamise ajaks osutamata teenuse või tegemata töö maht ja maksumus ning

pakkumuses esitatud töö või teenuse maht ja maksumus.

(6) Üleandmist-vastuvõtmist tõendav akt esitatakse Põllumajandus- ja Toiduametile

kooskõlastamiseks, kui ilmastikuolud võimaldavad maastikul kontrollida osutatud teenust,

tehtud tööd või müüdud kaupa. Mittesobilikuks ilmastikuoluks loetakse olukorda, kui on

lumekate või üleujutus või külmunud pinnas, mis ei võimalda osutatud teenust, tehtud tööd või

soetatud vara kontrollida.

§ 20. Maksetaotluse kontrollimine

PRIA kontrollib vastuvõetud maksetaotluses ja §-s 19 sätestatud dokumentides esitatud

andmete õigsust ning elluviidud projekti vastavust taotluse rahuldamise otsuses sätestatule

Euroopa Liidu asjakohastele õigusaktidele ning Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika

rakendamise seadusele ja selle alusel kehtestatud õigusaktidele.

§ 21. Toetuse maksmine

(1) Toetus makstakse üksnes abikõlblike kulude hüvitamiseks ja tingimusel, et toetuse saaja on

toetatava tegevuse nõuetekohaselt ellu viinud.

(2) PRIA teeb toetuse maksmisest keeldumise otsuse Euroopa Liidu ühise

põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 13 lõike 4 alusel, kui enne toetuse maksmist

tehakse kindlaks Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28

lõikes 3 sätestatud taotluse rahuldamata jätmise alused.

14

(3) Kui enne toetuse maksmist tehakse kindlaks, et taotleja rikub toetatava tegevuse elluviimise

nõudeid või ei täida muid toetuse saamise kohustusi, võib PRIA rikkumise raskust, ulatust,

püsivust ja korduvust arvestades vähendada makstavat toetust või keelduda toetuse maksmisest

Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 13 lõike 3 alusel.

(4) PRIA teeb toetuse saaja esitatud maksetaotluse alusel toetuse maksmise otsuse sellise aja

jooksul, et toetusraha oleks võimalik kanda toetuse saaja arvelduskontole kolme kuu jooksul

arvates §-s 18 nimetatud nõuetekohaste dokumentide saamisest.

(5) PRIA teeb toetuse maksmisest keeldumise otsuse 25 tööpäeva jooksul arvates toetuse

maksmisest keeldumise aluseks olevast asjaolust teadasaamisest.

§ 22. Tegevuse rahastamine enne kulutuste tegemist

(1) Toetuse võib Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 30 lõike 1

ja lõike 3 punkti 1 kohaselt riigieelarvelistest vahenditest välja maksta pärast taotluse

rahuldamise otsuse tegemist enne töö või teenuse tellimise või vara soetamise eest tasumist

tagatist nõudmata, kui töö või teenus on lõpetatud või vara on üle antud ning toetuse saaja on

selle vastu võtnud ja selle eest tasunud vähemalt omafinantseeringuga võrdse summa ning kui

toetuse saaja on piisavalt usaldusväärne.

(2) Lõike 1 kohaselt toetuse maksmist sooviv toetuse saaja esitab pärast toetatava tegevuse

täielikku või osadena elluviimist PRIA e-teenuse keskkonna kaudu PRIA-le maksetaotluse

koos § 19 lõikes 3 nimetatud dokumentidega.

(3) PRIA teeb toetuse maksmise otsuse sellise aja jooksul, et otsuse alusel makstav raha oleks

võimalik kanda toetuse saaja arvelduskontole kahe kuu jooksul arvates lõikes 2 nimetatud

nõuetekohaste dokumentide saamisest.

(4) Paragrahvi 19 lõike 3 punktis 1 nimetatud arvel või arve-saatelehel märgitud toetatava

tegevuse abikõlblike kulude eest peab olema tasutud ning § 19 lõike 1 punktis 2 nimetatud

dokumendid peavad olema PRIA-le esitatud seitsme tööpäeva jooksul arvates toetuse

maksmise otsuse alusel makstud raha laekumisest.

§ 23. Dokumentide säilitamine

Projektiga seotud dokumente säilitab PRIA vähemalt 31. detsembrini 2039.

§ 24. Toetuse saaja andmete avalikustamine

PRIA teavitab toetuse saajat tema andmete avalikustamisest ning töötlemisest Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116, mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika

rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013

(ELT L 435, 06.12.2021, lk 187–261), artiklites 98 ja 99 sätestatud alustel ja korras.

(allkirjastatud digitaalselt)

Piret Hartman

Regionaalminister

(allkirjastatud digitaalselt)

15

Marko Gorban

Kantsler

Lisa 1 Maaparandussüsteemi ja keskkonnakaitserajatise hindamise kriteeriumid

Lisa 2 Eratee hindamise kriteeriumid

Regionaalministri xx.xx.2024 määrus nr xx „Perioodi 2023–2027 maaparandussüsteemi

ajakohastamise, keskkonnakaitserajatise ehitamise ja eratee arendamise investeeringutoetus“

Lisa 1 0.2019

määruse nr 76

MAAPARANDUSSÜSTEEMI JA KESKKONNAKAITSERAJATISE

HINDAMISE KRITEERIUMID

Jrk Hindamiskriteerium Hindepunktid

11.1 Taotleja on põllumajandustootja, kes tegeleb äriregistri andmetel

EMTAK-i1 jao A alajagudes 11–16 nimetatud tegevusega

2

2.2 Toetust taotletakse turvasmuldadel veetaseme tõstmise eesmärgil 12

3.2 Toetust taotletakse veerežiimi kahepoolse reguleerimissüsteemi

rekonstrueerimiseks

4

4.3 Toetust taotletakse sellise keskkonnakaitserajatise ehitamiseks, mis asub

veemajanduskava 2022–2027 meetmeprogrammis nimetatud veekogumi

valgalal, mida mõjutab kuivendusest tingitud koormus4

5

5.3 Toetust taotletakse kombineeritult nii hajukoormuse vähendamiseks

(settebassein, tehismärgala, suurvee kontrollsüsteem, valgväljak, eesvoolu

astmeline nõlv) kui ka elupaiku pakkuvate rajatiste (leevendustiigid,

kraavilaiendid, kruusa- ja kivipuistangud) ehitamiseks

3

6.3 Toetust taotletakse vähemalt ühe keskkonnakaitserajatise ehitamiseks 1

KOONDHINNE

1 EMTAK on justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise

kord“ lisa 16 „Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK)“.

2 Taotlejal on võimalik saada hindepunkte kas 2. või 3. hindamiskriteeriumi eest. Mõlemale

kriteeriumile vastavuse korral hindepunkte ei liideta ja hindepunktid antakse sellele kriteeriumile

vastavuse eest, mille eest on ette nähtud rohkem hindepunkte.

3 Taotlejal on võimalik saada hindepunkte kas 4., 5. või 6. hindamiskriteeriumi eest. Mitmele

kriteeriumile vastavuse korral hindepunkte ei liideta ja hindepunktid antakse sellele kriteeriumile

vastavuse eest, mille eest on ette nähtud rohkem hindepunkte.

4 Veemajanduskava 2022–2027 meetmeprogrammi kohaselt on need veekogumid, mida mõjutab

kuivendusest tingitud koormus, järgmised: Lambahanna Kobela-Antsu teest 25252 suudmeni

(1010000_2), Ahtama (1111500_1), Oidrema (1118100_1), Viru (1018200_1), Sõmeru (1075600_1),

Vädama (1103200_1), Kolga (1120900_1), Navesti lähtest Imavere-Viljandi-Karksi-Nuia maantee

sillani (1131600_1), Suuroja (1145000_1), Are Mõnuvere turbatööstusest suudmeni (1149600_2), Leisi

(1170900_1), Ambla (1084200_1), Kloostri (1100800_1), Võnnu (1105000_1), Tuudi Oidrema pkr-st

suudmeni (1117900_2), Vihterpalu lähtest Piirsalu jõeni (1101700_1), Rannamõisa (1106100_1), Lõve

(1173500_1), Vihterpalu Piirsalu jõest suudmeni (1101700_2), Kose (1067300_1).

Regionaalministri xx.xx.2024 määrus nr xx „Perioodi 2023–2027 maaparandussüsteemi

ajakohastamise, keskkonnakaitserajatise ehitamise ja eratee arendamise investeeringutoetus“

ˇ Lisa 2 nr 76

ERATEE HINDAMISE KRITEERIUMID

Jrk Hindamiskriteerium Hindepunktid

1.1 Eratee ehitatakse, rekonstrueeritakse või uuendatakse koostöövormi

(mittetulundusühing) kaudu ja see eratee on vähemalt kolme maaomaniku

omandis

5

2.1 Eratee on vähemalt kolme maaomaniku omandis 3

3.1 Eratee on vähemalt kahe maaomaniku omandis 1

4.

Eratee ehitamisel, rekonstrueerimisel või uuendamisel kasutatakse

taaskasutatud materjale

2

5. Eratee sisaldab riigiteelt mahasõitu 1

KOONDHINNE

1 Taotlejal on võimalik saada hindepunkte kas 1., 2. või 3. hindamiskriteeriumi eest. Mitmele kriteeriumile vastavuse

korral hindepunkte ei liideta ja hindepunktid antakse sellele kriteeriumile vastavuse eest, mille eest on ette nähtud

rohkem hindepunkte.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Rahandusministeerium

Kliimaministeerium

22.05.2024 nr 1.4-3/625

Regionaalministri määruse eelnõu

kooskõlastamiseks esitamine

Regionaal-ja Põllumajandusministeerium esitab Teile kooskõlastamiseks regionaalministri

määruse „Perioodi 2023–2027 maaparandussüsteemi ajakohastamise, keskkonnakaitserajatise

ehitamise ja eratee arendamise investeeringutoetus ” eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Piret Hartman

Regionaalminister

Lisad:

1. Määruse eelnõu

2. Määruse eelnõu seletuskiri

3. Määruse eelnõu lisa 1

4. Määruse eelnõu lisa 2

Reena Osolin

625 6287, [email protected]

Jaana Lepik

625 6202, [email protected]

SELETUSKIRI

Regionaalministri määruse „Perioodi 2023–2027 maaparandussüsteemi ajakohastamise,

keskkonnakaitserajatise ehitamise ja eratee arendamise investeeringutoetus” eelnõu

juurde

1. Sissejuhatus

Regionaalministri määrus „Perioodi 2023–2027 maaparandussüsteemi ajakohastamise,

keskkonnakaitserajatise ehitamise ja eratee arendamise investeeringutoetus” (edaspidi määrus)

kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (edaspidi

ELÜPS) § 7 lõike 2, § 12 lõike 3 ja § 24 lõike 1 alusel. Määrus on kooskõlas Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/21151, (edaspidi ÜPP-strateegiakavade määrus),

artikliga 73. 2023. aasta 1. jaanuaril algas uus Euroopa Liidu (edaspidi EL) eelarveperiood

2023–2027, mille kaudu on Eestil EL-i liikmesriigina võimalik osaleda ühenduse

maaelupoliitikas ja saada osa vastavatest EL-i maaelu arengu toetuste eelarvest.

Maaelu arengu toetusi antakse „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava

2023–20272ˮ (edaspidi strateegiakava) alusel, mis sai Euroopa Komisjonilt heakskiidu

11.11.2022.

Eelnõu on vajalik strateegiakava 2023–2027“ sekkumise 1.9.1 II etapi „Investeeringud

põllumajandusega seotud taristu (kuivendus- ja veerežiimi kahepoolne reguleerimissüsteem)

kaasajastamisse erasektori pooltˮ (edaspidi sekkumise 1.9.1), sekkumise KK.3

„Maaparanduslikud keskkonnakaitserajatised“ (edaspidi sekkumise KK.3) ja sekkumise 1.9.3

„Investeeringud põllumajandusega seotud taristu (erateed) kaasajastamisse“ (edaspidi

sekkumise 1.9.3) raames antava kuivendussüsteemi ja kahepoolse veerežiimi

reguleerimissüsteemi rekonstrueerimise ja keskkonnakaitserajatiste ehitamise ning erateede

ehitamise, rekonstrueerimise ja uuendamise investeeringutoetuse (edaspidi toetus)

rakendamiseks.

Toetus lähtub strateegiakava erieesmärgist 1 „Toetada põllumajandusettevõtete elujõulisust

tagavat sissetulekut ja põllumajandussektori vastupanuvõimet kogu liidus, et parandada

pikaajalist toiduga kindlustatust ja põllumajanduse mitmekesisust ning tagada

põllumajandusliku tootmise majanduslik kestlikkus liidus“ ning panustab „Põllumajanduse ja

kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ (edaspidi PõKa) esimese alaeesmärgi „Tark ja

kestlik põllumajandus, toidutootmine ja maaelu ning ohutu toit ja hoitud keskkond“

saavutamisse. Täpsemalt panustab toetus PõKa tegevussuuna 4 „Kvaliteetsed sisendid

põllumajanduses“ eesmärgi „Põllumajandusmaa võimaldab mitmekesist tootmist“

saavutamisse. Lähtuvalt PõKast tuleb põllumajanduslikus kasutuses hoida vähemalt üks miljon

hektarit põllumajandusmaad ja maaparandusalased praktikad peavad arvestama kliimamuutuste

ja keskkonnaaspektidega. Nendest seisukohtadest on lähtutud ka toetuse tingimuste

väljatöötamisel, sest 62 % kasutuses olevate põllumajandusmaade viljelusväärtus sõltub

veevarusid reguleerivate maaparandussüsteemide tehnilisest seisundist. Seega on oluline nende

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/2115, millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate

Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD)

rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse

kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 1–186). 2 Kättesaadav https://www.agri.ee/euroopa-liidu-uhise-pollumajanduspoliitika-strateegiakava-2023-2027.

maaparandussüsteemide kaasajastamine, et maandada kliimamuutuste tingimustes ilmastikust

tingitud riske põllumajandussektoris.

Valdav osa põllumajanduslikuks tootmiseks sobiv, kuid liigniiske maa on mitukümmend aastat

tagasi kuivendatud, kuid need kuivendussüsteemid vajavad pidevaid investeeringuid, et tagada

põllumajandustootmise tootmis- ja põllumajandustaristu kliimakindlus ning

keskkonnakaitselised eesmärgid. Probleemiks on ka, et kuivendussüsteemide amortiseerumise

tempo on kiirem, kui võimalused nende kaasajastamiseks ning seetõttu muldade

kasutusvõimalus väheneb ja liigniiskus suurendab muldade tihenemise riski.

Kliimamuutustega kaasnevad keerulised ja ekstreemsed ilmastikunähtused – suureneb

sademete hulk, väheneb lumikate, kevad-suvised põuaperioodid võivad suureneda ja pikeneda,

mis halvendavad taimekasvu tingimusi. Kliimamuutused ja maaparandussüsteemide

amortiseerumine koosmõjus taimekahjustajate ja -haiguste leviku ohuga suurendavad veelgi

saagi ikaldusriski. Seetõttu on oluline investeerida kuivendussüsteemide kaasajastamisse, et

vähendada põllumajandussaagi osalist või täielikku hävinemist. Kliimamuutuste tingimustes

kasvab ka vajadus veerežiimi kahepoolse reguleerimise järele ning selleks soodustatakse

toetusega veerežiimi kahepoolse reguleerimissüsteemi tegevusi.

Heas korras teede võrgustik ja juurdepääs maatulundusmaale ja põllumajanduslikele

tootmishoonetele on oluliseks eelduseks ettevõtluse arendamisel maal ning põllumajanduse- ja

metsamajanduse konkurentsivõime tõstmiseks. Ligikaudu 25% põllumajandustootjatest leiab,

et teehoid ja -ehitus vajab investeeringuid.

