Seisukohad

Kadrina valla üldplaneeringu ja KSH eelnõu kooskõlastamiste tabel seisuga: mai, 2024

1 / 15

Kadrina valla üldplaneeringu ja KSH eelnõu kooskõlastamiste tabel

Sisukord

Muinsuskaitseamet ............................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................2

Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelvalve Amet .......................................................................................................................................................................................................................................................................................................................2

Põllumajandus- ja Toiduamet ............................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................2

Kliimaministeerium ............................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................2

Maa-amet ..........................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................2

Keskkonnaamet .................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................3

Päästeamet .......................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................4

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus ...................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................7

Terviseamet .......................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................7

Transpordiamet .................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................8

Politsei- ja Piirivalveamet ..................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................8

Haljala Vallavalitsus ..........................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................8

Kuusalu Vallavalitsus ........................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................8

Eesti Raudtee AS ..............................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................8

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ........................................................................................................................................................................................................................................................................................................................9

Kadrina valla üldplaneeringu ja KSH eelnõu kooskõlastamiste tabel seisuga: mai, 2024

2 / 15

Jr k nr

Kooskõlastaja / arvamuse avaldaja, kirja kuupäev ja number, kirja registreerimise kuupäev ja number

Kooskõlatuse sisu / arvamuse sisu (kokkuvõtlikult) Kadrina vallavalitsuse seisukoht

KOOSKÕLASTAJAD

1. Muinsuskaitseamet Kooskõlastatud: 27.12.23 nr 1.1- 7/2222-6

Komisjon tutvus Kadrina valla üldplaneeringu põhilahenduse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõudega, mida on oluliselt täiendatud vastavalt Muinsuskaitseameti poolt antud arvamusele (05.05.2023 kiri nr 1.1-7/2222-3).

Muinsuskaitseamet kooskõlastab Kadrina valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande.

Muinsuskaitseamet kooskõlastab Kadrina valla üldplaneeringu.

-

2. Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelvalve Amet Kooskõlastatud: 06.12.2023 nr 16- 6/21-09236-011

TTJA kooskõlastab üldplaneeringu,

1. kuid palub seletuskirja peatüki 6.4.5. raudtee ja selle lähiümbruse kasutus- ja ehitustingimusi täiendada järgmise tingimusega: "Võimalusel tuleb vältida raudteeni ulatavate tupiktänavate projekteerimist, sest see loob soodsa võimaluse ebaseaduslike raudteeületuskohtade tekkeks. Ebaseadusliku ületuskoha all mõistetakse nn isetekkelist raudteeületuskohta, millel puudub hooldaja ja mis ei ole ette nähtud raudtee ületamiseks. Isetekkelised raudteeületuskohad kujutavad endast ohtu selle ületajale ega vasta ületuskoha nõuetele."

Nõustume ettepanekuga, täiendame seletuskirja peatüki 6.4.5.

3. Põllumajandus- ja Toiduamet Kooskõlastatud: 04.12.2023 nr 6.2- 6/10487-1

PTA hinnangul on Kadrina valla üldplaneeringus ja keskkonnamõju strateegilise hindamises arvestatud maaparandusseadusest tulenevate piirangutega ning maaparandusega kui maa väärtust mõjutava teguriga. Tuginedes planeerimisseaduse § 4 lõike 4 kohaselt 25.12.2015 kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusele nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“, PTA-l täiendavad ettepanekud Kadrina valla üldplaneeringu kohta puuduvad.

-

4. Kliimaministeerium Ei kooskõlasta: 04.01.2024 nr 7- 15/23/1348-7

Esitatud uuesti kooskõlastamiseks

KliM märgib, et Keskkonnaministeeriumi 15.05.2023 kirjas nr 7-15/23/1348-3 tehtud märkustega on arvestatud ja esitatud selgitused on piisavad ning selles osa ei ole täiendavaid märkusi, kuid KliM ei saa nõustuda maavarade regulatsiooniga Kadrina valla üldplaneeringus. KliM nõustub Maa-ameti 22.12.2023 kirjas nr 6-3/23/5749-6 tooduga, et käesolev Kadrina valla üldplaneeringu lahendus halvendab juurdepääsu maavarale ja planeering on vastuolus maapõueseaduse §-ga 14. Palume arvestada Maa-ameti kirjas tooduga.

Võtame teadmiseks, esitame uuesti kooskõlastamiseks.

Samas märgime, et üldplaneeringu koostajate hinnangul ei takista koostatav üldplaneering informatiivsena näidatud kihi kaardirakenduses näitamisel maavarade kaevandamist. Seetõttu ei saa me nõustuda Maa-ameti hinnanguga. Palume ka Kliimaministeeriumil hinnang veelkord üle vaadata. Selguse huvides muudame kaardirakenduses kihtide kuvamist – eristame selgelt üldplaneeringuga kehtestatavad ja informatiivsed kihid. Eemaldame ka üldplaneeringust tingimuse Mäetööstuse maa-ala juures, millele Maa-amet tähelepanu juhtis.

5. Maa-amet Ei kooskõlasta: 22.12.2023 nr 6- 3/23/5749-6

Esitatud uuesti kooskõlastamiseks

Seisuga 15.12.2023 asuvad Kadrina valla territooriumil osaliselt või täielikult 21 maavarade registris arvel olevat maardlat, 12 kehtiva kaevandamisloaga mäeeraldist ning menetluses on üks kaevandamisloa taotlus. Kaardirakenduses on märgitud maavarade registris arvel olevad maardlad seisuga 02.11.2023. Üldplaneeringu lõplikke kujundatud, küljendatud ja arhiveerimiskõlbulikke esituskujude jooniseid kooskõlastamiseks esitatud dokumentide hulgas ei olnud.

1.Seletuskirja peatükis 5.16 Mäetööstuse maa-ala (TM) on märgitud (tsiteerin): „Mäetööstusmaadena on planeeringusse kantud kehtivate kaevandamislubadega mäeeraldised ja nende teenindusmaad“. Kaardirakenduses ei ole Kalajärve IV liivakarjääri (loa nr KL-516085; loa omaja KMG OÜ; luba kehtib kuni 19.06.2038) mäeeraldisele ja selle teenindusmaale märgitud mäetööstuse maa-ala (TM). Undla kruusakarjääri (loa nr KL-515957; loa omaja Verston OÜ; luba kehtib kuni 8.06.2037) ja Undla II kruusakarjääri (loa nr KL-516984; loa omaja osaühing Enera; luba kehtib kuni 18.11.2037) mäeeraldiste aladel ei ole mäetööstuse maa-ala märgitud teenindusmaade ulatuses. Lisaks ei ole kaardirakenduses märgitud mäeeraldiste juurde teenindusmaid. Palume mäetööstuse maa-ala märkida kehtivate kaevandamislubadega mäeeraldiste ja nende teenindusmaade ulatuses.

1.Täiendame kaardirakenduses mäetööstuse maa-alasid kehtivate kaevandamislubadega mäeeraldiste ja teenindusmaade ulatuses.

2.Planeeringu koostamiseks ajakohaste andmete saamiseks on võimalus kasutada WFS-teenust aadressil https://teenus.maaamet.ee/ows/maardlad?service=WFS&version=1.1.0&request=GetCapabilities või laadida andmed alla veebilehelt Maavarade registri andmete allalaadimine | Geoportaal | Maa-amet (maaamet.ee). Palume

2. Arvestame ettepanekuga. Koostame planeeringu esituskujud vahetult enne kehtestamist ja esitame need planeeringu kehtestamise järgselt.

Kadrina valla üldplaneeringu ja KSH eelnõu kooskõlastamiste tabel seisuga: mai, 2024

3 / 15

Jr k nr

Kooskõlastaja / arvamuse avaldaja, kirja kuupäev ja number, kirja registreerimise kuupäev ja number

Kooskõlatuse sisu / arvamuse sisu (kokkuvõtlikult) Kadrina vallavalitsuse seisukoht

lõpplahenduse valmimisel Maa-ametile esitada lisaks kaardirakendusele ka planeeringu esituskuju, joonised pdf- plaanidena, kus on kujutatud maardlatele, mäeeraldistele ja nende teenindusmaadele planeeritavat maakasutust ja piiranguid. Planeeringu jooniste esituskujule palume lisada info, mis kuupäeva seisuga on maardlate ja mäeeraldiste andmeid kasutatud. Kui planeeringu esituskujud vormistatakse alles kehtestamise etapis ja on avalikustatud nt planeeringute andmekogus, siis piisab Maa-ameti teavitamisel viitamisest esituskujude avalikustamise asukohale ja faile dubleerivalt esitada ei ole vaja.

3.Kaardirakenduse kohaselt kattub kavandatav kohalik kaitseala: Uku mõhnastiku kaitseala Soomukse liivamaardlaga (registrikaart nr 362) ja sellel asuva kehtiva kaevandamisloaga Soomukse III liivakarjääri (loa nr KL- 516412; loa omaja EMG Karjäärid OÜ; luba kehtib kuni 22.11.2038) mäeeraldisega ja selle teenindusmaaga ning Uku liivamaardlaga (registrikaart nr 954). Seletuskirja peatükis 5.16 Mäetööstuse maa-ala (TM) on kasutus- ja ehitustingimuste all märgitud (tsiteerin): „Karjääri kavandamine kohaliku kaitse alla võetud maa-alal ei ole lubatud“. Seletuskirja peatükis 6.3.1 Kaitstavad loodusobjektid on märgitud (tsiteerin): „Kadrina vallas on kavandamisel (planeeringust eraldiseisva menetlusega) kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstav kaitseala, mida loomise järgselt nimetatakse Uku mõhnastiku kaitsealaks. Kavandatava kaitseala piir on kantud informatiivsena planeeringu joonisele“.

Tulenevalt asjaolust, et üldplaneeringu seletuskirja kohaselt kohaliku kaitse alla võetud maa-alal keelatakse karjääri kavandamine, siis rõhutame, et looduskaitseseaduse § 9 lõige 101 sätestab, et kui loodusobjekt, mida kavandatakse võtta kohaliku kaitse alla, asub maardlal, tuleb loodusobjekti kaitse alla võtmise otsuse eelnõu kooskõlastada Kliimaministeeriumiga. Kuna Kliimaministeeriumi nõusolekut saadud ei ole, siis ei ole kavandatava kohaliku kaitseala: Uku mõhnastiku kaitseala puhul tegu realistlikult läbikaalutud algatusega ja selle objekti üldplaneeringus kajastamine mõjub eksitavalt.

Seoses asjaoluga, et kavandatav kohalik kaitstav loodusobjekt asub kaardirakenduse kohaselt Soomukse liivamaardlal ja Uku liivamaardlal ning kehtiva kaevandamisloaga mäeeraldisel ja selle teenindusmaal, ning seletuskirjas ei ole märget, et maardlate aladel kaevandamisele takistust ei tule, siis halvendab selle kavandatava kohaliku kaitstava loodusobjekti üldplaneeringusse märkimine maavara kaevandamisväärsena säilimise ja maavarale juurdepääsu osas olemasolevat olukorda ja üldplaneering on vastuolus MaaPS § 14 lõikega 2.

