Projekteerimistingimused Harjumaa Viimsi vald Randvere küla Muuga tee jalgratta- ja jalgtee projekti koostamiseks

VIIMSI VALLAVALITSUSE EHITUS- JA KOMMUNAALOSAKOND

PROJEKTEERIMISTINGIMUSED NR TE-1174-1 MUUGA TEE JALGRATTA- JA JALGTEE PROJEKTI KOOSTAMISEKS

Viimsi 23.05.2024

Võttes aluseks IMRE SAAR poolt 04.09.2023 esitatud taotluse nr TE-1174 ja lähtudes ehitusseadustiku § 99 lõikest 3 ja Viimsi Vallavalitsuse 02.08.2023 korraldusest nr 225 määran projekteerimistingimused Viimsi vallas asuva Muuga tee jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti projekti koostamiseks koos tänavavalgustuse, tee drenaaži ning jalgratta- ja jalgteede rajamisega.

1 Projekteeritav lahendus

1.1 Eesmärk: vajadus lahendada Muuga tee maa ala teedevõrk 1.2 Projekteeritavate rajatiste aadressid:

Viimsi vald, Muuga küla, Pihlamarja tee L2 (89001:010:1901, Transpordimaa) Viimsi vald, Randvere küla, 11254 Muuga tee (89001:010:2148, Transpordimaa) Viimsi vald, Metsakasti küla, Mäealuse (89001:010:0392, Maatulundusmaa) Viimsi vald, Metsakasti küla, Soone (89001:010:0596, Maatulundusmaa) Viimsi vald, Metsakasti küla, Metshaldja tee L1 (89001:001:0707, Transpordimaa) Viimsi vald, Metsakasti küla, Muuga tee L2 (89001:001:0709, Transpordimaa) Viimsi vald, Metsakasti küla, Muuga tee L1 (89001:001:0708, Transpordimaa) Viimsi vald, Muuga küla, 11254 Muuga tee (89001:010:3502, Transpordimaa) Viimsi vald, Metsakasti küla, Muuga tee 41 // Kivisaare (89001:010:2376, Elamumaa)

1.3 Ristuvate ja sidustatavate teede aadressid ning kaasnevad kinnistud: Viimsi vald, Muuga küla, Muuga tee 202 (89001:010:8431, Elamumaa) Viimsi vald, Muuga küla, Kordoni tee L1 (89001:001:0737, Transpordimaa) Viimsi vald, Muuga küla, Paraspõllu (89001:010:1829, Maatulundusmaa) Viimsi vald, Metsakasti küla, Metshaldja tee L1 (89001:001:0707, Transpordimaa) Viimsi vald, Metsakasti küla, Veehaldja tee L2 (89001:001:0686, Transpordimaa) Viimsi vald, Muuga küla, Pihlamarja tee (89001:010:1898, Transpordimaa) Viimsi vald, Muuga küla, Lepakännu tee L1 (89001:001:1415, Transpordimaa)

2 Nõuded uurimistööde osas

Nõuded uurimistööde osas on järgmised: 2.1 teostada geodeetilised, vajadusel geoloogilised ja muud uurimistööd;

2.2 geoloogiliste uurimistööde käigus teostada geoloogiline uurimine puuraukude

2.2 geoloogiliste uurimistööde käigus teostada geoloogiline uurimine puuraukude puurimisega, vajaliku sammuga. Koostada geoloogiliste uurimistööde aruanne ning esitada see Viimsi Vallavalituse keskkonna- ja planeerimisosakonnale ja Maa-ametile aadressil http://www.maaamet.ee/egf/ (Alates 1.juulist 2015 on ehitusgeoloogiliste uuringute aruannete elektroonsete koopiate esitamine Maa-ametile kohustuslik (majandus- ja taristuministri 24.04.2015 määrus nr 32 §3)). Aruanne tuleb esitada 10 päeva jooksul uuringu aruande valmimise päevast arvates

2.3 geodeetiliste uurimistööde käigus mõõdistada tehnovõrkude trasside asukohad ja kooskõlastada need trasside valdajatega. Geodeetilise alusplaaniga koos esitada maamudel Land-XML vormis. Geodeetilise alusplaani koostamisel / täiendamisel juhinduda majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrusest nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistusele esitatavad nõuded“ ning Maanteeameti peadirektori 13.05.2008 käskkirjaga nr 102 kinnitatud „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele uurimistöödele teede projekteerimisel“. Geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud projekti (sh olemasolevad ja projekteeritavad trassid jms) koostamiseks vajalikus mahus. Projekti kooskõlastamiseks esitamise hetkel peab olema geodeetilise mõõdistuse s.h. kooskõlastuste vanus kuni üks aasta ja kooskõlastataval joonisel näidata geodeetilise alusplaani koostaja andmed ja töö nr.

2.4 koostada geodeetiliste uurimustööde aruanne, mis esitada Viimsi Vallavalituse keskkonna- ja planeerimisosakonnale digitaalselt (joonise fail, seletuskiri, kaevutabelid jmt) kontrollimiseks ja registreerimiseks.

2.5 trasside teostusjoonised tuleb teha litsentseeritud maamõõdufirma poolt ja ilma kaevudeta trassid peavad olema mõõdistatud lahtise kaevikuga. Kaevudega trassid võib mõõdistada peale kaevude ehitust. Mõõdistus teostada kaevudest. Teostusjoonised esitada digitaalselt allkirjastatuna töö eest vastutava pädeva isiku poolt dwg või dgn ja pdf formaadis Viimsi Vallavalituse keskkonna- ja planeerimisosakonnale 10 päeva jooksul peale mõõdistustöö lõpetamist;

2.6 arvestada teega piirnevate kinnistute piiridega. Trassi algus ja lõpp kinnistada vajadusel looduses. Mõõdistamine vormistada digitaalselt;

2.7 selgitada välja projekteeritavas piirkonnas kehtivad üld- ja detailplaneeringud ning arvestada nendega tehnilisel projekteerimisel. Projekteerija vastutab projekteerimiseks piisava uurimistööde mahu eest;

2.8 teha muid uurimistöid, mida projekteerija peab vajalikuks projekti eesmärki ja korrektset koostamist silmas pidades.

3 Nõuded projekteerimisele

Projekteerimisel: 3.1 arvestada kõigi piirkonnas kehtestatud ja koostamisel olevate detailplaneeringutega ning

ehitusloa saanud ehitusprojektidega sh: 1. Mäealuse II detailplaneering 2. Muuga tee, Nahka 2 ja Raudtee III vaheline ala (osaline)

3.2 tagada sõiduteede ja jalgteede sidumine kõrvalalade planeeringute teedevõrguga vastavalt planeeringulahendustele või kui planeeringulahendus ei ole kaasaegsete normide või nõuete kohane, siis tagada vastav sidumine tulenevalt kehtivatest normidest ja standarditest

3.3 vajaduse korral lahendada ristumisala õgvendamise ja ümberehituse projekteerimisega, tagamaks ehitusaegse suurtehnika manööverduseks ja loodava elamupiirkonna teenindamiseks vajalikud nähtavused, pöörderaadiused ja liiklusohutuslikud tingimused

3.4 lahendada komplekselt kogu tee maa-ala ja selle sidumine olemasoleva ning ristuvate teede võrguga, sh. kõik kavandatavad avaliku ruumi mööbel, eraldusribad, haljasalad, haljastus, mahasõidud kinnistutele, ootealad, tehnovõrgud jmt

3.5 projekteerimise lähtetasemeks valida "RAHULDAV" 3.6 rajatavate teede sidumisel olemasolevate teedega näha projektis ette minimaalselt 15

meetrine üleminek (vastavalt projekteerija lahendusele) väljaspool projekteeritavat teemaad kõikide olemasolevate teedega sidumisel

3.7 täiendavalt projekteerida: *Muuga tee äärsed bussipeatused koos ootealade ja taskutega

3.7 täiendavalt projekteerida: *Muuga tee äärsed bussipeatused koos ootealade ja taskutega *Raudtee ületuskoht ja sidumine olemasoleva Maardu territooriumil asuva jalgratta- ja jalgteega *Kõik jalgratta- ja jalgteega ristuvad ristmikud

3.8 projektlahenduse eskiis esitada enne ehitusloa taotlemist läbivaatamiseks vähemalt kolmel korral Viimsi Vallavalitsuse ehitus- ja kommunaalosakonnale;

3.9 koostada pikiprofiilid ja ristprofiilid ulatusega: • teemaa kõrval oleva kinnistu sisse vähemalt 15 m • ristuvate teede puhul minimaalselt 15 m projekteeritava teljest väljaspoole arendusala

3.10 Projekti koosseisus esitada katendiarvutus 3.11 Projekti lisada sisukord, kõik eriosad esitada eraldi peatükkidena vähemalt järgnevas

koosseisus: avaliku ruumi mööbel, haljastus, kommunikatsioonid, liikluskorraldus, sademevesi ja drenaaž, tänavavalgustus ja muu valgustus, teedeehituslikud tööd, uuringud

3.12 koostada teeprojekt põhiprojekti staadiumis vastavalt majandus- ja taristuministri 09.01.2020 määrusele nr 2 „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“. Projekti koosseisus esitada töömahtude tabel kõikide tööde lõikes;

3.13 koostada servituudi alade koondjoonised kinnistute osas, kus teelahendusega minnakse väljapoole transpordimaad ja esitada servituudijoonised iga kinnistu kohta eraldi (notariaalse lepingu jaoks);

3.14 kavandada ehitusaegne ligipääs ja kogu ehitustransport piirkonda Muuga teelt ja sellega arvestada vastavatel juurdepääsuskeemidel, ajutistel viitadel, projekti koosseisus toodud lahendustel ja skeemidel (mis käsitlevad ligipääsu arendusalale)

4 Nõuded projekti koostamisele

Nõuded põhiprojekti koostamisele on järgmised: 4.1 Taotleda kõik vajalikud tehnilised tingimused ja projekteerimistingimused mis on vajalikud

projekti koostamiseks, sh: • tehnovõrkude puhul detailplaneeringu puudumisel taotleda projekteerimistingimused

Viimsi Vallavalitsuse ehitus- ja kommunaalosakonnalt läbi Ehitisregistri; • sademevete ärajuhtimis- ja teede drenaažisüsteemide projekteerimiseks taotleda

tehnilised tingimused Viimsi Vallavalitsuse ehitus- ja kommunaalosakonnalt eraldiseisvalt;

• teevalgustuse projekteerimiseks taotleda tehnilised tingimused Viimsi Vallavalitsuse ehitus- ja kommunaalosakonnalt;

• vee- ja kanalisatsioonivõrkude projekteerimiseks taotleda tehnilised tingimused vee- ettevõttelt AS Viimsi Vesi;

• elektrivõrkude projekteerimiseks taotleda tehnilised tingimused võrguettevõttelt AS Imatra Elekter;

• sidevõrkude projekteerimiseks taotleda tehnilised tingimused sidevõrgu operaatorilt Telia Eesti AS;

• gaasivõrkude osas taotleda tehnilised tingimused gaasitorustike operaatorilt AS Gaasivõrk

• raudtee kaitsevööndis töötamise kirjalik nõusolek raudtee omanikult Milstrand AS 4.2 projekti koosseisus esitada eraldi liikluskorraldusskeem ja teetööde aegne

liikluskorraldusskeem (sh ümbersõiduskeemid kõikidele olulistele ristmikele), kvartali siseselt lahendada liikluskorraldus nii, et võimalikult palju kõrvaltänavaid oleks suunatud kõrvaliste teede kaudu ning rakendada vajadusel kogu ehitusperioodi vältel liikluskorraldajate kaasamist;

4.3 teede kohta koostada hooldus- ja kasutusjuhend (suvise ja talvise hoolde vajaduse kirjeldus, mahud ja hooldesagedus, näidata lumeladustusalad);

4.4 projekteerida varasemate planeeringute ja tööprojektide kohased sidumised

4.4 projekteerida varasemate planeeringute ja tööprojektide kohased sidumised kõrvalteedega (jalgteed, mahasõidud, sõiduteed).

