Vastus nõudekirjale

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee / registrikood 70004235

Lp Marje Paljak

Tallinna Kesklinna Valitsus

[email protected]

Lp Merit Valgjärv

andmekaitsespetsialist

merit.valgjarv@ tallinnlv.ee

Teie 05.04.2024 nr 5-41/662 - 1 Meie 24.05.2024 nr 2.3-8/24/976-1

Vastus nõudekirjale

Andmekaitse Inspektsioon sai Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnalt

(linnavalitsus) nõudekirja, milles soovib seisukohta Sotsiaalkindlustusameti (SKA)

keeldumisotsuse õiguspärasuse osas. Nõudekirjast nähtuvalt edastas linnavalitsus seoses kohtule

avalduse esitamisega isiku kinnisesse hoolekandeasutusse paigutamiseks SKA-le järelepärimise,

milles palus teavet, kas isik on taotlenud või osalenud SKA poolsel abivajaduse hindamisel (sh

hindamise vms dokumendi väljastamist), kas isik kasutab teenust ja milline on tema

koostöövalmidus ning SKA arvamust, kas isik oma psüühilisest seisundist tulenevalt võib olla

ohtlik endale või teistele.

Isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artikkel 4 lõike 1 kohaselt on isikuandmeteks igasugune

teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta. Nõudekirja kohaselt soovisite SKA-lt teavet

isikule erihoolekandeteenuse osutamise kohta. Kuna erihoolekandeteenused on

mõeldud inimestele, kes vajavad kõrvalist abi oma vaimse tervise tõttu, siis antud juhul on tegemist

eriliiki isikuandmetega ehk isiku terviseandmetega IKÜM-i mõistes.

Isikuandmete töötlemine IKÜM artikkel 4 lõike 2 kohaselt on isikuandmete või nende

kogumitega tehtav automatiseeritud või automatiseerimata toiming või toimingute kogum. Seega

asutuste vahelisel isikuandmete edastamisel toimub isikuandmete töötlemine.

IKÜM artikkel 6 lõike 1 alusel peab igasuguseks isikuandmete töötlemiseks olema õiguslik alus

(nt seadus, isiku nõusolek, õigustatud huvi jne). Isikuandmete eriliikide töötlemine on IKÜM

artikkel 9 lõike 1 kohaselt keelatud, va juhul, kui esineb mõni lõikes 2 toodud asjaoludest.

Järelikult saab terviseandmete töötlemine toimuda ainult IKÜM artikli 6 koostoimes artikli 9

lõike 2 alustega.

Olete pöördumises inspektsioonile toonud välja alustena tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 533 lõike 1 punkti 1, sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 105 lõike 1 ja § 70 lõike 1

ning psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) § 5 lõike 2, millele tuginedes pöördusite SKA poole

andmete saamiseks isiku kinnisesse hoolekandeasutusse paigutamise menetluse raames.

TsMS § 533 lõike 1 punkti 1 kohaselt menetleb kohus isiku elukohajärgse valla- või

linnavalitsuse avalduse alusel muu hulgas psüühiliselt haige isiku paigutamist tema tahteta või

tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse või hoolekandeasutusse koos vabaduse võtmisega ja talle

haiglaravi kohaldamisega. TsMS-i kommenteeritud väljaande kohaselt määratleb kõnealune säte

2 (3)

kohaliku omavalitsuse rolli isiku kinnisesse asutusse paigutamise menetlustes. /…/ Oluline on

silmas pidada, et isiku kinnisesse asutusse paigutamiseks peavad esinema kõik SHS § 105 lõikes

1 toodud kolm eeldust.

SHS § 105 lõike 1 kohaselt paigutatakse täisealine isik hoolekandeasutusse ööpäevaringset

erihooldusteenust saama tema nõusolekuta, kui esinevad kõik järgmised asjaolud:

1) täisealisel isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada

või seda juhtida;

2) täisealine isik on endale või teistele ohtlik, kui ta jäetakse paigutamata hoolekandeasutusse

ööpäevaringset erihooldusteenust saama;

3) varasemate abimeetmete rakendamine ei ole osutunud küllaldaseks või muude

abimeetmete kasutamine ei ole võimalik.

Nõustume, et punkti 3 järgi on isiku elukohajärgsel valla- või linnavalitsusel kohtule avalduse

esitajana kohustus hinnata varasemate abimeetmete rakendamist, kuid leiame, et nimetatud säte ei

anna kohalikule omavalitsusele õigust saada teavet teistelt asutustelt.

Samuti olete nõudekirjas andmete küsimise alusena märkinud PsAS § 5 lõike 2, mille järgi on

psühhiaatrilist ravi ja diagnoosi puudutav teave isiku eraelu saladus ja selle edastamine

väljapoole raviprotsessi on lubatud ainult isiku enda või tema seadusliku esindaja kirjalikul

nõusolekul. Teabe edastamine on lubatud isiku elukohajärgsele valla- või linnavalitsusele ja isiku

lähedastele ulatuses, milles see on vajalik neile isikutele seisukoha või kaebuse esitamiseks isiku

kinnisesse asutusse paigutamise menetluses.