3. Üldplaneeringu koostajate hinnangul ei ole kavandatava Uku kaitsealaga seotult üldplaneeringus ühtegi tingimust, mis maavara kaevandamist takistaks. Eemaldame ka tingimuse, mis on seotud maavarade kaevandamisega kohalikel kaitsealadel ptk 5.16-s. Üldplaneeringu koostajate hinnangul, ei takista üldplaneeringus informatiivsena näidatud kiht maavarade kaevandamist, kuna sellega ei ole seotud ühtegi tingimust. Seetõttu palume Maa-ametil antud hinnangu veelkord üle vaadata. Selguse huvides muudame kaardirakenduses kihtide kuvamist – eristame selgelt üldplaneeringuga kehtestatavad ja informatiivsed kihid.

Juhime tähelepanu, et Keskkonnaameti 16.02.2024 otsusega nr 1-7/23/222-10 tunnistati Keskkonnaameti 22.11.2023 korraldus nr DM-120674-26 ning sellega antud maavara kaevandamise keskkonnaluba nr KL-516412 kehtetuks.

4. Üldplaneeringu kaardirakenduses on Undla kruusamaardla (registrikaart nr 990) ja Undla II kruusakarjääri (loa nr KL-516984; loa omaja osaühing Enera; luba kehtib kuni 18.11.2037) mäeeraldisele ja selle teenindusmaale osaliselt märgitud päikesepark. Seletuskirjast ei selgu, kuidas on mäeeraldisele kavandatud päikesepargi rajamine selliselt, et maavara kaevandamisväärsus ja juurdepääs maavarale ei halvene. Palume seletuskirja märkida see info ning edastada Maa-ametile kaevandamisloa omaja nõusolek päikesepargi rajamiseks, millest selgub samuti, kuidas maavara kaevandamisväärsus ja juurdepääs maavarale ei halvene. Nõusoleku puudumisel palume maardlaga kattuvale alale päikeseparki mitte planeerida.

4. Üldplaneeringuga ei kavandata ühegi päikesepargi rajamist. Päikeseparke kajastatakse kaardirakenduses kehtivate ehituslubade alusel ja selle kihi kajastamine üldplaneeringus on informatiivne. Selguse huvides muudame kaardirakenduses kihtide kuvamist – eristame selgelt üldplaneeringuga kehtestatavad ja informatiivsed kihid.

Maa-amet ei kooskõlasta Kadrina Vallavalitsuse 28.11.2023 kirjaga nr 7-1/26-56 edastatud Kadrina valla üldplaneeringu lahendust. Palume planeeringu dokumente täiendada vastavalt eeltoodud märkustele. Märkustega arvestamata jätmisel halveneb maavarale juurdepääsu osas olemasolev olukord ja planeering on vastuolus MaaPS § 14.

Maavarale juurdepääs halveneb, kui üldplaneeringuga seatakse maardlate aladele kaevandamist piiravaid tingimusi, mille järgi toimides pole võimalik maavara kaevandada, näiteks kui kaevandamisloa omaja ei saa realiseerida kaevandamisloaga antud õigusi või kui kaevandamine muutub piiravate tingimuste tõttu märkimisväärselt keerulisemaks võrreldes olemasoleva olukorraga.

Palume hoida Maa-ametit kursis planeeringu edasise menetlemisega ning edastada üldplaneering peale täpsustuste tegemist ja enne selle vastuvõtmist kooskõlastamiseks Maa-ametile.

Esitame planeeringu uuesti kooskõlastamiseks.

6. Keskkonnaamet Kooskõlastab märkustega: 27.12.2023 nr 6-5/23/6424-6

Keskkonnaamet tutvus esitatud materjalidega ning kooskõlastab Kadrina valla üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu järgmiste märkustega:

1.ÜP seletuskirja ptk-is 6.3.1 „Kaitstavad loodusobjektid“ lk 38 on lause: „Aladel, kus arendusalad ja/või arendustegevus kattuvad kaitstavate loodusobjektidega ja/või Natura 2000 võrgustiku aladega, tuleb edaspidi täpsemal planeerimisel ja projekteerimistingimuste andmisel lähtuda eeskätt kaitstava loodusobjekti kaitse- eesmärgist.“

1. Nõustume, täiendame seletuskirja.

Kadrina valla üldplaneeringu ja KSH eelnõu kooskõlastamiste tabel seisuga: mai, 2024

4 / 15

Jr k nr

Kooskõlastaja / arvamuse avaldaja, kirja kuupäev ja number, kirja registreerimise kuupäev ja number

Kooskõlatuse sisu / arvamuse sisu (kokkuvõtlikult) Kadrina vallavalitsuse seisukoht

Palume vastavat lõiku täiendada nii: „Aladel, kus arendusalad ja/või arendustegevus kattuvad kehtivate või projekteeritavate kaitstavate loodusobjektidega ja/või Natura 2000 võrgustiku aladega, tuleb edaspidi täpsemal planeerimisel ja projekteerimistingimuste andmisel lähtuda eeskätt kaitstava loodusobjekti kaitse-eesmärgist.“

2.ÜP seletuskirja ptk-s 6.3.2 „Roheline võrgustik“ on toodud loetelu rohevõrgustiku toimimist tagavatest tingimustest. Keskkonnaamet tegi 15.05.2023 kirjas ettepaneku sõnastada rohelise võrgustiku kitsendused selgelt ja üheselt mõistetavate käitumisreeglitena.

Keskkonnaamet märgib, et raietingimused rohevõrgustiku alal on endiselt jäänud valdavalt soovituslikuks, samas rohevõrgustiku eesmärkide täitmise tagamiseks oleks efektiivsem sõnastada konkreetsemad tingimused, kuna praegusest sõnastusest võidakse erinevalt aru saada (kas on keelatud või mitte, kas selle sõnastuse alusel saab raieid keelata või mitte).

Peatüki loetelu punktis 7.3 on kirjutatud: „Uut lageraiet raiesmikuga piirneval metsaeraldisel ei tohi teha enne, kui raiesmik on uuenenud metsa uuenenuks lugemisel arvesse võetavate puuliikidega, vastavalt kehtivatele juhistele metsa uuenemise osas.“ Keskkonnaamet palub täpsustada, kas olenemata raiesmiku suurusest ei tohi selle kõrval alustada uue raiega enne raiesmiku uuenemist.

2. Täiendame seletuskirja, vastavalt: „Uut lageraiet raiesmikuga piirneval metsaeraldisel ei tohi teha olenemata raiesmiku suurusest enne, kui raiesmik on uuenenud metsa uuenenuks lugemisel arvesse võetavate puuliikidega, vastavalt kehtivatele juhistele metsa uuenemise osas.“

3.Lisaks märgib Keskkonnaamet seoses rohelise võrgustikuga, et Kadrina alevikku piki Loobu jõge läbivasse rohekoridori on planeeritud katkestus ning tiheasustusalale jääva koridori aladele on määratud puhke ja virgestuse ning haljasala maa-ala juhtotstarbed. Sel viisil koridori tegelik sidusus loodetavasti küll säilib, kuid siiski soovitab Keskkonnaamet kaaluda ka alternatiivset lähenemisviisi, kus kõnealused maa-alad jäetakse rohevõrgustiku osaks, kuid neile määratakse ülejäänud rohevõrgustiku toimimist tagavatest tingimustest veidi erinevad, spetsiaalselt välja töötatavad tiheasustusalade rohevõrgustiku kasutustingimused.

3. Planeeringu koostajad on alternatiivseid lahendusi kaalunud, kuid otsustanud siiski käesoleva lahendusega edasi minna, kuna planeeringu koostajate ja KSH hinnangul ei ole Kadrina valla rohevõrgustiku sidusus selle koridori välja jätmisel ohustatud. Lisaks on leitud asenduskoridorid. Kadrina alevikku läbiv maakonnaplaneeringu järgne rohekoridor ei ole funktsionaalselt rohekoridorina toimiv, kuna läbib tiheasustusala ning olemasolevad barjäärid takistavad suurulukite liikumist. Küll aga kasutavad ala väikeimetajad, kelle liikumist ja elupaikade säilimist toetavad ka rohealade tingimused.

4.ÜP seletuskirja ptk-i 6.5.5 „Jäätmekäitlus“ kohaselt toimub Kadrina vallas jäätmehoolduse arendamine vastavalt kehtivale jäätmekavale ning jäämekavale on lisatud allmärkus numbriga 23 viitega aktiivsele lingile: https://www.riigiteataja.ee/akt/404022022028. Lingil avaneb aga Kadrina valla jäätmehoolduseeskiri, mitte jäätmekava. Palume seletuskirja sisu ja viide viia omavahel kooskõlla.

4. Parandame ÜP seletuskirjas viite.

5.ÜP KSH aruandes lk 29 on lause: „Projekteeritavatest kaitstavatest aladest jääb valda Tuksmani metsise ja Jõetaguse käpaliste püsielupaik, …“ Juhime tähelepanu, et Jõetaguse käpaliste püsielupaik on kehtiv püsielupaik, mille puhul on kavas korrigeerida vähesel määral püsielupaiga piire, seetõttu kajastub ala projekteeritavate alade kaardikihil.

5. Korrigeerime KSH sõnastust.

6.ÜP KSH aruande lk 30 on lause: „Kaitstavatel aladel (kaitsealad, hoiualad, püsielupaigad) on tegevused reguleeritud looduskaitseseadusega ja/või kaitse-eeskirja ning kaitsekorralduskavaga.“ Palume lisada, et ka projekteeritavatel kaitstavatel aladel tuleb arvestada kavandatava kaitsekorraga (kaitse-eeskirjaga).

6. Lisame KSH-sse soovitatud täienduse.

7. Päästeamet Ei kooskõlasta: 28.12.2023 nr 7.2- 3.3/7811-2

Kadrina vallas paikneb neli ohtliku ettevõtet: Vedelgaas OÜ Sedaksi viljakuivati vedelgaasipaigaldis, Vedelgaas OÜ Reideni Plaat Kardina vedelgaasipaigaldis, Airok OÜ Aru PM vedelgaasipaigaldis, Alexela AS Tuisumäe viljakuivati vedelgaasipaigaldis.

Kaardirakendust on eelnõu avalikustamise järgselt 2023 suvel täiendatud ning nimetatud ohtlikud ettevõtted koos ohualadega on rakenduses olnud sellest ajast saati esitatud.

Kadrina valla üldplaneeringu ja KSH eelnõu kooskõlastamiste tabel seisuga: mai, 2024

5 / 15

Jr k nr

Kooskõlastaja / arvamuse avaldaja, kirja kuupäev ja number, kirja registreerimise kuupäev ja number

Kooskõlatuse sisu / arvamuse sisu (kokkuvõtlikult) Kadrina vallavalitsuse seisukoht

Esitatud uuesti kooskõlastamiseks

5. Tingimused ohtliku ettevõtte ohualas:

• Igapäevaselt tuleb jälgida, et (potentsiaalselt) keskkonnaohtlikud objektid ning ohtlikud ettevõtted ei kujuta endast reaalset ohtu ümbritsevale keskkonnale, eriti pinnasele ja põhjaveele; • Ohtliku käitise mõjualasse tegevuse kavandamisel, sh olemasoleva tootmise laiendamisel tuleb juhtumipõhiselt hinnata käitisega seonduvaid riske ja ohte, juhindudes kemikaaliseaduses sätestatud korrast; • Võimalusel tuleb vältida uue ohtliku ettevõtte kavandamist elutähtsa teenuse osutamiseks kasutatavate ehitiste kõrvale. Tagada tuleb ohutu kaugus ja luua puhvertsoonid ohtliku ettevõtte ja elamurajoonide, ühiskondlike ehitiste alade, puhkealade ning peamiste transpordiliinide vahel; • Ohtliku ettevõtte ohualasse jääva maa-ala planeerimisel tuleb planeering või ehitusprojekt kooskõlastada Päästeametiga; • Uue ohtliku ettevõtte kavandamisel tuleb hinnata keskkonnamõju olulisust seaduses sätestatud korras.

