Kiri

Dokumendiregister	Transpordiamet
Viit	7.1-2/24/8351-2
Registreeritud	23.05.2024
Sünkroonitud	27.05.2024
Liik	Valjaminev kiri
Funktsioon	7.1 Teetaristuga seotud õiguste andmine
Sari	7.1-2 Planeeringud ja lepingukohustuseta ehitiste kooskõlastamise dokumendid
Toimik	7.1-2/2024
Juurdepääsupiirang	Avalik
Juurdepääsupiirang
Adressaat	Saue Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis	Saue Vallavalitsus
Vastutaja	Jana Prost (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Kooskõlastuste üksus)
Originaal	Ava uues aknas

Dokument on kokkuvõtte tegemiseks liiga mahukas (71013 tm).

Failid

7.1-2248351-2 23.05.2024 Valjaminev kiri.asice

Lisa 1. 0324_EP_AA-3-01_Seletuskiri.pdf

Lisa 2. 0324_EP_AS-4-02_Asend.pdf

Priimula tee 2 kinnistu ehitusloa eelnõu kooskõlastamine .pdf

Lisa 1. 0324_EP_AA-3-01_Seletuskiri.pdf

4/30

Töö nr. 03.24. Dokumendi tähis AA-3-01 ÜKSIKELAMU SOOJUSTAMINE ja REKONSTRUEERIMINE. Priimula tee 2, Hüüru alevik, Saue vald, Harju maakond. Eelprojekt. Seletuskiri. Diagonaalprojekt OÜ 30.03.2024

EELPROJEKTI SELETUSKIRI

1 ÜLDOSA

1.1 Üldandmed

1.1.1 Ehitise lühikirjeldus Käesoleva töö eesmärgiks on üksikelamu soojustamise ja rekonstrueerimise projekti

koostamine, millega koos seadustatakse ka varem (enne 2003. aastat) juurde ehitatud garaaž. Garaaž on hoone mahtu suurendanud 28,6% esialgse elamu tegelikust mahust.

1.1.2 Kinnistu Priimula tee 2, Hüüru alevik, Saue vald, Harju maakond. Katastritunnus 72701:004:0033

1.1.3 Projekteerija Diagonaalprojekt OÜ, Arhitekt Liina Tammaru, volitatud arhitekt, tase 7 tel 5179923, [email protected].

1.1.4 Eskiis või olemasolevad ehitusprojektid Elamu mõõdistusprojekt

1.1.5 Detailplaneering ja projekteerimistingimused Puududvad

1.1.6 Ehitusuuringud Ehitusgeodeetiline uurimistöö:

- Ankord OÜ töö nr. 3663. Harju maakond, Saue vald, Hüüru alevik, Priimula tee 2. Geodeetiline alusplaan. 25.03.2024

1.1.7 Normdokumendid - Ehitusseadustik - Nõuded ehitusprojektile – Majandus- ja taristuministri määrus nr 97, 17.07.2015 - EVS 932:2017 Ehitusprojekt; - Hea ehitustava (ET-1 0207-0068).

Kõikide materjalide ja konstruktsioonide valikul ning ehitamisel tuleb kinni pidada headest ehitustavadest, Eesti Standardikeskuse standarditest, ET-normidest, ehitustööde kvaliteedi üldnõuetest RYL2010, RYL2013, hoone tehnosüsteemide nõuetest RYL2002, maalritööde nõuetest RYL2012 ning materjalide ja seadmete tarnija- ja tootjapoolsetest paigaldusjuhistest ning hooldusnõuetest.

5/30

1.2 Tehnilised näitajad

Kokku Rekonstrueeritav

elamu Ol.olev

kuur Ol.olev

kasvuhoone

116043027 Krundi pind 920,0 m² Ehitisealune pind 176,1 m² 150,5 m² 12,7 m² 12,9 m² Täisehituse % 19,1 % Parklakohtade arv 3 Tulepüsivusklass TP3 Krundi sihtotstarve Elamumaa 100%

Ehitisealune pind 150,5 m² * Hoone suletud netopind 119,2 m² Hoone avatud netopind 13,9 m² Üldkasutatav pind 24,2 m² Tehnopind 0,0 m² Pinnad kasut. otstarbe järgi Eluruumide pind 95,0 m² Hoone suletud brutopind 150,5 m² Hoone avatud brutopind 13,9 m² Maht, sh 452,0 m³ ** maa-aluse osa maht 0,0 m³ maapealse osa maht 452,0 m³ Hoone köetav pind 95,0 m² Hoone eluiga 50 a Hoone funktsioon Üksikelamu (11101) Maapealsete korruste arv 1 Maa-aluste korruste arv 0 Absoluutne kõrgus 28,4m Kõrgus 3,6 m Pikkus 12,0 m Laius 17,6 m Sügavus 0,0 m Tubade arv 3 * Ehitisregistris on kirjas elamu ehitisealuse pinnana 117,0 m². Hoone ehitisealune

pind on suurenenud juurde ehitatud garaaži arvelt . ** Ehitisregistris on kirjas elamu mahuna 256 m³. Kui arvutada hoone maht vastavalt

tänastele seadustele, on see 351 m³. Ilmselt ei ole algses projektis mahu sisse arvestatud katusealust pööningu mahtu. Hoone maht on suurenenud juurde ehitatud garaaži arvelt 28,6%.

2 ASENDIPLAAN

2.1 Üldandmed

2.1.1 Projekteerimistöö piiritlus Käesoleva töö eesmärgiks on üksikelamu soojustamise ja rekonstrueerimise projekti

koostamine. Asendiplaani osas muudatusi ei planeerita.

6/30

2.1.2 Alusdokumendid

2.1.2.1 Lähteandmed - Ankord OÜ töö nr. 3663. Harju maakond, Saue vald, Hüüru alevik, Priimula tee 2.

Geodeetiline alusplaan. 25.03.2024

2.1.2.2 Uuringud, mõõtmised ja prognoosid Puuduvad.

2.1.2.3 Normdokumendid - Nõuded ehitusprojektile – Majandus- ja taristuministri määrus nr 97, 17.07.2015 - Jäätmeseadus - Saue valla jäätmehoolduseeskiri (vastu võetud 26.09.2019 nr 31) - Puude raie- ja hoolduslõikusloa andmise tingimused ja kord (vastu võetud 8.12.2021

nr 5) - Saue valla kaevetööde eeskiri

2.2 Olemasolev

2.2.1 Paiknemine Priimula tee 2 kinnistu (72701:004:0033, elamumaa 100%) paikneb Harju

maakonnas, Saue vallas, Hüüru alevikus. Kinnistu paikneb Saue valla üldplaneeringu kohaselt pere-ja ridaelamumaal. Kinnistut

piiravad läänest ja kirdest Priimula tee, lõunast Veski tee ja kagust Priimula tee 4 kinnistu

2.2.2 Olemasolevad hooned ja rajatised Kinnistul paikneb ol.olev elamu (EHR kood 116043027), kuur ja kasvuhoone.

2.2.3 Olemasolev reljeef Kinnistu reljeef on suhteliselt tasane, absoluutsete kõrgusmärkide minimum 24,45 ja

maksimum 24,84.

2.2.4 Olemasolev kõrghaljastus Kinnistul kasvavad viljapuud ja mõned leht- ning okaspuud.

2.2.5 Olemasolevad tänavad, juurdesõiduteed ja kõnniteed Juurdepääs Priimula tee 2 kinnistule toimub Priimula teelt.

2.2.6 Kaitsealused objektid ja kinnismälestised Puuduvad.

2.3 Asendiplaani lahendus Olemasolev. Ei muudeta.

2.4 Vertikaalplaneering Olemasolev. Ei muudeta.

2.4.1 Sademevee käitlemine Elamu katuselt tulev vihmavesi immutatakse pinnasesse omal kinnistul, vältides

nende valgumist naaberkinnistule.

7/30

2.5 Teed ja plastid Olemasolev. Ei muudeta.

2.6 Haljastus ja heakorrastus

2.6.1 Olemasolev, säilitatav haljastus Olemasolev. Krundil kasvavad okas- ja lehtpuud säilitatakse. Hoone rekonstrueerimistöödel kahjustada saanud katendid taastada.

2.6.2 Puude kaitsmine Puude kaitsmisel lähtuda standarditest EVS 843:2016 ja EVS 939-3:2020 ja Saue

valla kaevetööde eeskirjast.

1. Kaevetöö tegemisel säilitatavate puude läheduses, kus võib olla tegemist kergesti variseva pinnasega, rajatakse tugiseinad, mis väldivad juurestiku kahjustumist pinnase nihkumise tagajärjel.

2. Kaevetööga seotud alal piiratakse üksikpuud või puude ja põõsaste grupid piki juurestiku kaitseala piiri ajutise piirdeaiaga.

3. Kaevetöö tegemisel juurestiku kaitsealal paigaldatakse puudele tüvekaitsed ning kaevetöö tehakse kas käsitsi või kinnisel viisil sügavamal kui 1m.

4. Tehnovõrkude paigaldamist segavate üle 4cm läbimõõduga puujuurte läbilõikamine kooskõlastatakse keskkonnaametiga. Peenemad juured lõigatakse läbi sirgelt terava lõikevahendiga.

5. Kuivaperioodil kastetakse kahjustatud juurtega puid ning paljastunud juured kaetakse kuivamise vältimiseks.

6. Liiklemise või materjalide ladustamise vajadusel juurestiku kaitsealal kaetakse maapind viisil, mis välistab pinnase tihenemise.

7. Mitte tihendada maapinda puu ümber 8. Puude võrade all maapinda mitte koorida rohkem kui 150-200mm 9. Kõrghaljastuse võra kaitsmiseks teostada hoolduslõikus ja fassaaditöödeks

paigaldatakse ettevaatlikult seina ja võra vahele tellingud. 10. Raie- ja hoolduslõikusega seotud töid võib vajadusel teha korvtõstukilt, tellingult,

redelilt või rakmelt, pidades silmas seadme või abivahendi kasutamist reguleerivad ohutusnõudeid. Puuronimiskasside kasutamine pole hoolduslõikusel lubatud.

11. Hoolduslõikusel tuleb puude seenhaigustesse nakatumise riski vähendamiseks vältida suure läbimõõduga tehtavate lõikehaavade tekitamist.

12. Hoolduslõikus teostada varakevadel, vahetult enne lehtede puhkemist, või aktiivse kasvuperioodi jooksul (juulis ja augustis), kuid kindlasti mitte lehtede kolletumise ja langemise ajal ning talvisel perioodil.