5 Standardid ja normdokumendid

Projekti koostamisel ja hilisematel tööde läbiviimistel juhinduda järgmistest standarditest ja normdokumentidest: 5.1 Ehitusseadustik 5.2 Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus (RT I 23.03.2015, 3) 5.3 Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded (MKM 09.01.2020 määrus nr 2) 5.4 Tee ehitamise kvaliteedi nõuded (MKM 03.08.2015 määrus nr 101 ja MKM 06.04.2016

määrus nr 31) 5.5 Tee seisundinõuded (MTM 14.07.2015.a. määrus nr 92) 5.6 Tee-ehitusmaterjalidele- ja toodetele esitatavad nõuded ja nende vastavuse tõendamise

kord (MTM 22.09.2014.a. määrus nr 74 (kehtiv redaktsioon 22.02.2019), MTM 06.04.2016 määrus nr 31 ja MTM 05.02.2019 määrus nr 12)

5.7 Kasutus- ja hooldusjuhendi koostamise põhimõtted (testversioon 08.05.2015) 5.8 Ehitatud keskkonna ligipääsetavus nägemispuudega inimestele. Projekteerimisjuhend

(Eesti Pimedate Liit, 2016.a) 5.9 Geotehniliste pinnaseuuringute juhend (Maanteeameti peadirektori 05.01.2016.a käskkiri

nr 0002) 5.10 Geosünteetide kasutamise juhis (Maanteeameti peadirektori 29.12.2006. a. käskkiri nr

264) 5.11 EVS 613 Liiklusmärgid ja nende kasutamine 5.12 EVS 614 Teemärgised ja nende kasutamine 5.13 EVS-EN 1340:2003+AC:2006/AC.2014 Betoonist äärekivid. Nõuded ja katsemeetodid 5.14 EVS 901-1:2009 Tee-ehitus. Osa 1. Asfaldisegude täitematerjalid 5.15 EVS 901-2:2016 Tee-ehitus. Osa 2. Bituumensideained 5.16 EVS-EN 12591:2009 Bituumen ja bituumensideained. Teebituumenite spetsifikatsioonid 5.17 EVS 901-3:2021 Tee-ehitus. Osa 3. Asfaltsegud 5.18 EVS 901-20:2013 Tee-ehitus. Katsemeetodid 5.19 EVS-EN 12767:2019 Teepäraldiste tugikonstruktsioonide passiivne ohutus. Nõuded,

klassifikatsioon ja katsemeetodid 5.20 EVS-EN 13201-2:2015 Teevalgustus. Osa 2: Toimivusnõuded 5.21 EVS-EN 13201-3:2015 Teevalgustus. Osa 3: Toimivuse arvutamine 5.22 EVS-EN 13201-4:2015 Teevalgustus. Osa 4: Valgusliku toimivuse mõõtemeetodid 5.23 EVS-EN 13201-5:2015 Teevalgustus. Osa 5: Energiatõhususnäitajad 5.24 Teede projekteerimise normid (majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määrus nr 106) 5.25 Nõuded ajutisele liikluskorraldusele (majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrus nr 43) 5.26 Tööd raudtee kaitsevööndis 5.27 Raudteeseadus 5.28 Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis (kinnitanud Transpordiamet) 16.04.2021 5.29 Viimsi Vallavolikogu 9.03.2010 määrus nr 7 „Raiemäärus“ 5.30 Viimsi Vallavolikogu 27.01.2015 määrus nr 2 „Viimsi valla teede ja tänavate sulgemise

maks“ 5.31 Viimsi Vallavolikogu 27.01.2015 määrus nr 1 „Viimsi valla teede ajutise sulgemise eeskiri“ 5.32 Viimsi Vallavolikogu 16.03.2021 määrus nr 10 „Viimsi valla kaevetööde eeskiri“ 5.33 Viimsi Vallavolikogu 20.06.2017 määrus nr 10 „Viimsi valla heakorra eeskiri“

5.34 Muldkeha ja dreenikihi projekteerimise, ehitamise ja remondi juhis (Maanteeameti

5.34 Muldkeha ja dreenikihi projekteerimise, ehitamise ja remondi juhis (Maanteeameti peadirektori 05.01.2016 käskkiri nr 0001)

5.35 Lisaks peab projekteerija projekti koostamisel ja tööde tegemisel juhinduma kõigist Eestis kehtivatest teehoiutöödega seotud seaduste, standardite, normdokumentide ja juhendite terviktekstidest, mis on kättesaadavad elektroonilise Riigi Teataja kataloogist www. riigiteataja.ee, Standardikeskuse veebilehelt www.evs.ee, Transpordiameti (endise nimetusega Maanteeamet) veebilehel www.transpordiamet.ee või www.mnt.ee rubriigist “Juhendid“

6 Muuga tee jalgratta- ja jalgtee näitajad

6.1 Arvestades asjaolu, et planeeringu põhijoonis vajab täpsustamist (joonisele kantud lahendus on üldine ja ei selgita täpset ja vastava detailsusastmega tee tehnilist lahendust) ja vajadus on ka liiklusohutuse kaalutlustel täiendada planeeringujoonisel esitatud teede paiknemist, arvestades liiklusolusid ja lähtudes piirkonna teedevõrgu üldistest parameetritest ja vajadusest saavutada ohutu lahendus, on eeltoodust lähtuvalt vajalik täpsustada projekteeritava Muuga tee jalgratta- ja jalgtee lõigu ristprofiili parameetreid järgnevalt: • ülekäigurada: 6; • teekattemärgised: erimärgistus, ülekäigurajad ; • katendi tüüp kergliiklejate teel: ühekihiline asfaltbetoon;

6.2 Muuga tee jalgratta- ja jalgtee ristprofiili põhiliste näitajate positsioneerimine teemaal: • haljasala muutuv • jalgratta ja jalgtee 2,5 • haljasala muutuv

7 Liikluskorralduslikud nõuded

7.1 Olemasolevate liiklusmärkide puhul tuua projektis välja remondieelse inventuuri nõue selgitamaks utiliseeritavad ja tellijale enne tööde algust üle antavad olemasolevad liiklusmärgid.

7.2 Liiklusmärgid paigaldada nii, et neid ei kahjustaks sõidukid ja need ei takistaks jalakäijaid, jalgrattureid ega hooldustehnikat, liiklusmärgi postid kinnitada tuulekindlalt.

7.3 Ette on nähtud kasutada kuumtsingitud alusel vajaliku suurusgrupi liiklusmärke. 7.4 Kasutada 1 klassi reflekteeruvat kilet. 7.5 Liiklusmärkide postid peavad olema kuumtsingitud. Ehitaja peab arvestama posti pikkuse

valikul postile paigaldatavate liiklusmärkide arvuga. 7.6 Parkimise selgemaks korraldamiseks näha ette parkimise keelamine kohtades/lõikudes,

kus parkivad sõidukid võivad segada nähtavust, sõidurajal liiklemist (sh segada teehooldust) või tekitada muid liiklusohtlikke situatsioone.

7.7 Sõidutee markeerimistööd teostada termoplastikuga. 7.8 Kergliiklejatele mõeldud tee markeerimistööd teostada värviga. 7.9 Ülekäiguradade ja ristumine kergliiklusteega märgiste korral kasutada eelsegatud

klaaskuulidega termoplastikut. 7.10 Liikluse rahustamiseks näha vajadusel ette teekattele tänaval kehtestatud kiirusepiirangu

kandmine. 7.11 Näha ette täiendavate liikluse rahustamise meetmete kasutamist.

8 Keskkonnakaitselised ja heakorra-haljastuse nõuded

8.1 Esitada lammutus- ja ehitusjäätmete mahud liigiti (sh. pinnas ja kasvupinnas) ja nende käitlemise lahendus.

8.2 Koostada mullatööde bilanss ja jäätmekava. Näha ette väljakaevatud pinnase ja

8.2 Koostada mullatööde bilanss ja jäätmekava. Näha ette väljakaevatud pinnase ja lammutusjäätmete äravedu ja ladustamise asukoht.

8.3 Esitada haljastuse dendroloogiline hinnang ning likvideeritava ja rajatava haljastuse mahud.

8.4 Esitada kaitseabinõud väärtusliku haljastuse säilitamiseks ja kasvutingimuste parandamiseks.

8.5 Puude likvideerimisel esitada kompenseerimise ja taastamise lahendus haljastusplaanil. 8.6 Esitada teemaale ulatuvate või teelahenduse realiseerimiseks eemaldatavate aedade vm

piirete vajadus.

9 Dokumentatsiooni vormistusnõuded

9.1 Projekt vormistada eesti keeles ja minimaalselt 1 (ühes) eksemplaris paberkandjal ja 1 (ühel) mälupulgal-l Viimsi Vallavalitsuse arhiivi jaoks

9.2 Mälupulga vormistamisel kasutada järgmisi failiformaate: • joonised peavad olema esitatud originaalkujul (.dgn või .dwg) ning .pdf kujul; • tabelite failid vormistada .xls kujul; • tekstifailid vormistada .doc kujul; • jooniste vormistamisel arvestada, et jooned peavad olema eristatavad ning joonised peavad olema arusaadavad ka mustvalgel koopial; • kululoendid koostada vastavalt kehtivale teetööde tehnilistele kirjeldustele mis on leitav maanteeameti kodulehel (https://www.transpordiamet.ee).

10 Muud nõuded

10.1 Projekteeritavate rajatiste ning konstruktiivse ristlõike kõik parameetrid täpsustatakse ja kooskõlastatakse projekteerimise käigus (eskiiside esitamisel ja kooskõlastamisel).

10.2 Projekteerijal on võimalik vastavalt tehnovõrkude lahendusele täpsustada teede eraldusriba laiust kergtee ja sõidutee vahel eskiiside esitamise käigus, sõltuvalt tehnovõrkude rajamise lahendusest ja projekteerimise käigus selgunud võimalustest.

10.3 Koostada põhiprojekti kaust ning pärast kõikide vajalike kooskõlastuste olemasolu taotleda ehitusload. Tehnovõrkude ehitamiseks vajalikud ehitusload taotleda Viimsi Vallavalitsuselt läbi Ehitisregistri www.ehr.ee, tee-ehitusluba Viimsi Vallavalitsuse ehitus- ja kommunaalosakonnalt eraldiseisvalt.

10.4 Kõik ehituslubade jm lubade taotlemised kuuluvad projekteerimistöö koosseisu. 10.5 Vormistada põhiprojekti ühes eksemplaris paberköitena ja ühes eksemplaris mälupulgal

(mis sisaldab mh .dwg või .dgn vormingus jooniseid) ning terviklikud projektikaustad anda üle Viimsi Vallavalitsuse ehitus- ja kommunaalosakonnale. Projektikaustad peavad sisaldama projekteerimistingimusi, tehnilisi tingimusi ning kõiki kooskõlastusi ja esitatud arvamusi.

10.6 Näha ette projektis nõue, et peale tee-ehituslike tööde valmimist esitada Viimsi Vallavalitsuse ehitus- ja kommunaalosakonnale teostusdokumentatsiooni kaust koos mälupulgaga (mis sisaldab mh digitaalseid teostusjooniseid .dwg või .dgn vormingus) ning taotleda teedele kasutusluba eraldiseisvalt ja tehnovõrkudele kasutuload läbi Ehitisregistri www.ehr.ee.

10.7 Näha ette projektis nõue, et osaliselt ehitustööde ajal ja peale ehitustööde valmimist tuleb teostada kõigile ehitatud rajatistele, haljastusele, tehnovõrkudele jmt ehitusjärgne mõõdistus. Teostusjoonised esitada digitaalselt allkirjastatuna töö eest vastutava pädeva isiku poolt dwg või dgn ja pdf formaadis Viimsi Vallavalituse keskkonna- ja planeerimisosakonnale 10 päeva jooksul peale mõõdistustöö lõpetamist.

