| Dokumendiregister | Transpordiamet |
| Viit | 9.1-3/24/9078-1 |
| Registreeritud | 23.05.2024 |
| Sünkroonitud | 27.05.2024 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 9.1 Taristu korrashoiu korraldamine |
| Sari | 9.1-3 Teehoolduse alane kirjavahetus |
| Toimik | 9.1-3/2024 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Muinsuskaitseamet |
| Saabumis/saatmisviis | Muinsuskaitseamet |
| Vastutaja | Anti Palmi (Users, Teehoiuteenistus, Ida osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Pikk 2 / 10123 Tallinn / + 372 640 3050 / [email protected] / www.muinsuskaitseamet.ee
Registrikood 70000958
Transpordiamet
[email protected] 23.05.2024 nr 1.1-7/1050
Maa-ala arheoloogiliseks leiukohaks määramisest
Muinsuskaitseamet menetleb Ida-Viru maakonnas Toila vallas Saka külas asuva maa-ala
arheoloogiliseks leiukohaks tunnistamist, mis paikneb järgnevatel katastriüksustel: Suterma
(KÜ 80301:001:0886), Kraavipõllu (KÜ 80301:001:0887), Kraavivälja (KÜ
80301:001:0888).
Saadame Teile tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks arheoloogiliseks leiukohaks määramise
õigusakti eelnõu. Arvamuse ja vastuväited arheoloogiliseks leiukohaks määramise kohta
palume esitada kirjalikult hiljemalt 23. juuniks 2024. a e-posti aadressile
[email protected] või postiaadressile Pikk tn 2, Tallinn 10123.
Muinsuskaitseamet kaalub laekunud arvamusi ja vastuväiteid ning vajadusel täiendab eelnõud
või kui selguvad asjaolud, mille tõttu maa-ala arheoloogiliseks leiukohaks määramine ei ole
põhjendatud, lõpetab menetluse.
Täiendavate küsimuste korral palume pöörduda Muinsuskaitseameti kaitsekorralduse
spetsialisti Greta-Krislin Lutteri poole.
Lisad:
1. Arheoloogilise leiukoha määramise eelnõu, A31195_arheoloogiline-
leiukoht_Saka_eelnõu_23.05.2024.pdf
2. Detektorileidude leiukoha ülevaatus Ida-Virumaal Saka külas Suterma katastriüksusel
(80301:001:0886), aruanne, Suterma_leiukoht_aruanne.asice
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Greta-Krislin Lutter
Kaitsekorralduse spetsialist
+37253026912
ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS
Teabevaldaja: Muinsuskaitseamet
Märge tehtud: 23.05.2024
Juurdepääsupiirang kehtib kuni: 23.05.2029
Alus: avaliku teabe seadus § 35 lg 2 p 2
Eelnõu 23.05.2024
KÄSKKIRI
Tallinn Kuupäev digiallkirjas nr …
Arheoloogilise leiukoha määramine
Muinsuskaitseseaduse (edaspidi MuKS) § 25 lg 3, § 26 lg 1 ja haldusmenetluse seaduse § 40 lg
3 p 6, § 51 lg 2 alusel:
1. Määran arheoloogiliseks leiukohaks Ida-Viru maakonnas Toila vallas Saka külas
asuva maa-ala, mis paikneb järgnevatel katastriüksustel: Suterma, KÜ
80301:001:0886; Kraavipõllu, KÜ 80301:001:0887; Kraavivälja, KÜ
80301:001:0888.
2. Kehtestan arheoloogilise leiukoha piiri vastavalt kaardile (käskkirja lisas 1).
3. Maa-ala omanikul või valdajal on kohustus arheoloogilises leiukohas teha
arheoloogiline uuring enne ehitamist, teede, kraavide ja trasside rajamist ning muid
mulla- ja kaevetöid.
4. Muinsuskaitseamet kannab arheoloogilise leiukoha andmed kultuurimälestiste
registrisse ja andmed edastatakse riigi maakatastrisse.
Arheoloogilise leiukoha määramise otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul käskkirja
kättesaamisest esitades vaide Muinsuskaitseametile või kaebuse halduskohtusse.
I. Asjaolud
1.1. MuKS § 25 lõike 1 kohaselt on arheoloogiliseks leiukohaks maa- või veeala, kust on
leitud arheoloogilisi leide, inimluid, ajalooliste ehituskonstruktsioonide jäänuseid või
muid arheoloogilisele kultuurkihile osutavaid elemente ja mis võivad neid elemente
jätkuvalt sisaldada. MuKS § 24 lg 1 kohaselt on arheoloogiline leid maasse, maapinnale,
ehitisse, veekogusse või selle põhjasetetesse ladestunud või peitunud arheoloogiline,
sealhulgas ajaloolise, kunstilise, teadusliku või muu kultuuriväärtusega inimtekkeline ese
või esemete kogum, millel ei ole omanikku või mille omanikku ei ole võimalik kindlaks
teha.
1.2. Aastatel 2014—2019 on otsinguvahendiga otsijad Saka külast Suterma (KÜ
80301:001:0886), Kraavipõllu (80301:001:0887) ja Kraavivälja (KÜ 80301:001:0888)
kinnistutele jäävalt küntud maa-alalt leidnud ja Muinsuskaitseametile üle andnud arvukalt
arheoloogilisi leide. Leiumaterjali hulgas on tööriistad (noad, kirved, tulerauad, sirp),
relvad (odaotsad, ammunooleotsad), mõned ehted (hoburaudsõled, vitssõlg, rinnaleht) ja
muud tarbeesemed (jäänaelad, kannused, suuraudade katked, nõelakoda).
1.3. 24.05.2019. a käis Muinsuskaitseamet kohapeal leiukohta koos otsinguvahendiga
otsijatega üle vaatamas. Maastikuseire käigus leiti veelgi arheoloogilisi leide, mille
hulgas olid krõllid, mündikogum, kirved, jahvekivi, nooleots, kannus, jäänael, naaskel ja
suuraua katke. Uuringute põhjal järeldati, et kuigi mälestisele omaseid tunnuseid, sh
arheoloogilist kultuurkihti ei tuvastatud, on siiski tõenäoline, et pinnases leidub veel
arheoloogilisi leide, mis ei esine seejuures konkreetse leiukogumina, vaid on
maaparandustööde ja intensiivse põllumajanduse tulemusel ulatuslikul alal laiali küntud.