Määruse eelnõu alusel antava investeeringutoetuse eesmärk on parandada

maaparandussüsteemide kaasajastamise kaudu tootmistingimusi erinevates maapiirkondades,

vähendades ebasoodsast veerežiimist tingitud põllumajandustootmise riske ja leevendades

maaparandussüsteemide negatiivset keskkonnamõju keskkonnakaitserajatise ehitamise kaudu.

Samuti tagada juurdepääs põllumajandusmaale, erametsamaale, põllumajanduslikele

tootmishoonetele ja maaparandussüsteemidele erateede ehitamise, rekonstureerimise ja

uuendamise kaudu. Toetatavad tegevused on suunatud maamajanduse ettevõtluskeskkonna

tootmistingimuste parandamisele ning keskkonna-ja kliimaeesmärkide arvestamisele.

Määrusega kehtestatakse strateegiakava sekkumiste 1.9.1 II etapi, 1.9.3 ja KK3 raames antava

maaparandussüsteemi kaasajastamise, keskkonnakaitserajatiste ehitamise ning erateede

ehitamise, rekonstrueerimise ja uuendamise investeeringutoetuse andmise ja kasutamise

tingimused ja kord. Sekkumise 1.9.1 raames võib anda toetust kahte tüüpi tegevustele –

eesvoolude toimimisvõime parandamiseks (eesvoolude uuendamine I etapp) ja

tootmistingimuste parandamiseks muude maaparandussüsteemi koosseisu kuuluvate hoone ja

rajatiste rekonstrueerimiseks kliimamuutuste tingimustes, siis antud määrusega keskendutakse

kuivendatud maatulundusmaa tootmistingimuste parandamisele ehk sekkumise 1.9.1 II etapi

tegevustele. Maaparandussüsteemide rekonstrueerimisega on oluline rakendada

maaparanduslikke keskkonnakaitsemeetmeid, et leevendada kuivendussüsteemide negatiivset

mõju. Seetõttu rakendatakse koos kuivendussüsteemide ja veerežiimi kahepoolsete

reguleerimissüsteemide rekonstrueerimisega sekkumist KK3, mille raames toetatakse rajatisi,

mis leevendavad maaparandussüsteemi toimimisega kaasnevat negatiivset keskkonnamõju.

Samuti on oluline parendada maapiirkonnas erateede seisukorda (sekkumine 1.9.3).

See toetus on seotud regionaalministri 30. jaanuari 2024 a määruse nr 7 “Perioodi 2023–2027

maaparandussüsteemi eesvoolu uuendamise ning keskkonnakaitse-rajatise ehitamise ja

uuendamise investeeringutoetus” (edaspidi I etapi määrus) alusel antava toetusega. Käesoleva

määrusega antakse toetust kuivendatud põllumajandusmaal tootmistingimuste parandamiseks

kuivendussüsteemi või veerežiimi kahepoolse reguleerimissüsteemi rekonstrueerimise kaudu,

samuti antakse toetust eesvoolu rekonstrueerimiseks, mida ei ole võimalik

maaparandushoiutöödega vastavusse viia või eesvoolu karakteristikud on muutunud. Kui

eesvool ei toimi nõuetekohaselt ja seda on võimalik uuendustöödega vastavaks viia, saab

selleks toetust taotleda I etapi määruse alusel. Kahe määruse seotus ilmneb ka maksimaalses toetuse summas ühe taotleja kohta, mis võib kokku moodustada 520 000 eurot strateegiakava

programmperioodil kõikide maaparanduslike sekkumiste kohta ehk maksimaalse summa

arvestusse läheb nii käesoleva määrusega antav toetussumma kui ka I etapi määruse alusel antav

toetussumma. Lisaks on eelnõu koostamisel arvestatud seniste maaparanduse

investeeringutoetuste rakendamisel saadud kogemustega.

Strateegiakava ettevalmistamiseks tegutsesid Regionaal-ja Põllumajandusministeeriumi juures

ettevalmistav juhtkomisjon ja valdkonnapõhised töögrupid, kuhu kuulusid ka

põllumajandustootjate ja metsaomanike huvigruppide esindajad, kelle ettepanekute ja

arvamustega sekkumise väljatöötamisel arvestati.

Eelnõu ja seletuskirja koostas Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi maapoliitika ja

riigivara osakonna maaparanduse ja metsanduse valdkonnajuht Reena Osolin (625 6287,

[email protected]). Juriidilise ekspertiisi määruse eelnõule tegi Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna nõunik Jaana Lepik (566 91973,

[email protected]). Keeleliselt toimetas eelnõu Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

õigusosakonna peaspetsialist Laura Ojava (tel 625 6523, [email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb viiest peatükist ja 23 paragrahvist.

Eelnõu §-s 1 kehtestab määruse reguleerimisala.

Eelnõu eesmärk on kehtestada toetuse andmise ja kasutamise tingimused ning kord, sealhulgas

toetuse saamise täpsemad nõuded taotlejale ja toetatavale tegevusele, abikõlblikud ja

mitteabikõlblikud kulud, toetuse määr ja suurus, taotlusele esitatavad nõuded, taotluse

esitamise, taotluse menetlemise, taotluse hindamise, taotluste rahuldamise ja rahuldamata

jätmise, toetatava tegevuse elluviimise ja kasutusse võtmise nõuded, toetuse saaja muud

kohustused, maksetaotluse esitamise tingimused ja nõuded maksetaotlusele, nõuded tegevuse

rahastamisele enne kulutuste tegemist ja nõuded toetuse maksmise ja toetuse maksmisest

keeldumise ning toetuse saaja andmete avalikustamise kohta.

Eelnõu §-s 2 on sätestatud toetuse andmise eesmärk. Toetust antakse kuivendussüsteemi ja

veerežiimi kahepoolse reguleerimissüsteemi koosseisu kuuluva hoone või rajatise

rekonstrueerimiseks põllumajandussektori vastupanuvõime ja toiduga kindlustatuse tagamisele

kaasaaitamiseks kohanemaks kliimamuutustega. See aitab tagada kestliku põllumajandusmaa

kasutuse. Eestis on pea 2/3 põllumajandusmaa kasutuse olulisimaks eelduseks

maaparandussüsteemide toimivus, mistõttu on tähtis nende toimimisvõime kindlustamine ja

nende kaasajastamine eeskätt kliimamuutuste tingimustes, et põllumajandusmaad saaks

toidutootmiseks sihipäraselt ja säästlikult kasutada. Põllumajandusmaa mulla viljakuse

säilimiseks ja ilmastikust tingitud riskide maandamiseks on vajalik liigniiskusega maal

veevarusid reguleerida töökorras maaparandussüsteemide kaudu. Samuti on toetuse andmise

eesmärgiks leevendada maaparandussüsteemide toimimisega kaasnevat negatiivset

keskkonnamõju ning tagada juurdepääs põllumajandusmaale, erametsamaale,

põllumajanduslike tootmishoonetele ning maaparandussüsteemidele.

Eelnõu § 3-s sätestatakse riigiabi andmise õiguslik alus.

Riigiabi on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 järgi igasugune liikmesriigi

poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab

kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist. Kuigi

riigiabi on ELi ühisturuga põhimõtteliselt kokkusobimatu, on riigiabi lubamiseks siiski teatud

võimalused. Sealjuures on tulenevalt põllumajandussektori eripärast ELTL artiklis 42 tehtud

riigiabi reeglite kohaldamiseks erisäte, mis kajastub maaelu arengukava aluseks oleva Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 145 lõikes 2. Selle kohaselt ei kohaldata

riigiabi eeskirjasid nende projektide suhtes, mis on seotud ELTL lisas 1 nimetatud toodetega

ehk põllumajandustoode tootmise, töötlemise või turustamisega.

Seega kohalduvad riigiabi nõuded üksnes juhul, kui tegemist ei ole põllumajandustoodete

tootmise, töötlemise või turustamisega. ELTL lisa 1 ehk põllumajandustoote mõistet

tõlgendatakse koostoimes Komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2023/236426. september 2023,

millega muudetakse tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühist tollitariifistikku käsitleva

nõukogu määruse (EMÜ) nr 2658/87 I lisa (ELT L 2023/2364, 31.10.2023).

Toetus on riigiabi ettevõtjale või tema ettevõtjast liikmele (metsaühistu, mittetulundusühistu

või maaparandusühistu ettevõtjast liikmele), metsamaal paikneva reguleeriva võrgu ja selle

toimimiseks ja leevendamiseks vajalike muude rajatiste uuendamiseks, rekonstrueerimiseks ja

ehitamiseks ning erametsamaale juurdepääsutee ehitamiseks, ja rekonstrueerimiseks ja

uuendamiseks komisjoni määruse (EL) 2022/24723 (edaspidi grupierandi määrus), artikli 49

tähenduses. Lihtsustatult öeldes on selle määruse alusel antav toetus alati riigiabi, kui

toetatavaid tegevusi viiakse ellu metsamaal või toetatav tegevus on muul moel suunatud just

metsamaa kasutamise parendamisele (nt eratee ehitamine erametsamaale juurdepääsuks, ka siis

kui tee ise ei paikne metsamaal või keskkonnakaitserajatise rajamine metsamaale, et leevendada

kuivenduse mõju).

Grupierandi määrusega tunnistatakse teatavat liiki abi põllumajandus- ja metsandussektoris ja

maapiirkondades Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamisel siseturuga

kokku sobivaks. Kuna seni rakendatud metsanduse abimeetmed ei ole komisjoni kogemuse

kohaselt põhjustanud ELi siseturul märkimisväärseid konkurentsimoonutusi, siis vabastatakse

seda kogemust arvesse võttes ning lihtsustamise huvides metsandussektorile suunatud

abimeetmed teatamiskohustusest ning piisab vajaliku teabe avaldamisest. Liikmesriigid

edastavad komisjonile komisjoni elektroonilise teavitussüsteemi kaudu kokkuvõtliku

grupierandi määruse alusel teatamiskohustusest vabastatud abimeetme (metsamaal tehtavad

maaparanduslikud tegevused ja teed metsamaale) 20 tööpäeva jooksul alates selle jõustumisest.

Kui soovitakse toetust saada metsamaal tehtavate või metsamaa kasutamise parendamist

ettevalmistavate tööde kohta, siis on antav toetus sellisteks tegevusteks käsitatav vähese

tähtsusega abina komisjoni määruse (EL) 2023/2831 tähenduses ning sellele kohaldatakse

3 Komisjoni määrus (EL) 2022/2472, millega tunnistatakse teatavat liiki abi põllumajandus- ja metsandussektoris

ja maapiirkondades Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamisel siseturuga kokkusobivaks

(ELT L 327, 21.12.2022, lk 1–81).

vähese tähtsuse abi kohta sätestatut. Grupierandi määruses ei ole sätestatud ergutava mõju

erandit artikli 49 tegevustele (maaparandus, teed), mistõttu tuleb rakendada ettevalmistavate

tööde kohta vähese tähtsusega abi, selliselt on ettevalmistavad tööd toetatavad selle määruse

alusel antava põhitegevustega (ehitamine ja rekonstrueerimine).

Eelnõu §-s 4 sätestatakse toetatavad tegevused.

Lõike 1 kohaselt antakse toetust kuivendussüsteemi või veerežiimi kahepoolsesse reguleerimise

süsteemi kuuluva hoone või rajatise rekonstrueerimiseks, eratee ehitamiseks,

rekonstrueerimiseks ja uuendamiseks juurepääsuks põllumajandusmaale, erametsamaale,

põllumajanduslikele tootmishoonetele või maaparandussüsteemidele ning keskkonnakaitseks

vajaliku rajatiste ehitamiseks. Toetatav on veerežiimi kahepoolse reguleerimissüsteemi

rekonstrueerimine ja kuivendussüsteemi rekonstrueerimine, samuti ka ja ka olemasoleva

kuivendussüsteemi ümbertegemine veerežiimi kahepoolseks reguleerimissüsteemiks.

Maaparandussüsteemi integreeritud keskkonnarajatiste olemasolu ja korrasolek on oluline

eelkõige põllumajandusest tuleneva keskkonnamõju leevendamiseks. Uue keskkonnakaitseks

vajaliku rajatise ehitamine võib toimuda kas maaparandusseaduses või ehitusseadustikus

(märgala) sätestatud tingimustel ja korras, sõltuvalt sellest kas tegemist on maaparandusseaduse

kohase keskkonnarajatisega või mitte.

Lõikes 2 sätestatakse näitlik loetelu keskkonnarajatistest, mille ehitamiseks ehk rajamiseks,

sealhulgas rekonstrueerimiseks toetust saab taotleda. Maaparandussüsteemi

keskkonnakaitserajatised on settebassein, puhastuslodu, eesvoolu koelmupadjand, eesvoolu

soodi avamiskraav, eesvoolu põhjapais ja eesvoolu nõlva kivipuiste – nende ehitamine toimub

maaparandusseaduses sätestatud nõuete kohaselt. Lisaks eelmainitutele võib

keskkonnakaitserajatiseks olla ka muu keskkonnakaitseks vajalik rajatis, näiteks kahe-

astmeline voolusäng, leevendusveekogu ja märgala – nende ehitamine toimub

ehitusseadustikus sätestatud nõuete kohaselt. Toetatavad on kõik keskkonnakaitserajatised, mis

aitavad leevendada maaparandussüsteemi toimimisega kaasnevat võimalikku negatiivset mõju.

Lõike 3 kohaselt võivad toetava tegevuse osaks olla ka kavandatava tegevusega seotud

ettevalmistavad tööd, mille hulka arvatakse asjakohased projekteerimis- ja uurimistööd,

keskkonnamõju hindamisega seotud tegevused ja vee-elustiku eksperdi töö. Oluline on need

ettevalmistavad tööd on otseselt seotud taotleja poolt kavandatava lõikes 1 sätestatud toetatava

tegevusega. Vee-elustiku ekspert on vajalik nimetatud tegevustesse kaasata selleks, et

vähendada ellu viidavate tegevuste võimalikku negatiivset mõju vee-elustikule. Üha enam

tehakse keskkonnamõjude hindamise eelhindamist nii vee-elustiku kui ka elupaikade

seisukohast lähtuvalt, samas on vajalik teha eelhindamist kuivendussüsteemide

rekonstrueerimisel ka kliima seisukohast, eriti kuivendatud turvasmuldadega maal, seega on

keskkonnamõjudega seotud tegevused nagu kliima mõju hindamine samuti toetatava tegevuse

osaks. Seega abikõlblik on keskkonnamõju ja keskkonnamõju hindamise litsentsi omavalt

isikult kasvuhoonegaaside heide atmosfääri ja kliimamuutustega kohanemise seisukohalt § 5

punkti 3 kuivendussüsteemi rekonstrueerimiseks turvasmuldadel eksperdiarvamuse tellimine.

Vee-elustiku ekspert on hüdrobioloogi või ihtüoloogi haridusega, kellel on kogemus

keskkonnamõjude hindamise alal. Vee-elustiku eksperte leiab ettevõtetest, kes tegelevad

keskkonnamõjude hindamisega. Vee-elustiku eksperti oskavad soovitada ka

maaparandussüsteemi projekteerijad. Kuna maaparandussüsteemil tehtavad tööd, nt

keskkonnakaitserajatiste rajamine, mõjutavad eelkõige vee ärajuhtimist ja seoses sellega vee-

elustikku, siis on ka nõuded vee-elustiku eksperdile kehtestatud sellest asjaolust lähtuvalt.