10.8 Projektis kajastada nõue viis päeva enne ehitustööde alustamist ehitajal esitada valla ehitus- ja kommunaalosakonnale avaldus kaevetööde teostamiseks infosüsteemis OPIS viimsi.opis.ee, mille alusel väljastatakse kaeveluba.

10.9 Viimsi Vallavolikogu 27.01.2015 määrusest nr 1 „Viimsi valla teede ajutise sulgemise

10.9 Viimsi Vallavolikogu 27.01.2015 määrusest nr 1 „Viimsi valla teede ajutise sulgemise eeskiri“. Tänavate ajutise sulgemise puhul esitada avaldus infosüsteemis OPIS viimsi. opis.ee, mille alusel väljastatakse tänava ajutise sulgemise luba.

10.10 Projektis kajastada nõue, mille kohaselt ehitaja ei tohi alustada ehitustöid ilma ehitusloata. Ehitusloa taotlenud isik on kohustatud esitama pädevale asutusele vähemalt kolm päeva enne ehitamise alustamist teatise ehitamise alustamise kohta: tee ehituse osas eraldiseisvalt Viimsi Vallavalitsuse ehitus- ja kommunaalosakonnale ning tehnovõrkude osas läbi ehitisregistri www.ehr.ee. Teede ehitusel on kohustuslik kaasata vastavat pädevust omav omanikujärelevalveinsener.

11 Kooskõlastamine ja kaasamine

11.1 Projekti koosseisus anda ülevaade projektiga haaratud ala maa omandi osas ja projekteeritaval alal olevate piirangute (sh servituutide) ning seadusest tulenevate kitsenduste osas tekstiliselt ja skemaatiliselt.

11.2 Projektiga ettenähtud tööd, mis mõjutavad otseselt piirinaabreid (nt kinnistul toimuvad või kinnistule pääsu mõjutavad/muutvad kraavitööd, läbisõit krundilt, ajutine maakasutus, puude mahavõtmine kinnistu piiri lähistel jms), mis ei toimu väljaspool transpordimaad, tuleb projekteerimise käigus esitada kõrval kinnistu omanikule arvamuse avaldamiseks. Arvamused tuleb koguda ja esitada kohalikule omavalitsusele koos vastustega (milles on toodud välja arvamusega arvestamine/mittearvestamine, kaasates kohaliku omavalitsuse esindajad) projektdokumentatsiooni koosseisus. Piirimärgid tuleb tööde käigus säilitada. Kui piiripunktide tähiste säilimine ei ole projektlahendusega tagatud, tuleb muuta projektlahendust või korraldada piirimärkide nende õiges asukohas taastamine. Kõik teedeehituslikud tööd, mis toimuvad väljaspool transpordimaad, tuleb kooskõlastada kinnistu omanikuga (esitada joonised ning kirjeldada tehtavaid töid ja võtta kooskõlastus).

11.3 Projekteerija on kohustatud kõikidele maaomanikele, kellele saadetakse projekt arvamuse avaldamiseks, põhjalikult selgitama, milliseid töid on plaanis kinnistul või kinnistu lähialal teha ning milline hakkab projektlahendus välja nägema (sh tuua joonisel välja tehnovõrgud, teedeehituslik lahendus ja kõrgusmärgid).

11.4 Projekt tervikuna kooskõlastada järgmiste ametite ja isikutega: AS KH Energia-Konsult, AS Viimsi Vesi, Imatra Elekter AS, kõigi olemasolevate maa-aluste ja maapealsete rajatiste (tehnovõrkude) omanikud või valdajad, Telia Eesti AS, Transpordiamet, Viimsi Vallavalitsuse ehitus- ja kommunaalosakond

11.5 Kaasatud piirinaabrite arvamused ja selgitused/põhjendused arvestamise/arvestamata jätmise kohta:

1. Milstrand AS Palume lisada eelnõu punkti 11.4 täiendus, et projekt tuleb kooskõlastada ka AS-iga Milstrand raudteeülekäiku puudutavas osas.

OTSUS: Ettepanekuga arvestatud ja täiendatud punkti 11.4.

2. Muuga tee 202/1 Saatsite mulle teatise kergliiklustee projekteerimise algusest Muugale. Oleme seda juba kaua oodanud. Ma ei leia seda valla kodulehelt üles. Kas oleks võimalik mulle vastav link saata.

OTSUS: Eelnõu edastatud. Ettepanekud puuduvad.

3. Muuga tee 9 Kooskõlastame projekteerimistingimuste eelnõu tingimusel, et lisatakse ülekäigurada Soone tee ja kergliiklustee vahele vastavalt lisatud joonisele.

OTSUS: Ettepanekuga arvestatud, Soone tee lähendale nähakse projektiga ette ülekäigukoht

4. Maardu Linnavalitsus

Maardu Linnavalitsus kooskõlastab Viimsi Valla poolt kooskõlastamiseks saadetud

Maardu Linnavalitsus kooskõlastab Viimsi Valla poolt kooskõlastamiseks saadetud projekteerimistingimuste eelnõu kergliiklustee rajamiseks.

OTSUS: Ettepanekud puuduvad

5. Muuga tee 51 1. Saadetud joonisel ei saanud hästi aru, kus (millisel pool Muuga teed kergliiklustee läbib). Asi on selles, et pärast seda, kui meie krunti taga üle põllu oli rajatud kruusa tee (Veehaldja tee jätk), osa kraavist, kus meie krunti ümbritsev kraav ühendub Muuga tee serval asuva kraaviga, oli kinni aetud. Kogu põllu vesi läheb otse meie territooriumile. Nüüd on ka Muuga tee äärne kraav vett täis ja vett on ka meie krundil. Kas kergliiklustee ehitamisel on plaanis ehitada drenaažisüsteem? Ette tänades vastuse eest 2. Kahjuks ei saanud me aru kuidas jalgtee projekt meie kinnistut mõjuma hakkab, palun paremat skeemi saata või muul viisis seda selgeks teha. Lisaks meil ka teine probleem, seoses millega tahan teilt nõu küsida. Kinnistul katastritunnusega 89001:001:0686 teostati töid paar aastat tagasi, täpsemalt ehitati kruusatee (Veehaldja tee). Nende tööde ajal kaevati reovee kraav kinni, mis asus meie ja selle kinnistu piiril (GPS: 59.489171, 24.920539). Nüüd aga teine kevad suur osa meie maast on vee all. Kas selle probleemiga on võimalik midagi teha? Või saate kontakti jagada kelle poole võiks pöörduda?

OTSUS: Muuga tee kergliiklustee hakkab kulgema samal pool teed, nagu olemasolev kergliiklustee ehk hakkab paiknema teie kinnistu poolsel teeserval. Edastame teile väljavõtte eelprojekti tehnovõrkude koondplaanist, kus on näha, et Muuga 51 kinnistu ja kergliiklustee vahelisele haljasala ribale paigaldatakse 110mm läbimõõduga drenaaž paralleelselt 250mm läbimõõduga sademeveetoruga ehk olemasolev kraav torutatakse ja vesi juhitakse Mündi tee kraavi.

6. Transpordiamet Olete esitanud Transpordiametile kooskõlastamiseks Viimsi valla Randvere küla Muuga tee jalgratta- ja jalgtee projekteerimistingimuste eelnõu. Kooskõlastame projekteerimistingimuste eelnõu tingimusel, et projekti koostamise aluseks võetakse Transpordiameti 09.02.2023 kirjas nr 7.1-2/23/112-2 esitatud nõuded.

OTSUS: Transpordiameti 09.02.2023 kirjas nr 7.1-2/23/112-2 esitatud nõuetega on arvestatud

7. Pihlamarja tee 2 Olen tutvunud projekteeritava Muuga tee jalgratta- ja jalgtee eskiisprojektiga ning märkasin, et kavandatakse ehitada Pihlamarja tee 2 kinnistu vastas bussipeatus. Mina, kui maja omanik, ei ole rahul kavandatava bussipeatuse asukohaga. Minu mure seisneb selles, et projekteeritav bussipeatus hakkab asuma väga lähedal Pihlamarja tee 2 kinnistu vastas, mis võib rikkuda kinnistu elanike privaatsust, tekitada ebamugavust ja tõsta müra taset. Palun kaaluda kaks alternatiivset ettepanekut, et vältida bussipeatuse paigaldamist Pihlamarja tee 2 kinnistu vastu. Esimene ettepanek on rajada uus bussipeatus Kordoni tee 2 kinnistu vastas (vt pilt 1). Nagu pildilt näha, kaugus bussipeatuse ja Kordoni tee 2 kinnistu vahel on ligikaudu 75 meetrit (vt pilt 2). Samas, distants peatusest Pihlamarja tee 2 kinnistuni on vaid 25 meetrit, ehk 3 korda lühem (vt pilt 3). Tähelepanu väärib ka see, et Kordoni tee 2 kinnistu on Muuga teest eraldatud puudega, mis omakorda vähendab võimalikke probleeme müra ja privaatsusega. Pihlamarja tee 2 kinnistu on aga sõiduteest eraldatud vaid aiaga. Teine ettepanek on jätta Muuga bussipeatus vanas kohas. Samuti soovitan kaaluda võimalust paigaldada liikluskünniseid Muuga tee lõigule, kus kehtib kiirusepiirang 30km/h (pilt 4). Olen juba eelnevalt pöördunud Viimsi valla ametnike poole, juhtides tähelepanu probleemile, et autojuhid ei järgi antud teelõigul kiirusepiirangut. Liikluskünniste paigaldamine aitab reguleerida liiklust ja tagada ohutust

jalakäiatele. Seetõttu, teen ettepaneku paigaldada liikluskünniseid näiteks selle teelõigu

jalakäiatele. Seetõttu, teen ettepaneku paigaldada liikluskünniseid näiteks selle teelõigu alguses ja lõpus. Loodan, et te arvestate minu ettepanekutega ja leiate sobivad lahendused, mis tagavad kõigi läheduses elavate inimeste mugavuse ja privaatsuse.

