Vastus pöördumisele

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee / registrikood 70004235

Lp Stevas OÜ

[email protected]

Teie 24.04.2024 nr Meie 24.05.2024 nr 2.1-1/24/487-1196- 4

Vastus pöördumisele

Kirjutate, et naaber jälgib Teid ja Teie töötajaid kaameraga. Olete edastanud pildid naabermajale

paigaldatud kaamerast. Samas ei ole teavet, et kaamerapilte oleks kusagile edastatud või et

salvestisi üldse olemas on. Samuti ei ole teada, et oleksite ise naabrilt teavet küsinud.

Selgitame alljärgnevalt nõudeid, millega jälgimisseadmete kasutamisel arvestada tuleb.

Igasugune isikuandmetega tehtav toiming, sealhulgas ka isiku kaameratega jälgimine ja pildi

salvestamine, on isikuandmete töötlemine. Isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) art 2 lg 2

punkti c alusel ei kohaldata määrust, kui isikuandmeid töötleb füüsiline isik eranditult isiklike või

koduste tegevuste käigus. Seega võib statsionaarset kaamerat kasutada isiklikuks otstarbeks

üksnes siis, kui filmitakse enda valduses olevat ala. Kui kaamera vaatevälja jääb avalik ala või

teiste isikute kinnistud, kus võivad liikuda inimesed, tuleb järgida isikuandmete kaitse nõudeid.

Eelkõige peab isikuandmete töötlemine olema seaduslik, õiglane ja isikule läbipaistev.1 Seaduslik

on kaamerate kasutamine, kui selleks on mõni isikuandmete kaitse üldmääruse artiklis 6 nimetatud

alustest (näiteks nõusolek, õigustatud huvi või eriseadusest tulenev kohustus). Õigustatud huvi

alus võimaldab kasutada kaameraid nt turvakaalutlustel. Õigustatud huvi saab isikuandmete

töötlemise alusena kasutada üksnes siis, kui andmetöötleja on jõudnud järelduseni, et kaamerate

kasutamine on kindlasti vajalik ning see ei riiva ülemääraselt vaatevälja jäävate isikute huvisid ja

õigusi. Täpsemalt on õigustatud huvi lahti kirjutatud siin.

Andmetöötlus on õiglane vaid juhul, kui arvestatakse inimeste andmete töötlemisel nende

õiguspäraste ootustega privaatsuse kaitsele. Üldreegel on, et jälgimisseadmestiku kasutamine ei

tohi ülemääraselt kahjustada selle vaatevälja jäävate isikute õigustatud huve.

Kaameraid saab ja peab kasutama vastavalt vajadusele – need peaksid oleme suunatud konkreetselt

määratletud probleemi lahendamisele. Isikuandmeid tohib koguda ja töödelda ainult selgelt

kindlaksmääratud ja õiguspärastel eesmärkidel ning neid ei tohi hiljem töödelda viisil, mis on

püstitatud eesmärkidega vastuolus. Seega, kui kaamera on paigaldatud vara kaitseks, siis ei saa

kaamerasalvestust kasutada teistel eesmärkidel, näiteks naabrite jälgimiseks.

Kaamerate kasutamise üks tähtsamatest nõuetest on isikute selge teavitamine nii õiguslikust

alusest kui ka täpsematest eesmärkidest. See tähendab, et koostatud peavad olema

andmekaitsetingimused. Videovalve kasutamisel tuleb nähtavale kohale paigutada ka

teavitussildid, millel esitada kõige olulisem teave: töötlemise eesmärk, õiguslik alus, vastutava

töötleja nimi ja kontaktandmed ning info, kus saab tutvuda andmekaitsetingimustega.2

1 IKÜM art 5 lg 1 punkt a 2 https://www.aki.ee/sites/default/files/dokumendid/kaamerate_juhend_10.11.2021.pdf, lk 31-32

2 (2)

IKÜM artiklist 15 tuleneb andmetöötlejale kohustus anda isiku taotlusel talle teavet, kas tema

andmeid töödeldakse, mis eesmärgil seda tehakse, kuidas andmeid säilitatakse ja kellele

edastatakse.

Siinkohal soovitamegi uurida eelnimetatud asjaolusid (millist ala ja miks filmitakse, miks pole

teavitussilte, kas on võimalik kaamera ümber paigutada või vaatevälja kitsendada jne) naabri enda

käest. Kaamera omanik peab Teie pöördumisele vastama ühe kuu jooksul.

Märgime, et häiriva kaamera probleem võib saada lahenduse, kui naabriga suhtlete. Saate naabrile

teada anda oma privaatsuse riivest ning juhtida tema tähelepanu kaamera kasutamise nõuetele ja

Andmekaitse Inspektsiooni juhistele.

Andmekaitse Inspektsiooni sekkumine ei pruugi viia soovitud tulemuseni – isegi kui omanik

kaamera vaatevälja muudab/piirab, saab ta selle igal ajal tagasi muuta. Lisaks peate arvestama, et

võimalik järelevalveasutuse läbiviidav menetlus pigem halvendab naabrite vahelist läbisaamist,

mistõttu palume Teil kõigepealt endal naabriga suhelda ja selgitada eelpool kirjeldatud reegleid.

Kui andmetöötleja Teile ühe kuu jooksul ei vasta või Te ei ole vastusega rahul, saate uuesti

inspektsiooni pöörduda, lisades allkirjastatud kaebusele senise kirjavahetuse andmetöötlejaga ning

muud asjakohased tõendid.

Kaebust on võimalik esitada Andmekaitse Inspektsiooni e-keskkonnas või täites näidisvormi. E-

keskkonna kaudu kaebust esitamisel tuvastab süsteem Teie isiku sisselogimisel, mistõttu ei ole

vajalik kaebust eraldi allkirjastada. Kui Te ei soovi esitada kaebust e-keskkonnas, tuleb

näidisvormi täitmisel kaebus digiallkirjastada. Allkirjastamine on vajalik selleks, et Andmekaitse

Inspektsioon saaks veenduda Teie isikusamasuses.

Viime läbi järelevalvemenetluse, kui tegemist on olulise rikkumisega, mis vajab korrakaitseorgani

sekkumist – kaebus ei ole põhjendamatu või korduv ning kui andmetöötleja ei ole inimese

taotlusele vastanud ühe kuu jooksul või on põhjendamatult jätnud taotluse rahuldamata.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Sirje Biin

jurist

peadirektori volitusel