13. Puude hoolduslõikusel tuleb jälgida võra vähendamise mahtu, mis ei tohiks ületada 15%. Vajaminev hoolduslõikus tuleb läbi viia erialaspetsialisti poolt (vähemalt arborist II kutsetunnistusele vastav kvalifikatsioon). Vastavad erialaspetsialistid on saadavad näiteks Eesti Arboristide Ühingu kaudu. Enne tööde algust taotleda hoolduslõikuse luba Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametilt.

2.6.3 Piirded ja väravad Olemasolev. Ei muudeta.

8/30

3 ARHITEKTUUR

3.1 Üldandmed

3.1.1 Projekteerimistöö piiritlus Käesoleva töö eesmärgiks on üksikelamu soojustamise ja rekonstrueerimise projekti

koostamine.

3.1.2 Alusdokumendid

3.1.2.1 Lähteandmed - Ankord OÜ töö nr. 3663. Harju maakond, Saue vald, Hüüru alevik, Priimula tee 2.

Geodeetiline alusplaan. 25.03.2024 - Olemasoleva hoone mõõdistus

3.1.2.2 Uuringud, mõõtmised ja prognoosid Puuduvad.

3.1.3 Normdokumendid - Ehitusseadustik - Nõuded ehitusprojektile – Majandus- ja taristuministri määrus nr 97, 17.07.2015 - EVS 932:2017 Ehitusprojekt - Hea ehitustava (ET-1 0207-0068). - Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused. Majandus- ja taristuministri

määrus nr 57 (05.06.2015) - Ehitise kasutamise otstarvete loetelu – Majandus- ja taristuministri määrus nr 51

(02.06.2015) - Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele–

Siseministri määrus nr 17 (30.03.2017) - EVS 812-1:2017 Ehitiste tuleohutus. Osa 1. Sõnavara - EVS 812-7:2018 – Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded - EPN 14.1 Ruumide ja nende osade mõõtmetele esitatavad üldnõuded. (ET-1 0106-

0175); - Hoone energiatõhususe miinimumnõuded – Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri

määrus nr 63 (11.12.2018) - Hoonete energiatõhususe arvutamise metoodika – Majandus- ja taristuministri

määrus nr 58 (05.06.2015) - EVS-EN 16798-1:2019 Hoonete energiatõhusus. Hoonete ventilatsioon. Osa 1:

Sisekeskkonna lähteandmed hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks, lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust keskkonnast, valgustusest ja akustikast. Moodul M1-6

- EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest - Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja

mürataseme mõõtmise meetodid; Sotsiaalministri määrus nr 42 (04.03.2002)

3.2 Olemasolev Kinnistul paikneb ol.olev elamu (EHR kood 116043027), kuur ja kasvuhoone.

9/30

3.3 Arhitektuuri üldlahendus

3.3.1 Hoone paiknemine, planeeringu piirangud Rekonstrueeritav üksikelamu paikneb kinnistu loodepoolses osas, Priimula tee

ääresetest piiridest 4,2 m ja 2,6 m kaugusel.

3.3.2 Hoone ehitusetapid ja laiendamise võimalused Hoone soojustamine ja rekonstrueerimine toimub ühes etapis.

3.3.3 Hoone arhitektuuri üldkontseptsioon Rekonstrueeritav üksikelamu on ühekorruseline madala viil- ja osaliselt

kelpkatusega ehitis. Välisviimistluseks vertikaalne puitlaudis. Katusekattematerjaliks on profileeritud

katuseplekk. Avatäited vahetatakse välja soojapidavamate vastu. Köögi ja väikse magamistoa

aknaavasid on suurendatud jaw c-le on lisatud välisseina uus aken.

3.3.4 Hoone ruumid Olemasolevas elamus paiknevad elutuba-köök, 2 magamistuba, san.ruumid ja

garaaž. Väiksemat magamistuba on suurendatud juurdeehitatud garaaži arvel.

3.4 Hoone konstruktsioonid ja pinnakatted

3.4.1 Vundament Olemasolev.

3.4.2 Põrand pinnasel Olemasolevad betoonpõrandad lammutatakse. Paigaldatakse uus küttetorudega

põrandaplaat, mille alus soojustatakse. - laminaatparket - aluskate - r/b plaat põrandaküttetoruga 100 mm - ehituskile - vahtpolüstüreen EPS120 Perimeeter 100 mm - ol.olev aluspinnas

Niiskete ruumide põrandad: - keraamilised plaadid 8 mm - veekindel plaatide paigaldusmört 5 mm - nakkekiht 5 mm - veeisolatsioonikiht (kokkukeevitatud õmblustega plastmatt)

pööratakse seintele min 50 mm puhtast põrandast kõrgemale - r/b vundamendiplaat C25/30, ∅8/150 põrandaküttetoruga 100 mm - ehituskile - vahtpolüstüreen EPS120 Perimeeter 100 mm - ol.olev aluspinnas

3.4.3 Vertikaalsed ja horisontaalsed kandekonstruktsioonid Olemasolevad:

- kandvad seinad kivplokid 200mm+puitkarkass, garaaži osas puitkarkass. - katuse ja pööningu vahelae kandekonstruktsioonid puidust.

10/30

3.4.4 Trepid Puuduvad

3.4.5 Vahelaed - käigukohtades puittaladel OSB plaat - puistevill (n PAROC BLT 9) 400mm - ol.olev laetala - ol.olev laekarkass 25mm - ol.olev kipsplaat 13mm - Soojustatud lagi U=0,10 W/m² K

3.4.6 Katus, katuslagi Katus Olemasolev

3.4.7 Välisseinad Välisseintelt eemaldada plastikust voodrilauad, roovitus ja vana soojustus. Soojustus

asendada 200mm kivillaga ja tuuletõkkeplaadiga, millele paigaldada roovitusel vertikaalsed voodrilauad. Garaaži osa puitkarkassein soojustada seest poolt 100mm kivivillaga.

Välissein - vertikaalne välisvoodrilaud 21 mm - horisontaalne roovitus 25x30 30 mm - vertikaalne roovitus 25x30 mm, s=600 30 mm - tuuletõke ja soojustus (n. PAROC Tento tb) 25 mm - ühenduskohad teibitud - ol.olev kandekarkass

vahel soojustus kivivill (n. PAROC Tento) 200mm - ol.olev seinakonstruktsioon (kiviplokk 200mm)

Soojustatud välissein U=0,20 W/m² K

Garaaži osa välissein - vertikaalne välisvoodrilaud 21 mm - horisontaalne roovitus 25x30 30 mm - vertikaalne roovitus 25x30 mm, s=600 30 mm - tuuletõke ja soojustus (n. PAROC Tento tb) 25 mm - ühenduskohad teibitud - ol.olev kandekarkass

vahel soojustus kivivill (n. PAROC Tento) 100mm - täiendav karkass 50x100

vahel soojustus kivivill (n. PAROC Tento) 100mm - kipsplaat 13 mm

Soojustatud välissein U=0,20 W/m² K

Soklisein - viimistluskrohv (ThermoSan Fassadenput) - armeeringkiht : CarboNit, paksus vähemalt 5 mm,

armeerimiskangas Capatect-Gewebe 650 - vahtpolüstürool n EPS 60 Silver 100 mm

kinnitatud tüüblitega (n Capatect-Universaldübel 053) - ol.olev sokkelisein

11/30

3.4.8 Siseseinad Olemasolevad. Toa ja garaaživaheline mittekandev sisesein puit-karkass kipsplaat konstruktsioonis.

Kipskarkass vaheseinad 48dB

3.4.9 Avatäited Avatavad ja mitteavatavad plastikaknad seest valged ja väljast tumehallid

(RAL7024), klaasitud kolmekordse selektiivklaasiga klaaspaketiga, sulused valget värvi. Aken min U=0,85 W/m² K

Avatavad plastik rõduuksed seest valged ja väljast tumehallid (RAL7024), klaasitud kolmekordse selektiiv-klaasiga klaaspaketiga, klaasod lamineeritud, sisemised sulused valget värvi, välimised sulused matt kroom.

Rõduuks min U=0,85 W/m² K

Klaasiga puidust värvitud välisturvauks, toon tumehallid (RAL7024), uks lävepakuga, sulused matt kroom. Klaasosa klaasitud kolmekordse selektiivklaasiga klaaspaketiga (U=0,85 W/m² K), klaas lamineeritud.

Välisuksed U=1,0 W/m² K Akende ja uste heliisolatsioon Rw (C; Ctr) = 35dB

3.4.10 Varikatused, rõdud, terrassid ja teised hoone väliskonstruktsioonid Olemasolevad

3.5 Välisviimistluse tabel Pind Värvi tüüp Värvi nimetus Värvi kood

1 Ol.olev profileeritud katuseplekk must

2 Akna veelauad PUR pinnakate tumehall RR23 3 Vihmaveerennid ja -torud PUR pinnakate tumehall RR23

4 Tuulekastid

Vertikaalne puitlaudis värvitud näiteks Vesidispersioonvärviga puit-fassaadidele (Caparoli AquaPalace)

tumehall Venato 10 L37 C2 H246

5 Sokkel Caparol fasaadikrohv ThermoSan Fassadenput hall Venato 30

L60 C2 H246

6 Puidust välisseinad

Vertikaalne puitlaudis värvitud näiteks Vesidispersioonvärviga puit-fassaadidele (Caparoli AquaPalace)

helehall Venato 45 L75 C2 H246

7 Akna piirdeliistud

Vertikaalne puitlaudis värvitud näiteks Vesidispersioonvärviga puit-fassaadidele (Caparoli AquaPalace)

valkjashallhall Venato 60 L88 C1 H246

8 Plastikaknad ja- rõduuksed tehase viimistlus tumehall RAL 7024

9 Puidust välisuks tehase viimistlus tumehall RAL 7024 10 Garaaži uks tehase viimistlus tumehall RAL 7024

Puitpindade toonid Caparoli 3D-System PLUS värvikaardilt Fassaadi krohvitoonid Caparoli Fassade1 värvikaardilt Pleki toonid pleki värvikaardilt

12/30

4 EHITUSKONSTRUKTSIOONID

4.1 Üldandmed

4.1.1 Projekteerimistöö piiritlus Käesoleva töö eesmärgiks on üksikelamu soojustamise ja osalise rekonstrueerimise

projekti koostamine.