OTSUS: Tänan pöördumise eest ja vastame ettepanekutele ning selgitame projektlahendust. Selgitame, et Pihlamarja tee 2 üksikelamu asub peaaegu täielikult riigitee nr 11254 teekaitsevööndis. Riigiteega piirneva kinnistu omanik peab arvestama võimalusega, et liikluskorraldus riigiteel võib muutuda. Teekaitsevööndis peab kinnistuomanik arvestama võimalike häiringutega, mis liiklusest tekivad sh ka mürahäiringud. Kavandatav bussipeatus ei hakka asetsema vahetult kõrvuti Pihlamarja tee 2 kinnistuga, vaid asub teisel pool riigiteed. Projekteerimistingimused ei näe ette sõidutee katteserva nihutamist teie kinnistu poole. Toome välja, et Muuga peatuse alale on perspektiivselt kavandatud busside seisuplats ning Muuga bussipeatus selles asukohas sellisel juhul ei säili. Projekteerimistingimuste koostamisel otsis Viimsi vald bussipeatusele ja ülekäigurajale sobilikku asukohta ja kaalus erinevaid variante, leides, et liiklusohutuse ja otstarbelisuse aspektist tuleb eelistada projekteerimistingimustes toodud lahendust. Kuivõrd kavandatavate bussipeatuste teeninduspiirkond hõlmab eelkõige Kasekännu tee, Kuusekännu tee, Pihlamarja tee, Kordoni tee ja teiste piirkonna elanikke, ei ole mõistlik bussipeatust rajada Kordoni teest Randvere küla suunas. Bussipeatuse asukoha valikul peavad olema täidetud ka kehtivad normid. Terviklik liikluslahendus tuleb projekteerida vastavalt kehtivatele nõuetele. EVS 843 Linnatänavad (p 6.6.1 p 9 kohaselt peab sõidusuunast lähtudes vasakpoolne peatus paiknema enne parempoolset) ja majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määrus nr 106 „Tee projekteerimise normid“ (lisa „Maanteede projekteerimisnormid“ p 5.2.13) käsitlevad ohutut bussipeatuste paigutust üksteise suhtes. Võimalikult ohutu on lahendus, mille korral peatuste asetus on selline, et jalakäija suunatakse teed ületama kummalgi teeküljel asuva peatuse vahelt, st mõlemal juhul bussi tagant. Teeületusvõimalus lahendatakse kahe peatusetasku vahelt. Liikleja suunatakse ettevalmistatud ülekäigurajale, mis paikneb mõlema peatuse suhtes bussist tagapool. Bussipeatuse asukoht on valitud vastavalt normidele ja selle liigutamine läheb vastuollu projekteerimisnormidega. Ühistranspordi arendamine sh täiendavate peatuste rajamine on ülekaalukas avalik huvi, mis parendab piirkonna ühistranspordi teenust, millega väheneb eelduslikult autoliikluse osakaal ja seega väheneb ka sõiduautode poolt tekitatav saaste ja müra. Tänased ühistransporditeenust pakkuvad bussid ei tekita pidurdamise ja kiirendamise käigus normist suuremat müra ning seega olulist mürahäiringut juurde ei teki. Esimene ettepanekuna toote välja uue bussipeatuse rajamist Kordoni tee 2 kinnistu äärsele transpordimaale. Viimsi vald jätab ettepaneku arvestamata, kuna peatuse projekteerimine antud asukohta ilma sõiduteed ümber ehitamata ei ole võimalik. Bussipeatus hakkaks asetsema vahetult kurvi läheduses, muutes asukoha liiklusohutuse poolepealt ebasoodsaks. Teise ettepanekuna toote välja säilitada Muuga bussipeatus vanasse asukohta. Viimsi vald jätab ettepaneku arvestamata, kuna olemasolevale Muuga peatuse alale on perspektiivselt kavandatud busside seisuplats ning Muuga bussipeatus selles asukohas ei säili. Kolmanda ettepanekuna toote välja paigaldada Muuga tee antud teelõiku künnised, mis toovad kaasa oluliselt suurema mürahäiringu, kui kavandatav bussipeatus. Künnise esisel alal toimub pidurdus, künnise ületamine ja kiirendus, mis kõik tekitavad lisamüra. Täiendavalt selgitame, et Muuga tee on riigitee, kus teeomaniku ülesandeid täidab Transpordiamet, sealhulgas otsustab liikluse rahustamise võtete kasutamise. Viimsi vald jätab ettepaneku arvestamata ja edastab ettepaneku Transpordiametile.

8. Muuga tee 216 Kahjuks ei sisalda Teilt saadud dokumentide komplekt piisavalt infot selle kohta, mida, kuhu ja kuidas ehitatakse. Pildi piktogramme selgitav teave puudub. Kuna viibisime riigist ära, siis nii lühikese ajaga ei õnnestunud juurdelisatud dokumentide kohta projekteerimise valdkonna spetsialistidelt nõu saada. Meile on täiesti ebaselge, milline osa teest otse Muuga tee 216 äärde rajatakse - mis sinna tuleb ja miks. Muuga tee 216 lõigul on olnud pikaajalisi probleeme.

1. Viimastel aastatel suureks probleemiks olnud vajadus tagada Muuga tee objektilt

1. Viimastel aastatel suureks probleemiks olnud vajadus tagada Muuga tee objektilt drenaaživee väljavool, kuna Muuga tee 216 kommunikatsioonide väljapääs on võimatu, kuid Muuga tee 216 objekti üleujutuse probleem oli ja on. Juhime tähelepanu, et üleujutuse probleem on seotud Viimsi valdi loaga Muuga te 216 külgnevate kruntide arendamiseks detailplaneeringuga kehtestatust kõrgemaks. Näiteks Muuga tee 216 ja alajaama kõrguste vahe on 1,6 m. Muuga tee ääres puudub drenaažisüsteem. Muuga tee sõidutee ise on samuti kõrgem kui Muuga tee 216 ega vasta ka praeguse detailplaneeringu nõuetele. Muuga tee drenaaživesi, aga ka talvel lumi Muuga teelt lund koristades satub Muuga tee 216 maa-alale ja reostab seda, soodustades ka üleujutusi. 2. Juhime tähelepanu, et Muuga tee 216 asub 130 meetri sügavune pumbajaam, kust saame joogivett. Kui vett on palju, ujutab drenaaživesi pumbajaama üle ja vesi tungib kaevu, reostades joogivett ja mõjutades põhivesi. Pumbajaama turvatsoon on 5 meetrit ja nüüd jääb Muuga tee sellesse turvatsooni. Vaatamata meie arvukatele pöördumistele Viimsi Valdi, puudub meil otsus kanalisatsiooni ühendamise kohta Muuga tee 216 krundiga, äravoolu väljalaske, sissesõiduvärava asukoha ega piirdeaiaga. Leiame, et meie kui maaomanike õigusi on rikutud - me ei saa krunti kasutada, aga maksame maamaksu. Eelneva põhjal projekti planeerimise raames palume: - pikendada PROJEKTEERIMISTINGIMUSED nr … MUUGA TEE JALGRATTA- JA JALGTEE PÕHIPROJEKTI KOOSTAMISEKS omanike vastuste esitamise tähtaega 15.04.2024 kuni 30.04.2024, - arvestada Muuga tee lõigult 216 väljapasse vajadusega, arvestades, et osa Muuga teest kulgeb mööda Muuga tee lõiku 216 - teekate asub vahetult meie maatüki piires, - arvestada Muuga tee 216 ja Muuga tee suurt kõrguste vahet, mis põhjustab Muuga tee 216 kahjustusi, - tagada Muuga tee drenaaž, - arvestada vajadus paigaldada Muuga tee 216 krundile piirdeaed, arvestades asjaolu, et Muuga tee läbib Muuga tee 216 maad, - arvestada Muuga tee 216 kanalisatsioonilõigu juurdepääsuvajadusega.

OTSUS: Viimsi Vallavalitsus planeerib Muuga tee kergliiklustee pikendamist alates varasemalt valmis ehitatud kergliiklustee lõigust (alates Loomisvälja tee 16) kuni Maardu linn. Lisaks kergliiklusteele planeeritakse rajada 2 bussipeatust Viimsi siseliinide jaoks. Lisame juurde väljavõtte eelprojektist, kus on näha, milline näeb välja lahendus teie kinnistu lähiümbruses. Tegemist on kergliiklustee ehitusega, mis ei hõlma Muuga tee sõidutee rekonstrueerimist. Muuga tee puhul on tegemist riigiteega, mis kuulub Transpordiametile. 1. Selgitame, et kergliiklustee rajamise käigus ei muudeta Muuga tee sõidutee olemit ega parameetreid ja ei lahendata Muuga tee sõiduteega asetsemisega seotud sademevee probleeme. 2. Muuga tee kergliiklustee rajamisega ei lahendata kinnistute drenaaži ja sademevee probleeme. Kui teil on probleeme riigi maalt valguva sademeveega teie kinnistule, siis palume pöörduda otse Transpordiameti poole, kelle ülesanne on lahendada transpordimaa sademevee probleemid. Teie poolt välja pakutud arvamusega ei arvestata, kuna Viimsi vald ei rekonstrueeri antud tööde käigus Muuga tee riigiteed ja tegemist pole kergliiklustee projekteerimist puudutavate ettepanekutega.

10. Muuga tee 41 Kinnistu omanik arvamust ei avaldanud

11. Mäealuse kinnistu Kinnistu omanik arvamust ei avaldanud

12. Soone kinnistu Kinnistu omanik arvamust ei avaldanud

13. Maahaldja haljak H1

Kinnistu omanik arvamust ei avaldanud

Kinnistu omanik arvamust ei avaldanud

11.6 Trassivaliku kaalutlusotsus:

Asukohaskeemil kujutatud jalgratta- ja jalgtee ning bussipeatuste asukoht on kavandatud võttes arvesse, et vastavalt normidele ja standarditele tuleb tagada piisav eraldusriba sõidutee ja JJT vahele. Lõikudel, kus see tehiolusid arvestades ei ole võimalik, on kavandatud lahendus täiendavate liiklusohutusmeetmetega. Jalgratta- ja jalgtee projekteerimisel erakinnistutele tuleb täpsema asukoha määramisel lähtuda põhimõttest, et projekteeritav jalgratta- ja jalgtee koormaks võimalikult minimaalselt eraomandis olevaid kinnistuid. Jalgratta- ja jalgtee asukoht Muuga küla poolt Maardu linna poole vaadates on valitud paremal pool sõiduteed tulenevalt asjaolust, et varasemalt Muuga külas on jalgratta- ja jalgtee projekteeritud ja ka välja ehitatud just antud teepoolel ning avalikult kasutatava maantee ületused jalgratta- ja jalgtee kasutamiseks ei ole otstarbekad ohutuse põhimõttest lähtuvalt. Eelnevast tulenevalt vastab eskiisjoonisel määratud jalgratta- ja jalgtee asukohavalik maakonnaplaneeringus sätestatud põhimõtetele kergliiklusteede arendamisel ning tagab võimalikult ohutu ja mugava liikumise jalgratta- ja jalgtee realiseerimisel. Jalgratta- ja jalgtee ning bussipeatuste rajamine ei too kaasa olulist liikluskoormuse kasvu, pigem vähendab seda ja seda ei külasta suured rahvahulgad. Praegu toimub jalakäijate ja jalgratturite liikumine riigimaantee teepeenral, jalgratta- ja jalgtee rajamine võimaldab kergliikluse muust liiklusest eraldada ning suurendada jalakäijate ja jalgratturite ohutust. Jalgratta- ja jalgtee ning bussipeatuste rajamine on oluline piirkonna avalikust huvist lähtuvalt, kuna võimaldab ohutu ja mugava liikumise jalgsi ja jalgrattaga ning ühistranspordiga Muuga külast Viimsi erinevatesse piirkondadesse ning Maardu linna suunal, perspektiivselt ka Tallinnasse oluliste teenuste, kooli- ja töökohtadeni. Samuti on projekteeritav jalgratta- ja jalgtee osa Viimsi valla üldplaneeringu teemaplaneeringu "Lapsesõbralik Viimsi" ja Harju maakonna kergliiklusteede võrgustiku arendamisel. Tegemist ei ole kõrgendatud ohuga ehitistega, selle püstitamine ei ole ohtlik elule ja tervisele ning sellest ei või tekkida suurt keskkonnakahju. Rajatava jalgratta- ja jalgtee ning bussipeatuste kasutusotstarbest tulenevalt ei avaldu piirkonnale müra- ega valgusreostust, jalgratta- ja jalgtee projekteerimisel määratakse JJT valgustamiseks vastavad tingimused. Jalgratta- ja jalgtee ning bussipeatuste rajamine muudab maanteeäärse liikumise ohutumaks ning vähendab kuritegevuse riske läbi ohutuma liikumiskeskkonna. Jalgratta- ja jalgtee ning bussipeatuste rajamine tõstab piirkonnas turvatunnet ning seega avaldab positiivset sotsiaalset mõju. Negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale võib avalduda eelkõige ehitusperioodil lähiümbruse elanikele, põhiliselt suurenenud müra- ja vibratsioonitaseme ning raskeliiklusega seotud liiklussageduse näol. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et rajatava jalgratta- ja jalgtee ning bussipeatuste ruumiline ja kasutamisotstarbest tulenev mõju on piirkonnas pigem positiivne ning pikaajaline negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale puudub.