Lõige 4 sätestab tegevused, mis loetakse samuti toetatava tegevuse osaks. Nendeks tegevusteks

on ehitamisele maaparandusseaduse või ehitusseadustiku alusel omanikujärelevalve tegemine,

kuivendussüsteemi rekonstrueerimise või keskkonnakaitserajatise ehitamise puhul

kuivendussüsteemi ja keskkonnakaitserajatise toimimiseks vajaliku seadme ostmine ja

paigaldamine, kuivendussüsteemi kuuluva pumpla toimimiseks vajaliku võimsusega elektriliini

projekteerimine ja ehitamine pumplast lähima liitumispunktini ning elektrivõrguga liitumine.

Oluline on silmas pidada, et eespool loetletud tegevused peavad olema otseselt seotud toetatava

tegevusega.

Lõikes 5 sätestatakse tegevused, milleks toetust ei anta. Näiteks ei anta toetust

maaparandusseaduse § 49 lõike 9 alusel kehtestatud riigi poolt korras hoitavate ühiseesvoolude

(edaspidi riigieesvool) loetelus nimetatud riigieesvoolul või selle osal asuva

keskkonnakaitserajatise ehitamiseks. Riigieesvoolude keskkonnakaitserajatise ehitamist selle

määruse raames ei käsitleta, sest riigieesvoolude korrastamiseks on ÜPP strateegiakavas ette

nähtud eraldi sekkumine ning antud nõudega välditakse võimalikku topeltrahastamist.

Kuna kõnealuse sekkumise eesmärk on toetada eelkõige põllumajandussektori

vastupanuvõimet, tagada toiduga kindlustatus ning põllumajandusliku tootmise kestlikkus, siis

ei toetata eesvoolu või selle osa rekonstrueerimist, kui eesvool teenindab üksnes metsamaal

paiknevat maaparandussüsteemi ega metsamaal paikneva maaparandussüsteemi enda

rekonstrueerimist. Lähtudes sekkumise eesmärgist toetatakse valdavalt põllumajandusmaal

paiknevate kuivendussüsteemide kaasajastamist. Välistatud ei ole toetuse andmine sellise

maaparandussüsteemi kaasajastamiseks, mis osaliselt paikneb ka metsamaal.

Samuti ei anta toetust samas asukohas asuva sama maaparandussüsteemi osa, sealhulgas

keskkonnarajatise ja eratee ehitamiseks, rekonstrueerimiseks või uuendamiseks, kui selleks on

saadud toetust „Eesti maaelu arengukava 2014–2020“ meetme 4 „Investeeringud

materiaalsesse varasse“ tegevuse liigi „Põllu- ja metsamajanduse taristu arendamine ja hoid“

vahenditest või strateegiakava vahenditest, samuti muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu

või välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi. Selle sätte eesmärk on vältida sama

tegevuse topeltrahastamist arengukavade või strateegiakava alusel antavate teiste toetustega või

muude avalike vahenditega. Nõude täitmisel peab arvestama, et ühele ja samale, samas

asukohas oleva rajatise kohta taotluses sisalduvale abikõlblikule kulule ei või toetust taotleda

erinevatest avalikest allikatest. Nõue tuleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL)

2021/2116 artiklist 36, mille kohaselt tagavad liikmesriigid, et EAFRDst rahastatavaid kulusid

ei kaeta ELi eelarvest ühegi teise rahastamisvahendiga. Erand on kehtestatud samas asukohas

asuva sama eesvooludele, mis on saanud toetust arengukava või strateegia vahenditest, sest

eesvoolude puhul on tegemist mõnevõrra teistsuguse olukorraga, kui üksnes taotleja maal

kuivendatud alal tootmistingimuste parandamisega. Eesvoolud ei too maakasutajatele otsest

majanduslikku kasu, vaid eesvoolude toimivus loob üksnes eelduse kuivendatud

põllumajandusmaa kasutamiseks. Tihti võib eesvool vajada korduvaid investeeringuid, kui

eesvoolu valgala on suurenenud või valgala hüdroloogilised karakteristikud on oluliselt

muutunud uue ehitise tõttu valgalale või seoses lisavee juhtimisega eesvoolu ja kõike seda

taotlejast mitte sõltuvate asjaolude tõttu.

Samuti ei ole abikõlblik riigimetsas kuivendussüsteemi ja veerežiimi kahepoolse

reguleerimissüsteemi, keskkonnakaitserajatise ja juurdepääsutee või teenindava tee ehitamine

ja uuendamine.

Ka ei toetata sellise tegevuse elluviimist, mida tehakse maal, mis on Harju, Rapla ja Pärnu

maakonnas tehtud maakonnaplaneeringu kohaselt määratud Rail Balticu raudtee trassi koridori

asukohaks, välja arvatud juhul, kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on Rail Balticu

põhiprojektist lähtudes andnud kõik vajaminevad ehitusload, millest nähtub, et sellele maale

Rail Balticu projektiga seotud ehitisi ei ehitata. Kui TTJA on väljastanud ehitusloa, millest

nähtub, et metsamaa ala, kus toetatavat tegevust ellu viiakse ei jää konkreetselt Rail Balticu

raudteemaa tegelikku asukohta, on see toetuse seisukohalt abikõlblik. Selle sätte eesmärk o on

vältida piiratud avalikke vahendite andmist tegevuseks, millel ei ole perspektiivi. Toetuse saaja

peab täitma toetusega võetud eelnõus sätestatud kõik nõuded ja kohustused, sh tagada toetatava

tegevuse kestus ning säilitada toetuse abil ehitatud või ostetud vara ja kasutada seda

sihtotstarbeliselt vähemalt viis aastat arvates PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest, mis

antud juhul ei pruugi olla tagatud.

Lõikes 6 tuuakse välja, et toetust võib taotleda juhul, kui maa, millel toetatavaid tegevusi ellu

viiakse ehk maa, kus asub kuivendussüsteemi või veerežiimi kahepoolse süsteem või ehitatav

keskkonnarajatis, on taotleja valduses ja seda kas asjaõiguslikul (nt omandis) või võlaõiguslikul

alusel (nt renditud). Millisel alusel taotleja maad valdab ei oma tähtust, oluline on taotlejal on

õigus seda maad kasutada ja seal töid teha ning seda õigust saab ta ka PRIAle tõestada.

Metsamaal tehtavate tegevuste puhul peab metsamaa olema taotleja või tema liikme omandis,

mis on ka kõige levinum vorm metsade majandamisel. Maaparanduslikud tegevused on pika-

ajalise mõjuga ja kapitalimahukad, mistõttu peaks selliseid otsuseid tegema omanik, kuna

sellega kaasneb ka korrashoiukohustus täiendavate kulude näol, aga arvestades

põllumajandusmaa kasutuse eripära, lubatakse eesmärgi täitmiseks ka muul õiguslikul alusel

maakasutajatele maaparanduslike tegevusi põllumajandusmaal toetuse abi ellu viia. Ligi 68

protsenti kasutatavast põllumajandusmaast on rendimaa. Õigus maad vallata peab kehtima

vähemalt viis aastat PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest arvates, sest toetuse saajal on

kohustus selle ajal vältel hoonet või rajatist ka hooldada ja sihipäraselt kasutada. Kui maa, millel

toetatavaid tegevusi ellu viiakse, ei ole taotleja omandis, vaid on tema valduses muul alusel,

peab taotlejal olema kavandatavaks tegevuseks ka omaniku nõusolek. See nõusolek võib

sisalduda juba kasutuslepingus, olla tuvastatav kinnistusraamatu kandest või eraldi kirjaliku

nõusolekuna või on tõendatav muu dokumendi kaudu. Maaparandusühistu ei pea

maakasutusõigust eraldi tõendama, kuna maaparandusühistu liikmeteks on

maaparandussüsteemi omanikud, samas peab olema liikme nõusolek toetuse taotlemiseks ja

sellega kaasnevate kohustuste võtmiseks. Samuti mittetulundusühingu liige, kellele kuuluval

kinnisasjal toetatavaid tegevusi tehakse, peab olema andnud nõusoleku toetuse taotlemiseks ja

sellega kaasnevate kohustuste võtmiseks, kui see ei tulene üldkoosoleku otsusest.

Lõike 7 kohaselt peab metsamaa, mille toetavaid tegevusi ellu viiakse olema taotleja omandis.

Lõike 8 kohaselt ei ole toetusõiguslikud need tegevused, mis on alustatud varem kui PRIA-le

taotluse esitamise päevale järgneval päeval, sealhulgas sellega seotud siduvaid kohustusi ei tohi

olla võetud, ning toetatava tegevuse elluviimist tõendavad dokumendid ei tohi olla väljastatud

varem kui PRIA-le taotluse esitamise päevale järgneval päeval, välja arvatud § 4 lõike 3

tegevuste (ettevalmistavad tööd) puhul. Ettevalmistava töö korral, mille puhul töö tegemist

tõendavad dokumendid ei või olla väljastatud varem kui 2023. aasta 1. jaanuaril.

Eelnõu §-s 5 sätestab nõuded toetatavate tegevuste kohta.

Lõige 1 sätestab, millistel tingimustel antakse toetust kuivendussüsteemi või veerežiimi

kahepoolse reguleerimissüsteemi rekonstrueerimiseks. Esmane tingimus on, et rekonstrueeritav

maaparandussüsteemi osa maa-ala ei paikne hoiualal ega kaitsealal. Samuti tuleb

rekonstrueerimistööde planeerimisele ja elluviimisele kaasata vee-elustiku ekspert. Vee-

elustiku eksperdil peab olema hüdrobioloogia või ihtüoloogia erialane kõrgharidus ja ta peab

omama töökogemust keskkonnamõjude hindamise alal, sealhulgas olema osalenud vastavates

projektides. Vee-elustiku ekspert teeb ettepankuid vee-elustiku toetamiseks ehk milliseid vee-

elustiku kaitseks vajalikke meetmeid tuleks keskkonnakaitserajatise planeerimisel ja ehitamisel

arvestada ning oskab anda soovitusi, kuhu, millal ja milliseid võtteid rakendada, et vee-elustiku

seisund säiliks või paraneks. Vee-elustiku ekspert annab soovitusi, milliseid minimeerivaid

leevendusmeetmeid võiks planeerida, kuid projekteerija teeb ehitusprojektis lõpliku

projektlahenduse, kuna tema vastutab maaparandussüsteemi nõuetekohase projekteerimise

eest. Üldnõue on, et rekonstrueeritav maa-ala ei paikne turvasmuldadel. Üksnes lõikes 2 toodud

juhtudel on võimalik tegevusi ellu viia ka turvasmuldadel. Oluline on ka see, et toetust antakse

kuivendussüsteemi või veerežiimi kahepoolse reguleerimissüsteemi kuuluva hoone või rajatise

rekonstrueerimiseks, kui rekonstrueeritava maaparandussüsteemi osa teenindav eesvool toimib

nõuetekohaselt. Lõikes 4 on toodud, mis juhtudel tuleb ka eesvool rekonstrueerida. Lisaks ei

tohi rekonstrueeritav maaparandussüsteemi osa maa-ala asuda Natura 2000 võrgustikule

lähemal kui 400 meetrit. Kaitse- või hoiuala vahetus läheduses rekonstrueeritav

maaparandussüsteemi osa võib negatiivselt mõjutada kaitsealal asuvaid väärtuslikke

märgalasid ja nendega seotud kaitsealuseid liike. Kuna ei ole täpselt teada, kas ja kui palju

maaparandussüsteemi rekonstrueerimine mõjutab kaitstavat ala, on mõistlik enne täpsete

uuringutulemuste selgumist jätta piisav puhverala (vähemalt 400 m laiune ala) kaitseala ja

rekonstrueeritava investeeringuobjekti vahele. Tuginetud on Tartu Ülikooli Ökoloogia ja

Maateaduste Instituudi poolt tehtud „Soode ökoloogilise funktsionaalsuse tagamiseks vajalike

puhvertsoonide määratlemine pikaajaliste häiringute leviku piiramiseks või

leevendamiseks“ uuringu tulemusele, kus maastikustruktuuri kirjeldavad indikaatorid näitavad

iseloomulikku muutust kraavile lähemas 150-250 laiuses tsoonis, kus tugevaim mõju avaldub

kraavile lähima 50 m laiuses tsoonis. Mõnede struktuuritunnuste osas ulatub mõju intensiivse

kuivendusega rabade puhul enam kui 300 m kaugusele kraavist. Seega Natura 2000 ala servast

400 meetri distants on piisav ning rakendatud lähtuvalt ettevaatusprintsiibist. Samuti peab

ehitusprojekti koostanud projekteerija olema läbinud keskkonnasäästliku maaparandussüsteemi

projekteerimise koolituse. Oluline on, et projekteerija on läbinud koolituse, mille sisuks on

keskkonnasäästlikkus maaparandussüsteemide projekteerimisel. Koolitusmaht ei ole määrav.

Selleks võib olla täiendkoolituse käigus läbitud vastav koolitus või Keskkonnaameti koostöös

Tartu Ülikooliga kliimamuutustega kohanemise arengukava rakendusplaani raames rahastatud

ja 2023. aastal valminud „Maaparandussüsteemide negatiivsete mõjude leevendus- ja

kompensatsioonimeetmete rakendamise juhise“ tutvustusel osalemine, mis toimus käesoleva

aasta jaanuaris Tartus ja Tallinnas.

Lõike 2 kohaselt võib toetust anda turvasmuldadel paikneva kuivendussüsteemi või veerežiimi

kahepoolse reguleerimissüsteemi rekonstrueerimiseks, kui turbakihi tüsedus on kindlaks

määratud ja see kajastub ehitusprojektis ning turvasmuldadel võib viia ellu tegevusi

põllumajandusmaal veetaseme tõstmise eesmärgil ja juhul kui seda maa-ala kasutakse pärast

tegevuse elluviimist rohumaana vähemalt viis aastat arvates PRIA poolt viimase toetuseosa

maksmist. Samas tavapärased kuivendussüsteemi rekonstrueerimistööd on lubatud

turvasmuldadel üksnes siis, kui need on vajalikud valdavalt mineraalmullas paikneva

reguleeriva võrgu osa toimimiseks. Sel juhul peab ehitusprojektist selguma muude võimalike

lahenduste ebaotstarbekus, ja keskkonnamõju hindamise litsentsi omav isik peab olema

koostanud eksperdiarvamuse kasvuhoonegaaside heite atmosfääri ja kliimamuutustega

kohanemise seisukohalt. Sellest eksperdihinnangust peab nähtuma, et kuivendustegevusega ei

kaasne turvasmuldades kasvuhoonegaaside heite suurenemine. See nõue on kooskõlas

kliimaeesmärkidega, et vähendada tuleb kasvuhoonegaaside heidet kuivendatud

turvamuldadelt. Samuti on oluline, et kuivendatud turvasmudade puhul on ehitusprojektis

määratud turbakihi tüsedus, sest mullakaardil olevad andmed ei pruugi olla ajakohased ning

tuleb veenduda, kas tegemist on enam turvasmuldadega või on tegu juba mineraliseerunud

mullaga.