4.1.2 Ehitusuuringud Ehitusgeoloogilisi uurimistöid kinnistul ei teostatud.

4.1.3 Normdokumendid Projekt on koostatud teadmisel, et tarindid valmistatakse ja paigaldatakse ning

ehitustöid tehakse kehtivate või seletuskirjas ja joonistel mainitud määruste, standardite, normide, eelnormide ning hea ehitustava kohaselt, järgides vastavate ametiisikute ja projekteerija nõudeid.

Eeldatud on, et ehitustöödel, toodete valmistamisel, materjalide valikul ja kasutamisel juhindutakse lisaks eelnevale kõigist ehituse tehnilist külge, materjalide-toodete kasutamist ja käsitlemist puutuvatest dokumentidest (sh. tarindisüsteemide, tehaselise valmistusega elementide, materjalide tootja või turustaja poolsed kasutus-ja paigaldusjuhised ning eeskirjad), sõltumata sellest, kas seda on kirjeldatud projekti dokumentides. Kasutatud standardite loetelu:

- EVS 865-1:2013 Ehitusprojekti kirjeldus, osa 1: Eelprojekti seletuskiri - EVS-EN 1990:2002 Eurokoodeks: Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused - EVS-EN 1991-1-1:2002 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-

1:Üldkoormused. Mahukaalud, omakaalud ja hoonete kasuskoormused - EVS-EN 1991-1-3:2006+A1:2016+NA:2016 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide

koormused. Osa 1-3:Üldkoormused. Lumekoormus - EVS-EN 1991-1-4:2005 /A1:2010 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide

koormused. Osa 1-4:Üldkoormused. Tuulekoormus - EVS-EN 1995-1-1:2005 Eurokoodeks 5: Puitkonstruktsioonide projekteerimine. Osa

1-1:Üldist Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks. - EVS-EN 1992-1-1:2005 Eurokoodeks 2: Betoonkonstruktsioonide projekteerimine.

Osa 1-1:Üldreeglid ja reeglid hoonetele - EVS-EN 1996-1-1:2005+A1:2005 Eurokoodeks 6: Kivikonstruktsioonide

projekteerimine. Osa 1-1: Üldreeglid sarrustatud ja sarrustamata kivikonstruktsioonide projekteerimiseks.

- EVS-EN 1993-1-1:2005 Eurokoodeks 3: Teraskonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1:Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks.

- EVS 842:2003 Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest. - EVS 908-1:2016 Hoone piirdetarindi soojusjuhtivuse arvutusjuhend

4.2 Tehnilised põhinõuded hoone kandekonstruktsioonile

4.2.1 Projekteeritud kasutusiga Kuna ei ole teisiti kokku lepitud, siis loetakse EVS-EN 1990:2002 kohaselt uute

kandekonstruktsioonide kasutusea kategooriaks klass 4 (hooned ja muud sarnased kandekonstruktsioonid), planeeritav kasutusiga 50 aastat.

13/30

4.2.2 Tagajärgede ja töökindlusklass Hoone tagajärgede klassiks on CC2 –Keskmised tagajärjed inimelukaotuse suhtes

või majanduslikud, sotsiaalsed või keskonna kahjud on arvestatavad. Hoone töökindlusklass on RC2

4.2.3 Teostusklass ja järelevalvetase Ehitusaegne järelvalve tase on IL2 – Tavaline järelvalve ehk järelevalve vastavalt

organisatsiooni protseduuridele.

4.2.4 Koormused

4.2.4.1 Kasuskoormused Hoone konstruktsioonidele mõjuvad kasuskoormused ja neile vastavad

ülekoormustegurid on määratud Eesti projekteerimisnormi EVS-EN 1991-1-1:2002 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-1: Üldkoormused. Mahukaalud,omakaalud ja hoonete kasuskoormused. (Eurocode 1: Actions on structures - Part 1-1; General actions - densities, self-weight, imposed loads for buildings) alusel järgmiselt (normatiivsed suurused): - eluruumid (klass A) üldiselt qk= 2,0 kN/m² Qk= 2,0 kN trepikojad qk= 2,0 kN/m² Qk= 2,0 kN rõdud qk= 2,5 kN/m² Qk= 2,0 kN horisontaalkoormus barjäärile, rinnatisele qk=0,5kN/m2 - katused (klass H) üldiselt qk= 0,75 kN/m² Qk=1,5 kN Kasuskoormuste osavarutegur kandepiirseisundis on 1,5 ja kasutuspiirseisundis 1,0.

4.2.4.2 Lumekoormus Lumekoormus on määratud standardi EVS-EN 1991-1-3: 2006 Eurokoodeks

1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-3: Üldkoormused. Lumekoormus põhjal. Lumekoormuse normsuurus katusel on

 s =μi Ce C t sk = 0,8*1,0*1,0*1,5= 1,2 kN/m²  kus μi= 0,8 (katuse kaldenurk on 0° kuni 30°)  sk= 1,5 kN/m² (lumekoormus Põhja-Eestis)

Lumekoormuse osavarutegur kandepiirseisundis on 1,5 ja kasutuspiirseisundis 1,0.

4.2.4.3 Tuulekoormus Tuulekoormuse baasväärtuseks kasutatakse tuulekiirust, EVS-EN 1991-1-4: 2006

Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-4: Üldkoormused. Tuulekoormus. (Eurocode 1: Actions on structures — Part 1-4: General actions — Wind actions) põhjal.

Katuse tüüp- viilkatus, maastikutüüp maastikutüüp II (maastik madala taimkattega ja üksikute takistustega, keskmine tuulerõhu baasväärtus tuulekiiruse 21m/s juures - qref = 276 N/m², arvutuslik tuulerõhk pinnale qw,d=0.420kN/ m²

Tuulekoormuse osavarutegur kandepiirseisundis on 1,5 ja kasutuspiirseisundis 1,0.

4.2.5 Konstruktsioonide tolerantsi- ja kvaliteediklassid; keskkonnaklassid Tolerantsiklass: Tarindi RYL 2010 kohane tolerantsiklass: klass 2 - Elamute, äri- ja

büroohoonete või sarnaste hoonete ehitisosad. Kvaliteediklass: Tarindi RYL 2010 kohane üldine kvaliteediklass: klass 2 - Elamute,

äri- ja büroohoonete või sarnaste hoonete ehitisosad.

Raudbetoonkonstruktsioonide tolerantside arvväärtuse määramisel juhindutakse standardi EVS-EN 13670:2010 „Betoonkonstruktsioonide valmistamine“ ja EVS-EN 13369:2013 „Betoonvalmistoodete üldeeskirjad“ toodud nõuetest.

14/30

Samuti järgida:  BÜ4 Betoonpinnad;  BLY 5 Betonilattioiden tuotantomenetelmät;  BY 40-2003 Betonipinnat;  BY 41 Betonirakentieden korjausohjeet;  BY 45/BLY 7 Betonilattiat 2000 (koos BY 48 ja BY 49);  ja tootestandardeid nende olemasolul.

Raudbetoonkonstruktsioonide keskkonnaklassid on esitatud kõigi elementide laotise või plaanijoonistel tabelikujul või elementide spetsifikatsioonis. Raudbetoonkonstruktsioonide vastavus keskkonnaklassile tagatakse betooni klassi ja sarruse kaitsekihiga, eriklassidele kasutatakse vastavaid betoonilisandeid.

Kasutatav betoonisegu peab vastama standardi EVS-EN 206:2014 Betoon nõuetele. Keskkonnaklassid: Vundamendid – betoon C30/37 keskkonnaklass XC2+XF2. Välistrepid- keskkonnaklass XC4+XF3. Üldjuhul tagatakse armatuuri korrosioonikaitse betoonkaitsekihtidega Konstruktsioonide külmakindlusklassid vastavalt standardi EVS 814:2003 nõuetele:

- Välistrepid KK3 Teraskonstruktsioonide ehitamisel (sealhulgas elementide lõikamine, painutamine,

töötlemine, koostamine ja keevitamine) järgida Eesti standardis EVS-EN 1090-2:2008 +A1:2011 „Teras ja alumiiniumkonstruktsioonide valmistamine. Osa 2: Tehnilised nõuded teraskonstruktsioonidele“ toodud nõudeid ja EVS 1090-4 esitatud nõudeid ja tolerantside väärtuseid. Teraselementide (sh kõik kinnitid jm detailid) pinnatöötlus vastavalt standardile EVS-EN ISO 12944-2. Hoone sees olevate teraselementide pinnatöötlus vastavalt keskkonnaklassile C1; välisõhus olevate teraselementide pinnatöötlus vastavalt keskkonnaklassile Sa2,5 C3/H. Kõik keevised teha terasmargile vastavate materjalidega. Terase tegevusklass üldjuhul S355. Poltide, keermevarraste ja muude terasest kinnitite tugevusklass üldjuhul 8.8 Teraselementide valmistamise tolerantsid ja kõverustolerantsid ei tohi olla suuremad kui toodud standardis EVS-EN 1090-2:2008. Puitkonstruktsioonid Puitkonstruktsioonide valmistamine EVS-EN 1995-1-1:2005 järgi. Tolerantsid vastavalt TarindiRYL 2000 (peatükid 511…513). Konstruktsioonide valmistamisel kasutada standardi EVS 806-2002 järgi tugevussorditud okaspuitu. Konstruktsioonielemendi kasutusklass 2, tugevusklass C22.

4.3 Hoone kandeskelett

4.3.1 Kandeelemendid Olemasolev

4.3.2 Hoone üldjäikus Hoone üldjäikus on tagatud piki- ja põikseintega ning katusekonstruktsioonidega.

4.4 Maa-alused konstruktsioonid

4.4.1 Ehitusgeoloogilised tingimused, pinnase omadused. Pinnasevesi Ehitusgeoloogilisi uurimistöid krundil ei ole tehtud.

15/30

4.4.2 Radoon Vastavalt radoonisisalduse kaardile on eeldatavalt antud piirkonnas pinnase

radoonisisalduse tase normaalne (30-50 kBq/m³). Meetmed radooni hoonesse sattumise vältimiseks: Tavaline hea ehituskvaliteet, maapinnale rajatud betoonplaadi ja vundamendi liitekohtade, pragude ja läbiviikude tihendamine.

4.4.3 Vundament Olemasolev.

4.4.4 Vertikaalsed ja horisontaalsed kandekonstruktsioonid ning põhilised piirdetarindid Hoone põrandad valatakse betoonist klass 25/30, killustikalusele. Plaadi paksus

100mm. Soojustuseks betoonplaadi all - 100mm EPS 120 Perimeeter.