1.4. Maa-alalt avastatud arheoloogilised leiud anti Tallinna ülikooli konserveerimiseks. Leiud
on võetud arvele Tallinna ülikooli arheoloogiakogus peanumbriga AI 8790: 1—48.
1.5. Kuivõrd eelnimetatud katastriüksuste alalt on varasemalt avastatud palju arheoloogilisi
leide, otsustas Muinsuskaitseamet 31.01.2024 algatada maa-ala leiukohaks määramise
menetluse.
II. Menetlusosaliste ja kaasatud isikute arvamused
2.1. 23.05.2024 tutvustas Muinsuskaitseamet arheoloogilise leiukoha määramise eelnõud
Toila vallavalitsusele, Keskkonnaametile, Maa-Ametile, Transpordiametile,
Põllumajandus- ja Toiduametile ja eraomandis olevate kinnistute omanikele.
III. Leiukoha määramise põhjendus
3.1. Maa-alalt avastatud arheoloogiliste leidude hulk on leiuala suhtes märkimisväärselt suur.
Leiud on iseloomulikud Ida-Virumaa rannikuäärsele arheoloogilisele leiumaterjalile,
täpsemalt näiteks tööriistade ja relvade peitleidudele, milliseid on leitud näiteks
„Alulinna“ juurest ja Kohtlast. Muinsuskaitseametile on lisaks teada, et leiukoha
lähiümbrusest (näiteks nii Saka külast endast kui ka Aa, Varja, Voorepera, Moldova ja
Ontika küladest) on aastate jooksul otsinguvahendi abil avastatud arvukalt arheoloogilisi
leide, sealjuures nii juhuleide, peitvarasid kui ka muistisele viitavaid leiukomplekse.
Arheoloogiamälestisteks tunnistatud objektidest on lähimad kultusekivi (reg.nr 9019) ja
asulakoht (reg.nr 9014) ligi 1,3 km kaugusel leiukohast põhjas, samuti linnus „Alulinn“
(reg.nr 9033) ligi 2,5 km leiukohast läänes.
3.2. Arheoloogiline leiukoht kehtestatakse, kuna maa-alalt on leitud arvukalt arheoloogilisi
leide ning neid võib jätkuvalt pinnases leiduda. Arheoloogilise leiukoha määramine annab
võimaluse maa-alal toimuvate mulla- ja kaevetööde käigus saada piirkonna varasema
asustusloo kohta lisainfot, sh arheoloogilise kultuurkihi iseloomu ja ulatuse kohta.
3.3. Saka külas paiknev arheoloogiline leiukoht asub Suterma (KÜ 80301:001:0886),
Kraavipõllu (KÜ 80301:001:0887) ja Kraavivälja (KÜ 80301:001:0888) katastriüksustel
ligi 70 ha suurusel alal. Leiukoha piiride määramisel on lähtutud nii arheoloogiliste
leidude üleandmise-vastuvõtmise aktides esitatud leiukoordinaatidest, katastripiiridest
kui ka maastikust ja küntava maa ulatusest.
3.4. Katastriüksused, millel leiukoht asub, kuuluvad eraomandisse. Kõik kinnistud on
kasutusel maatulundusmaana. Maa-alal kehtib kunagise Kohtla valla üldplaneering, mille
kohaselt on leiukoht maaparandussüsteemi objekt ja paikneb osaliselt rohevõrgustiku
ning fosforiidi- ja lubjakivimaardla alal. Koostamisel oleva Toila valla üldplaneeringu
kohaselt asub leiukoht maaparandussüsteemi alal ning osaliselt rohevõrgustiku ja
lubjakivimaardla alal, lisaks on leiukoha Varbe peakraavist lõuna poole jääv osa
markeeritud kui tootmise ala.
3.5. Leiukoht paikneb maaparandussüsteemi maa-alal. Lisaks jäävad sellele Kohtla-Järve
(Kolga-Saka) lubjakivimaardla (Maa-ameti kitsenduste infosüsteemi väline ID M16) 4.
plokk ja Aseri fosforiidimaardla (M161) 27. plokk. Leiukohta läbivad põhjaosas Nitrofert
LKS – Kohtla-Nõmme LKS gaasitorustik (T115) ja sidekaabel (SK115) koos
kaitsevöönditega, lõunaosas Balti – Püssi (L359) ja Püssi haru (L300H) kõrgepingeliinid
ning sideehitis (58627368) koos kaitsevöönditega. Leiuala keskosa läbib Varbe peakraav
(VEE1071100_), millega seoses kehtivad alal kalda ehituskeelu- ja piiranguvööndi ning
veekogu kallasrajaga seonduvad kitsendused. Ala põhjaosa kattub 1 Tallinn-Narva
maantee kaitsevööndiga. Leiukoha lõunaosale ulatuvad puurkaevude (-1544136969 ja
PRK0002185) kaitsevööndid. Maa-alale jäävad veel geodeetiline märk 1247 koos
kaitsevööndiga ja geodeetilise märgi 3340 kaitsevöönd.
3.6. Maa-ala arheoloogiliseks leiukohaks määramisega seatavad piirangud ei muuda seal
paiknevate kinnisasjade senist sihtotstarbelist kasutamist võimatuks ega raskenda seda
oluliselt, mistõttu ei ole käskkirjaga kehtestatavate kitsenduste puhul tegemist
omandiõiguse intensiivse riivega. Maa-alal juba kehtivatele kitsendustele ja piirangutele
lisandub otsinguvahendi kasutamise keeld. Samuti tuleb juurde kohustus teavitada
Muinsuskaitseametit kaevetöödest maa-alal.