Arvesse tuleb võtta teisi piirkonnas olemasolevaid ning piirkonda kavandatavaid tegevusi ja võimalikku koosmõju nendega.

Üldplaneeringus palume välja tuua käitiste tegevusega seotud võimalikud ohud ja riskid ning nende mõju hinnang planeeritavale.

Üldplaneeringus tuleb arvestada olemasolevate riskiallikatega. Soovi korral on võimalik kasutada Päästeameti avaandmeid (https://www.rescue.ee/et/juhend/avaandmed/suuronnetuse-ohuga-ja-ohtlikud-ettevotted).

Vastus on esitatud allpool (koondatud punkti juurde, mis algab sõnadega "Ülaltoodud asjaoludest ning kemikaaliseaduse § 32..."

6. Üldplaneeringus ei saa anda uue tegevuse puhul väga konkreetset sisendit ohualade ulatuste kohta. Samas tuleb kirjeldada asukoha valiku piiranguid, anda üldine hinnang doominoefekti võimaluse kohta ning sellest tulenevalt teha järeldused, millised võivad olla meetmed tagajärgede ennetamiseks ja leevendamiseks.

Tegemist on 27.04.23 Nr 7-1/26-37 esitatud ettepanekuga, mille osas esitati 12.06.2023 vastus, et arvestatakse osaliselt. Seletuskirja on täiendatud juhtides tähelepanu, et doominoefekti ärahoidmiseks tuleb suurõnnetuse ohuga või ohtlike ettevõtete kavandamisel lähtuda kehtivast õigusruumist ja Päästeameti juhistest.

7. Üldplaneeringus tuua välja täiendavad objektid, mille puhul on vajalik koostada detailplaneering:

a. suurõnnetuse ohuga või ohtlikkus ettevõttes muudatuste tegemine, mis ei nõua planeerimisseadusest tulenevalt detailplaneeringut; b. suurõnnetuse ohuga või ohtlikku ettevõtte või nende ohualasse planeerimine, kui tegemist ei ole tiheasutusaladega.

Tegemist on 27.04.23 Nr 7-1/26-37 esitatud ettepanekuga, mille osas esitati 12.06.2023 vastus, et arvestatakse osaliselt. ÜP-sse on lisatud tingimus, et antud juhtudel tuleb kaaluda detailplaneeringut või projekteerimistingimuste avalikku menetlust.

Ülaltoodud asjaoludest ning kemikaaliseaduse § 32 lõikest 6 lähtuvalt jätab Päästeamet Kadrina valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kooskõlastamata.

Kemikaaliseaduse (KemS) mõistes ohtlike ettevõtetega seonduvate teemade osas planeeringu (sh üldplaneeringu) kooskõlastamata jätmist reguleerib KemS § 32 lõige 6, mille sõnastuse kohaselt võib Päästeamet kooskõlastuse andmata jätta, kui planeeringuga või ehitusprojektiga

Kadrina valla üldplaneeringu ja KSH eelnõu kooskõlastamiste tabel seisuga: mai, 2024

6 / 15

Jr k nr

Kooskõlastaja / arvamuse avaldaja, kirja kuupäev ja number, kirja registreerimise kuupäev ja number

Kooskõlatuse sisu / arvamuse sisu (kokkuvõtlikult) Kadrina vallavalitsuse seisukoht

Infoks: Uute kortermajade ja ühiskondlike hoonete planeerimisel arvestada ruumiplaneeringuga selliselt, et operatiivsõidukitel oleks piisavalt ruumi hoonetele ligipääsuks.

kavandatav tegevus suurendab suurõnnetuse riski või õnnetuse tagajärgede raskust ja õnnetuse ennetamiseks kavandatavad meetmed ei ole piisavad. Valla üldplaneeringuga ei kavandata tegevusi, mis suurendaks suurõnnetuse riski, kuna selliseid ohtlikke objekte valla territooriumil ei ole ja üldplaneeringu koostamise ajal ei ole nende rajamise kavatsust ka teada (vastavad asjaolud on üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamises ja üldplaneeringu eelnõus esitatud). Planeeringuga ei kavandata tegevusi, mis suurendaks õnnetuse tagajärgede raskust. Vallas on kokku neli olemasolevat ohtliku ettevõtet, mille ohud ja ohualade ulatused on teada ja planeeringu joonisel informatiivsena ka kajastatud. Juhime ka tähelepanu, et Päästeamet on andnud nimetatud objektidele tegutsemiseks kooskõlastuse, mille ohualade andmetele tuginevalt jäävad osadel juhtudel ohtliku ala sisse mitmeid elamualad. Seega võib järeldada, et õnnetuse ennetamiseks kavandatavad meetmed on piisavad.

Üldplaneeringut ning sellega seonduvaid toiminguid reguleerivad konkreetsed õigusaktid (sh planeerimisseadus, KemS), mida valla üldplaneeringu koostamisel on järgitud. KemS § 32 lõige 5 sätestab Päästeametile kohustuse hinnata, kas kavandatav planeering või ehitis suurendab suurõnnetuse riski või õnnetuse tagajärgede raskust, õnnetuse ennetamiseks kavandatud meetmed on piisavad ja enne planeeringu kehtestamist või ehitusloa andmist peab käitist käitav isik ettevõtte asukohajärgsele kohaliku omavalitsuse üksusele ja Päästeametile esitama lisainformatsiooni. Seega kehtiva õiguse järgi ei ole viimati nimetatud teemade osas hinnangu andmine üldplaneeringu koostaja ega kehtestaja kohustust. KemS § 32 lõikes 1 nimetatud teemad on valla üldplaneeringus ja keskkonnamõjude strateegilises hindamises käsitletud üldplaneeringu tasandit arvestava täpsusega.

Päästeameti juhendmaterjalis "Juhend planeerijatele ja projekteerijatele. Kemikaaliseaduse § 32 alusel maakasutuse planeerimine ja ehitise projekteerimine. Päästeamet. Koostatud 01.10.2018 (uuendatud 05.01.2023)" ptk 3.1 lk 10 on välja toodud, et "Kui üldplaneering sisaldab KSH-d, milles on andmed riskide hindamise kohta, siis sellisel juhul eraldi riskide hindamist üldplaneeringus ei ole vaja koostada. Juhul, kui andmeid ei ole piisavalt, tuleb KSH-d täiendada või koostada iseseisev riskide hindamine." Kuna üldplaneeringu KSH koostamise ajal oli piisava täpsusega andmed ohtlike ettevõtete kohta teada (st hinnangu raames on olemasolevate ohtlike ettevõtete paiknemine planeeringus esitatud), uute ohtlike ettevõtte rajamist olemasolevale informatsioonile tuginevalt ei ole teada, siis ei ole üldplaneeringu täpsust arvestades vajalik täiendavalt riske hinnata ning üldplaneeringu tasandil rakendatavad õnnetuse ennetamiseks kavandatavad meetmed on piisavad. Sama juhendi lk 11 öeldakse "Üldplaneeringu koostamisel ei saa anda uue tegevuse puhul väga konkreetset sisendit ohualade ulatuste kohta. Samas tuleb kirjeldada asukoha valiku piiranguid, anda üldine hinnang doominoefekti võimaluse kohta ning sellest tulenevalt teha järeldused, millised võivad olla meetmed tagajärgede ennetamiseks ja leevendamiseks". Mõistame üldiselt juhendis kirjeldatud soovi, kuid koostatud valla üldplaneeringu asjaolusid ja tasandit arvestades ei ole võimalik analüüsida uusi tegevusi, kui vastav ohu tüüp ja ulatus ei ole teada. Olemasolevate ohtlike objektide osas on andmed esitatud ning doominoefekti tekke võimalust ei ole tuvastatud. Juhime ka tähelepanu, et antud üldplaneeringu raames ei saa ning ei ole ka mõistlik igaks juhuks esitada ja kirjeldada kõikvõimalikke ohte, mille hindamist ja leevendavaid meetmeid reguleeritakse eraldi ohu liiki ja ulatust arvestades vastavate õigusaktidega.

Kadrina valla üldplaneeringu ja KSH eelnõu kooskõlastamiste tabel seisuga: mai, 2024

7 / 15

Jr k nr

Kooskõlastaja / arvamuse avaldaja, kirja kuupäev ja number, kirja registreerimise kuupäev ja number

Kooskõlatuse sisu / arvamuse sisu (kokkuvõtlikult) Kadrina vallavalitsuse seisukoht

Juhendmaterjalis "Metoodika. Kemikaaliseaduse kohase planeeringute ja ehitusprojektide kooskõlastamise otsuse tegemine. Päästeamet, ohutusjärelevalve osakond. Koostatud 2012 (uuendatud 28.03.2018)" on esitatud asjaolud ja loend, millised objektid vastavalt ehitise tundlikkusele võib millisesse ohualaga tsooni rajada. Juhendis esitatud andmete kohaselt ei ole välistatud elamute rajamine ohtliku ettevõtte ohualasse. Juhendis on mitmete (st arvestavas mahus) objekti liikide juures märkus "Eraldi otsustamine". Arvestades, et valla ohtlike objektide rajamise kooskõlastamisel on tõenäoliselt Päästeamet lähtunud muuhulgas eespool viidatud juhendmaterjalist (seejuures tegemist ei ole õigusaktiga) ning arusaamad ja nõuded võivad ohtlike objektide osas ajas muutuda, ei saa üldplaneeringu staadiumi informatsiooni tasandit ja täpsust arvestades seada konkreetseid ja täpseid tingimusi üldplaneeringusse ohtlike ettevõtete osas.

Juhime tähelepanu, et üldplaneering kehtestatakse pikemaks ajaks (üldjuhul rohkem kui 10 aastaks), mille eesmärk on reguleerida valla territooriumil ruumilist planeerimist üldisemalt (planeerimisseadus § 74 lõige 1 kohaselt arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine), mitte detailsusega, mida tehakse järgnevate tegevuste tasanditega (detailplaneering, ehitusprojekt, tegevusluba, käitamisluba jms). Lisaks on varasem kogemus nii õigusruumi kui ka konkreetsete ohtudega seotud arusaamade osas (ohu liik, ulatus ja võimalikud leevendavad asjaolud, seonduvad normid, juhendid jms) näidanud suhteliselt kiiret muutust ajas. Seega, üldplaneeringuga ei ole mõistlik reguleerida tegevusi detailsusega, mis on otseselt järgnevate tegevuste ülesanne ning mis võivad muutuda kiiremini, kui kehtestatav üldplaneering.