4.4.5 Sokli konstruktsioonid, šahtid ja süvendid Soklisein soojustatakse vahtpolüstüreenplaatidega ja krohvitakse. Piki kogu hoone välisperimeetrit ehitatakse min 100cm laiune kilega kaetud

vahtpolüstürooli riba kaldega hoonest eemale (i=0.03).

4.5 Maapealsed konstruktsioonid

4.5.1 Kandvad ja jäigastavad konstruktsioonid

4.5.1.1 Seinad Hoone välisseinad seest kiviplokkidest (200mm) ja väljast puitkarkassil.

Eemaldatakse plastikust välisvooder, selle liistud ja vana soojustus. Soojustus asendatakse 200mm kivillaga ja tuuletõkkeplaadiga, millele paigaldatakse roovitusel vertikaalne voodrilaud.

Garaaži osas välisseinad puitkarkassil. Eemaldatakse plastikust välisvooder , selle liistud ja vana soojustus. Soojustus asendatakse 100mm kivillaga ja tuuletõkkeplaadiga, millele paigaldatakse roovitusel vertikaalne voodrilaud. Seest poolt soojustatakse puitkarkassi vahel täiendavalt 100mm kivillaga.

4.5.2 Mittekandvad seinakonstruktsioonid Olemasolev.

4.5.3 Katusekonstruktsioonid Olemasolev. Vahelae pealne soojustatakse 400 mm puistevillaga.

5 TULEOHUTUS

5.1 Üldandmed

5.1.1 Projekteerimistöö piiritlus Käesoleva töö eesmärgiks on üksikelamu soojustamise ja rekonstrueerimise projekti

koostamine.

16/30

5.1.2 Alusdokumendid

5.1.2.1 Lähteandmed - Ankord OÜ töö nr. 3663. Harju maakond, Saue vald, Hüüru alevik, Priimula tee 2.

Geodeetiline alusplaan. 25.03.2024

5.1.2.2 Uuringud Puuduvad.

5.1.2.3 Normdokumendid Õigusaktid:

- Tuleohutuse seadus - Siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“

(01.03.2021) - Siseministri 30.08.2010 määrus nr 39 "Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele,

nende valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule" (13.02.2016) - Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrus nr 97 "Nõuded ehitusprojektile"

(01.03.2021) - Siseministri 18.02.2021 määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise,

kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ (01.01.2023) Standardid :

- EVS 812-2:2014+AC:2018 – Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid - EVS 812-3:2018 – Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid - EVS 812-6:2012+A1:2013+AC:2016+A2:2017 – Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje

veevarustus - EVS 812-7:2018 – Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded - EVS 871:2017 – Tuletõkke- ja evakuatsiooni avatäited ja sulused - EVS-EN 1838:2013 – Valgustehnika hädavalgustus - EVS-EN 50172:2005 – Evakuatsiooni hädavalgustussüsteemid - EVS-EN 62305-1:2011+AC:2016 – Piksekaitse. Osa 1: Üldpõhimõtted - EVS-EN 62305-2:2013 – Piksekaitse. Osa 2: Riskianalüüs - EVS-EN 62305-3:2011 – Piksekaitse. Osa 3: Ehitistele tekitatavad füüsikalised

kahjustused ja oht elule - EVS-EN 62305-4:2011+AC:2016 – Ehitiste elektri- ja elektroonikasüsteemid - EVS 919:2020 – Suitsutõrje. Projekteerimine, seadmete paigaldus ja korrashoid

5.2 Olemasolev Kinnistul paikneb ol.olev elamu (EHR kood 116063687).

5.3 Tuleohutusklass, kasutusviis ja kasutusotstarve - Tuleohutusklass tuldkartev TP3 - Kasutusviis I - Kasutusotstarve elamu - korruste arv 1

maa-alused - maapealsed 1

17/30

5.4 Tuleohutuse tagamise põhimõtted

5.4.1 Tuleohutuskujad Rekonstrueeritav üksikelamu paikneb kinnistu loodepoolses osas, Priimula tee

ääresetest piiridest 4,2 m ja 2,6 m kaugusel. Lähim hoone naaberkinnistul asub ~24m kaugusel.

5.4.2 Kande- ja tuletõkkekonstruktsioonide tulepüsivusajad - Kandekonstruktsioonide tulepüsivusaeg klassinõudeid ei ole - Tuletõkkekonstruktsioonide tulepüsivusaeg EI 30

5.4.3 Põlemiskoormus Põlemiskoormus on kuni 600 MJ/m².

5.4.4 Ladustamine Puudub

5.5 Eripärased tuleohutuspõhimõtted Puuduvad.

5.5.1 Tuleohuklass ja tulekaitsetase Puuduvad

5.5.2 Muud tuleohutust mõjutavad olulised tegurid Puuduvad.

5.6 Tuletõkkesektsioonid, tulepüsivus Elamus tuletõkkesektsioonid puuduvad.

5.7 Suitsutsoonid Puuduvad

5.8 Tuletundlikkus - seinad ja lagi D-s2,d2 - põrandad nõudeid ei esitata - välisseina soojustusmaterjal D,d0 - välisseina välispind D,d2 - õhutuspilu välispind D,d2

- terrassipõranda konstruktsioon D-s2 - terrassipõranda pinnakiht Dfl-s2 - tehnoruumi seinad ja lagi B-s1,d0 - tehnoruumi põrandad DFL-s1

- katusekatte klass – Broof (t2-t4).

5.9 Evakuatsioonilahendus

5.9.1 Maksimaalne inimeste arv Tõenäoliselt võimalik maksimaalne elamus viibivate inimeste arv – 20 (koos

külalistega).

18/30

5.9.2 Evakuatsiooniteed

5.9.2.1 Evakuatsiooniteede laiused ja arv Elamu põhikorruselt on 2 väljapääsu – välisuks, elutoa uks terrassile.

5.9.3 Pääsud keldrisse, pööningule ja katusele Elamu pööningu (katusetühimiku) kõrgus on alla 600mm (kõige kõrgemas kohas

350 mm), seega ei ole vaja sinna pääsemiseks luuki. Katusele pääseb teisaldatava redeliga.

5.10 Tuleohutuspaigaldised Elamusse paigaldada vingugaasi- ja suitsuandurid.

5.10.1 Suitsueemaldamine Läbi avatavate akende ja uste.

5.10.2 Tulekustutid Ei ole nõutud. (Soovitavalt paigaldada kumbagi hoonesse 6 kg nominaallaenguga

tulekustuti).

5.11 Tehnosüsteemide tuleohutus

5.11.1 Ventilatsiooniseadmete tuleohutus Soojustagastiga ventilatsioon. Ventilatsiooni tuleohutus vastavalt EVS 812-2:2014+AC:2018 – Ehitiste tuleohutus.

Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid. Kanal ja muu ventilatsioonisüsteemi osa kinnitatakse nii, et need ei varise ega

suurenda tulekahju ja suitsu levimise ohtu. Ventilatsioonisüsteemi rajamisel kasutatakse materjale, mis vastavad vähemalt

A2-s1,d0 tuletundlikkusele. Eluhoone köögi väljatõmbekanal, mis ei ole rajatud šahti, peab olema tulepüsivusega

vähemalt EI 15 ja tuletundlikkusega vähemalt A2-s1,d0. Õhupuhasti ja väljatõmbekanali ühendamiseks võib kasutada painduvaid kanaleid.

Ühe korteriga elamus võib kasutada D tuletundlikkusega väljatõmbekanalit ja painduvat kanalit või lõõtstoru, välja arvatud köögi väljatõmbekanali puhul.

5.11.2 Kütteseadmete tuleohutus Hoonesse rajatakse soojusvarustus õhk-vesi soojuspumba baasil. Hoones on puiduküttel kamin ja saunas keris. Hoonesse paigaldatavad tehaselised küttesüsteemi osad (nagu keris) tuleb

paigaldada eelkõige vastavalt tootja poolsetele juhenditele.

5.12 Päästemeeskonna juurdepääs ehitisele Tuletõrjeautode juurdepääs krundile on tagatud Priimula teelt.

5.13 Väline tulekustutusvesi Hoone väliskustutuseks vajalik veehulk 10 l/sek kolme tunni jooksul. Lähim nõuetekohane tuletõrjevee hüdrant asub ~20 m kaugusel Priimula teel.

19/30

6 KÜTE, VENTILATSIOON, JAHUTUS

6.1 Üldandmed

6.1.1 Üldist Käesoleva töö eesmärgiks on üksikelamu ventilatsiooni ja kütte süsteemide lahendus

eelprojekti staadiumis. KV-süsteemide detailiseerimine on vajalik teostada projekti järgmises staadiumis. Vajalikud parameetrid on võetud Eesti Standardite järgi. Õhuvahetuse määramiseks

on kasutatud normatiivi põrandapinna kohta.

6.1.2 Lähteandmed, normatiivne baas Projekti kavandamisel on kasutatud järgmisi lähteandmeid:

- tellijapoolne projekteerimisülesanne;

Projekteerimisel on lähtutud järgmistest seadustest, normidest ja dokumentidest: - Seadme ohutuse seadus (vastu võetud 18.02.2015.a.) - Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele. Siseministri

määrus nr 17 30.03.2017 - Nõuded ehitusprojektile – Majandus- ja taristuministri määrus nr 97, 17.07.2015; - Sotsiaalministri 01.07.2002 määrus nr 42 "Müra normtasemed elu- ja puhkealal,

elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid"; - EVS 932:2017 "Ehitusprojekt"; - EVS 844:2016 „Hoonete kütte projekteerimine“; - EVS-EN 12831-1:2017 Hoonete energiatõhusus. Arvutusliku soojuskoormuse

arvutusmeetod. Osa 1: Ruumi soojuskoormus, moodul M3-3, Põhitekst. Kehtiv alates 02.08.2017;

- EVS 916:2019 Sisekliima algandmed hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks, lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust mugavusest, valgustusest ja akustikast: Eesti rahvuslik lisa standardile EVS-EN 16798-1:2019/NA:2019

- EVS-EN 16798-1:2019 Hoonete energiatõhusus. Hoonete ventilatsioon. Osa 1: Sisekeskkonna lähteandmed hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks, lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust keskkonnast, valgustusest ja akustikast. Moodul M1-6

- EVS 812-2:2014+AC:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid“; - EVS 812-3:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid“; - CEN/TR 14788:2006 „Hoonete ventilatsioon“ - LVI RYL 2002 Tehnosüsteemide üldised kvaliteedinõuded; - LVI-RYL 92 – ehitustööde üldised kvaliteedinõuded; - LVI 20-10348 Soome juhendmaterjal 2004 „Torustike paigaldamine”; - LVI 12-10370 Soome juhendmaterjal 2004 „Torustike ja kanalite kinnitamine”.