12 Kehtivus

12.1 Projekteerimistingimused kehtivad 5 aastat. 12.2 Projekteerimistingimusi on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus (Pärnu mnt 7,

Tallinn) või esitada vaie Viimsi Vallavalitsusele 30 päeva jooksul arvates tingimuste teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Siim Jürima teede vanemspetsialist Viimsi Vallavalitsus

(allkirjastatud digitaalselt)

Imre Saar kommunaalteenistuse juhataja Viimsi Vallavalitsus

Lisa 1. Muuga jalgratta- ja jalgtee eskiis (2).jpg

VIIMSI VALLAVALITSUSE EHITUS- JA KOMMUNAALOSAKOND

PROJEKTEERIMISTINGIMUSED NR TE-1174-1 MUUGA TEE JALGRATTA- JA JALGTEE PROJEKTI KOOSTAMISEKS

Viimsi 23.05.2024

Võttes aluseks IMRE SAAR poolt 04.09.2023 esitatud taotluse nr TE-1174 ja lähtudes ehitusseadustiku § 99 lõikest 3 ja Viimsi Vallavalitsuse 02.08.2023 korraldusest nr 225 määran projekteerimistingimused Viimsi vallas asuva Muuga tee jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti projekti koostamiseks koos tänavavalgustuse, tee drenaaži ning jalgratta- ja jalgteede rajamisega.

1 Projekteeritav lahendus

1.1 Eesmärk: vajadus lahendada Muuga tee maa ala teedevõrk 1.2 Projekteeritavate rajatiste aadressid:

Viimsi vald, Muuga küla, Pihlamarja tee L2 (89001:010:1901, Transpordimaa) Viimsi vald, Randvere küla, 11254 Muuga tee (89001:010:2148, Transpordimaa) Viimsi vald, Metsakasti küla, Mäealuse (89001:010:0392, Maatulundusmaa) Viimsi vald, Metsakasti küla, Soone (89001:010:0596, Maatulundusmaa) Viimsi vald, Metsakasti küla, Metshaldja tee L1 (89001:001:0707, Transpordimaa) Viimsi vald, Metsakasti küla, Muuga tee L2 (89001:001:0709, Transpordimaa) Viimsi vald, Metsakasti küla, Muuga tee L1 (89001:001:0708, Transpordimaa) Viimsi vald, Muuga küla, 11254 Muuga tee (89001:010:3502, Transpordimaa) Viimsi vald, Metsakasti küla, Muuga tee 41 // Kivisaare (89001:010:2376, Elamumaa)

1.3 Ristuvate ja sidustatavate teede aadressid ning kaasnevad kinnistud: Viimsi vald, Muuga küla, Muuga tee 202 (89001:010:8431, Elamumaa) Viimsi vald, Muuga küla, Kordoni tee L1 (89001:001:0737, Transpordimaa) Viimsi vald, Muuga küla, Paraspõllu (89001:010:1829, Maatulundusmaa) Viimsi vald, Metsakasti küla, Metshaldja tee L1 (89001:001:0707, Transpordimaa) Viimsi vald, Metsakasti küla, Veehaldja tee L2 (89001:001:0686, Transpordimaa) Viimsi vald, Muuga küla, Pihlamarja tee (89001:010:1898, Transpordimaa) Viimsi vald, Muuga küla, Lepakännu tee L1 (89001:001:1415, Transpordimaa)

2 Nõuded uurimistööde osas

Nõuded uurimistööde osas on järgmised: 2.1 teostada geodeetilised, vajadusel geoloogilised ja muud uurimistööd;

2.2 geoloogiliste uurimistööde käigus teostada geoloogiline uurimine puuraukude

2.2 geoloogiliste uurimistööde käigus teostada geoloogiline uurimine puuraukude puurimisega, vajaliku sammuga. Koostada geoloogiliste uurimistööde aruanne ning esitada see Viimsi Vallavalituse keskkonna- ja planeerimisosakonnale ja Maa-ametile aadressil http://www.maaamet.ee/egf/ (Alates 1.juulist 2015 on ehitusgeoloogiliste uuringute aruannete elektroonsete koopiate esitamine Maa-ametile kohustuslik (majandus- ja taristuministri 24.04.2015 määrus nr 32 §3)). Aruanne tuleb esitada 10 päeva jooksul uuringu aruande valmimise päevast arvates

2.3 geodeetiliste uurimistööde käigus mõõdistada tehnovõrkude trasside asukohad ja kooskõlastada need trasside valdajatega. Geodeetilise alusplaaniga koos esitada maamudel Land-XML vormis. Geodeetilise alusplaani koostamisel / täiendamisel juhinduda majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrusest nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistusele esitatavad nõuded“ ning Maanteeameti peadirektori 13.05.2008 käskkirjaga nr 102 kinnitatud „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele uurimistöödele teede projekteerimisel“. Geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud projekti (sh olemasolevad ja projekteeritavad trassid jms) koostamiseks vajalikus mahus. Projekti kooskõlastamiseks esitamise hetkel peab olema geodeetilise mõõdistuse s.h. kooskõlastuste vanus kuni üks aasta ja kooskõlastataval joonisel näidata geodeetilise alusplaani koostaja andmed ja töö nr.

2.4 koostada geodeetiliste uurimustööde aruanne, mis esitada Viimsi Vallavalituse keskkonna- ja planeerimisosakonnale digitaalselt (joonise fail, seletuskiri, kaevutabelid jmt) kontrollimiseks ja registreerimiseks.

2.5 trasside teostusjoonised tuleb teha litsentseeritud maamõõdufirma poolt ja ilma kaevudeta trassid peavad olema mõõdistatud lahtise kaevikuga. Kaevudega trassid võib mõõdistada peale kaevude ehitust. Mõõdistus teostada kaevudest. Teostusjoonised esitada digitaalselt allkirjastatuna töö eest vastutava pädeva isiku poolt dwg või dgn ja pdf formaadis Viimsi Vallavalituse keskkonna- ja planeerimisosakonnale 10 päeva jooksul peale mõõdistustöö lõpetamist;

2.6 arvestada teega piirnevate kinnistute piiridega. Trassi algus ja lõpp kinnistada vajadusel looduses. Mõõdistamine vormistada digitaalselt;

2.7 selgitada välja projekteeritavas piirkonnas kehtivad üld- ja detailplaneeringud ning arvestada nendega tehnilisel projekteerimisel. Projekteerija vastutab projekteerimiseks piisava uurimistööde mahu eest;

2.8 teha muid uurimistöid, mida projekteerija peab vajalikuks projekti eesmärki ja korrektset koostamist silmas pidades.

3 Nõuded projekteerimisele

Projekteerimisel: 3.1 arvestada kõigi piirkonnas kehtestatud ja koostamisel olevate detailplaneeringutega ning

ehitusloa saanud ehitusprojektidega sh: 1. Mäealuse II detailplaneering 2. Muuga tee, Nahka 2 ja Raudtee III vaheline ala (osaline)

3.2 tagada sõiduteede ja jalgteede sidumine kõrvalalade planeeringute teedevõrguga vastavalt planeeringulahendustele või kui planeeringulahendus ei ole kaasaegsete normide või nõuete kohane, siis tagada vastav sidumine tulenevalt kehtivatest normidest ja standarditest

3.3 vajaduse korral lahendada ristumisala õgvendamise ja ümberehituse projekteerimisega, tagamaks ehitusaegse suurtehnika manööverduseks ja loodava elamupiirkonna teenindamiseks vajalikud nähtavused, pöörderaadiused ja liiklusohutuslikud tingimused

3.4 lahendada komplekselt kogu tee maa-ala ja selle sidumine olemasoleva ning ristuvate teede võrguga, sh. kõik kavandatavad avaliku ruumi mööbel, eraldusribad, haljasalad, haljastus, mahasõidud kinnistutele, ootealad, tehnovõrgud jmt

3.5 projekteerimise lähtetasemeks valida "RAHULDAV" 3.6 rajatavate teede sidumisel olemasolevate teedega näha projektis ette minimaalselt 15

meetrine üleminek (vastavalt projekteerija lahendusele) väljaspool projekteeritavat teemaad kõikide olemasolevate teedega sidumisel

3.7 täiendavalt projekteerida: *Muuga tee äärsed bussipeatused koos ootealade ja taskutega

3.7 täiendavalt projekteerida: *Muuga tee äärsed bussipeatused koos ootealade ja taskutega *Raudtee ületuskoht ja sidumine olemasoleva Maardu territooriumil asuva jalgratta- ja jalgteega *Kõik jalgratta- ja jalgteega ristuvad ristmikud

3.8 projektlahenduse eskiis esitada enne ehitusloa taotlemist läbivaatamiseks vähemalt kolmel korral Viimsi Vallavalitsuse ehitus- ja kommunaalosakonnale;

3.9 koostada pikiprofiilid ja ristprofiilid ulatusega: • teemaa kõrval oleva kinnistu sisse vähemalt 15 m • ristuvate teede puhul minimaalselt 15 m projekteeritava teljest väljaspoole arendusala

3.10 Projekti koosseisus esitada katendiarvutus 3.11 Projekti lisada sisukord, kõik eriosad esitada eraldi peatükkidena vähemalt järgnevas

koosseisus: avaliku ruumi mööbel, haljastus, kommunikatsioonid, liikluskorraldus, sademevesi ja drenaaž, tänavavalgustus ja muu valgustus, teedeehituslikud tööd, uuringud

3.12 koostada teeprojekt põhiprojekti staadiumis vastavalt majandus- ja taristuministri 09.01.2020 määrusele nr 2 „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“. Projekti koosseisus esitada töömahtude tabel kõikide tööde lõikes;

3.13 koostada servituudi alade koondjoonised kinnistute osas, kus teelahendusega minnakse väljapoole transpordimaad ja esitada servituudijoonised iga kinnistu kohta eraldi (notariaalse lepingu jaoks);

3.14 kavandada ehitusaegne ligipääs ja kogu ehitustransport piirkonda Muuga teelt ja sellega arvestada vastavatel juurdepääsuskeemidel, ajutistel viitadel, projekti koosseisus toodud lahendustel ja skeemidel (mis käsitlevad ligipääsu arendusalale)

4 Nõuded projekti koostamisele

Nõuded põhiprojekti koostamisele on järgmised: 4.1 Taotleda kõik vajalikud tehnilised tingimused ja projekteerimistingimused mis on vajalikud

projekti koostamiseks, sh: • tehnovõrkude puhul detailplaneeringu puudumisel taotleda projekteerimistingimused

Viimsi Vallavalitsuse ehitus- ja kommunaalosakonnalt läbi Ehitisregistri; • sademevete ärajuhtimis- ja teede drenaažisüsteemide projekteerimiseks taotleda

tehnilised tingimused Viimsi Vallavalitsuse ehitus- ja kommunaalosakonnalt eraldiseisvalt;

• teevalgustuse projekteerimiseks taotleda tehnilised tingimused Viimsi Vallavalitsuse ehitus- ja kommunaalosakonnalt;

• vee- ja kanalisatsioonivõrkude projekteerimiseks taotleda tehnilised tingimused vee- ettevõttelt AS Viimsi Vesi;

• elektrivõrkude projekteerimiseks taotleda tehnilised tingimused võrguettevõttelt AS Imatra Elekter;

• sidevõrkude projekteerimiseks taotleda tehnilised tingimused sidevõrgu operaatorilt Telia Eesti AS;

• gaasivõrkude osas taotleda tehnilised tingimused gaasitorustike operaatorilt AS Gaasivõrk

• raudtee kaitsevööndis töötamise kirjalik nõusolek raudtee omanikult Milstrand AS 4.2 projekti koosseisus esitada eraldi liikluskorraldusskeem ja teetööde aegne

liikluskorraldusskeem (sh ümbersõiduskeemid kõikidele olulistele ristmikele), kvartali siseselt lahendada liikluskorraldus nii, et võimalikult palju kõrvaltänavaid oleks suunatud kõrvaliste teede kaudu ning rakendada vajadusel kogu ehitusperioodi vältel liikluskorraldajate kaasamist;

4.3 teede kohta koostada hooldus- ja kasutusjuhend (suvise ja talvise hoolde vajaduse kirjeldus, mahud ja hooldesagedus, näidata lumeladustusalad);

4.4 projekteerida varasemate planeeringute ja tööprojektide kohased sidumised

4.4 projekteerida varasemate planeeringute ja tööprojektide kohased sidumised kõrvalteedega (jalgteed, mahasõidud, sõiduteed).

