Sotsiaalkaitseministri 21.12.2023 määrus nr 74
„Sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine kohalikul tasandil“
Lisa 2
Hindamisleht
Taotluse nimi:
Koduteenuse arendamine Kastre, Kambja ja Tartu vallas
SFOS kood:
2021-2027.4.09.24-0041
Hindamise kuupäev:
10.05.2024
Hindamislehe tagastamise tähtpäev:
23.05.2024
Hindamisleht
Maksimum-hinne
Hinne
1. Projekti mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele
8
5
1.1. Projekti panus meetme eesmärkide saavutamisse (hinnatakse projekti kooskõla määruse § 2 lõikes 1 nimetatud eesmärkidega)
(e-toetuse taotlusvormi „Sisu“ alajaotuse andmeväljad „Projekti eesmärk ja tulemused“)
3
1
Selgitus punkti 1.1 hinnangute kohta:
Projekti eesmärgid on vastavuses määruse eesmärgiga, parandada kvaliteetsete kodus elamist toetavate sotsiaalteenuste või hoolduskoormust leevendavate teenuste ning abi- või toetusvajaduse süvenemist ennetavate meetmete kättesaadavust kohalikul tasandil. Ebaselge on kuidas püstitatud eesmärgid viivad tulemusteni.
Eesmärgid ja tulemus on kirjeldatud väga üldsõnaliselt. Projekti tulemused ja eesmärk andmeväli ei sisalda selget kirjeldust, kuidas just need planeeritud tegevused viivad soovitud eesmärgini. Vaadeldes taotluses esitatud infot tervikuna on võimalik aru saada, milliste tegevustega soovitakse jõuda püstitatud eesmärkidest tulemusteni.
1.2 Projekti panus meetme väljundnäitaja saavutamisse (hinnatakse projekti panust väljundnäitaja saavutamisse vastavalt § 2 lõikele 3) (e-toetuse taotlusvormi „Näitajad“)
2
2
Selgitus punkti 1.2 hinnangute kohta:
Sihtväärtusena on esitatud hoolekandeteenuse saajate arvuks kolme omavalitsuse kohta 89.
1.3. Projekti panus Vabariigi Valitsuse Rohepöörde tegevusplaani 2023–2025 eesmärkidesse (hinnatakse projekti kooskõla määruse § 4 lõikega 5)
(e-toetuse taotlusvormi „Sisu“ alajaotuse andmeväli „Keskkonnasäästlikud lahendused“)
1
1
Selgitus punkti 1.3 hinnangute kohta:
Arusaadavalt on lahti kirjutatud, kuidas panustatakse VV Rohepöörde tegevusplaani 2023-2025 eesmärkidesse. Taotluses on välja toodud panustamine kliimaneutraalsuse suunas liikumisel, keskkonnahoidlike ja jätkusuutlike lahenduste soodustamine. Projektis planeeritakse soetada digitaalseid abivahendeid (digitaalne ravimidosaator, häirenupp, õhukvaliteedi mõõtur, koduandurid), mis vähendavad ebavajalikke sõite ehk autokütuse tarbimist. Samuti on planeeritud koduteenuse osutamiseks vajalikke tegevusi digitaliseerida (kauba tellimine, teenuse koordineerimine, sõitude optimeerimine) võttes kasutusele nutiseadmed (nutitelefonid ja tahvelarvutid) ja tarkvaralahendused (Navirec, Fleet Complete). Abivahendite ja toodete soetamisel eelistatakse energiasäästlikke seadmeid. Taotlusest nähtub, et projekt panustab negatiivsete keskkonnamõjude vähendamise, nüüdisaegse ja kvaliteetse elukeskkonna kujundamise eesmärkidesse.
1.4. Projekti tegevuste jätkusuutlikkuse kirjeldus (hinnatakse, kuidas on planeeritud tegevuste jätkumine peale projekti lõppu)
(e-toetuse taotlusvormi „Sisu“ alajaotuse andmeväljad „Projekti tegevused“ ja „Projekti tulemuste jätkusuutlikkus“)
2
1
Selgitus punkti 1.4 hinnangute kohta:
Projekti tulemuste jätkusuutlikkuse kirjelduses on selgitatud, et on võimalik projekti tegevusi jätkata üksnes osaliselt või välja pakutud lahendused ei ole täielikult teostatavad. Projekti tegevused ja tulemuste jätkusuutlikkus on omavahel seotud, aga tekitab küsitavusi.
Projekti tulemuste jätkusuutlikkuse ja projekti tegevuste osas on taotlus üldsõnaline. Ühegi tegevuse puhul ei selgu täpselt, mis saab edasi pärast projekti lõppu. Ei selgu täpsemalt, mis saab projekti käigus tööle võetud inimestest (2 kodutöötajat, heaolumeister). Projekti käigus soetatud abivahendid, töövahendid ja tööriided on teatud kasutuseaga ning taotlusest ei selgu, kuidas planeeritakse tagada need pärast projekti lõppu. Samuti ei selgu taotlusest tekkivate püsikulude (tarkvara kuutasude) katmine pärast projektitegevuste lõppu.