Lõike 3 kohaselt antakse toetust kuivendussüsteemi või veerežiimi kahepoolse

reguleerimissüsteemi kuuluva hoone või rajatise ehitamiseks, kui selle maaparandussüsteemi

osa eesvool toimib nõuetekohaselt. Üksnes sel juhul, kui ehitusprojektis on toodud, et eesvool

tuleb rekonstrueerida suurenenud eesvoolu valgala või valgala hüdroloogiliste karakteristikute

tõttu, või uuendustöödega ei ole võimalik eesvoolu vastavusse viia antakse toetust

kuivendussüsteemi või veerežiimi kahepoolse reguleerimissüsteemi rekonstrueerimiseks

tingimusel, et sellega koos rekonstrueeritakse ka eesvool. Kui ehitusprojektist selgub, et on

vaja eesvoolu rekonstrueerida ja see paikneb keskkonnaministri 15. juuni 2004. a määruse nr

73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu” §-s 2 sätestatud

veekogul (edaspidi lõhejõgi) või kattub pinnaveekogumiga, siis on vajalik, et keskkonnamõju

hindamise litsentsi omav isik on koostanud keskkonnamõjude eelhinnangu ning sellest nähtub,

et tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju ja keskkonnamõjude hindamist ei ole vaja

algatada. Lõhejõed on koelmualade kaitsega veekogud. Lõhejõgedel tegutsevate huvitatud

osapoolte soovid on tihti vastuolus, kuna ühed soovivad lõhejõgesid kaitsta, teised aga muud

majandustegevust teha. Toetuse tingimuste väljatöötamisel on lähtutud ettevaatlikkuse

põhimõttest, sest ka toetuse sekkumislehe kohaselt ei tohi kavandatav tegevus takistada

veevoolu maaparandussüsteemis ega kahjustada keskkonnaseisundit. Kuna lõhejõe puhul on

tegemist koelmukaitset omava veekoguga, siis on toetuse tingimuste väljatöötamisel lähtutud,

et tuleb välja selgitada, kas tegevusega kaasneb keskkonnaseisundi halvenemine või mitte.

Vältimaks keskkonnaseisundi halvenemist lõhejõgedel on sätestatud keskkonnamõju

eelhinnangu koostamise nõue, mis selgitab välja kavandatava tegevuse elluviimisega kaasneva

võimaliku keskkonnamõju ja selle ulatuse, mille käigus hinnatakse võimalikke mõjusid

keskkonnale ning vajadusel nähakse ette leevendavad meetmed negatiivse keskkonnamõju

minimeerimiseks ja/või vältimiseks. Sellest nähtub, kas rekonstrueerimise tegevus toob kaasa

olulise keskkonnamõju või mitte. Kui keskkonnamõju eelhinnangust nähtub, et lõhejõel või

eesvoolu rekonstrueerimine ei too kaasa olulist keskkonnamõju, siis on tegevus lõhejõel ja

toetatav. Sama põhimõtet rakendatakse ka eesvoolu kattumusel pinnaveekogumiga.

Keskkonnamõjude eelhinnangu nõue kehtib eesvoolu rekonstrueerimise puhul, kui eesvool

kattub pinnaveekogumiga.

Lõige 4 sätestab nõuded keskkonnarajatise ehitamise kohta.

Keskkonnakaitserajatise ehitamiseks antakse toetust, kui keskkonnakaitserajatise ehitusprojekti

on koostanud projekteerija, kes on läbinud keskkonnasäästliku maaparandussüsteemi

projekteerimise koolituse. Samuti tuleb keskkonnakaitserajatise ehitusprojekti koostamisse

kaasata vee-elustiku ekspert, kes teeb ettepankuid vee-elustiku toetamiseks ehk milliseid vee-

elustiku kaitseks vajalikke meetmeid tuleks keskkonnakaitserajatise planeerimisel ja ehitamisel

arvestada ning oskab anda soovitusi, kuhu, millal ja milliseid võtteid rakendada, et vee-elustiku

seisund säiliks või paraneks. Kui muu keskkonnakaitserajatis ehitatakse ehitusseadustiku alusel

siis peab see ehitusprojekt olema maaparandusseaduse § 50 kohaselt kooskõlastatud

Põllumajandus- ja Toiduametiga (edaspidi PTA). Sellisel viisil koostatud projektiga tagatakse

ühelt poolt parimal viisil maaparandussüsteemide toimimisest tuleneva negatiivse

keskkonnamõju leevendamine ning teiselt poolt ei tohiks väheneda maaparandussüsteemi enda

toimimisvõime.

Lõige 5 sätestab nõuded eratee ehitamise, rekonstrueerimise ja uuendamise kohta.

Maapiirkonnas maakasutuse otstarbekamaks muutmise eesmärgil on kavandatud toetada nende

erateede ehitamist ja rekonstrueerimist, mis on juurdepääsuks põllumajandusmaale,

erametsamaale, põllumajanduslikule tootmishoonele. Toetatakse ka maaparandussüsteemi

kuuluva teenindava tee ehitamist, rekonstrueerimist ja uuendamist. Juurdepääsutee peab olema

juurdepääsuks põllumajandusmaale või põllumajanduslikule tootmishoonele, mis on taotleja

omandis või mida taotleja kasutab muul õiguslikul alusel. Põllumajanduslik tootmishoone on

loomakasvatushoone, söödahoidla, viljakuivati, veski, põllutöömasinate remonditöökoda või

muu hoone, mis on otseselt vajalik põllumajandustoodete tootmiseks, säilitamiseks või

esmamüügieelseks ettevalmistuseks. Juurdepääsutee võib olla ka juurdepääsuks

erametsamaale, mis on taotleja või tema liikme omandis. Erateed ei tohi olla määratud

avalikuks kasutamiseks ehitusseadustiku § 94 kohaselt. Põllumajandusmaana käsitletakse

maatulundusmaa koosseisu kuuluvat haritavat maad ja looduslikku rohumaad. See metsamaa,

kus kuhu juurdepääsuks toetust taotletakse, peab olema kõlvikuna kantud maakatastrisse

metsamaana. Toetatakse juurdepääsuteid, kui töid tehakse maaparandusseaduse alusel

kehtestatud maaeluministri 6. mai 2019. a määruses nr 45 „Maaparandussüsteemi

projekteerimisnormid” (edaspidi projekteerimisnorm) sätestatud nõuete kohaselt.

Juurdepääsuteede kvaliteedi parandamiseks on määruses sätestatud, et teed tuleb projekteerida

projekteerimisnormide nõuete kohaselt, see tagab nende teede kandevõime ja suurendab nende

vastupidavust. Samuti peab eratee kandevõime olema 60–79 megapaskalit, mis on piisav

kandevõime erateede puhul. Kui taotlejaks on metsaühistu ja erametsaomanikust ettevõtja, siis

nendele antakse toetust juurdepääsuteedeks metsamaale. Kui kavandatakse teenindavat teed

uuendada, siis on vajalik teave ettevõtjalt, kes on esitanud majandustegevusteate maaparanduse

projekteerimise või ekspertiisi alal, et teenindav tee vajab uuendamist ning selle kandevõime

enne uuendamist on 60-79 MPa.

Eelnõu §-s 6 sätestatakse toetuse määr ja suurus.

Toetust antakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115, millega

kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja

Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise

põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning

tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435,

06.12.2021, lk 1–186), artikli 83 lõike 1 punkti a kohaselt tegelikult tekkinud abikõlblike

kulude hüvitamisena. Toetust makstakse kuludokumentide alusel.

Lõige 2 sätestab toetuse maksimaalsed määrad toetatavate tegevuste ja objektide lõikes.

Toetuse määrad on järgmised:

1) kuni 75 protsenti kuivendussüsteemi abikõlbliku kulu maksumusest;

2) kuni 100 protsenti keskkonnakaitserajatise ehitamise või veerežiimi kahepoolse

reguleerimissüsteemi rekonstrueerimise abikõlbliku kulu maksumusest;

3) kuni 75 protsenti toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest, kui juurdepääsutee on

juurdepääsuks põllumajandusmaale või põllumajanduslikele tootmishoonetele või teenindav

eratee paikneb põllumajandusmaal ja lisaks paikneb see juurdepääsu tee või teenindav tee

mitme omaniku kinnisasjadel;

4) kuni 65 protsenti toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest, kui juurdepääsutee on

juurdepääsuks põllumajandusmaale või põllumajanduslikele tootmishoonetele või teenindav

tee paikneb põllumajandusmaal ning kui see juurdepääsu tee või teenindav tee paikneb ühel

kinnisasjal või sama omaniku mitmel kinnisasjal;

5) kuni 65 protsenti eratee ehitamise, rekonstrueerimise või uuendamise abikõlbliku kulu

maksumusest, kui juurdepääsutee on juurdepääsuks erametsamaale või teenindav tee paikneb

metsamaal ja taotleja ei taga metsamaale tasuta juurdepääsu ning see eratee ei täida metsa

mitmekülgse kasutamise eesmärki;

6) kuni 100 protsenti juurdepääsutee erametsamaale ehitamise ja rekonstrueerimise abikõlbliku

kulu maksumusest, kui taotleja tagab tasuta juurdepääsu metsamaale, sellel asuvale

juurdepääsuteele ja juurdepääsutee täidab metsa mitmekülgse kasutamise eesmärki.

Kõrgem toetusmäär metsamaale on tingitud riigiabi (grupierandi määrus, artikkel 49) määruse

reeglitest.

Eelnimetatud toetuse määrad on kogu avaliku sektori kulutuste osakaalud toetatavas tegevuses

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 3 punkt 14 tähenduses, mis

tähendab, et ükskõik millisest avalikust vahendist saadud abi ei tohi koos selle toetusega kokku

ületada eelpool mainitud osakaalusid. Puuduoleva osa peab taotleja leidma omavahenditest.

PRIA võib toetuse andmise otsustamiseks kontrollida, kas taotlejal on olemas vajalikud

rahalised vahendid ja mehhanismid, et katta omafinantseeringu osa.

Lõikes 3 sätestatakse, et kui koos kuivendussüsteemi või veerežiimi kahepoolse

reguleerimissüsteemi rekonstrueerimisega tuleb rekonstrueerida ka selle süsteemi eesvool,

antakse eesvoolu rekonstrueerimiseks toetust sama toetusmäära ulatuses. Ehk kui

rekonstrueeritakse veerežiimi kahepoolset reguleerimissüsteemi ja on vaja rekonstrueerida ka

selle eesvool, siis toetuse määr on 100% nii reguleeriva võrgu ja eesvoolu rekonstrueerimise

korral. Kui koos kuivendussüsteemiga tuleb rekonstrueerida ka eesvool, siis eesvoolu

toetusmäär on 75% sama nagu reguleeriva võrgu rekonstrueerimisel.

Lõike 4 ja 6 kohaselt on toetuse suurusele kehtestatud piirang, mille kohaselt on maksimaalne

toetuse suurus ühe taotleja kohta 520 000 eurot strateegiakava programmperioodil kõikide

maaparanduslike sekkumiste kohta kokku. See tähendab, et kui taotleja taotleb toetust käesoleva

määruse raames reguleeriva võrgu rekonstrueerimiseks 200 000 eurot ja keskkonnakaitserajatise

rajamiseks 20 000 eurot, siis on võimalik sama taotlejal ka eesvoolu uuendamiseks toetust (I etapi

määruse tegevustele, mis on leitav siit https://www.riigiteataja.ee/akt/102022024002 ) toetust saada

300 000 eurot. Oluline on silmas pidada, et maaparanduslike sekkumiste summad on kumulatiivsed

ning PRIA jälgib, et toetuse maksimaalset suurust ei ületataks erinevate strateegiakava

maaparanduslike sekkumiste raames kokku. Ühe taotlejana toetuse maksimaalse suure

arvestamisel käsitatakse ühte kontserni kuuluvad ettevõtjaid või konkurentsiseaduse § 2 lõike 4

tähenduses valitseva mõju kaudu üksteisega seotud ettevõtjaid. Need isikud ei saa kokku

taotleda toetust rohkem kui 520 000 strateegiakava perioodil. Kuna avalikud vahendid

maaparanduslike investeeringute tegemiseks on äärmiselt piiratud, on sellise nõude eesmärk

vältida toetuse koondumist üksteisega seotud ettevõtjate kätte ning anda võimalus just

erinevatele ettevõtjatele abi saamiseks.

Lõike 5 kohaselt on teede ehitamiseks, rekonstrueerimiseks ja uuendamiseks on kehtestatud toetuse

suurusele piirang, mille kohaselt on maksimaalne toetuse summa ühe taotleja kohta 60 000 eurot

kogu programmiperioodil kõigi teede tegevuste peale kokku. Ka siin kehtib toetuse maksimaalne

suurus seotud ettevõtjate kohta.

Lõigetes 7– 9 on sätestatud nõuded vähese tähtsusega abi kohta. Vähese tähtsusega abi puhul saab

ühele ettevõtjale antud toetuse suurus koos toetuse andmisele vahetult eelnenud kolme aasta

pikkuse perioodi jooksul eraldatud vähese tähtsusega abiga olla mitte rohkem kui 300 000 eurot.

Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on

omavahel seotud komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artikli 2 lõike 2 kohaselt. Selle kohaselt

hõlmab „üks ettevõtja“ kõik ettevõtted, kelle vahel on vähemalt üks järgmistest suhetest:

1) ettevõttel on teises ettevõttes aktsionäride või osanike häälteenamus;

2) ettevõttel on õigus ametisse määrata või ametist vabastada enamikku teise ettevõtte haldus-, juht-

või järelevalveorgani liikmetest;

3) ettevõttel on õigus rakendada teise ettevõtte suhtes valitsevat mõju vastavalt teise ettevõttega

sõlmitud lepingule või selle asutamislepingule või põhikirjale;

4) ettevõte, mis on teise ettevõtte aktsionär või osanik, kontrollib vastavalt kokkuleppele teiste

aktsionäride või osanikega üksi sellise ettevõtja aktsionäride või osanike häälteenamust.

Üheks ettevõtjaks peetakse ka ettevõtteid, mis on punktides 1–4 kirjeldatud suhtes ühe või enama

muu ettevõtte kaudu.

Toetuse andmisel tuleb arvesse võtta ka vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid.Eelnõu §-s 7

sätestatakse abikõlblikud kulud.

Lõikes 1 sätestatakse, et abikõlblikud on kõik kuivendussüsteemi või kahepoolse veerežiimi

kahepoolse reguleerimissüsteemi kuuluva rajatise ja hoone rekonstrueerimise kulud, vajaliku

keskkonnakaitserajatise ehitamiseks vajalikud kulud, ning erateede ehitamiseks,

rekonstrueerimiseks ja uuendamiseks vajalikud kulud, mis kuuluvad abikõlblike kulude alla

ega ole kantud mitteabikõlblike kulude loetellu. Abikõlblikud kulud peavad olema tehtud

sihtotstarbeliselt, mõistlikult ja majanduslikult soodsaimal viisil. Samuti peavad tehtud

kulutused olema kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 2021/2115,

millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist

(EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise

põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning

tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 artikliga 73 ning

vajalikud toetuse eesmärgi saavutamiseks.

Toetuse saajal on kohustus näidata avalikkusele, et tegemist on Euroopa Maaelu Arengu

Põllumajandusfondi (EAFRD) toetuse abil elluviidava tegevusega, kasutades selleks ettenähtud

sümboleid ja teavitustegevusi. Millised sümboleid ja millisel moel tuleb kasutada ja milliseid

teavitustegevusi teha, on sätestatud komisjoni rakendusmääruse (EL) 2022/1294 II. ja III.

lisades. EAFRD fondi vahenditest objektide tähistamise maksumus loetakse samuti abikõlblike

kulude hulka.

Abikõlblikud kulud on ka ettevalmistavad tööd ehk toetatava tegevusega seotud tellitud

projekteerimistöö ja projekteerimiseks vajalik maaparanduse uurimistöö, ehitusgeoloogiline ja

-geodeetiline töö, ehitusprojekti ekspertiisi tegemine, keskkonnamõju hindamisega seotud

tegevused ja vee-elustiku eksperdiarvamuse tellimine. Eeldatud on, et kaasnevad tegevused ei

moodusta suuremat osa toetusest. Lisaks eelnevale loetakse abikõlblikuks ka eesvoolu ja

keskkonnakaitserajatise uuendamisega seotud keskkonnamõju hindamise kulud. Samuti on

abikõlblikud kulud keskkonnamõju eelhindamisega seotud töö ja vee-elustiku

eksperdiarvamus.