5 Standardid ja normdokumendid

Projekti koostamisel ja hilisematel tööde läbiviimistel juhinduda järgmistest standarditest ja normdokumentidest: 5.1 Ehitusseadustik 5.2 Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus (RT I 23.03.2015, 3) 5.3 Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded (MKM 09.01.2020 määrus nr 2) 5.4 Tee ehitamise kvaliteedi nõuded (MKM 03.08.2015 määrus nr 101 ja MKM 06.04.2016

määrus nr 31) 5.5 Tee seisundinõuded (MTM 14.07.2015.a. määrus nr 92) 5.6 Tee-ehitusmaterjalidele- ja toodetele esitatavad nõuded ja nende vastavuse tõendamise

kord (MTM 22.09.2014.a. määrus nr 74 (kehtiv redaktsioon 22.02.2019), MTM 06.04.2016 määrus nr 31 ja MTM 05.02.2019 määrus nr 12)

5.7 Kasutus- ja hooldusjuhendi koostamise põhimõtted (testversioon 08.05.2015) 5.8 Ehitatud keskkonna ligipääsetavus nägemispuudega inimestele. Projekteerimisjuhend

(Eesti Pimedate Liit, 2016.a) 5.9 Geotehniliste pinnaseuuringute juhend (Maanteeameti peadirektori 05.01.2016.a käskkiri

nr 0002) 5.10 Geosünteetide kasutamise juhis (Maanteeameti peadirektori 29.12.2006. a. käskkiri nr

264) 5.11 EVS 613 Liiklusmärgid ja nende kasutamine 5.12 EVS 614 Teemärgised ja nende kasutamine 5.13 EVS-EN 1340:2003+AC:2006/AC.2014 Betoonist äärekivid. Nõuded ja katsemeetodid 5.14 EVS 901-1:2009 Tee-ehitus. Osa 1. Asfaldisegude täitematerjalid 5.15 EVS 901-2:2016 Tee-ehitus. Osa 2. Bituumensideained 5.16 EVS-EN 12591:2009 Bituumen ja bituumensideained. Teebituumenite spetsifikatsioonid 5.17 EVS 901-3:2021 Tee-ehitus. Osa 3. Asfaltsegud 5.18 EVS 901-20:2013 Tee-ehitus. Katsemeetodid 5.19 EVS-EN 12767:2019 Teepäraldiste tugikonstruktsioonide passiivne ohutus. Nõuded,

klassifikatsioon ja katsemeetodid 5.20 EVS-EN 13201-2:2015 Teevalgustus. Osa 2: Toimivusnõuded 5.21 EVS-EN 13201-3:2015 Teevalgustus. Osa 3: Toimivuse arvutamine 5.22 EVS-EN 13201-4:2015 Teevalgustus. Osa 4: Valgusliku toimivuse mõõtemeetodid 5.23 EVS-EN 13201-5:2015 Teevalgustus. Osa 5: Energiatõhususnäitajad 5.24 Teede projekteerimise normid (majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määrus nr 106) 5.25 Nõuded ajutisele liikluskorraldusele (majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrus nr 43) 5.26 Tööd raudtee kaitsevööndis 5.27 Raudteeseadus 5.28 Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis (kinnitanud Transpordiamet) 16.04.2021 5.29 Viimsi Vallavolikogu 9.03.2010 määrus nr 7 „Raiemäärus“ 5.30 Viimsi Vallavolikogu 27.01.2015 määrus nr 2 „Viimsi valla teede ja tänavate sulgemise

maks“ 5.31 Viimsi Vallavolikogu 27.01.2015 määrus nr 1 „Viimsi valla teede ajutise sulgemise eeskiri“ 5.32 Viimsi Vallavolikogu 16.03.2021 määrus nr 10 „Viimsi valla kaevetööde eeskiri“ 5.33 Viimsi Vallavolikogu 20.06.2017 määrus nr 10 „Viimsi valla heakorra eeskiri“

5.34 Muldkeha ja dreenikihi projekteerimise, ehitamise ja remondi juhis (Maanteeameti

5.34 Muldkeha ja dreenikihi projekteerimise, ehitamise ja remondi juhis (Maanteeameti peadirektori 05.01.2016 käskkiri nr 0001)

5.35 Lisaks peab projekteerija projekti koostamisel ja tööde tegemisel juhinduma kõigist Eestis kehtivatest teehoiutöödega seotud seaduste, standardite, normdokumentide ja juhendite terviktekstidest, mis on kättesaadavad elektroonilise Riigi Teataja kataloogist www. riigiteataja.ee, Standardikeskuse veebilehelt www.evs.ee, Transpordiameti (endise nimetusega Maanteeamet) veebilehel www.transpordiamet.ee või www.mnt.ee rubriigist “Juhendid“

6 Muuga tee jalgratta- ja jalgtee näitajad

6.1 Arvestades asjaolu, et planeeringu põhijoonis vajab täpsustamist (joonisele kantud lahendus on üldine ja ei selgita täpset ja vastava detailsusastmega tee tehnilist lahendust) ja vajadus on ka liiklusohutuse kaalutlustel täiendada planeeringujoonisel esitatud teede paiknemist, arvestades liiklusolusid ja lähtudes piirkonna teedevõrgu üldistest parameetritest ja vajadusest saavutada ohutu lahendus, on eeltoodust lähtuvalt vajalik täpsustada projekteeritava Muuga tee jalgratta- ja jalgtee lõigu ristprofiili parameetreid järgnevalt: • ülekäigurada: 6; • teekattemärgised: erimärgistus, ülekäigurajad ; • katendi tüüp kergliiklejate teel: ühekihiline asfaltbetoon;

6.2 Muuga tee jalgratta- ja jalgtee ristprofiili põhiliste näitajate positsioneerimine teemaal: • haljasala muutuv • jalgratta ja jalgtee 2,5 • haljasala muutuv

7 Liikluskorralduslikud nõuded

7.1 Olemasolevate liiklusmärkide puhul tuua projektis välja remondieelse inventuuri nõue selgitamaks utiliseeritavad ja tellijale enne tööde algust üle antavad olemasolevad liiklusmärgid.

7.2 Liiklusmärgid paigaldada nii, et neid ei kahjustaks sõidukid ja need ei takistaks jalakäijaid, jalgrattureid ega hooldustehnikat, liiklusmärgi postid kinnitada tuulekindlalt.

7.3 Ette on nähtud kasutada kuumtsingitud alusel vajaliku suurusgrupi liiklusmärke. 7.4 Kasutada 1 klassi reflekteeruvat kilet. 7.5 Liiklusmärkide postid peavad olema kuumtsingitud. Ehitaja peab arvestama posti pikkuse

valikul postile paigaldatavate liiklusmärkide arvuga. 7.6 Parkimise selgemaks korraldamiseks näha ette parkimise keelamine kohtades/lõikudes,

kus parkivad sõidukid võivad segada nähtavust, sõidurajal liiklemist (sh segada teehooldust) või tekitada muid liiklusohtlikke situatsioone.

7.7 Sõidutee markeerimistööd teostada termoplastikuga. 7.8 Kergliiklejatele mõeldud tee markeerimistööd teostada värviga. 7.9 Ülekäiguradade ja ristumine kergliiklusteega märgiste korral kasutada eelsegatud

klaaskuulidega termoplastikut. 7.10 Liikluse rahustamiseks näha vajadusel ette teekattele tänaval kehtestatud kiirusepiirangu

kandmine. 7.11 Näha ette täiendavate liikluse rahustamise meetmete kasutamist.

8 Keskkonnakaitselised ja heakorra-haljastuse nõuded

8.1 Esitada lammutus- ja ehitusjäätmete mahud liigiti (sh. pinnas ja kasvupinnas) ja nende käitlemise lahendus.

8.2 Koostada mullatööde bilanss ja jäätmekava. Näha ette väljakaevatud pinnase ja

8.2 Koostada mullatööde bilanss ja jäätmekava. Näha ette väljakaevatud pinnase ja lammutusjäätmete äravedu ja ladustamise asukoht.

8.3 Esitada haljastuse dendroloogiline hinnang ning likvideeritava ja rajatava haljastuse mahud.

8.4 Esitada kaitseabinõud väärtusliku haljastuse säilitamiseks ja kasvutingimuste parandamiseks.

8.5 Puude likvideerimisel esitada kompenseerimise ja taastamise lahendus haljastusplaanil. 8.6 Esitada teemaale ulatuvate või teelahenduse realiseerimiseks eemaldatavate aedade vm

piirete vajadus.

9 Dokumentatsiooni vormistusnõuded

9.1 Projekt vormistada eesti keeles ja minimaalselt 1 (ühes) eksemplaris paberkandjal ja 1 (ühel) mälupulgal-l Viimsi Vallavalitsuse arhiivi jaoks

9.2 Mälupulga vormistamisel kasutada järgmisi failiformaate: • joonised peavad olema esitatud originaalkujul (.dgn või .dwg) ning .pdf kujul; • tabelite failid vormistada .xls kujul; • tekstifailid vormistada .doc kujul; • jooniste vormistamisel arvestada, et jooned peavad olema eristatavad ning joonised peavad olema arusaadavad ka mustvalgel koopial; • kululoendid koostada vastavalt kehtivale teetööde tehnilistele kirjeldustele mis on leitav maanteeameti kodulehel (https://www.transpordiamet.ee).

10 Muud nõuded

10.1 Projekteeritavate rajatiste ning konstruktiivse ristlõike kõik parameetrid täpsustatakse ja kooskõlastatakse projekteerimise käigus (eskiiside esitamisel ja kooskõlastamisel).

10.2 Projekteerijal on võimalik vastavalt tehnovõrkude lahendusele täpsustada teede eraldusriba laiust kergtee ja sõidutee vahel eskiiside esitamise käigus, sõltuvalt tehnovõrkude rajamise lahendusest ja projekteerimise käigus selgunud võimalustest.

10.3 Koostada põhiprojekti kaust ning pärast kõikide vajalike kooskõlastuste olemasolu taotleda ehitusload. Tehnovõrkude ehitamiseks vajalikud ehitusload taotleda Viimsi Vallavalitsuselt läbi Ehitisregistri www.ehr.ee, tee-ehitusluba Viimsi Vallavalitsuse ehitus- ja kommunaalosakonnalt eraldiseisvalt.

10.4 Kõik ehituslubade jm lubade taotlemised kuuluvad projekteerimistöö koosseisu. 10.5 Vormistada põhiprojekti ühes eksemplaris paberköitena ja ühes eksemplaris mälupulgal

(mis sisaldab mh .dwg või .dgn vormingus jooniseid) ning terviklikud projektikaustad anda üle Viimsi Vallavalitsuse ehitus- ja kommunaalosakonnale. Projektikaustad peavad sisaldama projekteerimistingimusi, tehnilisi tingimusi ning kõiki kooskõlastusi ja esitatud arvamusi.

10.6 Näha ette projektis nõue, et peale tee-ehituslike tööde valmimist esitada Viimsi Vallavalitsuse ehitus- ja kommunaalosakonnale teostusdokumentatsiooni kaust koos mälupulgaga (mis sisaldab mh digitaalseid teostusjooniseid .dwg või .dgn vormingus) ning taotleda teedele kasutusluba eraldiseisvalt ja tehnovõrkudele kasutuload läbi Ehitisregistri www.ehr.ee.

10.7 Näha ette projektis nõue, et osaliselt ehitustööde ajal ja peale ehitustööde valmimist tuleb teostada kõigile ehitatud rajatistele, haljastusele, tehnovõrkudele jmt ehitusjärgne mõõdistus. Teostusjoonised esitada digitaalselt allkirjastatuna töö eest vastutava pädeva isiku poolt dwg või dgn ja pdf formaadis Viimsi Vallavalituse keskkonna- ja planeerimisosakonnale 10 päeva jooksul peale mõõdistustöö lõpetamist.