Kõnealuse sätte on sisutanud Riigikohtu kriminaalkolleegium oma 01.04.2022 otsuses nr 1-20-

5071. Punktis 34 on märgitud, et PsAS § 5 lõike 2 alusel võis tervishoiuteenuse osutaja

menetlejale viimase nõudmisel anda teavet üksnes selle kohta, milline psüühikahäire on isikul

diagnoositud ja kas seda on ravitud. Kõik ülejäänud andmed avaldati menetlejale õigusliku

aluseta. Antud juhul ei ole küll tegemist tervishoiuteenuse osutajalt isiku andmete küsimisega,

kuid inspektsiooni hinnangul rakendub sama põhimõte SKA-lt isiku terviseandmete küsimise

osas – andmete vastutav töötleja on kohustatud hindama, millises ulatuses ta elukohajärgsele

valla- või linnavalitsusele andmeid välja annab. Lisaks märgime, et kõnealune säte annab

kohalikule omavalitsusele õiguse saada isiku kinnisesse asutusse paigutamise menetluses teavet

tervishoiuteenuse osutajalt, kuid ei anna alust küsida andmeid SKA-lt ega pane SKA-le

kohustust väljastada andmeid kohalikule omavalitsusele.

Lisaks olete nõudekirjas viidanud alusena ka SHS §-ile 70, mille järgi isik esitab ja SKA menetleb

taotlust erihoolekandeteenuse saamiseks. Kõnealune paragrahv reguleerib SKA õigust saada

erihoolekandeteenust taotleva isiku andmeid ning teha otsus teenuse osutamise kohta, kuid ei

anna alust andmete edastamiseks teistele asutustele.

Küll aga võib nõustuda nõudekirjas märgitud SKA põhjendustes tooduga, mille järgi on isiku

sotsiaalse kaitse vajadus ja isikule hüvitise andmine era- ja perekonnaelu saladus1, mistõttu Eesti

Vabariigi põhiseadusest (§-id 3 ja 11) tulenevalt peab nende andmete väljastamise selge alus

olema sätestatud seaduses.

Nõudekirjas on märgitud, et linnavalitsuse hinnangul on erihoolekandeteenuse osutamine üks

abimeetmetest, mille osas kohtuavalduses tuleb avaldajal kohtule tõendada, et sellise abimeetme

rakendamine ei ole osutunud küllaldaseks või ei ole muude abimeetmete kasutamine olnud

võimalik. Inspektsiooni leiab, et avaldaja, antud juhul linnavalitsus, saab avalduses kohtule

märkida teavet enda poolt isikule määratud erinevate teenuste kohta.

1 Sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 8

3 (3)

Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 24.04.2019 otsuse nr 2-18-5670 punktis 17 on kohus selgitanud

järgnevat: TsMS § 533 lg 1 p 1 järgi paigutatakse psüühiliselt haige isik tema tahteta või tahte

vastaselt nii psühhiaatriahaiglasse kui ka hoolekandeasutusse isiku elukohajärgse valla- või

linnavalitsuse avalduse alusel. Seega on kinnisesse asutusse paigutamise menetluse algatamise

eelduseks isiku elukohajärgse valla- või linnavalitsuse vastav avaldus. Pärast menetluse

algatamist kohaldub TsMS § 477 lg-st 5 tulenev üldine põhimõte, mille kohaselt ei ole kohus

hagita asja läbivaatamisel seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende

hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti.

Kohtul on seadusest tulenevalt õigus ise välja küsida teavet, mis on talle otsuse tegemisel vajalik.

Riigikohtu tsiviilkolleegium oma 22.11.2023 otsuse nr 2-21-18998 punktis 12 on muu hulgas

selgitanud, et hagita asja menetluses kohus ei ole TsMS § 477 lõike 5 järgi seotud

menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele ning

selgitab TsMS § 5 lõike 3 esimese lause ja § 477 lõike 7 järgi ise asjaolud ja kogub tõendeid (vt

nt RKTKm 04.10.2012, 3-2-1-108-12, p 13).

Kokkuvõttes märgime, et SKA-lt järelepärimisega küsitud teabe, sh terviseandmete saamiseks

puudub linnavalitsusel õiguslik alus. Leiame, et ei ole võimalik anda kohalikule omavalitsusele

isiku terviseandmeid erinevates õigusaktides toodud kohustuste tõlgendamise teel, vaid säte, mis

näeb ette eriliigiliste isikuandmete töötlemise, peab IKÜM-ist tulenevalt olema õigusaktis välja

toodud ning olema selge, täpne ja ettenähtav. Sellised konkreetsed sätted Teie poolt viidatud

õigusaktides puuduvad.

Lugupidamisega

Karin Uuselu

jurist

peadirektori volitusel