| Dokumendiregister | Justiitsministeerium |
| Viit | 10-4/1355-1 |
| Registreeritud | 05.02.2024 |
| Sünkroonitud | 24.03.2024 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 10 Õiguspoliitika alase tegevuse korraldamine |
| Sari | 10-4 Kirjavahetus asutuste ja isikutega |
| Toimik | 10-4/2024 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Lääne-Nigula Vallavalitsus |
| Saabumis/saatmisviis | Lääne-Nigula Vallavalitsus |
| Vastutaja | Silja Tammeorg (Justiitsministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õiguspoliitika valdkond, Õiguspoliitika osakond, Avaliku õiguse talitus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Haapsalu mnt 6 Telefon 472 0300 Arvelduskontod
90801 TAEBLA E-post: [email protected] EE021010602005778000 SEB Pank
Lääne-Nigula vald www.laanenigula.ee EE722200001120149659 Swedbank
Lääne maakond EE831700017003565658 Luminor
Reg kood 75038598
Justiitsministeerium
Õiguspoliitika Osakond Eraõiguse talitus
[email protected] Meie: 02.02.2024 nr 14-4/24-254-1
Teadmiseks: Eesti Linnade ja Valdade Liit
Ettepanek seaduse muutmiseks
Lääne-Nigula Vallavalitsus pöördub Teie poole ettepanekuga tühistada kinnisasja omandamise
kitsendamise seaduse (edaspidi: KAOKS) § 4 lg 6.
Nimetatud õigusnorm sätestab “Kui lepinguriigi juriidiline isik ei vasta käesoleva paragrahvi
lõigetes 3–5 sätestatud nõuetele, võib ta omandada põllumajandusmaad, metsamaad või
põllumajandus- ja metsamaad kokku kümme hektarit või rohkem sisaldava kinnisasja üksnes
omandatava kinnisasja asukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu (edaspidi
volikogu) loal.
Avalik huvi KAOKS § 1 lg1 tähenduses on eelkõige põllumajandus- ja metsamaad sisaldava
maatulundusmaa sihtotstarbega kinnisasja sihtotstarbelise ja jätkusuutliku majandamise
edendamine.
Kehtiva seaduse kohaselt annab volikogu arvamuse eelkõige selle kohta, kas loa andmine on
kooskõlas avaliku huviga, samuti selle kohta kas loa andmine takistaks kohalikul omavalitsusel
täita talle seadusega antud ülesandeid. Kohalik omavalitsus peab loa andmise otsustamisel
hindama selle vastavust avaliku huviga, hinnates seejuures loa andmise kooskõla avaliku huviga
mitte ainult kohalikust aspektist, vaid peab lähtuma eelkõige avaliku huvi tagamisest riigi
seisukohalt. Kaaluda tuleb seega ka huvisid, tulenevalt üldisemalt riigi julgeoleku kaalutlustest.
Riigi julgeoleku kaalutlustest lähtuva kinnisasja omandamise kitsendusi rikkuva tehingu korral
taotleb valdkonna eest vastutav minister kinnistusraamatu kande parandamist ja vaidluse korral
pöördub kohtusse tehingu tühisuse tuvastamiseks. Valdkonna eest vastutav minister on
eelduslikult siseminister, kes on vastavalt valdkondlikule kuuluvusele ka varasemalt riigi
julgeoleku kaalutlustest lähtuva kinnisasja omandamise kitsenduste üle otsustanud.
Praktikas on sellise toimingu tegemine formaalne, sest kohalikud volikogud ei soovi endale võtta
järelevalveorgani rolli eraõiguslike isikute omavaheliste tehingute tegemisel. Kuigi seaduse
eesmärk on edendada kinnisasjade sihtotstarbelist ja jätkusuutlikku majandamist, et vältida
kinnisasjade sattumist isikute kätte, kes ei oska või ei soovi kinnisasja sihtotstarbeliselt
majandada, ning vältida maa sihtotstarbe muutmist, siis loa andmine või mitteandmine ei taga
sellise avaliku eesmärgi täitmist. Seadusandja peaks pigem kaaluma asjakohaste sätete
sisseviimist teistesse seadustesse, mis aitaks sellist avalikku eesmärki paremini tagada.
Samuti, kui täita loa andmise menetlemisel seaduseandja mõtet, siis jääb selgusetuks, kas ja
kuidas peaks omavalitsus teostama järelevalvet pärast selliste tehingute tegemist. Kuna loa
andmise otsustab volikogu, siis millisel viisil ja kes peaks teostama järelevalvet, protsessi kui
terviku üle?
Samuti näitab õigusnormi formaalsust ka asjaolu, et seadusest tuleneva nõude jälgimisest on
võimalik üsna lihtsalt mööda minna, nt teostada kinnistu jagamine selliselt, ühe maaüksuse
pindala jääb alla 10 ha. Kindlasti on neid võimalusi teisigi.