10.8 Projektis kajastada nõue viis päeva enne ehitustööde alustamist ehitajal esitada valla ehitus- ja kommunaalosakonnale avaldus kaevetööde teostamiseks infosüsteemis OPIS viimsi.opis.ee, mille alusel väljastatakse kaeveluba.

10.9 Viimsi Vallavolikogu 27.01.2015 määrusest nr 1 „Viimsi valla teede ajutise sulgemise

10.9 Viimsi Vallavolikogu 27.01.2015 määrusest nr 1 „Viimsi valla teede ajutise sulgemise eeskiri“. Tänavate ajutise sulgemise puhul esitada avaldus infosüsteemis OPIS viimsi. opis.ee, mille alusel väljastatakse tänava ajutise sulgemise luba.

10.10 Projektis kajastada nõue, mille kohaselt ehitaja ei tohi alustada ehitustöid ilma ehitusloata. Ehitusloa taotlenud isik on kohustatud esitama pädevale asutusele vähemalt kolm päeva enne ehitamise alustamist teatise ehitamise alustamise kohta: tee ehituse osas eraldiseisvalt Viimsi Vallavalitsuse ehitus- ja kommunaalosakonnale ning tehnovõrkude osas läbi ehitisregistri www.ehr.ee. Teede ehitusel on kohustuslik kaasata vastavat pädevust omav omanikujärelevalveinsener.

11 Kooskõlastamine ja kaasamine

11.1 Projekti koosseisus anda ülevaade projektiga haaratud ala maa omandi osas ja projekteeritaval alal olevate piirangute (sh servituutide) ning seadusest tulenevate kitsenduste osas tekstiliselt ja skemaatiliselt.

11.2 Projektiga ettenähtud tööd, mis mõjutavad otseselt piirinaabreid (nt kinnistul toimuvad või kinnistule pääsu mõjutavad/muutvad kraavitööd, läbisõit krundilt, ajutine maakasutus, puude mahavõtmine kinnistu piiri lähistel jms), mis ei toimu väljaspool transpordimaad, tuleb projekteerimise käigus esitada kõrval kinnistu omanikule arvamuse avaldamiseks. Arvamused tuleb koguda ja esitada kohalikule omavalitsusele koos vastustega (milles on toodud välja arvamusega arvestamine/mittearvestamine, kaasates kohaliku omavalitsuse esindajad) projektdokumentatsiooni koosseisus. Piirimärgid tuleb tööde käigus säilitada. Kui piiripunktide tähiste säilimine ei ole projektlahendusega tagatud, tuleb muuta projektlahendust või korraldada piirimärkide nende õiges asukohas taastamine. Kõik teedeehituslikud tööd, mis toimuvad väljaspool transpordimaad, tuleb kooskõlastada kinnistu omanikuga (esitada joonised ning kirjeldada tehtavaid töid ja võtta kooskõlastus).

11.3 Projekteerija on kohustatud kõikidele maaomanikele, kellele saadetakse projekt arvamuse avaldamiseks, põhjalikult selgitama, milliseid töid on plaanis kinnistul või kinnistu lähialal teha ning milline hakkab projektlahendus välja nägema (sh tuua joonisel välja tehnovõrgud, teedeehituslik lahendus ja kõrgusmärgid).

11.4 Projekt tervikuna kooskõlastada järgmiste ametite ja isikutega: AS KH Energia-Konsult, AS Viimsi Vesi, Imatra Elekter AS, kõigi olemasolevate maa-aluste ja maapealsete rajatiste (tehnovõrkude) omanikud või valdajad, Telia Eesti AS, Transpordiamet, Viimsi Vallavalitsuse ehitus- ja kommunaalosakond

11.5 Kaasatud piirinaabrite arvamused ja selgitused/põhjendused arvestamise/arvestamata jätmise kohta:

1. Milstrand AS Palume lisada eelnõu punkti 11.4 täiendus, et projekt tuleb kooskõlastada ka AS-iga Milstrand raudteeülekäiku puudutavas osas.

OTSUS: Ettepanekuga arvestatud ja täiendatud punkti 11.4.

2. Muuga tee 202/1 Saatsite mulle teatise kergliiklustee projekteerimise algusest Muugale. Oleme seda juba kaua oodanud. Ma ei leia seda valla kodulehelt üles. Kas oleks võimalik mulle vastav link saata.

OTSUS: Eelnõu edastatud. Ettepanekud puuduvad.

3. Muuga tee 9 Kooskõlastame projekteerimistingimuste eelnõu tingimusel, et lisatakse ülekäigurada Soone tee ja kergliiklustee vahele vastavalt lisatud joonisele.

OTSUS: Ettepanekuga arvestatud, Soone tee lähendale nähakse projektiga ette ülekäigukoht

4. Maardu Linnavalitsus

Maardu Linnavalitsus kooskõlastab Viimsi Valla poolt kooskõlastamiseks saadetud

Maardu Linnavalitsus kooskõlastab Viimsi Valla poolt kooskõlastamiseks saadetud projekteerimistingimuste eelnõu kergliiklustee rajamiseks.

OTSUS: Ettepanekud puuduvad

5. Muuga tee 51 1. Saadetud joonisel ei saanud hästi aru, kus (millisel pool Muuga teed kergliiklustee läbib). Asi on selles, et pärast seda, kui meie krunti taga üle põllu oli rajatud kruusa tee (Veehaldja tee jätk), osa kraavist, kus meie krunti ümbritsev kraav ühendub Muuga tee serval asuva kraaviga, oli kinni aetud. Kogu põllu vesi läheb otse meie territooriumile. Nüüd on ka Muuga tee äärne kraav vett täis ja vett on ka meie krundil. Kas kergliiklustee ehitamisel on plaanis ehitada drenaažisüsteem? Ette tänades vastuse eest 2. Kahjuks ei saanud me aru kuidas jalgtee projekt meie kinnistut mõjuma hakkab, palun paremat skeemi saata või muul viisis seda selgeks teha. Lisaks meil ka teine probleem, seoses millega tahan teilt nõu küsida. Kinnistul katastritunnusega 89001:001:0686 teostati töid paar aastat tagasi, täpsemalt ehitati kruusatee (Veehaldja tee). Nende tööde ajal kaevati reovee kraav kinni, mis asus meie ja selle kinnistu piiril (GPS: 59.489171, 24.920539). Nüüd aga teine kevad suur osa meie maast on vee all. Kas selle probleemiga on võimalik midagi teha? Või saate kontakti jagada kelle poole võiks pöörduda?

OTSUS: Muuga tee kergliiklustee hakkab kulgema samal pool teed, nagu olemasolev kergliiklustee ehk hakkab paiknema teie kinnistu poolsel teeserval. Edastame teile väljavõtte eelprojekti tehnovõrkude koondplaanist, kus on näha, et Muuga 51 kinnistu ja kergliiklustee vahelisele haljasala ribale paigaldatakse 110mm läbimõõduga drenaaž paralleelselt 250mm läbimõõduga sademeveetoruga ehk olemasolev kraav torutatakse ja vesi juhitakse Mündi tee kraavi.

6. Transpordiamet Olete esitanud Transpordiametile kooskõlastamiseks Viimsi valla Randvere küla Muuga tee jalgratta- ja jalgtee projekteerimistingimuste eelnõu. Kooskõlastame projekteerimistingimuste eelnõu tingimusel, et projekti koostamise aluseks võetakse Transpordiameti 09.02.2023 kirjas nr 7.1-2/23/112-2 esitatud nõuded.

OTSUS: Transpordiameti 09.02.2023 kirjas nr 7.1-2/23/112-2 esitatud nõuetega on arvestatud

7. Pihlamarja tee 2 Olen tutvunud projekteeritava Muuga tee jalgratta- ja jalgtee eskiisprojektiga ning märkasin, et kavandatakse ehitada Pihlamarja tee 2 kinnistu vastas bussipeatus. Mina, kui maja omanik, ei ole rahul kavandatava bussipeatuse asukohaga. Minu mure seisneb selles, et projekteeritav bussipeatus hakkab asuma väga lähedal Pihlamarja tee 2 kinnistu vastas, mis võib rikkuda kinnistu elanike privaatsust, tekitada ebamugavust ja tõsta müra taset. Palun kaaluda kaks alternatiivset ettepanekut, et vältida bussipeatuse paigaldamist Pihlamarja tee 2 kinnistu vastu. Esimene ettepanek on rajada uus bussipeatus Kordoni tee 2 kinnistu vastas (vt pilt 1). Nagu pildilt näha, kaugus bussipeatuse ja Kordoni tee 2 kinnistu vahel on ligikaudu 75 meetrit (vt pilt 2). Samas, distants peatusest Pihlamarja tee 2 kinnistuni on vaid 25 meetrit, ehk 3 korda lühem (vt pilt 3). Tähelepanu väärib ka see, et Kordoni tee 2 kinnistu on Muuga teest eraldatud puudega, mis omakorda vähendab võimalikke probleeme müra ja privaatsusega. Pihlamarja tee 2 kinnistu on aga sõiduteest eraldatud vaid aiaga. Teine ettepanek on jätta Muuga bussipeatus vanas kohas. Samuti soovitan kaaluda võimalust paigaldada liikluskünniseid Muuga tee lõigule, kus kehtib kiirusepiirang 30km/h (pilt 4). Olen juba eelnevalt pöördunud Viimsi valla ametnike poole, juhtides tähelepanu probleemile, et autojuhid ei järgi antud teelõigul kiirusepiirangut. Liikluskünniste paigaldamine aitab reguleerida liiklust ja tagada ohutust

jalakäiatele. Seetõttu, teen ettepaneku paigaldada liikluskünniseid näiteks selle teelõigu

jalakäiatele. Seetõttu, teen ettepaneku paigaldada liikluskünniseid näiteks selle teelõigu alguses ja lõpus. Loodan, et te arvestate minu ettepanekutega ja leiate sobivad lahendused, mis tagavad kõigi läheduses elavate inimeste mugavuse ja privaatsuse.