6.2 Ventilatsioon

6.2.1 Üldist Antud töö eesmärk on tagada normidekohane õhuvahetus elamus. Käesoleva

eelprojekti eesmärk on anda ülevaade ventsüsteemidest ja nende tööst. Täpsed lahendused ja ehituskvaliteedi nõuded esitatakse põhiprojektis.

Välisõhu arvutuslikud parameetrid on võetud järgmised: Talvine

- välisõhu temperatuur -22 °C

20/30

Suvine - välisõhu temperatuur +27°C - välisõhu suhteline niiskus 50%

6.2.2 Nõuded sisekliima parameetritele Ruumide õhuvahetus on arvutatud vastavalt põrandapinna järgi. Süsteemide optimiseerimiseks kasutatakse siirdeõhku. Ventilatsioonisüsteemidega ei ole ette nähtud teostada õhu niiskuse täpset kontrolli ja

sisetemperatuuri täpset kontrolli. Kasutatud normatiivarve ja tehnoseadmete poolt tekitatud müra lubatud

normtasemeid ruumides: - Elutoad 28/33 dB(A) - Köök, garderoob, wc 33/38 dB(A) - Vannituba, WC 38/43 dB(A).

6.2.3 Ventilatsioonisüsteemi kirjeldus Eramule on projekteeritud mehhaanile sissepuhke/väljatõmbe ventilatsioon rootor- soojusvahetiga agregaadiga (näiteks Zehnder CAQ350), SFP 0,75, energiatagastus 96%. Õhuvõtt ja heitõhk teostatakse läbi katuse. Vent.seade paigaldatakse esiku lae alla.

Köögikubu torustik suunatakse katusele. Ventilatsioonisüsteeme juhib automaatika. eelsoojenduseks kasutatakse soojuspumpa. Kööki paigaldatava pliidikubu tarbeks kavandatakse eraldi heitõhu kanal, mis

juhitakse hoonest välja. Paigaldada ventilaator koos tagasilöögiklapi ja soojustatud mürasummutava läbiviiguga.

Õhu liikumine toimub tubadest kööki ja vannitubadesse uste alla projekteeritud siirdeõhurestide- ning õhuliikumist tagavate lävepakkude kaudu .

Õhuvahetused ruumides on: Ruumi nimetus Talvine siseõhu temperatuur, °C Tehno-süst. müratase, dB(A) Norm.õhuvahetus Elutuba 21 32 ±1 l/s m² ; 7l/s in. Magamistuba 21 26 ±1 l/s m² ; 7l/s in. WC 21 32 -10 l/s Dušširuum 22 32 -15 l/s Köök 21 26 -20 l/s Esik 21 32 -3 l/s

6.2.4 Filtrid Seadmete sissepuhetel kasutatakse F7 tüüpi ning väljatõmmetel G4 tüüpi õhufiltreid. Mürasummutus on ette nähtud sissepuhke ja väljatõmbe õhutorudele (va köökide

ventilatsioon).

6.2.5 Õhukanalid Hoonesisene õhujaotussüsteem lahendatakse plastist antistaatiliste painduvate

komposiitkanalite kollektorsüsteemina (näiteks Zehnder Comfosystems). Painduvad õhukanalid (näiteks Zehnder Comfotube 90) lähtuvad sissepuhke ja

väljatõmbe kollektor/ mürasummutitest (näiteks Zehnder Comfowell) ning lõppevad rõhualanduskastidega (näiteks Zehdner TVA-P) kuhu kinnituvad lõppelemendid (sissepuhke ja väljatõmbe ümarplafoonid). Põrandas kasutatakse näiteks Zehnder Comfotube Flat 51 kanalit ja Zehnder CLF rõhualanduskaste.

6.2.6 Lõppelemendid Ruumide õhujaotajad võivad olla tehtud terasplekist või alumiiniumist ja kuumvärvitud.

Õhujaotajad peavad kogu viibimistsoonis tagama:

21/30

- efektiivse õhuvahetuse; - normidekohase õhu liikumiskiiruse.

Arvutuslike õhuhulkade puhul ja õhujaotaja reguleerimisel ei tohi seal tekkida lubatust suuremat müra.

Restid, õhujaotajad, sissepuhke- ja väljatõmbe klapid peavad olema varustatud õhuhulga reguleerimisse võimalusega ning peavad olema lahtivõetavad puhastamiseks. Restid tuleb varustada anemostaatidega.

Õhuvõtu ja väljaviske seadmed peavad tagama kaitse vihma ja lume pääsemise eest õhukanalisse.

Siirdeõhu liikumise tagamiseks ruumide vahel elamus on nähtud kasutada vastava konstruktsiooniga ukse lävepakke. Õhuhulkade reguleerimiseks paigaldada õhukanalitele reguleerklapid.

6.2.7 Õhuhaarded ja väljavisked Ventilatsiooniseade on kavandatud paigaldada esiku nišši. Õhuvõtt ja heitõhk

teostatakse läbi õhuvõturestide seinalt.

6.2.8 Juhtimine Ventilatsiooni juhtimine tellida koos agregaadiga automaatsel ja käsitsi juhtimisel.

6.3 Soojavarustus

6.3.1 Üldist Käesoleva projekti osaga on antud selgitus elamu kütesüsteemi renoveerimisel

sisekliima tagamise kütte soojusvarustuse kohta. Arvutuslikud välisõhu suvised parameetrid on võetud järgmised: Välisõhu temperatuur suvel +27°C; välisõhu suhteline niiskus 50%. Arvutuslik välisõhu temperatuur talvel -22 °C (Põhja - Eesti lähiümbrus)

6.3.1.1 Nõuded hoone sisekliimale ja selle reguleerimisele Vastavalt Tellija soovile on hoones ette nähtud optimaalse sisetemperatuuri tagamine

ainult talveperioodil. Jahutussüsteeme ette ei nähta. Õhuvahetus ja süsihappegaasi kontsentratsioon vastavad EVS-EN 15251:2007 kohaselt klassile II. Siseruumides tuleb tagada mistahes ajal talvel temperatuuri vahemik +16 °C kuni +24°C, vastavalt ruumi otstarbele .

Arvestades spetsiifiliste nõuete puudumist hoone ruumides siseõhu niiskust ei reguleerita. Seega puuduvad seal niisutus- ja kuivatusseadmed.

Ruumide arvutuslikud siseõhutemperatuurid vastavalt EVS 844:2016 on järgnevad: - eluruumid +21 °C - söögi- ja töötuba +21 °C - majandusruum, saun +21 °C - riietusruum +21 °C - pesuruum , vannituba +23 °C - WC +21 °C - tehnilised ruumid +19 °C - esik, garderoob +20 °C - garaaž +19 °C

Ruumide õhuvahetus valitakse selline, et süsihappegaasi kontsentratsioon ei ületaks 1500 ppm. Tolmusisaldus põhiruumide õhus ei ületa 0,06 mg/m3.

Lubatud müratasemed erinevates ruumides: - elutuba 30 dB (A) - köök 35 dB (A)

22/30

- esik 35 dB (A) - pesuruum, vannituba 40 dB (A) - riietusruum 33 dB (A) - garderoob 35 dB (A) - tualett 35 dB (A) - saun 35 dB (A) - majandusruum 35 dB (A) - garaaž 35 dB (A)

Süsteemide seadistamisel ja häälestamisel tuleb lähtuda kehtivatest standarditest.

6.3.1.2 Energeetilised seisukohad küttesüsteemide projekteerimisel. Küttesüsteemi valikul on lähtutud hoone arhitektuur-ehituslikust omapärast ja piirete

soojustehnilistest näitajatest.

6.3.1.3 Ehitusprojekti koosseis Kütte projekt koosneb tööpõhimõtte kirjeldusest, paigaldatavate seadmete

tutvustamisest ja paigaldus viisidest.

6.3.2 Kütte- ja ventilatsioonisüsteemide tööiga. Põhiseadmete tööiga on arvestatud 20 aastat. Sooja- ja külmavarustuse arvutuslikud näitajad on:

- Põrandkütte soojuskoormus 10,57 kW, B energiaklass 42 w/m2. - Soojuskoormus sooja tarbevee kuumutamiseks 3,47 kW - Põrandkütte soojuskandja arvutuslik temperatuur kütteveel 34/29 °C - Tarbevee soendamisel 45-50°C +bakteritõrje korra kuus 65 °C

6.3.3 Soojussõlm Soojussõlm asub elamu esikus. Välisõhus paiknevad seadmed paigaldatakse maja

taha. Antud projektiga on ette nähtud välja ehitada järgmised süsteemid: - 3,3 kW võimsusega õhkvesi soojuspump (näiteks Daikin Altherma 3 EHBX04EA6V) - 300L soojuspumba siseseadmega integreeritud tarbeveeboileriga sooja tarbevee

tootmise/salvestamise lahendus. Soojuspumba boilerist soe tarbevesi jaotatakse majas läbi tarbevee kollektori.

- Soojuspumbast väljuvad soojakanekontuurid ühendatakse põrandakütte kollektoriga esiku seina allosas.

6.3.4 Süsteemide tööpõhimete ja paigaldusviisid Õhk-vesi soojuspumba küttesüsteem: Õhk-vesi soojuspumpa kasutatakse elamu kütmiseks ja sooja tarbevee tootmiseks.

Soojuspump seadistatakse kütterežiimile juhtpuldilt vastavalt välisõhu temperatuurist sõltuva küttegraafikule.

Soojuspump käivitub / seiskub energiatootmise sõltuvalt küttesüsteemi peale ja tagasivoolu temperatuuride vahest, millks põrandaküttel Dt 5°C ja soojal tarbeveel Dt 5°C.

Soojuspumba juhtautomaatika juhib soojuspumba tööd viisil, et sooja tarbevee temperatuur mahtboileris vastaks ettenähtule (näiteks +55 °C). Juhul kui sooja tarbevee temperatuur on tagatud, juhitakse soojuspumba tööd edasi viisil, et tagatud kütte soojuskandja temperatuur küttetrassides oleks vastavalt seadistatud küttegraafikule vastavalt välistemperatuurile. Soojuse jaotamist mahupaagis tarbevee- ja küttesüsteemide vahel juhitakse 3-tee suundventiili abil.

Soojuspumba siseosa paigaldatakse elamus projekteeritud I. korruse majandusruumi ja ühendatakse 32 mm al- pex soojakandetrass I. ja II. korruse põrandakütte jaotus- kollektoriga ehk eluruumide olemasoleva küttesüsteemiga.

