Vastus pöördumisele

Tere

Tänan Teid selguse saamise soovi eest!

Kindlasti ei ole hoolekandeasutusel õigust esitada suurem arve hoolduskulude tasumiseks nendele omavalitsustele, kel on kõrgem hoolduskulude piirmäär. Need omavalitsused on kehtestanud selliselt, arvestades oma elanike paigutumist esinevates hoolekandeasutustes. Hoolduskulud on sotsiaalhoolekande seaduse § 22¹ lõike 2 järgi üksnes hooldusteenust vahetult osutavate hooldustöötajate ja abihooldustöötajate kulud:

1) tööjõukulud;

2) tööriietuse ja isikukaitsevahendite kulud;

3) tervisekontrolli ja vaktsineerimise kulud;

4) koolituse ja supervisiooni kulud.

See tähendab, et hoolduskulud saavad olla ühesugused, sõltumata omavalitsuse piirmäära suurusest, samas erinevad, sõltuvalt inimeste abivajadusest. Kui suurema hooldusvajaduse korral kasutate rohkem personali, siis tuleks määratleda erinevad hoolduskulude maksumused ja seda on mõned hoolekandeasutused ka praktikas kasutanud. Mõistetav, et igapäevatöös on raske eristada, kas ühel töötajal tuleb ühe inimesega teha rohkem toiminguid, teisega vähem ja tuleb tagada kindel personalihulk, arvestades kehtivaid nõudeid. Vaadates Abja Haigla hinnakirja, olete ka erinevad hooldustasemed hinnastanud, kuid jätnud hoolduskulud ühele tasemele. Soovitaksin Teil kaaluda ümbervaatamist, erineva hooldusvajadusega inimestele erinevate hoolduskulude maksumuse kehtestamist, mis vastab tegelikele kuludele. Sotsiaalhoolekande seaduse § 22¹ lõikes 6, hooldekodude hoolduskulude avalikustamise nõude juures räägitakse hooldustöötajate ja abihooldustöötajate tegelike kulude maksumusest ühe teenusesaaja kohta. See tähendab, et Abja Haigla avalikustatud hoolduskulud peaksid lähtuma nende tegelikkusest, mitte hinnangulisest maksumusest. Saaksite tegelike hoolduskulude maksumuse puhul lähtuda eelarveaasta hoolduspersonali olemasolevatest tööjõukuludest või kui kavandate aasta jooksul luua ja täita rohkem hoolduspersonali kohti, arvestades kohtade arvu ja valmidust suurema hooldusvajadusega tegeleda.

Märgin siia juurde, vaadates teie kodulehte. „Arvestades personali arvu sotsiaalmäärusega vastavusse viimisega on hoolduskulu komponendi suuruseks alates 01. aprillist 2024 a. 520 eurot kuus.“ Täpsem oleks öelda: sotsiaalkaitseministri määrus üldhoolduteenuse sisunõuete kohta Nõuded väljaspool kodu osutatavale ööpäevaringsele üldhooldusteenusele–Riigi Teataja, milles nõuded personali hulgale on §-s 3, täitmise tähtaeg on 1. juuli 2026: Teenuseosutaja tagab teenuse osutamise tegevuskohas vähemalt ühe hooldustöötaja kohaloleku kuni 36 teenusesaaja kohta ööpäevaringselt ja lisaks vähemalt ühe hooldustöötaja või abihooldustöötaja kohaloleku kuni 12 teenusesaaja kohta päevasel ajal 12 järjestikuse tunni jooksul

Selle sätte täielikku rakendumist oodatakse alates 1. juulist 2026 ja hoolekandeasutused saavad selleks ettevalmistusi teha veel, osaliselt hinnastades seda uute töötajate ettevalmistamiseks, aga peamiselt peaks see sisaldama olemasolevate hooldustöötajate tööjõukulusid.

Abja Haigla ei pea lähtuma hoolduskulude määramisel Mulgi valla hoolduskuludest, vaid oma tegelikest hoolduskuludest. Küll sisuliselt ei hinda, aga enamasti on hoolduskulud 50% juures hooldekodukoha maksumusest. Teil on 38% ja sarnane Mulgi valla piirmääraga. Märgin üle, et hoolduskulud peavad lähtuma nende tegelikust maksumusest hoolduskuludele, mitte hinnastamise otsusest.

Parimatega

Meeli Tuubel
nõunik
Hoolekande osakond
Sotsiaalministeerium

[email protected]

Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn
www.sm.ee

Tere 

Vabandan tülitamise pärast, aga peale Riigikontrolli küsimustiku täitmist tekkis analüüsimise käigus küsimus. 

Lähtuvalt analüüsi tulemusest:

Kas meil oleks õigus esitada nendele KOV-le, kelle piirmäära ulatus on kõrgem, esitada ka kõrgem hoolduskulu komp.summa?

Mitte, et kõigile võrdselt.

Tere,

Aitäh täidetud küsimustiku eest!

Parimate soovidega,

Anneliis Arm

Audiitor

Riigikontrolli auditiosakond

Tere

Küsimustikule vastatud nii, kuis mõtteid läbi on käinud. 

Loodan, et on abiks. 

Tere!

Riigikontroll viib läbi auditit, mis käsitleb 01.07.2023 jõustunud seadusemuudatustega käivitatud hooldereformi. Audit on Riigikontrolli 2024. aasta tööplaanis.

Audit keskendub hooldereformi rahastusmudeli tõhususele ning sellega seonduvalt reformi esialgsetele tulemustele, rahastamismudeli ülesehitusele ja reformiga kaasnenud riskidele.

Uuritakse muu seas reformijärgseid muutusi üldhooldusteenuse nõudluses ja pakkumises ning inimeste omaosaluse suuruses. Hinnatakse Sotsiaalministeeriumi tegevust rahastamismudeli kujundamisel, Sotsiaalministeeriumi ja omavalitsuste tegevust mudeli rakendamisel ja Sotsiaalkindlustusameti tegevust rahastamisreeglite järelevalves. Samuti hinnatakse Sotsiaalministeeriumi tegevust reformiga kaasnenud riskidele reageerimisel.

Ühe osana audititoimingutest viiakse läbi üldhooldusteenuse osutajate küsitlus, et kaardistada toimunud muutusi ning probleeme ja riske. Palume Teil selleks täita käesolevale e-kirjale lisatud küsitlusvorm ning tagastada see täidetuna Riigikontrollile aadressil [email protected] hiljemalt 31.05.2024.

NB! Küsitluse põhjal üldhooldusteenuse osutajatele hinnanguid ei anta. E-posti aadress, millele käesolev kiri on adresseeritud, on saadud majandustegevuse registrist.

Palume anda märku kirja kättesaamisest saates sellekohase teate aadressile [email protected].

Lugupidamisega,
Anneliis Arm
audiitor
e-post: [email protected]
tel: 640 0116