Eespool nimetatud asjaolusid arvestades on Kadrina valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamises ja üldplaneeringu eelnõus suurõnnetuse ohuga ja ohtlike ettevõtetega seonduvad asjaolud üldplaneeringu tasandi täpsusega esitatud, seega palume Päästeametil kooskõlastamisega seonduvad asjaolud üle vaadata.

8. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus Kooskõlastab tingimuslikult: 14.12.2023 nr 4-4/23/5986-2

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus kooskõlastab Kadrina valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu eeldusel, et eelnimetatud märkusega arvestatakse ja seletuskirja teksti korrigeeritakse vastavalt.

Palume enne üldplaneeringu vastuvõtmist korrigeerida üldplaneeringu seletuskirja peatükis 6.7 „Riigikaitselised huvid“ 1. tingimuse sisu ja sõnastust. Praegu on seal märgitud, et Kaitseministeeriumiga tuleb kooskõlastada hoonete rajamine Kaitseväe keskpolügooni piiranguvööndisse.

Täpsustame, et Kaitseväe keskpolügooni piiranguvööndis, nagu ka muude riigikaitseliste ehitiste piiranguvööndites, tuleb ehitusseadustiku § 120 lõike 1 punkti 2 alusel kooskõlastada Kaitseministeeriumiga kõigi ehitiste (mitte ainult hoonete) püstitamise või laiendamise projekteerimistingimuste ja ehituslubade eelnõud ning ehitusteatised.

Arvestame ettepanekuga, täiendame seletuskirja.

Arvestades, et Kaitseväe keskpolügoonil toimuva riigikaitselise tegevusega (sõjaline väljaõpe, õppused) kaasneb müra, mis võib levida kogu piiranguvööndi ulatuses, teeme täiendavalt ettepaneku kajastada samas seletuskirja punktis vähemalt soovitusena Kaitseministeeriumi varasemas 26.08.2021 kirjas nr 12-1/21/2736 esitatud ettepanekut Kaitseväe keskpolügooni piiranguvööndisse uusi elamualasid või muid müra suhtes tundliku kasutusotstarbega maa-alasid ja ehitisi edaspidi mitte kavandada.

9. Terviseamet Kooskõlastab märkustega: 14.12.2023 nr 9.3-1/23/8389-2

Amet on tutvunud esitatud materjalidega ning kooskõlastab Kadrina valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu, kuid juhib tähelepanu järgnevale:

1.Üldplaneeringu eelnõu lk 56 punktis 6.6.2 Müra ja KSH aruande eelnõu lk 43 punktis 4.5.1 Müra ja vibratsioon ei selgu, mis mürakategooriasse on määratud äri maa-ala. Soovitame täpsustada äri maa-ala mürakategooriat.

1. Täiendame ÜP ja KSH eelnõud.

2.Üldplaneeringu eelnõu lk 57 tabelis 6.4 Liiklusmüra normtasemed: müra hinnatud tase päeval/öösel (Ld/Ln, dB) ja KSH aruande eelnõu lk 44 tabelis 4.3 Liiklusmüra normtasemed: müra hinnatud tase päeval/öösel (Ld/Ln, dB) on III ja IV kategooria alade osas välja toodud liiklusmüra sihtväärtus müratundlike hoonete sõidutee poolsel küljel (päeval 65 dB, öösel 55 dB), kuid keskkonnaministri 16.12.2015 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed

2. Parandame sõnastuse.

Kadrina valla üldplaneeringu ja KSH eelnõu kooskõlastamiste tabel seisuga: mai, 2024

8 / 15

Jr k nr

Kooskõlastaja / arvamuse avaldaja, kirja kuupäev ja number, kirja registreerimise kuupäev ja number

Kooskõlatuse sisu / arvamuse sisu (kokkuvõtlikult) Kadrina vallavalitsuse seisukoht

ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 ei ole sätestatud liiklusmüra sihtväärtust müratundliku hoone teepoolsel küljel. Lisas 1 on sätestatud liiklusmüra piirväärtus müratundliku hoone teepoolsel küljel.

10. Transpordiamet Kooskõlastatud: 14.12.2023 nr 7.2- 1/23/24688-2

Planeering vastab Transpordiameti 12.05.2023 nr 7.2-1/23/7216-2 esitatud seisukohtadele. Võttes aluseks planeerimisseaduse ning Transpordiameti põhimääruse, kooskõlastame Kadrina valla üldplaneeringu.

-

11. Politsei- ja Piirivalveamet Kooskõlastatud: 06.12.2023 nr 2.1- 3/11802-5

Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskond kooskõlastab Kadrina valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu.

12. Haljala Vallavalitsus Kooskõlastab tingimuslikult: 26.01.2024 nr 7-6/23/167-2

Kadrina valla üldplaneeringu ja KSH koostamine algatati Kadrina Vallavolikogu 26.08.2020 otsusega nr 136. Üldplaneeringu eesmärgiks on valla territooriumi ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine ning maa-aladele kõige otstarbekama ja jätkusuutlikuma kasutusviisi leidmine. Planeeritavaks alaks on kogu Kadrina valla territoorium.

Haljala Vallavalitsus kooskõlastab Kadrina valla üldplaneeringu järgmisel tingimusel:

1.Lääne-Viru maakonnaplaneeringu peatükis 5.7.2 “Maagaasi ülekandevõrgu areng” on öeldud, et vastavalt Eesti gaasivarustuse arengukavale on Lääne-Viru maakonna maagaasi ülekandevõrgus aastani 2030 ja edasi planeeritud järgmised võimalikud arengud:

• Elering Gaas AS on kavandanud kohaliku arenguga seotud investeeringuks Tallinn –Jõhvi - Narva ülekandetorustiku rekonstrueerimise. Selle raames on plaanis ülekandetorustiku Tallinn-Jõhvi D38 I liin (DN 200, töörõhk 38 bar, ehitusaasta 1953) asendamine suurema läbimõõduga (üle 500 mm) ja töörõhuga (55 bar) torustikuga teostada aastatel 2023-2029.

• Peale rekonstrueerimist saab ülekandetorustik Tallinn-Jõhvi D38 I liin (DN 200) terves ulatuses olema läbimõõduga üle 500 mm kaitsevööndi ulatusega 10 m mõlemale poole torustikust senise 5 m asemel.

Kuna rekonstrueeritav maagaasitorustik liigub Kadrina valla territooriumilt edasi Haljala valla alale, siis palume kanda maagaasitorustiku rekonstrueerimise vajadus lisaks üldplaneeringu kaardirakenduses näidatule ka üldplaneeringu seletuskirja.

1. Arvestame ettepanekuga, täiendame seletuskirja.

2.Kadrina valla üldplaneeringu kaardirakenduses on näidatud rohelise võrgustiku tugialade ja koridoride paiknemine valla piires. Keskkonnaagentuuri koostatud rohevõrgustiku planeerimise juhendis (2023) on kirjas, et on oluline, et rohevõrgustiku planeerimisel arvestatakse naabervaldade RV-ga, et ei tekiks olukorda, kus rohevõrgustik valla piiril katkeb, kuigi naabervallas peaks see jätkuma. Sellest tulenevalt palume vaadata üle rohelise võrgustiku elementide üleminek Kadrina vallast Haljala valda (näiteks ei ühti hetkel rohevõrgustiku piirid Loobu, Viitna, Ama ja Võipere külade piirkonnas). Haljala valla üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu on kättesaadav siit: https://www.haljala.ee/uldplaneeringu-koostamine.

2. Meile kättesaadavate andmete alusel (kihid Haljala valla kodulehelt) ühtib Kadrina valla rohevõrk Haljala valla rohevõrguga. Pisikorrektuuri tegime Loobu küla juures.

13. Kuusalu Vallavalitsus Kooskõlastatud: 18.01.2024 nr 13

Kuusalu vallavolikogu keskkonna- ja ehituskomisjon tutvus esitatud materjalidega 09.01.2024.a koosolekul. Kuusalu vallavalitsuse planeeringute komisjon tutvus esitatud materjalidega 11.01.2024 koosolekul. Komisjonid otsustasid nõustuda üldplaneeringu kooskõlastamisega.

Lähtudes planeerimisseaduse § 85 lõikest 1, Kuusalu Vallavolikogu 25.05.2022 määruse nr 11 „Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku rakendamine“ § 3 lõikest 7:

1. Kooskõlastada Kadrina valla üldplaneeringu ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise eelnõu.

2. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.

-

Arvamuse avaldajad

1. Eesti Raudtee AS 22.12.23 Nr 21-1/2731-7

Aktsiaselts Eesti Raudtee on tutvunud kooskõlastamisele esitatud Kadrina valla üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõuga, Kadrina valla veebilehel: https://www.kadrina.ee/ ning kooskõlastame alljärgnevate tingimustega:

1.ÜP seletuskirja p 6.4.5 Raudtee märgite, et „Eesti Raudtee AS kavandab Kadrina alevikus, Mäo külas ja Undla külas raudtee õgvendust. Ümberehitusejärgne raudteetrassi kuju on nähtav planeeringu joonisel. …“ Juhime Teie tähelepanu, et aktsiaselts Eesti Raudtee 08.02.2023 kirja nr 21-1/2731-2 lisana (Lisa 1) esitatud muudetud

1.Arvestame ettepanekuga. Täpsustame seletuskirja.

Kadrina valla üldplaneeringu ja KSH eelnõu kooskõlastamiste tabel seisuga: mai, 2024

9 / 15

Jr k nr

Kooskõlastaja / arvamuse avaldaja, kirja kuupäev ja number, kirja registreerimise kuupäev ja number

Kooskõlatuse sisu / arvamuse sisu (kokkuvõtlikult) Kadrina vallavalitsuse seisukoht

rööbastee õgvenduse lahendus ei ulatu enam Mäo külani. Muuta esitatud lõigu sõnastust järgmiselt: Aktsiaselts Eesti Raudtee kavandab Kadrina valla haldusalas olemasoleva raudteetrassi õgvendust Tapa- Kadrina jaamavahes 193,42 – 194,74 km. Raudtee õgvendamine võimaldab reisirongide kiiruse tõstmist. Planeeritud raudtee õgvendus Kadrina alevikus ja Undla külas on nähtav planeeringu joonisel. Raudtee täpne asukoht koridoris määratakse projektiga. Raudtee õgvenduse kavandamisega seoses muutub ka raudtee kaitsevööndi paiknemine.

2.Arvestada aktsiaselts Eesti Raudtee 15.05.2023 kirja nr 21-1/2731-4 (Lisa 2) p. 5 esitatud ettepanekutega üldplaneeringu käsitlemisel. Oleme jätkuvalt seisukohal, et ÜP-ga ei tohi kavandada täiendavaid piiranguid, mis takistavad raudteemaal ja raudtee kaitsevööndis raudteeinfrastruktuuri majandamist ning kitsendavad raudtee infrastruktuuri väljaehitamist. Selliste piirangute loomine ÜP-ga peab olema välistatud.

2.ÜP koostajate hinnangul ei takista üldplaneering raudtee kaitsevööndi majandamist. Meie hinnangul on Kadrina üldplaneeringu lahenduses kõigi teie 15.05.2023 esitatud ettepanekutega arvestatud. Palume täpsustada, millised tingimused takistavad Eesti Raudtee hinnangul jätkuvalt raudtee kaitsevööndis raudteeinfrastruktuuri majandamist.