23/30

Soojuspumba paigaldusega seotud tööde järjestus: - Eelnevalt üldehituslike tööde käigus tuleb paigalda soojuspumba sise- ja väliseadme

vaheline freeonitorustik, toite- ning signaalkaablid. Soojussõlmes kaablid varuga + 2,0 m ja freeonitorustik + 2,0 m, väljund seinast h-2m. Välisseadmel varu kaablitel ja freeonitorustikul + 1,2 m. Torustik ja kaablid paigaldatakse pinnasesse kaitsehülsis, väljundid seadmete paiknemiste kohtades.

- Üldehituslike tööde käigus tuleb eelnevalt ehitada soojuspumba kondenvsee äravool ( talvisel kütteperioodil jää tekke vältimiseks ). Välisseadme paigalduse koha tsentrist paigaldada pinasesse 75 mm painduvat drenaazitorud pikkusega 3 m liivapinnasesse või ühendada sadeveetrassi. Äravoolu paigaldatakse sulatuskaabel.

- Enne siseseadme paigaldust peab olema viimistletud sein ja põrand. - Välisseade paigaldakse betoonplaadile mõõtudega 1100x800x50, millest puuritakse

läbiviigud kondensvee äravoolule, elektrikaablitele ja freoonitorustikule ning katakse PVC kaitsekarbikuga.

- Soojuspump paigaldatakse vastavalt tootja juhisele, elamu soojusenegia võimsuse ning kütte- ja tarbevee energia vajaduse tootmisek, ühildatauna elamu sekundaar poolse süsteemiga.

- Siseseadme külma ja sooja tarbevee torustik paigaldakse seinas või pinnapealselt, mis ühendakse soojuspumba, tarbevee ja põrandakütte kollektoritega.

- Soojuspump on paigaldatud ja tehniliste võrkudega ühendatud, täidetakse kütte ja tarbevee süsteemid veega. Õhutatakse küttesüsteem, kontrollitakse el.pinged jne. ning käivitatakse ja seadistakse soojuspump.

- Korduvalt õhutatakse küttesüsteem ja põrandakütte kontuurid. - Soojuspumba paigaldaja koostab akti ja teostusjoonised.

6.3.5 Soojavarustuse süsteem Elamus on projekteeritud põrandaküttesüsteemid ja arvutuslikel tingimustel suudab

iga küttekontuur iseseisvalt tagada nõuetekohase sisekliima eluruumi vajaminevale soojusenergiale, mida juhivad temapartuuriandurid.

Küttesüsteemi ülesandeks on ruumides õhutemperatuuri tagamine vastavalt EVS 844:2016 ja kõigis ruumides on talvine arvutuslik siseõhutemperatuur +21 °C.

Reguleerimistäpsus on ±1.5 °C.

6.3.6 Põrandaküte Hoonesse nähakse ette vesipõrandküte. Põrandakütte soojuskandja tsirkulatsiooni

reguleerimiseks on soojuspumba tsirkulatsioonipump, põrandakütte kollektoritel elektriajamiga eelreguleeritavad ventiilid, ehk rotameetrid. Põrandkütte soojuse väljastust reguleeritakse termoajamiga ventiilide sulgemise ja avamisega vastavalt ruumiõhu temperatuurile, mida juhib toa teromastaat läbi põrandakütte kontrolleri.

Enne põranda betooonvalu vajalikud tööd: - Põranda soojustuse alla paigaldatud ventilatsiooni- ja kanalalistasioonitorustik. - Paigaldatud soojuspumpumba freooni torustik ja elektri- signaalkaablid kaitsehülsis. - Paigaldatakse tasandusliiv, mille peale tuleb EPS põranda soojusplaadid ja

niiskustõkke ehituskile. - Kütte trassid paigaldakse EPS plaadi sisse või armatuurvõrgu alla isolatsiooniga. - Sooja ja külma veetrassid paigaldakse EPS plaadi sisse või armatuurvõrgu alla

isolatsiooniga. - Peale ehituskile paigaldust paigaldatakse kõik elektri pistikute, sedamete ja

valgustuse toitekaablid. - Pistikute, seadmete toitekaablid põrandapinnast väljaulatuvad osad freesitakse

seintesse, lõpp-punktide valmiduse tooside pesad. Põrandakütte kontuurid ja betoonvalu paigaldus:

24/30

- Peale niistõkke kile paigaldatakse armatuurvõrk 5 mm, kanduritele h-30 mm arvestusega 5 tk/m2.

- Põrandakütte küttekontuurid paigaldatakse vastvalt joonistele, millele on arvestatud iga ruumi energiavajadus ja kontuuride pikkus ning jaotus. Põrandakütte kontuuride paigaldusel soojakande torustiku pex 20 mm paigalduse samm 200 mm, kinnitusega armatuurile L- 500 mm, jälgides peale ja tagasivoolu suundi. Pex toru valikul valida +20 °C juures normaalselt painduv toode.

- Kollektori paigaldamisel ühedatakse kontuurid vastavalt joonisele ja märgistada peale ja tagasivool, ruumi kontuuri märgis paigaldatava kollektori ühenduste juures.

- Põrandakütte kollektor koos kontuuridega survestakse betoonvalu tööde lõpuni 6 bar õhurõhuga, et vältida ja märgata kontuuride vigastusi enne betoonvalu paigaldust.

- Koostatakse vastav survestuse akt. - Betoonvalu paigaldamisel kasutatakse fraktsiooni C25 mm. Keskmiselt betoonvalu

vajadus arvestustlikult 20 m3, korruste m2 x h-70 mm. - NB! Betoonvalu kontuuride peal h- 20 mm. On oluline, et mugavustempetartuurid

reageeriksid kiirelt. - Põrandakütte kontuuride teostusjoonis ja survestus akt.

6.3.7 Põrandakütte automaatika - Ruumide mugavustemperatuure juhib põrandakütte automaatika, toa ruumiõhu

termostaadid - ja neid juhtuv kontroller. - Igal I. ja II. korruse põrandakütte kollektoril on oma pk. kontroller, mis läbi iga ruumi

termostaadi juhib soojakande küttekontuure vastavalt vajadusele. - Juhtmevabad toatermostaadid on vabalt teisaldatvalt olemasolevas ruumis. Signaal

juhtmevaba.

6.3.8 Üldnõuded seadmetele ja materjalidele ning teostatavatele töödele

6.3.8.1 Tsirkulatsioonipumbad Soovitav on kasutada tsirkulatsioonipumpasid pöörlemiskiirusega kuni 1500 p/min,

märg-mootori puhul võib pöörlemiskiirus olla 3000 p/min. Pumbad peavad töötama maksimaalse kasuteguri piirkonnas, tegelik tootlikus võib erineda 10% projekteeritust.

Pumbad peavad olema varustatud sildiga, kus on ära näidatud: · valmistaja tehas; · toote mudel, pumba tööratta läbimõõt; · pöörlemiskiirus (p/min); · tootlikus (m3/h, l/s); · pumba rõhk (kPa); · mootori võimsus (kW) ja nimivool (A); · suurim lubatud rõhk (MPa või bar); · suurim lubatud temperatuur (ŗC). Pumpade tehnilised andmed on esitatud seadmete loetelus.

6.3.8.2 Ajamiga reguleerventiilid Kasutatakse kahe- ja kolmekäigulisi ventiile. Töörõhk on 1.2 MPa. Kinnises olekus võib ventiilide ebatihedus olla maksimaalselt 0,05% Kvs arvust. Minimaalne reguleeritav vooluhulk peab olema mitte rohkem kui 2%. Reguleerventiilid ei tohi tekitada häirivat müra, mis võiks kanduda eluruumidesse ning

ületada lubatud mürataset. Reguleerventiilidel peab olema markeering, millel on näidatud:

25/30

· valmistaja tehas; · mudel (tüüp); · Kvs-arv; · tingläbimõõt; · lubatav rõhk (Mpa).

6.3.8.3 Küttekehad Küttekehadena kasutatakse: Põrandakütte torustik 20mm pex torustikuga NP 6 bar; Põrandakütte torustiku paigaldusviis betoonvaluga, torustik kinnitatud raudarmatuurile. Põrandakütte torustiku paigaldus arvestusega 5 jm/m2

6.3.8.4 Küttesüsteemi torud, toruosad Põrandkütte põrandaplaati paigaldatav torustik tehakse DIN 4726-le vastava

hapnikutõkkega PEX-plastist torudest. Soojussõlmes paiknevate soojakandetrassid ehitatakse pex-al-pex torustiku ja vastavate liiniseadmetega.

6.3.8.5 Küttetorustiku soojusisolatsioon Torustike isoleerimiseks tuleb kasutada valmis-elemente vastavalt isolatsioonitootja

soovitustele. Isoleerida ei tohi: · tühjendustorusid, samuti manomeetri ühendustorusid · seadmete tehnilist informatsiooni sisaldavaid silte Isolatsiooni- ja kattematerjalide omadused peavad täitma tulekindluse nõudeid.

Isolatsioonimaterjal peab olema mittepõlev. Isolatsioon peab olema alumiiniumpaberkattega. Isolatsioonikihi paksus sõltub soojuskandja temperatuurist, toru läbimõõdust ja

asukohast ning on antud joonistel.

6.3.8.6 Toed ja kinnitused Üldjuhul kinnitatakse torustike kandjad ehituskonstruktsioonide külge kas kiilankrute

või montaažipüstoli abil. Kui kinnituse küllaldane tugevus pole tagatud, tuleb toestuseks kasutada nurk- või

karprauda. Kinnitusviis peab sobima kinnitatavate torustike läbimõõtudega. Toed ja konstruktsioonid ei tohi nõrgendada ehituse põhikonstruktsioone.

6.3.8.7 Soojuspumbad Kasutatakse kompleksseid soojuspumpasid, mis peavad olema komplekteeritud

vastavalt soojuspumbapaigaldise toimimisskeemile. Nii kompressorite kui ka tsirkulatsioonipumpade paigaldus peab olema teostatud viisil, mis takistab vibratsiooni leviku soojuspumba korpusesse või ümbritsevatesse konstruktsioonidesse.

Soojuspumpade kõik seadmed peavad olema tehases testitud ning markeeritudedasiseks haldamiseks.

6.3.8.8 Elektriseadmed Pingesüsteem 380/220 V 50 Hz (kui ei ole märgitud teisiti). Elektriajamiga seadmed tuleb hankida komplektselt ning kooskõlas

automaatikasüsteemiga. Seadmesisesed juhtmed peavad olema valmismonteeritud. Elektrimootorite ja muude

elektriseadmete kaablite läbiminekukohad peavad olema varustatud kaabli läbimõõdule vastava tihendusega.