Lõikes 2 sätestatakse omanikujärelevalve kulu abikõlblik osa. Omanikujärelevalve kulu

abikõlblik maksumus võib moodustada kuni viis protsenti kuivendussüsteemi või või

kahepoolse veerežiimi kahepoolse reguleerimissüsteemi kuuluva rajatise ja hoone

rekonstrueerimise abikõlblikust maksumusest või keskkonnakaitserajatise ehitamise

abikõlblikulus kulust.

4 Komisjoni rakendusmääruses (EL) 2022/129, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) 2021/2115 kohaseid õliseemnete, puuvilla ja veinivalmistamise kõrvalsaadustega seotud sekkumisviise ning

liidu toetuse ja ÜPP strateegiakavadega seotud teavitamis-, avalikustamis- ja nähtavusnõudeid käsitlevad normid

(ELT L 20, 31.01.2022, lk 197–205)

Lõikes 3 sätestatakse kulud, mis ei ole abikõlblikud. Näiteks ei ole abikõlblik kulu käibemaks,

kui taotlejal on võimalik vastavalt käibemaksuseadusele taotleda selle tagastamist. Käibemaks

on seega abikõlblik, kui toetuse taotlejal puudub õigus taotleda käibemaksu tagastust

käibemaksuseaduse alusel, näiteks kui taotlejaks on füüsiline isik. Abikõlblik pole riigi poolt

korras hoitava eesvoolu uuendusprojektiga ja selle ettevalmistusega seotud kulu, sest nagu

eespool mainitud, siis riigieesvoolu uuendamiseks on strateegiakavas ette nähtud eraldi

sekkumine, mida rakendatakse teise rakendusakti alusel. Ka ühikuhindade moodustamisel on

järgitud põhimõtet, et ühikuhinnas ei kajastuks kulud, mis ei ole abikõlblikud. Liisingu abil

vara soetamine ei ole selle meetme kohaselt abikõlblik.

Lisaks on määruses kehtestud nimekiri (või loetelu) kulutustest, mis võivad küll toetatava

tegevuse elluviimisel tekkida, kuid mis oma olemuselt ei ole otseselt abikõlbliku kulu osaks.

Selleks on taotleja tavapärane tegevus ja üldkulu nagu rendi, kütuse, side jms kulud. Abikõlblik

ei ole viivis, trahv ja muu rahaline karistus, riigilõiv, notaritasu ning vaide ja kohtumenetluse

korral menetluskulud. Abikõlblikud kulud ei ole sularahamaksed ja kõikvõimalikud

finantsteenustega seotud kulud nagu näiteks intress ja kindlustusmaksed. Punkti 10 kohaselt ei

ole abikõlblikud kulud, mis on tegevuse elluviimise seisukohast põhjendamatud. Näiteks

sellised kulud, mis ei ole tegevuse eesmärkidega otseselt seotud. Põhjendamatuks kuluks

loetakse näiteks puittaimestiku raieks, väljaveoks ja müügiks tehtud kulud, kuigi puittaimede

raie on küll maaparandussüsteemi ehitamise ja uuendamise ettevalmistav töö, on puit

omanikule tuluallikas. Puittaimede eemaldamist maaparandustööna saab käsitleda kui osalise

tulu varasemat kättesaamist ning toetuse andmine selleks tegevuseks samas ulatuses ei ole

põhjendatud. Vastasel juhul oleks tegemist ülekompenseerimisega. Abikõlblikud kulud peavad

olema mõistlikud ja majanduslikult soodsaimal viisil. Samuti ei ole abikõlblik kulu, mis on

tehtud endaga või omavahel seotud isikutelt tulumaksuseaduse § 8 lõike 1 tähenduses. Selle

kohaselt on isikud omavahel seotud, kui neil on ühine majanduslik huvi või kui ühel isikul on

teise üle valitsev mõju. Näiteks on seotud isikud abikaasad, elukaaslased või otse- või

külgjoones sugulased. Samuti on seotud isikud juriidiline isik ja füüsiline isik, kellele kuulub

vähemalt 10% juriidilise isiku aktsia- või osakapitalist, häälte koguarvust või kasumi saamise

õigusest. Nimetatud piirangutega püütakse vältida taotleja omavahelisest seotusest tingitud

kokkuleppetehinguid ning sellest tulenevat ebatervet konkurentsikeskkonda.

Lõige 3 sätestab, et toetatava tegevuse maksumuse väljaselgitamiseks korraldab taotleja kulude

mõistlikkuse tõendamise § 8 sätestatud (hinnapakkumuste teel) või ostumenetluse § 17

(riigihangete register) viisil olenevalt kavandatava töö teenuse või kauba maksumuse suurusest.

Kui kavandatava töö, teenuse või kauba käibemaksuta maksumus ületab 5000 eurot ja on

30 000 eurot peab taotlema võtma vähemalt kolmelt asjakohast teenust osutavalt isikult

võrreldavad hinnapakkumused. Kui kavandatava töö, teenuse või kauba käibemaksuta

maksumus on 30 000 eurot või sellest suurem tuleb ostumenetlus läbi viia elektrooniliselt

riigihangete registris olenemata sellest, et toetuse taotleja ei ole hanke kohuslane riigihangete

seaduse (RHS) mõistes. Sel juhul kasutab hanke läbiviimiseks kasutab toetuse taotleja

menetlusliiki „toetuse saaja ost“ ja hankija alaliiki „toetuse saaja, kes ei ole hankija RHSi

tähenduses“. Hanke võib läbi viia ka peale PRIA toetusotsuse saamist, sellisel juhul esitab

toetuse saaja toetatava tegevuse eelarve. Ostumenetluse riigihangete registris elektroonselt

läbiviimise nõude eesmärk on tagada avalike vahendite kasutamine konkurentsi tingimustel ja

ühiste ühiskondlike eesmärkide tulemuslikum toetamine. Seega on oluline lähendada RHS-i

tähenduses hankijatele ja RHS-i tähenduses mittehankijatele seatud nõudeid, et võimalikult

avatult ja läbipaistvalt läbi viia toetusega hüvitatavate kulude tegemise aluseks olevaid hankeid

või oste. Analoogset ostumenetlust rakendatakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses

nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“.

Eelnõu §-s 8 sätestatakse kulude mõistlikkuse tõendamise nõuded.

Lõikes 1 sätestatakse, et kui projekti eeldatav käibemaksuta maksumus on 30 000 eurot või

sellest suurem, koostab taotleja prognoosi ja viib läbi ostumenetluse enne tegevuse

elluviimisega alustamist §-s 17 sätestatud viisil (ostumenetlus tuleb korraldada riigihangete

registris). Prognoosis esitatakse andmed projekti kogumaksumuse ja abikõlblike kulude kohta,

mis peavad olema põhjendatud, üksikasjalikult kirjeldatud, tuginema tegelikele asjaolude ning

vajadusel tõendatavad. .

Lõikes 2 sätestatakse, et kui projekti eeldatav käibemaksuta maksumus on vähem kui 30 000

eurot, kuid projekti raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara käibemaksuta maksumus

ületab 5000 eurot, ja ettevalmistava töö (§ 4 lg 3) sätestatud puhul, selgitab taotleja kulude

mõistlikkuse välja enne taotluse esitamist selles paragrahvis sätestatud viisil, arvestades § 4

lõikes 8 sätestatud nõuet.

Lõike 3 kohaselt peab taotleja küsima vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumust üksteisest

sõltumatute pakkujate käest, kui projekti raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara

käibemaksuta maksumus ületab 5000 eurot.

Lõike 4 kohaselt võib taotleja küsida ka üks või kaks hinnapakkumust, kui objektiivsetel

põhjustel pole võimalik kolme hinnapakkumust küsida. Selliseks juhtumiks võib olla näiteks

olukord, kus asjaomases valdkonnas ei olegi kolme pakkujat. Eelduslikult võib selline olukord

tekkida pakkujal, kes müüb regulaatorseadmeid.

Lõikega 4 kehtestatakse täiendavad nõuded hinnapakkumuse sisule. Hinnapakkumus peab

sisaldama taotleja nime, pakkuja nime, pakkuja kontaktandmeid, hinnapakkumuse väljastamise

kuupäeva, töö, teenuse või vara üksikasjalikku kirjeldust ning käibemaksuta ja käibemaksuga

maksumust.

Lõikega 5 ei või taotleja küsida hinnapakkumust endaga ega omavahel seotud isikutelt

tulumaksuseaduse § 8 lõike 1 tähenduses. Seotud tulumaksuseaduse tähenduses on need isikud,

kellel on ühine majanduslik huvi või kui ühel isikul on teise isiku üle valitsev mõju. Sellisteks

omavahel seotud isikuteks on näiteks abikaasad, elukaaslased või otse- või külgjoones

sugulased või ühte kontserni kuuluvad äriühingud.

Eelnõu §-s 9 sätestatakse selle toetuse sihtgrupp ehk võimalikud toetuse taotlejad.

Erinevalt „Eesti maaelu arengukava 2014–2020” maaparanduse investeeringutoetuse saamise

tingimustest antakse uuel perioodil toetust ka füüsilisele isikule, kui ta ehitab

keskkonnakaitseks vajaliku rajatise.

Toetust antakse järgmistele isikutele:

1) füüsiline isik – üksnes keskkonnakaitserajatise ehitamiseks;

2) ettevõtja äriseadustiku § 1 tähenduses, kes tegeleb omatoodetud põllumajandustoodete

või nende töötlemisel saadud toodete müügiga. Äriseadustiku tähenduses loetakse

ettevõtjaks füüsilisest isikust ettevõtja ja äriseadustikus sätestatud äriühing (so

täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu). Põllumajandustooted

ja nende töötlemisel saadud tooted on ELi toimimise lepingu I lisas nimetatud tooted.

Põllumajandustoodete tootmise või töötlemisega isikule antakse toetust kõikideks

tegevusteks;

3) ettevõtja äriseadustiku § 1 tähenduses, kes omandis on metsamaad (edaspidi

erametsaomanik). Metsamaaks loetakse maa, mis on metsamaa kõlvikuna kantud

maakatastrisse. Erametsaomanikule antakse toetust üksnes erametsamaale juurdepääsu

tee ehitamiseks, rekonstrueerimiseks ja uuendamiseks;

4) metsaühistu metsaseaduse § 10 lõike 5 tähenduses, kui toetavav tegevus vastab tema

põhikirjalisele eesmärgile. Metsa majandamise tegevuste hulka loetakse ka metsamulla

veerežiimi reguleerimine. Metsaühistutele antakse toetust üksnes erametsamaale

juurdepääsu tee ehitamiseks, rekonstrueerimiseks ja uuendamiseks;

5) maaparandusühistu oma tegevuspiirkonnas, kui toetatav tegevus vastab põhikirjalisele

eesmärgile. Maaparandusühistule antakse toetust kõikideks tegevusteks;

6) mittetulundusühingule erateede tegevuste puhul, kui toetatav tegevus aitab kaasa tema

põhikirjalise eesmärgi saavutamisele.

Eelnõu §-s 10 sätestatakse nõuded toetuse taotlejale.

Lõike 1 kohaselt peab taotleja riikliku maksu võlg ilma intressita olema väiksem kui 100 eurot

või tema riikliku maksu võla tasumine on ajatatud. Maksuvõla tasumise ajatamise korral on

maksuvõlg, mille tähtaeg on möödunud, tasutud ettenähtud summas.

Lõike 2 kohaselt ei tohi taotleja suhtes toimuda likvideerimismenetlust ega olla nimetatud

pankrotiseaduse kohaselt ajutist pankrotihaldurit või kohtuotsusega välja kuulutatud pankrotti

või algatatud sundlõpetamist või olla kehtivat registrist kustutamise hoiatust. Pankrotiseaduse

§ 1 lõigete 2 ja 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust

olukorrast tulenevalt ajutine ning juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui

võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust

olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud

sissenõutavaks. PRIA kontrollib taotleja suhtes võimaliku likvideerimismenetluse või ajutise

pankrotihalduri või väljakuulutatud pankrotiotsuse olemasolu ametlikust väljaandest

Ametlikud Teadaanded. Samuti ei ole anta toetust isikule, kelle suhtest on tehtud äriregistrist

kustutamise hoiatus. Avalike vahendeid on õigustatud saama isikud, kes on õiguskuulekad ja

kelle suhtes saab eeldada jätkusuutlikku tegutsemist.

Lõikes 3 on öeldud, et kui taotleja on saanud eelnevalt toetust riigieelarvelistest või muudest

ELi või välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi või vähese tähtsusega abi, mis on

nõutud tagasi, siis peavad olema tagasimaksed tehtud tähtaegselt ja nõutud summas. Siia hulka

arvatakse ka ebaseaduslikuks või siseturuga kokkusobimatuks tunnistatud riigiabi

tagasimaksmise nõuded Komisjoni poolt. Nõude eesmärgiks on toetuse sihipärane kasutamine

ning taotleja usaldusväärsuse tagamine.

Lõige 4 toob välja, et taotlejal ei tohi olla kehtivat karistust karistusseadustiku §-s 491

(ettevõtluskeeld), 209 (kelmus), 2091 (hankekelmus ELi finantshuve kahjustades), 210

(soodustuskelmus), 296 (altkäemaksu vahendus), 298 (altkäemaksu andmine), 2981

(mõjuvõimuga kauplemine), 372 (tegevusloata ja keelatud majandustegevus), 373 (ärikeelu ja

teataval erialal ning ametikohal töötamise keelu rikkumine) või 384 (maksejõetuse

põhjustamine) sätestatud süüteo toimepanemise eest. Strateegiakava raames toetuste andmise

üle otsustamisel lähtutakse muu hulgas sellest, et kui isik on toime pannud hüvede välja

petmisega, avaliku võimu otsuste enda kasuks kallutamisega või ebaausa majandustegevusega

seotud väär- või kuriteo, mille toimepanemise eest on tema kohta kantud kehtivad

karistusandmed karistusregistrisse, siis ei saa selline isik toetust, sest tegemist ei ole

õiguskuuleka ja usaldusväärse isikuga ning ta ei vasta toetuse saamise nõuetele. Loetletud on

ja seega arvesse võetakse üksnes need isiku süüteod, mis seavad tõsiselt kahtluse alla tema

õiguskuulekuse ja usaldusväärsuse konkreetse toetusega seotult.

Lõike 5 kohaselt peab taotleja toetatava tegevuseks vajaliku ehitise ehitamisega seotud

tegevuste elluviimiseks tõestama vajalike lubade olemasolu. Antud juhul annab vajaliku

kindluse tegevuse elluviimiseks asjaolu, et toetuse saajal on vajalikud load eelnevalt olemas,

kui see on nõutav ehitusseadustiku või maaparandusseaduse kohaselt. See on eelduslikuks ja

piisavaks tõestuseks, et ta on suuteline tegevust ellu viima ning seda sihipärase

kohustuseperioodi lõpuni ka hooldama. Seega toetatava tegevuse elluviimise suutlikkust

tõendatakse vastavate lubade olemasoluga.

Lõige 6 seab nõuded mittetulundusühingule ja maaparandusühistule, mis on asutatud

tähtajalisena. Sellisel juhul peab mõlema nimetatud isiku tähtaeg olema vähemalt viis aastat

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti poolt viimase toetusosa väljamaksmisest

arvates. See välistab olukorra, kus toetuse saanud mittetulundusühing või maaparandusühistu

lõpetab tegevuse enne sihipärase perioodi lõppu.