3.KSH aruande Tabelis 4.2 ÜP-ga kavandatavate tegevuste mõju hindamine Natura 2000 aladele märgite, et „ ÜP- sse on integreeritud AS Eesti Raudtee ettepanekul plaan õgvendada olemasolevat raudteetrassi Tapa-Kadrina jaamavahes 193,5–194,3 km Tapa-Narva raudteeliinil„. Palume korrigeerida eelpoolnimetatud km - Kadrina valla haldusalas on vaja õgvendada olemasolevat raudteetrassi Tapa-Kadrina jaamavahes 193,42 – 194,74 km.

3.Arvestame ettepanekuga. Täpsustame KSH-d.

Palume üldplaneeringu lahendus esitada aktsiaseltsile Eesti Raudtee edasiseks koostööks.

2. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 14.12.2023 nr 14-3/3645-1

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, vaadanud esitatud dokumendid läbi, esitab järgmised tähelepanekud.

1.Maaeluministeerium (alates käesoleva aasta 1. juulist on Vabariigi Valitsuse seaduse kohaselt Maaeluministeerium ümber korraldatud Regionaal-ja Põllumajandusministeeriumiks) väljendas 08.05.2023 kirjaga nr 4.1-5/1474-3 seisukohta, et Kadrina valla üldplaneeringu ja selle KSH aruande eelnõus väärtusliku põllumajandusmaa kohta seatud tingimused ja nõuded on vastavuses Maaeluministeeriumi seisukohtade ja põhimõtetega ning nimetatud tingimuste ja nõuete täitmise korral on loodud eeldus Kadrina vallas paiknevate väärtuslike põllumajandusmaade säilimiseks ja sihipäraseks kasutamiseks.

Samas aga märkisime, et KSH aruande eelnõus ei ole käsitletud väärtuslike põllumajandusmaade hõivamisega muul otstarbel kui nende põllumajanduslik kasutus seotud küsimusi ning palusime KSH aruannet selles osas täiendada, tuues välja konkreetsed väärtuslikke põllumajandusmaid kajastavad arvandmed, sealhulgas märkides, kui suur osa nendest maadest kavandatakse hõlmata muul otstarbel ning millised on sellega kaasnevad mõjud põllumajanduslikule maakasutusele ning mullastikule.

Kadrina Vallavalitsuse 13.06.2023 kirjaga nr 7-1/26-52 esitatud ettepanekute seisukohtade koondtabelis on antud vastuseks, et selle ettepanekuga arvestatakse ning et KSH-d täiendatakse ülevaatega väärtuslike põllumajandusmaade kasutuse osas.

KSH aruande eelnõu versioon seisuga 27.11.2023 aga ei käsitle väärtuslike põllumajandusmaade hõivamisega muul otstarbel kui nende põllumajanduslik kasutus seotud küsimusi. Seega palume KSH aruannet selles osas täiendada.

1. Arvestame ettepanekuga, täiendame KSH aruannet.

2.Üldplaneeringu eelnõu seletuskirja jaotises 5.18 „Põllu- ja metsamaa maa-ala (MP JA MM)“ on kasutus- ja ehitustingimuste loetelu punktis 6 toodud tingimus „Äri- ja tootmistegevus (v.a põllumajandustootmine, mille asukohta valitakse vastavalt vajadusele ja ptk 5.6 seatud tingimustele)“ ebaselge. Sellest ei nähtu, mis tingimustel ja kas on põllu- ja metsamaa maa-ala juhtotstarbega maale on äri- ja tootmistegevus, v.a põllumajandustootmine, lubatud ning millisel määral see tingimus eristub jaotises 5.6 toodud äri ja tootmise maa-ala (B/T) juhtotstarbega maa-alale seatud tingimustest. Lisaks on arusaamatu samas punktis 6 toodud märge, et ettevõtluse soodustamiseks ja töökohtade loomiseks elukoha lähedal (mis vähendab ka sundliikumisi) on ettevõtlus lubatud ka väljaspool juhtotstarbega maa-ala, kui järgitakse juhtotstarbele vastavaid tingimusi ptk 5.6.

Palume seletuskirja jaotises 5.18 toodud tingimusi täpsustada.

2. Arvestame ettepanekuga, täiendame seletuskirja.

3.Lisaks peame vajalikuks teavitada, et vastavalt Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2023–2024 punktis 7.3.4 ette nähtud ülesandele esitatakse hiljemalt 2024. aasta oktoobris Vabariigi Valitsusele väärtusliku põllumajandusmaa kaitset käsitlev seaduse eelnõu. See tähendab, et sellega seoses konkretiseeruvad lähiaastatel väärtusliku põllumajandusmaa määramisega ja kaitse- ja kasutustingimuste seadmistega seotud õiguslikud alused.

3.Võtame teadmiseks.

Osundame, et käesolev kiri ei oma puutumust Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ruumilise planeerimise korraldamise valdkonnaga, sh heakskiidumenetlusega.

Kadrina valla üldplaneeringu ja KSH eelnõu kooskõlastamiste tabel seisuga: mai, 2024

10 / 15

Jr k nr

Kooskõlastaja / arvamuse avaldaja, kirja kuupäev ja number, kirja registreerimise kuupäev ja number

Kooskõlatuse sisu / arvamuse sisu (kokkuvõtlikult) Kadrina vallavalitsuse seisukoht

24.01.2024 nr 14-3/3645-3 Tutvunud esitatud materjalidega, märgime ruumilise planeerimise korraldamise valdkonnast järgmist:

1.Vastavalt PlanS § 55 lõikele 2 on maakonnaplaneering üldplaneeringu koostamise alus. Eristada tuleb maakonnaplaneeringuga antavaid tingimusi ja suuniseid. Tingimused on üldplaneeringu koostamisel järgimiseks ja täpsustamiseks. Suuniste osas on kohalikul omavalitsusel õigus ja kohustus kaaluda nende järgimise ulatust ning kohandamist kohaliku omavalitsuse vajadustele vastavaks. Kaalutluste alusel tehtud valikuid tuleb põhjendada.

1.1. Üldplaneering tugineb maakonnaplaneeringus esitatud keskuste võrgustikule. Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 2 ,,Planeeringus kasutatud mõisted ja lühendid ” on kasutatud maakonnaplaneeringust tulenevaid keskustega seotud mõisteid.

Teeme ettepaneku tuua üldplaneeringu seletuskirjas välja maakonnaplaneeringust tulenevad keskustega seotud mõistete selgitused: maakondlik keskus, kohalik keskus ja linnalise asustusega ala.

1.1 Arvestame ettepanekuga

1.2. Maakonnaplaneeringu seletuskirja punktis 4.2 “Väärtuslikud põllumajandusmaad” on toodud üldised põhimõtted väärtuslike põllumajandusmaade säilitamiseks ja tingimuste, alade täpsustamiseks. Ühe tingimusena on kirjas, et juhul, kui väärtuslikku põllumajandusmaad soovitakse kasutada põlevkivi, fosforiidi või metallitoorme kaevandamiseks, peab loa taotluse seletuskiri sisaldama teavet kaevandamisega kaasneva sotsiaalmajandusliku mõju kohta ning selle aluseks olevat analüüsi. Teiste maavarade osas kaalub sotsiaalmajandusliku mõju hindamise vajadust loa andja loa taotluse menetluse käigus. Samuti on kirjas, et juhul, kui väärtuslikku põllumajandusmaad soovitakse kasutada teistel eesmärkidel ja kui põllumajandusmaa väärtus võib uue kasutuse käigus oluliselt väheneda, tuleb läbi viia võrdlev maakasutuse sotsiaalmajanduslik analüüs.

Palume lisada eeltoodud tingimused üldplaneeringusse või selgitada, millistel kaalutlustel on neist loobutud.

1.2 KOV on antud tingimusi kaalunud, kuid otsustanud neist loobuda.

Üldplaneeringu koostajad on leidnud, et siin on olulisem lähtuda kehtivast seadusandlusest ning üldplaneeringu tasandil mitte seada seadusest rangemaid nõudeid, kuna see võib põhjendamatult takistada maavarale juurdepääsu (seega olla vastuolus Maapõuseadusega). Samuti on riiklikul tasandil defineerimata, mida nimetada väärtusliku põllumajandusmaa väärtuse oluliseks vähenemiseks. Nt ei saa läheneda sellele ainult pindalast lähtuvalt, kuna nt mitmed kliimaseaduse väljatöötamisel kavandatavad põllumaade mitmekesistamise soovitused (nt haljastud vaheribad) vähendavad põllumajandusmaa pindala, samas suurendavad looduslikku mitmekesisust ja aitavad kaasa kliimamuutustega kohanemisele, seega suurendades pikas perspektiivis olemasoleva põllumajandusliku maa jätkusuutlikku kasutust. Kuna teemat käsitletakse ka koostatavas üleriigilises planeeringus, lisaks on valmimas riiklikud juhised väärtuslike põllumajandusmaade kasutamiseks, ei pea Kadrina Vallavalitsus otstarbekaks valla piires eritingimuste väljatöötamist, mis võivad tulevikus kehtiva seadusandlusega vastuolus olla.

1.3. Maakonnaplaneeringu seletuskirja peatükis 4.4 “Roheline võrgustik” on rohelise võrgustiku säilimiseks ja toimimiseks määratud kasutustingimuste seas mh öeldud, et tuleb säilitada veekogude ja nende kaldaalade looduslikkus; säilitada looduslikud pinnavormid.

Rohelise võrgustiku tuumala üldiste kasutustingimuste juures on muuhulgas öeldud, et tuumaladel tuleb reeglina hoiduda ranna ja kalda piirangu- ning ehituskeeluvööndi ulatuslikust vähendamisest. Vähendamisel tuleb lähtuda looduslikest piiridest ja ajaloolisest asustusest.

Palume lisada eeltoodud tingimused üldplaneeringu seletuskirja või selgitada, millistel kaalutlustel on neist loobutud.

1.3. Arvestame ettepanekuga, täiendame seletuskirja.

2.PlanS § 75 lõike 1 punkti 27 kohaselt määratakse üldplaneeringus tiheasustusega alad maareformiseaduse ja looduskaitseseaduse mõistes. Üldplaneeringu lähteseisukohtade peatükis 2.2 ,,Üldplaneeringuga lahendatavad ülesanded’’ punktis 27 on märgitud, et maareformiseaduse ja looduskaitseseaduse tähenduses tiheasustusega alade määramise ülesanne vajab põhjalikku käsitlust. Vajalik erinevatest õigusaktidest tulenevate tiheasustusalade erisuste läbimõtlemine ja selle valguses tiheasustusega alade piiride täpsustamine. Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 4.1 ,,Tiheasustusega alad’’ on kirjas, et tiheasustusega alad on Kadrina alevik ja Hulja alevik üldplaneeringuga määratud piirides. Käesoleva üldplaneeringuga ei muudeta tiheasustusalade piire maareformiseaduse mõistes.

Üldplaneeringust ei ole üheselt aru saada, millistes piirides kehtivad tiheasustusalad maareformi seaduses. Palume üldplaneeringut täiendada.