3.7. Arheoloogilise leiukoha säilimise tagamiseks peab igaüks rakendama
ettevaatusmeetmeid ning isik, kelle kinnisasjal arheoloogiline leiukoht asub, peab
viivitamatult teavitama Muinsuskaitseametid leiukoha rikkumisest või ohust selle
säilimisele ja leiukoha asumisest kinnisasjal selle valduse üleandmisel rendi- või muu
selletaolise suhte alusel. Arheoloogilise leiukoha piiresse jääva kinnisasja võõrandamise
leping või asjaõigusega koormamise leping peab sisaldama sellekohast sätet viitega
arheoloogiliseks leiukohaks tunnistamise õigusaktile.
3.8. Muinsuskaitseamet võib arheoloogilise leiukoha suhtes, kus on tuvastatud arheoloogilise
kultuurkihi olemasolu, algatada kultuurimälestiseks tunnistamise menetluse. Amet
lõpetab kaitse arheoloogilise leiukohana, kui leiukoht tunnistatakse seaduses sätestatud
korras mälestiseks või kui leiukoht on läbi uuritud ja arheoloogilisele kultuurkihile
osutavaid elemente ei ole enam säilinud.
3.9. Arheoloogilises leiukohas kehtib otsinguvahendiga otsimise keeld, välja arvatud MuKS
§ 29 lg 2 sätestatud korras. Kuna piirkonnas on arheoloogilisi leide varasemalt
otsinguvahendi abil otsitud ja leitud, on olemas suur tõenäosus, et seda tehakse ka
tulevikus. Arheoloogilise leiukoha määramisega keelustatakse maa-alal edasine
otsinguvahendi kasutamine ja sellest tulenevalt piirkonna rüüstamine, st arheoloogiliste
leidude eemaldamine maapinnast oma algsest leiukontekstist. Leidude eemaldamisel
pinnasest ilma kultuurkihti arheoloogiliselt uurimata ei ole võimalik hinnata, kas tegemist
on kohaga, millel on arheoloogiamälestise potentsiaal, st ei ole võimalik näha seoseid
leidude ja kunagise inimtegevuse vahel kogu selle mitmekesisuses ning teaduslik
informatsioon inimkonna ajaloo ja inimese suhte kohta looduskeskkonnaga läheb
kaduma.
3.10. MuKS § 26 lg 1 sätestab, et arheoloogilise leiukoha määramisega on võimalik vajadusel
piirkonnas rakendada ennetava meetmena uuringukohustust enne ehitamist, teede,
kraavide ja trasside rajamist ning muid mulla- ja kaevetöid. Uuringu eesmärgiks on
tagada, et nimetatud tegevusega hõlmatud aladel ei läheks kaduma paigaga seotud oluline
teave. Maaomanikule on planeeritud tööde tegemise ala uurimine enne tööde tegemist
vähemkoormavam kui juba alustatud tööde peatamine arheoloogilise leiu ilmnemise tõttu
(MuKS § 31, § 82) ning uuringukohustusega ei kaasne eelnimetatud ehitus- või
kaevetööde piiramine või keelamine. Uuringukohustust tasakaalustab õigus saada
hüvitist, kui Muinsuskaitseamet on uuringud määranud.
3.11. MuKS § 25 lg 3 p 4 võimaldab vajadusel määrata arheoloogilise leiukoha
uuringukohustusest leevenduse. Saka külas paikneval arheoloogilisel leiukohal
uuringukohustust ei leevendata. Loa- ega teavituskohustusega ei ole seejuures hõlmatud
tavapärane maaharimine. Kui tööde käigus tuleb siiski arheoloogiline leid välja, tuleb
sellest viivitamatult Muinsuskaitseametile teada anda.
3.12. Maa-ala omanik või valdaja esitab taotluse Muinsuskaitseametile
([email protected]) vähemalt 30 päeva enne planeeritavat ehitamist, teede,
kraavide ja trasside rajamist ning muid mulla- ja kaevetöid, kus on märgitud:
3.12.1. Taotluse esitaja nimi, kontaktandmed või esindaja andmed ning teatise esitamise
kuupäev;
3.12.2. Arheoloogilise leiukoha registri number ja nimi;
3.12.3. Tööde tegemise asukoht (aadress);
3.12.4. Taotluse esitamise eesmärk, sealhulgas kavandatava töö kirjeldus ja vajaduse korral
täpsustavad joonised, ehitusprojekt või muu lisateave (nt viide ehitusregistrisse
laetud dokumentidele);
3.12.5. Töö eelduslik alustamise kuupäev ja kavandatav lõpetamisaeg.
(Allkirjastatud digitaalselt)
Marilin Mihkelson
Peadirektor
Greta-Krislin Lutter, arheoloogia nõunik, [email protected],
+37253026912
Lisa 1. Arheoloogilise leiukoha piir ja koordinaadid.
Lisa 1
Muinsuskaitseameti peadirektori 2024. a käskkirja nr …
„Arheoloogilise leiukoha määramine“ juurde
Kaart 1. Arheoloogilise leiukoha piir.
Tabel 1. Arheoloogilise leiukoha piiri koordinaadid.
Nr X Y
1 6590308,18 682934,74
2 6590324,17 682953,96
3 6590327,291 682957,502
4 6590336,2 682967,61
5 6590346,48 682976,77
6 6590349,07 682978,7
7 6590351,66 682980,63
8 6590356,8 682983,78
9 6590365,04 682987,66
10 6590372,52 682990,52
11 6590384,29 682994,28
12 6590391,63 682995,54
13 6590409,09 682996,99
14 6590416,32 682997,36
15 6590422,46 682996,99
16 6590445,25 682998,04
17 6590469,3 682998,61
18 6590500,475 683000,222
19 6590513,01 683000,87
20 6590527,4 683002,55
21 6590534,56 683003,49
22 6590592,93 683016,64
23 6590612,2 683020,78
24 6590630,84 683027,18
25 6590635,39 683029,25
26 6590684,34 683049,86
27 6590704,38 683057,99
28 6591001,13 682720,47
29 6591073,64 682687,02
30 6591201,13 682717,71
31 6591264,56 682894,35
Nr X Y
32 6591386,89 682908,4
33 6591410,81 683535,65
34 6591403,24 683531,61
35 6591356,65 683504,72
36 6591325,53 683487,47
37 6591318,55 683484,07
38 6591303,78 683479,41
39 6591288,22 683474,35
40 6591272,13 683468,19
41 6591254,78 683460,77
42 6591209,69 683445,98
43 6591206,506 683445,06
44 6591191,1 683440,61
45 6591148,54 683429,105
46 6591143,3 683427,71
47 6591121,31 683419,3
48 6591113,41 683415,15
49 6591105,42 683409,13
50 6591098,38 683404,11
51 6591073,56 683381,97
52 6591064,2 683373,28
53 6590980,411 683296,864
54 6590965,01 683286,759
55 6590951,61 683267,999
56 6590940,282 683247,925
57 6590638,445 683496,41
58 6590549,99 683570,85
59 6590445,04 683653,86
60 6589995,27 683167,51
61 6590215,55 683003,66
Tere
Anname teada, et Muinsuskaitseamet menetleb Toila vallas Saka külas oleva maa-ala arheoloogiliseks leiukohaks tunnistamist.