Taotluses on välja toodud, et koduteenuse vajaduse korral jätkatakse teenuste osutamist vastavalt vajadusele. Projekti käigus koolitatakse töötajaid ja tagatakse seeläbi nende poolt kvaliteetsem teenuse osutamine, samuti omandavad töötajad tööks vajalikke oskusi ja teadmisi.
2. Projekti põhjendatus
10
6
2.1. Projekti vajaduse põhjendatus olukorra analüüsist lähtuvalt, mh projekti tegevuste selgus, teostatavus ja otstarbekus (hinnatakse, kuidas projekti
tegevuste eesmärgipüstitus on põhjendatud, kas projekti elluviimiseks on olemas põhjendatud vajadus, kas on olemas probleem, kitsakoht või kasutamata arenguvõimalus; kuidas projektis ette nähtud tegevused võimaldavad täita püstitatud eesmärke ning saavutada planeeritud väljundeid ja tulemusi kooskõlas määruse §-ga 2; kui realistlik on tegevuste ajakava, arvestades mh tegevuste omavahelisi seoseid, ajalist järgnevust ja planeeritud eelarvet).
(e-toetuse taotlusvormi „Sisu“ alajaotuse andmeväli „Olemasolev olukord ja ülevaade projekti vajalikkusest“ ning „Tegevused“).
4
2
Selgitus punkti 2.1 hinnangute kohta:
Projekti vajalikkus on taotluses seotud statistiliste andmete, arengustrateegia ja taotluse esitanud omavalitsuste arengukavadega. Probleemi kirjelduse ja tegevuste vahel on seos, kuid kõik tegevused ei ole projekti vajalikkuse osas välja toodud. Samuti on välja toodud küll koduteenuse osutajate koolitamine, kuid ei ole loodud seost teiste tegevustega (kogemuste vahetamise ja parimate praktikatega tutvumise eesmärgil koostöö ja hea tava õppepäevad Saaremaal ja Ida-Virumaal, teiste arendustegevusega seotud inimeste koolitamine, omavalitsuste töötoad).
Projektitegevuste ajaline järgnevus ei ole selgelt välja toodud ehk kõik tegevused ei ole kirjeldatud ajaliselt kronoloogilises järjestuses, mistõttu ei selgu täpsemalt kui realistlik on ajakava.
Kõik planeeritud tegevused on eesmärgi saavutamiseks vajalikud.
Taotluses kirjeldatud projektijuhi tööülesanded (6. Tegevused, Horisontaalsed tegevused, projektijuhi töötasu) on mahukad, mistõttu võib etteantud tööülesannete kvaliteetne täitmine tööaja piires osutuda raskeks ehk projektimeeskond on alaplaneeritud.
2.2. Projekti riskianalüüs (hinnatakse, kuivõrd on analüüsitud väliseid ja sisemisi riske)
(e-toetuse taotlusvormi „Sisu“ alajaotuse andmeväli „Kaasnevad riskid ja nende maandamine“ ning „Tegevused“)
2
1
Selgitus punkti 2.2 hinnangute kohta:
Taotlus ei sisalda kõiki projekti elluviimise seisukohast oluliste riskide kaardistust ja maandamistegevusi.
Taotluses kirjeldatud riskid ja maandamistegevused on asjakohased, kuid maandamistegevused on üldsõnalised. Näiteks riski, eelarvelised vahendid jäävad väheseks, st kulud ületavad planeeritut, maandamistegevuste osas on välja toodud, et vajadusel saab kulusid vähendada, kuid kokkuhoiukohti ei ole täpsusemalt kirjeldatud. Samuti ei ole välja toodud, mida tähendab „mingil määral“ valmidus ootamatute kulude katmiseks.
Taotluse hindajad leiavad, et olulise riskina on kaardistamata ja maandamata see, et 65+ ja osalise või puuduva töövõimega inimesed ei tule digitaalsete lahendustega kaasa, ei oska uuenduslikke abivahendeid kasutada. Samuti on kaardistamata projekti käigus tööle võetavate inimeste mitteleidmise risk – sobiva tööjõu puudus on oluline risk ja seab ohtu projekti eduka elluviimise.
2.3. Projekti tegevuste elluviimiseks kaasatud KOV-id (hinnatakse partnerina kaasatud KOV-ide arvu).
(e-toetuse taotlusvormi alajaotus „Partnerid“ ja taotlusvormi lisa 1 partneri kinnituskiri)
3
2
Selgitus punkti 2.3 hinnangute kohta:
Projekti tegevuste elluviimisse on kaasatud Kastre, Kambja ja Tartu vald.