Lõike 7 alusel peavad toetatavad tegevused olema kooskõlas maaparandusühistu tegevuskavas

toodud tegevuste ja nende mahtudega, kui toetust taotleb maaparandusühistu. Tegevuskavas

tuleb tuua ka maaparandusseaduse § 58 lg 3 nimetatud maaparandussüsteemi toimimisega

seotud muu vabatahtlik tegevus, mis on seotud kas avaliku või liikmete ühishuviga. See tegevus

on maaparandussüsteemi rekonstrueerimine ja keskkonnakaitseks vajalike ehitiste ehitamine.

Avaliku huvina käsitletakse süsteemi keskkonnakaitserajatiste ehitamist ja rekonstrueerimist.

Ühishuvides tehtav tegevus on mitme liikme huvides toimuv süsteemi rekonstrueerimine ja

ehitamine.

Lõike 8 kohaselt ei tohi taotleja olla raskustes olev ettevõtja. Raskustes olevaks ettevõtjaks

loetakse piiratud vastutusega äriühingut, mis on akumuleeritud kahjumi tõttu kaotanud üle

poole oma märgitud osa- või aktsiakapitalist või äriühingut, kus vähemalt mõnel liikmel on

piiramatu vastutus äriühingu võlgade eest ja mis on akumuleeritud kahjumi tõttu kaotanud üle

poole oma arvetel olevast kapitalist. Eeltoodud tingimused ei puuduta alla kolme aasta

eksisteerinud väikese ja keskmise suurusega ettevõtjaid. Raskustes olevaks ettevõtjaks loetakse

ka neid ettevõtjaid, kelle suhtes on võlausaldajate soovil algatatud kõiki võlakohustusi hõlmav

maksejõuetusmenetlus või ettevõtja vastab siseriikliku õiguse kohaselt kõiki võlakohustusi

hõlmava maksejõuetusmenetluse kohaldamise kriteeriumidele; kui ettevõtja on saanud

päästmisabi ning ei ole veel laenu tagasi maksnud või garantiid lõpetanud või on saanud

ümberkorraldusabi ning tema suhtes kohaldatakse endiselt ümberkorraldamiskava ning

ettevõtja puhul, kelle viimase kahe aasta arvestuslik võla ja omakapitali suhe on olnud suurem

kui 7,5 ja enne intresse, makse ja kulumit arvestatud kasumi (EBITDA) suhe intressimaksete

kattevarasse olnud alla 1,0.

Ettevõtja vastavust raskustes oleva ettevõtja kriteeriumitele hindab PRIA, kes kontrollib

ettevõtjaid taotluses esitatud andmete järgi enne taotluse rahuldamist. Kontrolli tehakse

äriregistris majandusaasta aruannete alusel, ettevõtjate kohta teistesse registrisse kantud

andmete järgi või kontrollides ettevõtja raamatupidamist.

Grupierandi määrust kohaldatakse raskustes olevale ettevõtjale sellistes olukordades, kus

ettevõtja raskustesse sattumise põhjuseks on kahju, mis on tingitud ettevõtja kontrolli alt väljas

olevatest sündmustest, näiteks loodusõnnetusega võrreldavatest ebasoodsatest

ilmastikutingimustest, loomataudidest või taimekahjustajatest, metsapõlengutest, metsades

toimunud katastroofidest ja metsades kliimamuutustega seoses toimunud sündmustest.

Eelnõu §-s 11 sätestatakse taotluse esitamine ja taotluse esitamise tähtaeg.

Lõike 1 kohaselt esitab toetuse taotleja toetuse saamiseks ettenähtud tähtajal PRIA-le

elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna ehk e-PRIA kaudu taotluse ja laadib üles nõutavad

dokumendid e-PRIAs.

Lõike 2 kohaselt teatab PRIA taotluse esitamise tähtaja ametlikus võrguväljaandes Ametlikud

Teadaanded ja oma veebilehel. Tähtaja möödalaskmisel tähtaega ei ennistata.

Lõike 3 kohaselt esitab taotleja esitab iga maaparandussüsteemi kohta eraldi taotluse, kuhu

koondatakse kõik selle taotleja poolt sellel maaparandussüsteemil § 4 lõike 1 punktides 1 ja 2

(maaparandussüsteemi rekonstrueerimine ja keskkonnakaitserajatise ehitamine) kavandatavad

tegevused. Toetuse nõuded kehtivad iga maaparandussüsteemi kohta ja ka taotlust hinnatakse

maaparandussüsteemi kohta. Üks maaparandussüsteem on tervik oma vee voolamise loogikaga

järgi ja igal maaparandussüsteemil on omad mõjud. Samas üks maaparandussüsteem võib

koosneda erinevatest maaparandusehitistest ja sel juhul esitatakse taotluses selle

maaparandussüsteemi kõik maaparandusehitised. Taotleja esitab eraldi taotluse eratee

tegevuste korral.

Eelnõu §-s 12 sätestatakse nõuded taotlusele.

Lõike 1 kohaselt esitab toetuse taotleja avalduses enda kohta järgmised andmed:

1) nimi ja isikukood või registri kood või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri kood

ning taotleja esindaja nimi ja kontaktandmed;

2) taotluse selgelt sõnastatud sisu toetuse taotlemiseks;

3) projekti nimetus, eesmärk ning vastavalt toetatava investeeringuobjekti eripärale koguselised

näitajad nagu arv, pindala või pikkus;

4) projekti asukoht;

5) projekti abikõlblike kulude suurus;

6) taotletava toetuse suurus ja koguinvesteeringu suurus .

7) teave hinnapakkumuse valikukriteeriumite kohta:

8)projekti maksumuse prognoos, kui projekti maksumus ületab 30 000 eurot.

Lõikes 2 on loetletud dokumendid, mida taotleja peab esitama koos taotlusega, et oleks

võimalik kindlaks määrata investeeringuobjekti nõuetekohasus. Taotleja peab koos taotlusega

esitama järgmised dokumendid:

1) kulude mõistlikkust tõendavad §-st 8 tulenevad dokumendid;

2) maa valdamise ja sellel projekti elluviimise õigust tõendav dokument, kui projekt

kavandatakse ellu viia maal, mis ei ole taotleja omandis;

3) ehitusprojekt;

4) PTA-ga kooskõlastatud ehitusprojekt, kui toetust taotletakse muu keskkonnakaitserajatise

ehitamiseks;

5) keskkonnamõjude eelhinnang, kui toetust taotletakse lõhejõel või pinnaveekogumil eesvoolu

rekonstrueerimiseks või muul juhul, kui seda nõuab õigusakt;

6) vee-elustiku eksperdi kõrgharidust tõendav dokument ja töökogemust kinnitav dokument või

nimekiri senistest töödest, millest nähtub tema keskkonnamõjude hindamise kogemus;

7) arve-saateleht või arve, mille on väljastanud isik, kellelt taotleja tellis § 4 lõikes 3 nimetatud

töö või teenuse, kui taotleja taotleb toetust ka nende kulude hüvitamiseks;

8) maaparandusühistu tegevuskava, kui toetust taotleb maaparandusühistu;

9) tõend, millest nähtub, et projekteerija on läbinud keskkonnasäästliku maaparandussüsteemi

projekteerimise koolituse;

10) kaasomaniku kirjalik nõusolek kavandatava tegevuse elluviimiseks, kui rajatis, mille kohta

toetust taotletakse, asub kaasomandis oleval maal;

11) kaasomaniku kirjalik nõusolek, kui soetatav seade paigaldatakse kaasomandis olevasse

ehitisse või kui ehitisealune maa on kaasomandis;

12) mitte varem kui taotluse esitamisele vahetult eelnenud kalendriaastal vastu võetud

mittetulundusühingu, maaparandusühistu või metsaühistu üldkoosoleku otsus, millest nähtub

tema liikmete otsus taotleda toetust, ja üldkoosolekust osavõtnute nimekiri koos igaühe

allkirjaga;

13) mittetulundusühingu, maaparandusühistu ja metsaühistu liikmete nimekiri koos nende

isiku- või registrikoodidega mitte varasema kui punktis 12 nimetatud üldkoosoleku toimumise

seisuga;

14) dokument, mis tõendab, et juurdepääsutee on juurdepääsuks põllumajandus- või

erametsamaale või põllumajanduslikule tootmishoonele, mis kuulub taotleja või

mittetulundusühingu, maaparandusühistu või metsaühistu puhul tema liikme omandisse, või

põllumajandusmaa on antud taotlejale või mittetulundusühingu või maaparandusühistu puhul

tema liikmele õiguslikul alusel kasutamiseks vähemalt viieks aastaks arvates PRIA poolt

viimase toetusosa maksmisest;

15) PTA-ga kooskõlastatud ehitusprojekt, kui toetust taotletakse juurdepääsutee ehitamiseks

või rekonstrueerimiseks;

16) teave juurdepääsutee erametsamaa kasutamise eesmärgi kohta.

Eelnõu §-s 13 sätestatakse nõuded taotleja, taotluse ja toetatava tegevuse nõuetele vastavuse

kontrollimise kohta.

Taotluses esitatud andmete õigust ning taotleja, taotluse ja toetatava tegevuse vastavust Euroopa

Liidu õigusaktides, ELÜPSis, strateegiakavas ja selles määruses sätestatud nõuetele kontrollivad

PRIA ja PTA. PRIA- ja PTA- on õigus ELÜPSi ja haldusmenetluse seaduse kohaselt teha kõiki

vajalikke toiminguid (teha järelepärimisi asjakohastest andmekogudest, teha kohapealseid

kontrolle, küsida täiendavat teavet ja dokumente jne), et teha kindlaks kas isik vastab toetuse

saamise nõuetele ja kas toetuse andmine isikule on põhjendatud.

Eelnõu §-s 14 sätestab taotluste hindamise.

Lõike 1 kohaselt hindab PRIA taotlusi § 4 lõikes 1 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevuste taotlusi

lisas 1 sätestatud hindamiskriteeriumite alusel ning § 4 lõike 1 punktis 3 tegevuste taotluse lisas

2 sätesatud hindamiskriteeriumite alusel. Lisa 1 „Maaparandussüsteemi ja

keskkonnakaitserajatise hindamise kriteeriumid“ sätestab kuivendussüsteemi ja veerežiimi

kahepoolse reguleerimissüsteemide rekonstrueerimise ja keskkonnakaitserajatise ehitamise

taotluste hindamiskriteeriumid, lisa 2 „Erateede hindamise kriteeriumid“ sätestab erateede

ehitamise ja uuendamise taotluste hindamiskriteeriumid.

Lõike 2 kohaselt moodustab PRIA hindamiskriteeriumite alusel paremusjärjestused eraldi kahe

tegevuste grupi lõikes. Üks tegevuste grupp on kuivendussüsteemi ja kahepoolse veerežiimi

reguleerimissüsteemide rekonstrueerimise keskkonnakaitserajatise ehitamise tegevused. Teine

tegevuste grupp on erateede tegevused. Mõlemas tegevuste grupis loetakse paremaks suurema

hindepunktide summa saanud taotlused.

Hindamiskriteeriumite moodustamisel lähtuti strateegiakavas toodud sekkumise eesmärgist ja

valikukriteeriumist. Lisa 1 hindamiskriteeriumite puhul eelistakse põllumajandustootjaid, sest

toetuse eesmärk on seotud põllumajandussektori vastupanuvõime ja toiduga kindlustatuse

tagamisele kaasaaitamisega. Maaparanduslikest tegevustest eelistatakse kuivendatud

turvasmuldadel veetaseme tõstmise ja veerežiimi kahepoolse veerežiimi tegevusi. Need

tegevused panustavad kliimaeesmärkide saavutamisse sh kliimamuutusega kohanemisse enim.

Hindamiskriteeriumitest kõige enam on eelistatud taotlus, mis sisaldab kuivendatud

turvasmuldadel veetaset tõstvaid tegevusi. See tegevus aitab kaasa kasvuhoonegaaside heite

vähendamisele ja suur punktide arv annab tootjale kindluse teha sellelaadseid investeeringuid.

Kliimamuutuste tingimustes ja põuakahjude vähendamiseks eelistatakse veerežiimi

kahepoolset reguleerimise tegevusi. Näiteks seadedrenaaž võimaldab maa liigse kuivamise

vältimisele lisaks ka eesvoolu reostumist vähendada. Veetaseme reguleerimist kraavivõrgus

saab teha paisregulaatoriga. Kui regulaator on suletud, hoitakse toitaineid koos veega põllul

kauem kinni.

Eelistatud on ka taotlused, mis on seotud keskkonnaseisundi parandamisega ning eriti nende

veekogumite valgalal, mis on toodud 2022-2027 veemajanduskava meetmeprogrammis.

Keskkonnakaitserajatiste mõju on suurem, kui need rajatakse sinna, kus on nende vajadus ja

olulisus kõige suurem. Veemajanduskavas on toodud veekogumid, mille koormus on

põhjustatud kuivendusest. Seega eelistatakse hindepunktina nende veekogumite valgalale

keskkonnakaitserajatise rajamist. Samuti eelistakse taotlusi, milles keskkonnakaitserajatis(ed)

täidavad nii hajukoormuse vähendamise kui ka liikidele elupaiku pakkuvat/loovat funktsiooni.

Seni on tähelepanu pööratud maaparanduse investeeringute puhul eelkõige hajukoormuse

vähendamise eesmärgist lähtuvatele keskkonnakaitserajatistele (settebassein), vähem on rõhku

pööratud elupaiku pakkuvat funktsiooni täitvatele keskkonnakaitserajatistele nagu

leevendustiigid, põhjapaisud jms. Seega hindamiskriteeriumitena eelistatakse neid taotlusi, kus

on terviklikult lähenetud kuivenduse negatiivse mõju leevendamisele.

Vähemate punktidega on eelistatud keskkonnakaitserajatise ehitamine, mis täidab vaid ühte

eesmärki, kas siis hajukoormuse vähendamise või elupaiku pakkuvat funktsiooni eesmärki.

Lisas 2 hindamiskriteeriumite puhul eelistakse erateede ehitamist koostöövormi

(mittetulundusühingud) kaudu ja kui see on vähemalt 3 maaomaniku omandis, et soodustada

ühiselt tegevuse elluviimist. Väiksema hindepunktiga arvuga eelistatakse taotlust, kui eratee on

vähemalt 3 maaomaniku omandis ning taotleja ei pea olema mittetulundusühing või muu

koostöövorm. Kõige vähem eelistatakse taotlust, kus eratee on vaid kahe maaomaniku omandis.

Samuti eelistakse neid taotlusi, kus erateede ehitamisel ja uuendamisel kasutakse erateede

muldes või katendis ümbertöödeldud materjale, et soodustada ringmajandust. Samuti

eelistatakse taotlust, kus eratee mahasõit on riigiteelt, kuna sel juhul on kooskõlastusprotsess

pikem ja nõuded teele ja sellega seotud rajaties kohta rangemad.

Võrdsete hindepunktide summaga taotluste puhul eelistatakse taotlust, milles taotletav

toetussumma summa on väiksem.

Eelnõu §-s 15 sätestatakse taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise kord.

Lõikes 1 sätestab, kui kõigi nõuetele vastavate taotluste rahastamise summa ei ületa § 14 lõike

1 punktides 1 või 2 nimetatud tegevusteks ettenähtud vahendeid, rahuldab PRIA kõik nõuetele

vastavad taotlused ja PRIA rahuldab kõik nõuetekohased ja hindamiskriteeriumite

miinimumnõudele vastavad taotlused selleks tegevuseks ettenähtud vahendite piires Euroopa

Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28 lõike 1 punkti 2 alusel.