Lugupidamisega
Greta-Krislin Lutter
kaitsekorralduse spetsialist
+37253026912
[email protected]
Pikk 2 / 10123 Tallinn / + 372 640 3050 / [email protected] / www.muinsuskaitseamet.ee
Registrikood 70000958
Transpordiamet
[email protected] 23.05.2024 nr 1.1-7/1050
Maa-ala arheoloogiliseks leiukohaks määramisest
Muinsuskaitseamet menetleb Ida-Viru maakonnas Toila vallas Saka külas asuva maa-ala
arheoloogiliseks leiukohaks tunnistamist, mis paikneb järgnevatel katastriüksustel: Suterma
(KÜ 80301:001:0886), Kraavipõllu (KÜ 80301:001:0887), Kraavivälja (KÜ
80301:001:0888).
Saadame Teile tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks arheoloogiliseks leiukohaks määramise
õigusakti eelnõu. Arvamuse ja vastuväited arheoloogiliseks leiukohaks määramise kohta
palume esitada kirjalikult hiljemalt 23. juuniks 2024. a e-posti aadressile
[email protected] või postiaadressile Pikk tn 2, Tallinn 10123.
Muinsuskaitseamet kaalub laekunud arvamusi ja vastuväiteid ning vajadusel täiendab eelnõud
või kui selguvad asjaolud, mille tõttu maa-ala arheoloogiliseks leiukohaks määramine ei ole
põhjendatud, lõpetab menetluse.
Täiendavate küsimuste korral palume pöörduda Muinsuskaitseameti kaitsekorralduse
spetsialisti Greta-Krislin Lutteri poole.
Lisad:
1. Arheoloogilise leiukoha määramise eelnõu, A31195_arheoloogiline-
leiukoht_Saka_eelnõu_23.05.2024.pdf
2. Detektorileidude leiukoha ülevaatus Ida-Virumaal Saka külas Suterma katastriüksusel
(80301:001:0886), aruanne, Suterma_leiukoht_aruanne.asice
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Greta-Krislin Lutter
Kaitsekorralduse spetsialist
+37253026912
ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS
Teabevaldaja: Muinsuskaitseamet
Märge tehtud: 23.05.2024
Juurdepääsupiirang kehtib kuni: 23.05.2029
Alus: avaliku teabe seadus § 35 lg 2 p 2
Eelnõu 23.05.2024
KÄSKKIRI
Tallinn Kuupäev digiallkirjas nr …
Arheoloogilise leiukoha määramine
Muinsuskaitseseaduse (edaspidi MuKS) § 25 lg 3, § 26 lg 1 ja haldusmenetluse seaduse § 40 lg
3 p 6, § 51 lg 2 alusel:
1. Määran arheoloogiliseks leiukohaks Ida-Viru maakonnas Toila vallas Saka külas
asuva maa-ala, mis paikneb järgnevatel katastriüksustel: Suterma, KÜ
80301:001:0886; Kraavipõllu, KÜ 80301:001:0887; Kraavivälja, KÜ
80301:001:0888.
2. Kehtestan arheoloogilise leiukoha piiri vastavalt kaardile (käskkirja lisas 1).
3. Maa-ala omanikul või valdajal on kohustus arheoloogilises leiukohas teha
arheoloogiline uuring enne ehitamist, teede, kraavide ja trasside rajamist ning muid
mulla- ja kaevetöid.
4. Muinsuskaitseamet kannab arheoloogilise leiukoha andmed kultuurimälestiste
registrisse ja andmed edastatakse riigi maakatastrisse.
Arheoloogilise leiukoha määramise otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul käskkirja
kättesaamisest esitades vaide Muinsuskaitseametile või kaebuse halduskohtusse.
I. Asjaolud
1.1. MuKS § 25 lõike 1 kohaselt on arheoloogiliseks leiukohaks maa- või veeala, kust on
leitud arheoloogilisi leide, inimluid, ajalooliste ehituskonstruktsioonide jäänuseid või
muid arheoloogilisele kultuurkihile osutavaid elemente ja mis võivad neid elemente
jätkuvalt sisaldada. MuKS § 24 lg 1 kohaselt on arheoloogiline leid maasse, maapinnale,
ehitisse, veekogusse või selle põhjasetetesse ladestunud või peitunud arheoloogiline,
sealhulgas ajaloolise, kunstilise, teadusliku või muu kultuuriväärtusega inimtekkeline ese
või esemete kogum, millel ei ole omanikku või mille omanikku ei ole võimalik kindlaks
teha.
1.2. Aastatel 2014—2019 on otsinguvahendiga otsijad Saka külast Suterma (KÜ
80301:001:0886), Kraavipõllu (80301:001:0887) ja Kraavivälja (KÜ 80301:001:0888)
kinnistutele jäävalt küntud maa-alalt leidnud ja Muinsuskaitseametile üle andnud arvukalt
arheoloogilisi leide. Leiumaterjali hulgas on tööriistad (noad, kirved, tulerauad, sirp),
relvad (odaotsad, ammunooleotsad), mõned ehted (hoburaudsõled, vitssõlg, rinnaleht) ja
muud tarbeesemed (jäänaelad, kannused, suuraudade katked, nõelakoda).