2. Arvestame ettepanekuga, täiendame seletuskirja järgmiselt, asendades ptk 4.1 oleva lause: Määratud tiheasustusalad on ka tiheasustusalad maareformiseaduse tähenduses ja tiheasustusalad looduskaitseseaduse tähenduses.

3.Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 4.2 ,,Hajaasustusega ala’’ on kirjas, et valdavale osale hajaasustusega alast on määratud põllu- ja metsamaa maa-ala juhtotstarve (ptk 5.18), mis hõlmab ka elamuid, ühiskondlikke hooneid ja maaettevõtlust. Lisaks tuleb järgida teemavaldkondade lõikes ptk 6 toodud põhimõtteid ja tingimusi. Seletuskirja peatükis 2 toodud hajaasustusega ala (hajaasustsus) on defineeritud alana, kus hoonestus paikneb hajusamalt kui tiheasustusega alal. Õuede asetus nii üksteise kui teede ja kõlvikute suhtes võib varieeruda. Hoonestatud õuemaad võivad paikneda kas piki teid, põlluservi, veekogude kaldail, üksteise kõrval või üksteisest kaugemal, olenevalt

3. Arvestame ettepanekuga, korrigeerime seletuskirja.

Kadrina valla üldplaneeringu ja KSH eelnõu kooskõlastamiste tabel seisuga: mai, 2024

11 / 15

Jr k nr

Kooskõlastaja / arvamuse avaldaja, kirja kuupäev ja number, kirja registreerimise kuupäev ja number

Kooskõlatuse sisu / arvamuse sisu (kokkuvõtlikult) Kadrina vallavalitsuse seisukoht

külatüübist ja/või hoone asukohas väljakujunenud hoonestuslaadist. Hajaasustusega alal võivad paikneda lisaks eluaseme kohtadele äri-, tööstus- ja ühiskondlikud hooned.

Seega seletuskirja peatüki 4.2 ,,Hajaasustusega ala’’ kohaselt hõlmab hajaasutus ka elamuid, ühiskondlikke hooneid ja maaettevõtlust. Samas seletuskirja peatükis 2 on hajaasustusega ala kohta öeldud, et alal võivad paikneda lisaks eluaseme kohtadele äri-, tööstus- ja ühiskondlikud hooned.

Palume kohalikul omavalitsusel üle vaadata üldplaneeringu seletuskirja vastavad peatükid ning tuua üheselt mõistetavalt välja milliseid hooneid on võimalik rajada hajaasustusega alale (st, milliseid elamuid lubatakse ja kas on lubatud tööstushooned või mitte).

4.Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 4.3 ,,Detailplaneeringu koostamise kohustus’’ on välja toodud juhud, millal tuleb kaaluda detailplaneeringu koostamise vajadust, sh keskkonnamõjudega uute tootmis- ja ärihoonete kavandamisel.

Palume seletuskirjas selgitada, millist keskkonnamõju silmas peetakse ja milliste kriteeriumite alusel keskkonnamõju hinnatakse.

4. Arvestame ettepanekuga. Täiendame seletuskirja, et detailplaneeringu koostamise vajadust tuleb kaaluda, juhul kui uued tootmis- või ärihooned võivad põhjustada olulist keskkonnamõju (vastavalt KeHJS § 2).

5.Seletuskirja peatükis 5 on määratud maakasutuse kasutus- ja ehitustingimused juhtotstarvete kaupa.

5.1. Peatükis on läbivalt antud maakasutuse juhtotstarvete kaupa tingimusi krundile. Märgime, et vastavalt PlanS § 6 punktile 8 on krunt detailplaneeringuga määratud maa-ala, millele on antud ehitusõigus. Peatüki sissejuhatavas osas on kirjas, et üldplaneeringuga määratud ehitustingimused kehtivad ka vaba ehitustegevuse korral. Ka vaba ehitustegevuse korral tuleb arvestada õigusaktidest tulenevate kitsendustega. Asjakohaseid tingimusi rakendatakse ka olemasolevate hoonete rekonstrueerimisel.

Kuna detailplaneeringu koostamise kohustus Kadrina vallas suures osas puudub, palume seletuskirjas sõnastus üle vaadata ning täpsustada, kas tingimused kehtivad vaid krundi ja/või ka katastriüksuse kohta.

5.1 Arvestame ettepanekuga. Täiendame seletuskirja.

5.2 Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 4.3 ,,Detailplaneeringu koostamise kohustus’’ on kirjas, et detailplaneeringu koostamine on nõutav üle 4 korteriga rida- või korterelamu ehitamiseks. Peatükis 5.1 ,, Elamu maa-ala’’ on kolme ja enama korteriga elamu ning kolme kuni kaheksa korteriga ridaelamu kasutus- ja ehitustingimuste juures kirjas, et korterelamu krundi suurus otsustatakse detailplaneeringu käigus, parkimine lahendatakse täpsemalt detailplaneeringuga.

Kui soovitakse rajada korterelamu projekteerimistingimustega, siis ei saa määrata eelpool nimetatud tingimusi detailplaneeringuga. Palume sõnastust täpsustada.

5.2. Arvestame ettepanekuga, täpsustame seletuskirja.

5.3 Üldplaneeringu seletuskirja peatükkides 5.3, 5.5, 5.6 ja 5.7 on kirjas, et krundi (või katastriüksuse) minimaalne suurus määratakse detailplaneeringu või projekteerimistingimustega.

Juhime tähelepanu, et PlanS § 75 lõike 1 punkti 24 kohaselt on krundi minimaalsuuruse määramine üldplaneeringu ülesanne ning seda ei määrata detailplaneeringu ega projekteerimistingimustega. Selgitame täiendavalt, et vastavalt PlanS § 6 punktile 8 on krunt detailplaneeringuga määratud maa-ala, millele on antud ehitusõigus. Seega projekteerimistingimuste ega detailplaneeringuga ei ole võimalik määrata katastriüksuse minimaalset suurust. Palume seletuskirja korrigeerida.

5.3. Arvestame ettepanekuga, täpsustame seletuskirja.

5.4 PlanS § 75 lõike 1 punkt 18 kohaselt on üldplaneeringu ülesanne planeeringuala üldiste kasutus- ja ehitustingimuste, sealhulgas projekteerimistingimuste andmise aluseks olevate tingimuste, maakasutuse juhtotstarbe, maksimaalse ehitusmahu, hoonestuse kõrguspiirangu ja haljastusnõuete määramine. Ehitusseadustiku (EhS) § 26 lõike 3 punkt 3 kohaselt arvestatakse projekteerimistingimuste andmisel üldplaneeringus määratud tingimusi. EhS § 26 lõike 4 kohaselt määratakse projekteerimistingimustega asjakohasel juhul muuhulgas hoone või olulise rajatise suurim lubatud arv maa-alal, lubatud suurim ehitisealune pind, kõrgus ja vajaduse korral sügavus, arhitektuurilised, ehituslikud ja kujunduslikud tingimused, haljastuse, heakorra ja liikluskorralduse põhimõtted.

Palume seletuskirja täiendada ja täpsustada ning tagada, et üldplaneeringus oleksid määratud kõik vajalikud tingimused, mille alusel on hiljem võimalik projekteerimistingimusi anda.

5.4 Ettepanekuga ei arvestata. EhS § 26 lõige 4 sisustab projekteerimistingimustega antavad tingimused, selle ülekandmine üldplaneeringusse ei ole asjakohane. Üldplaneering pika-ajalise strateegilise ruumivaatena ei saa minna projekteerimistingimuste täpsusastmesse. Detailsete tingimuste määramine eeldab, et eksisteerib konkreetne teadmine katastriüksuse edasise kasutamise otstarbe ja võimaliku hoonestuse funktsiooni osas. Kadrina Vallavalitsus näeb, et üldplaneeringuga tuleb säilitada paindlikkus, mis võimaldab kohapõhiseid kaalutlusotsuseid.

5.5 Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 5.4 „Elamu- ja äri maa-ala’’ on kirjas, et hoonete kavandamisel tuleb lähtuda vastava maa-ala tingimustest.

5.5 Täpsustame seletuskirja, et segakasutusega elamu- ja ärimaa-alal, juhul kui kavandatakse mitmeotstarbelisi hooneid, tuleb lähtuda elamu maa-ala tingimustest.

Kadrina valla üldplaneeringu ja KSH eelnõu kooskõlastamiste tabel seisuga: mai, 2024

12 / 15

Jr k nr

Kooskõlastaja / arvamuse avaldaja, kirja kuupäev ja number, kirja registreerimise kuupäev ja number

Kooskõlatuse sisu / arvamuse sisu (kokkuvõtlikult) Kadrina vallavalitsuse seisukoht

Seletuskirjast ei selgu, mida teha olukorras, kus soovitakse rajada ühte hoonet, millel on mitu kasutamise otstarvet (nt äripindadega elamu), aga tingimused maa-aladele on erinevad. Näiteks hoonete suurim lubatud ehitisealune pind krundi pindalast on erinev, ühel on see 25% teisel aga 50%.

Tulenevalt eelnevast palume seletuskirja täpsustada.

5.6 Palume kaaluda seletuskirja peatükis 5.6 ,,Äri ja tootmise maa-ala’’ kasutus- ja ehitustingimuste punktis 10 toodud sõnastuse muutmist selliselt, et kaitsehaljastuse rajamise kohustus oleks võimalusel oma katastriüksusel.

5.6 Arvestame ettepanekuga, täiendame seletuskirja.

5.7 Üldplaneeringu lähteseisukohtades on kirjas, et supelranna ala määramine vajab üldplaneeringus käsitlust. Üldplaneeringu kaardirakenduse kultuuri- ja puhkeväärtuste kihil on näidatud puhkeväärtusega järved (nt Vohnja tiigid, Loobu järv, Kadrina paisjärv), kuid supelranna alasid eraldi määratud ei ole.

Palume kaaluda üldplaneeringus supelranna maa-ala juhtotstarbe määramist või selgitada, millistel kaalutlustel on nende määramisest loobutud.

5.7 KOV on kaalunud supelranna ala määramist Kadrina paisjärve äärde. Kuna tänaseks kokkulepitud paisjärve arendamise plaanid (mis LS etapis olid veel lahtised) ei võimalda tagada seal suplemiseks ja puhkamiseks sobivat keskkonda, siis ei ole supelranna maa-ala määramine KOV seisukohast Kadrina paisjärve äärde enam põhjendatud. Vohnja ja Loobu järvede ääres, nagu ka teiste vallas asuvate järvede ääres, ei ole sellist ala, kus oleks võimalik rajada supelrannale omast taristut, mistõttu ka nendesse asukohtadesse ei kaaluta supelranna maa-ala määramist. Mõlemad nimetatud järved omavad puhkeväärtust pigem järve ümbritsevate aladel, kui et suplemiskohtadena.

5.8 Seletuskirja peatükis 5.13 ,,Kaitsehaljastuse maa-ala’’ kasutus- ja ehitustingimuste punktis 2 on toodud, et kõrghaljastuse toimimiseks müra leevendajana on soovitav segapuistu kasutamine, mis koosneb igihaljastest ja lehtpuudest (kuna see omab paremat efekti), lisaks puudele istutada ka tihe põõsastik.