Lõikes 2 sätestab, et kui kõigi nõuetekohaste taotluste rahastamise summa ületab § 14 lõike 1

punktides 1 või 2 nimetatud tegevuseks ettenähtud vahendeid, rahuldab PRIA selleks

tegevuseks ettenähtud vahendite piires hindamistulemuste alusel koostatud taotluste

paremusjärjestusse seatud parimad taotlused ja hindamiskriteeriumite miinimumnõudele

vastavad taotlused Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28 lõike

1 punkti 2 alusel.

Lõike 3 kohaselt vastab taotlus hindamiskriteeriumite miinimumnõudele, kui § 4 lõike 1

punktides 1 ja 2 sätestatud tegevuste puhul on hindamisel saadud vähemalt 21 protsenti

maksimaalsest hindepunktide summast ja § 4 lõike 1 punktis 3 sätestatud tegevuse puhul on

hindamisel saadud vähemalt 25 protsenti maksimaalsest hindepunktide summast.

Lõike 4 kohaselt, kui taotluse täies ulatuses rahuldamine ei ole põhjendatud taotluses

sisalduvate mitteabikõlblike kulude tõttu, võib PRIA teha taotluse osalise rahuldamise otsuse

vähendades toetuse summat Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse

§ 28 lõike 5 tingimustel mitteabikõlblike kulude võrra.

Lõikes 5 sätestab, et kui hindamistulemuste alusel väljavalitud ja paremusjärjestusse seatud

nõuetekohast taotlust ei ole võimalik täies ulatuses rahuldada, sest taotletava toetuse suurus

ületab toetuseks ettenähtud vahendite jäägi, võib PRIA teha taotluse osalise rahuldamise otsuse

tingimusel, et viiakse ellu taotluses kavandatud tegevused ja saavutatakse toetuse andmise

eesmärgid. Kui taotleja ei ole nõus toetuse vähendamisega, tehakse taotluse rahuldamata

jätmise otsus.

Lõikes 6 sätestab, et kui taotleja ja taotluse nõuetekohasuse kontrollimise käigus tehakse

kindlaks, et taotleja, taotlus või toetatav tegevus ei vasta toetuse saamiseks esitatud nõuetele,

teeb PRIA taotluse rahuldamata jätmise otsuse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika

rakendamise seaduse § 28 lõike 3 alusel.PRIA teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse

Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28 lõike 3 alusel.

Lõige 6 sätestab, PRIA teeb 80 tööpäeva jooksul arvates taotluse esitamise viimasest päevast,

et kontrollida taotleja, taotluse või tegevuse nõuetele vastavust, hinnata taotlused ning panna

taotlused paremusjärjestusse, ning sellest tulenevalt teha otsus, kas taotlejale toetust makstakse.

Otsus või muu menetlusdokument loetakse kätte toimetatuks, kui selle isiku avaldatud

elektronposti aadressil on saadetud otsus, otsuse väljavõte või muu menetlusdokument või

teade nimetatud dokumentide kättesaadavaks tegemise kohta e-PRIAs.

Eelnõu §-s 16 sätestatakse toetatava tegevuse elluviimise nõuded ja kestuse nõuded.

Lõike 1 kohaselt viib toetuse saaja toetatava tegevuse ellu, sealhulgas esitab kõik tegevuse

elluviimist tõendavad dokumendid, ja võtab toetuse abil ehitatud, rekonstrueeritud, uuendatud

või soetatud vara sihipäraselt kasutusse kahe aasta jooksul arvates PRIA poolt taotluse

rahuldamise otsuse tegemisest, kuid hiljemalt 30. juunil 2029.

Lõike 2 kohaselt tagab toetuse saaja, et toetuse abil ehitatud, rekonstrueeritud ja uuendatud

rajatis toimivad nõuetekohaselt vähemalt viis aastat arvates PRIA poolt viimase toetusosa

maksmisest (edaspidi koos sihipärase kasutamise periood).

Lõige 3 sätestab, et lisaks peab toetuse saaja tagama kuivendussüsteemi reguleeriva võrgu

puhul selle maa-ala sihtotstarbe ning juurdepääsutee puhul selle põllumajandusmaa ja

erametsamaa sihtotstarbe, millele juurdepääsuks tee ehitati või rekonstrueeriti, sihipärase

kasutamise perioodi lõpuni. Toetuse saaja ei tohi maaparandussüsteemi maa-ala sihtotstarvet ja

selle põllumajandusmaa ja erametsamaa sihtotstarvet, millele juurdepääsuks tee ehitatakse või

rekonstrueeritakse, muuta vähemalt viie aasta jooksul pärast PRIA poolt viimase toetusosa

väljamaksmist.

Lõike 4 kohaselt teatab taotleja teatab vähemalt kolm tööpäeva enne tegevuse tegemise algust

PTA-le PRIA e-teenuse keskkonna kaudu töö tegemise aja ja koha.

Eelnõu §-s 17 sätestatakse ostumenetluse läbiviimine.

Lõikes 1 sätestatakse, et toetuse saaja peab korraldama ostumenetluse, et välja selgitada projekti

raames soetatava vara või teenuse mõistlik maksumus, kui see käibemaksuta maksumus on

30 000 eurot või sellest suurem. See tähendab, et enne ostu sooritamist peab toetuse saaja läbi

viima hankemenetluse, kus kaalutakse erinevaid pakkumisi ning tehakse valik parima

pakkumise alusel. Ostumenetluse tulemusel valitakse pakkumine, mis vastab kõige paremini

etteantud nõuetele ja tingimustele ning on kõige mõistlikuma hinna ja kvaliteedi suhtega. Selle

nõude täitmise eesmärk on tagada, et toetuse kasutamine oleks efektiivne ja majanduslikult

otstarbekas.

Lõige 2 sätestab, et kui toetatava tegevuse raames soetatava vara või teenuse eeldatav

maksumus ilma käibemaksuta on 30 000 eurot või sellest suurem, tuleb korraldada

ostumenetlus riigihangete registris. Nõude kontrollimiseks tuleb sel juhul PRIA esindaja hanke

juurde vaatlejaks märkida.

Samuti on täpsustab nõudeid millele ostumenetluse korraldamine riigihangete registris peab

vastama:

1) ostumenetluse väljakuulutamisel avaldatakse riigihangete registris ostu teade, millest nähtub

ostetava teenuse, ehitustöö või asja kirjeldus, tehnilised andmed, majanduslikult soodsaima

pakkumuse väljaselgitamiseks pakkumuste hindamise kriteeriumid ja pakkumuste esitamise

tähtpäev;

2) pakkumuste esitamise tähtaeg on vähemalt 15 tööpäeva;

3) teade ostumenetluse kohta on avalik.

4) ostumenetlusega seotud teabevahetus ostumenetluse korraldaja ja pakkuja vahel, sealhulgas

juurdepääsu võimaldamine ostuteate ja sellega seotud dokumentidele ning pakkumuste ja

selgituste esitamine, toimub riigihangete registris;

5) pakkumused võetakse vastu ja avatakse riigihangete registris;

6) tingimusi – ostumenetluse väljakuulutamisel avaldatakse riigihangete registris ostu teade,

millest nähtub ostetava teenuse, ehitustöö või asja kirjeldus, tehnilised andmed, majanduslikult

soodsaima pakkumuse väljaselgitamiseks pakkumuste hindamise kriteeriumid ja pakkumuste

esitamise tähtpäev – ei tohi muuta pärast pakkumuste esitamise tähtaega ega kalduda neist

kõrvale parima pakkumuse valimisel.

7) Lisaks antakse PRIA-le Vabariigi Valitsuse 31. augusti 2017. a määruse nr 137 „Riigihangete

registri põhimäärus“ § 21 lõike 1 punkti 19 kohane vaatleja roll.

Lõige 3 sätestab loetelu sellest, millist teavet peab sisaldama hinnapakkumus, mille taotleja

saab soetatava vara või teenuse kohta. Hinnapakkumus peab sisaldama taotleja nime,

hinnapakkuja nime ja kontaktandmeid, hinnapakkumuse väljastamise kuupäeva ning teenuse

või vara üksikasjalikku kirjeldust ning käibemaksuta ja käibemaksuga maksumust, samuti

tehniliste tingimuste loetelu, mis vastab tehnilisele spetsifikatsioonile.

Lõike 4 kohaselt ei tohi taotleja võtta hinnapakkumust enda ega omavahel seotud isikutelt,

kellele kehtib tulumaksuseaduse § 8. Tulumaksuseaduse § 8 sätestab, millal isikud loetakse

omavahel seotuks, näiteks kui üks isik omab teise isiku üle märkimisväärset mõjuvõimu või

neil on ühine juhtimisorgan. Sellised seotud isikud võivad pakkuda üle- või alahinnatud hindu,

mis ei ole objektiivsed ja võivad mõjutada taotleja otsuseid. Seetõttu on nende väljajätmine

hinnapakkumuste küsimisest vajalik tagamaks, et hinnapakkumused on objektiivsed ja

usaldusväärsed.

Lõike 5 kohaselt võib taotleja loobuda ostumenetluse korraldamisest riigihangete registris, kui

see on objektiivselt põhjendatud, eelkõige kui turul puudub asjaomase töö, teenuse või vara

pakkujate paljusus.

Lõike 6 kohaselt ei tohi eirata lõikes 1 sätestatud nõuet hinnapakkumuste küsimiseks, jagades

projekti raames tellitava töö või teenuse osadeks. Kui toetatava tegevuse raames tellitav töö,

teenus või vara on vajalik sama eesmärgi saavutamiseks, siis ei ole lubatud seda jagada osadeks.

Kuid taotleja võib jagada projekti raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara osadeks,

kui selleks on objektiivsed põhjused, näiteks kui on tegu täiesti erinevate hangitavate asjadega,

mida ei ole ühekorraga võimalik läbi viia.

Eelnõu §-s 18 sätestatakse toetuse saaja muud kohustused.

Lõike 1 kohaselt peab toetuse saaja täitma sihipärase kasutamise perioodi lõpuni järgmisi

kohustusi:

1) võimaldama teostada auditit, järelevalvet ja muid toetuse saamisega seotud kontrolle ning

osutama selleks igakülgset abi, sealhulgas võimaldama viibida toetuse saaja kinnisasjal, ehitises

ja ruumis ning läbi vaadata dokumente ja vara kohapeal. Näiteks lükatakse taotluse avaldus või

maksetaotlus tagasi, kui toetuse saaja või tema esindaja takistab kohapealse kontrolli tegemist,

välja arvatud vääramatu jõu või erandlike asjaolude korral;

2) esitama auditi, järelevalve teostamiseks või muu kontrolli tegemiseks vajalikud andmed ja

dokumendid määratud tähtaja jooksul;

3) teavitama viivitamata PRIAt taotluses esitatud või toetatava tegevusega seotud andmete

muutumisest või tegevuse elluviimist takistavatest asjaoludest. Sealhulgas tuleb PRIA-t

teavitada toetatava tegevusega seotud vara üleandmisest teisele isikule;

4) näitama avalikkusele, et tegemist on EAFRDi toetuse abil elluviidava tegevusega. Selleks

tuleb kasutada ettenähtud sümboleid ja teavitustegevusi;

5) raamatupidamiskohustuslasena peab eristama selgelt oma raamatupidamises toetuse

kasutamisega seotud kulud ning neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja

maksedokumentidest. Nõue tuleb ÜPP-strateegiakava määruse artikli 123 lõike 2 punkti b

alapunktist i, mille kohaselt põllumajandustootjad, teised toetusesaajad ja muud sekkumise

rakendamises osalevad asutused on teadlikud neile antud toetusest tulenevatest kohustustest

ning kasutavad kas eraldi raamatupidamissüsteemi või nõuetekohaseid raamatupidamiskoode

kõikide tegevusega seotud tehingute jaoks;

6) esitama seiret tegevale isikule või asutusele tema nõudmisel teavet sekkumise seirenäitajate

kohta, väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamise aja ja koguse kohta ning võimaldama

maaparandussüsteemi eesvoolust ja keskkonnakaitserajatisest veekvaliteedi ja -elustiku

seisundi hindamiseks võtta vajalikke analüüse;

7) strateegiakava eesmärkide täitmise tuvastamiseks nõustuma osalema maaparandusseires

ning annab andmed maaparandussüsteemi ehitus- ja hoiutööde maksumuse ja mahu kohta, kui

nende andmete küsijaks on riik;

8) säilitama toetusega seotud dokumente vähemalt sihipärase perioodi lõpuni;

9) tagama toetusaluse rajatise nõuetekohase hooldustööde tegemise maaparandusseaduse

kohaselt. Siinkohal tuleb juhtida tähelepanu, et maaparandusseaduses sätestatud hoiukohustus

kehtib tähtajatult kõigi maaparandussüsteemide rajatiste kohta.

Lõike 2 kohaselt peab toetuse saaja vastama § 10 lõigetes 1, 3 ja 4 sätestatud nõuetele (tal ei

ole maksuvõlga, ta ei ole saanud ega taotle kulu kohta mujalt toetust, tal ei ole kehtivat karistust)

kuni PRIA poolt toetuse maksmiseni.

Lõike 3 kohaselt peab toetuse saaja vastama § 10 lõikes 2 sätestatud nõuetele – tema suhtes ei

toimu likvideerimismenetlust ega ole nimetatud pankrotiseaduse kohaselt ajutist

pankrotihaldurit või kohtuotsusega välja kuulutatud pankrotti või algatatud sundlõpetamist või

tal ei ole kehtivat registrist kustutamise hoiatust – kuni sihipärase kasutamise perioodi lõpuni.

Lõikega 4 täiendatakse lõigetes 1-3 sätestatud kohustusi. Toetuse saajale peab hiljemalt

maksetaotluse esitamise ajaks olema väljastatud ehitise kasutusluba või kasutusteatis toetuse

abil ehitatud keskkonnarajatise sihipäraseks kasutamiseks, kui see on nõutud ehitusseadustiku

või maaparandusseaduse kohaselt. Sealjuures peab olema nimetatud kasutusluba või

kasutusteatis kättesaadav ehitisregistris või maaparandussüsteemide registris. Kasutusloa või

kasutusteatise väljastamine tagab selle, et rajatis on ehitatud nõuetekohaselt ja sihipäraseks

kasutamiseks valmis ning seega on täidetud toetuse andmise eesmärk.

Eelnõu §-s 19 sätestatakse nõuded maksetaotluse esitamise ja maksetaotluse kohta.

Lõike 1 kohaselt peab toetuse saaja toetuse maksmiseks esitama (pärast toetatava tegevuse

täielikku või osadena elluviimist ja selle eest täielikult või osadena tasumist PRIA e-teenuse

keskkonna kaudu PRIA-le maksetaotluse e-teenuse keskkonna kaudu . Toetuse väljamaksmise

aluseks on taotleja poolt esitatud kuludeklaratsioon ning arve, kauba saamist, maksmise

sooritamist ning töö tegemist või kauba üleandmist ja vastuvõtmist tõendavad dokumendid.

Lõike 2 kohaselt võib projekti ellu viimise jooksul võib esitada kuni neli maksetaotlust ehk

toetuse saaja võib on projekti jaotada neljaks etapiks. Maksetaotlusi esitamine neljas osas on

piisav võrreldes tegevuse elluviimise ajaga ja võimaldab paremini tegevuste elluviimist

planeerida ja ellu viia (läbi mõeldumalt organiseerida tööd etappide kaupa) ning annab

ülevaatlikuma pildi tehtud ja tegemata töödest. Kui taotleja on ühe etapi ellu viinud, mis

tähendab, et selle etapi raames tehtavad tööd on tehtud ja toetuse saaja on selle eest ka ära

maksnud või on ostnud ära seadme ja saanud selle ka kätte.