1.3. 24.05.2019. a käis Muinsuskaitseamet kohapeal leiukohta koos otsinguvahendiga
otsijatega üle vaatamas. Maastikuseire käigus leiti veelgi arheoloogilisi leide, mille
hulgas olid krõllid, mündikogum, kirved, jahvekivi, nooleots, kannus, jäänael, naaskel ja
suuraua katke. Uuringute põhjal järeldati, et kuigi mälestisele omaseid tunnuseid, sh
arheoloogilist kultuurkihti ei tuvastatud, on siiski tõenäoline, et pinnases leidub veel
arheoloogilisi leide, mis ei esine seejuures konkreetse leiukogumina, vaid on
maaparandustööde ja intensiivse põllumajanduse tulemusel ulatuslikul alal laiali küntud.
1.4. Maa-alalt avastatud arheoloogilised leiud anti Tallinna ülikooli konserveerimiseks. Leiud
on võetud arvele Tallinna ülikooli arheoloogiakogus peanumbriga AI 8790: 1—48.
1.5. Kuivõrd eelnimetatud katastriüksuste alalt on varasemalt avastatud palju arheoloogilisi
leide, otsustas Muinsuskaitseamet 31.01.2024 algatada maa-ala leiukohaks määramise
menetluse.
II. Menetlusosaliste ja kaasatud isikute arvamused
2.1. 23.05.2024 tutvustas Muinsuskaitseamet arheoloogilise leiukoha määramise eelnõud
Toila vallavalitsusele, Keskkonnaametile, Maa-Ametile, Transpordiametile,
Põllumajandus- ja Toiduametile ja eraomandis olevate kinnistute omanikele.
III. Leiukoha määramise põhjendus
3.1. Maa-alalt avastatud arheoloogiliste leidude hulk on leiuala suhtes märkimisväärselt suur.
Leiud on iseloomulikud Ida-Virumaa rannikuäärsele arheoloogilisele leiumaterjalile,
täpsemalt näiteks tööriistade ja relvade peitleidudele, milliseid on leitud näiteks
„Alulinna“ juurest ja Kohtlast. Muinsuskaitseametile on lisaks teada, et leiukoha
lähiümbrusest (näiteks nii Saka külast endast kui ka Aa, Varja, Voorepera, Moldova ja
Ontika küladest) on aastate jooksul otsinguvahendi abil avastatud arvukalt arheoloogilisi
leide, sealjuures nii juhuleide, peitvarasid kui ka muistisele viitavaid leiukomplekse.
Arheoloogiamälestisteks tunnistatud objektidest on lähimad kultusekivi (reg.nr 9019) ja
asulakoht (reg.nr 9014) ligi 1,3 km kaugusel leiukohast põhjas, samuti linnus „Alulinn“
(reg.nr 9033) ligi 2,5 km leiukohast läänes.
3.2. Arheoloogiline leiukoht kehtestatakse, kuna maa-alalt on leitud arvukalt arheoloogilisi
leide ning neid võib jätkuvalt pinnases leiduda. Arheoloogilise leiukoha määramine annab
võimaluse maa-alal toimuvate mulla- ja kaevetööde käigus saada piirkonna varasema
asustusloo kohta lisainfot, sh arheoloogilise kultuurkihi iseloomu ja ulatuse kohta.
3.3. Saka külas paiknev arheoloogiline leiukoht asub Suterma (KÜ 80301:001:0886),
Kraavipõllu (KÜ 80301:001:0887) ja Kraavivälja (KÜ 80301:001:0888) katastriüksustel
ligi 70 ha suurusel alal. Leiukoha piiride määramisel on lähtutud nii arheoloogiliste
leidude üleandmise-vastuvõtmise aktides esitatud leiukoordinaatidest, katastripiiridest
kui ka maastikust ja küntava maa ulatusest.
3.4. Katastriüksused, millel leiukoht asub, kuuluvad eraomandisse. Kõik kinnistud on
kasutusel maatulundusmaana. Maa-alal kehtib kunagise Kohtla valla üldplaneering, mille
kohaselt on leiukoht maaparandussüsteemi objekt ja paikneb osaliselt rohevõrgustiku
ning fosforiidi- ja lubjakivimaardla alal. Koostamisel oleva Toila valla üldplaneeringu
kohaselt asub leiukoht maaparandussüsteemi alal ning osaliselt rohevõrgustiku ja
lubjakivimaardla alal, lisaks on leiukoha Varbe peakraavist lõuna poole jääv osa
markeeritud kui tootmise ala.
3.5. Leiukoht paikneb maaparandussüsteemi maa-alal. Lisaks jäävad sellele Kohtla-Järve
(Kolga-Saka) lubjakivimaardla (Maa-ameti kitsenduste infosüsteemi väline ID M16) 4.
plokk ja Aseri fosforiidimaardla (M161) 27. plokk. Leiukohta läbivad põhjaosas Nitrofert
LKS – Kohtla-Nõmme LKS gaasitorustik (T115) ja sidekaabel (SK115) koos
kaitsevöönditega, lõunaosas Balti – Püssi (L359) ja Püssi haru (L300H) kõrgepingeliinid
ning sideehitis (58627368) koos kaitsevöönditega. Leiuala keskosa läbib Varbe peakraav
(VEE1071100_), millega seoses kehtivad alal kalda ehituskeelu- ja piiranguvööndi ning
veekogu kallasrajaga seonduvad kitsendused. Ala põhjaosa kattub 1 Tallinn-Narva
maantee kaitsevööndiga. Leiukoha lõunaosale ulatuvad puurkaevude (-1544136969 ja
PRK0002185) kaitsevööndid. Maa-alale jäävad veel geodeetiline märk 1247 koos
kaitsevööndiga ja geodeetilise märgi 3340 kaitsevöönd.
3.6. Maa-ala arheoloogiliseks leiukohaks määramisega seatavad piirangud ei muuda seal
paiknevate kinnisasjade senist sihtotstarbelist kasutamist võimatuks ega raskenda seda
oluliselt, mistõttu ei ole käskkirjaga kehtestatavate kitsenduste puhul tegemist
omandiõiguse intensiivse riivega. Maa-alal juba kehtivatele kitsendustele ja piirangutele
lisandub otsinguvahendi kasutamise keeld. Samuti tuleb juurde kohustus teavitada
Muinsuskaitseametit kaevetöödest maa-alal.