Palume kaaluda tingimuse määramist selliselt, et segapuistu kasutamine oleks kohustuslik, mitte soovitav.

5.8 Nõustume ettepanekuga. Täpsustame seletuskirja.

5.9 Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 5.14 ,,Kalmistu maa-ala’’ on kirjas, et olenevalt arendamissoovist võivad kalmistuga piirnevatel aladel rakenduda täiendavad kasutus- ja ehitustingimused.

Palume seletuskirjas selgitada, millised täiendavad kasutus- ja ehitustingimused võivad rakenduda ja milliste kriteeriumite alusel nende rakendumist hinnatakse.

5.9 Eemaldame antud tingimuse kuna Kalmistuseaduse § 4 lg 4 tagab ka vajaliku kaitstuse.

6. Palume tuua ehitamist võimaldavate maakasutuse juhtotstarvete puhul välja maksimaalne ehitusmaht, hoonestuse kõrguspiirang, haljastusnõuded ja krundi minimaalsuurus või põhjendada nende tingimuste puudumist. Selgitame, et tulenevalt PlanS § 142 lõike 1 punktist 2, on kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse detailplaneeringuga muutmine üldplaneeringuga määratud hoonestuse kõrguspiirangu ületamine, krundi minimaalsuuruse vähendamine ning detailplaneeringu kohustuslike alade ja juhtude muutmine.

6. PlanS § 75 lõike 2 alusel on kohalikul omavalitsusel õigus otsustada, millised ülesanded antud KOV-is asjakohased ja vajavad lahendamist: Üldplaneeringuga lahendatavate ülesannete otsustamisel lähtutakse kohaliku omavalitsuse üksuse ruumilistest vajadustest ja planeeringu eesmärgist.

Üldplaneeringu koostajad ei ole pidanud otstarbekaks kogu vallas üheselt määrata hoonete maksimumkõrgusi, haljastusnõudeid ja krundi minimaalsuurust. Üldplaneering pika-ajalise strateegilise ruumivaatena ei saa minna projekteerimistingimuste täpsusastmesse. Detailsete tingimuste määramine eeldab, et eksisteerib konkreetne teadmine katastriüksuse edasise kasutamise otstarbe ja võimaliku hoonestuse funktsiooni osas. Kadrina Vallavalitsus näeb, et üldplaneeringuga tuleb säilitada paindlikkus, mis võimaldab kohapõhiseid kaalutlusotsuseid. Kadrina vallas valdab eriilmeline hajaasustus, piirkonna iseloomust on võimalikud erinevad lahendused. Ülereguleerimise vältimiseks ja arengute võimaldamiseks on Kadrina Vallavalitsus seisukohal, et vajalik on igakordne kaalutlusõigus ja tingimuste määramine ainult ulatuses, mis on vajalikud lähtuvalt valla ruumilistest vajadustest ja piirkonna iseloomust (nt minimaalne krundisuurus tiheasustusalal väike-elamute rajamiseks).

7. Seletuskirja peatükis 6.3.2 ,,Roheline võrgustik’’ on rohevõrgustiku toimimist tagavate tingimuste juures kirjas, et võrgustiku funktsioneerimiseks on vajalik, et loodusliku maakattega alade (tehispindadega hõlmamata ala) osatähtsus ei langeks tugialal alla 90% (tingimus ei laiene maavarade kaevandamisele õigusaktidega ning käesolevas üldplaneeringus sätestatud korras).

Palume selgitada, millisel moel on kavas antud tingimuse rakendamine tagada.

7. Üldplaneeringus esitatakse looduslike alade osatähtsus tugialade lõikes märts 2024 seisuga, tuginedes ETAKi andmetele.

8. Seletuskirja peatükis 6.3.3 ,,Puhkeväärtusega metsad’’ on kirjas, et puhkeväärtusega metsad määratakse planeeringuga Viitna ja Tirbiku külades ning alad on kantud planeeringu joonisele. Üldplaneeringu kaardirakenduselt on puhkeväärtusega metsad näha Viitna ja Kadapiku külades.

8. Arvestame ettepanekuga, parandame sõnastuse.

Kadrina valla üldplaneeringu ja KSH eelnõu kooskõlastamiste tabel seisuga: mai, 2024

13 / 15

Jr k nr

Kooskõlastaja / arvamuse avaldaja, kirja kuupäev ja number, kirja registreerimise kuupäev ja number

Kooskõlatuse sisu / arvamuse sisu (kokkuvõtlikult) Kadrina vallavalitsuse seisukoht

Palume ebakõla korrigeerida.

9. Seletuskirja peatükis 6.3.5.1 ,,Avalikult kasutatavad veekogud ja kallasrajale juurdepääs’’ on kirjas, et avalikult kasutatavatele veekogudele (Tabel 6.3) tuleb tagada avalik juurdepääs. Kallasradadele juurdepääsud on kantud planeeringu joonisele põhimõtteliste asukohtadena. Kaardirakenduses ei ole kõigile tabelis märgitud avalikult kasutatavatele veekogudele juurdepääsusid näidatud.

Palume viia planeeringu kaardirakendus ja seletuskiri omavahel kooskõlla.

9. Arvestame ettepanekuga. Täiendame seletuskirja selgitustega, kuidas on tagatud kallasrajale ligipääs nendel veekogudel, kuhu rakenduses ei ole juurdepääsusid näidatud.

10. Palume kaaluda üldplaneeringu joonistel (kaardirakenduses) olemasolevate lautrite, paadisildade ning slippide kajastamist.

10. Ei saa arvestada, kuna KOVil puudub informatsioon eraomandis olevate lautrite, paadisildade ja slippide kohta. Vastavaid avalikus kasutuses olevaid rajatisi KOV-i territooriumil ei ole.

11. Palume üldplaneeringu joonisele kanda raudtee uus kaitsevöönd, mis tekib seoses selle õgvendusega. 11. Arvestame ettepanekuga. Kanname kaitsevööndi planeeringu joonisele.

12. Seletuskirja peatükis 6.5.6.1 ,,Tuuleenergia’’ on kirjas, et Kadrina vallas on lubatud kuni 30 m kõrgusega väiketuuliku püstitamine hajaasustusega alal oma majapidamise või ettevõtte tarbeks või kombineeritult päikesepaneelidega. Üle 30-meetriste üksikute tuulikute rajamiseks tuleb algatada detailplaneering (ptk 4.3).

Palume sõnastust täpsustada, et selguks mitu väiketuulikut võib katastriüksusele rajada ning milliste kriteeriumite alusel detailplaneeringu koostamise vajadust tuleb kaaluda.

12. Arvestame osaliselt ettepanekuga. Täpsustame üldplaneeringu sõnastust järgnevalt: Üle 30-meetrise üksiku tuuliku rajamiseks tuleb algatada detailplaneering.

Väiketuulikute täpne arv katastriüksusel sõltub katastriüksuse suurusest ja kohapealsest olukorrast (lähiümbruse tundlikkusest) ning seda ei saa üldplaneeringuga ära määrata.

Lisame ÜP-sse tingimuse, et kui kavandatakse mitut alla 30 m tuulikut, siis tuleb algatada detailplaneering juhul, kui kavandatavatest tuulikutest kuni 500 m kaugusel paikneb tundlikke alasid (elamud, ühiskondlikud hooned). Juhul kui detailplaneeringut ei algatata, on kohustuslik projekteerimistingimuste avalik menetlus sh tuleb alati kaasata naaberkinnistute omanikud.

13. Vohnja külas paikneb rohelise võrgustiku tugiala suures ulatuses tühjadel elamumaa katastriüksustel.

Palume rohevõrgustiku tugiala paiknemine üle vaadata ning vajadusel korrigeerida tugiala piire.

13. Korrigeerime rohevõrgustiku piire vastavalt kehtivale DP-le jättes välja elamute kavandamiseks ettenähtud krundid.

14. Üldplaneeringu kaardirakenduses on ,,Riigitee kaitsevööndi laiendus’’ ekslikult määratud Ohepalu väärtusliku maastiku laiendamisele.

Palume kaardirakenduses viga parandada.

14. Parandame kaardirakenduse.

15. Küsisime 28.12.2023 e-kirjaga Kadrina valla üldplaneeringu menetlusdokumente. Kuid neid ei esitatud. Sellest tulenevalt ei saa Regionaal- ja Põllumajandusministeerium menetlusdokumentide osas seisukohta anda.

Juhime kohaliku omavalitsuse tähelepanu, et PlanS § 76 lõige 2 sätestab, et üldplaneeringu koostamisse kaasatakse valdkonna eest vastutav minister, isikud, kelle õigusi planeering võib puudutada, isikud, kes on avaldanud soovi olla kaasatud, samuti isikud ja asutused, kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju või üldplaneeringu elluviimise või planeeringuala ruumiliste arengusuundumuste vastu, sealhulgas valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid neid ühendava organisatsiooni kaudu ning planeeritava maa- ala elanikke esindavad mittetulundusühingud ja sihtasutused. Puudutatud isikuteks PlanS mõistes on isikud, kelle õiguseid võib planeering puudutada ehk isikud, kelle põhiseadusest tulenevaid õiguseid – eelkõige õigust enda omandi kasutamiseks - võib planeering riivata. Nimetatud isikuteks on näiteks planeeritava maa-ala kinnisasja või naaberkinnisasja omanik, nimetatud kinnistuid koormava piiratud asjaõiguse omanik, jt.

Tulenevalt eelnevast palume kohalikul omavalitsusel läbi mõelda, keda on vaja kitsenduste seadmisest teavitada. Näiteks nendeks võivad olla maaomanikud, kelle maadelt planeeritakse tagada juurdepääsud kallasradadele. Samuti maaomanikud, kelle maad jäävad puhke- ja virgestuse maa-aladele, haljasala maa-aladele, kaitsehaljastuse maa-aladele, kultuurimälestiste vaatekoridoridesse, avaliku huviga erateedele, aga ka maaomanikud, kelle maad on seotud raudtee õgvendusega jmt.

Palume määratud alad ning tingimused üle vaadata ning maaomanikud, kelle senist maakasutust seatavad tingimused võivad mõjutada, planeeringu koostamisse personaalselt kaasata. Üldplaneeringu heakskiitmiseks esitamisel palume välja tuua, milliste teemade puhul kaasati isikuid personaalselt ning edastada kaasamist tõendavad materjalid.

15. Anname teada, et saime teilt kirja 28.12.2023, küll aga puudus seal soov menetlusdokumentide edastamiseks. Seetõttu edastame teile menetlusdokumendid ülevaatamiseks järgnevas etapis.

Võtame teie seisukoha teavitamise ulatusest teadmiseks. Planeeringu koostajad on hinnanud vajadust ehitusõiguste kitsendustest lähtuvalt maaomanike isiklikuks kaasamiseks. Seda on tehtud nt raudtee kaitsevööndi laiendamisel seoses raudtee õgvendusega. Nõustume ettepanekuga kaasata maaomanikud, kelle maadelt kavandatakse juurdepääsu kallasrajale. Kaasame nad üldplaneeringu põhilahenduse avaliku väljapaneku ajal.