Lõikes 3 on loetletud andmed, mida toetuse saaja peab maksetaotluses esitama. Maksetaotluses

peab olema näidatud toetuse saaja ärinimi, äriregistri kood ja selle taotluse viitenumber, mille

kohta maksetaotlus esitatakse. Lisaks tuleb ära märkida teave ellu viidud tegevuse maksumuse

kohta. Maksetaotluses tuleb välja tuua ka teave investeeringu tegemist tõendavate dokumentide

kohta. Lisaks tuleb maksetaotluses esitada investeeringuobjekti kogumaksumuse muutumise

andmed.

Lõikes 4 on loetletud dokumendid, mis tuleb esitada lisaks maksetaotlusele. Maksetaotlusele

lisaks tuleb esitada selle isiku väljastatud arve-saateleht või arve, kellelt toetuse saaja tellis

teenuse või töö või ostis kaupa. Veel tuleb esitada eelpool mainitud arve-saatelehel või arvel

märgitud rahalise kohustuse tasumist tõendav maksekorraldus, väljatrükk või arvelduskonto

väljavõte. Ehitise rajamise puhul tuleb esitada ka selle isiku väljastatud osutatud teenuse või

tehtud töö üleandmist-vastuvõtmist tõendav dokument, kellelt toetuse saaja tellis teenuse või

töö.

Lõigetes 5 ja 6 sätestatakse, et üleandmise-vastuvõtmise akt peab olema kooskõlastatud

omanikujärelevalve tegija ja PTA-ga. Üleandmis-vastuvõtmisakt esitakse PTA-le

kooskõlastamiseks kui ilmastikuolud (kui ei ole lumekatet, külmunud pinnast või üleujutuse

gategemist) võimaldavad nimetatud dokumendis osutatud teenust, tehtud tööd ja soetatavat vara

kontrollimist maastikul. PTA kooskõlastab üleandmise-vastuvõtmise akti, kui dokumendis

osutatud teenust, tehtud tööd või soetatavat vara kontrollimist on võimalik lähtuvalt

ilmastikuoludest kontrollida maastikul ja kui tehtud tegevus on täielikult või osadena

elluviidud. Sellega välditakse olukorda, kus toetuse saajad on tehtud tööde üleandmise-

vastuvõtmise aktis näidanud tööde vastavust pakkumisele mitte aga tegelikult tehtud töödele,

Toetuse saaja peab pärast tegevuse täielikku või osadena elluviimist üleandmise- vastuvõtmise

akti enne PRIA-le esitamist kooskõlastama PTA-ga, kes kontrollib üleandmise-vastuvõtmise

aktis tehtud tööde vastavust pakkumisele, projektile ja tegelikult tehtud töödele.

Eelnõu §-s 20 sätestatakse maksetaotluse kontrollimine.

PRIA kontrollib vastuvõetud maksetaotluses ja tegevuse elluviimist tõendavates dokumentides

esitatud andmete õigsust ning ellu viidud tegevuse vastavust toetuse rahuldamise otsuses

sätestatud tingimustele või taotluses toodud kavatsusele, Euroopa Liidu asjakohastele

õigusaktidele, ELÜPS-le ja selle alusel kehtestatud õigusaktidele.

Eelnõu §-s 21 sätestatakse toetuse maksmine.

Lõike 1 alusel makstakse toetus välja üksnes abikõlblike kulude hüvitamiseks ja juhul, kui

toetuse saaja on tegevused nõuetekohaselt ellu viinud.

Lõike 2 alusel teeb PRIA toetuse maksmisest keeldumise otsuse ELÜPS-i § 28 lõikes 3

sätestatud juhtudel. Nimetatud sätte kohaselt tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus, kui

taotleja, taotlus või toetatav tegevus ei vasta toetuse andmise ja kasutamise nõuetele, kui taotleja

ei esita tõendeid või ei tee teatavaks toetusega seotud asjaolusid, kui taotleja takistab kohapealse

kontrolli tegemist, kui on esitatud valeandmeid või kui esinevad ELÜPS-i §-s 28 toodud muud

asjaolud. Toetuse maksmisest keeldumise otsus tehakse 25 tööpäeva jooksul arvates toetuse

maksmisest keeldumise aluseks olevast asjaolust teadasaamisest.

Lõige 3 sätestab, et kui enne toetuse maksmist tehakse kindlaks, et toetuse saaja rikub toetatava

tegevuse elluviimise nõudeid või ei täida muid toetuse saamise kohustusi, võib PRIA

vähendada makstavat toetust või keelduda toetuse maksmisest, arvestades rikkumise raskust,

ulatust, püsivust ja korduvust.

Lõige 4 sätestab, et peale maksetaotluse esitamist taotleja poolt teeb PRIA maksetaotluse alusel

toetuse maksmise otsuse sellise aja jooksul, et toetusraha oleks võimalik kanda toetuse saaja

arvelduskontole kolme kuu jooksul arvates nõuetekohase maksetaotluse ja sellega seotud

dokumentide saamisest.

Lõike 5 kohaselt teeb PRIA toetuse maksmisest keeldumise otsuse 25 tööpäeva jooksul arvates

toetuse maksmisest keeldumise aluseks olevast asjaolust teadasaamisest.

Eelnõu §-s 22 sätestab nõuded tegevuse rahastamise kohta enne kulutuste tegemist.

ELÜPS-i § 30 lõike 1 ja lõike 3 punkti 1 kohaselt võib riigieelarvelistest vahenditest maksta

välja pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist enne töö, teenuse või vara soetamise eest

tasumist tagatist nõudmata, kui töö või teenus on lõpetatud või vara on üle antud ning toetuse

saaja on selle vastu võtnud ja selle eest tasunud vähemalt omafinantseeringuga võrdse summa

ning kui toetuse saaja on piisavalt usaldusväärne.

Omafinantseeringuga võrdne summa on rahasumma, mille toetuse saaja tasub isikule, kes

osutas esitatud tegevuse hinnapakkumuse alusel toetatava tegevuse elluviimiseks toetuse

saajale teenust, tegi tööd või müüs kaupa. Omafinantseeringuga võrdse rahasumma hulka

loetakse selle isiku, kellelt toetuse saaja tellis teenust või tööd või ostis kaupa, väljastatud arve-

saatelehel või arve ärakirjal kajastatud kõik abikõlblikud kulud, millest on maha arvestatud

tegevuse elluviimise rahastamise otsuse alusel toetuse saajale makstav summa, ning kõik

mitteabikõlblikud kulud, mis mingil mõjuval põhjusel on nimetatud arve-saatelehel või arvel

kajastatud.

Eespool kirjeldatud viisil toetatava tegevuse elluviimise rahastamist sooviv toetuse saaja esitab

PRIA-le maksetaotluse koos omafinantseeringuga võrdse rahasumma tasumist tõendavate

dokumentidega. PRIA teeb toetatava tegevuse elluviimise rahastamise otsuse pärast kulutuste

abikõlblikkuse kontrollimist, arvestades seejuures toetuse saaja usaldusväärsust ning kannab

toetatava tegevuse elluviimise rahastamise otsuste alusel määratud raha toetuse saaja

arvelduskontole. Toetuse saaja võib tegevuse elluviimise rahastamise otsuse alusel saadud raha

kasutada üksnes selle isiku väljastatud arve-saatelehel või arvel märgitud toetatava tegevuse

abikõlblike kulude eest tasumiseks, kellelt toetuse saaja tellis teenust või tööd või ostis kaupa.

Toetuse saaja tasub pärast tegevuse elluviimise rahastamise otsuse alusel saadud raha laekumist

viivitamata kuludokumentide alusel tasumata jäänud kogusumma sellele isikule, kellelt ta tellis

teenuse või töö või ostis kaupa. Tasumise tõendamiseks esitab toetuse saaja PRIA-le seitsme

tööpäeva jooksul arvates tegevuse elluviimise rahastamise otsuse alusel saadud raha

laekumisest vastava teabe koos maksmist tõendavate dokumentidega.

Eelnõu §-s 23 sätestatakse dokumentide säilitamine.

Määruse alusel esitatud dokumente taotlejale ei tagastata ning PRIA säilitab nimetatud

dokumente kuni 2039. aasta 31. detsembrini.

Eelnõu §-s 24 sätestatakse toetuse saaja andmete avalikustamine.

PRIA teavitab toetuse saajat tema andmete avalikustamisest ning töötlemisest Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artiklites 98 ja 99 sätestatud alustel ja korras.

See tähendab, et PRIA peab veebilehel avaldama toetavate tegevuste loetelu ja ajakohastab seda

loetelu vähemalt iga nelja kuu tagant järgmiste andmetega. Nimetatud määruse artikli 98

kohaselt tagavad liikmesriigid EAFRDst toetuse saajate andmete iga-aastase tagantjärele

avaldamise. EAFRDst toetuse saajate suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2021/1060 artikli 49 lõike 3 punkte a, b, d – j ja l ning artikli 49 lõiget 4. See

tähendab, et PRIA avalikustab oma veebilehel toetuse saaja ja tema taotluse kohta järgmised

andmed: juriidilisest isikust toetuse saaja nimi ning riigihangete puhul töövõtja nimi, tegevuse

nimetus, tegevuse eesmärk, tegevuse alguskuupäev, tegevuse eeldatav või tegelik lõpuleviimise

kuupäev, tegevuse kogumaksumus, asjaomane fond, asjaomane erieesmärk ning tegevuse ja

asjaomase riigi asukohatähis või asukohatuvastus, samuti ELi kaasrahastamise määr. Iga

liikmesriik avaldab selle teabe ühelainsal veebisaidil. Nimetatud teave on avalikkusele

kättesaadav kaks aastat alates selle esialgsest avaldamisest. Liikmesriigid ei avalda toetuse saaja

nime, kui toetuse saajale ühe aasta jooksul makstav toetus on 1 250 eurot või väiksem. PRIA

teavitab toetuse saajaid sellest, et neid puudutavad andmed avaldatakse ning et ELi

finantshuvide kaitsmise eesmärgil võivad ELi ja liikmesriikide auditeerimis- ja uurimisorganid

neid andmeid töödelda.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Eelnõu ettevalmistamisel on lähtutud järgmistest

määrustest: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/2115, millega kehtestatakse

liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa

Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika

strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks

määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 1–186); Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/2116, mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika

rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013

(ELT L 435, 06.12.2021, lk 187–261).

4. Määruse mõjud

Eelnõu rakendamine toob kaasa otseseid positiivseid mõjusid põllumajandusele ning

looduskeskkonnale ja kaudseid mõjusid tasakaalustatud regionaalarengule.

Määrusega kehtestatakse strateegiakava maaparanduse investeeringutoetuse andmise ja

kasutamise kord tegevuse kohta, mis on suunatud kuivendussüsteemi rekonstrueerimiseks nagu

ümberseadistamiseks kahepoolseteks veerežiimi reguleerimissüsteemideks, erateede

arenduseks ning keskkonnakaitserajatise ehitamiseks. Toetuse kaasabil luuakse eeldused

põllumajandusmaa kasutamiseks kliimamuutuste tingimustes ja maandatakse

põllumajandustootmisele kahjulikult toimivaid ilmastikunähtusi – liigsete sademete ja

põuakahjude leevendamiseks seadistatakse kuivendussüsteemid ümber kahepoolseks

veerežiimi reguleerimissüsteemiks. Samuti aitavad investeeringud kaasa ettevõtte

konkurentsivõime kasvule läbi tootmistõrgete vähenemise ning tootmiskindluse tõstmise.

Keskkonnakaitserajatise toetamise tulemusena paraneb ning leeveneb kuivendusest tingitud

negatiivne mõju elukeskkonnale. Samuti piiravad uued keskkonnakaitserajatised

põllumajandusmaalt tuleneva hajukoormuse levikut ja suurendavad bioloogilist mitmekesisust.

Määrus on seotud arengukavaga „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani

2030“, et aidata tagada toidujulgeoleku ja põllumajanduse konkurentsivõime eesmärkide

saavutamist, kus põllumajanduslikus kasutuses tuleb hoida vähemalt üks miljon hektarit

põllumajandusmaad.

Toetuse kaasabil aidatakse kliimamuutuste tingimustes kasutuses olevat põllumajandusmaad

sihipärases ja jätkusuutlikus kasutuses hoida. Strateegikavas on vastava sekkumise sihttaseme

puhul arvestatud umbes 85 taotlejaga.

Strateegiakava, mille alusel antakse maaparandussüsteemi eesvoolu uuendamise ja

keskkonnakaitserajatise ehitamise ja uuendamise investeeringutoetust, keskkonnamõjud on

hinnatud Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ poolt koostatud ÜPP strateegiakava

2023–2027 keskkonnamõju strateegiline hindamise (2022) raames5 osaliselt või täielikult.

5. Määruse rakendamiseks vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud

5 Lisainfo on leitav EL-i ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) strateegiakava 2021–2027 koostamise materjalidest:

https://agri.ee/euroopa-liidu-uhise-pollumajanduspoliitika-strateegiakava-2023-2027#keskkonnamoju-strate

Sekkumise 1.9.1 teise etapi eelarve on strateegiakava kohaselt 9 102 800 eurot, millest on

Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) osalus 60 protsenti (5 461 680 eurot)

ja Eesti riigieelarve osalus 40 protsenti. Sekkumise 1.9.3 eelarve on strateegiakava kohaselt

897 200 eurot, millest on EAFRD osalus 60 protsenti (538 320 eurot) ja Eesti riigieelarve osalus

40 protsenti. Sekkumise KK3 eelarve on strateegiakava kohaselt 812 0000 eurot, millest on

EAFRD osalus 80 protsenti (649 600 eurot) ja Eesti riigieelarve osalus 20 protsenti. Määruse

rakendamisega ei ole kavandatud eelnevalt mainitutele lisakulutusi riigieelarve vahenditest.

Määruse rakendamisega ei kavandata tulusid. Toetus panustab tegevuspõhise riigieelarve

„Põllumajandus, toit ja maaelu programm 2023–2026“ programmi meetme 7.4

„Põllumajanduses kvaliteetsete sisendite tagamise“ tegevusse 7.4.2 „Maaparandus“ ja

„Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ põllumajanduses

kvaliteetsete sisendite tagamise tegevussuuna eesmärkidesse. Toetuse riigipoolne kaasrahastus

kaetakse Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala eelarvest.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Strateegiakava ettevalmistuseks moodustati 2019. a 18. juunil juhtkomisjon, kuhu kuulusid

valdkondade huvigruppide ning riigiasutuste esindajad. Juhtkomisjoni ülesanneteks oli

kujundada Eesti seisukohad EL ühise põllumajanduspoliitika maaelu arengu toetuste andmist

reguleerivate õigusaktide kohta ning koordineerida strateegiakava koostamist, teha

ettepanekuid ja kujundada seisukoht strateegiakava kohta enne kava esitamist Vabariigi

Valitsusele. Lisaks kohtusid strateegiakava ettevalmistuseks aastatel 2019–2020 valdkondlikud

töögrupid. Juhtkomisjoni ja valdkondlike töögruppide töö tulemusena on kujundatud ka

käesoleva toetuse tingimused. Juhtkomisjoni ja valdkondlike töögruppide materjalid on

leitavad Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kodulehel https://www.agri.ee/euroopa-

liidu-uhise-pollumajanduspoliitika-strateegiakava-2023-2027.

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks

Rahandusministeeriumile ja Kliimaministeeriumile. Eelnõu saadetakse arvamuse saamiseks

PRIA-le, PTA-le, strateegiakava juhtkomisjonile, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojale, Eesti

Maaparandajate Seltsile, Eesti Erametsaliidule, Eesti Keskkonnaühenduste Kojale ja Eestimaa

Talupidajate Keskliidule.