2.4. Projekti planeeritud abitehnoloogiad (hinnatakse, kas projekti arendustegevustes on planeeritud teenuse tõhusamaks muutmiseks kasutusele võtta abitehnoloogiaid).
(e-toetuse taotlusvormi alajaotus „Tegevused“)
1
1
Selgitus punkti 2.4 hinnangute kohta:
Projekti tegevustesse on planeeritud abitehnoloogiaid, mis aitavad parandada abi- või toetusvajadusega inimeste toimetulekut või tõhustada teenuste korraldust, sealhulgas optimeerida ressursside kasutamist jms.
Taotluses on loetletud soetatavad seadmed ja tarkvara: trepironija, automaatne ravimidosaator, kukkumisanduriga häirenupp, heaolumonitor, koduandur, pliidivalvur, vaegkuuljate kõrvaklapid, vinguandur, suitsuandur, nutitelefonid, tahvelarvutid, Navirec ja Fleet Coplete.
3. Projekti kuluefektiivsus
6
4
3.1. Projekti üldine kuluefektiivsus (hinnatakse, kuivõrd kavandatud tegevused on kuluefektiivsed planeeritud väljundite ja tulemuste saavutamiseks)
(e-toetuse taotlusvormi sisu alajaotuse andmeväljad „projekti eesmärk ja tulemused“, „näitajad“ ja „eelarve“)
3
2
Selgitus punkti 3.1 hinnangute kohta:
Projektis planeeritud tegevused sh koolitused ja soetatavad abivahendid, töövahendid on kasutatavad ja omavad pikemaajalist mõju ka pärast projektiperioodi lõppu. 24 kuu pikkuse perioodile planeeritud kulutused on hoolekandeteenust saava isiku (89 isikut) kohta 206 eurot kuus. Projekti üldine kuluefektiivsus on veidi ülepaisutatud – tegevuse „Seadmete soetamine (hooldusvajadustega isikute abivahendid)“ abikõlbulike kulude hulka ei kuulu suitsu- ja vinguandurid summas 3149,55 eurot, mis on Tuleohutuse seaduse §32 lg 3 ja 31 kohaselt elamus või korteris kohustuslikud ja ei ole otseselt seotud koduteenuse arendustegevusega. Tegevuste „Transpordikulud koduteenuse osutajatel ja koduteenuse arendusprogrammidel“ ja „Koduteenuse arendamist muud toetavad sotsiaalteenused“ transpordikulu kokku on lubatud abikõlblikest kuludest 12597,98 eurot ehk 2,87% suurem (määruse § 5 lg 1 p 1 lubatud kuni 20% projekti abikõlblikest kuludest).
3.2. Konkreetsete kavandatud kulutuste vajalikkus, põhjendatus ja mõistlikkus projekti rakendamise seisukohast (hinnatakse, kuivõrd planeeritud eelarve on realistlik ja mõistlik (sh arvestades planeeritud ajakava), on selgelt lahti kirjutatud, milliste arvutuste ja hinnangute alusel on eelarve kokku pandud, kas planeeritud kulud on vajalikud).
(e-toetuse taotlusvormi „Sisu“ alajaotuse andmeväljad „Olemasolev olukord ja ülevaade projekti vajalikkusest“ ning „Tegevused“ ja „Eelarve“)
3
2
Selgitus punkti 3.2 hinnangute kohta:
Enamik kavandatud kulutusi on konkreetsete tegevuste raames nende elluviimiseks vajalikud. Esinevad üksikud mittevajalikud kulutused sh üleplaneeritud kulud. Põhjendatud tegevused on ressurssidega kaetud, kuid esineb mõni alaplaneeritud kulu. Enamik kavandatud kulutustest baseeruvad tegelikel turuhindadel.
Transpordikulu osas ei ole taotluses välja toodud kui palju see erineb praegusest kulust, kus ei ole abivahendeid, mis transpordikulu kokku hoiavad.
Taotlusest ei selgu, kas trepironija liigub koos kodutöötajaga või sotsiaaltransporditeenuse osutajaga kaasa, kuid samas on taotluses kirjas, et suurendatakse sotsiaaltranspordi osakaalu, et võtta kodutöötajalt seda koormust maha.
Taotlusest ei selgu, kuidas on jõutud seadmete vajaduse arvudeni ehk mitut seadet vajatakse, nt Tartu vald soovib 10, Kambja 2 ja Kastre 5 häirenuppu, kuid olemasoleva olukorra ülevaates on Tartu ja Kastre valla elanike arv, eakate ja ka osalise või puuduva töövõimega isikute arv sarnane ning Kastre vallas pea poole väiksem.