3.7. Arheoloogilise leiukoha säilimise tagamiseks peab igaüks rakendama
ettevaatusmeetmeid ning isik, kelle kinnisasjal arheoloogiline leiukoht asub, peab
viivitamatult teavitama Muinsuskaitseametid leiukoha rikkumisest või ohust selle
säilimisele ja leiukoha asumisest kinnisasjal selle valduse üleandmisel rendi- või muu
selletaolise suhte alusel. Arheoloogilise leiukoha piiresse jääva kinnisasja võõrandamise
leping või asjaõigusega koormamise leping peab sisaldama sellekohast sätet viitega
arheoloogiliseks leiukohaks tunnistamise õigusaktile.
3.8. Muinsuskaitseamet võib arheoloogilise leiukoha suhtes, kus on tuvastatud arheoloogilise
kultuurkihi olemasolu, algatada kultuurimälestiseks tunnistamise menetluse. Amet
lõpetab kaitse arheoloogilise leiukohana, kui leiukoht tunnistatakse seaduses sätestatud
korras mälestiseks või kui leiukoht on läbi uuritud ja arheoloogilisele kultuurkihile
osutavaid elemente ei ole enam säilinud.
3.9. Arheoloogilises leiukohas kehtib otsinguvahendiga otsimise keeld, välja arvatud MuKS
§ 29 lg 2 sätestatud korras. Kuna piirkonnas on arheoloogilisi leide varasemalt
otsinguvahendi abil otsitud ja leitud, on olemas suur tõenäosus, et seda tehakse ka
tulevikus. Arheoloogilise leiukoha määramisega keelustatakse maa-alal edasine
otsinguvahendi kasutamine ja sellest tulenevalt piirkonna rüüstamine, st arheoloogiliste
leidude eemaldamine maapinnast oma algsest leiukontekstist. Leidude eemaldamisel
pinnasest ilma kultuurkihti arheoloogiliselt uurimata ei ole võimalik hinnata, kas tegemist
on kohaga, millel on arheoloogiamälestise potentsiaal, st ei ole võimalik näha seoseid
leidude ja kunagise inimtegevuse vahel kogu selle mitmekesisuses ning teaduslik
informatsioon inimkonna ajaloo ja inimese suhte kohta looduskeskkonnaga läheb
kaduma.
3.10. MuKS § 26 lg 1 sätestab, et arheoloogilise leiukoha määramisega on võimalik vajadusel
piirkonnas rakendada ennetava meetmena uuringukohustust enne ehitamist, teede,
kraavide ja trasside rajamist ning muid mulla- ja kaevetöid. Uuringu eesmärgiks on
tagada, et nimetatud tegevusega hõlmatud aladel ei läheks kaduma paigaga seotud oluline
teave. Maaomanikule on planeeritud tööde tegemise ala uurimine enne tööde tegemist
vähemkoormavam kui juba alustatud tööde peatamine arheoloogilise leiu ilmnemise tõttu
(MuKS § 31, § 82) ning uuringukohustusega ei kaasne eelnimetatud ehitus- või
kaevetööde piiramine või keelamine. Uuringukohustust tasakaalustab õigus saada
hüvitist, kui Muinsuskaitseamet on uuringud määranud.
3.11. MuKS § 25 lg 3 p 4 võimaldab vajadusel määrata arheoloogilise leiukoha
uuringukohustusest leevenduse. Saka külas paikneval arheoloogilisel leiukohal
uuringukohustust ei leevendata. Loa- ega teavituskohustusega ei ole seejuures hõlmatud
tavapärane maaharimine. Kui tööde käigus tuleb siiski arheoloogiline leid välja, tuleb
sellest viivitamatult Muinsuskaitseametile teada anda.
3.12. Maa-ala omanik või valdaja esitab taotluse Muinsuskaitseametile
([email protected]) vähemalt 30 päeva enne planeeritavat ehitamist, teede,
kraavide ja trasside rajamist ning muid mulla- ja kaevetöid, kus on märgitud:
3.12.1. Taotluse esitaja nimi, kontaktandmed või esindaja andmed ning teatise esitamise
kuupäev;
3.12.2. Arheoloogilise leiukoha registri number ja nimi;
3.12.3. Tööde tegemise asukoht (aadress);
3.12.4. Taotluse esitamise eesmärk, sealhulgas kavandatava töö kirjeldus ja vajaduse korral
täpsustavad joonised, ehitusprojekt või muu lisateave (nt viide ehitusregistrisse
laetud dokumentidele);
3.12.5. Töö eelduslik alustamise kuupäev ja kavandatav lõpetamisaeg.
(Allkirjastatud digitaalselt)
Marilin Mihkelson
Peadirektor
Greta-Krislin Lutter, arheoloogia nõunik, [email protected],
+37253026912
Lisa 1. Arheoloogilise leiukoha piir ja koordinaadid.
Lisa 1
Muinsuskaitseameti peadirektori 2024. a käskkirja nr …
„Arheoloogilise leiukoha määramine“ juurde
Kaart 1. Arheoloogilise leiukoha piir.
Tabel 1. Arheoloogilise leiukoha piiri koordinaadid.