OTSUS: Tänan pöördumise eest ja vastame ettepanekutele ning selgitame projektlahendust. Selgitame, et Pihlamarja tee 2 üksikelamu asub peaaegu täielikult riigitee nr 11254 teekaitsevööndis. Riigiteega piirneva kinnistu omanik peab arvestama võimalusega, et liikluskorraldus riigiteel võib muutuda. Teekaitsevööndis peab kinnistuomanik arvestama võimalike häiringutega, mis liiklusest tekivad sh ka mürahäiringud. Kavandatav bussipeatus ei hakka asetsema vahetult kõrvuti Pihlamarja tee 2 kinnistuga, vaid asub teisel pool riigiteed. Projekteerimistingimused ei näe ette sõidutee katteserva nihutamist teie kinnistu poole. Toome välja, et Muuga peatuse alale on perspektiivselt kavandatud busside seisuplats ning Muuga bussipeatus selles asukohas sellisel juhul ei säili. Projekteerimistingimuste koostamisel otsis Viimsi vald bussipeatusele ja ülekäigurajale sobilikku asukohta ja kaalus erinevaid variante, leides, et liiklusohutuse ja otstarbelisuse aspektist tuleb eelistada projekteerimistingimustes toodud lahendust. Kuivõrd kavandatavate bussipeatuste teeninduspiirkond hõlmab eelkõige Kasekännu tee, Kuusekännu tee, Pihlamarja tee, Kordoni tee ja teiste piirkonna elanikke, ei ole mõistlik bussipeatust rajada Kordoni teest Randvere küla suunas. Bussipeatuse asukoha valikul peavad olema täidetud ka kehtivad normid. Terviklik liikluslahendus tuleb projekteerida vastavalt kehtivatele nõuetele. EVS 843 Linnatänavad (p 6.6.1 p 9 kohaselt peab sõidusuunast lähtudes vasakpoolne peatus paiknema enne parempoolset) ja majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määrus nr 106 „Tee projekteerimise normid“ (lisa „Maanteede projekteerimisnormid“ p 5.2.13) käsitlevad ohutut bussipeatuste paigutust üksteise suhtes. Võimalikult ohutu on lahendus, mille korral peatuste asetus on selline, et jalakäija suunatakse teed ületama kummalgi teeküljel asuva peatuse vahelt, st mõlemal juhul bussi tagant. Teeületusvõimalus lahendatakse kahe peatusetasku vahelt. Liikleja suunatakse ettevalmistatud ülekäigurajale, mis paikneb mõlema peatuse suhtes bussist tagapool. Bussipeatuse asukoht on valitud vastavalt normidele ja selle liigutamine läheb vastuollu projekteerimisnormidega. Ühistranspordi arendamine sh täiendavate peatuste rajamine on ülekaalukas avalik huvi, mis parendab piirkonna ühistranspordi teenust, millega väheneb eelduslikult autoliikluse osakaal ja seega väheneb ka sõiduautode poolt tekitatav saaste ja müra. Tänased ühistransporditeenust pakkuvad bussid ei tekita pidurdamise ja kiirendamise käigus normist suuremat müra ning seega olulist mürahäiringut juurde ei teki. Esimene ettepanekuna toote välja uue bussipeatuse rajamist Kordoni tee 2 kinnistu äärsele transpordimaale. Viimsi vald jätab ettepaneku arvestamata, kuna peatuse projekteerimine antud asukohta ilma sõiduteed ümber ehitamata ei ole võimalik. Bussipeatus hakkaks asetsema vahetult kurvi läheduses, muutes asukoha liiklusohutuse poolepealt ebasoodsaks. Teise ettepanekuna toote välja säilitada Muuga bussipeatus vanasse asukohta. Viimsi vald jätab ettepaneku arvestamata, kuna olemasolevale Muuga peatuse alale on perspektiivselt kavandatud busside seisuplats ning Muuga bussipeatus selles asukohas ei säili. Kolmanda ettepanekuna toote välja paigaldada Muuga tee antud teelõiku künnised, mis toovad kaasa oluliselt suurema mürahäiringu, kui kavandatav bussipeatus. Künnise esisel alal toimub pidurdus, künnise ületamine ja kiirendus, mis kõik tekitavad lisamüra. Täiendavalt selgitame, et Muuga tee on riigitee, kus teeomaniku ülesandeid täidab Transpordiamet, sealhulgas otsustab liikluse rahustamise võtete kasutamise. Viimsi vald jätab ettepaneku arvestamata ja edastab ettepaneku Transpordiametile.

8. Muuga tee 216 Kahjuks ei sisalda Teilt saadud dokumentide komplekt piisavalt infot selle kohta, mida, kuhu ja kuidas ehitatakse. Pildi piktogramme selgitav teave puudub. Kuna viibisime riigist ära, siis nii lühikese ajaga ei õnnestunud juurdelisatud dokumentide kohta projekteerimise valdkonna spetsialistidelt nõu saada. Meile on täiesti ebaselge, milline osa teest otse Muuga tee 216 äärde rajatakse - mis sinna tuleb ja miks. Muuga tee 216 lõigul on olnud pikaajalisi probleeme.

1. Viimastel aastatel suureks probleemiks olnud vajadus tagada Muuga tee objektilt

1. Viimastel aastatel suureks probleemiks olnud vajadus tagada Muuga tee objektilt drenaaživee väljavool, kuna Muuga tee 216 kommunikatsioonide väljapääs on võimatu, kuid Muuga tee 216 objekti üleujutuse probleem oli ja on. Juhime tähelepanu, et üleujutuse probleem on seotud Viimsi valdi loaga Muuga te 216 külgnevate kruntide arendamiseks detailplaneeringuga kehtestatust kõrgemaks. Näiteks Muuga tee 216 ja alajaama kõrguste vahe on 1,6 m. Muuga tee ääres puudub drenaažisüsteem. Muuga tee sõidutee ise on samuti kõrgem kui Muuga tee 216 ega vasta ka praeguse detailplaneeringu nõuetele. Muuga tee drenaaživesi, aga ka talvel lumi Muuga teelt lund koristades satub Muuga tee 216 maa-alale ja reostab seda, soodustades ka üleujutusi. 2. Juhime tähelepanu, et Muuga tee 216 asub 130 meetri sügavune pumbajaam, kust saame joogivett. Kui vett on palju, ujutab drenaaživesi pumbajaama üle ja vesi tungib kaevu, reostades joogivett ja mõjutades põhivesi. Pumbajaama turvatsoon on 5 meetrit ja nüüd jääb Muuga tee sellesse turvatsooni. Vaatamata meie arvukatele pöördumistele Viimsi Valdi, puudub meil otsus kanalisatsiooni ühendamise kohta Muuga tee 216 krundiga, äravoolu väljalaske, sissesõiduvärava asukoha ega piirdeaiaga. Leiame, et meie kui maaomanike õigusi on rikutud - me ei saa krunti kasutada, aga maksame maamaksu. Eelneva põhjal projekti planeerimise raames palume: - pikendada PROJEKTEERIMISTINGIMUSED nr … MUUGA TEE JALGRATTA- JA JALGTEE PÕHIPROJEKTI KOOSTAMISEKS omanike vastuste esitamise tähtaega 15.04.2024 kuni 30.04.2024, - arvestada Muuga tee lõigult 216 väljapasse vajadusega, arvestades, et osa Muuga teest kulgeb mööda Muuga tee lõiku 216 - teekate asub vahetult meie maatüki piires, - arvestada Muuga tee 216 ja Muuga tee suurt kõrguste vahet, mis põhjustab Muuga tee 216 kahjustusi, - tagada Muuga tee drenaaž, - arvestada vajadus paigaldada Muuga tee 216 krundile piirdeaed, arvestades asjaolu, et Muuga tee läbib Muuga tee 216 maad, - arvestada Muuga tee 216 kanalisatsioonilõigu juurdepääsuvajadusega.

OTSUS: Viimsi Vallavalitsus planeerib Muuga tee kergliiklustee pikendamist alates varasemalt valmis ehitatud kergliiklustee lõigust (alates Loomisvälja tee 16) kuni Maardu linn. Lisaks kergliiklusteele planeeritakse rajada 2 bussipeatust Viimsi siseliinide jaoks. Lisame juurde väljavõtte eelprojektist, kus on näha, milline näeb välja lahendus teie kinnistu lähiümbruses. Tegemist on kergliiklustee ehitusega, mis ei hõlma Muuga tee sõidutee rekonstrueerimist. Muuga tee puhul on tegemist riigiteega, mis kuulub Transpordiametile. 1. Selgitame, et kergliiklustee rajamise käigus ei muudeta Muuga tee sõidutee olemit ega parameetreid ja ei lahendata Muuga tee sõiduteega asetsemisega seotud sademevee probleeme. 2. Muuga tee kergliiklustee rajamisega ei lahendata kinnistute drenaaži ja sademevee probleeme. Kui teil on probleeme riigi maalt valguva sademeveega teie kinnistule, siis palume pöörduda otse Transpordiameti poole, kelle ülesanne on lahendada transpordimaa sademevee probleemid. Teie poolt välja pakutud arvamusega ei arvestata, kuna Viimsi vald ei rekonstrueeri antud tööde käigus Muuga tee riigiteed ja tegemist pole kergliiklustee projekteerimist puudutavate ettepanekutega.

10. Muuga tee 41 Kinnistu omanik arvamust ei avaldanud

11. Mäealuse kinnistu Kinnistu omanik arvamust ei avaldanud

12. Soone kinnistu Kinnistu omanik arvamust ei avaldanud

13. Maahaldja haljak H1

Kinnistu omanik arvamust ei avaldanud

Kinnistu omanik arvamust ei avaldanud

11.6 Trassivaliku kaalutlusotsus:

Asukohaskeemil kujutatud jalgratta- ja jalgtee ning bussipeatuste asukoht on kavandatud võttes arvesse, et vastavalt normidele ja standarditele tuleb tagada piisav eraldusriba sõidutee ja JJT vahele. Lõikudel, kus see tehiolusid arvestades ei ole võimalik, on kavandatud lahendus täiendavate liiklusohutusmeetmetega. Jalgratta- ja jalgtee projekteerimisel erakinnistutele tuleb täpsema asukoha määramisel lähtuda põhimõttest, et projekteeritav jalgratta- ja jalgtee koormaks võimalikult minimaalselt eraomandis olevaid kinnistuid. Jalgratta- ja jalgtee asukoht Muuga küla poolt Maardu linna poole vaadates on valitud paremal pool sõiduteed tulenevalt asjaolust, et varasemalt Muuga külas on jalgratta- ja jalgtee projekteeritud ja ka välja ehitatud just antud teepoolel ning avalikult kasutatava maantee ületused jalgratta- ja jalgtee kasutamiseks ei ole otstarbekad ohutuse põhimõttest lähtuvalt. Eelnevast tulenevalt vastab eskiisjoonisel määratud jalgratta- ja jalgtee asukohavalik maakonnaplaneeringus sätestatud põhimõtetele kergliiklusteede arendamisel ning tagab võimalikult ohutu ja mugava liikumise jalgratta- ja jalgtee realiseerimisel. Jalgratta- ja jalgtee ning bussipeatuste rajamine ei too kaasa olulist liikluskoormuse kasvu, pigem vähendab seda ja seda ei külasta suured rahvahulgad. Praegu toimub jalakäijate ja jalgratturite liikumine riigimaantee teepeenral, jalgratta- ja jalgtee rajamine võimaldab kergliikluse muust liiklusest eraldada ning suurendada jalakäijate ja jalgratturite ohutust. Jalgratta- ja jalgtee ning bussipeatuste rajamine on oluline piirkonna avalikust huvist lähtuvalt, kuna võimaldab ohutu ja mugava liikumise jalgsi ja jalgrattaga ning ühistranspordiga Muuga külast Viimsi erinevatesse piirkondadesse ning Maardu linna suunal, perspektiivselt ka Tallinnasse oluliste teenuste, kooli- ja töökohtadeni. Samuti on projekteeritav jalgratta- ja jalgtee osa Viimsi valla üldplaneeringu teemaplaneeringu "Lapsesõbralik Viimsi" ja Harju maakonna kergliiklusteede võrgustiku arendamisel. Tegemist ei ole kõrgendatud ohuga ehitistega, selle püstitamine ei ole ohtlik elule ja tervisele ning sellest ei või tekkida suurt keskkonnakahju. Rajatava jalgratta- ja jalgtee ning bussipeatuste kasutusotstarbest tulenevalt ei avaldu piirkonnale müra- ega valgusreostust, jalgratta- ja jalgtee projekteerimisel määratakse JJT valgustamiseks vastavad tingimused. Jalgratta- ja jalgtee ning bussipeatuste rajamine muudab maanteeäärse liikumise ohutumaks ning vähendab kuritegevuse riske läbi ohutuma liikumiskeskkonna. Jalgratta- ja jalgtee ning bussipeatuste rajamine tõstab piirkonnas turvatunnet ning seega avaldab positiivset sotsiaalset mõju. Negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale võib avalduda eelkõige ehitusperioodil lähiümbruse elanikele, põhiliselt suurenenud müra- ja vibratsioonitaseme ning raskeliiklusega seotud liiklussageduse näol. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et rajatava jalgratta- ja jalgtee ning bussipeatuste ruumiline ja kasutamisotstarbest tulenev mõju on piirkonnas pigem positiivne ning pikaajaline negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale puudub.

12 Kehtivus

12.1 Projekteerimistingimused kehtivad 5 aastat. 12.2 Projekteerimistingimusi on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus (Pärnu mnt 7,

Tallinn) või esitada vaie Viimsi Vallavalitsusele 30 päeva jooksul arvates tingimuste teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Siim Jürima teede vanemspetsialist Viimsi Vallavalitsus

(allkirjastatud digitaalselt)

Imre Saar kommunaalteenistuse juhataja Viimsi Vallavalitsus

Lisa 1. Muuga jalgratta- ja jalgtee eskiis (2).jpg