Esitatud olemasoleva olukorra kirjelduses ei ole välja toodud, mitu kodutöötajat on valdades praegu tööl, mistõttu ei ole selge, kas kõik planeeritud kulutused on vajalikud, põhjendatud ja mõistlikud.
Projektijuhi tööülesannete loetelu on mahukas, mistõttu võib etteantud tööülesannete kvaliteetne täitmine tööaja piires osutuda raskeks. Projektijuhile planeeritud töötasu ei ole vastavuses töömahuga ja tööturul sarnase töö eest makstava tasuga.
Taotlusest ei selgu, miks on kaasatud motivatsiooni ja supervisiooniprogrammi 22 inimest (kulud jaotatakse võrdselt 3 KOV vahel). Supervisioonikoolituse eesmärk on õppida töötajate arendamisel kasutama individuaal- ja rühmasupervisiooni meetodeid – hindajatele teadaolevalt on supervisioon alati välise partneri osalusel läbiviidav ehk meeskonna sees ei ole üksikuid supervisiooni elemente võimalik selliselt kasutada, küll on võimalik koovisiooni töömeetod selgeks õppida ja edaspidi kasutada. Omavalitsuse töötubadesse on planeeritud osalema iga kord 9 inimest, kuid osalejate loetelu põhjal saab öelda, et osalejaid on oluliselt rohkem.
4. Taotleja ja partnerite suutlikkus projekti ellu viia
3
3
Taotleja ja partneri võimekus ja rollijaotus projekti elluviimisel (hinnatakse, kas taotlejal ja partneril(tel) (partneri olemasolu korral) on tegevuskavas jaotus tegevustesse panustamisel. Kui hästi projekti tegevused ja/või tegevuste kirjeldused kajastavad toetuse saaja ja (partneri olemasolul) partneri tegevusi või tegevuste etappe. Kas partneri olemasolul on partneri kinnituskirjas kajastatud roll projekti tegevustes).
(e-toetuse taotlusvormi „Sisu“ alajaotuse andmeväli „Taotleja kogemused taotluses toodud tegevustega analoogsete tegevuste elluviimisel“ ning „Tegevused“ ja „Eelarve“ ning lisa 3 „Partneri kinnituskiri“)
3
3
Selgitus punkti 4 hinnangute kohta:
Kolmest partnerist ühel on varasem kogemus projektidega ja analoogsete tegevuste elluviimisel.
Taotluses on näha rollijaotus projektitegevuste läbiviimisel. Kinnituskirjades on kajastatud, millistesse projekti tegevustesse partner panustab. Samuti on taotluses erinevates kohtades välja toodud, kes partneritest mille eest vastutab (näiteks heaolumeistri ja projektijuhi palkamine). Partneri kinnituskirjas on kajastatud panus projekti tegevustesse.
5. Projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega
4
2
Hinnang lisaks projekti vahetutele eesmärkidele panustamine Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete (sooline võrdõiguslikkus, võrdsed võimalused, ligipääsetavus, regionaalareng) eesmärkide saavutamisse ja panustamine seeläbi vastavasse strateegia riigi pikaajalise arengustrateegia näitajasse. (hinnatakse, kuidas võetakse arvesse „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalseid põhimõtteid vastavalt § 2 lõigetele 6 ja 7)
(e-toetuse taotlusvormi „Näitajad“ alajaotuse andmeväljas „Meetme tegevuse ülesed näitajad“)
4
2
Selgitus punkti 5 hinnangute kohta:
Taotluse kirjeldused Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega kooskõla osas on osaliselt üldsõnalised ja pealiskaudsed ning ei anna selget ülevaadet, kuidas hinnatakse eesmärkidesse panustamist.
Projekti tegevused on suunatud haavatavate gruppide olukorra parandamiseks ja teenuse osutamisel lähtutakse isiku individuaalsetest vajadustest.
Taotluses on välja toodud võimalik naiste hoolduskoormuse vähenemine.
Taotluses ei ole kirjeldatud ligipääsetavuse kõiki aspekte (nii füüsilise kui digitaalse ruumi kohandused, info ja kommunikatsioon) ega lahendusi kõikide puudeliikide osas.
Omavalitsuse teenustega rahulolu näitajasse panustatakse hooldusteenuse arendamise, kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamisega. Planeeritud on läbi viia rahuloluküsitlus. Selgelt ei ole lahti kirjutatud, kuidas panustatakse teenuse kättesaadavuse parandamisse.
Maksimaalne koondhinne
31
20
Ettepanek0:
X rahuldada taotlus osalises mahus
Ettepaneku põhjendus: Vähendada eelarvet summas 15747,53 eurot.
• suitsu- ja vinguandurite soetamise osas summas 3149,55 eurot (selgitus punkti 3.1 juures) ;
• transpordiga seotud kulude osas summas 12597,98 eurot (selgitus punkti 3.1 juures).
rahuldada taotlus taotletud mahus