26/30

Seadmete elektrimootorid ja pumbad peavad olema sobiva võimsusega kuid mitte üledimensioneeritud.

Kõigi pumpade, ventilaatorite, elektriajamiga ventiilide jms. seadmete lülitusseadmestik ning kaablid kuuluvad üldjuhul elektritööde koosseisu.

6.3.9 Tulekaitsemeetmed Hoones puuduvad erisüsteemid Torude ja isolatsiooni katete pinnakihtide süttivustundlikus peab üldjuhul vastama

klassile C-s2-d1, tehnoruumides, koridorides B-s1,d0 ja evakuatsioonitrepikodades A2-s1,d0. Kõik torustike läbiminekuavad tuletõkke piiretest ja tuletõkkeklappide ümbrus tuleb

tihendada Päästeameti poolt sertifitseeritud segudega selleks volitatud firmade poolt.

6.3.10 Keskkonnakaitsemeetmed Kogu ehituse käigus tekkiva ehitusprahi, materjalijääkide ja muu ehitusjälgede

eemaldamine tuleb korraldada perioodiliselt, vastavalt uute rajatiste valmimisele ilma tööde lõplikku valmimist ära ootamata. Koristamistööde käigus tekkinud prügi kuulub töövõtjale ja see tuleb käidelda vastavalt jäätmeseaduse ning selle rakendusaktides ette nähtud viisil. Kõik veokite ja ehitusmehhanismide poolt avalikele aladele kantud pinnas ja praht tuleb koristada töövõtja poolt. Jäätmete käitlemise võimaluste kohta saab informatsiooni kohalikust omavalitsusest.

7 VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON Olemasolev

8 TUGEVVOOL Olemasolev

9 TÖÖOHUTUSE JA TÖÖTERVISHOIU NÕUDED

9.1.1 Kasutatud tervisekaitsenormide loetelu - Ruumidele ja nende osade mõõtmetele esitatavad üldnõuded - ET-1 0106-0175 - EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooni nõuded. Kaitse müra eest. - EVS-EN 12831:2003 Hoonete küttesusteemid. Arvutusliku soojuskoormuse

arvutusmeetod. - EVS-EN 12464-1:2011 Valgus ja valgustus. Töökohavalgustus. - EVS-EN 16798-1:2019 Hoonete energiatõhusus. Hoonete ventilatsioon. Osa 1:

Sisekeskkonna lähteandmed hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks, lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust keskkonnast, valgustusest ja akustikast. Moodul M1-6

9.1.2 Keskkonnamõjud Ei projekteerita objekte, mille puhul oleks vaja läbi viia keskonnamojude hindamine.

9.1.3 Ruumide sisekliima Vastavalt eluruumidele esitatavatele nõuetele:

- Elamu normatiivne ruumiõhu temperatuur soojusliku mugavusklassi B juures on suvel 24,5±1,5C ja talvel 22,0±2,0 C.

27/30

- Eluruumi siseõhu suhteline niiskus peab jääma piiridesse: talvel 25%-45%, suvel 30%-70%.

10 KESKKONNAKAITSE

10.1 Üldandmed

10.1.1 Projekteerimistöö piiritlus Käesoleva töö eesmärgiks on üksikelamu soojustamise ja rekonstrueerimise

projekti koostamine.

10.1.2 Normdokumendid - VEESEADUS. Vastu võetud 30.01.2019. a seadusega (RT I 2019, 1, 36),

jõustunud 01.10.2019 - JÄÄTMESEADUS (vastu võetud 28.01.2004. a. (RT I 2004, 9, 52), jõustumise aeg

01.05.2004.) - Saue valla jäätmehoolduseeskiri (vastu võetud 26.09.2019 nr 31)

10.2 Kavandatava tegevusega kaasnevad keskkonnamõjud

10.2.1 Õhu kaitse. Kaitse müra eest Saasteainete heitkogused ei ületa Keskkonnaministri 02.08.2014 määrusega nr

101 “Saasteainete heitkogused ja kasutatavate seadmete võimsused, millest alates on nõutav välisõhu saasteluba ja erisaasteluba“ kehtestatud piirväärtusi ja seega ei ole saasteluba nõutav.

Projekteeritud seadmete ja tegevusega kaasnev müra ei ületa Sotsiaalministri 4.03.2002.a määrusega nr 42 “Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” kehtestatud normtasemeid.

10.2.2 Hoone akustikale esitatavad nõuded: Müra eluruumis ei tohi ületada päeval 40 detsibelli ja öösel 30 detsibelli. Liiklusmüra normtase LpA, eq, T on elu- ja magamisruumides 35 dB Õhumüraisolatsiooni indeks R`w ühe korteri ruumide vahel 43 dB. Soojuspumba tekitatav müra ei tohi kinnistu piiril ületada normtasemeid.

Keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 "Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid" lisas 1 sätestatu kohaselt rakendatakse tehnoseadmete tekitatava müra piirväärtusena tööstusmüra sihtväärtust. Kinnistu asub II müra kategooria alas, kus kehtib päeval piirväärtus 50 dB ja öösel 40 dB

10.2.3 Pinnase ja põhjavee kaitse Hoone ei halvenda pinnase ega põhjavee seisundit.

10.3 Jäätmed

10.3.1 Olmejäätmed Jäätmete käitlemisel lähtuda Jäätmeseadusest ja Saue valla jäätmehooldus-

eeskirjast (vastu võetud 26.09.2019 nr 31). Tekkivad jäätmed sorteeritakse ja kogutakse eraldi konteineritesse, ohtlike

jäätmete jaoks on eraldi kast (patareid jms.). Prügi äravedu toimub kommunaalteenuste

28/30

korras. Konteinerite tühjendamine on ette nähtud regulaarselt litsentseeritud prügiveo firma ja tellija vahelise lepingu alusel. Konteinerite tühjendamine peab toimuma sagedusega, mis väldib prügikonteinerite üle täitumist ning ebameeldiva lõhna teket.

Olme prügikonteinerid paigaldada kinnistu kirdenurka eraldi kõvakattega alusele. Kasutusloa taotlemiseks peab olema sõlmitud jäätmeveo leping jäätmevedajaga

vastavalt valla jäätmehoolduseeskirjale.

10.3.2 Ehitusjäätmed Ehitusaegsed prügikonteinerid paigaldatakse vahetult ehitustsooni kõrvale. Ehituse Töövõtja vastutab ehitusperioodil keskkonnakaitse eest ehitusplatsil ja

sellega vahetult piirnevail aladel vastavalt Eesti Vabariigis kehtivaile seadustele ja nõuetele ning Tellija poolt esitatud juhistele.

Pinnasetööde hinnangulised mahud

Pinnase liik Pinnase liik Hinnanguline

kogus Ühik Tegevuse lühikirjeldus

17 05 04 Kasvupinnas 2,1 t

Kooritakse eraldi ja kasutatakse samal ehitusel haljastamiseks. Ülejäävat kasvupinnast antakse üle taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale

17 05 04 Kivid ja pinnas 11,8 t Kasutatakse samal ehitusel täiteks või antakse üle taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale.

Ehitus- ja lammutusjäätmete hinnanguline kogus ja koostis:

Jäätme- kood Jäätmeliik Hinnangu-

line kogus Ühik Tegevuse lühikirjeldus

17 02 01 Puit 0,5 t Kasutatakse omal kinnistul või antakse üle taas- kasutamiseks vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale

17 02 02 Plastikvooder 0,2 t Antakse üle taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale

15 01 Pakendid (nt. Puit- alused, kile, paber- kartongpakend, jms)

0,3 t

Tagastatakse pakendiettevõtjale pakendi-jäätmete ringlusse võtuks või taaskasutusse suunamiseks või antakse üle taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale

Ehitusel tekkivad jäätmed tuleb sorteerida ja paigutada vastava jäätmeliigi kogumiseks ettenähtud omal krundil asuvasse mahutisse.

Ehitusjäätmete äraveoks sõlmib ehitaja lepingu jäätmekäitlusettevõttega, kes vastavate konteineritega jäätmed minema veab ja sorteerib.

Ehitusprahi ja lammutusjäätmete käitlemisel tuleb juhinduda Jäätmeseadusest ja Saue valla jäätmehoolduseeskirja nõuetest. Ehituse käigus tekkinud ehitusjäätmeid tuleb sorteerida ja koguda eraldi sildistatud konteineritesse, taaskasutada või anda taaskasutamiseks üle vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Puitmaterjali kasutatakse võimaluse korral ehituse käigus uuesti. Ülejäänud puitmaterjal kasutatakse kütteks. Muudest ehitusjäätmetest sorteeritakse välja taaskasutatavad jäätmed (plast, papp), ülejäänud jäätmed utiliseeritakse. Väärtusetu ehitusprahi põletamine ja reostuslike jäätmete kasutamine täitena krundil on keelatud. Ehitustöödel tekkiva prahi eemaldamiseks kasutatakse prügikotte. Praht suunatakse konteinerisse, mis on pealt kaetud, et vältida tolmu levikut. Prügikonteiner eemaldatakse platsilt ja tühjendatakse vastavalt vajadusele. Tolmav konteiner peab olema transportimisel pealt kaetud.

29/30

Ehitusmaterjal ladustatakse hoovialal. Ehitustööde teostamise käigus jälgida selleks ettenähtud tuleohutusabinõusid.

Juhul, kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus nende sortimiseks või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, tuleb jäätmed anda töötlemiseks üle vastavale jäätmeloaga jäätmekäitlusettevõttele, kes teeb selle töö teenustööna. Eelistada tuleb ettevõtet, kes tagab jäätmete täielikuma taaskasutamise.

Jäätmevaldajal on otstarbekas sortida ehitusjäätmed liikidesse nende tekkekohal. Eraldi tuleb sortida:

- puit - kile - metall (eraldi must- ja värviline metall) - kiletamata paber ja kartong - raudbetoon- ja betoondetailid - mineraalsed jäätmed (kivid, ehituskivid ja tellised, krohv, betoon, kips, lehtklaas jne.) - olmejäätmed

ohtlikud jäätmed (eterniit, lahustid ja lahustit sisaldavad värvid, liimid, ohtlikke aineid sisaldav pinnas või muud materjalid jne.)