Ulatuslik kaasamine ülejäänud juhtudel ei ole kohaliku omavalitsuse hinnangul otstarbekas ega vajalik. Tiheasustusaladel, kus rakenduvad täpsemad tingimused, on detailplaneeringu kohustus, mistõttu ehitusõigus ei ole automaatselt rakenduv. Ka ei kehtesta koostatav planeering uusi kitsendusi, pigem planeerimise tingimused leevenevad ja maaomanike õigused suurenevad.

Meie hinnangul ei ole vaja teavitada kultuurimälestistesse vaatekoridoridesse jäävad isikuid, kuna üldplaneering kohustab nendel juhtudel Muinsuskaitseametiga koostööd tegema, aga ei takista otseselt ehitusõiguse rakendamist.

Nii nagu üldplaneeringu seletuskirjas on ka öeldud, tuleb „Avaliku huviga erateede“ kihte käsitleda informatiivsena ning tulenevalt avalikust huvist

Kadrina valla üldplaneeringu ja KSH eelnõu kooskõlastamiste tabel seisuga: mai, 2024

14 / 15

Jr k nr

Kooskõlastaja / arvamuse avaldaja, kirja kuupäev ja number, kirja registreerimise kuupäev ja number

Kooskõlatuse sisu / arvamuse sisu (kokkuvõtlikult) Kadrina vallavalitsuse seisukoht

kohalikuks teeks määramine toimub läbi vastava haldusmenetluse. Nende teede osas ei ole üldplaneeringuga seotud ka ühtegi tingimust.

Esitame heakskiitmisel, milliste teemade puhul pidas KOV vajalikuks personaalselt kaasata, ning keda personaalselt kaasati (sh tõendavad materjalid).

16.PlanS § 3 lõike 2 kohaselt koosneb planeering planeerimise tulemusena valminud seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. Riigihalduse ministri 17.10.2019 määruse nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ (määrus) § 2 lõike 2 kohaselt peab planeering olema selge ja üheselt mõistetav ning planeeringu seletuskiri ja joonised peavad olema omavahel kooskõlas. Määruses reguleerimata küsimustes lähtutakse PlanS-ist ja teistest riigi ning kohaliku omavalitsuse õigusaktidest.

16.1 Vastavalt määruse § 3 lõike 1 punktile 1 märgitakse planeeringu seletuskirjas planeeringuala kirjeldus ja üldandmed (asukoht ja suurus).

16.1 Täiendame seletuskirja.

16.2 Vastavalt määruse § 3 lõike 1 punktile 2 tuleb planeeringu seletuskirjas esitada planeerija, asjakohasel juhul keskkonnamõju strateegilise hindamise juhteksperdi ja planeeringu koostamises osaleva muu eriteadmistega isiku andmed (nimi, pädevust tõendav dokument) ning planeeringu koostamise korraldaja.

16.2 Täiendame seletuskirja.

16.3 Vastavalt määruse § 3 lõike 1 punktile 8 tuleb planeeringu seletuskirjas märkida andmed kasutatud uuringute, allikate ja muu sellise kohta.

16.3 Seletuskirjas on kõikidele kasutatud uuringutele ja allikatele viidatud ja täiendamise vajadust ei ole.

16.4 Vastavalt määruse § 3 lõike 1 punktile 9 märgitakse planeeringu seletuskirja sisukorras ka jooniste ja lisade nimekiri.

Kui tekitatakse jooniste esitluskujud, siis tuleb neid ka sisukorras kajastada.

16.4 Võtame teadmiseks. Täiendame seletuskirja esituskujude lisamisel enne planeeringu kehtestamist.

16.5 Määruse § 3 lõige 2 sätestab, et planeeringu seletuskirja lisatakse planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamise arvesse võtmise kirjeldus ning vajadusel seiremeetmed.

Eeltoodust tulenevalt palume planeeringu seletuskirja täiendada.

16.5 Selline kirjeldus on olemas ptk 8.

17. Kadrina Vallavalitsuse 28.11.2023 kirjaga nr 7-1/26-56 on üldplaneering saadetud kooskõlastamiseks Põllumajandus- ja Toiduametile, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, Terviseametile, Politsei- ja Piirivalveametile, Päästeametile, Muinsuskaitseametile, Transpordiametile, Maa-ametile, Keskkonnaametile, Kaitseministeeriumile ja Kliimaministeeriumile.

Kadrina Vallavalitsuse 28.11.2023 kirjaga nr 7-1/26-57 on üldplaneering saadetud arvamuse andmiseks Tapa Vallavalitsusele, Kuusalu Vallavalitsusele, Haljala Vallavalitsusele, Rakvere Vallavalitsusele, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Kultuuriministeeriumile, Siseministeeriumile, Riigimetsa Majandamise Keskusele, Eesti Erametsaliidule, Eesti Keskkonnaühenduste Kojale, võrguvaldajatele jt.

Juhime tähelepanu, et tulenevalt PlanS § 76 lõikest 1 on planeeringualaga piirnevad kohaliku omavalitsuse üksused üldplaneeringu kooskõlastajad, mitte arvamuse andjad.

Lähtuvalt esitatud planeeringumaterjalidest, võttes aluseks PlanS § 76 lõike 1 ja § 81 lõike 3 ning arvestades regionaalministri 14.12.2023 käskkirja nr 269 punktis 1 antud volitust palume kooskõlastada Kadrina valla üldplaneering ja KSH aruanne Tapa Vallavalitsuse, Kuusalu Vallavalitsuse, Haljala Vallavalitsuse ja Rakvere Vallavalitsusega.

Palume jälgida, et üldplaneeringu koostamisse oleksid kaasatud kõik isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada ja isikud, kes on avaldanud soovi olla kaasatud üldplaneeringu koostamisel.

17. Planeeringu on kooskõlastanud Haljala ja Kuusalu Vallavalitsus. Esitame planeeringu kooskõlastamiseks Tapa ja Rakvere vallavalitsusele.

Oleme valmis kohtumise korraldamiseks, et arutada koos valla spetsialistide ja üldplaneeringut koostava konsultandiga maakonnaplaneeringu muutmise temaatikat ja vajadusel vaadata läbi meie poolt tehtud ettepanekud ja märkused. Kohtumise asjus palume ühendust võtta kirja koostajatega.

31.01.2024 nr 14-3/3645-4 Alates 2023 aasta 1. juulist on Vabariigi Valitsuse seaduse kohaselt Maaeluministeerium ümber korraldatud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiks. Samast kuupäevast on Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

Kadrina valla üldplaneeringu ja KSH eelnõu kooskõlastamiste tabel seisuga: mai, 2024

15 / 15

Jr k nr

Kooskõlastaja / arvamuse avaldaja, kirja kuupäev ja number, kirja registreerimise kuupäev ja number

Kooskõlatuse sisu / arvamuse sisu (kokkuvõtlikult) Kadrina vallavalitsuse seisukoht

valitsemisalas maaelu poliitika, maakasutuspoliitika, põllumajanduspoliitika, regionaalpoliitika ja -arengu ning ruumilise planeerimise korraldamine ja maa- ja ruumivaldkonna ülesannete täitmine.

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas on alates 1. juulist ka Maa-amet. Sellest lähtuvalt annab Regionaal- ja Põllumajandusministeerium seisukoha üldplaneeringutele maareformi seaduse § 31 lõikes 2 sätestatud maa ja Maa-ameti volitusel olevate maaüksuste osas.

Oleme tutvunud veebilehel https://www.kadrina.ee/koostatav kättesaadavate materjalidega, sh üldplaneeringu kaardirakendusega. Üldplaneeringu jooniseid veebilehel avaldatud ei olnud. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab oma seisukohad ja ettepanekud PlanS § 85 lõike 1 alusel riigivara valitseja seisukohast lähtuvalt.

Riigi omandis olevatele kinnisasjadele planeerimisel, mille riigivara valitseja on Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ning valitsema volitatud asutus Maa-amet palume arvestada järgmiste seisukohtadega.

1.Hulja alevikus asuvatele järgmistele kinnisasjadele: Luha (katastritunnus 27202:001:0045, sihtotstarve maatulundusmaa, pindala 98907 m²), Mätliku (katastritunnus 27202:001:0046, sihtotstarve maatulundusmaa, pindala 74530 m²) ja Aasa (katastritunnus 27202:001:0047, sihtotstarve maatulundusmaa, pindala 61116 m²) on määratud haljasala maa-ala (H) maakasutuse juhtotstarve, mis üldplaneeringu seletuskirja peatüki 5.8 kohaselt on looduslik ja/või poollooduslik metsa- ja/või haljasala.

Kõik nimetatud kinnisasjad on antud põllumajanduslikul eesmärgil kasutusse. Kuigi kinnisasjad asuvad Hulja aleviku tiheasustusega alal, siis oleme arvamusel, et kinnisasjadele sobiks paremini põllu- ja metsamaa maa-ala (MP JA MM) maakasutuse juhtotstarve, mis seletuskirja peatüki 5.8 kohaselt on ka põllumajanduslikuks tootmiseks kavandatud maa. Nõustume ka lahendusega, kus kinnisasjadele maakasutuse juhtotstarvet ei määrata.

1. Kadrina Vallavalitsus on otsustanud muuta Hulja tiheasustusala piiri. Uue piiri järgi, jäävad nimetatud krundid väljapoole tiheasustusala ja neile kehtib hajaasustuse juhtotstarve põllu- ja metsamaa maa-ala.

2.Hulja alevikus asuvale Pardirahva (katastritunnus 27202:001:0429, sihtotstarve maatulundusmaa, pindala 24640 m²) kinnisasjale on määratud haljasala maa-ala (H) maakasutuse juhtotstarve. Teeme ettepaneku kinnisasja läänepoolsele osale kuni kinnistu keskel asuva kraavini määrata elamu ja äri maa-ala (E/B) maakasutuse juhtotstarve, nii nagu on määratud naaberkinnisasjadele (Keskuse tn 9, Keskuse tn 13).

2.Arvestame ettepanekuga. Krundi juhtotstarvet muudetakse vastavalt soovitule.

3.Orutaguse külas asuvale Väljataga (katastritunnus 27202:001:0039, sihtotstarve maatulundusmaa, pindala 4,81 ha) kinnisasjale on märgitud väärtuslik põllumajandusmaa kinnisasja osale, mis kehtiva põhikaardi kohaselt ei ole enam looduslik rohumaa, vaid on metsamaa. Teeme ettepaneku väärtuslikuks põllumajandusmaaks määrata ainult kinnisasja osa, mis kehtiva põhikaardi kohaselt on haritav maa ja looduslik rohumaa.

3.Nõustume ettepanekuga. Muudame väärtusliku põllumajandusmaa piiri.

4.Pariisi külas asuvale Nurga (katastritunnus 27202:001:0276, sihtotstarve maatulundusmaa, pindala 4202 m²) kinnisasjale on märgitud väärtuslik põllumajandusmaa. Teeme ettepaneku kinnisasjale väärtuslikku põllumajandusmaad mitte määrata, sest kinnisasi on ümbritsetud teede ja elamumaaga ja ei ole maatulundusmaa massiivi osa.

Juhime tähelepanu sellele, et käesolev kiri ei oma puutumust Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ruumilise planeerimise korraldamise valdkonnaga, sh heakskiidumenetlusega.

4.Nõustume ettepanekuga. Muudame väärtusliku põllumajandusmaa piiri.