Kohalikele omavalitsustele annab selliste eelnõude menetlemine pigem täiendava
halduskoormuse kuid ei anna ka sellist tulemust, mida KAOKS § 1 lg 1 eesmärk ja § 4 lg 6
täitmine eeldaks. Kui vaadata selle sätte rakendamist kohtupraktikas, siis kirja koostaja ei
leidnud ühtegi kohtumenetlust, kus loa taotleja vaidleks kohaliku omavalitsusega, kes keeldus
sellist luba andmast (kirja autor tegi päringu läbi õigusabi programmi extendlaw-xlaw). Päringus
ilmnesid valdavalt kohtuasjad, kus viidati asjaolule, et selline luba peab olema. Kohtuvaidlused
olid seotud pigem sellega, et Maksu-ja Tolliameti keeldus taotlejale väljastamast tõendit, et
taotleja on kolm viimast aastat tegelenud põllumajandustoodete tootmisega.
Juhul kui riik on seadnud eesmärgiks, et KAOKS-is nimetatud eraõiguslikud juriidilised isikud
saavad omandada põllumajandus- või metsamaad kümme või rohkem hektarit teatud
kitsendustega (Maksu- ja Tolliameti tõendi alusel või volikogu loal), siis võiks seadusandja
pigem kaaluda, et kui tahetakse tagada eelnimetatud avalikku huvi, siis võiks kinnisasja
omandamisel piirduda vaid Maksu- ja Tolliameti tõendiga ning vajadusel valla või
linnannavalitsuse tasemel seisukoha küsimisega, mis puudutab KAOKS §1 lg1 tähenduses
põllumajandus- ja metsamaad sisaldava maatulundusmaa sihtotstarbega kinnisasja
sihtotstarbelise ja jätkusuutliku majandamise edendamist, kuna nimetatud valdkondlikud
suundumused ja põhimõtted on volikogu tasemel lepitud kokku omavalitsuste üldplaneeringutes.
Näitena saab tuua, et põllumajandus või metsamaad sisaldava maatulundusmaa sihtotstarbega
kinnistutel tegeletakse päikeseenergia tootmistega ning sellise ettevõtlusega on pigem seotud
need, kes ei tegele põllumajandusliku tootmisega, sealjuures taastuvenergia laiem kasutus on
seotud samuti avaliku huviga.
Kokkuvõtlikult teeb Lääne-Nigula Vallavalitsus ettepaneku seadusandjale kaaluda KAOKS § 4
lg 6 sätestatud nõudest loobumist.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Janno Randmaa
vallavanem
Koostas:
Andrus Post
õigusnõunik
telefon 50 19851
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
|
Haapsalu mnt 6 Telefon 472 0300 Arvelduskontod
90801 TAEBLA E-post: [email protected] EE021010602005778000 SEB Pank
Lääne-Nigula vald www.laanenigula.ee EE722200001120149659 Swedbank
Lääne maakond EE831700017003565658 Luminor
Reg kood 75038598
Justiitsministeerium
Õiguspoliitika Osakond Eraõiguse talitus
[email protected] Meie: 02.02.2024 nr 14-4/24-254-1
Teadmiseks: Eesti Linnade ja Valdade Liit
Ettepanek seaduse muutmiseks
Lääne-Nigula Vallavalitsus pöördub Teie poole ettepanekuga tühistada kinnisasja omandamise
kitsendamise seaduse (edaspidi: KAOKS) § 4 lg 6.
Nimetatud õigusnorm sätestab “Kui lepinguriigi juriidiline isik ei vasta käesoleva paragrahvi
lõigetes 3–5 sätestatud nõuetele, võib ta omandada põllumajandusmaad, metsamaad või
põllumajandus- ja metsamaad kokku kümme hektarit või rohkem sisaldava kinnisasja üksnes
omandatava kinnisasja asukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu (edaspidi
volikogu) loal.
Avalik huvi KAOKS § 1 lg1 tähenduses on eelkõige põllumajandus- ja metsamaad sisaldava
maatulundusmaa sihtotstarbega kinnisasja sihtotstarbelise ja jätkusuutliku majandamise
edendamine.
Kehtiva seaduse kohaselt annab volikogu arvamuse eelkõige selle kohta, kas loa andmine on
kooskõlas avaliku huviga, samuti selle kohta kas loa andmine takistaks kohalikul omavalitsusel
täita talle seadusega antud ülesandeid. Kohalik omavalitsus peab loa andmise otsustamisel
hindama selle vastavust avaliku huviga, hinnates seejuures loa andmise kooskõla avaliku huviga
mitte ainult kohalikust aspektist, vaid peab lähtuma eelkõige avaliku huvi tagamisest riigi
seisukohalt. Kaaluda tuleb seega ka huvisid, tulenevalt üldisemalt riigi julgeoleku kaalutlustest.