Nr X Y
1 6590308,18 682934,74
2 6590324,17 682953,96
3 6590327,291 682957,502
4 6590336,2 682967,61
5 6590346,48 682976,77
6 6590349,07 682978,7
7 6590351,66 682980,63
8 6590356,8 682983,78
9 6590365,04 682987,66
10 6590372,52 682990,52
11 6590384,29 682994,28
12 6590391,63 682995,54
13 6590409,09 682996,99
14 6590416,32 682997,36
15 6590422,46 682996,99
16 6590445,25 682998,04
17 6590469,3 682998,61
18 6590500,475 683000,222
19 6590513,01 683000,87
20 6590527,4 683002,55
21 6590534,56 683003,49
22 6590592,93 683016,64
23 6590612,2 683020,78
24 6590630,84 683027,18
25 6590635,39 683029,25
26 6590684,34 683049,86
27 6590704,38 683057,99
28 6591001,13 682720,47
29 6591073,64 682687,02
30 6591201,13 682717,71
31 6591264,56 682894,35
Nr X Y
32 6591386,89 682908,4
33 6591410,81 683535,65
34 6591403,24 683531,61
35 6591356,65 683504,72
36 6591325,53 683487,47
37 6591318,55 683484,07
38 6591303,78 683479,41
39 6591288,22 683474,35
40 6591272,13 683468,19
41 6591254,78 683460,77
42 6591209,69 683445,98
43 6591206,506 683445,06
44 6591191,1 683440,61
45 6591148,54 683429,105
46 6591143,3 683427,71
47 6591121,31 683419,3
48 6591113,41 683415,15
49 6591105,42 683409,13
50 6591098,38 683404,11
51 6591073,56 683381,97
52 6591064,2 683373,28
53 6590980,411 683296,864
54 6590965,01 683286,759
55 6590951,61 683267,999
56 6590940,282 683247,925
57 6590638,445 683496,41
58 6590549,99 683570,85
59 6590445,04 683653,86
60 6589995,27 683167,51
61 6590215,55 683003,66
Detektorileidude leiukoha ülevaatus Ida-Virumaal Saka külas Suterma katastriüksusel (80301:001:0886)
Leiukoha ülevaatus toimus 24. mail 2019. Ülevaatusel osalesid Muinsuskaitseameti (MKA) arheoloogia nõunik (leiud) Maria Smirnova, MKA arheoloogia pärandi valdkonna juht Ulla Kadakas ning leiukoha avastanud hobiotsijad Eduard Kessel ja Mihhail Stadnik. Leiukoht asub söötis põllumaal, mida on kõvasti kraavitatud-kuivendatud.
2019. aasta kevadel olid hobiotsijad avastanud katastriüksuselt mõned rauast arheoloogilised leiud, jätsid need esialgsesse leiukohta ja teavitasid nendest MKA-d. Leiukoha ülevaatusel avastatud leiud (ja lisaks need leiud, mis olid avastatud varem ja jäetud oma esialgsesse leiupaika) on MKA-le üleantud arheoloogiliste leidude üleandmise-vastuvõtmise aktiga 5.1-15/147 (2019)1. Leiunimekiri koos koordinaadi punktidega on lisatud leiuaktile.
Foto 1. Vaade leiukohale loodest, šurfi 1 kaevamine Suterma KÜ lõunapoolne osa.
Sutermaa KÜ lõunapoolses osas kaevasime kolm šurfi, laiendades leidjate esialgseid labidaauke (fotod 1).
1 MKA suure töökoormuse tõttu oli leiuakt sõlmitud rohkem kui kolm kuud hiljem peale leiukoha ülevaatust, kui valmis leidude nimekiri.
Šurf 1 - mõõtmed 50x50 cm, koordinaadipunkt 1778. Kirjeldus: kamara all oli 40 cm ühtlast hallikat-pruunikat künnikihi mulda, selle all kollane liivane aluspõhi. Õõskirves (leiuakti lisas leid nr 9) paiknes hallikas-pruunikas künnikihis 30 cm sügavusel maapinnast.
Šurf 2 - mõõtmed 50x50 cm, koordinaadipunkt 1779. Kirjeldus: kamara all oli 40 cm ühtlast hallikat-pruunikat künnikihi mulda, selle all kollane liivane aluspõhi. Õõskirves (leiuakti lisas leid nr 10) paiknes hallikas-pruunikas künnikihis 30 cm sügavusel maapinnast (fotod 2 ja 3).
Foto 2. Õõskirves šurfis 2. Leiukoha ülevaatusele eelnenud otsingu käigus olid leidjad oli signaali peale kaevanud, eseme puhastanud, jätnud oma esialgsesse leiukohta ja augu kinni kaevanud. Leiukoha ülevaatuse käigus sai auk taasavatud, laiendatud ja eseme algne leiukoht fikseeritud.
Foto 3. Šurf 2, profiil. Õõskirves oma esialgses leiukohas, eseme äärest kaevasime sügavamaks, et näha, kust algab looduslik aluspõhi.
Šurf 3 - mõõtmed 50x50 cm, koordinaadipunkt 1780. Kirjeldus: kamara all 30 cm ühtlast hallikat-pruunikat künnikihi mulda, selle all kollane liivane aluspõhi. 20. sajandist pärit raudeseme katke paiknes looduslikualuspõhja peal (fotod 4 ja 5). Leid võeti üles ja puhastati sisetingimustes. Leidu ei akteeritud, kuna selgus, et tegu on tänapäevase esemega.
Foto 4. Tänapäevane raudese šurfis 3.
Foto 5. Šurfi 3 profiil.
Liikusime katastriüksuse piires põhja poole. Hobiotsijad otsisid uusi raua signaale, millele võtsime punkte ja pildistasime osasid leide. Kuna pinnas oli enamjaolt sama: 30-40 cm kamaraalust pruunikat-hallikat ühtlast künnikihi mulda loodusliku pinnase peal, siis uusi šurfe me enam ei kaevanud ja ei dokumenteerinud.
Foto 6. Leiukoht. Suterma kinnistu põhjapoolne osa. Vaade kagust.
Foto 7. Kirves (aktis leid nr 11) leiukohas. Koordinaadipunkt 1788.
Foto 8. Õõskirves leiukohas.
Suterma KÜ ja Kohtla metskonna 156 katastriüksuste piiril leiti sügavusel 30 cm maapinast veel üks õõskirves, mis ei kajastu leiuakti leidudenimekirjas. Selles kohas oli pinnas soisem kui mujal, arvatavasti sellepärast, et kuivanduskraavid selle kohani ei ulatu. Koordinaatdipunkt 1792.
Katstriüksuse põhjapoolse osa keskelt tuli üsna maapinna ligidalt välja 17 rootsiaegset münti, mis kõik paiknesid kagu-loode suunalisel joonel. Nähtavasti oli tegemist rahakoti või väikese aardega, mis oli laialiküntud (punktid 1797-1812).