Ehitustegevuse lõpus esitada jäätmeõiendid ehitusjäätmete üleandmise kohta. Dokumendil näidata võimalikult täpselt tekkinud jäätmete liigid, kuid kindlasti eraldi välja tuua ohtlike jäätmete osakaal. Näidata dokumendil ka jäätmete päritolu (kinnistu aadress).

11 ENERGIATÕHUSUS

11.1 Üldosa

11.1.1 Normatiivne baas Hoone projekteerimisel on arvestatud seadusest tulenevaid energiatõhususe

miinimumnõudeid: - „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ 11.12.18 nr 63 - „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika“ 05.06.15 nr 58 - „Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele“ 30.04.15 nr 36

Vastavalt Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrus nr 63 (10. juuli 2020) «Hoone energiatõhususe miinimumnõuded» on madalenergiahoonete energiatõhususarvude piirväärtused järgmised:

- väikeelamu köetava pinnaga < 120 m² - 185 kWh/(m²·a) - väikeelamu köetava pinnaga 120–220 m² ja ridaelamu - 160 kWh/(m²·a) - väikeelamu köetava pinnaga > 220 m² - 140 kWh/(m²·a)

Juhul kui ehitustööde käigus on tehtud olulisi projektimuudatusi, tuleb peale hoone lõplikku valmimist koostada uus energiatõhususe arvutus.

11.2 Üldised nõuded välispiiretele: Soojustuse määramisel on lähtutud hoonete energiatõhususe nõuetest, ruumide

soojuslikust mugavusest ja hallituse ning kondensaadi vältimisest külmasildadel, sisepindadel ja tarindites.

Ruumide soojusliku mugavuse tagamiseks ei ületa piirete soojajuhtivus väärtust 0,5 vatti ruutmeetri ja kraadi kohta [W/(m²K)].

Hallituse, kondensaadi ja liigsete soojakadude vältimiseks soojustatakse kõrgema soojajuhtivusega sõlmed väljastpoolt piisava soojustusega.

30/30

11.2.1 Konstruktsioonide soojusjuhtivusarvud - Soojustatud põrand pinnasel U=0,23 W/m² K - Soojustatud lagi U=0,10 W/m² K - Soojustatud välissein U=0,20 W/m² K - Aken min U=0,85 W/m² K - Rõduuks min U=0,85 W/m² K - Välisuksed U=1,0 W/m² K

11.3 Energiamärgis Antud projekti käigus on koostatud energiaarvutustel põhinev energiamärgis nr

2411566/00368, mis on lisatud ehitusprojekti koosseisu. Üksikelamu energiatõhususarv (ETA) on 164 kWh/m²•a ja kuulub klassi B.

12 EHITUSJÄRELVALVE JA DOKUMENTATSIOON Ehituse teostamise alusdokumentideks on vajalikud ehitusdokumendid vastavalt

Ehitusseadustiku §15. Ehitamise dokumenteerimine. Ehituse järelvalve teostaja on kohustatud jälgima ehitusprojektist kinnipidamist, ehitusnormide ja kvaliteedinõuete täitmist, ehitusplatsi ohutust ning selle korrashoidu, kontrollima pidevalt ehitusmaterjalide ja ehitustoodete ning tööde teostamise kvaliteedinõudeid ja vastavaid sertifikaate. Ehitamise ajal avastatud projektivigadest ja puudustest on vajalik ehituse tellija kohene teavitamine.

Ehitusjärelvalve võtab vastu ehitajalt vastavad ehitustööd, ehitise üksikud osad või järgud, vormistades koos ehitajaga nende kohta vajalikud ehitusdokumendid vastavalt Ehitusseadustiku §15. Ehitamise dokumenteerimine.

Peidetud konstruktsioonide ja osade kohta tuleb koostada kaetud tööde aktid, vastasel juhul võib järelvalve nõuda, et peidetud materjalid või nende osad eemaldatakse. Töövõtja, tellija ja projekteerija ehitusaegne järelvalve ja kontroll on määratud täiendavate lepingutega.

12.1.1 Teadmiseks omanikule Teadmiseks omanikule: 1. Ehitusteatis kehtib 2 aastat. 2. Ehitise valmimisel taotleda kasutusteatis. 3. Ehitamine tuleb dokumenteerida (vastavalt majandus- ja taristuministri

määrusele nr 3/14.02.2020 „Ehitamise dokumenteerimisele, ehitusdokumentide säilitamisele ja üleandmisele esitatavad nõuded ning hooldusjuhendile, selle hoidmisele ja üleandmisele esitatavad nõuded“).

koostas vastutav isik Liina Tammaru volitatud arhitekt, tase 7 /digitaalselt allkirjastatud/

Lisa 2. 0324_EP_AS-4-02_Asend.pdf

Lähim hüdrant nr 201

2 .6

ol.olev veeliitumispunkt

ol.olev kanalisatsiooni

liitumispunkt

ol.olev elektri liitumispunkt

REKONSTRUEERITAV HOONE

PRIIMULA tee 2 PIIR

TINGMÄRGID .

KINNISTU PIIR

OL.OLEV SISSEPÄÄS HOONESSE

OL.OLEV PÄÄS KRUNDILE

OL.OLEV MADALPINGE ÕHULIIN

PRÜGIKONTEINERID KÕVAKATTEGA ALUSEL

OL.OLEV VÕRKAED

OL.OLEV VEETORUSTIK

OL.OLEV KANALISATSIOON

OL.OLEV LIPPAED

AVALIKULT KASUTATAVA TEE KAITSEVÖÖND 30m

08.05.2024

Diagonaalprojekt OÜKivil tn 7,Kangru alevik, Kiili vald,Harjumaa 75403registrik od 12950155, MTR EEP003504t l 5179923, liina.t [email protected] MõõtkavaKoost misekuup

Joonise nr ja dok tähis

Töö nrObjekt

Joonis

Tellija

VäljatrükikuupStaadiumL. TammaruArhitekt

TellijaAadressObjekt 01.161: 001. .2016

A-1PLAAN EP

08.05.2024

Diagonaalprojekt OÜ

Kivila tn 7,Kangru alevik, Kiili vald,

Harjumaa 75403

registrikood 12950155, MTR EEP003504

tel 5179923, [email protected]

Mõõtkava

Koostamise

kuup

Joonise nr ja dok tähis

Töö nr

Aadress

Joonis

Objekt

Väljatrüki

kuup

Staadium

L. TammaruArhitekt

ÜKSIKELAMU SOOJUSTAMINE ja

REKONSTRUEERIMINE

Harju maakond, Saue vald, Hüüru alevik,

Priimula tee 2

03.24

1:500

30.03.2024

AS-4-02

ASENDIPLAAN

TEHNILISED NÄITAJAD

EKSPLIKATSIOON .

1 ÜKSIKELAMU

2 PARKIMISALA

3 PRÜGIKONTEINERID

Saue vallas Harjumaa

Hüüru alevik Priimula tee 2

Töö nr.

Mõõdistaja Joonestaja

Tel: 56 949 060 Tellija:

Reg nr. 11831603

Mõõdistamise aeg

Kõrguste süst. L-Est'97

K.Lepik

[email protected]

Aiandi tee 4-57a Viimsi, Harjumaa

EEG000193, 709 MA

Joonise nr. Mõõtkava M=1:500

Koordinaatide süst.

21.03.2024

01www.ankord.ee

Kontrollija O.Kütt

Kasutatud instrumendid: Leica TS12 Geodeedi O.Kütt kutsetunnistus nr 190071

Väljastamise aegK.Värk 25.03.2024

3663

EH2000alusplaan Geodeetiline

Märkus: Koordinaatide süsteem L-Est'97 Kõrguste süsteem EH2000 Piiriandmed laetud Maa-ametist

Piirijoonte asukohad on informatiivsed

HOONE KOORDINAADID

1 X 6581827.75 Y 530886.35

2 X 6581819.95 Y 530899.30

3 X 6581813.63 Y 530895.53

4 X 6581812.37 Y 530897.61

5 X 6581808.38 Y 530895.28

6 X 6581813.06 Y 530887.39

7 X 6581816.16 Y 530889.21

8 X 6581818.31 Y 530885.51

9 X 6581825.54 Y 530885.00

Priimula tee 2 kinnistu ehitusloa eelnõu kooskõlastamine .pdf

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Saue Vallavalitsus

[email protected]

Kütise tn 8

76505, Harju maakond, Saue vald,

Saue linn

Teie 14.05.2024 nr 429928

Meie 23.05.2024 nr 7.1-2/24/8351-2

Priimula tee 2 kinnistu ehitusloa eelnõu

kooskõlastamine

Olete esitanud Transpordiametile kooskõlastamiseks Harju maakonna Saue valla Hüüru küla

Priimuse tee 2 kinnistu ehitusloa eelnõu (menetlus nr 429928).

Kinnistu (katastritunnus 72701:004:0033) asub riigitee nr 11185 Hüüru-Alliku-Saue tee (edaspidi

riigitee) km 0,765-0,786 kaitsevööndis.

Ehitusluba antakse olemasoleva üksikelamu (ehitisregistri kood 116043027) ümberehitamiseks

(sh fassaadi rekonstrueerimiseks, avatäidete asendamiseks, ventilatsiooni- ja küttesüsteemi

muutmiseks).

Ehitusloa aluseks on Diagonaalprojekt OÜ koostatud projekt „Üksikelamu soojustamine ja

rekonstrueerimine. Ehitusprojekt. Eelprojekt. Töö nr 03.24“.

Lähtudes ehitusseadustiku § 70 lg 3 kooskõlastame ehitusloa eelnõu ja anname nõusoleku

teekaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kaldumiseks.

Ehitamisel tuleb arvestada järgnevate asjaoludega.

1. Materjalide veod korraldada olemasoleva juurdepääsutee kaudu.

2. Vältida pinnase (muda, kruus jms) kandumist riigiteele. Vajadusel näha ette vastavaid

leevendavaid meetmeid, näiteks sõidukite puhastamine enne riigiteele sõitmist.

3. Transpordiamet ei võta kohustusi projektiga seotud rajatiste väljaehitamiseks.

Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui ehitusluba ei ole selleks ajaks

välja antud, siis palume meid kaasata uuesti ehitusloa või projekteerimistingimuste menetlusse.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhataja

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

2 (2)

Lisa:

- Lisa 1. 0324_EP_AA-3-01_Seletuskiri

- Lisa 2. 0324_EP_AS-4-02_Asend

Jana Prost

5792 4753, [email protected]

Seosed

Nimi	K.p.	Δ	Viit	Tüüp	Org	Osapooled

Kiri

Failid

Digiallkirjad

Seosed