Riigi julgeoleku kaalutlustest lähtuva kinnisasja omandamise kitsendusi rikkuva tehingu korral
taotleb valdkonna eest vastutav minister kinnistusraamatu kande parandamist ja vaidluse korral
pöördub kohtusse tehingu tühisuse tuvastamiseks. Valdkonna eest vastutav minister on
eelduslikult siseminister, kes on vastavalt valdkondlikule kuuluvusele ka varasemalt riigi
julgeoleku kaalutlustest lähtuva kinnisasja omandamise kitsenduste üle otsustanud.
Praktikas on sellise toimingu tegemine formaalne, sest kohalikud volikogud ei soovi endale võtta
järelevalveorgani rolli eraõiguslike isikute omavaheliste tehingute tegemisel. Kuigi seaduse
eesmärk on edendada kinnisasjade sihtotstarbelist ja jätkusuutlikku majandamist, et vältida
kinnisasjade sattumist isikute kätte, kes ei oska või ei soovi kinnisasja sihtotstarbeliselt
majandada, ning vältida maa sihtotstarbe muutmist, siis loa andmine või mitteandmine ei taga
sellise avaliku eesmärgi täitmist. Seadusandja peaks pigem kaaluma asjakohaste sätete
sisseviimist teistesse seadustesse, mis aitaks sellist avalikku eesmärki paremini tagada.
Samuti, kui täita loa andmise menetlemisel seaduseandja mõtet, siis jääb selgusetuks, kas ja
kuidas peaks omavalitsus teostama järelevalvet pärast selliste tehingute tegemist. Kuna loa
andmise otsustab volikogu, siis millisel viisil ja kes peaks teostama järelevalvet, protsessi kui
terviku üle?
Samuti näitab õigusnormi formaalsust ka asjaolu, et seadusest tuleneva nõude jälgimisest on
võimalik üsna lihtsalt mööda minna, nt teostada kinnistu jagamine selliselt, ühe maaüksuse
pindala jääb alla 10 ha. Kindlasti on neid võimalusi teisigi.
Kohalikele omavalitsustele annab selliste eelnõude menetlemine pigem täiendava
halduskoormuse kuid ei anna ka sellist tulemust, mida KAOKS § 1 lg 1 eesmärk ja § 4 lg 6
täitmine eeldaks. Kui vaadata selle sätte rakendamist kohtupraktikas, siis kirja koostaja ei
leidnud ühtegi kohtumenetlust, kus loa taotleja vaidleks kohaliku omavalitsusega, kes keeldus
sellist luba andmast (kirja autor tegi päringu läbi õigusabi programmi extendlaw-xlaw). Päringus
ilmnesid valdavalt kohtuasjad, kus viidati asjaolule, et selline luba peab olema. Kohtuvaidlused
olid seotud pigem sellega, et Maksu-ja Tolliameti keeldus taotlejale väljastamast tõendit, et
taotleja on kolm viimast aastat tegelenud põllumajandustoodete tootmisega.
Juhul kui riik on seadnud eesmärgiks, et KAOKS-is nimetatud eraõiguslikud juriidilised isikud
saavad omandada põllumajandus- või metsamaad kümme või rohkem hektarit teatud
kitsendustega (Maksu- ja Tolliameti tõendi alusel või volikogu loal), siis võiks seadusandja
pigem kaaluda, et kui tahetakse tagada eelnimetatud avalikku huvi, siis võiks kinnisasja
omandamisel piirduda vaid Maksu- ja Tolliameti tõendiga ning vajadusel valla või
linnannavalitsuse tasemel seisukoha küsimisega, mis puudutab KAOKS §1 lg1 tähenduses
põllumajandus- ja metsamaad sisaldava maatulundusmaa sihtotstarbega kinnisasja
sihtotstarbelise ja jätkusuutliku majandamise edendamist, kuna nimetatud valdkondlikud
suundumused ja põhimõtted on volikogu tasemel lepitud kokku omavalitsuste üldplaneeringutes.
Näitena saab tuua, et põllumajandus või metsamaad sisaldava maatulundusmaa sihtotstarbega
kinnistutel tegeletakse päikeseenergia tootmistega ning sellise ettevõtlusega on pigem seotud
need, kes ei tegele põllumajandusliku tootmisega, sealjuures taastuvenergia laiem kasutus on
seotud samuti avaliku huviga.
Kokkuvõtlikult teeb Lääne-Nigula Vallavalitsus ettepaneku seadusandjale kaaluda KAOKS § 4
lg 6 sätestatud nõudest loobumist.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Janno Randmaa
vallavanem
Koostas:
Andrus Post
õigusnõunik
telefon 50 19851
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Kiri | 26.02.2024 | 28 | 10-4/1355-2 | Väljaminev kiri | jm | Lääne-Nigula Vallavalitsus, Siseministeerium |