Joonis 1. Rootsi müntide leiukohad kaardil.
Foto 9. Rootsi münt leiukohas.
Leiukoha ülevaatuse järel olid hobiotsijad MKA loal 2019. aasta kevad-suve veel leiukohas käinud ja andnud leiud üle leiuaktiga 5.1-15/146 (2019).
Leiukoha ülevaatuse põhjal ei ole selge, mis tüüpi muistisega tegu on, selleks on vaja mahukamaid uuringuid.
Joonis 2. Suterma leiukohalt võetud koordinaadipunktid. Tekstis mainitud punktid on märgitud punasega.
Maria Smirnova
Detektorileidude leiukoha ülevaatus Ida-Virumaal Saka külas Suterma katastriüksusel (80301:001:0886)
Leiukoha ülevaatus toimus 24. mail 2019. Ülevaatusel osalesid Muinsuskaitseameti (MKA) arheoloogia nõunik (leiud) Maria Smirnova, MKA arheoloogia pärandi valdkonna juht Ulla Kadakas ning leiukoha avastanud hobiotsijad Eduard Kessel ja Mihhail Stadnik. Leiukoht asub söötis põllumaal, mida on kõvasti kraavitatud-kuivendatud.
2019. aasta kevadel olid hobiotsijad avastanud katastriüksuselt mõned rauast arheoloogilised leiud, jätsid need esialgsesse leiukohta ja teavitasid nendest MKA-d. Leiukoha ülevaatusel avastatud leiud (ja lisaks need leiud, mis olid avastatud varem ja jäetud oma esialgsesse leiupaika) on MKA-le üleantud arheoloogiliste leidude üleandmise-vastuvõtmise aktiga 5.1-15/147 (2019)1. Leiunimekiri koos koordinaadi punktidega on lisatud leiuaktile.
Foto 1. Vaade leiukohale loodest, šurfi 1 kaevamine Suterma KÜ lõunapoolne osa.
Sutermaa KÜ lõunapoolses osas kaevasime kolm šurfi, laiendades leidjate esialgseid labidaauke (fotod 1).
1 MKA suure töökoormuse tõttu oli leiuakt sõlmitud rohkem kui kolm kuud hiljem peale leiukoha ülevaatust, kui valmis leidude nimekiri.
Šurf 1 - mõõtmed 50x50 cm, koordinaadipunkt 1778. Kirjeldus: kamara all oli 40 cm ühtlast hallikat-pruunikat künnikihi mulda, selle all kollane liivane aluspõhi. Õõskirves (leiuakti lisas leid nr 9) paiknes hallikas-pruunikas künnikihis 30 cm sügavusel maapinnast.
Šurf 2 - mõõtmed 50x50 cm, koordinaadipunkt 1779. Kirjeldus: kamara all oli 40 cm ühtlast hallikat-pruunikat künnikihi mulda, selle all kollane liivane aluspõhi. Õõskirves (leiuakti lisas leid nr 10) paiknes hallikas-pruunikas künnikihis 30 cm sügavusel maapinnast (fotod 2 ja 3).
Foto 2. Õõskirves šurfis 2. Leiukoha ülevaatusele eelnenud otsingu käigus olid leidjad oli signaali peale kaevanud, eseme puhastanud, jätnud oma esialgsesse leiukohta ja augu kinni kaevanud. Leiukoha ülevaatuse käigus sai auk taasavatud, laiendatud ja eseme algne leiukoht fikseeritud.
Foto 3. Šurf 2, profiil. Õõskirves oma esialgses leiukohas, eseme äärest kaevasime sügavamaks, et näha, kust algab looduslik aluspõhi.
Šurf 3 - mõõtmed 50x50 cm, koordinaadipunkt 1780. Kirjeldus: kamara all 30 cm ühtlast hallikat-pruunikat künnikihi mulda, selle all kollane liivane aluspõhi. 20. sajandist pärit raudeseme katke paiknes looduslikualuspõhja peal (fotod 4 ja 5). Leid võeti üles ja puhastati sisetingimustes. Leidu ei akteeritud, kuna selgus, et tegu on tänapäevase esemega.
Foto 4. Tänapäevane raudese šurfis 3.
Foto 5. Šurfi 3 profiil.
Liikusime katastriüksuse piires põhja poole. Hobiotsijad otsisid uusi raua signaale, millele võtsime punkte ja pildistasime osasid leide. Kuna pinnas oli enamjaolt sama: 30-40 cm kamaraalust pruunikat-hallikat ühtlast künnikihi mulda loodusliku pinnase peal, siis uusi šurfe me enam ei kaevanud ja ei dokumenteerinud.
Foto 6. Leiukoht. Suterma kinnistu põhjapoolne osa. Vaade kagust.
Foto 7. Kirves (aktis leid nr 11) leiukohas. Koordinaadipunkt 1788.
Foto 8. Õõskirves leiukohas.
Suterma KÜ ja Kohtla metskonna 156 katastriüksuste piiril leiti sügavusel 30 cm maapinast veel üks õõskirves, mis ei kajastu leiuakti leidudenimekirjas. Selles kohas oli pinnas soisem kui mujal, arvatavasti sellepärast, et kuivanduskraavid selle kohani ei ulatu. Koordinaatdipunkt 1792.
Katstriüksuse põhjapoolse osa keskelt tuli üsna maapinna ligidalt välja 17 rootsiaegset münti, mis kõik paiknesid kagu-loode suunalisel joonel. Nähtavasti oli tegemist rahakoti või väikese aardega, mis oli laialiküntud (punktid 1797-1812).
Joonis 1. Rootsi müntide leiukohad kaardil.
Foto 9. Rootsi münt leiukohas.
Leiukoha ülevaatuse järel olid hobiotsijad MKA loal 2019. aasta kevad-suve veel leiukohas käinud ja andnud leiud üle leiuaktiga 5.1-15/146 (2019).
Leiukoha ülevaatuse põhjal ei ole selge, mis tüüpi muistisega tegu on, selleks on vaja mahukamaid uuringuid.
Joonis 2. Suterma leiukohalt võetud koordinaadipunktid. Tekstis mainitud punktid on märgitud punasega.
Maria Smirnova