relvad (odaotsad, ammunooleotsad), mõned ehted (hoburaudsõled, vitssõlg, rinnaleht) ja
muud tarbeesemed (jäänaelad, kannused, suuraudade katked, nõelakoda).
1.3. 24.05.2019. a käis Muinsuskaitseamet kohapeal leiukohta koos otsinguvahendiga
otsijatega üle vaatamas. Maastikuseire käigus leiti veelgi arheoloogilisi leide, mille
hulgas olid krõllid, mündikogum, kirved, jahvekivi, nooleots, kannus, jäänael, naaskel ja
suuraua katke. Uuringute põhjal järeldati, et kuigi mälestisele omaseid tunnuseid, sh
arheoloogilist kultuurkihti ei tuvastatud, on siiski tõenäoline, et pinnases leidub veel
arheoloogilisi leide, mis ei esine seejuures konkreetse leiukogumina, vaid on
maaparandustööde ja intensiivse põllumajanduse tulemusel ulatuslikul alal laiali küntud.
1.4. Maa-alalt avastatud arheoloogilised leiud anti Tallinna ülikooli konserveerimiseks. Leiud
on võetud arvele Tallinna ülikooli arheoloogiakogus peanumbriga AI 8790: 1—48.
1.5. Kuivõrd eelnimetatud katastriüksuste alalt on varasemalt avastatud palju arheoloogilisi
leide, otsustas Muinsuskaitseamet 31.01.2024 algatada maa-ala leiukohaks määramise
menetluse.
II. Menetlusosaliste ja kaasatud isikute arvamused
2.1. 23.05.2024 tutvustas Muinsuskaitseamet arheoloogilise leiukoha määramise eelnõud
Toila vallavalitsusele, Keskkonnaametile, Maa-Ametile, Transpordiametile,
Põllumajandus- ja Toiduametile ja eraomandis olevate kinnistute omanikele.
III. Leiukoha määramise põhjendus
3.1. Maa-alalt avastatud arheoloogiliste leidude hulk on leiuala suhtes märkimisväärselt suur.
Leiud on iseloomulikud Ida-Virumaa rannikuäärsele arheoloogilisele leiumaterjalile,
täpsemalt näiteks tööriistade ja relvade peitleidudele, milliseid on leitud näiteks
„Alulinna“ juurest ja Kohtlast. Muinsuskaitseametile on lisaks teada, et leiukoha
lähiümbrusest (näiteks nii Saka külast endast kui ka Aa, Varja, Voorepera, Moldova ja
Ontika küladest) on aastate jooksul otsinguvahendi abil avastatud arvukalt arheoloogilisi
leide, sealjuures nii juhuleide, peitvarasid kui ka muistisele viitavaid leiukomplekse.
Arheoloogiamälestisteks tunnistatud objektidest on lähimad kultusekivi (reg.nr 9019) ja
asulakoht (reg.nr 9014) ligi 1,3 km kaugusel leiukohast põhjas, samuti linnus „Alulinn“
(reg.nr 9033) ligi 2,5 km leiukohast läänes.
3.2. Arheoloogiline leiukoht kehtestatakse, kuna maa-alalt on leitud arvukalt arheoloogilisi
leide ning neid võib jätkuvalt pinnases leiduda. Arheoloogilise leiukoha määramine annab
võimaluse maa-alal toimuvate mulla- ja kaevetööde käigus saada piirkonna varasema
asustusloo kohta lisainfot, sh arheoloogilise kultuurkihi iseloomu ja ulatuse kohta.
3.3. Saka külas paiknev arheoloogiline leiukoht asub Suterma (KÜ 80301:001:0886),
Kraavipõllu (KÜ 80301:001:0887) ja Kraavivälja (KÜ 80301:001:0888) katastriüksustel
ligi 70 ha suurusel alal. Leiukoha piiride määramisel on lähtutud nii arheoloogiliste
leidude üleandmise-vastuvõtmise aktides esitatud leiukoordinaatidest, katastripiiridest
kui ka maastikust ja küntava maa ulatusest.
3.4. Katastriüksused, millel leiukoht asub, kuuluvad eraomandisse. Kõik kinnistud on
kasutusel maatulundusmaana. Maa-alal kehtib kunagise Kohtla valla üldplaneering, mille